Antsla valla delegatsioon külastas möödunud nädalavahetusel Lätis Vidzemēs asuvat Ikšķile valda, kus kirjutati alla ka kahe omavalitsuse ametlik sõprusleping. Ikšķile vallas on umbes 8760 elanikku, Antsla vallas 3900.
Rubriik: Võrumaa
Tatrik uma maa päält
Poodist saa osta Zerna ökotalo tatrikku, kilo mass 50 krooni ümbre. Väikumba kasvataja möövä tatrikku käest-kätte 20–25 kroonidsõ kilohinnaga. «Ku väikut partiid puuti nakkat andma, sis ega nä kah pall’u rohkõmb massa taha-i,» ütel’ Harju Heino, kiä kasvatas mahhet tatrikku Rõugõ vallan Sadramõtsa külän Jakobi talon ja müü tuud Tarto liinan. Seo sügüse sai tä 1,5 ha päält kokko paar tonni tatrikku.
Tõnõ sääne müüjä om Ojala Uuno, kiä kasvat’ Pärlijõõ külän Mäeotsa talon mahhet tatrikku 1,27 hektäri pääl ja sai saaki tonnijago. Mehe omma tutva ja käävä üten Kütiorgo vana veskimehe Zupsmanni Ale mano tatrigust suurmit tegemä.
Veskin jahvatõdu tatrigusuurma omma Harju Heino jutu perrä õigõmba maiguga: tatrigul lõigatas kuur maaha, mitte ei kõrvõtõda kuuma viiga, nigu tüüstüisin.
Mahhet kodomaist tatrikku ostva puhta ja inemise jaos kasuligu söögi hindaja. Et noid inemiisi om mugu inämb, sis või mahhe tatriguga Eestin ka suurõmbat ärri tetä. Õkvalt sääne mõtõ om pään vana Võromaa kõgõ suurõmbal tatrigukasvatajal Lõivu Ainil. Tuuperäst külvegi tä uman Esite talon Tsolgo küle all keväjä maaha 30,59 hektärri tatrikku.
Saaki sai Lõiv kokko 42 tonni. Tatrik sais ilosahe aidan ja uut, nikani ku peremiis hindäle tatrigukuurmismassina saa osta. «Taha säänest massinat, miä jätt kruuba perrä,» selet’ Lõivu Ain. «Kae viil, kas osta massina Vinne- vai Saksamaalt, olõnõs tuust, kumma maa massin tege mi rahva meelest parõmba maiguga kruupa.» Loe edasi: Tatrik uma maa päält
Jaanipeebu küla edendab kartulikultuuri
Rõuge TV tegi täna tagasivaate Jaanipeebu külas peetud kartulipäevale, kus olid kohal nii talukauba pakkujad kui ostjad. Toimus hariv loeng tavamajapidamise kartulikasvatusest, kus tunnustatud kartuliteadlane Luule Tartlan jagas oma teadmisi. Viitina Tehnikaklubi seadis üles päevinäinud põllutehnika näituse. Talgu korras korjati tonn kartulit Rõuge Põhikoolile.
[youtube lSDUiyqQWZk]
Maanoorte akordioniorkester sai Itaalias II preemia
Itaalias Triestes toimunud akordionikonkursil “Fisa…armonia”, sai Eestit esindanud Võru-Aruküla-Kehra muusikakoolide ühine akordioniorkester “Väikesed lõõtsad” oma kategoorias 100-st punktist 94 ehk 2. preemia.
Kaheksandat korda toimunud konkursi korraldajaks on Glasbena Matica muusikakool koostöös akordioniorkestriga “GM Synthesis 4”. Osalejaid oli sel aastal Horvaatiast, Serbiast, Venemaalt, Leedust, Sloveeniast, Ukrainast, Eestist, Moldovast. Konkursil oli võimalik osaleda mitmetes kategooriates – solistid 6 kategoorias, kammeransamblid 3 kategoorias, akordioniorkestrid 3 kategoorias. Kuna meie orkestri mängijad on väga noored, siis osaleti H1 kategoorias (80% liikmetest kuni 15-aastased). Konkursi kava koostasid ning õpetasid Heli Raitar, Eve Vendt ja Eero Paltsepp, dirigent oli Eero Paltsepp.
Võru Muusikakooli ja Aruküla Huvikeskuse ning Kehra Muusikakooli akordioniõpilased on koos musitseerinud juba 6 aastat. Vastastiku on Võru muusikakooli akordioniõpilased käinud kontsertreisil Arukülas ning Aruküla akordioniõpilased osalenud aktiivselt „Võru Akordionimuusikapäevadel”. Kolme kooli akordioniõpetajate ja -õpilaste vahel on hea koostöö, mis võimaldab samal tasemel olevatel õpilastel koos pilli mängida ning rõõmu tunda koos musitseerimisest. Traditsiooniks on kujunenud kevadisel koolivaheajal toimuvad orkestrilaagrid. Esimene julge osalemine rahvusvahelisel konkursil oli 2008 aasta märtsis V Euroopa Akordioniorkestrite konkursil Prahas, kus saavutati omas vanuserühmas (kuni 16aastased) III koht. Edasistes plaanides on märtsi lõpus kontsert Tartus, aprilli algul Arukülas ning 10.juunil Võru muusikakoolis – X Võru Akordionimuusikapäevade avakontserdil.
Autor: Jane Torp
Väiko kannõl helises värmildise helüga
Et väiko kannõl om kõgõ parõmb pill, midä mängi latsiga laulmisõ man vai hällütämises, tuud vällä märknüid immi ja latsiaiaoppajit tulõ kõgõ mano. Sügüsest valla lännü Võro luuvuskooli kandlõoppusõ 20 kotust sai kõrraga täüs.
Ni istsõvagi ütel kolmapäävä päältlõunal latsiaidu oppaja ja muido huvilidsõ puulkaarih Võro luuvuskooli latsi mängmistarõh ja mängsevä kannõld, oppust vidi Udrasõ Milja.
Hariligult lätt pillimängmises vaia väega hääd kuulmist ja pall’o keeroliidsi tiidmiisi. A kandlõ mängmises olõ-i vaia muud ku õnnõ pilli. Vähembält nii ütel’ Udrasõ Milja.
Väiko kannõl oll’ timä jutu perrä umbõs sada aastakka vällä koolnu „Selle oll’, et Euruupast tulnu muusiga oll’ keerulidsõmb ja naati tegemä kandlit, kon oll’ kõrrast rohkõmb kiili pääl,” selet’ Udrasõ Milja. A perämidsil aastil om väiko kandlõ mängmise huviliidsi kõgõ mano tulnu. Kannõld opatas muusigakoolõn, kõrraldõdas nii kandlõmängo ku esi kandlõtegemise laagrit.
Võro luuvuskooli oppus om kats kõrda kuun. Üts opja, parhilla latsõga kotoh ollõv Eliste Annika ütel’, õt kandlõga and kõik latsilaulu är mängi ja päält tuu om kannõl ka väega rahustaja pill. Tuud om tä kotoh latsi pääl perrä pruuvnu.
Kuldrõ latsiaia oppaja Kapi Linda om opnu klavõri- ja akordionimängu, a huvi kandlõmängu vasta om täl kõgõ olnu. Tä ütel’, õt kandlõga om latsi laulmisõlõ parõmb üteh mängi:latsõ laulva jo väiku helüga.
Villändih pillimängmist opnu Udrasõ Milja om vällä märknü uma kõrra, kuis kandlõmängu värve abiga opada. Nii hõigaski tä helkäjide silmiga „Sinine-sinine-sinine-sinine-kõllanõ-sinine!”, esi mängse samal aol kannõld ni näüdäs’ jalguga esi värmi topsikõisi pääle. Taa värmiria sisse oll’ käkit „Kaara-Jaani” viis. Ku mõtõlda, õt tuu, midä ma kaemah käve, oll’ tõõnõ kokkosaaminõ, olli kokkokõla ja üttemängmine hää. «Tubli kamp om külh!» kitt’ ka Udrasõ Milja. Päält timä oppas kandlõmängu ka Kambergi Kersti.
Autor: Mirjam Nutov, umaleht.ee
Täiskasvanud õppijad ja õpetajad saavad tunnustust
Sel kolmapäeval, 20 oktoobril tunnustatab Võru maavanem Andres Kõiv Võrumaa Keskraamatukogus XIII Täiskasvanud Õppija Nädala raames tänavusi tublimaid.
Aasta õppija tiitli pälvib Vastseliina valla elanik Anu Jõgeva, kes omandas teise kutse Räpina Aianduskoolis, lisaks on ta läbinud kõik Kaitseliidu baaskoolitused.
Aasta koolitaja on sel aastal Võrumaa Kutsehariduskeskuse täiskasvanute koolitaja ning Haanja-Ruusmäe Põhikooli inglise keele õpetaja Airi Pilt. Koolituse läbinud on tagasiside-ankeetidel hinnanud Airi Pilti keskmise hindega 6,96, seitsmest maksimaalsest.
Maakonna aasta koolitussõbralikum organisatsioon on Võrumaa Kutsehariduskeskus, mis võimaldab oma töötajatele võimalusi iseseisvaks õppimiseks, samuti osalemist asutusesisestel- ja grupikoolitustel. Samuti on loodud võimalused osaleda avatud koolitusprogrammides, kursustel ja stažeerida välisriikides.
Allikas: Ketu Künnapuu
Lindoral mahub kauplema see, kes jõuab esimesena
Laada korraldusmeeskonna sõnul ei registreeri nad kauplejaid ette ega määra ka eelnevalt kauplemisplatse. Platsid jagatakse välja kauplejate saabumise järjekorras.
Oma müügipunkte on võimalik ülespanna:
27. oktoobril kell 16.00 – 21.00
28. oktoobril kell 4.30 – 8.00
Korraldusmeeskonna sõnul on kauplemiskohtade arv piiratud.
Lindora laada ühe korralda Ivar Traageli sõnul oodatakse laadale ennekõike käsitööga, loomadega, kodulindudega ning talukaubaga ja talus valmistatud toiduga kauplejaid. Nimetatud kaubamüüjad ei pea maksma ka kohatasu. Kõigile teistele kehtib Lindora laadal kohamaks.
Täpsemat infot vaata: http://www.vastseliina.ee/linnus/
Autor: Mirjam Nutov
Kogemusi jagasid õpetajad Saksamaalt
Viimasel kahel nädalal oli Võrumaa Kutsehariduskeskuse (VKHK) turismi- ja toitlustuskorralduse III kursuse üliõpilastel õppeaines majutusettevõtte juhtimine võimalus töötada nelja noore Saksa kutseõpetaja juhendamisel.
Saksa õppejõudude juhendamisel analüüsiti Kubija hotelli ja loodusspaa arenguid. Töötati välja kolm erinevat lahendust Kubija hotelli tootearenduseks ja turunduseks. Üliõpilaste ettepanekud edastatakse Kubija hotellile. Üliõpilastele meeldis nii praktiline ülesanne kui ka inglisekeelne suhtlus. Sooviti, et ka meie õppejõudude igapäevased loengud oleksid sama vaheldusrikkad, kui välisõppejõudude grupi poolt ettevalmistatu.
Saksa noored õppejõud tunnustasid Võrumaa Kutsehariduskeskuse väga head tehnilist õppekeskkonda, üliõpilaste kõrget motivatsiooni ja julgust eristuda oma ideedega, vaba ja sõbralikku õhkkonda klassis. Kubija hotelli ja loodusspaa turundusjuht Kadri Moppeli sõnul oli suureks auks, et külastatud ettevõtetest valiti analüüsimiseks just Kubija hotelli arendus. Hotell on huvitatud ühise töö tulemustest ja tunnustas kooli praktiliste õpiülesannete eest.
Võrumaa Kutsehariduskeskusel (VKHK) on pikaajalised koostöösidemed Saksa kutseõppeasutustega ja rakenduskõrgkoolidega. VKHK õppurid ja õpetajad on käinud Saksamaal nii praktikal kui õppimas. Viiel viimasel aastal on noored õpetajad Saksamaalt omakorda olnud meie koolis praktikal. Igal semestril on meie üliõpilastel olnud võimalus läbida üks õppemoodul Hesseni Liidumaa noorte õppejõudude juhendamisel. Õppejõudude praktika ettevalmistamist juhib Wiesbadeni Kutseõpetajate Seminar ja rahastab EL Leonardo programm.
Allikas: Henn Tarro ja Eda Veeroja
“Omadega mäel” jõuab Võrru
Homme kell 18 avab Eesti Tekstiilikunstnike Liit Võru Linnagaleriis oma aastanäituse. Näitusel osaleb 57 autorit, ühe või mitme tööga – tuntud tegijatest uute tulijateni, klassikutest tudengiteni. Esindatud on nii traditsioonilistes tekstiilitehnikates loodud teosed kui uued ja taasavastatud eksperimentaalsed katsetused. Kõik eksponeeritud tööd on autorite uudislooming – valminud viimase kahe aasta jooksul.
Millistele küsimustele me näitusega vastata püüame? Küsimus „kuidas loodud?“ on kunsti puhul kahtlemata tähtis – endastmõistetav vastus on „tehniliselt professionaalselt!“. Kuid veegil enam huvitas meid näitust kokku kutsudes ja korraldades vastus küsimusele „miks loodud?“. Mis on see miski, mis peab loomingusse kodeeritud saama, milline tunne, elamus, hetk kujundi, värvi ja vormi sisse uuesti sündima? Kui päeva lõpuks leiab kunstnik end loomas, sest teisiti ta ei saa, ongi meil käes suurepärane „Omadega Mäel“ olemine. „Omadega mäel“ näitus.
Näitus jääb Võru Linnagaleriis avatuks 12. novembrini.
Paku kandidaat Võrumaa aasta isa tiitlile
14. novembril tähistatakse taas isadepäeva. Seoses sellega kuulutab Võru maavalitsus välja konkursi aasta isa tiitlile.
Aasta isa tiitlile võib üles seada võrumaalase, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks tublit last ja kes on tunnustatud nii oma ametitöös kui ka perekonna väärtustamisel, olles ühiskonnale heaks eeskujuks ka väljaspool oma pereringi.
Esmakordselt anti aasta Iisa tiitel Võrumaal välja 2005. aastal. Aasta isa tiitlid on pälvinud Jüri Drenkhan, Väino Leok, Andrus Asi, Agu Palo ja Mart Timmi.
Aasta isa 2010 tiitlikandja kuulutatakse välja novembrikuu teisel pühapäeval korraldataval isadepäeva pidulikul kontsertaktusel.
Võru maavalitsus ootab kirjalikke ettepanekuid ja toetuskirju tiitli kandidaatide kohta 1. novembrini aadressil Jüri 12, Võru 65620.
Allikas: Võru maavalitsus
Kaitseliidu lastelaager õpetab eluks vajalikku
Täna ja homme on ligi 70 Võrumaa linnalähedaste koolide õpilast laagris Haanjas, kus nad
omandavad eluks vajalikke teadmisi ja oskusi.
“Igapäevaelus on tihti vaja midagi siduda, sellepärast õpime laagris alati sõlmede tegemist,” ütles Eve Täht, kes on Kaitseliidu Võrumaa maleva noorteinstruktor.
Täna õhtul näevad noored peotantsu ja saavad tantsijatelt selle kohta rohkem teada.
Laupäeval ollakse palju õues.
“Õpime sissitelgi püstitamist, käime Vällamäe matkarajal ja sooritame järgukatseid,” loetles Täht olulisemaid tegemisi.
Erinevate oskuste omandamise kõrval arendab laager ka laste suhtlemisoskust ning nad leiavad omale laagrist uusi tuttavaid. Seekordses laagris on Haanja, Kääpa, Pikakannu ja Osula põhikooli lapsed.
Tuleval kuul toimub üks laager Antsla-Varstu, teine Vastseliina piirkonna koolide kodutütardele ja noorkotkastele. Võrumaa malev korraldab aastas keskmiselt kümme laagrit.
Mari-Anne Leht
Taarka avastaja jõuab homme taas Setumaale
Homme, 16. oktoobril kell 19 toimub Hõimupäevade raames Obinitsa galeriis etendus „Laulukaupmees“, mis käsitleb soome etnomusikoloogi Armas Otto Väisaneni kogumisretki Setomaal, Karjalas ja Mordvas.
Etenduses on kasutatud Väisaneni matkapäevikuid ja tema poolt kogutud pärimusmuusikat elavas esituses. Kasutatakse jaapani no-teatri liikumisi ja võtteid ning suurem osa tekstist esitatakse retsiteerides. Lavastaja ja käsikirja autor: Mia Pätsi
Soome folklorist Armas Otto Väisänen (1890-1969), kelle sünnist täitus tänavu 120 aastat, on üks soome tähelepanuväärsemaid rahvamuusikakogujaid ja uurijaid. 18 ekspeditsiooni vältel salvestas ta ligi 6000 lugu, kogus ka etnograafilisi esemeid ja tegi fotosid. Oma reisimuljed kirjutas üles ekspeditsioonipäevikutesse. Eesti laiemale publikule on Väisänen tuttav teatrietenduse ja filmi “Taarka” kaudu. Väisänen oli setu lauliku Hilana Taarka hea laulumälu avastaja ja avalikkuse ette tooja, tema kutsel viibis Taarka oma kooriga 1921. aastal Helsingis.
Kreutzwaldi muuseumi juhina jätkab Siiri Toomik
Võrus asuva Kreutzwaldi muuseumi juhina jätkab Siiri Toomik, kes on sellele ametil töötanud juba 15 aastat. Ettepaneku määrata sellele ametikohale Toomik järgnevaks kaheks aastaks tegi kultuuriministrile konkursikomisjon, kes oli kaalunud konkursile laekunud avaldusi.
Toomik on töötanud Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis alates 1979. aastast ning alates 1995. aastast on ta töötanud direktori ametikohal. Siiri Toomik on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonna eesti keele ja kirjanduse eriala.
Dr. Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi hallata on ka Võrumaa muuseum ning Mõniste muuseum.
Raamatukogutöötajad kohtusid kirjastajaga
Raamatukogutöötajate oktoobrikuisel õppepäeval esines Võrumaa Keskraamatukogus kirjastuse Canopus juht Tõnu Lember. Tosin aastat tagasi alustanud ühemehe-kirjastus on peamiselt orienteeritud maailmakirjanduse klassikale, eesti kirjandusele ning laste- ja noortekirjandusele. Tõnu Lember rääkis, et soovis alguses oma kirjanikust ema Ira Lemberit tema raamatute väljaandmisel aidata ja loobus seetõttu tänase Tallinna Ülikooli füüsika õppejõu ametikohast.
Üks külalise suuri lemmikuid on inglise kirjanik William Somerset Maugham (1874 – 1965), Canopus on välja andnud 23 tema teost. Esimene oli “Kitsas nurgake” 2001. aastal. Päris palju on ilmunud ka Võrumaalt pärit ja Rootsis surnud kirjaniku Juhan Jaigi raamatuid. Canopuse juhil on välja kujunenud tihe loominguline kontakt Jaigi tütre Ilo Jaik Riedbergiga Prantsusmaalt. Juhan Jaigi “Kuldne elu” on Ilo Jaik Riedbergi tõlkes ilmunud ka rootsikeelsena. Samuti on Ilo Jaik Riedberg eestindanud prantsuse kunstniku, moodsa maalikunsti teerajaja Paul Gauguini autobiograafilise teose “Noa Noa”.
Veel selle aasta lõpus jõuavad lugejani kaks Maughami raamatut: “Rangelt isiklik” ja “Lihtsalt minu enda rõõmuks” Tõnu Lemberi enda tõlkes, mis on ühtlasi kirjastaja 99. ja 100. raamat.
Autor: Liina Valper
Kreutzwaldi muuseumis loetakse Kalevipoega ette
Võrus, FR . R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis algas eepose „Kalevipoeg“ ettelugemine, mis kestab detsembri keskpaigani. Eile oli eepost lugemas 35 huvilist, ette loeti raamatu avapeatükid. Ettelugemine jätkub detsembri keskpaigani igal kolmapäeval, neljapäeval ja reedel. Ettelugemised algavad kell 14 või vastavalt tulijate soovile.
Plaanis on eepos läbi lugeda 14. detsembriks, kui antakse üle selleaastane Kreutzwaldi-stipendium. Traditsioon on, et selle saab üks Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 11. klassi noormeestes, kes lisaks stipendiumile loeb sel aastal ette ka “Kalevipoja” viimased leheküljed.
Sarnaseid “Kalevipoja” ettelugemisi on toimunud varemgi: 1870. aaasta 26. märtsi õhtul kogunesid Tartus Andreas Kurrikoffi korterisse 8 meest: Jakob Hurt, Wilhelm Eisenschmidt, Johann Voldemar Jannsen ning üliõpilased Andreas Kurrikoff, Heinrich Rosenthal, Gustav Treffner, Hugo Treffner, Martin Wühner. Tuldi kokku, et lugeda „Kalevipoega“ ja rääkida Eesti rahvusliku liikumise tulevikukavadest.
1975. aasta 22. aprillil lugesid Helsingis Helsingi Eesti Üliõpilaste Ühenduse liikmed Tarmo Virki ja Andres Valdre “Kalevipoja” värske trüki ette 9 tunniga, mis on kinnitamata maailmarekord.
2003. aasta 30. aprillil toimus Kreutzwaldi 200. sünniaastapäevale pühendatud “Kalevipoja” ettelugemine Rakvere laululaval.
Rõuges levib golfipisik
Rõuge tervisekeskuse külje all asuvale muruplatsile on kohalikud golfihuvilised rajanud golfiplatsi. Golfipisiku levitamiseks on loodud klubi, mis koondab 15 harrastajat. Treeningutel omandatud oskuste proovilepanekuks võetakse omavahel mõõtu sügisestel meistrivõistlustel.
Karel Saarna
Haanja looduspargi elanikud on oodatud
avalikele aruteludele
Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon kutsub Haanja looduspargi maaomanikke ja teisi huvilisi Haanja looduspargi kaitse-eeskirja muutmise eelnõu avalikele aruteludele, kus peale eelnõumuudatuste tutvustatakse ka aasta lõpus valmivat Haanja looduspargi maastikuhoolduskava.
Arutelud toimuvad 20. oktoobril kell 14 Haanja rahvamajas ja 21. oktoobril kell 15 Rõuge rahvamajas.
Lisainfo: tel 5322 9241, 782 3605 või jaanus.tanilsoo@keskkonnaaamet.ee.
Võrus on tulekul koolitus
aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega lastega toimetulekuks
SA Eesti Lastefond korraldab projekti ”Tugistruktuurid hüperaktiivsetele koolilastele” raames koolitusi kõikides maakondades, et anda teadmisi ning oskusi õpetajatele ja lastevanematele toimetulekuks aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomite ja/või diagnoosiga lapsega. Koolituse üheks eesmärgiks on luua Võru maakonda ATH-tugirühm lastevanematele ja õpetajatele.
Koolitusele on oodatud õpetajad, lastevanemad ja pereliikmed, sotsiaalpedagoogid, koolipsühholoogid, lapsehoidjad ja tudengid, kes õpivad eriala, mis on laste kasvatamisega seotud.
Koolituse eesmärgid on anda teadmisi ATH-sümptomitega lapse äratundmiseks ning oskusi kodus ja koolis/lasteaias toimetulekuks, koolituse käigus moodustada tugirühma tuumik ja leida üks-kaks inimest, kes hakkavad tugirühma juhtima.
Koolitus toimub 4. novembri kell 9.45-16 Võru lasteaia Sõleke saalis Olevi tn 29.
Registreerimine: Pille Sõrmus, tel 5669 5364 või e-mail: pille.sormus@gmail.com
Loe veel: www.ath.ee
Koolitus ja ergutuskohv on osalejatele tasuta!
Koolituses osalenud õpetajad, sotsiaaltöötajad ja noorsootöötajad saavad tunnistuse.
Päevakava:
9.45 Saabumine ja registreerimine koolitusele.
10 Koolituse avamine – SA Eesti Lastefondi juhataja Sirje Grossmannn-Loot.
10.15 ATH sümptomid, kaasnevad häired, sagedus – Eesti Lastefondi projektijuht Liis Saarna.
11.15 ATH lapse kodune toimetulek – Eesti Lastefondi juhataja Sirje Grossmann-Loot.
12.30 Ergutuskohv
13-14.45 Saalis: ATH lapse toetamine lasteaias – Sirje Grossmann-Loot; muusikaklassis: ATH lapse toetamine koolis – Liis Saarna.
14.45 Tugirühma töö ja praktilised nõuanded – Sirje Grossmann-Loot ja Liis Saarna.
15.45-16 Päeva kokkuvõte ja lõpetamine.
Võru linn võttis vastu lisaeelarve
Eilsel Võru linnavolikogu istungil muudeti linna 2010. aasta eelarvet ja võeti vastu lisaeelarve suuruses 1 828 983 krooni, teatas Võru linnavalitsuse avalike suhete spetsialist Marianne Mett.
862 000 krooni lisaeelarvest moodustab riigieelarvest eraldatud toimetulekutoetus ning 681 000 krooni loodusainete, matemaatika ja tehnoloogia ainevaldkondade füüsilise õpikeskkonna parandamise toetus. Lisaeelarvega tehti ümberpaigutused Võru linna põhikooli õpilaste tasuta koolitoidu kindlustamiseks teisel poolaastal.
Linnavalitsuse rahandusosakonna juhataja Kerstin Tammjärv andis volikogu istungil ülevaate Võru linna 2010. aasta eelarve täitmisest seisuga 30. september 2010. Proportsionaalne eelarve täitumine on 75 protsenti, tulude eelarve on täidetud 72,7 protsenti ning kulude eelarve 69,9 protsenti.
Ülekulu on tekkinud tänavavalgustuse eelarves, kuna Võru linnas on valgustatud tänavate arv suurenenud.
Lisaeelarve vastuvõtmisega kujunes Võru linna eelarve mahuks 224,5 miljonit krooni.
Kauplejatel on paras aeg end
Võru jõululaadale registreerida
11. detsembril kell 11-16 toimub Võru kesklinnas jõulukuuse juures jõululaat, kuhu oodatakse oma kaupa müünma käsitöölisi ja kauplejaid nii Võrumaalt kui ka kaugemalt.
Kauplema on oodatud käsitööga kauplejad, talu- ja aiasaaduste, suitsuliha-, hapukapsa- ja vorsti-, mee-, mooside, kõikvõimalike hoidiste ning maiustustemüüjad. Väga teretulnud on müügilettidele piparkoogid. Oodatud on ka toitlustajad, kes pakuksid laadalistele kuuma sööki ja jooki.
Endiselt pole jõululaadale oodatud laialt levinud võõramaise turukaubaga kauplejad.
Kohamaksu ei küsita, aga kauplejatel palutakse kohale tulla oma müügilaua, -telgi, -rõugu vms-ga. Et jõulumeeleolu veelgi suurendada, palutakse müüjatel oma müügikoht võimalusel temaatiliselt kaunistada.
Huvitavamad ja kaunimad müügikoha kujundajad saavad Võru linnavalitsuse poolt tunnustatud.
Osalemissoovist palutakse teada anda hiljemalt 26. novembriks e-postil tiina.hallimae@voru.ee või tel 785 0922.
Kutsume konverentsile “Ise teemegi ära?”
Võrumaa Arenguagentuur ja Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts kutsuvad 4. novembril Võrumaa kutsehariduskeskuse peamaja saali konverentsile „Ise teemegi ära?“
Konverentsil räägitakse teemadel, mis puudutavad ajakirjandusega suhtlemist ja selle ise paremaks tegemist ning teenuste delegeerimist omavalitsuste ja kodanikeühenduste vahel.
Konverentsile on oodatud kodanikeühenduste ning omavalitsuste inimesed. Konverentsi toimumist maakonnas toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital, seetõttu on konverents osalejatele tasuta.
Registreerimine konverentsile toimub Võrumaa Arenguagentuuri kontaktidel ene@vaa.ee või 786 8367. Registreerides andke teada, millises töörühmas soovite osaleda.
Pdf-formaadis konverentsi päevakava leiab siit:
Eesti kutseõpilased võitsid Portugalis kaks medalit
5.-10. oktoobrini toimus Portugali pealinnas Lissabonis Euroopa turismi-ja hotellikoolide aastakoosolek ja rahvusvahelised kutsevõitlused. 700 parimat õppurit ja nende juhendajat üle Euroopa võrdlesid oma teadmisi ja oskusi. Eesti õpilased võitsid kaks medalit: vastuvõtutöö ning restoraniteeninduse võistlusaladel.
Kutsevõistlustel osales kokku üle 130 kooli enam kui 30 riigist. Võistlusaladeks olid: turismiettevõtte juhtimine, vastuvõtutöö, baaritöö, veini serveerimine, turism, kondiitritöö ja restoraniteenindus.
Võrumaa Kutsehariduskeskus (VKHK) osales turismialastel rahvusvahelistel võistlustel kolmandat korda. Turismi- ja toitlustuskorralduse III kursuse õppur Liina Lõhmus osales turismipiirkonna juhtimise võistlusel ja Katerin Rämmar Turismi- ja toitlustuskorralduse kolmandalt kursuselt vastuvõtutöö võistlusel. Igal võistlusalal loositi rahvusvahelised meeskonnad. Võistluskeeleks olid prantsuse või inglise keel, kuid võistelda ei saanud oma emakeeles. Katerin Rämmari meeskonnakaaslane oli Hollandi noormees Mitchell Andrew Vos. Loe edasi: Eesti kutseõpilased võitsid Portugalis kaks medalit
Anna meile teada, mis teil toimub
Augustis sisuliselt 0-kroonise eelarvega tegevust alustanud õhinapõhine uudiste- ja infoportaal kylauudised.ee on tänaseks kogunud ligi 8000 unikaalset kasutajat. Ent sõna levib ning uusi lugejaid ja info saatjaid lisandub iga päevaga.
Ootame inimestelt, kodanikeühendustelt, omavalitsustelt ja teistelt organisatsioonidelt igasugust praktilist infot, samuti arvamusi, mis puudutavad meie kõigi igapäevaelu. Aadress info@kylauudised.ee on kõigile avatud.
www.kylauudis.ee on pälvinud lühikese tegutsemisajaga hulgaliselt positiivset tagasisidet. Ootame ka teie kommentaare ja mõtteid, kuidas portaali koos veelgi paremaks teha. Kodanikumeedia näitab suunda, kuhu ajakirjandus liigub – me kõik saame ise kaasa aidata, et ajakirjandust paremaks muuta.
Kylauudis.ee toimetus
Setod ja võrokesed võitlevad etnilise kuuluvuse pärast
Setomaa Valdade Liit ühes Võru Instituudiga tegi juba selle aasta juunis Eesti Statistikaametile ettepaneku lisada 2011. aasta rahvaloenduse küsimustikku küsimused ka kohaliku keele ja etnilise kuuluvuse kohta. Statistikaamet ei ole otsust veel langetanud.
Praegu on üksnes hinnangulislet teada, kui palju elab Eestis erinevaid etniliste gruppide esindajaid. Arvatakse, et setosid on 10 000 ja võrokesi 50 000. Kui palju on aga mulke või kihnlasi või kui palju tegelikult setosid ja võrukesi, seda ei olegi täpselt teada.
Eesti Staistikaameti rahva- ja eluruumide leonduse projektijuht Diana Beltadze kinnitas, et täna on Statistikaamet valmis sisse viima kohaliku keele küsimuse, kuna neil on nagunii mitmeid küsimusi, mis täpsustavad emakeelt ja võrukeele oskust. Etnilise kuuluvuse küsimuse osas jääb ta aga kahtlevale seisukohale, kuna antud küsimuse küsimine võib olla vastuolus Eesti Vabariigi seadustega.
Riikliku statistika seaduse paragraaf 22 lõige 1 punkt 3 ütleb, et loendusel tuleb küsida järgmisi kategoorjaid: „rahvus, emakeel, võõrkeelte oskus, religioon, sünnitatud laste arv ning naise vanus esimese lapse sündimisel – demograafilised andmed“. Kuna antud seaduses pole sõnagi mainitud etnilisest kuuluvusest, ei ole Beltadze sõnul teada, kas sellise küsimuse küsimine on seaduslik.
Beltadze ütles, et hetkel teevad nende juristid tööd, et välja selgitada antud küsimuse õiguslik olemus. “Kui seadus lubab, siis meie anname endast parima ja me tekitame sellise küsimuse küsimise võimaluse,” ütles Beltadze, “aga kui seadus ei võimalda, siis me ei saa hakata seadust rikkuma.”
Millise otsuse Eesti Statistikaamet antud küsimuses langetab, selgub lähitulevikus. Täna on nii regionaalminister Siim Valmar Kiisler kui ka kultuuriminister Laine Jänes seisukohal, et antud küsimuse küsimine on väga oluline. “Selline info oleks vajalik ka Kultuuriministeeriumile ajal, mil valmistatakse taas ette kultuuripärandi programmide eelseisvaid perioode,” ütles Jänes
Pikem lugu samal teemal ilmub ajalehes Setomaa juba järgmisel esmaspäeval.
Mirjam Nutov
Kui kaotame vanad muinaslood, loome tühjust
Kunstidoktor ja ehtekunstnik Kärt Summatavet kõneleb, kuidas ta on leidnud Setomaalt oma hingemaastikud, seto ema ja kunstnikele vajaliku sügavuti mõistmise sellest, kes me oleme ja mis on inimeseks olemise väärikus ja väärtus.
Mind seob Setomaaga juba aastatepikkune koostöö kohalike inimestega. Kõigepealt leidsin kümme aastat tagasi endale ja oma kunstiüliõpilastele suurepärase etnograafiapraktika „kodu“ Seto Talumuuseumis. Kõige suurema elamuse said tudengid Seto Talumuuseumis elades, kohalike elanike, muuseumitöötajate ja leelokooride naistega suheldes. Seto inimeste külalislahkus, väärikus ja sügav austus oma pärimuse vastu inspireerib ju kunstnikku ning jätab väga sügava jälje nii tema hinge kui ka loomingusse.
Eesti Kunstiakadeemia on muuseumiga koostöös mitmeid käsitöö tootearenduse rahvusvaheliselt edukaid projekte läbi viinud. Näiteks Seto Leelopäeval esitlesime Kadri Paloveeri disainitud vastsündinud imiku kott-kiike “Pajatus”, mille idee sündis tänu muuseumi töötajate, Kuldatsäuka ja Kirävüü naiste intevjuudele.
Leelopäeval esitlesime ka moeosakonna juhataja Vilve Undiga üheskoos loodud uut kollektsiooni “White wedding (Valge pulm)”, millele leidsime inspiratsiooni just Seto Talumuuseumis toimunud uurimisreiside ajal. Isiklikult seob mind Setomaaga aga see, et siin leidsin endale seto ema. Loe edasi: Kui kaotame vanad muinaslood, loome tühjust