Rubriik: Võrumaa

Heifer jagab taas lambaid, kitsi ja lehmi

Heiferi projekt jagab soovijatele taas loomi: lambaid, kitsi ja lehmi, soovi korral vasikaid ning peagi ka lihaveiseid. Kuigi projekt on mõeldud Võru-, Põlva- ja Valgamaa jaoks, võib jätkuda tasuta loomi ka ülejäänud Eesti elanikele.

Foto: Urve Loit

Praegu jagatavad loomad on Heiferi projekti käigus saadud esimeste loomade järeltulijad. Heiferi nõue on nimelt selline, et tasuta looma saanud pere peab järgmisele perele edasi andma looma emase täiskasvanud järeltulija. Heifer jagabki peamiselt emaseid loomi, harvemal juhul isaseid tõuhoidjaid.

„Kui kellelgi on lambakari juba olemas, aga tahab tõujäära saada, siis see on võimalik, kuid pärast tuleb edasi anda emane loom,“ ütles Võrumaa Heiferi projektijuht Aigar Piho Võrumaa taluliidust. Ta lisas, et sihtgrupp on siiski need majapidamised, kus siiani pole loomi olnud. Suure karjaga talunike jaoks pole projekt mõeldud.

Piho julgustab inimesi omale loomi võtma, eelneva kogemuse puudumist ei maksa karta. Senise kogemuse põhjal võib ta öelda, et esmakordsete loomapidajate loomad on tervemad kui kogenute omad. Kui aga pere mõne aja pärast leiab, et pole siiski võimeline looma pidama, on see võimalik tagasi anda ja projektijuht otsib loomale uue pere.

Baltikumis läheb projektidel hästi

Aeg-ajalt käiakse Heiferi peakorterist USAst ka kontrolli teostamas. Teadusasutustest palgatud sõltumatud eksperdid on Eestis käinud üle vaatamas, kas paberimajandus on korras ning kuidas loomad peredes elavad. Eestit on väisanud ka USA kodanikud, kes Heiferile raha on annetanud.

Loe edasi: Heifer jagab taas lambaid, kitsi ja lehmi

Sänna Kultuurimõisas õpitakse kangastelgedel kudumist

Kolmapäeval 27. oktoobril algusega kell 16 toimub Sänna Kultuurimõisas kangastelgede õpituba.  
Sel korral kavas: kanga lõpetamine ning uue kanga ülesvedu. Võimalus käärida kangalõime. Õpituba juhendab Lya Veski. 
Anna teada, kui soovid osaleda: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 555 88 929 
Õpituba toetab Eesti Kultuurkapital 
 
Kadi Noor
Sänna Kultuurimõis
Sänna küla, Rõuge vald, Võrumaa
555 88 929
www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Sänna Kultuurimõisas toimub sel laupäeval kontsert

30. oktoobril algusega kell 19 toimub vastrenoveeritud Sänna Kultuurimõisa saalis esimest korda kontsert. Esineb Mari Kalkun.
Mari Kalkun on isa poolt Võru ja ema poolt Kihnu-Pärnu juurtega laulja ja muusik, mistõttu võib tema lauludes kuulda nii metsa kui ka merd. Lood on valdavalt autorilooming, mis on inspiratsiooni ammutanud loodusest ja eesti luulest, rahvalauludest.
Sännast mitte kaugel asuvast Haki külast pärit Mari kasutab muusika loomisel erinevaid instrumente nagu kandled, akordion, kitarr, klaver. Oluline koht on ka improvisatsioonil ja spontaansetel helidel.
Laulude tekstid pärinevad erinevatelt eesti luuletajatelt nii kaasajast (Riina Trumm, Andreas Kalkun) kui ka kaugemast minevikust (Enn Tuuling, Paul Haavaoks, Marie Heiberg, Rihhard Iher).
Lisaks Eestile on kontserdid Marit viinud Armeeniasse, Soome, Jaapanisse, Ungarisse, Prantsusmaale, Inglismaale.
Sänna kontserdil kostuvad kaasmuusikute-sõprade toel lood äsja ilmunud albumilt “Vihmakõnõ” ja esimeselt autoriplaadilt “Üü tulõk”.
Mari Kalkun – 7keelne kannel, 12keelne kannel, kitarr, akordion
Triin Norman – laul, klaver
Silver Sepp – klarnet, käsitrumm, kilinad-kolinad
Karoliina Kreintaal – viiul, laul
Siim Soop – kontrabass
Andres Vago – helimeister
 
Sänna Kultuurimõis
Sänna küla, Rõuge vald, Võrumaa
555 88 929
www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Vana Võrumaa kultuuriprogramm saab jagada toetusteks veel 150 000 krooni

Aasta alguses külmutas kultuuriministeerium Vana Võrumaa kultuuriprogrammi 2010. a eelarvest 10%, mistõttu kevadel sai programmi nõukogu jagada erinevate võru keelt ja kultuuri toetavate ettevõtmiste vahel vaid 1,35 miljonit krooni eelarves ette nähtud 1,5 miljoni asemel. Siis pälvis toetuse 23 erinevat taotlust alates Põlvas peetud võrukeelse Uma Pido korraldamise ja omakeelse Uma Lehe väljaandmise toetamisest kuni Mari Kalkuni uue plaadi tegemise ja võrukeelse lastehoiu algatuse Keelepesa toetamiseni. Kahjuks jäi hulk taotlusi raha vähesuse tõttu toetamata või osutus toetatuks vaid osaliselt.

Nüüd on ka ülejäänud programmi raha lõpuks lahti sulatatud ja nõukogul seisab novembris ees kohustus otstarbekalt jaotada veel 150 000 krooni headele ettevõtmistele Vana Võrumaa kultuuri hüvanguks.

Piusamaa pudruplatsil tuleb vestlusring Juku-Kalle Raidiga

30.oktoobril kell 15.00-17.00 Päevapööramise mäe Pudruplatsil vestlusring ajalehe KESKUS peatoimetaja ja luuletaja Juku-Kalle Raidiga teemal “Võõrad ja omad keeles ning kultuuris”  Lõke , kuum jook – toimub iga ilmaga. Samas kell 13.00-15.00 Päevapööramise mäe talgud – lõkkepuude varumine ja matkaraja korrastamine.

Info tel. 53016401 www.piusamaa.ee

Haanja noorteklubi kutsub noori rahvamajja filmiööle

Esimene filmiöö Haanja noortele  toimub 12. novembril  kell 19 Haanja rahvamajas.

I filmiöö teema: ÕUDUSFILMID

Võta kaasa: magamiskott ja padi, popcorn ja limonaad,
Kaisukaru, keda kallistada, kui hakkab jube,
hea tuju ja puhanud keha.

Pääse: kümnekas

Kogu öö vaatame filme, kuni hommikuvalguseni!

VÕTA SÕBER KAASA JA TULE KOHALE!

Seto sümfoonia “Peko” kontsertesitused novembri lõpus

Muusika: Erki Meister
Tekstid: Anne Vabarna ja Paolopriit Voolaine
Esitavad: Kammerorkester, neli tenorsolisti, Kalevi Kammerkoor
Dirigent: Hirvo Surva

Teose aluseks on seto rahvaluuletekstid rüütatuna tänapäevasesse helikeelde. Kasutatakse ka seto rahvaviise. Sümfoonia esitab kammerorkester, mille koosseisu on lisatud rahvamuusika instrumente, laulavad neli tenorit ja segakoor.

„Peko“ on umbes tunni aja pikkune neljaosaline sümfooniline teos. Loogiliselt jätkab ta oratooriumis „Peko Esä” alustatud liini, ehk siis Seto mehe elukäigu kujutamist. Erinevuseks on see, et seekord ei keskenduta vaid mehele, vaid pigem mehe-naise suhtele. Värsid seto rahvaluulest sobivad teosesse ideaalselt.

Erinevalt „Peko Esäst“ on „Peko“ kirjutatud naturaalpillidele. Kasutusel on traditsioonilised sümfooniaorkestri pillid ja lisaks seto rahvamuusika instrumendid.

Teose esiettekanded toimuvad novembri lõpus:
26. novembril kell 19.00 Värska Kultuurikeskuses
27. novembril kell 19.00 Tartu Ülikooli aulas
28. novembril kell 19.00 Tallinna Lauluväljaku Klaassaalis

Sümfoonia salvestatakse CD-plaadi jaoks.

Piletid saadaval Piletilevis ning tund enne algust kohapeal.

Allikas: haanja.eu

Külaliikumine Kodukant on uuenemise teel

Marek Mekk

Maaelanikele tegevusi pakkuvad ja nõustavad külaliikumise Kodukant maakondlikud ühendused otsivad uusi sihte, sest kõrvale on tekkinud teisi maarahva tegevusi toetavaid organisatsioone.

Maakondades on arenguagentuur, ettevõtluse arendamise sihtasutus ja Leader.
“Kodukant peab konkreetsele tegevusele keskenduma, muidu kaotab ta oma eesmärgi. Kuna teised nagu Leader jagavad raha, on nad meist paremas seisus. Kodukant raha ei jaga,” rääkis selle nädala Kodukant Võrumaa juhatuse laiendatud koosolekul Marek Mekk (fotol), kes on üleriigilise Kodukandi juhatuse liige.

Ta lisas, et Kodukandi roll peab olema selgelt piiritletud, et inimestel oleks arusaadav, millega kohapealne Kodukant konkreetselt tegeleb. Praegu jääb inimestele tihti mulje, et kõik ülalnimetatud organisatsioonid dubleerivad üksteist.

Kodukant Võrumaa juhatuse liige Marika Parv ütles, et nemad on siiani külaseltse nõustanud, korraldanud erinevaid teabepäevi, koolitusi ja õppereise ning tähistanud maanaiste päeva.

Arutelul märgiti, et veelgi enam tuleb noori külaellu kaasata, et nad saaksid tegijatelt õppida ning säiliks järjepidevus.

“Kodukant peab olema see, kes teavitab valitsust külades tehtavast,” lisas Parv.
Kuna Võrumaal ei selgunud veel, millele tulevikus keskenduda, kohtutakse peagi taas.
Marek Mekk märkis, et selle kuuga peaksid tulevikku vaatavad arutelud maakondades lõppema.

“2015 aastal peab külaliikumine Kodukant olema riigile arvestatav partner külaelu teemadel. Ideaalis võiks ta selleks ajaks olla maaelu ministeerium,” vaatas Mekk tulevikku.

Mari-Anne Leht

Too oma ingel näitusele

MTÜ Näputüüselts ja Võrumaa Muuseum kutsuvad kõiki huvilisi osalema 24. novembrist -31. detsembrini toimuval jõulunäitusel „Igal hingel oma ingel“.

Teemakohaseid töid oodatakse 15.-19. novembrini Võrumaa muuseumis. Kontaktisik Tiia Haug tiia.haug@mail.ee tel 5254962.

Seoses näitusega toimuvad kolmel advendi-eelsel reedel 26.11, 3.12 ja 10.12 Võrumaa muuseumis kell 12-16 töötoad, kus saab õppida ja õpetada jõulukingituste ja -kaunistuste valmistamist. Oodatud on kõik, kellel on midagi õpetada, selleks palutakse ennast kirja panna 15. novembrini e-postiga sepamari@gmail.com või telefonil 51928199.
Õppima on oodatud kõik ja selleks ei ole vaja kirja panna.

22. detsembril on näitusel müügipäev. Kõik näitusele toodud tööd peaksid olema varustatud väikese nimesildiga ja müügisoovi korral juurde lisatud ka hind.

Anu Taul alustas tööd uue plaadi kokkupanekuks

Foto: anutaul.com
Mulgimaalt pärit muusik-laulja Anu Taul on pärast nelja aasta pikkust vaheaega alustanud tööd kolmanda, autoriloomingut sisaldava albumi kokkupanekuks.

“Minu uus plaat on inspireeritud sügis-talvisest meeleolust,” ütles Taul. Sellest meeleolust tingitult on Taulil kindel soov oma plaat just jõuludeks välja anda. “Kuna tänavuste jõuludeni on jäänud vähe aega, jõuab minu uus plaat avalikkuse ette alles 2011. aasta jõuludeks,” märkis muusik.

Täna läks Anu esimest korda stuudiosse, et ühes vabakutselise muusiku, kitarriõpetaja ja helilooja Andre Maakeriga olemasolev materjal üle vaadata.

Autor: Mirjam Nutov

Haanja rahvamajas on täna tõeline külapidu

Haanja valla uus kultuurijuht Ivi Rausi. Allikas: Internet

Tänä õhtul algusega kell 20.00 on Haanja rahvamajas hooaja avapidu. Pidu algab Haanja valla uue kultuuritöö juhi Ivi Rausi muusikalise tervitusega ja tere-ütlemisega vallarahvale.

Ivi Rausi on Kohtla-Järvelt pärit lauljatar. Ta on ansambli Picante solist ja Rocca al Mare Kooli endine kaunite kunstide õppetooli juhataja. Tänaseks Tallinna elust küllastunud Ivi on otsustanud oma elukaaslase Taistoga rajada uue elu Haanjamaale. Miks just Haanjamaale? Selle peale vastas ta, et miks ka mitte? Aga tegelik põhjus peitub pigem sisemises äratundmises, sest Haanjamaa on veel üks väheseid kohti Eestimaal, kuhu pole jõudnud areng kõige halvemas mõttes. Siin on alles see miski, mis hinge ja vaimu toidab.

Haanja rahvamaja peol mängib tantsuks kohalik menubänd “Säde”.

Autor: Mirjam Nutov

Viitinal kõlavad laupäeval aafrika rütmid

Homme, 23. oktoobril algab Viitina mõisas uus muusikasari “Aafrika rütmid”. Esimene musta mandri muusikuid tutvustav kontsert toob kuulajateni Senegali päritolu Ndioba Gueye, kes on koostööd teinud mitmete Euroopa ja Aafrika artistide ja bändidega, aga ka Villu Veski ja Tanel Rubeniga.

Ndioba loomingus segunevad musta mandri rütmid jazzi, salsa, funki, reggae, hip-hopi, maailma- ja popmuusikaga. “Muusika on universaalne keel, mis toob kokku rikkad ja vaesed, mustad ja valged, noored ja vanad,” rääkis Ndioba, kelle lood kõlavad wolofi ehk kongo-nigeri, inglise, prantsuse kui soome keeles. Viitina kontserdil mängib Ndioba kitarri,
basskitarri ja kongasid ning laulab.

Võrumaal astub Ndioba üles esmakordselt, Lõuna-Eesti kaunitest paikadest on Ndioba külastanud vaid Tartut.

Kontsert algusega kell 16.00 toimub 23. oktoobril Viitina mõisas.

Allikas: Viitina Loodushariduskeskus, www.viitinalhk.ee

Tatrik uma maa päält

Vana Võromaa kõgõ suurõmb tatrigukasvataja Lõivu Ain. Foto: umaleht.ee
Vinnemaalt tull’ tatrigu-paanika meile kah: mõnõ ao iist olli poodi tatrigust tühä. Tatrik (päämidselt Ukraina uma) jõudsõ puuti tagasi, a tuu iist küsütäs no poolõ kallimbat hinda, 40 krooni ümbre. A tatrik kasus jo meil kah: uursõ, midä vana Võromaa tatrigukasvataja tuuga tegevä.

Poodist saa osta Zerna ökotalo tatrikku, kilo mass 50 krooni ümbre. Väikumba kasvataja möövä tatrikku käest-kätte 20–25 kroonidsõ kilohinnaga. «Ku väikut partiid puuti nakkat andma, sis ega nä kah pall’u rohkõmb massa taha-i,» ütel’ Harju Heino, kiä kasvatas mahhet tatrikku Rõugõ vallan Sadramõtsa külän Jakobi talon ja müü tuud Tarto liinan. Seo sügüse sai tä 1,5 ha päält kokko paar tonni tatrikku.

Tõnõ sääne müüjä om Ojala Uuno, kiä kasvat’ Pärlijõõ külän Mäeotsa talon mahhet tatrikku 1,27 hektäri pääl ja sai saaki tonnijago. Mehe omma tutva ja käävä üten Kütiorgo vana veskimehe Zupsmanni Ale mano tatrigust suurmit tegemä.

Veskin jahvatõdu tatrigusuurma omma Harju Heino jutu perrä õigõmba maiguga: tatrigul lõigatas kuur maaha, mitte ei kõrvõtõda kuuma viiga, nigu tüüstüisin.

Mahhet kodomaist tatrikku ostva puhta ja inemise jaos kasuligu söögi hindaja. Et noid inemiisi om mugu inämb, sis või mahhe tatriguga Eestin ka suurõmbat ärri tetä. Õkvalt sääne mõtõ om pään vana Võromaa kõgõ suurõmbal tatrigukasvatajal Lõivu Ainil. Tuuperäst külvegi tä uman Esite talon Tsolgo küle all keväjä maaha 30,59 hektärri tatrikku.

Saaki sai Lõiv kokko 42 tonni. Tatrik sais ilosahe aidan ja uut, nikani ku peremiis hindäle tatrigukuurmismassina saa osta. «Taha säänest massinat, miä jätt kruuba perrä,» selet’ Lõivu Ain. «Kae viil, kas osta massina Vinne- vai Saksamaalt, olõnõs tuust, kumma maa massin tege mi rahva meelest parõmba maiguga kruupa.» Loe edasi: Tatrik uma maa päält

Jaanipeebu küla edendab kartulikultuuri

Rõuge TV tegi täna tagasivaate Jaanipeebu külas peetud kartulipäevale, kus olid kohal nii talukauba pakkujad kui ostjad. Toimus hariv loeng tavamajapidamise kartulikasvatusest, kus tunnustatud kartuliteadlane Luule Tartlan jagas oma teadmisi. Viitina Tehnikaklubi seadis üles päevinäinud põllutehnika näituse. Talgu korras korjati tonn kartulit Rõuge Põhikoolile.

[youtube lSDUiyqQWZk]

Maanoorte akordioniorkester sai Itaalias II preemia

Itaalias Triestes toimunud akordionikonkursil “Fisa…armonia”, sai Eestit esindanud Võru-Aruküla-Kehra muusikakoolide ühine akordioniorkester “Väikesed lõõtsad” oma kategoorias 100-st punktist 94 ehk 2. preemia.

Kaheksandat korda toimunud konkursi korraldajaks on Glasbena Matica muusikakool koostöös akordioniorkestriga “GM Synthesis 4”. Osalejaid oli sel aastal Horvaatiast, Serbiast, Venemaalt, Leedust, Sloveeniast, Ukrainast, Eestist, Moldovast.  Konkursil oli võimalik osaleda mitmetes kategooriates – solistid 6 kategoorias, kammeransamblid 3 kategoorias, akordioniorkestrid 3 kategoorias. Kuna meie orkestri mängijad on väga noored, siis osaleti H1 kategoorias (80% liikmetest kuni 15-aastased). Konkursi kava koostasid ning õpetasid Heli Raitar, Eve Vendt ja Eero Paltsepp, dirigent oli Eero Paltsepp.

Võru Muusikakooli ja Aruküla Huvikeskuse ning Kehra Muusikakooli akordioniõpilased on koos musitseerinud juba 6 aastat. Vastastiku on Võru muusikakooli akordioniõpilased käinud kontsertreisil Arukülas ning Aruküla akordioniõpilased osalenud aktiivselt „Võru Akordionimuusikapäevadel”. Kolme kooli akordioniõpetajate ja -õpilaste vahel on hea koostöö, mis võimaldab samal tasemel olevatel õpilastel koos pilli mängida ning rõõmu tunda koos musitseerimisest. Traditsiooniks on kujunenud kevadisel koolivaheajal toimuvad orkestrilaagrid.  Esimene julge osalemine rahvusvahelisel konkursil oli 2008 aasta märtsis V Euroopa Akordioniorkestrite konkursil Prahas, kus saavutati omas vanuserühmas (kuni 16aastased) III koht. Edasistes plaanides on märtsi lõpus kontsert Tartus, aprilli algul Arukülas ning 10.juunil Võru muusikakoolis – X Võru Akordionimuusikapäevade avakontserdil.

Autor: Jane Torp

Väiko kannõl helises värmildise helüga

Et väiko kannõl om kõgõ parõmb pill, midä mängi latsiga laulmisõ man vai hällütämises, tuud vällä märknüid immi ja latsiaiaoppajit tulõ kõgõ mano. Sügüsest valla lännü Võro luuvuskooli kandlõoppusõ 20 kotust sai kõrraga täüs.

Udrase Milja õpetab väikekannelt värvide järgi mängima Foto: Mirjam Nutov

Ni istsõvagi ütel kolmapäävä päältlõunal latsiaidu oppaja ja muido huvilidsõ puulkaarih Võro luuvuskooli latsi mängmistarõh ja mängsevä kannõld, oppust vidi Udrasõ Milja.

Hariligult lätt pillimängmises vaia väega hääd kuulmist ja pall’o keeroliidsi tiidmiisi. A kandlõ mängmises olõ-i vaia muud ku õnnõ pilli. Vähembält nii ütel’ Udrasõ Milja.

Väiko kannõl oll’ timä jutu perrä umbõs sada aastakka vällä koolnu „Selle oll’, et Euruupast tulnu muusiga oll’ keerulidsõmb ja naati tegemä kandlit, kon oll’ kõrrast rohkõmb kiili pääl,” selet’ Udrasõ Milja. A perämidsil aastil om väiko kandlõ mängmise huviliidsi kõgõ mano tulnu. Kannõld opatas muusigakoolõn, kõrraldõdas nii kandlõmängo ku esi kandlõtegemise laagrit.

Võro luuvuskooli oppus om kats kõrda kuun. Üts opja, parhilla latsõga kotoh ollõv Eliste Annika ütel’, õt kandlõga and kõik latsilaulu är mängi ja päält tuu om kannõl ka väega rahustaja pill. Tuud om tä kotoh latsi pääl perrä pruuvnu.

Kuldrõ latsiaia oppaja Kapi Linda om opnu klavõri- ja akordionimängu, a huvi kandlõmängu vasta om täl kõgõ olnu. Tä ütel’, õt kandlõga om latsi laulmisõlõ parõmb üteh mängi:latsõ laulva jo väiku helüga.

Villändih pillimängmist opnu Udrasõ Milja om vällä märknü uma kõrra, kuis kandlõmängu värve abiga opada. Nii hõigaski tä helkäjide silmiga „Sinine-sinine-sinine-sinine-kõllanõ-sinine!”, esi mängse samal aol kannõld ni näüdäs’ jalguga esi värmi topsikõisi pääle. Taa värmiria sisse oll’ käkit „Kaara-Jaani” viis. Ku mõtõlda, õt tuu, midä ma kaemah käve, oll’ tõõnõ kokkosaaminõ, olli kokkokõla ja üttemängmine hää. «Tubli kamp om külh!» kitt’ ka Udrasõ Milja. Päält timä oppas kandlõmängu ka Kambergi Kersti.

Autor: Mirjam Nutov, umaleht.ee

Täiskasvanud õppijad ja õpetajad saavad tunnustust

Sel kolmapäeval, 20 oktoobril tunnustatab Võru maavanem Andres Kõiv Võrumaa Keskraamatukogus XIII Täiskasvanud Õppija Nädala raames tänavusi tublimaid.

Aasta õppija tiitli pälvib Vastseliina valla elanik Anu Jõgeva, kes omandas teise kutse Räpina Aianduskoolis, lisaks on ta läbinud kõik Kaitseliidu baaskoolitused.

Aasta koolitaja on sel aastal Võrumaa Kutsehariduskeskuse täiskasvanute koolitaja ning Haanja-Ruusmäe Põhikooli inglise keele õpetaja Airi Pilt.  Koolituse läbinud on tagasiside-ankeetidel hinnanud Airi Pilti keskmise hindega 6,96, seitsmest maksimaalsest.

Maakonna aasta koolitussõbralikum organisatsioon on Võrumaa Kutsehariduskeskus, mis võimaldab oma töötajatele võimalusi iseseisvaks õppimiseks, samuti osalemist asutusesisestel- ja grupikoolitustel. Samuti on loodud võimalused osaleda avatud koolitusprogrammides, kursustel ja stažeerida välisriikides.

Allikas: Ketu Künnapuu

Lindoral mahub kauplema see, kes jõuab esimesena

Lindora laadale oodatakse ennekõike talukauba ja kästiöö müüjaid
Järgmisel nädalal, 28. oktoobril toimuvale Lindora laadale saavad kauplema need, kes ise selle eest hea seisavad.

Laada korraldusmeeskonna sõnul ei registreeri nad kauplejaid ette ega määra ka eelnevalt kauplemisplatse. Platsid jagatakse välja kauplejate saabumise järjekorras.

Oma müügipunkte on võimalik ülespanna:
27. oktoobril kell 16.00 – 21.00
28. oktoobril kell 4.30 – 8.00

Korraldusmeeskonna sõnul on kauplemiskohtade arv piiratud.

Lindora laada ühe korralda Ivar Traageli sõnul oodatakse laadale ennekõike käsitööga, loomadega, kodulindudega ning talukaubaga ja talus valmistatud toiduga kauplejaid. Nimetatud kaubamüüjad ei pea maksma ka kohatasu. Kõigile teistele kehtib Lindora laadal kohamaks.

Täpsemat infot vaata:  http://www.vastseliina.ee/linnus/

Autor: Mirjam Nutov

Kogemusi jagasid õpetajad Saksamaalt

Viimasel kahel nädalal oli Võrumaa Kutsehariduskeskuse (VKHK) turismi- ja toitlustuskorralduse III kursuse üliõpilastel õppeaines majutusettevõtte juhtimine võimalus töötada nelja noore Saksa kutseõpetaja juhendamisel.

Foto:erakogu

Saksa õppejõudude juhendamisel analüüsiti Kubija hotelli ja loodusspaa arenguid. Töötati välja kolm erinevat lahendust Kubija hotelli tootearenduseks ja turunduseks. Üliõpilaste ettepanekud edastatakse Kubija hotellile. Üliõpilastele meeldis nii praktiline ülesanne kui ka inglisekeelne suhtlus. Sooviti, et ka meie õppejõudude igapäevased loengud oleksid sama vaheldusrikkad, kui välisõppejõudude grupi poolt ettevalmistatu.

Saksa noored õppejõud tunnustasid Võrumaa Kutsehariduskeskuse väga head tehnilist õppekeskkonda, üliõpilaste kõrget motivatsiooni ja julgust eristuda oma ideedega, vaba ja sõbralikku õhkkonda klassis. Kubija hotelli ja loodusspaa turundusjuht Kadri Moppeli sõnul oli suureks auks, et külastatud ettevõtetest valiti analüüsimiseks just Kubija hotelli arendus. Hotell on huvitatud ühise töö tulemustest ja tunnustas kooli praktiliste õpiülesannete eest.

Võrumaa Kutsehariduskeskusel (VKHK) on pikaajalised koostöösidemed Saksa kutseõppeasutustega  ja rakenduskõrgkoolidega. VKHK õppurid ja õpetajad  on käinud Saksamaal nii praktikal kui õppimas. Viiel viimasel aastal on noored õpetajad Saksamaalt omakorda olnud meie koolis praktikal. Igal semestril on meie üliõpilastel olnud võimalus läbida üks õppemoodul Hesseni Liidumaa noorte õppejõudude juhendamisel. Õppejõudude praktika  ettevalmistamist juhib Wiesbadeni Kutseõpetajate Seminar ja rahastab EL  Leonardo programm.

Allikas: Henn Tarro ja Eda Veeroja

“Omadega mäel” jõuab Võrru

Homme kell 18 avab Eesti Tekstiilikunstnike Liit Võru Linnagaleriis oma aastanäituse. Näitusel osaleb 57 autorit, ühe või mitme tööga – tuntud tegijatest uute tulijateni, klassikutest tudengiteni. Esindatud on nii traditsioonilistes tekstiilitehnikates loodud teosed kui uued ja taasavastatud eksperimentaalsed katsetused. Kõik eksponeeritud tööd on autorite uudislooming – valminud viimase kahe aasta jooksul.

Millistele küsimustele me näitusega vastata püüame? Küsimus „kuidas loodud?“ on kunsti puhul kahtlemata tähtis – endastmõistetav vastus on „tehniliselt professionaalselt!“. Kuid veegil enam huvitas meid näitust kokku kutsudes ja korraldades vastus  küsimusele „miks loodud?“. Mis on see miski, mis peab loomingusse kodeeritud saama, milline tunne, elamus, hetk kujundi, värvi ja vormi sisse uuesti sündima? Kui päeva lõpuks leiab kunstnik end loomas, sest teisiti ta ei saa, ongi meil käes suurepärane „Omadega Mäel“ olemine. „Omadega mäel“ näitus.

Näitus jääb Võru Linnagaleriis avatuks 12. novembrini.

Paku kandidaat Võrumaa aasta isa tiitlile

14. novembril tähistatakse taas isadepäeva. Seoses sellega kuulutab Võru maavalitsus välja konkursi aasta isa tiitlile.

Aasta isa tiitlile võib üles seada võrumaalase, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks tublit last ja kes on tunnustatud nii oma ametitöös kui ka perekonna väärtustamisel, olles ühiskonnale heaks eeskujuks ka väljaspool oma pereringi.

Esmakordselt anti aasta Iisa tiitel Võrumaal välja 2005. aastal. Aasta isa tiitlid on pälvinud Jüri Drenkhan, Väino Leok, Andrus Asi, Agu Palo ja Mart Timmi.

Aasta isa 2010 tiitlikandja kuulutatakse välja novembrikuu teisel pühapäeval korraldataval isadepäeva pidulikul kontsertaktusel.

Võru maavalitsus ootab kirjalikke ettepanekuid ja toetuskirju tiitli kandidaatide kohta 1. novembrini aadressil Jüri 12, Võru 65620.

Allikas: Võru maavalitsus

Kaitseliidu lastelaager õpetab eluks vajalikku

Täna ja homme on ligi 70 Võrumaa linnalähedaste koolide õpilast laagris Haanjas, kus nad
omandavad eluks vajalikke teadmisi ja oskusi.

“Igapäevaelus on tihti vaja midagi siduda, sellepärast õpime laagris alati sõlmede tegemist,” ütles Eve Täht, kes on Kaitseliidu Võrumaa maleva noorteinstruktor.

Täna õhtul näevad noored peotantsu ja saavad tantsijatelt selle kohta rohkem teada.
Laupäeval ollakse palju õues.

“Õpime sissitelgi püstitamist, käime Vällamäe matkarajal ja sooritame järgukatseid,” loetles Täht olulisemaid tegemisi.

Erinevate oskuste omandamise kõrval arendab laager ka laste suhtlemisoskust ning nad leiavad omale laagrist uusi tuttavaid. Seekordses laagris on Haanja, Kääpa, Pikakannu ja Osula põhikooli lapsed.

Tuleval kuul toimub üks laager Antsla-Varstu, teine Vastseliina piirkonna koolide kodutütardele ja noorkotkastele. Võrumaa malev korraldab aastas keskmiselt kümme laagrit.

Mari-Anne Leht

Taarka avastaja jõuab homme taas Setumaale

Homme, 16. oktoobril kell 19 toimub Hõimupäevade raames Obinitsa galeriis etendus „Laulukaupmees“, mis käsitleb soome etnomusikoloogi Armas Otto Väisaneni kogumisretki  Setomaal, Karjalas ja Mordvas.

Etenduses on kasutatud Väisaneni matkapäevikuid ja tema poolt kogutud pärimusmuusikat elavas esituses. Kasutatakse jaapani no-teatri liikumisi ja võtteid ning suurem osa tekstist esitatakse retsiteerides. Lavastaja ja käsikirja autor: Mia Pätsi

Soome folklorist Armas Otto Väisänen (1890-1969), kelle sünnist täitus tänavu 120 aastat, on üks soome tähelepanuväärsemaid rahvamuusikakogujaid ja uurijaid.  18 ekspeditsiooni vältel  salvestas ta ligi 6000 lugu, kogus ka etnograafilisi esemeid ja tegi fotosid. Oma reisimuljed kirjutas üles ekspeditsioonipäevikutesse.  Eesti laiemale publikule on Väisänen tuttav teatrietenduse ja filmi “Taarka” kaudu. Väisänen oli setu lauliku Hilana Taarka hea laulumälu avastaja ja avalikkuse ette tooja, tema kutsel viibis Taarka oma kooriga 1921. aastal Helsingis.