Ettevaatust Stihli saagide müüjatega!

Viimastel nädalatel on Võrumaal levinud soodsa hinnaga saagide Stihl 460 ja 441 pakkumised. Odavat hinda põhjendavad müüjad enamasti sellega, et on välismaalased ja neil ei lubata saage Venemaale viia.

Ametlike Stihli müüjate sõnul on originaalis Stihl 460 puhul tegu väga võimsa lageraie saega, mida Eestis ei müüda ja mille hind oleks ca 14 000 kr. Kuna osa saage on juba toodud neile hooldusesse, siis on selgunud, et tegu ei ole originaalsaagidega, vaid need on arvatavasti järgi tehtud kuskil Hiinas. Uutel saagidel on ilmnenud kohe häälestamise probleemid ja ka võimsuselt tunduvad need olevat lubatust palju nõrgemad.

Pakkuda võidakse ka lauanõusid ja nuge. Ka nende kvaliteedis tasub kahelda. Erametsaliit soovitab  sellise pakkumise korral kutsuda politsei.

Allikas: Aarne Volkov

Sänna Kultuurimõisas loeng-õpituba “Buddha tee”

Laama Mingyur

20. septembril algusega kell 18 toimub Sänna Kultuurimõisas loeng-õpituba “Buddha tee”. Juhendab Laama Mingyur, kes on olnud 28 aastat laama Denys Rinpotše järgija ja õpilane ning sooritanud tema juhendamisel traditsioonilise kolmeaastase eraklaagri.

Juba 2500 aastat on lugematul hulgal inimesi järginud Buddha teed. See on mitte-teistlik ja mitte-duaalne, tugineb mõistmisele ja mitte uskumisele. Sellel teel ei ole intellektuaalne arusaamine eesmärk, vaid vahend, et juhatada meid vabaduse ja fundamentaalse õnne kogemuseni.

Kjabdze Kalu Rinpotše (1904–1989) oli üks suuremaid tiibeti kaasaegseid õpetlasi, olles tunnustatud ja hinnatud kui tohutu mõistmise ning sügava tunnetusega inimene.
Enamiku tiibeti õpetuste ülekannete pärijana, oli ta eriliselt just mahāmudrā ja dzogtšeni teostunud õpetaja. Muu hulgas oli ta ka laama Denys´ õpetajaks, kes on praegu üheks Kjabdze Kalu Rinpotše peamiseks pärijaks.

Toimub tõlge eesti keelde. Tasu 50 krooni.

Kuna kohtade arv on piiratud, siis palutakse eelnevalt registreeruda: kultuurimois@kultuuritehas.ee või tel 5558 8929, Kadi Noor

Nädala pärast Võrus Kangro konverents

Järgmise nädala reedel, 17. septembril peetakse Võru kultuurimajas Kannel kirjanik Bernard Kangro 100. sünniaastapäevale pühendatud lugemisaasta konverentsi. Konverentsi alguses kuulutatakse välja Kangro preemia tänavune laureaat.

Konverentsi avalöök antakse kell 11.05, kui lugemisaasta projektijuht Krista Ojasaar räägib lühidalt aasta ettevõtmistest. Seejärel antakse välja Kangro preemia ning pärast seda peavad oma ettekanded erinevatel kirjanduse ja kirjanikega seotud teemadel Janika Kronberg, Elle-Mari Talivee, Vesta Pille ja Merle Sulg, Tiia Allas, Aidi Vallik, Leo Kunnas ja Kauksi Ülle. Päeva juhib Võru linnateatri peanäitejuht Tarmo Tagamets. Konverents lõpeb kell 15.25. Vaheajal kell 14-14.15 esinevad Võru muusikakooli õpilased.

Eesti luuletaja, kirjanik ja ajakirjanik Bernard Kangro sündis 18. septembril 1910 Võrumaal Oe külas. Enne Teist maailmasõda jõudis ta töötada Vanemuise dramaturgina. 1944. aastal siirdus Soome kaudu Rootsi, kus ta 50 aastat hiljem suri. Paguluses toimetas ta aastatel 1950 – 1994 ajakirja “Tulimuld” ja töötas Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina.

Võru maavalitsus annab  kirjanduspreemiat välja alates 1990. aastast. Preemia esimene laureaat oli Kangro ise ning järgmisel aastal nimetati preemia temanimeliseks. Preemia omistatakse Võrumaalt pärit, Võrumaaga seotud või Võrumaa teemadel kirjutavale isikule.  20 aasta jooksul on preemia pälvinud muuhulgas Kauksi Ülle, Kaido Kama, Oskar Kruus, Rein Põder, Olavi Ruitlane, Contra jt.

Kartulivõtt käib üle Eesti täie hooga

Teravsilmad on märganud igasügisest vaatepilt külavahel ja suuremate teede ääres – upakil tagumikud vao vahel hoolitsevad oma pere või kaugema kandi rahva talvise toidulaua eest. Kartulivõtt käib juba täie hooga kõikjal üle Eesti.

Esimesed vaokummardajad kinnitavad ühest suust, et tänavune sügis lubab paremat kartulisaaki kui mullu. Jahe kevad tegi paljude kartulikasvatajate elu raskeks, sest mõnigi pääses põllule alles mai lõpus-juuni alguses – nii nagu muld eri paigus lubas.

Kui suve algus oli kartulikasvule soodne, siis kuum suvi pani mugulal kasvu seisma. Sellele vaatamata ei kurda kasvatajad selle suve üle, sest kahjureid, lehemädanikku ja kartulimardikaid oli mullusest vähem ning saak tuleb parem.

Kartulivõtt Haanimaal Horoski külas. Foto: Erkki Peetsalu

Kartul on kartul

Erinevad sordid on erineva maitsega ja käituvad ilmaoludeski erinevalt, kuid kokkuvõttes on kartul ikka kartul. Suurematel kartulikasvatajatel on tavaliselt maas vähemalt kolm-neli kindlat sorti, sest kui üks kiratseb, annab teine ikka saaki. Lisaks katsetavad tootjad uusi sorte – kuidas eri sordid nende piirkonnas käituvad, millised sobivad kõige paremini ja kuidas muutuvad inimeste maitseharjumused. Tänavu pole siiski põhjust kusagil kurta ei varajase ega hilise saagi osas.

Väikesed talumajapidamised, kus pererahvas oma talvekartuliga ise tegeleb, on sageli jäänud paari kindla sordi juurde pidama aastateks. Uute sortide kõrval eelistaks nii mõnigi vanu ja äraproovitud mugulaid, mis ilmastiku- ja haiguskindlamad. Oleks vaid nende kunagiste sortide seemnekartulit kusagilt saada.

Talgupäevad tulekul

Augustilõpu vihmaperioodi jäljed on põldudelt praeguseks kadunud ja külarahvas kummardab hoolega vao vahel. Kes kutsub naabrimehe, kes lapselapsed appi. Paljud talud planeerivad ka suuremaid kartulivõtu talguid lähemateks nädalavahetusteks.

Nii näiteks läheb Võrumaal Haanja kandis tõsisemaks vaokummardamiseks järgmise nädala lõpus. Kui ilm lubab, korraldab siis Hartsmäe mahetalu oma igasügisesed talgud – ikka nii nagu vanasti, kus tehakse ühiselt tööd kõvasti, süüakse kõvasti ja viheldakse kõvasti. Väikesed talud saavad üldjuhul väiksemate jõududega hakkama. Samas lähedal Horoski külas on pooltel majapidamistest aga talvekartul juba võetud, sorteeritud ja salves.

Kartulist on saanud Eestimaal üks kindlamaid toiduartikleid, ehkki tervisliku toitumise spetsialistid soovitavad kartulit süüa pigem vahetult pärast ülesvõtmist ja ka hiljem sügisel. Mida kevadele lähemale, seda suurem tärklise sisaldus kartulit iseloomustab ning kõhule polevat see sugugi hea. Samas, kui kartuli hoiutingimused on õiged, püsib kõrgem ka mugula toiteväärtus ja tervislikkus.

Kellel häid nõuandeid kartuli koduseks säilitamiseks või kes oskab anda soovitusi pikast talgupäevast väsinud selja leevendamiseks, võib julgesti jagada.

Aleksei Turovski tuleb Võrumaale

Lasva valla noored ja keskkonnaamet kutsuvad osalema vahval loodusharidusega seotud päeval, mille teemaks on „Kas sina oskad looduses käituda?”

13.septembril kell 13- 16 toimub Kääpa koolis kohtumine loodusteadlase Aleksei Turovski (pildil) ja keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialistidega. Räägitakse loomadega käitumisest ning loodushoiust. Õpetatakse sorteerima prügi ja otsitakse sügise märke Kääpa kooli õues.

Infopäev on osa noorte teavitamisalasest projektist, mida toetab Võru Maavalitsus ning viib ellu MTÜ Kating Noored.

Oodatud on kõik huvilised üle Võrumaa. Peamine sihtgrupp on loodusõpetuse õpetajad ning õpilased vanuses 11- 18, kuid kindlasti ei saadeta ära ka nooremaid tublisid loodushuvilisi.

Vajadusel organiseerivad korraldajad õpilastele ka transpordi. Sel juhul palutakse osalemissoovist teatada hiljemalt 10. septembriks kella 15ks Kati Oravale aadressil kati@kating.ee või telefonil 5649 8816.

Lisainfo: www.lasvanoored.ee

Aiahuvilised kogunevad rohevahetuse päevale

Kõik aiahuvilised on oodatud pühapäeval, 12. septembril algusega kell 12 rohevahetuse päevale Võrumaal Lasva vallas Madala külas Jaaniraotu talus.

Rohevahetus on aia- ja taimehuviliste kokkusaamine, mille käigus vahetatakse omavahel või antakse ära oma aia või kodu ilu- ja tarbetaimi, pistikuid, seemneid, sibulaid või juurikaid. Rohevahetuse kohta loe lähemalt www.aiaklubi.ee.

Rohenäppudele, kellel taimed kaasas, on Jaaniraotu Linnupargi külastus poole hinnaga. Rohkem infot telefonil 53 423 433 või www.jaaniraotu.ee

Ruusmäe kutsub laupäeval Rogosi laadale

Laupäeval, 11. Septembril kell 11 on oodatud kõik, kes soovivad osta, müüa või vahetada, Võrumaale Rogosi laadale.

Laat toimub Rogosi mõisa õuel.

Peale kaubitsemise saab näha Ruusmäe noorte teatripala „Noorteq sooviq“. Pillimängu, laulu ja tantsu pakub ansambel Rogosi.

Avatud on Rogosi mõisa kohvik, veinikelder, moonakelder ja muuseum.

Lisainfo laada kohta: 5566 0658, Jane.

Meenutus Vastseliina naiskodukaitsjate suvepäevalt

Kuumust trotsides kogunes grupp Naiskodukaitse Vastseliina jaoskonna liikmeid kuumal juulikuu 16. päeval, et nautida koos lastega sooje suvepäevi.

Üritus oli planeeritud kahepäevaseks ja koos telkimisega. Valitud sai looduskaunis koht Piusa jõe ääres, meie oma liikme Maire Puutka küllakutsel. Nautisime loodust, päikest,  jõe puhast ja jahedat vett.  Kaasa võetud söögid-joogid andsid mõnusat äraolemist ja mõttelendu pikkadeks öötundideks. Lapsed tegelesid pallimängu, reketite ja niisama hullamisega.

Plaane peeti  jaoskonna edasiseks tegevuseks. Naised on hakkamist täis ja see teeb ainult rõõmu. Jaoskonna esinaisena tunnen suurt uhkust oma liikmete üle.  Väikese jaoskonna kohta on tõsiselt tegutsevad liikmed puhas rõõm. Saan olla kindel ürituste läbiviimisel ja kordaminekul. Hea on, kui saad loota kellegile. Siinkohal suur aitäh, Marina, Hele, Maire, Tiiu, Külli.

20. augustil toimus kiigeplatsil Naiskodukaitse Ringkondlik üritus, mis pühendatud taasiseseisvumis päevale.

Tule tutvu  meie tegevusega ja löö kaasa seiklusmatkal. Järgnevalt planeerime välioskuste- ja relvaõppe laagrit septembri lõpus. Kel soov meiega liituda, võtke julgelt ühendust. Tegevust leidub kõikidele.

Autor: Anu Jõgeva, Vastseliina jaoskonna esinaine, tel 555 38262, e-post anujogeva@hotmail.com

Rõuge seenepäevad peibutavad seenegurmaane

6.-12. septembrini Võrumaal Rõuges toimuvatel seenepäevadel leiavad aset seenematkad, seenenäitus, seenehoidiste konkurss, Jaanus Nõgisto ja Jaak Tuksami kontsert ning pärlina meisterkokk Dimitri Demjanovi Seenepada.

“Sügisene seenehooaeg on väga hästi alanud – metsad on seeni täis,” kutsub Viitina Loodushariduskeskuse juhataja ja seenenädala korraldaja Toivo Tuberik huvilisi matkadest ja teistest seenepäevade sündmustest osa võtma. “Seenenädala üks eesmärk ongi inimeste teadlikkust tõsta, et kahetsusväärsed juhtumid, kus mürgiseid seeni müüakse turul söödavate pähe, ei korduks.”

Tavavahelik. Foto: Mats Kangur

Esmaspäevast neljapäevani toimuvaid seenematku Rõuge ja Varstu metsadesse juhendavad seeneteadlased Bellis Kullman, Vello Liiv, Teele Jairus ja Veiko Kastanje. Seente makropildistamist õpetab rahvusvaheliselt tunnustatud loodusfotograaf ja bioloog Urmas Tartes. Ainuüksi esimesel päeval leiti metsast 125 erinevat liiki seeni ning neid saab kuni pühapäevani Rõuge Rahvamajas paikneval näitusel uudistada.

Reedel kell 14 hakkab kõigi seenegurmaanide silme all podisema restoran Gloria peakoka Dimitri Demjanovi seenepada. Laupäeval kell 12 valitakse koduste kokandusgeeniuste valminud hapendatud, marineeritud või mõnel muul kombel purki pandud seenehoidiste seast parim.

Muusikalist naudingut pakuvad Jaanus Nõgisto ja Jaak Tuksam, kes esitavad oma vanu ja uusi laule reedel kell 19 Rõuge Rahvamajas. Kogu nädala vältel saab rahvamajas jälgida loodusfotograafide Mats Kanguri, Urmas Tartese ja Aigar Kulli fotoprogramme.

Kolmandate Rõuge Seenepäevade peakorraldaja on Viitina Loodushariduskeskus. Täpse ajakava ja muu informatsiooni leiab aadressilt
www.viitinalhk.ee.

Lisainfo: Toivo Tuberik, Viitina Loodushariduskeskuse juhataja, tel 507 6214

Vastseliinas kohtusid suusapõlvkonnad

Suusapõlvkonna kokkutulek Kirikumäel. Foto: Vastseliina Spordiklubi
Kirikumäel kogunes lõppenud suvel seltskond, kes on nakatunud spordipisikuga. Täpsemalt toimus Vastseliina suusapõlvkondade III kokkutulek.

Üritus algas rongkäigu ja lipu heiskamisega. Ilmataat lisas omaltpoolt veel uhke ,,ilutulestiku“ ja valas osalised üle värskendava ,,duššiga“. Praegune spordiklubi treener Üllar Tähe eestvedamisel toimus ühine vestlusring, kus eri ajastu spordimehed meenutasid oma teed suusaspordi juurde ning andsid kindlasti innustust praegusele suusapõlvkonnale.

Üheskoos peeti maha rida toredaid võistlusi: ühissuusatamine, ,,immikas“ (kes asjaga tegelenud, saab aru millest jutt käib), erialavõistlus treenerite tiimile (suuskade, määrdekohvri ja suusapuki pakkimist ning nn bussi transportimist said proovida sel päeval küll kõik soovijad), ,,seanaha“ heitmine, seiklusorienteerumine, maahoki ja võistkondlik rõnga ajamine. Päev oli väga meeleolukas, sportlik ning täis toredaid kohtumisi.

Vastseliina spordiklubi tänab kõiki abilisi ja toetajaid, kes päeva õnnestumisele oma jõu ning nõuga kaasa aitasid. Taaskohtumiseni IV suusapõlvkondade kokkutulekul!

Allikas: Vastseliina Spordiklubi

Ülekaehus täämbädsest Umast Lehest

Täämbäne Uma Leht kirotas tuust, et mi kandi vanno ja tervüseviaga inemiisi huuldaja’ nakkasõ’ ammõtit opma Võro haigõmaja man, piä-i tüü ja perre mant Tarto liina käümä. Edimädse satsiga võetas opma 15 inemist.

Seo süküs saava’ kooli’ hindäle kimmämbät umma näko kujonda’: panda vahtsõhe opikavva umakandi jaos tähtsämbit asjo. Et näütüses Põlva koolilatsõ’ võinu umast suurmehest Hurda Jakobist inämb teedä’, tuuga omma’ peri kõik Põlva kandi koolijuhi’. Kuis Hurda perädüsuurõst perimüskogost latsilõ põnõvat teedüst otsi, tuud seletäs Eesti rahvaluulõ arhiivi tiidjämiis Kalkuna Andreas.

Eelä’ naas’ Rõugõn seenenätäl ja tetti vallalõ seenenäütüs.

Seost kuust nakkasõ’ Rõugõ valla noorõ’ tegemä Internetin Rõugõ TVd: filmvä’ egäsugutsit ettevõtmiisi, kõnõlõsõ’ uma kodokandi inemiisiga ja pandva’ videolõigu kodolehe pääle üles. Edimäst saadõt saa nätä’ 20. süküskuu pääväl.

Eloküle pääl oppas Süvähavva luudustalost peri Tobrelutsu Peep, et vanna rossitama lännüt pata massa-i kõrraga minemä pildu, tuu saa ilosahe kõrda tetä’.

Kae perrä: www.umaleht.ee

Rõuge noortekeskuses algab edu saavutaja kursus

Alates esmaspäevast, 13. septembrist pakub noor koolitaja Martin Mark (fotol) võimalust osaleda oma kümnenädalasel edu saavutaja kursusel.

Edu saavutaja kursusel saab selgust oma eesmärkides ja unistustes ning hakata neid teoks tegema; mõista, millised uskumused aitavad edasi ja millised hoiavad tagasi; kujundada endas positiivseid ja kasulikke harjumusi ning õppida loobuma halbadest; õppida oma raha haldama ja kuludel-tuludel silma peal hoidma; saada teada, mida teha rahalise vabaduse saavutamiseks; saada inspiratsiooni ja motivatsiooni tegutsemiseks ning edu saavutamiseks

Edu saavutaja kursus hakkab toimuma alates 13. septembrist esmaspäeviti kell 19 Rõuge noortekeskuses. Kohtumiste kuupäevad on 13., 20. ja 27. september, 04. ja 11. oktoober, 1., 8., 15., 22. ja 29. november. Algus kell 19 Rõuge noortekeskuses. Kui kõik kuupäevad ei sobi, saab osaleda ikka. Investeering iseendasse on sümboolne 25 krooni kohtumise kohta.

Kursusel osalemise soovist palutakse teada, registreerides ennast aadressil http://revolutsioon.ee.

Uue-Antsla liikluslinna pääseb uutel kellaaegadel

Foto: Elina Kononenko

Esmaspäevast kuni neljapäevani on Uue-Antsla liikluslinn suletud. Linn on siseliikluseks avatud reedeti kell 14-18 ja laupäeviti-pühapäeviti kell 12-18.

Ettetellimisel avatakse linn peredele ja gruppidele kõigil nädalapäevadel.

Uue-Antsla liikluslinn on maailma kõige väiksem siseliikluslinna, kus saavad nii väiksed kui suured õppida liiklust, sõita põrkeautodega ja nautida kõike, mis ühe linna juurde kuulub. Nii ei puudu sealt näiteks diskoteek, autokino, politseijaoskond, bensiinijaam, kohvik, kaubandustänav ja veel palju muud meie igapäevasest elust.

See linn ei kuulu ainult lastele, vaid seal on omad võimalused ka suurtel. Liikluslinn pakub võimalust korraldada seminare, koolitusi ja koosolekuid.

Rohkem infot www.liikluslinn.ee

Allikas: Urvaste blogi

Haanja vald korraldab mittetulundusühingutele ümarlaua

Täna kell 15 korraldab Haanja vald Haanja spordi- ja puhkekeskuses mittetulundusühingutele ümarlaua, kus räägitakse  MTÜde toetamise võimalustest valla eelarvest.

Ümarlaual räägib Võrumaa Arenguagentuuri konsultant arenguagentuuri poolt pakutavatest võimalustest. Ümarlaua lõpetuseks oodatakse  MTÜdelt ettepanekuid ootuste kohta omavalitsuselt – Haanja vallalt.

Haanja vald alustab järgmisel aastal valla arengukava tegevuskava aastaks 2012 – 2014 koostamist. Teretulnud on kõik ettepanekud kolmandalt sektorilt valla arengukava tegevuskava koostamiseks.

Lisainfo: Juri Gotmans, Haanja vallavanem, tel 517 4584

Kuu pärast näeb Võrus korra Becketti „Lõppmängu”

Võru Linnateater alustab oma uut hooaega täpselt kuu aja pärast 6. oktoobril, kui Võru kutuurimaja Kannel teatrisaalis esietendub Samuel Becketti “Lõppmäng”. Võru publik saab lavastust näha ainult ühel korral!

“Lõppmängu” lavastab Võru Linnateatri kunstiline juht Tarmo Tagamets. Kuulsa iiri näitekirjaniku ja Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Samuel Becketti “Lõppmäng” on lugu sentimentaalusest ja küünilisusest. Peategelased Hamm (Janek Joost) ja Clov (Marianne Kütt) on iseseisvusetud, teineteisest sõltuvad. Nende suhetes on kõige olulisem Clovi sageli korratav repliik: „Ma jätan sind maha.“ Üks tahab ära minna, aga ometi ei lähe. Ja kui ta lõpuks lähebki, siis on see ühe kaotus. Aga ka teise evolutsioon. Neid äraminekuähvardusi lausudes imiteerib Clov jalgadega põrandat kaapides lahkuvaid samme. Peale Joosti ja Küti astuvad lavastuses üles ka Mart Kampus ja Silvi Jansons.

Oktoobris mängib Võru Linnateater viiel korral (12., 13., 20., 21. ja 30. okt) ka menukat lastelavastust “Bibigon, Punamütsike ja naljakas argpüks.” Nukulavastus räägib vahva loo pöialpoisist Bibigonist, kes peab päästma oma õe Cincinella kurja kalkuni Torulotti käest.

www.vorulinnateater.com

Rõuges avatakse renoveeritud lasteaed

Rõuges toimub reedel, 10. septembril algusega kell 11.00 renoveeritud lasteaia pidulik avamine, millega tähistatakse ühtlasi lasteaia 40. aastapäeva.

Renoveerimisprojekti maksumus ulatus 15 834 970 krooni, millest valla omaosalus on veidi üle 5 miljoni krooni. Projekti rahastas EAS läbi Euroopa Regionaalarengu Fondi, kohalike avalike teenuste arendamise KOV investeeringutoetuste kava.

Praeguseks on teostatud Rõuge lasteaia renoveerimistööde I etapp, mis algas 2009. aasta septembris. Ehitustööde käigus said lasteaia rühmad magamis – ja mängutoad, suurenes saal, ehitati juurde laste bassein ning sisustatud on kaasaegne köök. Lisaks soetati kõikidesse ruumidesse kaasaegne sisustus. Samuti uuendati mänguala. I etapi ehitustöödega lisandus 810 m² kasulikku pinda.

Projekti teises etapis, lõpptähtajaga 31. august 2011, ehitatakse lasteaiale juurde neljas rühm, millega lisandub 144 m² kasulikku pinda. See suurendab lasteaia kohtade arvu 80-ni.

Hetkel käib Rõuge lasteaia kolmes rühmas 63 last, lisaks tegutseb Viitinas lasteaiarühm 15 mudilasega. Investeeringu tegemiseks andis kindluse kõrge sündide arv. 2007. aastal sündis vallas 23 last, 2008. aastal 33 last, 2009. aastal 26 last. Käesoleval aastal on sündinud juba 17 last. Eelmisel aastal kasvas rahvaarv Võrumaa omavalitsustest ainsana Rõuge vallas, kus elab 2284 inimest (seisuga 01.01.2010).

Lasteaia avamisel osaleb haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kohale on lubanud tulla ka Europarlamendi liige Ivari Padar, riigikogulased Kalvi Kõva, Kaia Iva, Võru maavanem Andres Kõiv ja paljud teised.

Lisainfo: www.rauge.ee

Eesti esimene keelepesa alustab uut hooaega

Keelepesalised tööhoos. Foto: Haanimiihhi nõvvokoda

Sel nädalal alustab uut hooaega Eesti esimene keelepesa – võrokeelne laste päevahoid, mille eestvedajateks on Haanimiihhi nõvvokoda ja Võro Instituut.

2009. aasta sügisel tegevust alustanud ainulaadse omakeelse keelepesa eesmärk on pakkuda lastele võrukeelset päevahoiu võimalust. Kuna enamik keelepesalisi on pärit Haanimaalt, kõneldakse keelepesas haani mõjutustega võro keelt.

Põliskeele edasiandmine lastele käib keelepesas nõnda, et nendega kõneldakse kogu päev vaid omas keeles. Nii õpivad lapsed põliskeelt kõigi tegemiste juures, millega nad päeva jooksul kokku puutuvad (mäng, laul, söömine, riidessepanek jne).

Keelepesa on regulaarselt tegutsenud juba terve ühe hooaja ning pärast suvepuhkust tullakse taas kokku, et jätkata omakeelse lastehoiuga. Seni on lapsed koos käinud ühe korra nädalas. Keelepesa igapäevaseks muutmine on jäänud rahaliste võimaluste taha, keelepesa eestvedajad otsivad ainulaadse omakeelse lastehoiu rahastamiseks uusi võimalusi.

Keelepesalised alustavad uut hooaega sel neljapäeval, 9. septembril. Kõik, kes soovivad oma last või lapsi keelepessa tuua, võiksid ühendust võtta keelepesa juhendajatega. Samuti on võimalik lihtsalt toetada keelepesa tegevust.

Täpsem info aadressil www.haanimaa.ee/keelepesa

Allikas: Haanimiihhi nõvvokoda

Mõnistes tuleb Mihklipäeva laat

Mõniste pargis korraldatakse 18. septembril algusega kl 10.00 Mihklipäeva laat, mille raames selgitatakse konkursi korras välja parim leib, parim kringel, parimad marineeritud seened ja ilusaim hoidis.

Oodatud kõik, kellel on aiasaadusi, käsitöid, taimi, istikuid, mida oma pere ei vaja. Samuti oodatakse perenaisi, kes küpsetavad saiu, kooke, pirukaid – võimalus tulla ja teha oma toodetele reklaami.

Teadmiseks konkurssidel osalejatele:
Parim leib – konkursile palutakse tuua terve leivapätsi (ei ole oluline, kas põranda või vormileib), hindajateks UMA MEKK (Võrumaa päritoluga toit) eestvedajad.
Parim kringel – kringel peaks olema ümmargune, sellest peaks jätkuma seitsmele lapsele, kes kringleid hindavad
Parimad marineeritud seened – konkursile tuua pooleliitrilise purgiga seened, neid hindavad MTÜ Labritsa juhatuse liikmed
Ilusaim hoidis – sellel konkursil tingimused puuduvad – võib lasta fantaasial lennata, hindajateks on laadalised.
Konkursile esitatud hoidised (juhul, kui esitaja on nõus) loositakse hinnangu andnud laadaliste vahel välja.

Laadal tuleb ka rohevahetuse nurgake – sügiseti kaevatakse välja erinevaid püsikuid ja selle asemel, et need kompostihunnikusse vista, too taimed laadale ja inimene, kellel on just see taim veel puudu, saab selle rohevahetusnurgast.

Laadal kauplejatelt kohamaksu ei küsita, küll on aga korraldajatel palve, et müüjad loovutaksid on toodetest, teenustest, asjadest ühe (või komplekti), et need saaks oksjonil maha müüa. Oksjoni tuluga kaetakse laada korraldamisega seotud kulud.

Metsamoori pojale meeldib joosta mööda kive

Jonatan Karjus. Foto: erakogu

Tänasest alustame uue rubriigiga “Inimene”, kus ajame juttu toredate inimestega üle terve Eestimaa.

Antsla kooli 65. juubeli puhul ilmub koolilehe KooliSilm erinumber, kus juttu mitmetest lõpetajatest läbi mitme aastakümne. Värskeim neist, Jonatan Karjus, Võrumaal tegutseva Metsamoori Perepargi perenaise Irje Karjuse poeg, lõpetas Antsla gümnaasiumi sel aastal ja asub sügisest Tallinna Ülikoolis õppima riigiteadusi.

19aastane Jonatan kuulub noorte orienteerujate hulgas Eesti teravamasse tippu, osales juulis juunioride MMil, Taani rajad küll Jonatanile erilist rõõmu ei toonud. Siiski, looduses, eriti metsas kulgev spordiala sobib Metsamoori pojale imehästi, tal on plaanis oma vigadest õppida ja leida veelgi rohkem aega treeninguteks.

Kas orienteerumine oli su esimene spordiala?
Ei olnud, enne orienteerumist käisin paar kuud judotrennis. Noorena käisin palju jooksmas ja rattaga sõitmas. Loe edasi: Metsamoori pojale meeldib joosta mööda kive

Luutsniku rahvas seisab uue kruusakarjääri vastu

Jahedapoolne Luutsniku seltsimaja oli reedel täis tulist kirge, kui paarkümmend külainimest pommitasid tänasel avalikul arutelul kaks tundi oma küsimuste ja kahtlustega plaani rajada uus kruusa- ja liivakarjäär Haanja valda Luutsniku lähedale.

Karjääri soovib rajada Tartus registreeritud firma Lõuna-Eesti Karjäärid OÜ, kellele kuulub juba Haanja vallas asuv liivakarjäär Ala-Palos. Kohapeal esindas kaevandamisest huvitatud poolt kõige sõnakamalt geoloogilise uuringu teinud Ain Põldvere Eesti Geoloogiakeskusest. Ta kutsus inimesi üles võtma asja terve mõistusega, et mis see karjäär ikka halba teeb. Tema kinnitusel on kõik inimeste hirmud põhjavee taseme langusest ja kaevude võimalikust kuivaksjäämisest antud juhul alusetud, kuna kaevama hakataks vaid põhjaveest kõrgemal asuvat liiva- ja kruusakihti.

Vaade Loogamäelt Luutsniku poole. Foto: Erkki Peetsalu

Põldvere püüdis ka kohalikke inimesi rahustada väitega, et tõenäoliselt hakkab tarbimine olema väike, sest saadavat kruusa ei ole mõtet kaugele vedada ja siis kui ei kaevandata, on karjääri värav lihtsalt lukus. Küsimuse peale, kas on kavas teha ka karjääri keskkonnamõjude hindamine, küsis Ain Põldvere vastu: aga milleks?

Haanja vallavanem Juri Gotmans küsis seepeale: kui ei ole näha lähikonnas olulist tarbimist, miks vald peaks karjääri tegemist lubama?
Kohalolijad avaldasid muret allikate pärast, mis andvat vee umbes kümnele ümbruskonna perele ja mida karjääri taotluse seletuskiri ei käsitle. Tulevase karjääri ühe naaberkinnistu omanik Urmas Tiivoja väitis, et tema ja teiste kinnistute nii emotsionaalne kui otsene rahaline väärtus langeb seal ümber oluliselt, kui kaevandama hakatakse. Kui leiaks mõne haruldase käpalise või kotkapesa, siis jääks tööd kohe seisma, aga kohalike inimeste elukeskkonna halvenemine ei huvita eriti kedagi, kurtis ta.

Haanja valla volikogu esimees Silver Näkk tõi välja, et tulevase karjääri asukoht on ka teede mõttes väga halb, suured veoautod lihtsalt ei mahu sealsetel kitsastel kruusateedel sõitma ja pole mingit head väljapääsu suurematele teedele.

Vallavanem Juri Gotmans tundis muret teede parandamise pärast, kui arvutuste järgi kuni tuhat kruusakoormaga autot aastas peaks hakkama neil teedel täiendavalt sõitma. Ta tõi näiteks Meremäe-Obinitsa tee, kus teedevalitsus kuidagi ei suuda raskeveokite lõhutud teed korras hoida.

Ürituse kokku kutsunud keskkonnaameti esindaja Rein Kalle tõdes, et midagi pärast kaevandamise lubamist võib kindlasti halveneda, aga sellegipoolest ei saa öelda, et karjääre pole üldse vaja. Tuleb leida tasakaal eri huvide vahel. Tema sõnul on menetlemise järgmine käik see, et keskkonnaamet pöördub ametliku taotlusega omavalitsuse poole. Kui omavalitsus on nõus, saab menetlust jätkata, kui vald ütleb ei, jääb menetlus seisma. Sel juhul saab arendaja kaevata valla otsuse kohtusse või pöörduda vabariigi valitsuse poole ettepanekuga omavalitsuse keeldumisest hoolimata kaevandamist lubada.

Seega on järgmine sõna uue karjääri rajamise kohta Luutsnikule öelda Haanja vallal. Kohapeal võis valla esindajatest aru saada, et ilmselt tuleb see vastus eitav.

Autor: Sulev Valner

Parksepas peetakse täna perepäeva

Laupäeval, 4. septembril toimub Parksepas Kanariku järve ääres perepäev, kus jagub tegevust põnnidest vanavanemateni.

Avatud on piknikuturg, kus kaubeldakse kõigega, mida saab murul kasutada: vaipadest suupooliseni. Ühtlasi peetakse Võru valla kolmandad murumängud, mille raames on oma müramis- ja jalgpallitunnid ka lastele. Toimub heategevusloterii ja on avatud puhvet.

Õhtul on kõik oodatud Jüri Homenjat kuulama ja tantsima. Korraldajad kinnitavad, et isegi vihmal ei lasta ettevõtmist nurjata.

Tähekese rändnäitus jõuab Võrru

Võrumaa Keskraamatukogu lasteosakonna Tähesaalis avatakse neljapäeval, 9. septembril kell 11 Eesti vanima lasteajakirja Täheke 50. sünnipäeva puhul koostatud rändnäitus.

Samas toimub ka võrukeelse Tähekese esitlus. Võrukeelse Tähekese seitsmendat numbrit tutvustavad peatoimetaja Ilona Martson ja toimetaja Mariko Faster (Võru Instituut).

Esitlusele ja näituse avamisele on oodatud võru keele ja Tähekese sõbrad igas vanuses. Tähekese rändnäitusega saab raamatukogus tutvuda oktoobri lõpuni.

Allikas: Võrumaa Keskraamatukogu

Vihmasajud lubaks kuulutada Eesti vihmapealinnaks Võru

Tamula järv
Ümber Tamula järve kulgev matkarada on praegu läbitav üksnes kalamehesäärikutes. Foto: Elina Kononenko

Tänavu augustis on Võrus sadanud rohkem vihma kui teadaolevalt kunagi varem. Ka septembris sadu üha jätkub. Viimase aja sademete järgi võiks kuulutada Võru linna Eesti vihmapealinnaks.

Võru senise vihmarekordi püstitas ilmataat 1987. aastal. Toona sadas augustikuu jooksul taevast alla 215,6 mm vett. Tänavu augustis aga tuli taevast alla koguni 243,2 mm sademeid. Normaalne augustisademete hulk Võrus peaks aga olema 89 mm. Seega sadas normiga võrreldes Tamula äärses väikelinnas 273 protsenti.

Praeguseks ajavad nii Koreli oja kui ka Tamula järv üle kallaste ja pardipere ujub seal, kus tegelikult peaks muruplats asuma.

Ka Ruhnus sadas augusti jooksul erakordselt palju – 227,6 mm ehk normiga (58 mm) võrreldes 392 protsenti. Viimatine Ruhnu rekord 132,3 mm jääb 1932. aastasse.

Uus sajurekord registreeriti augustis ka Kihnus (188,2 mm), Sõrves (166,3 mm), Kasaris (223,4 mm) ja Heltermaal (171,5 mm).

Eesti senist augustirekordit hoiab enda käes Haanja, mida 1987. aastal kostitas ilmataat 351 mm sademetega.

Allikas: EMHI

Aksel Kersna mälestusvõistlused lükkuvad edasi

Täna Antsla staadionil kell 17.00 algama pidanud Aksel Kersna mälestusvõistlused kergejõustikus lükkuvad halva ilma tõttu järgmisele nädalale.

Korraldajad teatasid, et kuna Ilmataat astus spordi vastu ja saatis meile koleilma, otsustati võistluspäev nihutada 9. septembrile. Spordiüritus toimub ikka samas kohas ja kellaajad jäävad samaks. Nii et sportlastel on aega veel sammu seada ja sõpru võistlusele kutsuda!