Rubriik: Viljandi

Soov näha suuremat pilti tõi Viljandi maavanemale töövarju

Täna, 17. novembril jälgib Viljandi maavanema Lembit Kruuse käike ja tegemisi Margit Külaots Viljandimaalt, Tarvastu Gümnaasiumi 11 klassist. “Mõtlesin, et kuhu võiks töövarjuks minna sel aastal. Eelmisel aastal olin “varjuks” vallavanemale, kuid nüüd soovisin näha suuremat pilti, mis tõigi mind siia, Viljandi maavalitsusse ja maavanema juurde. Olen rõõmus, et see võimalus teoks sai,” sõnas Margit Külaots.

Lembit Kruuse hinnangul on eriti väärtuslik töövarjuks olevate noorte puhul asjaolu, et algatus ja soov tuleb noorte endi poolt. “Selline algatusvõime näitab, et neid ootab ees ilus ja tegus tulevik. Noor, kes otsib ise võimalusi oma maailma suuremaks muutmiseks, omab initsiatiivi ning võtab elu juhtimise enda kätte – selliseid inimesi on meil väga-väga vaja”, tõdes Kruuse. “Me saame koolis kõikvõimalikke tarkusi, kuid enda tulevikuteekonna valimiseks on vaja vahel natuke lähemalt vaadata ja tajuda ka päris elu.”

17. novembril leiab aset juba 16. üle-Eestiline töövarjupäev. Selle päeva eesmärk on tutvustada noortele erinevate ametite argipäeva. Töövari on vanemate klasside õpilane, kes veedab päeva ühe töötaja kõrval tema “varjuna”.

Üle-Eestiline töövarjupäev on olnud populaarne ja edukas ettevõtmine, igal aastal on selles osalenud umbes 2000 ettevõtjat, spetsialisti ja juhti. Paljud neist on aasta-aasta järel võtnud endale töövarju, kuna nad on leidnud, et see annab neile hea võimaluse oma tegevusvaldkonda tutvustada ning noorte seas populariseerida. Suur hulk noori on saanud just töövarjupäevast kindlust oma erialavalikul või valdkonda rohkem tundma õppinud ning mitmed töövarjuks olnud on mõne aasta pärast kunagiste varjutatavate juurde tagasi jõudnud noorte kolleegidena.

Viljandi uurib pärimuskultuuri säilimise kitsaskohti

Täna, 14. novembril leiab TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias aset rahvastikuteemaline väitlus “Pärimuskultuuri säilimine on võimalik vaid kodumaal”, see on eelviimane debatt sarjast „Eesti tähtsaim väitlus”.

Debatt võtab  luubi alla pärimuskultuuri ja arutleb, kas ja miks on viimase säilimine teostatav ainuüksi kodumaal. Eesti Väitlusseltsi noorte vastu võtab sõna Viljandi Kultuuriakadeemia sotsioloogia ja kultuurantropoloogia lektor Marko Veisson. Väitlus algab kell 18 TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias (Posti 1, Blackbox saal).

Väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” toimub Eesti Väitlusseltsi ja statistikaameti koostöös. Kokku korraldatakse Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Viljandis kuus väitlust.

http://www.stat.ee/vaitlus.

Pärimusmuusika aidas tuleb tore kaminakontsert

Anu Taul ja Tarmo Noormaa. Foto: erakogu
Eesti Pärimusmuusika Keskus annab teada, et 25. novembril astuvad Viljandi Pärimusmuusika aidas kuulajate-vaatajate ette Anu Taul (laul, kitarr, vile,) ja Tarmo Noormaa (2-realine lõõts, eesti lõõts). Kell 19.00 algav kaminakontsert kannab pealkirja “Engede aig”.

Hingedeajal peaksid olema vaiksed ja udused ilmad. Kui on tuuline, on hinged rahulolematud. See on aeg sügiskuu algusest jõuludeni. Kuulda saab lugusid ja laule haldjatest, tontidest, lindusest ja kogu hingest. Avatud laste mängutuba.

Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus

Viljandi PÖFF tuleb taas

XI Viljandi PÖFF tuleb 1.-3. detsembril 2011 ja toob maailma kinokunsti Viljandi Pärimusmuusika Aita, Männimäe Salongkinno ja Klubisse Rubiin.

Viljandi PÖFF 2011 kavas on traditsiooniliselt kolm põhiprogrammi filmi ning kaks filmi PÖFFi laste ja noorte alaprogrammist Just Film.

Viljandisse jõuab ka Animated Dreamsi programm ning mitmed muud PÖFFi eriüritused. Näiteks sõidab Viljandisse rääkima

filmilavastaja ja -operaator Mati Põldre teemal “1960. aastate Eesti dokumentaalfilm”. Sel aastal on Viljandi PÖFFi filmikavas mitu Põhjamaade filmi. Kava ja värskete PÖFFi uudistega saabend kursis hoida Viljandi PÖFFi Facbooki lehel. Loe edasi: Viljandi PÖFF tuleb taas

„Igavene Suvi“ esitluskontserdid erinevates kohtades

Allan Vainola ja Unenäopüüdjate teine album “Igavene suvi” on kokkuvõte ansambli viimaste aastate tegevusest. Helipildilt on album kirevam ja aktiivsem kui esimene, mõtisklevate palade vahelt kostab sekka positiivsemaid meeleolusid, mõnedesse lauludesse on kaasatud löökriistad, mida mängib Malcolm Lincolnist tuntud Hans Kurvits.

Uuele materjalile lisaks on akustilise puudutuse saanud Vennaskonna repertuaarist tuntud Taksosõit ja Igavest elu lõppevas öös. Laulutekstide osas on plaadil esindatud Andres Aule, Mait Vaigu, Leelo Tungla ja Peep Männili looming. Plaadile jõudnud paremik sisaldab 12 laulu ja on salvestatud ja miksitud Kaupo Kaldmäe, Rainer Jancise ning Teet Kehlmani poolt. Masterduse on teinud Eesti uuema aja multiinstrumentalist Ervin Trofimov, keda teatakse eelkõige ansambli Opium Flirt ridadest ja Minerva Pappi Soome stuudiost Finnvox – tegija, kes on masterdanud ka Värttina ning Appocalyptica plaate.

Kontserdid:
10.11 Viljandis klubis Rubiin
12.11 Võru Kultuurimajas Kannel
18.11 Pärnu Kuursaalis
19.11 Tartu Genialistide Klubis
02.12 Tallinnas Von Krahlis

Täpsem info: Facebookis, MySpace’s, Koduleht

TTÜ-s väideldakse iibetõstmise meetmete üle

Täna, 7. novembril toimub Tallinna Tehnikaülikoolis väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” avaväitlus teemal „Riik peaks pakkuma meetmeid iibe tõstmiseks”. Kokku toimub üle Eesti nädala jooksul kuus
rahvastikuteemalist väitlust.

„Rahvastik on iga maa ja rahva kõige olulisem teema, seepärast väitleme nädala jooksul sellega seotud küsimused läbi. Eesti eri paigus toimuvatel väitlustel on tähelepanu all väljaränne, sündimus, vananemine, pärimuskultuuri säilitamine ja muudki rahvastikuga seotud teemad,” rääkis Eesti Väitlusseltsi projektijuht Marleen Pedjasaar.

Väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” avaväitlus keskendub rahvastiku iibeteemadele ja sellele, kas ja mida saaks riik ette võtta iibe tõstmiseks. Eesti Väitlusseltsi vastu väitlevad Riigikogu liikmed Urve
Palo ja Liisa Pakosta. Väitlus algab kell 18 Tallinna Tehnikaülikooli Tudengimajas (Tallinn, Ehitajate tee 5). Sissepääs üritusele on tasuta.

Väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” korraldavad Eesti Väitlusselts ja statistikaamet. Kokku toimub Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Viljandis
kuus väitlust.

Väitluste nädal algab 7. novembril Tallinna Tehnikaülikoolis ja lõpeb 15. novembril Tartu ülikoolis, kus temaatilise ettekandega esineb ka prof. Marju Lauristin. Teemad ja esinejad on igal väitlusel erinevad, kuid ühendavaks teemaks on rahvastik. Täpsema ajakava ja esinejate nimekirja leiab
http://www.stat.ee/vaitlus.

Lisainfo: Marleen Pedjasaar, Eesti Väitlusselts, tel 5515 011, e-post: marleen.pedjasaar@debate.ee

Oodatakse kandidaate Viljandimaa rahvakultuuri auhinnale 2011

Viljandimaa kultuuritöötajate ümarlaud koostöös Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskusega ootab kuni 1. detsembrini ettepanekuid tunnustamaks Viljandimaa rahvakultuuriga tegelejaid. Rahvakultuur hõlmab pärimuskultuuri ja rahvuslikel traditsioonidel põhinevat kunstilist huvi- ja harrastustegevust, rahvuslike ja paikkondlike kultuuritraditsioonide hoidmist, jäädvustamist ja arendamist ning avalike kultuurisündmuste korraldamist. Auhinnale võib esitada üksikisikuid, kollektiive, organisatsioone (kultuuri- ja rahvamajade töötajad, kollektiivide juhid, käsitöömeistrid, kultuuripärandi säilitajad jne), kelle rahvakultuurialane tegevus Viljandimaal on silmapaistev või esiletõstmist väärt.

Esitajad võivad olla üksikisikud, ühingud, kollektiivid, asutused jt. Kandidaatide arv ühelt esitajalt ei ole piiratud.
Ettepanekuid saab esitada:
a) internetis www.viljandimaa.ee alajaotuse “Kultuur” juures oleva lingi “Viljandimaa rahvakultuuri auhind” alt
b) paberkandjal blanketid on saadaval Viljandi maavalitsusest kabinet 206 kohapeal esitamiseks või võib saata postiga aadressil Viljandi Maavalitsus, Vabaduse pl 2, Viljandi 71020, pealkirjaga “Viljandimaa rahvakultuuri auhind 2011”.

Esitamistähtaeg on 1. detsember 2011 või vastava kuupäeva postitempel. Hilinenud ettepanekuid ei arvestata. Välja antakse kuus auhinda, milleks on rahvuslikest traditsioonidest inspireeritud taies. Üldjuhul ei anta auhinda kandidaadile, kes on selle juba saanud viimase viie aasta jooksul. Otsuse auhinna väljaandmiseks teeb Viljandimaa kultuuritöötajate ümarlaud koosseisus Kati Grauberg-Longhurst, Grete Sepp, Ivi Lillepuu,
Kai Kannistu, Leili Kuusk, Pille Kährik, Vaike Rajaste, Leida Mägi ja Märt Tomp.

Viljandimaa rahvakultuuri auhind antakse üle 7. jaanuaril 2012 Viljandis Pärimusmuusika Aidas toimuval tänuüritusel “Pärlipidu” koos Viljandimaa Spordiliidu, Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate ja Kultuuripärliga.

Eelmisel aastal olid Viljandimaa rahvakultuuri auhinna laureaadid Kersti Vunder, Tiiu Siim, Riina Mankin, Alli Laande, Leida Mägi ja Valeri Velbaum.

Lisainfo:
Kati Grauberg,
Viljandimaa rahvakultuurispetsialist
Tel +372 5567 5414
E-post: kati.grauberg@rahvakultuur.ee

Lembit Kruuse: Siimanni lähenemine sporditegemisele on äärmiselt sümpaatne

Viljandi maavanem Lembit Kruuse: Eesti Olümpiakomitee presidendi Mart Siimanni lähenemine sporditegemisele on äärmiselt sümpaatne.

Täna Viljandis töövisiidil viibiv Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann kohtus Viljandi maavanem Lembit Kruuse ning Olümpiakomitee pilootprojekti: “noorte spordimeisterlikkuse treeninggrupid” kaudu toetust saavate alade treeneritega. Viljandis saavad projekti kaudu toetust neli spordiala: suusatamine, jalgratas, sõudmine ja tüdrukute võrkpall. Kohtumise käigus arutati: kas ja millisel moel mõjutab saadud toetus spordiala tegelikult ning millised oleksid parimad lahendused maakondliku spordielu edendamiseks ja populariseerimiseks.

Mart Siimann ütles, et spordi abil medalite tootmine ei ole peamine eesmärk. “Spordi abil korralike inimeste ja riigi kodanike kasvatamine on olulisem. Sporditegemine annab kasvatusele lisaväärtust nagu näiteks austus teiste vastu ning tahtejõud. [—] Loomulikult soovime me kasvatada ka võitjaid. See eeldab kõikidele meie noortele sporditegemise võimaluste loomist, et soovi korral tippu pürgida”, sõnas Siimann.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse hindas maakondlikku koostööd spordis heaks ning tunnustas kohalikke omavalitsusi kui tänaseid suurimaid spordi rahastajaid. Muuhulgas avaldas ta lootust (viidates spordiarsti puudumisele maakonnas), et lahenevad ka sporditervisega seonduvad mured. “Iga lapsevanema süda peab olema rahulik teadmisest, et spordiga kaasnev lisakoormus organismile on lapse jaoks ohutu”.

Et tõsta kohalike omavalitsuste osa noorte saavutusspordi edendamisel ja andekatele noortele ning pühendunud treeneritele paremate tingimuste loomisel otsustas Eesti Olümpiakomitee alustada kolmes maakonnas: Viljandimaal, Jõgevamaal ning Tartumaal koos kohalike omavalitsuste, piirkondlike spordiliitude ja maavalitsustega noorte spordimeisterlikkuse treeninggruppide loomist.

Selle projekti raames loodi igas maakonnas vähemalt neli treeninggruppi, mille treenerite töötasu võrdsustatati pedagoog-metoodiku töötasuga. Konkreetse spordiala valimisel lähtuti kõrge kvalifikatsiooniga treenerite ja võimekate noorte olemasolust ning spordialade
traditsioonidest maakonnas. Projekti rahastatakse kohalike omavalitsuste, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning EOK sponsorite poolt.

Kohalikud omavalitsused kui Eesti spordi suurimad rahastajad on laste- ja noortespordi edendamisel täitnud olulist sotsiaalset rolli noorte eluks ettevalmistamisel, füüsilise võimekuse ja tervise tugevdamisel ning kaasaja tsivilisatsiooni pahedest eemale hoidmisel.

Pilootprojekti õnnestumise korral laiendatakse noorte spordimeisterlikkuse treeninggruppide loomist ka teistes maakondades.

Homme avatakse Viljandi muuseumis rahanäitus ja räägitakse mälestuste kirjutamise võistlusest

Teisipäeval, 25. oktoobril kell 15 avatakse Viljandi muuseumis näitus “Eestlase raha” ning tehakse kokkuvõtteid Viljandimaa-teemaliste mälestuste kirjutamise võistlusest.
Näitus “Eestlase raha. Araabia dirhemitest Eesti kroonini” on koostatud muuseumi üsna rikkaliku numismaatikakogu põhjal ning tähistab esimese euro-aasta möödumist Eesti Vabariigis.
Näitus annab ülevaate meie kodumaal ligikaudu kaheteistkümne sajandi jooksul kasutatud ja käibel olnud maksevahenditest alustades Araabia dirhemitest ja lõpetades Eesti Vabariigi kroonidega. Üks väike osa on pühendatud ka hõberahadest valmistatud ehetele.
Näitusega kaasneb kataloog, kus antakse lisaks müntide ja rahatähtede loendile ka ajalooline ülevaade koos ajastuomaste hindadega.
Näituse koostas Ain Vislapuu ning kujundas Lüüli Kiik.
Juba kolmandat korda korraldatud memuaarivõistluse eestvedajaks olid Eesti genealoogia seltsi Viljandi osakond ja Viljandi muuseum. Seekord oodati mälestusi tänavatest ja tagahoovidest, oma maja ehitamisest ning Viljandi poodidest. Kirjutisi oodati nii praegusest, nõukogudeaegsest kui ka veel vanemast perioodist.
Võistlusele laekunud kuue töö hulgast tõsteti esile neli memuaari:
I koht: Evald Korts “Kuidas ehitasin oma maja”
II koht: Heino Metsamärt “Kunderi tänav”
III-IV koht: Karl Luht “Kuidas ma oma poe tegin”
III-IV koht: Aita Sak “Mälestusi minu tänavast ja tagahoovidest”
Esikoha pälvinud töö avaldatakse ka Viljandi muuseumi toimetiste lehekülgedel.
Muuseumisse on oodatud kõik konkursist osavõtjad ning huvilised.
Lisainfo: Ain Vislapuu, teadusdirektor, tel 433 3663
muuseum.viljandimaa.ee

Harju mehed laulavad Pärimusmuusika Aida väikeses saalis

Kaminakontsert toimub reedel, 28. oktoobril kell 19 Viljandis Pärimusmuusika Aida väikeses saalis.

Toomaks kõledasse sügisaega hubasust, jätkab Eesti Pärimusmuusika Keskus oktoobris kaminaõhtute sarja. Pärimusmuusika Aida väikeses saalis rulluvad elava kaminatule paistel lahti kütkestavad lood ja laulud nii sõnas kui muusikas.

Hooaja esimese kaminaõhtu külalisteks on seltskond tõrrehäälseid mehi, kes on koondunud ühisnimetaja Harju Mehed alla. Nad laulavad põhiliselt regilaule Põhja-Eestist ja Lõuna-Eestist, aga ka uuemaid rahvalaule üle kogu Eesti. Nende repertuaaris on valdavalt muidugi meestelaul. Laululaekas, nagu räägitakse, on neil ligi tuhat laulu, võibolla isegi rohkem.
Harju Meeste liikmed olid Arhailise Meestelaulu Seltsi asutajaks. Koos on tehtud õpitubasid ja lauluõhtuid sadade meeste ja naistega. Lauldud on paljudel üritustel Eestis ja väljaspoolgi. Siiski eelistavad nad esinemistele lihtsalt koos laulmist – loomulikult ja lihtsalt, nagu eesti mehele kohane.

Koosseis: Lauri Õunapuu, Timo Kalmu, Tiit Saare, Jaan Sarv, Jako Reinaste, Siim Sarv.

Eesti Pärimusmuusika Keskus

Viljandis jagati etnomuusika auhindu

Zetod. Fotomeenutus virufolk.ee

Eile Viljandis pärimusmuusika lõikuspeol jagatud Eesti etnomuusika auhindadest läksid pooled ansamblile Zetod, kelle viimase aja loomingulist tegevust kroonisid parima ansambli, parima albumi ja parima laulja tiitlid.
Eesti Pärimusmuusika Keskus ja Raadio 2 andsid Etnokulpideks ristitud auhindu kolmandat korda. Võitjad selgitati välja Raadio 2 kodulehel läbiviidud rahvahääletusel, millest võttis osa tuhatkond inimest.
Auhinnatseremoonial riisus koore ansambel Zetod, kellele anti lisaks parima ansambli tiitlile parima albumi Etnokulp mullu ilmunud kauamängiva “Lätsi sanna” eest. Lisaks omistasid hääletajad Zetode eestvedajale Jalmar Vabarnale parima laulja nimetuse.
Parima instrumentalistina säras ansamblites Paabel, RO:TORO ja Sw(f)Est toru- ja parmupilli, vilesid ning sopransaksofoni mängiv Sandra Sillamaa.
Armastatumaks looks tituleeriti suvel tegevuse lõpetanud ansambli Vägilased käsitlus tuntud pärimuslikust laulumängust “Kes aias”. Lisaks pärjas pärimusmuusika keskus Vägilasi eripreemiaga panuse eest eesti pärimusmuusikasse.
Parima holalauliku tiitli sai Mari Pokinen, kellel ilmus eelmise aastavahetuse aegu debüütalbum “22”.
Rannar Raba
Eesti Pärimusmuusika Keskus

 

Viljandi vana veetorn saab täna 100aastaseks

Viljandi oli esimesi linnu Eestis, kus jõuti tänavavalgustuse, sillutatud tänavate ja kõnniteede ehitamise kõrval oma veevärgi ja kanalisatsiooni sisseseadmiseni.
Veetorni konstruktsioonide ja torustiku ehitamisega tehti algust 1911. aasta mais. 13. oktoobril ühendati veevärgi torustik 30 meetri kõrguse veetorni mahutiga. Vett pumbati torni reservuaari 134 meetri sügavusest puurkaevust, mis andis ühe tunni jooksul 1000 ämbritäit vett.

Novembri lõpuks voolas vesi veetorni mahutist linna torudesse. Vana veetorni abiga jõudis vesi viljandlaste kodudesse kuni 1960. aastani.

Aastaid tühjalt seisnud torn lagunes ja 1996. aastal tõsteti vana veetorni puidust osa alla. Aasta hiljem algatas Viljandi Rotary klubi vana veetorni restaureerimise, et taastada linna siluett. Veetorni restaureerimiseks annetasid paljud Viljandi ettevõtted ja eraisikud. Suurima summa – 100 000 krooni annetas Torontos elav organist, koorijuht ja helilooja, Viljandi aukodanik Roman Toi. Kõikide annetajate nimed on jäädvustatud veetorni paigutatud metallist seinaplaatidel.

6. novembril 1999. aastal paigaldati oma ajaloolisele kohale tagasi torni ülemine osa.

Viljandi vana veetorn rekonstrueeriti 2001. aasta kevadeks ja avati vaatetornina, kust saab heita pilgu kogu linnale. 2002. aastal sisustas Viljandi Muuseum torni kolmel korrusel püsinäituse, mis annab ülevaate torni ehitamisest ja taastamisest ning Viljandi linna lähiajaloost.

Vana veetorn on jäänud linna sümboliks läbi aastate moodustades Jaani ja Pauluse kiriku, tuletõrjemaja ja raekoja tornidega Viljandi suurepärase linnasilueti.

Vana veetorni 100. aasta puhul on välja töötatud uus linna esindusmeene – keraamiline karikakujuline väike veetorn, mille autor on Külli Allikvee.

Allikas: Viljandi linn

Viljandis saab näha Ungari kunsti metsikuid õisi

Autor András Süli

Reedel kell 17 avatakse Viljandis Kondase Keskuses näitus “Ungari kunsti metsikud õied”, mis on Ungari naivistliku kunsti ülevaatenäitus.  Nii ulatuslikku Ungari rahva pildilist rahvakunsti tutvustavat näitust pole varem Eestis toimunud. Neljateistkümne erineva iseõppinud kunstniku teosed pärinevad Kecskemétis asuva Ungari Naivismimuuseumi kogudest.

Ungari rahvakunstis on tugev puutöö traditsioon ja alates 1830. aastaist on nimeliselt teada puunikerdajatest meistrid, kes kujutasid karjuste elu-olu. Piltide tegemine oli talupoegade seas hilisem nähtus ja nende märkamine haakub Euroopa kunstis toimunud muutustega 19. ja 20. sajandi vahetusel.

Kunstikriitik Jenö Bálint rääkis I maailmasõja paiku ühena esimstest, et näiteks talupoeg-kunstnik Péter Benedeki (1889-1984) külaelu kujutamise viis on siiram, värskem ja enam tõlgendamisvõimalusi pakkuv kui professionaalsete kunstnike sellealane looming.

Tunnustamata andekate talupoegade kunstinäituste traditsioon sai Ungaris hoo sisse juba 1930. aastate I poolest, teine suurem naivistide teadvustamise laine leidis aset Ungaris 1960. aastatel. 1976. aastal asutatud muuseum Kecskemétis on tutvustanud, kogunud ja uurinud Ungari naivistlikku kunsti, sealjuures on puulõikel ja skulptuuril olnud maali kõrval oluline koht. Loe edasi: Viljandis saab näha Ungari kunsti metsikuid õisi

XX Viljandi pärimusmuusika festival kannab pealkirja “Mehe laul”

26.-29. juulil 2012 peetav XX Viljandi pärimusmuusika festival kannab  pealkirja “Mehe laul”.

Festivali pealiku Ando Kivibergi sõnul on naiste roll pärimusmuusika  olnud alati väga tugev ja tuntav, mis väljendub näiteks selles, et
suurem osa üleskirjutatud regilauludest pärineb just naiste suust. “Aga  ka meeste väärikus, au ja muusika tegemise kultuur väärivad esile
tõstmist. Tahame rõhutada: me vajame endiselt naiselikku kätt ja  suhtumist, aga ka mehelikku ilmavaadet ja tundeväljendust — seda nii
muusikas kui ka kõiges igapäevases. Toome esile meeste laulud, mis on  meestele auasjaks ning mis sütitavad nii mehi endid kui ka naisi ja
lapsi,” sõnas ta.

Festivali korraldajad toonitavad, et traditsioonid on oma loomulikul  viisil tuginenud tugevatel soorollidel. Sellest on sündinud kirg, mis
kannustab otsima uue elu lätet ja sunnib hoidma oma. Samas on rutakust  ja pealiskaudsust kummardav ning rituaale tagaplaanile suruv tänapäev, aga ka see, et meeste füüsiline jõud pole enam elu jätkumise kõige  olulisem omadus, andnud tõuke soorollide ühtlustumisele.

Kui kontserdilavadel on mehed ja naised harjunud oma lugusid ühtviisi kirkalt jagama, siis tantsupõrandatel ja õpitubades on naised enamasti hakkajamad. Järgmisel suvel õhutatakse mehi härjal sarvist haarama ja vaatama, mida uut ning huvitavat õnnestub paunapõhjast ülesotsitud mehelikkusega peale hakata. Aidates tänapäeva mehel taasleida ja mitmekülgsemaks muuta oma rolli pärimusmuusikas, -lauludes ja -tantsudes, antakse valdkonnale uut arenguhoogu ja tuuakse välja vahepeal unustuse hõlmas olnud külgi.

Maailmas leidub aga ohtralt kultuure, milles meeste laulul on kandev roll, näiteks Korsikas, Bretannias, Gruusias, Tõval, Quebecis ja mujalgi.   Aga ka Eestis on inspireerivaid kodumaiseid eeskujusid, olgu nendeks siis eri piirkondade meestelaulutraditsioonid või ainsana Setomaal säilinud kasatski kargamine.

Festivali passid jõuavad Piletilevi vahendusel müügile detsembri algul.

Kuksiimimeistri juubelinäitus Kondase keskuses

Tõnu Kukk.

Viljandi Kondase keskuses on avatud graafik Tõnu Kuke juubelinäitus. Tõnu Kukk on loonud kuksiime ja harrastanud šaržijoonistamist, heraldikat ning palindroomide tegemist. Muu hulgas on ta kahe Viljandi pärimusmuusika festivali (1994, 2010) tunnuskujunduse autor.

Tõnu Kukk on omapärane märgmeister. Märkidel on palju esinemiskujusid. Näiteks numbrid, tähed, ikoonid, avataarid, ohu- ja liiklusmärgid, tätoveeringud, viljaringid, kaubamärgid jne. Märk on asi või nähtus, mis viitab tähenduslikult millelegi teisele. Seega – märk vajab vaatajalt ilmutust. Tajukujundite teke on paratamatult seotud varasemate kogemustega. Seetõttu ehitatakse märgid üles tuttavatele kujunditele.

Tõnu Kuke kuksiimid.

Tõnu Kuke kujundatud vappe kasutavad Hiiu maakond, Kohtla-Järve, Põlva, Lihula ja Võhma linnad ja Järvakandi, Illuka, Vigala, Halliste, Tarvastu, Abja, Rõngu, Lihula, Tudulinna ja Kõo vallad. Asutuste visuaalseid tunnusmärke ehk logosid on Tõnu Kukk kavandanud näiteks Eesti Pärimusmuusika Keskusele, Viljandi Pärimusmuusika Aidale, Muusikasündmusele, Kondase Keskusele, Viljandi Muusikakoolile ja Viljandi Linnaraamatukogule.

Tõnu Kuke peamine looming avaldub kuksiimides, nende tegemist alustas ta oma Tartu-perioodil, kakskümmend aastat tagasi. Need on must-valged sümbolid, mis erinevad tavalistest märkidest mängulisuse ja huumori poolest. Eripäraks on ka märke selgitavad allkirjad, mis teeb koosluse duaalseks. Kuksiimide puhul püüab autor leida objektide visuaalset rütmi, sugestiivsust ja isikupäraseid omadusi. Ta kasutab loomingus tihti vurr-kompositsiooni ja sümmeetria erinevaid võimalusi.

Kondase Keskus

Lõõtspillimees on oodatud nii perekondlikele tähtpäevadele kui festivalidele

Lõõtsamees Heino Tartes. Urmas Volmeri foto

7. oktoobril kogunevad paljud lõõtspillihuvilised Viljandi Pärimusmuusika Aita August Pulsti õpistu kursusele, et mänguoskust lihvida ja repertuaari täiendada.Demonstreerimaks oskusliku lõõtsamängu vaimu ja võimu annavad kursuse juhendajad – Eesti osavaimad lõõtsamehed – Margus Põldsepp, Juhan Uppin, Heino Tarter, Ants Taul ja Tarmo Noormaa õhtul aida suures saalis kontserdi. Kuulda saab nii rõõmsaid lugusid kui ka neid, mis kõige õrnemaid hingepaelu puudutavad. Kõik on oodatud!

Eesti Pärimusmuusika Keskus

Algas etnomuusika auhindade hääletus

Eesti pärimusmuusika keskus jagab koostöös Raadio 2-ga 15. oktoobril Viljandis pärimusmuusika lõikuspeol tänavusi etnomuusika auhindu, mille võitjad selguvad rahvahääletusel.

Etnokulbiks ristitud auhindu antakse välja kuues kategoorias: parim album, parim ansambel, parim pärimuslaulik, parim holalaulik, parim instrumentalist ja parim lugu.

Võitjad selguvad Raadio 2 kodulehel (http://r2.err.ee/etno) läbiviidava avaliku hääletuse teel. Hääletus algas 28. septembril ning kõigil on võimalus oma hääl anda järgneva kahe  nädala jooksul.

Pärimusmuusika keskuse juhataja Ando Kiviberg märkis, et Etnokulp on kõnealuses žanris ainus auhind, mis antakse rahva lemmikutele. „Tõsi, auhinnagalal annavad ka Raadio 2 ja Eesti pärimusmuusika keskus välja oma eriauhinnad, kuid rõhk on ikkagi muusikasõprade arvamusel,“ selgitas ta.

Kogumikplaadi ”Toatuur 2” esitluskontsert toimub homme

Kogumikplaadi ”Toatuur 2” esitluskontsert toimub 29. septembril Viljandis Pärimusmuusika Aida väikeses saalis kell 20.

Plaadifirma Õunaviks annab sel sügisel välja uusi eesti autorilaulikuid ja ”magamistoamuusikuid” tutvustava kogumiku ”Toatuur 2”.
Esimene ”Toatuur” ilmus viis aastat tagasi ja andis mitmele noorele autorile tõuke muusikuna jätkata. Eredaimaks näiteks on siin ehk Mari Kalkun, kes just tänu sellele kogumikule tuule tiibadesse sai ning kellelt on tänaseks Õunaviksi vahendusel kuulajateni jõudnud kaks ülimenukat autoriplaati. Leida, tutvustada ja julgustada oma liini jätkama uusi muusikaloojaid – seda võibki pidada ”Toatuuri” kogumiku väljaandmise peamiseks eesmärgiks.
Plaadil astuvad üles Mari Pokinen, Silver Sepp, Eneli Siirman, Pastacas, Kago, Iduvigik ja Arles Kangus ning salapäraste nimede all tegutsevad sooloartistid Keegi Kusagilt ja Vares&Barbarus. Samuti leiab kogumikult Martin Ellermaa ja Riho Kalli loomingu. Noorimaks autoriks on Spice Mouse. Instrumentaalsete paladega pakuvad vaheldust muusikuna juba üsna tuntud Juhan Vihterpal, Magnus Morel, Erkki Hüva, tänaseks Kanadas resideeruv eestlasest sooloartist Epifolium ja vaikne eksperimentaator Martiini Teekann.
Koos kontserdikavaga plaadi autoritelt jõuab Viljandi Pärimusmuusika Aita ka mininäitus, mille tarbeks võtavad kõik autorid kodust kaasa ühe isikliku eseme. Muu hulgas valmib nendest kogumiku plaadiümbrise kujundus.

Suvel laineid löönud jutuvestja esineb oktoobris taas Viljandis

Pärimusmuusika sõbrad on oktoobri keskel oodatud Viljandisse traditsioonilisele lõikuspeole. Teiste seas astub lavale maailmakuulus Jamaika juurtega jutuvestja Jan Blake, kelle esinemist hindasid paljud tänavusuvise Viljandi pärimusmuusika festivali kõrghetkeks. 14. ja 15. oktoobril Pärimusmuusika Aidas peetava lõikuspeo programmijuht Tarmo Noormaa rääkis, et kahte päeva on mahutatud kümmekond kontserti, mis aitavad meenutada XIX Viljandi pärimusmuusika festivali eredaimaid elamusi, aga toovad publikuni ka täiesti uusi muusikaelamusi.

“Meil õnnestus tagasi kutsuda jutuvestja Jan Blake, kes suvises Viljandis sadadesse inimestesse positiivsust. Nüüd tuleb ta uute lugudega ja võtab endaga kaasa Elevandiluuranniku dodomängija ning jutuvestja Kouame Sereba. See saab kindlasti olema lummav paarisesinemine,” sõnas Noormaa. Suvel silma jäänud esinejate kõrval tähtsustab tänavune lõikuspidu ka soome-ugri rahvaste pärandit, tuues koostöös Fenno-Ugriaga peo esimesel õhtul publikuni hõimupäevade suurkontserdi ning udmurtide ansambli Ekton Korka tantsuõhtu. “Tahame kontserdieleamuste kõrval pakkuda vahetuid tantsulisi elamusi, sest pärimusmuusika esmane funktisoon on enamasti olnud just tantsu saatmine,” selgitas Noormaa.

Eelpool nimetatute kõrval esinevad pärimusmuusika lõikuspeol energilist folkrokki viljelev bänd Nikns Suns, näppepillide meister Gjangstas Päradais, traditsioonilist tantsumuusikat mängiv noortepunt VEM ning kanneldajad Kadri, Lepasson, Kati Soon ja Ann-Maria Piho.Ühisnimetaja Vetelkõndijad all tuntust kogunud luuletaja Kristiina Ehin ja muusik Sofia Joons tulevad kuulajate ette uue kavaga “Vormsi perestroika”, mis räägib legendaarsest Vormsi usujuhist ning hiiukannelde põletajast Lars Johan Österblomist. Lõikuspeo kulminatsiooniks annavad Eesti Pärimusmuusika Keskus ja Raadio 2 tänavustele rahva lemmikutele kätte etnomuusika auhinnad ehk Etnokulbid.

Lõikuspeo programm
Pildid Jan Blake`i esinemisest suvisel festivalil (fotograaf Ülar Mändmets)

Lisainfo:
Rannar Raba, Eesti Pärimusmuusika Keskuse avalike suhete juht
rannar.raba@folk.ee
+372 527 6915, +372 434 2055

Omakultuuriakadeemia alustab argiuskumustega

Omakultuuriakadeemia hooaja teema on “Argiiakadeemia”. Viljandi Pärimusmuusikaaida väikeses saalis avab 20. septembril omakultuuriakadeemia loengutesarja Risto Järv, kes räägib teemal ”Argiuskumused meie ümber”.

Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja, folklorist Risto Järv kõneleb argielu uskumustest. Kõik ei usu kõike, ent igaüks usub midagi. Tänapäeva inimene peab end küll ratsionaalseks, aga ometi ümbritseb teda argielus hulk uskumusi. Seepärast nimetatakse neid argiuskumusteks. Sageli on need meie jaoks nii tavalised, et neid võib olla isegi raske enda mõtetes ja jutus märgata või pidada pärimuseks. Argiuskumused ei tarvitse alati tervenisti paika pidada, kuid sageli aitavad meid elus kergemini orienteeruda.

Juttu ohjab Kairi Leivo. Korraldajad: Eesti Pärimusmuusika Keskus, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia.

Fotol Risto Järv.

Allikas: folk.ee

Viljandi Tantsumaja annab vanadele tantsusammudele uue hoo

Kevadel Viljandi Pärimusmuusika Aidas käima lükatud tantsuõhtute sari Tantsumaja saab septembris hoogu juurde ja meelitab jalga keerutama kõiki, kel soov end pärimuslike tantsude sees ja saatel hästi tunda.

23. septembril kell 19 uuele hooajale minev Tantsumajade sari on paljuski sarnane tantsuklubide liikumisega, mis kutsuti Eestis ellu juba 1990. aastatel. Mõlema puhul on eesmärgiks inimeste toomine vanade tantsude juurde, õpetades XIX ja XX sajandi vahetuse populaarsemaid seltskonnatantse, nagu näiteks valssi, polkat, reinlendrit, labajalavalssi ja ka teiste rahvaste tantse.

Tantsumaja uudsus peitub õhtu ülesehituses, sest erinevalt tantsuklubidest on seal õppeprotsess ja pidu teineteisest lahutatud. Need, kes soovivad tantsusamme õppida, saavad seda teha tantsuõhtule
eelnevas õpitoas.Muusikuid valides tähtsustavad korraldajad ansamblite kõrval soolopillimehi ning püüavad panna inimesi tantsu kaudu taasavastama soolomängu maagilist kõla ja rütmimaastikku. Nii aitavad Tantsumajad meeles pidada, et pärimusmuusika on tantsuga väga tihedalt seotud, sest peaaegu kogu selle žanri instrumentaalmuusika on tantsumuusika.

Tantsuõhtele võib tulla koos pere või sõpradega, aga miks mitte ka näiteks töökaaslaste seltsis. Varasem kokkupuude pärimustantsudega tuleb seejuures kasuks, kuid pole kindlasti tuleku vältimatuks eelduseks.

Tantsuklubide traditsioon sai alguse 1970. aastate esimesel poolel Ungaris (TanchazI), kus vastukaaluks lavatantsule ja kommunistlikule survele tunti vajadust säilitada oma hääbuvat pärimuskultuuri. Alates
sellest on liikumine muutunud populaarsemaks ning levinud ka teistesse maadesse. Lisaks Eestile toimuvad tänapäeval samalaadsed peoõhtud näiteks Rootsis, Soomes, Norras, Belgias, Hollandis, Austrias ja Prantsusmaal.

2011. aasta Tantsumajad Viljandi Pärimusmuusika Aidas:
* 23. septembril kell 19.
* 21. oktoobril kell 19.
* 18. novembril kell 19.
* 16. detsembril kell 19.

Lisainfo: www.folk.ee

Rannar Raba

“Põllerahvas” Kondase Keskuses

18. septembrini on võimalik Kondase Keskuses vaadata Christi Küti eesti rahvakunstist inspireeritud suuri seinavaipu ja “seinapõllesid”.
Christi Kütt töötab 2001. aastast TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias lektorina. Ta lõpetas 1998. aastal sama õppeasutuse rahvusliku käsitöö eriala ning 2005. aastal Eesti Kunstiakadeemias kunsti- ja kultuurantropoloogia magistratuuri.
Me oleme põllerahvas, iga kordamine tagab mäletamise ja mäletamine kasvatab ning loob meie mustrimälu. Põll on olnud üks naise staatuse muutuse märk, mis saatis teda terve elu. Oleme pulmakombestikus neiule põlle ettesidumist au sees hoidnud. Pulmapõlled koos sajandeid muutumatul kujul säilinud geomeetriliste mustritega on olnud käesoleva näituse inspiratsiooniallikaks.
Tikitud ja ornamenteeritud tekstiile ei tehtud tujude järgi, vaid sellega oli tihedalt seotud kindel reeglistik. Töömahukas tikand on kohustus, milles peitud isegi tänases päevas kaitsev jõud. Maagiliste võtete abil hädaohu tõrjumine pole tegelikult oma tähtsust minetanud, avaldagu see kasvõi oma kodu ehitamises või iseenda kasvatamises.

Viljandi muuseumis saab dopinguteemasse süüvida

Alates 3. augustist on Viljandi muuseumis eksponeeritud Eesti tervishoiumuuseumi näitus „Dopingu valus tõehetk”.

Näitus annab ülevaate sportlastest, kes on vahele jäänud keelatud ainete tarvitamisega. Selgitatud on pruugitud dopinguainete mõju kõrgele saavutusele ja spekuleeritakse võimalike terviserikete üle pärast dopingu tarvitamist.

Näha saab dopinguprotseduuriks vajaminevaid vahendeid, mängida haaravat mängu dopinguteemal ja kujundada oma seisukoht keelatud ainete tarvitajate ja tarvitamise kohta.

Näituse on koostanud Margus Jurkatam ja Kalju Paju koostöös Eesti Antidopingu SAga. Näitus jääb avatuks 1. oktoobrini. Viljandi muuseumi näitusemaja on avatud T-L 10-17.

Lisainfo: Lüüli Kiik, tel 433 3664, lyyli.kiik@muuseum.viljandimaa.ee

Algab projekt Käsitööga tööle 2

 Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia projekt „ Käsitööga tööle 2” alustab septembris tootearenduse ja ettevõtluse koolitusi kuues Eesti piirkonnas: Kärdlas, Pärnus, Rakveres, Tartus, Viljandis ja Võrus. Projekti tegevuste kaudu saavad osalejad uusi teadmisi kohalikust käsitööst kui loomemajanduse ühest olulisest valdkonnast ja võimaluse täiendada oma tootearenduse alaseid oskusi. Projekti eesmärgiks on ette valmistada  potentsiaalseid kohalikke väikeettevõtjaid ja aidata töötutel käsitööoskustega inimestel konkurentsivõimelistena tööturule naasta. 

 Koolitustele oodatakse käsitööd oskavaid aktiivseid inimesi, kes on hetkel töötud. Projektis võivad osaleda ka väikelapsega kodus olevad vanemad, kui lapsehoolduspuhkusel on viibitud üle poolteise aasta. Igas eelpool nimetatud piirkonnas moodustatakse õppegrupp suurusega kuni kümme inimest. Üks koolitusperiood kestab seitse kuud – septembrist märtsi lõpuni. Projekt kestab kolm aastat ning igas piirkonnas moodustatakse koolitustel osaleda soovijatest septembri alguseks uus töörühm. Loe edasi: Algab projekt Käsitööga tööle 2

Pärimuslik rütmipidu tõi Viljandisse taas tuhandeid

Ööl vastu tänast lõppenud XIX Viljandi pärimusmuusika festivali nelja päeva publiku koguarv oli suurem kui möödunud aastal, ent püsis üldjoontes samal tasemel, kus see on olnud juba mitu aastat, teatavad korraldajad. Kokku
osteti üle 20 000 passi, päevapassi ja üksikpileti.
Internetis jälgiti festivali videoülekandeid 3059 arvutist, kokku 4472 tundi. Lisaks Eestile oli ohtralt vaatajaid Soomes, Rootsis, Ameerika Ühendriikides, Belgias ning Kanadas. Suur osa põhiprogrammi kontsertidest saab juba lähiajal festivali kodulehel www.folk.ee järelkuulatavaks ja -vaadatavaks.
Ehkki eesti pärimusmuusikas ei leidu arvestatavat rütmipillimängu traditsiooni, tõdevad festivali korraldajad, et noorem põlvkond on hakanud järjest aktiivsemalt pärimuslike lugude juures löökpille kasutama. Seetõttu kandiski seekordne festival pealkirja “Rütm ja pulss”, millega rõhutati nakatava rütmilisuse tähtsust lisaks rütmipillidele ka viiulil, torupillil, kandlel, lõõtsal või mõnel muul meil levinud pillil tantsuks mängides.
Pärimuspeo põhiprogrammis esinenenud 42 ansamblist osutus menukaimaks lahkumisetenduse andnud eesti kollektiivi Vägilased kontsert. Rohkelt publikut kogusid ka Trilok Gurtu Indiast ja Hedningarna Rootsist ning kodumaised Zetod ja Oort.
Järgmisel aastal paneb festival Viljandi lossimäed ja südalinna pulbitsema juba 20. korda, mistõttu kutsuvad korraldajad kõiki folgisõpru üles annetama fotosid, videosid ja esemeid, mis aitavad meenutada festivali algusaegu. Pakkumised on oodatud e-maili aadressile rannar.raba@folk.ee.