– Miä pututas täämbädsel pääväl inemiisi süänd? Miä om parhilla mu jaos tähtsä?
Tego om mõttidõ korjamisõ talgoga. Saadõt mõttist ots pido toimkund vällä nuu’, miä tulõvadsõ pido kõnõlõma pandva’. Toimkund ja pido lavastaja võiva’ pruuki mitmit mõttit kuun vai mõnt jako mõttõst eräle. Pruugit mõttidõ välläkäüjä’ saava’ avvuhinnas kutsõ IV Uma Pidolõ ja nimmatas är’ IV Uma Pido kavavihun.
Talgo tulõmusõ’ kuulutadas vällä timahavadsõ imäkeelepäävä (14. märts 2014) aigu. Kõiki osaliisi tennätäs. Uma’ mõttõ’ pallõmi saata e-aadrõsi triinu.ojar@wi.ee pääle vai postiga Uma Pido toimkunnalõ Tartu 48, 65609 Võro.
CV-koostamise töötuba on suunatud eelkõige noortele, kes ei õpi ega tööta. Kuid oodatud on ka õppivad noored, kes sooviksid leida suveks tööd ning noored, kes valmistuvad keskkooli/ülikooli vastuvõtu intervjuuks. Koolitus toimub Rõuge noortekeskuses 5.veebruaril algusega kell 12.00, õpituba lõpeb ühise ärilõunaga Ööbikuoru Villas. Koolitus on tasuta. Oma osalusest tuleb teavitada hiljemalt 3. veebruariks.
Haridusmessi Intellektika külastus
15.veebruaril külastab Rõuge noortekeskus Tartus toimuvat haridusmessi Intellektika. Messilt on võimalik leida vastuseid küsimustele: Kelleks saada? Mida õppida? Kuidas leida tööd? Bussisõit on tasuta. Nende Rõuge valla noorte eest, kes ei õpi ega tööta, tasub messipileti Rõuge noortekeskus. Täpsem info väljasõidu kohta registreerumisel. Oma osalusest tuleb teavitada hiljemalt 10.veebruariks.
Augusti teisel nädalavahetusel toimuva IV Haanjamaa suitsusaunanädalani on küll veidike veel aega, kuid varakult tuleb valmistuma hakata.
Kui kellelgi on suitsusaun ja kui keegi tunneb huvi suitsusaunanädala vastu, siis oodatakse Teda 26. veebruaril kell 18.00 Haanja rahvamajja. Üheskoos soovitakse arutada sellel aastal toimuva suitsusaunanädala korraldamise üle.
Kui kohaletulek ei ole võimalik, kuid huvi ürituse vastu on olemas, siis tuleks endast märku anda Eda Veerojale telefonil 503 2341 või e-posti teel eda.veeroja@gmail.com
Neljapäeval kokku kutsutud Võru linna noorteesinduste ümarlaual Võrumaa Keskraamatukogus tõdeti, et Võru Noortekeskus vajaks oma tegevuse elavdamiseks suuremaid ruume, ent ka sisulisi muutusi ja rohkem võimalusi näost näkku infot jagada.
Kohale tulnud ligi 30 inimese – linna- ja Võru valla koolide huvijuhtide, noorsootöötajate, õpilasesinduste esindajate ning aktiivsete noorte – poole pöördudes rõhutas linnapea Anti Allas võrdväärse diskussiooni tähtsust: “Me ei tulnud ruume jagama, vaid saama olukorrast ülevaadet ja nutikaid lahendusi otsima, et linnavalitsus saaks teha õiged otsused. Tahame koostöös noortekeskusele uue pinna leida, et osaleksite selle renoveerimisel, ehitamisel ja kujundamisel noorte kooskäimise kohaks.”
Samal ajal kui Võru Noortekeskuse praeguses asukohas, aadressil Liiva tn 21 ruumi napib, on linnal palju jõude seisvat kinnisvara, mis võiks tekkinud probleeme leevendada. “On võimalused uute ruumide renoveerimiseks, selles valdkonnas oleme valmis projektide ja oma teadmistega kaasa aitama,” kinnitas linnapea.
Võru Noortekeskuse juhi Mairi Raju sõnul peaks soosima omaalgatust: “Noorsootöö on noorte jaoks ja noortega. Oluline, et otsuseid võtaks vastu noored – kui neile pakub huvi, on mõtet teha,” lausus ta. Ruumidest vahest olulisemakski peeti huvigruppide kokkuviimist ja eri tegevusteks puuduvate ressursside leidmist, olgu see siis tehnika-, kokandus- või muusikahuvi arendamiseks.
Võru linna poolt nädala alguses Kandle aias avatud uisuväli on üllatanud suure täituvusega. Külmade ilmade saabudes Lõuna päästekeskuse pritsimeeste abiga rajatud liuväli avati esmaspäeval. Seal uisutamine on tasuta nagu ka uiskude laenutamine.
Uiske vahetada ja näpistava külma eest korraks leevendust saab uisuvälja kõrvale paigaldatud Ramirenti soojakus. Kandle poolt on tagatud väljaku hooldus, korra hoidmisega ja uiskude laenutamisega tegeleb kogenud spordimees Ats Virumäe.
Uiske laenutamiseks on praegu 16 paari, neist valdav osa väikesed numbrid. Sellega seoses kutsub linnapea Anti Allas inimesi üles uisuväljaku laenutuspunkti toetama: “Inimesed, kellel on korralikke uiske, mida nad parajasti ei kasuta, võiksid need tuua uisuväljaku soojakusse. Eriti on oodatud suuremad numbrid.” Hooaja lõpus võib uisud tagasi saada või ka lattu jätta: “Sel juhul jäävad nad avalikku kasutusse ka uuel hooajal,” täpsustas linnapea.
Uisuväli on ametlikult avatud esmaspäevast reedeni kella 15-20 ja puhkepäevadel kella 12-18.
XX Võru Folkloorifestival avab hooaja pühapäeval, 26. jaanuaril kell 16 Võru Kandles Venemaa folklooriansambli Skaz (tõlkes: Lugu) kontserdiga.
17.-20. juulini toimuv XX Võru Folkloorifestival kannab nime “Lugu”.
Festivali tegevjuht Kadri Valner: ”Lool on hea vägi, ta paneb kuulama ja mõtlema. Ta vajab kahte poolt ja on oluline nii rääkijale kui kuulajale. Kui kokku saavad erinevad lood, võivad neist saada laulud või tantsud või lugulaulud.”
Neist lugudest saabki kokku XX festival, kuhu täna oodatakse rahvatantsurühmi ning pillimehi lisaks Eestile ka Mehhikost, Indiast, Montenegrost, Kolumbiast, Prantsusmaalt, Slovakkiast, Austriast, Lätist.
”Meeldiv on, et festival on rahvusvaheliselt täna nii tuntud, et saame vastu võtta vaid iga kuuenda soovija,” tõdes Valner. See on märk pikaaegsest traditsioonist ning heast ettevalmistustööst. Mullu võeti Võru folkloorifestival UNESCO juures tegutseva festivalide organisatsiooni CIOFF nimekirja.
Festivalihooaja avab selle aasta tunnuslausega samanimeline folklooriansambel Skaz Venemaalt Pihkva oblastist. Ansambel loodi 1977. aastal. Tegemist on unikaalse ja eksperimenteeriva kollektiiviga, kes on tõestanud, et vene rahvalike muusikainstrumentide loomingulised võimalused on piiritud. Kuigi ansambli loomingupalett põhineb kindlalt rahvuslikkusel, on seda aja jooksul mõjutanud maailmakultuur ning ta on rikastunud uute värvide ja kaasaegse kõlaga. Ansambli tantsugrupis on omavahel ühendatud tants ja näitlejameisterlikkus. Iga tantsunumber jutustab mõnd lugu, seetõttu sobib Skaz eriti hästi avama selleaastast Võru folkloorifestivali hooaega.
Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel alustavad igakuist väärtfilmiõhtute sarja “Euroopa filmikohvik”. Ürituse eesmärgiks on tutvustada maakonna elanikele filme, mis tõstavad esile Euroopa identiteediga seonduvaid põhiväärtusi, uurivad Euroopa kultuurilist mitmekesisust või käsitlevad Euroopa ülesehituse eri aspekte.
Esimesel filmiõhtul linastub mängufilm “Tänava kohal vee all” (Taani 2009). See on tragikoomiline lugu tänapäeva täiskasvanute põlvkonnast, kus kõik on võimalik ja fantaasial pole piire. Kuid kõikidel valikutel on tagajärjed.
Ask on abielus Annega. Neil on head töökohad, armsad lapsed ja korter Christianshavnis, Kopenhaageni parimas linnaosas. Kõik on nii nagu peab olema ühes modernses perekonnas, mis mängleva kergusega ühendab töö, lastekasvatamise ja armastuse. Ühel päeval aga teatab Ask, et soovib abielus aja maha võtta. Tema otsus mõjutab kohe kõiki ümberkaudseid ning suhteid tekib ja kaob.
“Tänava kohal vee all” on muuhulgas suurepärane vaatefilm Kopenhaageni linnast kogu selle ilus ning suur osa võtetest toimusid uues uhkes teatrimajas.
Film on taani keeles, eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega.
Pärast filmi on külastajatel võimalik kohvikus nautida tasuta teed ja kohvi ning arutleda erinevatel filmis kajastatud teemadel.
Filmikohvikute sarja toetavad Euroopa Liit, Riigikantselei, Võru Maavalitsus ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp. Filmi linastus toimub Taani saatkonna Eesti esinduse vahendusel Taani Filmiinstituudi toel.
HEAD SPORDISÕBRAD, Rõuge jääväljak on kolmandaks hooajaks valmis!
Jääväljaku lahtioleku ajad
Esmaspäev
15.30 – 19.00 Vaba jää (olemas treener, uiskude laenutus)
19.00 – 21.00 Hokitreening
Kolmapäev
15.30 – 19.00 Vaba jää (olemas treener, uiskude laenutus)
19.00 – 21.00 Hokitreening
Laupäev
11.00 – 14.00 Vaba jää (uiskude laenutus)
14.00 – 16.00 Hokitreening
Pühapäev
12.00 – 16.00 Vaba jää
Teisipäeval, neljapäeval ja reedel teostatakse jää hooldust.
Uiskude laenutamine E, K ja L spordihoone keldrikorrusel. 1 tund = 1 euro.
NB! Pühapäeviti uiske ei laenutata!
Urvastõ naasõ naksi Sangaste Rukki Maja telmise pääle tegemä vahtsõt kamasorti – rüäkamma.
«Pruuvsõmi rükä mitmõ vilägä sekä, a puhta rüä kama sai kõgõ parõmb,» ütel’ kamategemise üts vidäjä Kõlleri Mariina. Rüäkamast saa Sangaste Rukki Maja üts firmatoodõ.
Proovis tetti ka rüäkamma pähkmidega. Tuu mekse väega latsilõ. A et pähkmä omma kamategemises ja paprõkoti sisse pandmisõs liiga õlidsõ, piät retsepti ja pakkipandmist viil edesi märkmä.
Pildil vahtsõnõ Urvastõ rüäkama.
Allikas: Uma Leht
Luuduskaitsja Tulviste Hele ja Silla Silver Piitre jõõ hoiuala piiri pääl: sälä taadõ tulõsi kivimurd. Foto: Uma LehtMõnistõ kandi luuduskaitsja võitlõsõ katõ suurõ dolokivi(lubjakivisort)kaivandusõ vasta, midä plaanitas õkva Piitre jõõ hoiuala ja lõunatipu puhkõala mano.
«Piitre jõõ kaitsõala jääs vaivalt 50 miitret kavvõlõ, matkarada lätt Eesti lõunatippu kaivandusõ perve pite!» pahand’ Eesti luuduskaitsõ seldsi Varstu osakunna juht Silla Silver. «Häös putmada luudus, külälise nakkasõ kavvõlõ hoitma ja vaivalt ütski nuur pere taht inämb siiä elämä tulla.»
Samma miilt omma Mõnistõ vallavalitsus ja -volikogo. Vallavanõmb Roobi Katrin ütel’, et piirkunna ärtsurkmist ei massa kinni 40 000–50 000 euroga aastan, midä vald kaibja käest saasi. Lubjakivi kaibmisõ vasta om esiki RMK (kaivanduisi ala om prõlla riigimõtsamaa).
«Tuu olõssi suur ull’us ja kõgõ suurõmb kuritüü luudusõ vasta Võromaal!» ütel’ RMK Võromaa mõtskunna mõtsaülemb Palo Agu.
Päält kõgõ saasi riik kaivanduisist rahalist kahh’o. «Mõts kasus sääl väega häste, aastan 13–14 tihumiitret hektäri pääle, rahan 72 000 euro jago,» hinnas’ Palo. «Ku tuu kotussõ pääle jäänü kats perädüt mulku, saa-i säält inämb kunagi määnestki tullo tiini!»
Ettevõtja himostasõ suurt lubjakivivarru
Dolokivi kaibmisõs küsüse lupa kats firmat. OÜ Aigren Kaevandus taht Karissöödä küllä kaiba suurõmba, AS Kiirkandur Naha küllä väikumba mulgu – kokko nii sada hektärri karjääri. Plaanin om 25 aastaga vällä kaiba viis miljonni kuupmiitret dolokivvi.
Et kivvi kätte saia, tulõ päält är kaiba 2–7 miitret maad. Nii kolmõ meetri päält tulõ joba vesi vasta ja tuud tahetas pumbata läbi settekaivõ Piitre jõkkõ. Loe edasi: Luuduskaitsja võitlõsõ suuri lubjakivikaivanduisi vasta
Uue nädala teisipäeval, 21. jaanuari õhtul kell 19.00 läheb eetrisse järjekordne Rõuge TV uudiste otsesaade. Seekordne saade saab olema eriti põnev, muuhulgas toimub saate käigus valla kodukohakampaania auhindade loosimine.
Loosimisega leiavad uued omanikud Samsungi 32″ nutiteler, iPad 4, Grethe Rõõmu fotostuudio kinkekaart, Rõuge lasteaia aastane õppemaks, valla ürituste priipääsmed ja muudki. Loosisedelitel on kirjas uued ja endised valla elanikud. Võiduvõimalus on kõigil vallakodanikel.
Lisaks põikame saate käigus ujumisbussiga Väimela ujulasse, Martin Marki fotonäitusele, külla veteransportlasele Karin Lainele ja näeb muudki huvitavat. Seega poleerige monitorid, kloppige diivanipadjad ja kutsuge kogu pere kokku, sest MEID PEAB NÄGEMA!
XX Võru Folkloorifestival avab hooaja pühapäeval, 26. jaanuaril kell 16 Võru Kandles folklooriansambli Skaz ( tõlkes: “Lugu”) kontserdiga Venemaalt.
Ansambel „Skaz“ loodi 1977. aastal. Tegemist on unikaalse ja eksperimenteeriva kollektiiviga, kes on tõestanud, et vene rahvalike muusikainstrumentide loomingulised võimalused on piiritud. Kuigi ansambli loomingupalett põhineb kindlalt rahvuslikkusel, on seda aja jooksul mõjutanud maailmakultuur ning ta on rikastunud uute värvide ja kaasaegse kõlaga. Ansambli tantsugrupis on omavahel ühendatud tants ja näitlejameisterlikkus. Iga tantsunumber jutustab mõnd lugu, seetõttu sobib eriti hästi avama selleaastast Võru folkloorifestivali hooaega.
Maakonnaplaneeringute töörühma kokkusaamine. Foto: Põlva Maavalitsus
14. jaanuaril kohtusid uue maakonnaplaneeringu koostamise raames kolme Lõuna-Eesti maakonna Põlva-, Võru- ja Valgamaa ühine planeeringute töörühm. Seekordsel kokkusaamisel käsitleti rohevõrgustiku, väärtusliku põllumaa, sotsiaalse infrastruktuuri ja toimepiirkondade määratlemise, ettevõtlusega seotud toetuste ning keskkonnamõju strateegilise hindamise teemasid.
Rohevõrgustike planeerimisele annab teemat käsitlenud maastikuarhitekt Tuuli Veersalu sõnul kolme maakonna ühine projekt palju juurde. “Mida laiemal baasil rohevõrgustike planeeritakse seda parem on tulemus,” leidis Veersalu.
Teinegi oluline teema maakonnaplaneeringute koostamisel on väärtuslike põllumaade määratlemine. Metoodilistest soovitustest väärtusliku põllumajandusmaa määramisel rääkis Maaülikooli geomaatika osakonna juhataja Siim Maasikamäe. Väärtusliku põllumaa määratlemine ja põllumaadena hoidmine on oluline eelkõige seetõttu, et säilitada alade põllumajanduslik potentsiaal ka tulevikus.
Maakondade sotsiaalse infrastruktuuri analüüsi esitles Tartu ülikooli doktorant Pilleriine Kamenjuk. Analüüs näitas, et kõigis kolmes maakonnas on vaadeldud perioodil (2008-2013) rahvaarv vähenenud, Põlvamaal on kahenemine toimunud eelkõige 7-18 aastaste ja maaelanike arvelt. Selgus, et võrreldes Valga- ja Võrumaaga käivad põlvamaalased kõige enam tööl väljaspool maakonda.
Viimane ettekanne andis ülevaate maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi eelnõust. Keskkonnaekspert Eike Riisi sõnul on käsitletavad kolm maakonda üsna sarnased ning kuna kõik maakonnad piirnevad riigipiiriga, siis ühe olulise osana tuleb keskkonnamõjude strateegilise hindamise juures kajastada ka piiriülest mõju.
Maakonnaplaneeringute töörühm jätkab tööd peamiste teemavaldkondade kaupa ning praeguses protsessis küsitakse sisukohti ning oodatakse tagasidet ministeeriumitelt, ametitelt, vabaühendustelt ja teistelt isikutelt.
Maakonnaplaneeringute eesmärk on suunata planeerimistegevust ka kohalikul tasandil ja need on aluseks valla ja linna üldplaneeringute koostamisel. Maakonnaplaneering määratleb maakonna ruumilise arengu põhimõtted, arvestades majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise ning looduskeskkonna suundumusi ja vajadusi.
Lisainfo: Arne Tilk, Arengu- ja planeeringuosakonna juhataja, Põlva Maavalitsus, tel 799 8928, e-post
Eesti Avatud Noortekeskuse Ühenduse liikmena saavad Rõuge valla noored läbi Rõuge Avatud noortekeskuse tegevuse osa erinevatest noorte sotsiaalseid oskusi arendavatest tegevustest aastatel 2014-2016.
Rõuge valla noori ootavad ees lähiaastatel mitmekesistunud huvitegevus, laienenud tegevused küladesse, laager ning seikluskasvatusõpe, noorsootöötajad saavad aga programmi toel mitmekülgset täiendõpet.
EANKi projekt “Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste” keskendub toetavate teenuste rakendamisele noortekeskustes, et kaasata riskinoori aktiivsemalt noorsootöösse ja seeläbi arendada nende sotsiaalseid oskuseid. Elanikkonna vananedes on oluline iga noore ja töötava inimese panus meie riigi iseseisvale toimetulekule. Projekti kaudu saame toetada noori, et nad leiaksid oma potentsiaali, saaksid teadmisi ning kogemusi, et end rohkem kogukonna ja terve ühiskonnaga seostada. Noorsootöö poolt pakutavate võimaluste kaudu suudame suurendada nende noorte arvu, kes toetustest elamise asemel on leidnud tulevikus töö ning panustavad ise riigi arengusse. Kaheaastasesse projekti on kaasatud 86 noortekeskust üle Eesti, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ning Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar, Norra organisatsioon Ungdom & Fritid ning erinevad vabaühendused.
Tegevused viikase ellu läbi Euroopa Majanduspiirkonna programmi “Riskilapsed- ja noored”.
Europe Directi Võru teabekeskus koos Võru Pensionäride Päevakeskusega korraldavad maakonna eakatele elanikele suunatud infopäeva “Kodaniku õigused ja kohustused Euroopa Liidus”.
Ürituse eesmärgiks on anda infot ELis kehtivatest pensionitest/hüvitistest/toetustest, tutvustada erinevaid tervisega seotud teemasid ning 2014. aasta maikuus toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi. Lisaks on osalejatel võimalik kohtuda ka parlamendisaadikute Ivari Padari ning Indrek Tarandiga.
Infopäev toimub 7. veebruaril Võrumaa Toidukeskuses (Kreutzwaldi 27, Võru) algusega 11:00. Oma osalemisest palume teatada hiljemalt 5. veebruariks aadressil astrid@vorupensionar.ee või telefonil 53933109.
Samson-Himmelstjerna Sihtasutuse nõukogu jagas eelmise aasta lõpus 2014. aastal ellu viidavatele Rõuge kogukonna projektidele toetusi kokku 39 308 euro ulatuses.
Sihtasutus toetab Rõuge põhikooli, sealhulgas jätkuvalt saksa keele õpet, Rõuge lasteaia lastele rahvariiete ostmist, Nursi külakeskuse teenuskeskuseks arendamist (luuakse pesemisvõimalused kohalikele inimestele), Rõuge hooldekodu, muuhulgas pesupesemisvõimaluse loomist Rõuge aleviku inimestele ning Rõuge kogudust. Toetust said ka andekad noorsportlased Marten Kikas ja Thomas Kuus, veteransportlane Karin Laine ning Rõuge spordiklubi noorte jäähoki treeningud. Fond toetab ka vendade Kail ja Han-Hendrik Piho ettevalmistust Sotši olümpiaks. Lisaks toetati vallarahva Väimelas ujumas käimist, Rõuge priitahtlike pritsimeeste ja Rõuge jahiseltsi tegevust.
Rõuge valla aukodanik Alexander von Samson Himmelstjerna sõnul on tema poolt rajatud sihtasutus Rõuge kogukonna elu lahutamatuks osaks, mitte ainult rahastusallikaks. Sihtasutuse sooviks on aidata valdkondi kus esineb sotsiaalseid vajadusi, samas toetades Rõuge valla jõupingutusi muuta kogukond atraktiivsemaks. Samuti läheb osa eelarvest vallas tähtsat rolli omavatele MTÜ-dele nagu näiteks vabatahtlikud tuletõrjujad. Fondi rahastusotsused saavad teoks tihedas koostöös Rõuge vallavalitsusega.
Saksamaal Hamburgis resideeruv, kunagise Rõuge mõisniku järeltulija, Alexander von Samson – Himmelstjerna on 10 aasta jooksul panustanud kohalikku kogukonda üle 369 000 euro, mis on tähelepanuväärne panus nii Võrumaa kui kogu riigi arengu hüvanguks.
2013.aastal külastas Suure Munamäe vaatetorni 34 000 külastajat. Aasta tagasi oli külastajate arv tuhande võrra väiksem.
2005.aastal renoveeritud vaatetorni külastajate rekord on pärit 2007.aastast, mil torni külastas 55 000 külastajat. Kolmel eelneval aastal on külastajate arv olnud 33 000 ringis.
Suure Munamäe vaatetorn on Baltimaade kõrgem tipp, 318 meetrit merepinnast, mäe tipus on 29 m kõrgune vaatetorn, kust avaneb imeilus vaade kuppelmaastikule ning hea nähtavuse korral on võimalus vaadata ümbrust 40- 50 km raadiuses.
Võu linnagaleriis avatakse täna uued näitused, mis jäävad avatuks kuni 14. veebruarini 2014. Galerii on avatud tööpäeviti kell 12:00 – 18:30 ning Võru Kandles toimuvate ürituste ajal. Näituse külastamine on tasuta.
Boris Šestakovi isiknäitus “Päikest ja Kuud”. Näituse avamine täna 13. jaanuaril kell 16.
Näitusele “Päikest ja Kuud” välja valitud küllaltki erinevate tööde ühiseks nimetajaks on pildil kujutatud Päike ja (või) Kuu – seda siis vahetult või kaudsemal viisil.
Mõistagi on nimetatud taevakehad, ka neid otseselt kujutamata, elu ja loomingu põhjustajatena iga kunstiteosega vahetult seotud. Näituse töödesse jäid nad aga peale teatud kindlatel põhjustel. Igal pildil on oma lugu ja jutt. Vahel ka muistne lugu ja muinasjutt. Sündmused neis juttudes leiavad aset nii ööl kui päeval ning sageli on Päike ja Kuu korraga kohal.
Ma ei ole küll pidanud vajalikuks oma töid kunstivoolude järgi liigitada, sest erinevad lood kallutavad tulemust kas ühele või teisele poole. Kui aga peab ühe nime leidma ja kuna taustaks on olnud reaalne juhtum, siis nimetan oma loomingut muinasrealismiks.
Tihti öeldakse inimestele midagi head soovides “Päikest!”. Kuu ei ole küll nii soe ja ere, kuid asub meile palju lähemal ja mõjutab tugevalt me elamist oma vaiksel moel. Kas või näiteks öid valgustades. Seepärast võib samamoodi head soovides öelda ka “Päikest ja Kuud!”, eriti nüüd peale aastavahetust ja uues valguse ootuses.
Võru Maavalitsus ja Võrumaa Omavalitsuste Liit ootavad hiljemalt 31. jaanuariks 2014 taotlusi maakonna vapi- ja teenetemärgi määramise kohta. Samuti oodatakse kandidaate Võrumaa aunimetuse tiitlitele.
Aunimetusi omistatakse järgmistes kategooriates:
· kultuurielu edendaja
· hariduselu edendaja
· sotsiaal- või tervishoiutöötaja
· omavalitsus- või riigiametnik Võru maakonnas
· omavalitsus- või riigiametnik väljastpoolt Võru maakonda
· maaelu/külaelu edendaja või MTÜ
Taotlused esitada kirjalikult või elektrooniliselt Võru Maavalitsusele hiljemalt 31. jaanuariks. Taotluse vormid ja lisainfo maakonna veebilehel.
Täna loositi Võru linnavalitsuse infosaalis välja läinud aasta detsembris Võrus korraldatud sissekirjutuskampaania “Võrus on mõnus” võitjad. 46 sedeliga loosikausist tõmbas linnapea Anti Allas välja järgmised nimed: Anna, Jaanika, Helbe, Mailiis, Mari, Pirgit, Keidi, Katriine-Maria, Lilli ja Milana. Võitjatega võetatakse ühendust, igaüks neist saab endale Võru linnaga seotud ettevõtte 100-eurose kinkekaardi.
Kuu aega kestnud kampaania eesmärgiks oli kutsuda inimesi end Võru linna kodanikeks registreerima. Kampaania raames raames sai linn juurde 41 uut kodanikku, neile lisandus viis vastsündinut. Enim registreerus inimesi Võru vallast (10), kaugemalt tulijad olid Iirimaalt, Soomest ja Venemaalt. Alanud aasta 1. jaanuari seisuga elab Võrus 13 169 inimest.
Pühapäeval, 12. jaanuaril kell 16 toimub Võru Kandles kontsert: Ellerhein kohtub Hilaroga.
Esinevad tütarlastekoor Ellerhein ja segakoor Hilaro, dirigendid Ingrid Kõrvits ja Silja Otsar.
Tütarlastekoori Ellerhein eelkäija, Tallinna linna lastekoor, loodi 1951. aastal professor Heino Kaljuste poolt, kes juhatas ja suunas koori kunstilist käekäiku oma elu lõpuni. 1970. aastast töötas koori juures dirigendina Tiia-Ester Loitme. Tänaseks on Ellerheinast saanud kooristuudio, kuhu kuuluvad mudilaskoor, lastekoor ja tütarlastekoor. Alates 2012 septembrist on tütarlastekoori Ellerhein dirigent Ingrid Kõrvits. Koormeister ja solfedžoõpetaja on Ülle Sander, vokaalpedagoog Vilja Sliževski, kontsertmeister Sten Heinoja. Koori repertuaar koosneb nii klassikalisest kui tänapäevasest koorimuusikast väljapaistvatelt heliloojatelt üle maailma.
Segakoor Hilaro on asutatud 1991.aasta 29. aprillil. Koori muusikalise taseme kujundamise ning repertuaarivaliku eest on kogu Hilaro tegutsemise aja jooksul hoolt kandnud dirigent Silja Otsar.
Muusikaliselt püüab Hilaro pakkuda kuulajatele mitmekesist valikut. Vaheldusrikkust musitseerimisse on toonud koostöö solistidega Maris Liloson, Kait Tamra, Ivo Linna ning Võru muusikakooli keelpilliorkestri ja Võru sümfooniaorkestriga Jaan Randvere juhatusel.
Kätlin Hoop
Linnavalitsus otsustas täna toimunud erakorralisel istungil korraldada 9. jaanuaril kella 8-10 Võru linnas turuhoone ees (Jüri tn 74/76) asuvas parklas avaliku ürituse “Kohtumine linnakodanikega”, kus linnajuhid eesotsas linnapeaga ootavad ettepanekuid linnaelu edendamiseks ja vastavad elanike küsimustele.
Ulis Guth Võru linnavalitsuse avalike suhete spetsialist tel 785 0948, gsm 5344 1055 e-post:ulis.guth@voru.ee
Rõuge Vallavalitsus ootab 21. jaanuariks 2014 põhjendatud ettepanekuid järgmistele aunimetustele:
Rõuge valla Elutöö preemia
Rõuge valla aukodanik
Aasta kohaliku elu edendaja
Aasta kultuurielu edendaja
Aasta hariduselu edendaja
Aasta sportlane
Aasta tulevikulootus
Aasta tegu
Rõuge valla tunnustamise avaldamise kord ja kriteeriumid on kättesaadavad valla kodulehel.
Eelnevatel aastatel tunnustatud kodanike nimekirja leiab siit aadressilt.
Põhjendatud kirjalikud ettepanekud palume esitada 21. jaanuariks valla kantseleisse aadressil Rõuge Vallavalitsus, Ööbikuoru 4, Rõuge alevik 66201 Rõuge vald või elektroonselt vald@rauge.ee.
Aunimetuste saajaid tunnustatakse veebruaris Rõuge rahvamajas toimuval pidulikul Vabariigi aastapäeva üritusel.