Viljandi

Uus keelpill Worldstick eile Pärnus, täna Viljandis

Pärnus Endla teatrikohvikus toimus eile põnev muusikasündmus, kus koos Eesti muusikutega astus üles Norras elav USA päritolu laulja, helilooja ja pillimeister Ross Reaver. Põnevaks tegi sündmuse asjaolu, et Reaver tutvustas uuenduslikku keelpilli nimega Worldstick, mille ta on ise välja töötanud. Reedel on uue keelpilli õpituba Viljandis Pärimusmuusika Aidas.

Novembri algul toimub veel mitmes paigas üle Eesti kontsertide ja õpitubade sari „Waking in a dream world Estonia 528“. Projektil on selge eripära: muusikud ei kasuta tänapäeval üldlevinud ning suhteliselt hiljuti standardiseeritud absoluutsete helikõrguste süsteemi ning võrdtempereeritud häälestust. Muusika kõlab pikaajaliste traditsioonidega meloodilises (Pythagorase) häälestuses, mille aluseks on 417 Hz.

Erinevaid helisagedusi saab seostada teatud kindlate elementidega, näiteks on 528Hz südame sagedus, 417Hz Päikese ja 396Hz Maa sagedus. Nõnda tuuakse ajatu ja ajalooline vahepeal unustusse jäänud kõlapilt tänapäevasel kujul kaasaega. Tulemuseks on helipilt, mis on värskendav ja nauditav kõigi muusikasõprade jaoks.

Projekti idee autor on muusik Ross Reaver, kelle loodud keelpilli nimega Worldstick kogub populaarsust mitmel pool maailmas. Eestis astub Reaver üles koos siinsetest muusikutest koosneva ansambliga, kuhu kuuluvad mitmed oma ala värvikad ning tuntud tegijad. Lavale tullakse unikaalse, kaasaegse ja dünaamilise seguga jazzist, folgist, popist ja maailmamuusikast. Loe edasi: Uus keelpill Worldstick eile Pärnus, täna Viljandis

Pärimusmuusika Ait läheb tantsuõhtutega tuurile

Eesti Pärimusmuusika Keskus ootab novembri algul viies Eesti paigas tantsulembest publikut labajalavalsist ja näppepillidest kantud tantsuõhtutele.

Projektijuhi Harlet Orasmaa sõnul pistab Viljandi Pärimusmuusika Ait piltlikult öeldes viiuli, mandoliini ja kitarri reisipauna, vinnab kontrabassi õlale, hüüab endaga kaasa kõige nobenäpsemad pillipoisid ja -tüdrukud ning teeb labajalgsel sammul Eestimaale tiiru peale.

“Pakume õhtute algatuseks võimalust osa saada labajalavalsi teemalisest õpitoast, mida juhib mitmekesiste huvidega muusika- ja tantsumees Silver Sepp. “Räägime pärimustantsu ja lavatantsu seostest ning erinevustest ja rändame koos labajalavalsiga läbi ajaloo. Tantsusamme saadab viiulil Karoliina Kreintaal,” selgitas Orasmaa.

Orasmaa avaldas veendumust, et tõelise hoo saavad õhtud sisse näppepillide ansambli Gjangsta tüürimisel. Gjangsta ehk Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia muusikamaja näppepillide kvartett tuli kokku 2008. aastal sihiga populariseerida mandoliini ja kitarri kasutamist eesti pärimusmuusikas. Hiljuti ilmus kvartetil debüütalbum “Sipelga
polka”, millelt pärineb suurem osa õhtu jooksul kõlavatest lugudest. Ansamblisse kuuluvad tuntud ja tunnustatud noored pärimusmuusikud Jalmar Vabarna (oktavmandoliin), Villu Talsi (mandoliin), Jaan Jaago (kitarr), Tanel Kadalipp (kontrabass).

“Nende poiste koosmängus on tõelist särtsu, mis ei tohiks ühtki saalis viibijat puudutamata jätta,” sõnas projektijuht.

Kui seni on pärimusmuusika keskus kultuurisündmusi korraldanud peamiselt Viljandis, Tallinnas ja Tartus, siis tantsuõhtud viiakse väiksematesse kohtadesse, kus leidub ohtralt energilist tantsurahvast. Nii ongi lustliku meelega inimesed oodatud 2. novembril Jõgeva gümnaasiumisse, 3. novembril Jõõpre rahvamajja, 4. novembril Värska kultuurikeskusesse, 5. novembril Viljandi Pärimusmuusika Aita ja 6. novembril Kiviõli muusikakooli.

Õpitoad algavad kell 18 ning ansambel Gjangsta päästab oma lood valla kell 20. Erandiks on Viljandi Pärimusmuusika Ait, kus õpituba juhatatakse sisse kell 19 ja tantsupidu kell 20.30.

Lisainfo: Harlet Orasmaa, Eesti Pärimusmuusika Keskuse projektijuht, harlet.orasmaa@folk.ee, tel 558 8702

Rannar Raba

Viljandi Pärimusmuusika Ait ootab mõtisklema

Lisamaks videvikuajale hubasust, teeb Eesti Pärimusmuusika Keskus täna algust kaminaõhtute sarjaga. Viljandi Pärimusmuusika Aida väikeses saalis rulluvad kord kuus elava kaminatule
paistel lahti kütkestavad lood ja laulud nii sõnas kui muusikas.

Esimese kaminaõhtu külalisteks on luuletaja Kristiina Ehin ja multitalent Silver Sepp, kes loevad, jutustavad ja laulavad teineteisele ja kõigile neile, kes sel hingedeaja alguse õhtul kaminatule ümber kogunevad. „Teeme juttu vetelkõndimisest, revolutsioonist, kinnijäämisest, vabadusest, tasakaalust, elumustritest ja juurtest, mis toidavad, aga kuhu vastu võib ka varba ära lüüa,” rääkis Silver Sepp.

Nii Sepa kui ka Ehini looming ajab võrseid laia maailma poole, kuid on juurtega ikkagi Pärnu-, Rapla- ja Läänemaa pärimuses.

Sepp on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pop-jazzlaulu eriala ning kaitses 2010. aastal Norras Telemarki ülikoolis traditsiooniliste kunstide magistrikraadi. Ta tegutseb laulja ja muusikuna ansamblites Udupasun, RO:TORO ning Bombillaz. Peagi on Sepal
valmimas sooloplaat.

Ehin on Tartu Ülikooli Eesti ja võrdleva rahvaluule magister. Ta on avaldanud viis luulekogu ja ühe proosaraamatu ning on praegu vabakutseline kirjanik ja rändluuletaja.

Teine kaminaõhtu leiab aset 26. novembril ning siis on publiku ees folklorist Marju Kõivupuu koos poegade Kaareli ja Martiniga.

Kaminaõhtud Pärimusmuusika Aidas

silver sepp — Esimese kaminaõhtu üheks esinejaks on Silver Sepp. Foto: kultuuri.net

Nädala pärast alustab Eesti Pärimusmuusika Keskus kaminaõhtute sarjaga, kus rulluvad kord kuus elava kaminatule paistel lahti kütkestavad lood ja laulud nii sõnas kui muusikas.

“Teeme juttu vetelkõndimisest, revolutsioonist, kinnijäämisest, vabadusest, tasakaalust, elumustritest ja juurtest, mistoidavad, aga kuhu vastu võib ka varba ära lüüa,” rääkis Silver Sepp.

Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus

Viljandi kingib täna 38 lapsele vapiga hõbelusika

Täna kell 17 annab Viljandi linnapea Kalle Jents Pärimusmuusika Aidas üle linna vapiga hõbelusikad uutele linnakodanikele ning nende vanematele. Vastuvõtule on kutsutud 38 uut linnakodanikku, kelle vanemad on esitanud Viljandi linnavalitsusele avalduse sünnitoetuse saamiseks 2010. aasta kolmandas kvartalis. Viljandi linna vapiga hõbelusikate pidulik üleandmine uutele linnakodanikele toimub neli korda aastas.

Allikas: Viljandi linnavalitsus

Viljandi Nukuteater avab varjuteatri tagamaid

Viljandi Nukuteatris esietendus kaheosaline lavalugu, mis avab varjuteatri tagamaid ja kutsub lapsi ka ise aktiivselt osalema.

Lavaloo esimeses osas “Nukk ja vari” räägib lavastaja, lava-ja nukukunstnik Altmar Looris varjuteatri kui ühe vanima teatriliigi sünnist ning annab näpunäiteid, kuidas kodustes tingimustes valmistada varjuteatri lava, lõigata siluettnukke ja kuidas nendega laval mängida. Minilaval saavad lapsed seda ka ise proovida.

Teises osas näeb vaataja varjuteatri nukuetendust “Kõige suurem sõber”, mille lavastas Altmar Looris, muusika Peeter Konovalovilt. Etenduses arutatakse selle üle, kas hea sõber peab olema kujult suur või võib ta olla ka päris-päris tilluke, aga sõbrana ikkagi suur.

Viljandi Nukuteatris alustas ka taas tööd nuku-pantomiimistuudio, millega on soovijatel võimalus liituda. Tunnid igal kolmapäeval kell 16 nukuteatris.

Allikas: Viljandi Nukuteater

Järgmise Viljandi folgi teema on “Rütm ja pulss”

2011. aasta 28.-31. juulil peetava XIX Viljandi pärimusmuusika festivali teema on “Rütm ja pulss”, mille kaudu loodavad korraldajad esinejaid ning publikut omavahel senisest veelgi tugevamalt siduda.

Festivali programmipealik Tarmo Noormaa märkis, et peo fookuses on rütmilisus. “Pole oluline, kuidas rütmid tekivad, kas meloodiapilli, laulu, tantsu või trummiga. Tähtis on rütmid pillidel üles leida ning nendega kuulajaid ja tantsijaid inspireerida. Eesti pärimusmuusika on olnud enamjaolt meloodiakeskne, rütmipillid pole siinmail olnud kuigivõrd levinud. Seda tähelepanuväärsem on olnud eestlaste oskus luua rütmimustreid laulu ja meloodiapillide abil. See on hoidmist ja arendamist väärt,” selgitas ta.

Lisaks on Noormaa sõnul festivali korraldajad otsustanud tähelepanu pöörata Eestis viimasel ajal jõudsalt populaarsust kogunud võõramaise päritoluga rütmipillidele, nagu näiteks djembe, cajon ja darbuka. “Vaatame, kas nendega saab mängida ka meie oma labajalga, kargust, polkat ja valssi nii, et meloodiapillidele omane “vajutus” säiliks.”

Festivali pealik Ando Kiviberg selgitas, et uut teemat valides otsustas festivali korraldusmeeskond püsida samal teel, mida peeti silmas läinud suvel. Kui eelmisel korral ärgitati publikut pärimuslike tantsusammudega sinasõprust sobitama ning pillimehega dialoogi otsides tantsupõrandal improviseerima, siis järgmisena tähtsustatakse tantsuks mängimise ning laulmise oskust ehk pärimusmuusika loomulikku olemust.

Kivibergi sõnul on pärimusmuusika rahvusliku muusikalise emakeelena elujõuline siis, kui see elab ja areneb oma loomulikus keskkonnas ehk vahetult inimeste sees ja ümber. “On loomulik, et ansambli muusikud jagavad ühtset pulsitunnetust, sest selleta pole nauditav koosmäng võimalik. Et kõigil oleks peoplatsil hea olla, on tähtis jõuda ka muusiku ja tantsija vahelise pulsitunnetuseni. ”

Alates 12. oktoobrist on festivali esinejate leidmiseks avatud demovoor ning tunnuskujunduse konkurss, mille kohta saab infot festivali kodulehelt. Soodushinnaga festivali passid tulevad müügile detsembri algul.

XIX pärimusmuusika festivali põhiprogrammis saab sarnaselt varasemale olema ligi 70 kontserti, millele lisanduvad ülesastumised tantsupõrandal, Rohelisel vabalaval ja tänavanurkadel. Külalised on oodatud ka õpitubadesse, näitustele ning PÖFFi seanssidele.

Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus, www.folk.ee/festival

10.10.10 tööpidu tuleb ka paljudes Eestimaa paikades

10. oktoobril ehk 10.10.10 toimuvad paljudes maailma paikades www.350.org ülemaailmsed tööpeod ehk eestipäraselt talgud kliima ja ühtasi kogu maakera heaks. 171 riigis on praeguseks registreeritud üle 4000 talgu, aga kuna 15 päeva on veel aega, lisandub talguid iga päevaga. Eestis planeeritakse talguid praeguseks juba 17 linnas.

10. oktoobril viiakse igas maailmanurgas ellu mõni tegu, mis aitab leevendada kliimakriisi: küll paigaldatakse ühiskondlikesse aedadesse päikesepaneele, seatakse üles tuuleturbiine või korraldatakse jalgrattaõpitubasid.

Tegu on rohujuuretasandi kampaaniaga, mille ülemaailmseks eesmärgis on peatada halvim kliimamuutustes. Sina võid olla üks tuhandetest inimestest, kes korraldab talgud oma kogukonnas.

Talgud on fokuseeritud 350 ppm CO2-le – see on CO2 miljondikosa ja ühtlasi ohutu ülempiir atmosfääris. 350.org eestvedajad usuvad, et lühend ppm võiks tähendada ka people-powered-movement: liikumist, mis hoiab riikide juhid kursis värskeimate teadusavastustega kliima kohta, et hädavajalikud globaalsed muutused saaksid alata.

Mullu korraldas 350.org kõige laialdasema poliitiliste aktsioonide päeva ajaloos, selle käigus leidis aset üle 5000 sündmuse. Tollest päevast alates tekkis võimas efekt – 117 riiki tõotas võtta eesmärgiks 350 ppm CO2 atmosfääris.Et maailma riikide juhtidel ebaõnnestus kliimakokkulepete sõlmimine Kopenhaagenis, tuleb seda enam haarata muudatuste elluviimine enda kätte juba rohujuure tasandil, luues kogukondade jaoks jätkusuutlikke lahendusi ja tugevdates survet muudatusteks.

Vaata Eestis toimuvate talgute kaarti siit.

Euroopa maailmamuusika festivalide juhid Viljandis

Pärimusmuusika Lõikuspeo ajal, 1. ja 2. oktoobril kogunevad Viljandisse aastakoosolekule Euroopa Maailmamuusika Festivalide Foorumi ehk EFWMF-i (European Forum of Worldwide Music Festivals) delegaadid.

1991. aastal asutatud organisatsioon ühendab enamike Euroopa riikide maailmamuusika festivalide kunstilisi juhte. Tänavust aastakoosolekut korraldav Eesti Pärimusmuusika Keskus on foorumi liige alates 2000. aastast.

Keskuse juhataja Ando Kiviberg selgitas, et seesugused kokkusaamised leiavad aset erinevates riikides üle Euroopa ning nende korraldamisõiguse üle peetakse liikmete vahel isegi väikestviisi võistlust. „Eelmisel aastal saime kokku Korsikal ning üle-eelmisel aastal Jeruusalemmas. Nüüd õnnestus taas Eesti ahvatlevaks rääkida,“ lausus ta.

Viljandis peeti EFWMF-i aastakoosolekut esimest korda 2003. aastal. Kuna vahepeal on lossimägede servas valminud Eesti üks moodsamaid ja omanäolisemaid kontserdimaju – Pärimusmuusika Ait -, läheb Kiviberg enda sõnul seekordsele kohtumisele vastu erilise rahulolutundega. „Meil on, mida näidata ja mille üle ühkust tunda.“

Kokku on Viljandisse oodata ligi 20 delegaati. Esindatud on näiteks Suurbritannia, Ungari, Norra, Holland, Rootsi, Itaalia, Belgia, Prantsusmaa ja mitmed teised Euroopa riigid ning assotseerunud liikmesmaadest väljaspoolt Euroopat Brasiilia ja Palestiina. Kivibergi kinnitusel on kõik delegaadid oma ala vaieldamatud tipptegijad, näiteks on lubanud tulla Suurbritannia muusikatööstuse üks tuntumaid produtsente ja promootoreid Ben Mandelson.

Aastakoosoleku eesmärgiks on uute muusikaliste avastuste ja kogemuste jagamine, aga ka ühiste ettevõtmiste kavandamine. Lisaks tehakse silmast-silma tutvust kohalike pärimusmuusikutega. Selleks puhuks on tänavune Pärimusmuusika Lõikuspidu üles ehitatud ülevaatefestivalina, mis koosneb 40-minutilistest kontsertidest. Nii publik kui delegaadid saavad läbi kahe päeva osa tempokast ja tempokast programmist, mis heidab valgust parimasse, mida Eesti pärimusmuusika maastikult praegu leida võib. Pilti aitavad mitmekesistada balalaikavirtuoos Aleksei Arhipovski Venemaalt ja ansambel Ilgi Lätist.

http://www.folk.ee/et/Loikuspidu-2010

Mitmel pool Eestis tähistatakse Teadlaste Ööd

Reedel, 24. septembril saab üleeuroopalise Teadlaste Öö üritustel osaleda Tartus, Tallinnas, Narvas, Pärnus, Rakveres, Türil, Viljandis, Valgas, Saaremaal ja Kihnus.

Teadlaste Öö on Euroopa Komisjoni initsiatiivil loodud üleeuroopaline erinevaid teadusringkondi – ülikoole, akadeemiaid, teaduskeskusi, muuseume, laboratooriume jt akadeemilisi organisatsioone – ühendav suurüritus, kus ühe öö(päeva) jooksul toimub palju erinevaid teadust ja teadlasi ühiskonnale tutvustavaid ja lähendavaid üritusi atraktiivses ja lõbusas võtmes. Eesmärgiks on laiemale publikule tutvustada nii teadlasi kui ka nende tegemisi.

Teadlase elukutset ümbritsevad kahjuks paljud väärarusaamad, mida püütaksegi selle üritusega kummutada. Näiteks arvatakse, et teadlased on üldjuhul igavad ja kinnised inimesed, kelle elu piirdub laboriga. Aga see ei ole nii!

Teadlased on inimesed, kelle huvi maailmas toimuvate sündmuste vastu on harilikust suurem ja neil on tihtipeale vägagi huvitavad elud. Teadlased on meie ühiskonna aarded ja neid peab hoidma. Teadlaste ja teaduse lähendamine avalikkusele ongi SA Teaduskeskuse AHHAA ja Eesti Teaduste Akadeemia põhieesmärk Teadlaste Ööl. Teadlaste Ööd tähistatakse maailmas alates 2005. aastast.

Projekti koordinaator Eestis on Teaduskeskus AHHAA, koostööpartnerid Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Rahvusringhääling.

Vaata, mis Teadlaste Ööl Eestis toimub siit: http://www.ahhaa.ee/TeadlasteOo2010/ajakava.html

Ugala müüb teatripileteid poole hinnaga

Veel selle nädala neljal esimesel päeval ehk kuni 24. septembrini müüb Viljandi teater Ugala koduetenduste pileteid tavahinnast 50 protsenti odavamalt.

Soodustus kehtib teatri septembri- ja oktoobrikuu etendustele. Eripakkumine ei puuduta uuslavastusi «Maakad», «Karlsson katuselt» ning „Grace ja Glorie”. Samuti ei saa sooduspileteid broneerida.

Piletid on müügil Ugala kassas, Piletimaailma müügipunktides ja internetis piletimaailm.com.

Pärimusmuusika Ait alustab reedel uut hooaega

Viljandi Pärimusmuusika Ait avab reedel, 10. septembril oma kolmanda hooaja ja kostitab sel puhul publikut nii lüüriliste laulude kui hoogsa tantsumuusikaga.

Peo juhatab sisse noore põlvkonna üks karismaatilisemaid pärimusmuusikuid Mari Kalkun, kes toob koos heade sõprade Triin Normani, Silver Sepa, Siim Soopi ja Karoliina Kreintaaliga kuulajateni loomingut septembris ilmuvalt teiselt autoriplaadilt. Õhtu peaesineja on legendaarne ansambel Lindpriid. Peo võtab kokku hoogne sussisahistamine, kus tantsuks mängivad Jalmar Vabarna, Villu Talsi, Karoliina Kreintaal, Eeva Lindal, Janne Suits jt.

Aida produtsendi Janne Suitsu sõnul lähtuti avapidu ettevalmistades soovist tuua publiku ette nii noori ja värskeid kui kogenud ja töökindlaid tegijaid. “Mari Kalkun on vaieldamatult üks silmapaistvamaid noori lauljatare, kelle hääletämbrit pole võimalik kellegi teisega segi ajada. Sama peab märkima ka Lindpriidesse kuuluvate Jaan Söödi, Toomas Lunge ning Indrek Kalda kohta. Sõnumiga laulud, mille saatel sobib videvikuajale vastu minna, ongi ehk selle õhtu kõige olulisemaks märgiks,” rääkis Suits.

Lisaks kümnetele üksikkontsertidele iseloomustavad algavat hooaega mitmed sündmustesarjad, millega Pärimusmuusika Aida sõbrad on juba tuttavad. Näiteks jätkuvad Annika Mändmaa eestvedamisel lastega peredele suunatud laupäevased pärimushommikud, millele võrreldes varasemaga lisatakse kohapeal küpsetatavate pannkookide lõhna. Kultuuriakadeemiaga kahasse korraldatav kontsertkohtumiste ja loengute sari Omakultuuriakadeemia keskendub eelseisvatel kuudel teemale „Keha”, olles edasiarenduseks suvisele pärimusmuusika festivalile, mis keskendus tantsule.

Koostöös eakate organisatsioonidega saavad jätku eelmisel hooajal alanud päevased kontsertkohtumised. Esimesena tuleb oktoobris huviliste ette Katrin Karismaa.

Oktoobri esimestel päevadel on kavas traditsiooniline 2-päevane lõikuspidu, mille publik tõotab sedapuhku kujuneda tavapärasest rahvusvahelisemaks, sest samal ajal kogunevad Viljandisse oma aastakoosolekule Euroopa Maailmamuusika Festivalide Foorumi delegaadid. Lõikuspeo eel toob pärimusmuusika keskus Tallinnasse ja Tartusse Venemaa balalaikavirtuoosi Aleksei Arkhipovskiy.

Loe lähemalt www.folk.ee

Kirjastus Petrone Print jagas lastekodulastele stipendiume

Eve, Epp ja Maido — Korraldajad: Viljandi Lions klubist Eve Hinrikus, kirjastusest Petrone Print Epp Petrone ja koreograaf Maido Saar, kes ise lastekodust pärit ja kes noortele autasud kätte andis.

Lõppenud nädala pühapäeval, 5. septembril jagas kirjastus Petrone Print koostöös heategevusfondiga Dharma Viljandis Kondase keskuses kümnele lastekodust ellu astunud noorele stipendiumid.

Toetusraha said kampaania “Toetame hästi õppivaid lastekodunoori” tulemusel kümme stipendiaati, kellest pooled lõpetasid sel kevadel põhikooli ja pooled keskkooli. Noored pidid konkursil osalemiseks kirjutama enda tulevikuplaanidest ning võtma iseloomustused nii koolist kui ka lastekodust.

Alates eelmisest aastast on kirjastus Petrone Print suunanud osa oma tulust heategevuslikeks stipendiumiteks, mis on mõeldud tublidele lastekodunoortele.

“Soovime aidata neid elluastujaid, kellel puudub ema-isa toetus,” ütles kirjastuse juht Epp Petrone, juhtides tähelepanu: “Kõik inimesed, kes on ostnud minu kirjutatud lasteraamatuid “Marta varbad”, “Kust tuli pilv?” ja “Siis, kui seened veel rääkisid”, on olnud osalised. Iga raamatu ostusummast on läinud kümme krooni fondi, millega me nüüd neid noori toetame. Võib tunduda, et 2000 krooni stipendiumiks pole suur raha, aga kooliteed jätkavale ilma vanemate rahakotita noorele inimesele on see kindlasti suureks abiks.”

Esinejad — Lastekodunoortele esinesid kontserdiga Viljandi noored muusikud: Eva-Lotta Vunder, Merlyn Tiit, Eva Kuum.

Loe edasi: Kirjastus Petrone Print jagas lastekodulastele stipendiume