Viljandi

Kogumikplaadi ”Toatuur 2” esitluskontsert toimub homme

Kogumikplaadi ”Toatuur 2” esitluskontsert toimub 29. septembril Viljandis Pärimusmuusika Aida väikeses saalis kell 20.

Plaadifirma Õunaviks annab sel sügisel välja uusi eesti autorilaulikuid ja ”magamistoamuusikuid” tutvustava kogumiku ”Toatuur 2”.
Esimene ”Toatuur” ilmus viis aastat tagasi ja andis mitmele noorele autorile tõuke muusikuna jätkata. Eredaimaks näiteks on siin ehk Mari Kalkun, kes just tänu sellele kogumikule tuule tiibadesse sai ning kellelt on tänaseks Õunaviksi vahendusel kuulajateni jõudnud kaks ülimenukat autoriplaati. Leida, tutvustada ja julgustada oma liini jätkama uusi muusikaloojaid – seda võibki pidada ”Toatuuri” kogumiku väljaandmise peamiseks eesmärgiks.
Plaadil astuvad üles Mari Pokinen, Silver Sepp, Eneli Siirman, Pastacas, Kago, Iduvigik ja Arles Kangus ning salapäraste nimede all tegutsevad sooloartistid Keegi Kusagilt ja Vares&Barbarus. Samuti leiab kogumikult Martin Ellermaa ja Riho Kalli loomingu. Noorimaks autoriks on Spice Mouse. Instrumentaalsete paladega pakuvad vaheldust muusikuna juba üsna tuntud Juhan Vihterpal, Magnus Morel, Erkki Hüva, tänaseks Kanadas resideeruv eestlasest sooloartist Epifolium ja vaikne eksperimentaator Martiini Teekann.
Koos kontserdikavaga plaadi autoritelt jõuab Viljandi Pärimusmuusika Aita ka mininäitus, mille tarbeks võtavad kõik autorid kodust kaasa ühe isikliku eseme. Muu hulgas valmib nendest kogumiku plaadiümbrise kujundus.

Suvel laineid löönud jutuvestja esineb oktoobris taas Viljandis

Pärimusmuusika sõbrad on oktoobri keskel oodatud Viljandisse traditsioonilisele lõikuspeole. Teiste seas astub lavale maailmakuulus Jamaika juurtega jutuvestja Jan Blake, kelle esinemist hindasid paljud tänavusuvise Viljandi pärimusmuusika festivali kõrghetkeks. 14. ja 15. oktoobril Pärimusmuusika Aidas peetava lõikuspeo programmijuht Tarmo Noormaa rääkis, et kahte päeva on mahutatud kümmekond kontserti, mis aitavad meenutada XIX Viljandi pärimusmuusika festivali eredaimaid elamusi, aga toovad publikuni ka täiesti uusi muusikaelamusi.

“Meil õnnestus tagasi kutsuda jutuvestja Jan Blake, kes suvises Viljandis sadadesse inimestesse positiivsust. Nüüd tuleb ta uute lugudega ja võtab endaga kaasa Elevandiluuranniku dodomängija ning jutuvestja Kouame Sereba. See saab kindlasti olema lummav paarisesinemine,” sõnas Noormaa. Suvel silma jäänud esinejate kõrval tähtsustab tänavune lõikuspidu ka soome-ugri rahvaste pärandit, tuues koostöös Fenno-Ugriaga peo esimesel õhtul publikuni hõimupäevade suurkontserdi ning udmurtide ansambli Ekton Korka tantsuõhtu. “Tahame kontserdieleamuste kõrval pakkuda vahetuid tantsulisi elamusi, sest pärimusmuusika esmane funktisoon on enamasti olnud just tantsu saatmine,” selgitas Noormaa.

Eelpool nimetatute kõrval esinevad pärimusmuusika lõikuspeol energilist folkrokki viljelev bänd Nikns Suns, näppepillide meister Gjangstas Päradais, traditsioonilist tantsumuusikat mängiv noortepunt VEM ning kanneldajad Kadri, Lepasson, Kati Soon ja Ann-Maria Piho.Ühisnimetaja Vetelkõndijad all tuntust kogunud luuletaja Kristiina Ehin ja muusik Sofia Joons tulevad kuulajate ette uue kavaga “Vormsi perestroika”, mis räägib legendaarsest Vormsi usujuhist ning hiiukannelde põletajast Lars Johan Österblomist. Lõikuspeo kulminatsiooniks annavad Eesti Pärimusmuusika Keskus ja Raadio 2 tänavustele rahva lemmikutele kätte etnomuusika auhinnad ehk Etnokulbid.

Lõikuspeo programm
Pildid Jan Blake`i esinemisest suvisel festivalil (fotograaf Ülar Mändmets)

Lisainfo:
Rannar Raba, Eesti Pärimusmuusika Keskuse avalike suhete juht
rannar.raba@folk.ee
+372 527 6915, +372 434 2055

Omakultuuriakadeemia alustab argiuskumustega

Omakultuuriakadeemia hooaja teema on “Argiiakadeemia”. Viljandi Pärimusmuusikaaida väikeses saalis avab 20. septembril omakultuuriakadeemia loengutesarja Risto Järv, kes räägib teemal ”Argiuskumused meie ümber”.

Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja, folklorist Risto Järv kõneleb argielu uskumustest. Kõik ei usu kõike, ent igaüks usub midagi. Tänapäeva inimene peab end küll ratsionaalseks, aga ometi ümbritseb teda argielus hulk uskumusi. Seepärast nimetatakse neid argiuskumusteks. Sageli on need meie jaoks nii tavalised, et neid võib olla isegi raske enda mõtetes ja jutus märgata või pidada pärimuseks. Argiuskumused ei tarvitse alati tervenisti paika pidada, kuid sageli aitavad meid elus kergemini orienteeruda.

Juttu ohjab Kairi Leivo. Korraldajad: Eesti Pärimusmuusika Keskus, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia.

Fotol Risto Järv.

Allikas: folk.ee

Viljandi Tantsumaja annab vanadele tantsusammudele uue hoo

Kevadel Viljandi Pärimusmuusika Aidas käima lükatud tantsuõhtute sari Tantsumaja saab septembris hoogu juurde ja meelitab jalga keerutama kõiki, kel soov end pärimuslike tantsude sees ja saatel hästi tunda.

23. septembril kell 19 uuele hooajale minev Tantsumajade sari on paljuski sarnane tantsuklubide liikumisega, mis kutsuti Eestis ellu juba 1990. aastatel. Mõlema puhul on eesmärgiks inimeste toomine vanade tantsude juurde, õpetades XIX ja XX sajandi vahetuse populaarsemaid seltskonnatantse, nagu näiteks valssi, polkat, reinlendrit, labajalavalssi ja ka teiste rahvaste tantse.

Tantsumaja uudsus peitub õhtu ülesehituses, sest erinevalt tantsuklubidest on seal õppeprotsess ja pidu teineteisest lahutatud. Need, kes soovivad tantsusamme õppida, saavad seda teha tantsuõhtule
eelnevas õpitoas.Muusikuid valides tähtsustavad korraldajad ansamblite kõrval soolopillimehi ning püüavad panna inimesi tantsu kaudu taasavastama soolomängu maagilist kõla ja rütmimaastikku. Nii aitavad Tantsumajad meeles pidada, et pärimusmuusika on tantsuga väga tihedalt seotud, sest peaaegu kogu selle žanri instrumentaalmuusika on tantsumuusika.

Tantsuõhtele võib tulla koos pere või sõpradega, aga miks mitte ka näiteks töökaaslaste seltsis. Varasem kokkupuude pärimustantsudega tuleb seejuures kasuks, kuid pole kindlasti tuleku vältimatuks eelduseks.

Tantsuklubide traditsioon sai alguse 1970. aastate esimesel poolel Ungaris (TanchazI), kus vastukaaluks lavatantsule ja kommunistlikule survele tunti vajadust säilitada oma hääbuvat pärimuskultuuri. Alates
sellest on liikumine muutunud populaarsemaks ning levinud ka teistesse maadesse. Lisaks Eestile toimuvad tänapäeval samalaadsed peoõhtud näiteks Rootsis, Soomes, Norras, Belgias, Hollandis, Austrias ja Prantsusmaal.

2011. aasta Tantsumajad Viljandi Pärimusmuusika Aidas:
* 23. septembril kell 19.
* 21. oktoobril kell 19.
* 18. novembril kell 19.
* 16. detsembril kell 19.

Lisainfo: www.folk.ee

Rannar Raba

“Põllerahvas” Kondase Keskuses

18. septembrini on võimalik Kondase Keskuses vaadata Christi Küti eesti rahvakunstist inspireeritud suuri seinavaipu ja “seinapõllesid”.
Christi Kütt töötab 2001. aastast TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias lektorina. Ta lõpetas 1998. aastal sama õppeasutuse rahvusliku käsitöö eriala ning 2005. aastal Eesti Kunstiakadeemias kunsti- ja kultuurantropoloogia magistratuuri.
Me oleme põllerahvas, iga kordamine tagab mäletamise ja mäletamine kasvatab ning loob meie mustrimälu. Põll on olnud üks naise staatuse muutuse märk, mis saatis teda terve elu. Oleme pulmakombestikus neiule põlle ettesidumist au sees hoidnud. Pulmapõlled koos sajandeid muutumatul kujul säilinud geomeetriliste mustritega on olnud käesoleva näituse inspiratsiooniallikaks.
Tikitud ja ornamenteeritud tekstiile ei tehtud tujude järgi, vaid sellega oli tihedalt seotud kindel reeglistik. Töömahukas tikand on kohustus, milles peitud isegi tänases päevas kaitsev jõud. Maagiliste võtete abil hädaohu tõrjumine pole tegelikult oma tähtsust minetanud, avaldagu see kasvõi oma kodu ehitamises või iseenda kasvatamises.

Viljandi muuseumis saab dopinguteemasse süüvida

Alates 3. augustist on Viljandi muuseumis eksponeeritud Eesti tervishoiumuuseumi näitus „Dopingu valus tõehetk”.

Näitus annab ülevaate sportlastest, kes on vahele jäänud keelatud ainete tarvitamisega. Selgitatud on pruugitud dopinguainete mõju kõrgele saavutusele ja spekuleeritakse võimalike terviserikete üle pärast dopingu tarvitamist.

Näha saab dopinguprotseduuriks vajaminevaid vahendeid, mängida haaravat mängu dopinguteemal ja kujundada oma seisukoht keelatud ainete tarvitajate ja tarvitamise kohta.

Näituse on koostanud Margus Jurkatam ja Kalju Paju koostöös Eesti Antidopingu SAga. Näitus jääb avatuks 1. oktoobrini. Viljandi muuseumi näitusemaja on avatud T-L 10-17.

Lisainfo: Lüüli Kiik, tel 433 3664, lyyli.kiik@muuseum.viljandimaa.ee

Algab projekt Käsitööga tööle 2

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia projekt „ Käsitööga tööle 2” alustab septembris tootearenduse ja ettevõtluse koolitusi kuues Eesti piirkonnas: Kärdlas, Pärnus, Rakveres, Tartus, Viljandis ja Võrus. Projekti tegevuste kaudu saavad osalejad uusi teadmisi kohalikust käsitööst kui loomemajanduse ühest olulisest valdkonnast ja võimaluse täiendada oma tootearenduse alaseid oskusi. Projekti eesmärgiks on ette valmistada potentsiaalseid kohalikke väikeettevõtjaid ja aidata töötutel käsitööoskustega inimestel konkurentsivõimelistena tööturule naasta.

Koolitustele oodatakse käsitööd oskavaid aktiivseid inimesi, kes on hetkel töötud. Projektis võivad osaleda ka väikelapsega kodus olevad vanemad, kui lapsehoolduspuhkusel on viibitud üle poolteise aasta. Igas eelpool nimetatud piirkonnas moodustatakse õppegrupp suurusega kuni kümme inimest. Üks koolitusperiood kestab seitse kuud – septembrist märtsi lõpuni. Projekt kestab kolm aastat ning igas piirkonnas moodustatakse koolitustel osaleda soovijatest septembri alguseks uus töörühm. Loe edasi: Algab projekt Käsitööga tööle 2

Pärimuslik rütmipidu tõi Viljandisse taas tuhandeid

Ööl vastu tänast lõppenud XIX Viljandi pärimusmuusika festivali nelja päeva publiku koguarv oli suurem kui möödunud aastal, ent püsis üldjoontes samal tasemel, kus see on olnud juba mitu aastat, teatavad korraldajad. Kokku
osteti üle 20 000 passi, päevapassi ja üksikpileti.
Internetis jälgiti festivali videoülekandeid 3059 arvutist, kokku 4472 tundi. Lisaks Eestile oli ohtralt vaatajaid Soomes, Rootsis, Ameerika Ühendriikides, Belgias ning Kanadas. Suur osa põhiprogrammi kontsertidest saab juba lähiajal festivali kodulehel www.folk.ee järelkuulatavaks ja -vaadatavaks.
Ehkki eesti pärimusmuusikas ei leidu arvestatavat rütmipillimängu traditsiooni, tõdevad festivali korraldajad, et noorem põlvkond on hakanud järjest aktiivsemalt pärimuslike lugude juures löökpille kasutama. Seetõttu kandiski seekordne festival pealkirja “Rütm ja pulss”, millega rõhutati nakatava rütmilisuse tähtsust lisaks rütmipillidele ka viiulil, torupillil, kandlel, lõõtsal või mõnel muul meil levinud pillil tantsuks mängides.
Pärimuspeo põhiprogrammis esinenenud 42 ansamblist osutus menukaimaks lahkumisetenduse andnud eesti kollektiivi Vägilased kontsert. Rohkelt publikut kogusid ka Trilok Gurtu Indiast ja Hedningarna Rootsist ning kodumaised Zetod ja Oort.
Järgmisel aastal paneb festival Viljandi lossimäed ja südalinna pulbitsema juba 20. korda, mistõttu kutsuvad korraldajad kõiki folgisõpru üles annetama fotosid, videosid ja esemeid, mis aitavad meenutada festivali algusaegu. Pakkumised on oodatud e-maili aadressile rannar.raba@folk.ee.

Vägilaste lahkumiskontsert kroonis Viljandi pärimusmuusika festivali esimest poolt

Viljandis kestva pärimusmuusika festivali kahe esimese päeva kõige menukamaks kontserdiks osutus ansambli Vägilased lahkumisetteaste, mida nautis öötelgis ligikaudu 3000 inimest.

Festivali programmipealik Tarmo Noormaa märkis, et korraldajad olid Vägilaste kontserdi menus juba ette kindlad, kuid huviliste tegelik hulk ületas ootused.

“Seda pole varem juhtunud, et kõik soovijad ei mahu telki ära. Nüüd saime lae kätte. Järgmistele aastatele mõeldes oli see väga kasulik kogemus,” rääkis ta.

Pakkumaks võimalikult paljudele võimalust Vägilaste viimasest esinemisest reaalajas osa saada, otsustas festivali korraldusmeeskond kontserti otseülekandena näidata ka Kirsimäel paiknevalt suurelt ekraanilt. See meelitas omakorda kokku tuhatkond inimest, kes kontserdipaigas toimuvale tantsides ja laudes kaasa elasid.

“Mis seal ikka keerutada: rahvas oli sillas. Hea oli näha, kuidas paralleelkontserdi publik kiiresti päris kontserdi pulsi ära tabas ja samas rütmis lustima hakkas,” kommenteeris Noormaa.

Kõigi tegutsemisaastate jooksul Vägilastes toru-, parmu- ja vilepille mänginud Cätlin Jaago iseloomustas kontserdilt saadud elamusi ülevateks. “Ehkki lahkuminek on iseenesest kurb sündmus, oli kõigi meeleolu rõõmus. Oleme väga rahul, et see ansambel sai just sellise punkti.”

Tarmo Noormaa sõnul peitus Vägilaste menukus paljuski heal suhtlemisoskusel. “Publik sai neist alati aru, nad olid ehedad,” iseloomustas Noormaa. “Vägilased tõestasid, et pärimust on võimalik
tuua tänapäeva muusikasse nii, et selle küljes olev juur jääb tugevaks.”

Vägilaste järel on tänavusel festivalil kõige enam publikut kogunud Rootsi ansambel Hedningarna ja Eesti pärimusmuusika tuntud tegijad Oort ning Zetod. Publiku koguarv jäi neljapäeval ja reedel samasse suurusjärku, mis eelmisel aastal.

Pühapäeva hilisõhtuni vältava XIX Viljandi pärimusmuusika festivali teema on “Rütm ja pulss”.

Rannar Raba, Viljandi pärimusmuusika festivali pressipealik

Viljandi on pärimuslike rütmide rüppes

Täna kell 13.00 avatav XIX Viljandi pärimusmuusika festival meelitab rütmidest pakatava programmiga kokku tõenäoliselt tuhandeid muusikasõpru nii lähedalt kui kaugelt.

Avamisel esinevad ansamblid Paabel ja Ensemble Shanbehzadeh Iraanist. Lisaks astuvad lavale muusikud Reigo Ahven, Silver Sepp ja Toomas Ojasaar ning kümned teised tantsudest ja rütmidest tulvil noored inimesed. Avamisel püütakse leida vastuseid küsimustele: Mis oleks saanud, kui trummid oleksid mujalt meile jõudnud tuhandeid aastaid tagasi? Kuidas sel juhul kõlaks reinlender või kuidas tantsitaks labajalga?

Festivali põhiprogrammis on 70 kontserdi, millele lisanduvad kümned ülesastumised Rohelisel vabalaval ja tänavanurkadel. Eesti esinejate kõrval on esindatud India, Senegali, Iraani, Dominikaani Vabariigi, Hispaania, Suurbritannia, Venemaa, Läti, Rootsi, Norra, Taani, Belgia ja mitme teise maa muusikud.

Traditsiooniliselt on huvilised oodatud ka õpitubadesse, ööülikooli, regilaulupessa, muinasjututuppa, pillilaadale ja käsitööhoovi. Koostöös PÖFF-iga on taaskord kavas muusikafilmide programm.

Festivali pealiku Ando Kivibergi sõnul annab piletite ja passide eelmüük alust uskuda, et inimeste huvi Eesti suurima pärimuspeo vastu püsib ning ees seisab taas üks rahvarohke ning elamusteküllane festival. “See teeb loomulikult rõõmu, sest elujõuline festival on parimaks kinnituseks, et 1990. aastate algul ette võetud töö — tugevdada eestlaste muusikalist emakeelt — on vilja kandnud. Aastatega on pärimusmuusika harrastajate hulk tohutult kasvanud ning me oleme saanud terve põlvkonna muusikuid, kelle jaoks pärimusmuusika on elukutse, olgu siis õpetaja või artistina,” rääkis Kiviberg. Loe edasi: Viljandi on pärimuslike rütmide rüppes

Viljandi folgi pulss saadeti Tallinnast Viljandisse

Kümned vabatahtlikud aitasid eile keskpäeval Tallinna Raekoja platsil erinevail rütmipillidel musitseerides leida järgmisel nädalal algava Viljandi pärimusmuusika festivali pulssi ning saatsid selle sümboolselt festivalilinna poole teele.

Trummar Reigo Ahvena juhtimisel toimunud performance`i käigus astus lavale terve rida juhuslikke möödakäijaid ning andis oma panuse festivalimeeleolu loomisele. Pärast pooletunnist rütmiparaadi püüti festivali pulss pudelisse ning anti üle festivali pealikule Ando Kivibergile. „Ehkki peo ametliku alguseni on jäänud täpselt nädal, võib juba praegu öelda, et see on nüüd vääramatult tuksuma pandud,“ sõnas Kiviberg.

Täna saabuvad Viljandimaale Kõpu mõisa noored muusikud, et osa saada järjekordsest Eesti ETNO õppelaagrist. Nädalavahetusel algavad Viljandis August Pulsti õpistu korraldatavad pärimustantsu ja koosmängu kursused.

Eile pärastlõunal Tallinna Tudengimajas peetud pressikontserdil näitas muusik Silver Sepp, kuidas on võimalik käepäratse koduste vahenditega omalaadseid rütmipille luua ning neil mängides kuulajatele erilisi elamusi pakkuda. Festivali pressipealik Tarmo Noormaa rääkis ajakirjanikele, et tänavuse festivali programmi kokkupanek kujunes väga huvitavaks, sest rütmimaailm on kirev ja kaasakiskuv. „Sattusime kunagi ühe teise muusikuga arutama, kuidas oleks õige lõõtspilli löökpillil saata, et muusika jääks nauditavaks nii muusiktutele endile kui kuulajatele. Saime kiiresti aru, et see on peen tehnika ning pidasime oluliseks maailmas ringi vaadata ning teiste kultuuride kogemustest õppida. Nii sai rütmiline festival idanema pandud ja peagi ongi see algamas,“ märkis Noormaa.

Sarnaselt eelmistele aastatele on ka tänavu 28.-31. juulil peetava Viljandi pärimusmuusika festivali põhiprogrammis üle 70 kontserdi, millele lisandub mitukümmend esinemist Rohelisel vabalaval ja tantsupõrandal. Samuti on huvilised oodatud maakonnakontsertidele, õpitubadesse, ööülikooli, regilaulupessa, muinasjututuppa, pillilaadale, käsitööhoovi ja filmiseanssidele.

Täpsema Viljandi folgi kavaga saab tutvuda siin.

Maailmakuulus jutuvestja jõuab oma lugudega Viljandisse

Viljandi folgil esineb ilmakuulus Jamaika juurtega jutuvestja Jan Blake. Manchesteris sündinud Jan Blake alustas oma
jutuvestmisteekonda juba 1986. aastal. Ta jagab kuulajatega peamiselt Aafrikast ja Kariibi mere saartelt pärinevaid lugusid ning teeb seda vaimukalt ja meeletu energiaga. Maailmas enim ringi rändava jutuvestja stiil on veatu ja täpne. “Kuulda Jan Blake`i jutustamas, on paljude kinnitusel meeldejääv elamus kogu eluks,” kinnitab Eestimaa jutuvestjate “ristiema” Piret Päär.

Et jutuvestmine on pärimuse lahutamatu osa, on igal aastal Viljandi pärimusmuusika festivali programmis kontsertide ja õpitubade kõrval koha leidnud ka hubased muinasjututoad. “Tulge kindlasti kuulama! Pärast hea jutuvestjaga kohtumist on maailm alati natuke parem paik,” soovitab ka Viljandi festivali regilaulupesa pealik Kairi Leivo. “Tema lugusid kuulates kaob aeg ja ruum ning maailm
justkui luuakse uuesti. Iga tema sõna ja näoilme paneb meid ootama järgmist. Ta otsekui võtab inimesed oma loo sisse ja kihutab nendega koos üle mägede, jõgede ja läbi nende maastike, kust tema jutud pärit on. See on reis, mis on täis rõõmu, kurbust, uudishimu, huumorit ning üllatusi.”

Jan Blake`i üheks tippesinemiseks peetakse hiljutist ülesastumist koos muusikute Kouame ja Raymond Serebraga Hay Festivalil Keenias. Seda festivali korraldas ÜRO Keskkonnaprogramm ja Jan Blake’i jutustatud lugu Sundiata Keita, Lääne-Aafrika tuntumaid muinasjutte, kanti üle ka Kopenhaageni kliimamuutuste tippkohtumisele.

Iga kahe aasta tagant antakse välja Thuringe Marchen Preis auhinda, mille pälvivad õpetlased ja esinejad, kes on pühendanud oma elu
jutuvestmisele. Sel aastal on preemia saajaks määratud just Jan Blake.

Jan Blake esinemised Viljandi pärimusmuusika festivalil toimuvad Pärimusmuusika Aida suures saalis 29. juulil kell 20 ( inglise keeles, ilma tõlketa) ning 31. juuli kell 14 ( inglise keeles, eesti keelde tõlgib loodKairi Leivo).

Ansambel Vägilased lõpetab oma tegevuse galakontserdiga

Ansambel Vägilased lõpetavad oma tegevuse suure galakontserdiga Viljandi pärimusmuusika festivalil. Üksteist aastat tegutsenud ja omal ajal Viljandi kultuurikolledžist alguse saanud ansambel Vägilased on otsustanud oma tegevuse lõpetada ja pöördusid oma fännide ja sõprade poole: ”Kallid sõbrad! Nagu elus ikka, on kõige jaoks oma aeg. Ansambli Vägilased jaoks on aeg siduda otsad kokku ning liikuda edasi mööda teisi radu.

Need üksteist aastat on olnud hindamatud, eriti mõeldes kõikidele teile, kes olete meid kuulamas/ vaatamas käinud ja kellega oleme saanud koos muusikat teha. Tahaksime teid kõiki isiklikult tänada. Aga hakates joonima elanike registris alla nimesid, keda külastada, selgus, et teid on päris palju. Seega ainuke võimalus on kutsuda teid meie juurde. Tulge meie kontsertidele! Enam pole palju jäänud. /—/

Vägilaste viimane kontsert toimub 29. juulil Viljandi pärimusmuusika festivali ööklubis.

Soovilugude list Folgi ööklubiks on avatud Vägilaste Facebooki kontol.

Praeguses Vägilaste koosseisus mängivad:
Meelika Hainsoo – laul, viiul;
Cätlin Jaago – torupill, parmupill, viled, laul;
Jan Viileberg – kitarrid;
Tiit Kikas – elektriviiul;
Marti Tärn – basskitarr;
Reigo Ahven – trummid, löökpillid.

Mees kahe kaameraga

Fotonäitust ”Johannes Pääsuke. Mees kahe kaameraga.” saab Viljandi muuseumis vaadata 5.-31. juulini. Viljandi muuseumis on välja pandud Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Kõrgema Kunstikooli koostöös sündinud näitus Johannes Pääsukese fotodest. ERMi kogudes olevatest Johannes Pääsukese fotodest tegi näituse jaoks valiku Toomas Kalve.
Näitus valmis 2003. aastal ning on olnud aastate jooksul eksponeeritud mitmetes paikades nii Eestis kui kaugemal. Sellest hoolimata pole Pääsukese ülesvõtete väärtus kahanenud, need köidavad vaatajaid endiselt. Tublisti suurendatud fotod on oma detailsuses elamuslikud ja võimaldavad vaatajal ajastusse justkui sisse astuda. Muuseumi näitusetoas on eksponeeritud näitusest ligikaudu üks kolmandik, mitmetel fotodel on jäädvustatud ka 20. sajandi alguse Viljandimaad. Viljandi muuseumi näitusemaja on avatud T-L kella 10-17. Info tel 433 3316.

Viljandi folgil esineb maailmakuulus jutuvestja

Sel aastal esineb Viljandi pärimusmuusika festivalil Jamaika juurtega, Manchesteris sündinud Jan Blake, kes alustas oma jutuvestmisteekonda juba 1986. aastal.

Üks maailmas enim ringi rännanud jutuvestja Blake jutustab peamiselt Aafrikast ja Kariibi mere saartelt pärinevaid lugusid. Teda hinnatakse säravaks ja vaimukaks esinejaks, kellel on veatu ja täpne stiil. Oma kuulajale annab Blake kaasa killukese vanade rahvaste tarkust, lisades sellele veel jutuvestja isiklikud lood ja kogemused. Tema lood peaksid kõnetama inimest, kes elab praeguses hetkes. Sel aastal pävis Blake Thuringe Marchen Preis auhinna, mis antakse õpetlastele ja esinejatele, kes on oma elu pühendanud jutuvestmisele.

Viljandi festivali regilaulupesa pealiku Kairi Leivo arvates on maailm pärast kohtumist hea muinasjutuvestjaga alati natuke parem paik. “Blake´i lugusid kuulates kaob aeg ja ruum ning maailm justkui luuakse uuesti. Iga tema sõna ja näoilme paneb meid ootama järgmist. Ta otsekui võtab inimesed oma loo sisse ja kihutab nendega koos üle mägede, jõgede ja läbi nende maastike, kust tema jutud pärit on. See on reis, mis on täis rõõmu, kurbust, uudishimu, huumorit ning üllatusi,” märgib Leivo.

Jan Blake`i üheks tippesinemiseks peetakse hiljutist ülesastumist koos muusikute Kouame ja Raymond Serebraga ÜRO Keskkonnaprogrammi poolt korraldatud Hay Festivalil Keenias. Festivalil jutustas Blake Lääne-Aafrika ühe tuntuma muinasjutu Sundiata Keita. Tema esinemine kanti üle ka Kopenhaageni kliimamuutuste tippkohtumisele.

Jan Blake´i esinemised Viljandi folgi toimuvad inglise keeles ilma tõlketa 29. juulil ja inglise keeles eesti keelse tõlkega 31. juulil.

XIX Viljandi pärimusmuusika festival leiab aset 28.-31. juulil Viljandi lossimägedes ja südalinnas. Kavaga saab täpsemalt tutvuda siin.

Viljandis saab iga päev osaleda linnaekskursioonil

Iga päev kell 13 saab Viljandis Vabaduse platsilt alguse linnaekskursioon. Koos giidiga tehakse jalutuskäik lossimägedes ja rippsillal, uudistatakse Viljandi vanalinna, kirikuid, pärimusmuusika aita, kindral Johan Laidoneri ausammast, Kondase keskust, Viljandi vana veetorni, trepimäge, J. Köleri ja C. R. Jakobsoni ausammast jpm.

Lisainfo turismiinfokeskuse telefonil: 4330 442.

Viljandis tuleb bioarhitektuuri koolitus

Viljandi Waldorfkoolis toimub 23. juulil kell 10.00-17.00 bioarhitektuuri koolituspäev, mille viib läbi Michael Rice, kes on üks juhtivaid bioarhitekte maailmas.

Bioarhitektuur on elu ja elussüsteeme loovate, toetavate ja tugevdavate ruumide ja struktuuride kujundamise kunst. Selle aluspõhimõtted on rakendatavad igas eluvaldkonnas harmoonilise elu juhistena, sünni, hariduse, tervise, kogukonna jne juures.

Osalustasu: igaüks valib vastavalt enda võimalustele sobiva vahemikus 30-100 eurot täiskasvanu kohta. Lisandub lõunasöögi tasu kooli sööklas, mis selgub peagi. Osalustasu on selleks, et katta Michael`i ja tema pere sõidukulud Eestisse ja tagasi Iirimaale.

Bioarhitektuurist ja Michael`i tööst saab lähemalt lugeda http://www.bioarchitecture.ie/
Michael`i pere endi kodu pilte saab vaadata aadressil http://www.bioarchitecture.ie/gallery – vaata maja nimega dreamfield.

Registreerumiseks kirjuta ivooglaid (ät) gmail.com hiljemalt 12. juuliks.

Olustvere õpilased näitavad, kuidas vanast uus teha

Täna, 3. juunil kell 16 avatakse Viljandi muuseumi näitusetoas Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli tekstiili eriala õpilaste väljapanek „Vanast uus”, mille ühendav teema on materjalide taaskasutus.

Tekstiili eriala õpilastel on igal semestril ülesandeks lahendada mõni teema taaskasutusmaterjalidega. Väljapandud esemete valmistamisel on kasutatud vanu villaseid kampsuneid, kostüüme, seelikuid, pükse, paelu, litreid, villast tekki.

2011. aasta alguses Viljandi muuseumi väljakuulutatud näituste konkursil osutus „Vanast uus” väljavalituks. Näituse on pannud kokku Ingrid Uus, Inna Raud ja Marvi-Liina Riid.

Näitus jääb avatuks kuni 2. juulini.

Lisainfo: www.muuseum.viljandimaa.ee

Viljandi maavalitsuse ees on 4. juuni hommikul Eesti lipu päeva tseremoonia

lipupaev 2010_4 — Eesti lipu päeva tähistamine Viljandis 2010. aasta 4. juunil. Foto: Viljandi maavalitsus

Laupäeva, 4. juuni hommikul tähistavad Viljandi maavalitsus ja linnavalitsus ning Kaitseliit ühiselt Eesti lipu päeva maavalitsuse ees väikese piduliku tseremooniaga, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Kell 8 heisatakse Viljandi maavalitsuse (Vabaduse plats 2) ees lipumasti Eesti Vabariigi riigilipp. Lipuvalves seisavad noored kotkad ja kodutütred. Maavanem Lembit Kruuse peab lühikese päevakohase sõnavõtu. Pärast seda tantsivad Maie Roosimaa rühma rahvatantsijad kaks tantsu.

Seejärel viivad noored kotkad ja kodutütred juhendaja saatel lillekimbu esimese sinimustvalge lipu õmbleja Emilie Rosalie Beermanni hauale Viljandi Vanal kalmistul. See 1884. aastal Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks õmmeldud siidist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, sai Eesti lipu emalipuks. 127 aastat tagasi, 4. juunil 1884 õnnistas selle lipu Otepää kirikla saalis õpetaja Rudolf Kallas.

Eesti lipu päeva seadis Riigikogu sisse 14. aprillil 2004, kui võeti vastu Isamaaliidu fraktsiooni ja Riigikogu liikme Tiit Matsulevitši algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seadus. Esimest korda tähistati Eesti lipu päeva 2004. aasta 4. juunil, sinimustvalge lipu pühitsemise 120. aastapäeval.

Ugala teatri kevadpeol jagati publikupreemiaid

sää — Parimaks naisnäitlejaks tunnistati Leila Säälik.

Ugala teatri Kevadpeol jagati taaskord välja traditsioonilised

aarne-soro-69463 — Parim meesnäitleja on Aarne Soro.

Ugala publikupreemiad ehk Kuldõunad 2011.
Sel aastal oli publikul võimalik valida 11 uuslavastuse vahel, mis jõudsid lavale eelmise aasta suvest kuni maikuuni 2011. Need lavastused on Jürka , Grace ja Glorie, Karlsson katuselt, Kollane nool, Maakad, Mee hind, Meeste kodu, Postmodernsed leibkonnad, Salaste laulupidu, Isa talveuni, Väikesed vanamehed. Hinnata sai lavastust, kujundust, mees- ja naisnäitlejat. Hääletamine toimus nii veebis kui ka teatrimajas.
Parim kujundus: A.H. Tammsaare -P.Tammearu “Jürka”, kunstnik Jaak Vaus.
Parim lavastus: Tom Ziegler “Grace ja Glorie”, lavastaja Indrek Sammul.
Parim naisnäitleja: Leila Säälik (lavastuses “Grace ja Glorie”).
Parim meesnäitleja: Aarne Soro (rollid viies erinevas uuslavastuses: Mee hind, Karlsson katuselt, Väikesed vanamehed, Isa talveuni, Salaste laulupidu).

Viljandi peab 20. korda hansapäevi

10. juunil algavad Viljandis taas hansapäevad, annab teada Viljandimaa infoportaal.

Avapäeval toimub Viljandi järve ääres ajaloolise tantsu etendus ning ansambel Svjata Vatra kannab ette tänapäeva seatud „Sõja ja rahu laulud”. Omaette vaatamisväärsused on lõkked ja viikingilaeva kaasabil teostatav atraktiivne hansarünnak Viljandile.

Kolme päeva ja õhtu jooksul saab teisel Kirsimäel osa võtta keskaja laagrist. Kõik huvilised on oodatud uudistama, küsimusi esitama ja katsuma relvi ja turviseid ning saama osa viikingilaagri tavaelust.

Viljandi vanalinnas saab imetleda ja osta arvukate käsitööliste tooteid. Huvitavat tegevust jätkub lastehoovis ja hansahoovis, Mulgi messil Vabaduse platsil.

Laupäevaks sätib end Viljandi järve rannas laagrisse rändav lodjakoda, mis on põnev kõigile, keda huvitavad keskaegsed töövõtted: sepatöö, tõrvakeetmine, köiekeeramine ja palju muud.

Laupäeva, 11. juuni õhtul saab Ugala tiigi kaldal vaadata-kuulata ka erilist tule ja muusika vaatemängu. Oma parimaid oskusi demonstreerib kaks ilutulestikumeeskonda. Muusikaga köidavad publikut Tanel Padar ja The Sun. Õhtu kulmineerub ilutulestikumeistrite ja üle-eestilise noorte sümfooniaorkestri tule ja muusika ühisettekandega Tomi Rahula juhatusel.

Hansapäevade kavas on ka hulk sportlikke ettevõtmisi: sõpruslinnade noorte jalgpalliturniir, traditsiooniline Trepimäe jooks, Papagoi laskmine ehk ammulaskmine Hansalaskuri tiitlile, hansaregatt Paala järvel aerutamises jne.

Pärimusmuusika ait viib lapsed koduõppele

Eesti Pärimusmuusika Keskus viib tänavu Kihnus ja Setomaal läbi haridusliku pilootprojekti, millega viiakse vanade muusikatraditsioonide tundjad kokku noorte huvilistega.

Täna allkirjastavad Eesti Pärimusmuusika Keskus, Setomaa Valdade Liit ja sihtasutus Kihnu Kultuuriruum Viljandis ühiste kavatsuste protokolli, mille tulemusena luuakse uus, elavat vaimset kultuuripärandit tähtsustav koduõppe vorm. Ettevõtmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Projekti eestvedaja Sofia Joons selgitas, et pärimusmuusika on leidnud endale kindla koha muusika- ja huvikoolides, samuti akadeemiates. Nüüd tahetakse selle kõrval elavdada pärimuse kandumist otse ühelt põlvkonnalt teisele. „Otsime üles need vanad lauljad, muusikud ja tantsijad, kellel on oma kogukonnas arvestatav positsioon olemas ning aitame neil oma oskusi noortele huvilistele edasi anda,” rääkis ta.

„Pärandkultuuri väljasuremise peamine põhjus on järelkasvu puudumine. Selle asemel, et analüüsida ja paika panna, miks see puudub, oleme hakanud mõtlema hoopis sellele, kuidas me saaksime kaasa aidata uue pärandkultuuri kandjate põlvkonna tekitamisele,” ütles Joons. Loe edasi: Pärimusmuusika ait viib lapsed koduõppele

Pärimusmuusika Aidas näeb Võrtsjärve-teemalisi joonistusi

Viljandis Pärimusmuusika Aidas näeb kuni 18. maini näitust õpilaste joonistusvõistlusele „Minu Võrtsjärv“ esitatud töödest.

Õpilaste joonistusvõistluse „Minu Võrtsjärv“ korraldas Euroopa päeva puhul Europe Direct Viljandimaa teabekeskus koostöös Võrtsjärve Sihtasutuse, Võrtsjärve Ühenduse ja teiste partneritega. Võistlusel oodati töid, kus autor annaks edasi oma mõtteid, tundeid, mälestusi, kogemusi, fantaasiat või muud, mis on seotud Võrtsjärvega.

Joonistusvõistlusele laekus kokku 388 tööd 37-st üldharidus- ja kunstikoolist. Enamik võistlusele saadetud töid oli Viljandimaa õpilastelt, kuid esindatud olid ka naabermaakondade koolid ning töid saadeti võistlusele kaugemaltki. Kõige rohkem töid tuli Kalmetu põhikooli õpilastelt (29), üle kahekümne töö saatsid veel Puhja, Tarvastu ja Kilingi-Nõmme gümnaasiumi õpilased.

Näitusele on korraldajad välja valinud üle 70 töö. Neid saab Pärimusmuusika Aida fuajees ja teabekogu lugemissaalis vaadata kuni 18. maini 2011. Kõnealune joonistusvõistlus on ühtlasi üheks ettevõtmiseks pikas tegevuste reas, mis on seotud 12. mail Viljandis Pärimusmuusika Aidas peetava konverentsiga “Meie Võrtsjärv”.

Allikas: Katrin Reimo, Viljandi maavalitsus

Pilliõpilased kogunevad Viljandisse võistu mängima

Täna saab Viljandi Pärimusmuusika Aidas näha-kuulda, mida toob pärimusmuusika tulevik: aset leiab kolmas üleriigiline
pilliõpilaste võistumängimine, kus astub hindajate ette ligi 80 poissi ning tüdrukut.

Esindatud on kõik maakonnad: 22 muusika- ja huvikooli ning nelja eraõpetaja kasvandikud. Osalejad peavad võistluse käigus esitama kaks eriilmelist vabalt valitud eesti pärimusmuusika pillilugu, millest üks pärineb esitaja kodukandist.

Pillidest on esindatud kannel, lõõtsalised, viiul, torupill, hiiu kannel, sarv, viled, parmupill ning näppepillid. Teiste instrumentide
mängijad osalevad avatud pilligrupis.

Võisteldakse kahes vanusegrupis. Nooremasse gruppi kuuluvad 1-3 aastat pilli mänginud või pärimusmuusika õppekava I tasemel õppivad muusikakooli õpilased. Teises grupis tulevad hindajate ette neli ja rohkem aastat pilli mänginud noored või pärimusmuusika õppekava II ja III taseme muusikakooli õpilased. Parimatest parimad saavad võimaluse esineda Viljandi pärimusmuusika festivalil.

Žüriisse kuuluvad Neeme Punder, Elo Kalda, Tarmo Noormaa, Sofia Joons, Maarja Nuut ja Ando Kiviberg. Vaatama-kuulama on oodatud kõik muusikahuvilised

Viljandi muuseum ootab ettekandeõhtule

Kolmapäeval, 11. mail kell 16 toimub Viljandi muuseumi sõprade seltsi ettekandeõhtu. Põhiettekanne on Peeter Oleskilt: „Karl August Hindrey – kirjanik, kunstnik, raudhabe“. Lisaks sellele tutvustab Eesti Rahva Muuseumi koguhoidja Ülle Jäe Mulgimaalt pärit „puidupärle” ERMi kogus. Kokkusaamine leiab aset Viljandi muuseumi lugemissaalis, kuhu pääseb muuseumi hoovi kaudu. Lisainfo tel 4333316.

Allikas: Herki Helves