Viljandimaa

Ullo Toomi nimelise stipendiumi laureaat on Vaike Rajaste

Tänavuse Ullo Toomi nimelise stipendiumi saab armastatud tantsuõpetaja ja Viljandi Talviste Tantsupidude eestvedaja Vaike Rajaste.

Stipendium antakse pidulikult üle tantsutaat Ullo Toomi 111. sünniaastapäeval 14. septembril kell 12 Tallinna Raekojas.

Ullo Toomi halduskogu leidis, et Vaike Rajaste on tantsuõpetajana oma tööga väärtustanud Ullo Toomi põhimõtteid ja pärandit. Vaike Rajaste on oma elu tantsule pühendanud ning lisaks silmapaistvale tegevusele Viljandimaal on ta aktiivselt osalenud ka Eesti rahvatantsuliikumise arendamises üldiselt.

Vaike Rajaste peab tantsuõpetamise olulisimaks seda, et tantsija saaks oma tegevusest ennekõike hea enesetunde. “Et selg oleks sirge, jalg kerge ning tantsutunnis ikka rõõmus elevus hinges. Keegi läheb alati ees ja keegi alati õpib – tants on koostegemine ning üksinda ei tee siin keegi midagi ära!” ütleb Rajaste. Stipendiumi pidulik üleandmine Tallinna Raekojas tantsutaadi sünniaastapäeval on kujunenud kauniks traditsiooniks ning see on ühtlasi rahvatantsuvaldkonna aasta tippsündmus.

Vaike Rajaste lõpetas 1980. aastal Viljandi Kultuurikooli kultuuritöötaja/rahvatantsukollektiivi juhi eriala ning alustas samal aastal tantsuõpetajana Viljandis. Tänaseks on Vaike toonud tantsupidudele enam kui 30 Viljandimaa tantsurühma ning on oma tantsijatega osalenud rohketel folklooriestivalidel nii Eestis kui välismaal. Ta on korraldanud mitmeid ülevabariigilisi konverentse ja võistutantsimisi ning töötanud viimased 15 aastat Viljandi Kultuuriakadeemias tantsuõpetajana. Vaike on aastaid osalenud üleriigiliste tantsupidude lavastusmeeskonnas ning olnud Viljandi Talviste Tantsupidude traditsiooni algataja ja eestvedaja.

2014. aasta XIX tantsupeol “Puudutus” on Vaike Rajaste B2 rühmade liigijuht. Teenete eest rahvakultuuri edendamisel sai Vaike Rajaste Eesti Kultuurkapitali maakondliku kultuuripreemia “Viljandimaa Kultuuripärl 2009”. 2010. Aastal omistati talle Valgetähe V klassi teenetemärk.

1987. Aastal loodud Ullo Toomi Fondi eesmärk on jäädvustada mälestust Tantsutaadist ning väärtustada rahvatantsualast tegevust. Fondi rahast antakse välja Ullo Toomi nimelist tantsustipendiumi eesti rahvatantsul ja autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. Toomi stipendiumi saajate seas on olnud Henn Tiivel, Mait Agu, Ilma Adamson, Ilmar Moss, Helju Mikkel ja teised armastatud rahvatantsujuhid. Stipendiumi kätteandmist korraldavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.

Vant avab lennukitehase uksed 14. septembril

Laupäeval, 14. septembril saab Viljandi Avatud Noortetuba ehk VANT endale uue kodu- endise Viljandi Lennukitehase.
Noortetoa uksed tehases avatakse kell 15.00. 14. septembril algusega kell 15.00 on kõik oodatud vanasse lennukitehasesse (Hariduse tn 12a), et näha, kuidas tehasest lendavad välja lennukid ning VANT kolib oma uude koju sisse.

Pool tundi hiljem jätkab VANT tegutsemist nii tehases sees kui väljas. Külla tuleb käsitöösalong Tikatiirits, kes pakub nii väikestele kui suurtele meisterdamise võimalust. Mängude saalis toimuvad ping-pongi ja piljarditurniirid ning bändiruumis on sisse seatud videoesitlustuba, kus muu hulgas saab infot maakondliku noorte ettevõtlusprogrammi kohta ning ülevaate VANT-i algava hooaja plaanidest.

Tehase väikesel laval esinevad noored muusikud Lauri Antsov, Arles Kangus, 2013. aasta parim noortebänd Saphran akustiline koosseis ning ansamblid Morales ja Hajameelsed Kunznikud. Õhtul jätkub programm tehase suures rocki saalis, kus astuvad lavale ansamblid Emerald ja Nevesis. Noortele saavad tehase uksed olema avatud esmaspäevast laupäevani alates 14.00 kuni 21.00, pühapäeval on VANT suletud.

Möödunud aasta sügisel, septembris 2012, alustas VANT tööd Viljandi kesklinnas Sakala Keskuses. Roosas Majas tegutsedes sai selgeks, et uue kultuurikeskuse ruumid ei ole noorte vaba aja sisustamiseks parimad. Nüüdseks on uue hingamise saanud Viljandi endine Lennukitehas. Tänu MTÜ Viljandi Lennukitehas juhi Kait Lukka ja Viljandi linnavõimude koostööle on nüüdseks VANTil voli kolida kitsastest oludest avaramasse ja noortele meelepärasemasse keskkonda.

„Lennukitehasesse kolimine on nii VANT-i meeskonna jaoks kui ka noortele kahtlemata rõõmustav muudatus. Avarad ja renoveeritud ruumid pakuvad noortele palju rohkem võimalusi,“ kiidab muutused heaks noorsootöö koordinaator Mart Saar.

Ettevõtluskõrgkooli Mainor üliõpilasdisain taas Viljandis

Reedel, 6. septembril avab Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor loomemajanduse õppetool Viljandi linnagaleriis üliõpilastööde näituse “Ü-DI-3” (üliõpilasdisain nr 3).

Tegemist on tulevaste disainerite näitusega, mis juba kolm aastat sarjana säranud üle Eesti erinevates linnades. Nagu tavaks kujunenud, on vaatajate ees taaskord näha parimaid palasid rõivadisaini, sisekujunduse ja graafilise disaini üliõpilaste töödest nii kahe- kui kolmemõõtmelistena. Tihti algab just sellistelt ülesastumistelt värskete ettevõtlike disainerite küps loometee. Üliõpilastele olid nende ideede loominguks vormimisel, suunamisel ja vormistamisel toeks heade abilistena õppetooli õppejõud.

Ühes näituse avamisega leiab aset Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor Viljandi õppekeskuse õppeaasta avaaktus.

Näitus jääb avatuks kuni 27. septembrini.

Ettevõtjad saavad arendada rahvusvahelist koostööd

31.oktoobril toimub Valga Kultuurikeskuses IV piirialade ettevõtjate partneriaat. Partneriaat on kohtumine, kus igale ettevõtjale leitakse teiselt pool piiri sama valdkonna koostööst huvitatud ettevõtja. Vastavalt ajagraafikule korraldatakse päeva jooksul läbirääkimised, mille käigus osapooled otsivad ühishuvi edasiseks koostööks.

Partneriaadi korraldamise eesmärk on pakkuda ettevõtjatele võimalusi oma tegevuse laiendamiseks üle piiri, rahvusvaheliste koostööpartnerite leidmiseks uute toodete väljatöötamisel või ühisturunduseks, jm.

IV partneriaadi valdkonnad on
– Puidutöötlemine ja puittoodete, mööbli tootmine
– Metalltoodete tootmine
– Toiduainete tootmine
– Turism
– Infotehnoloogia

Partneriaadi korraldajad on MTÜ Euregio Pskov-Livonia koostöös nelja maakonna arenduskeskustega (Põlva, Valga, Võru, Viljandi). Vene ettevõtjate sõidu organiseerib Pihkva Oblasti Kaubandus-Tööstuskoda, Läti koordinaator on Euregio Pskov-Livonia Läti sektsioon. IV partneriaadil osalevad ka ettevõtjad Valgevenest, kutsed on saadetud Soome, Taani ja Poola ettevõtlusorganisatsioonidele.

Registreeruda saab siin kuni 20.septembrini. Osalustasu 20 eurot.

Evi Kaur avab Sakala Keskuses juubeli puhul maalinäituse

Täna, 26. augustil kell 16.30 avab Evi Kaur Viljandis Sakala Keskuses oma sünnipäeva puhul maalinäituse.

Näitusel eksponeerib kunstnik 19 küpse koloriidiga teost, mis kutsuvad vaataja mõtlikule rännakule läbi lilleaasade, jõekäärude ja puudesalude kuni mereni. Omamoodi pingestatud melanhoolse noodiga maalidest õhkub siiski soojust ja elurõõmu.

Evi Kaur lõpetas 1977.a Tartu Kunstikooli kunstilise kujundamise eriala ning on sealt alates elanud ja töötanud Viljandis. Alates 2003. a tegutseb Evi Kaur vabakutselise kunstnikuna. Ta on kujundanud raamatuid, juhendanud kunstitöötubasid ning osalenud arvukatel näitustel nii Eestis kui välismaal. Loominguliselt viljaka kunstnikuna osaleb ta aktiivselt kohalikus kunstielus.

Evi Kauri maale saab vaadata Sakala Keskuse fuajees ja jalutussaalis 28. septembrini maja lahtioleku aegadel.

Laupäeval toimub mahetoidu päev ja laat Palu mahetalus Viljandimaal

Sel laupäeval, 24. augustil kell 11.00 oodatakse kõiki huvilisi Viljandimaal Tarvastu vallas Mõnnaste külas asuvasse Palu mahetallu, kus saab tutvuda mahetalu tegemistega ja süüa maitsvat mahetoitu.

“Mõte mahetoidu päeva korraldada tuli kahest asjast – Soomes ja Rootsis on sellised talu tutvustamised päris populaarsed, ja tundus, et sama võiks katsetada ka Eestis,” ütles Palu talu Soome päritolu peremees Mikko Rahtola. “Lisaks on meil sel suvel talus juba käinud palju talgulisi ja muidu huvilisi, kes kõik on väga rahule jäänud. Miks siis mitte juba kutsuda ka teisi – kus mujal kui mahetalus on kõige parem oma silmaga näha, kust toidulauale jõudev kraam pärit on ja kuidas mahetoit maitseb.”

Mahetoidu päeval on oma toodangut tutvustamas ja ka müügiks pakkumas Viljandimaa mahetalunikud. Osalejatele pakutakse tasuta lõunat, mis on valmistatud ainult mahetoorainest. Meeleolu loob pärimusmuusikagrupp Rannarada. Lastele on mitmeid põnevaid tegevusi.

Huvilisi viib tallu mahetoidu päeva buss, mis väljub Viljandi kesklinnast Anttila parklast kell 10:30 ja 13:30, tagasi Palu talust 13.00 ja 15.30. Sõidetakse raudteejaama kaudu, et huvilised saaksid ka seal peale tulla ja maha minna. Mahetoidu päev lõppeb kell 16.00

Mahetoidupäeva korraldavad Palu talu, Eesti Biodünaamika Ühing, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus; toetab EV Põllumajandusministeerium turuarendusetoetuse raames.

Laupäeval toimub Viljandimaal mahetoidu päev ja laat

„Mõte mahetoidu päeva korraldada tuli kahest asjast – Soomes ja Rootsis on sellised talu tutvustamised päris populaarsed, ja tundus, et sama võiks katsetada ka Eestis,“ ütles Palu talu Soome päritolu peremees Mikko Rahtola. „Lisaks on meil sel suvel talus juba käinud palju talgulisi ja muidu huvilisi, kes kõik on väga rahule jäänud. Miks siis mitte juba kutsuda ka teisi – kus mujal kui mahetalus on kõige parem oma silmaga näha, kust toidulauale jõudev kraam pärit on ja kuidas mahetoit maitseb.“

Mahetoidupäeva korraldavad Palu talu, Eesti Biodünaamika Ühing, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus; toetab EV Põllumajandusministeerium turuarendusetoetuse raames.

Täiendav info ja päeva ajakava on Facebookis – otsi sõnaga Tammevald.

Allikas: Maheklubi.ee

Kuhjavere Külateatrite festivalil jagas preemiaid publik

Vallavanem Romeo Mukk (paremal) annab meenetaldriku parimaks meesosatäitjaks tunnistatud Peter Wüthrichile.

16.-18. augustini Suure-Jaani vallas kestnud IX Külateatrite festivalil valis publik iga päev oma lemmikuid.

Möödunud reedel, esimesel festivalipäeval, valiti parimaks näitetrupiks Vastse Kuuse rahvamaja näitering Põlvamaalt, kes lavastaja Lembit Rätsepa juhendamisel mängis lustakat lugu “Naised kosjas”. Lembit Rätsep mängis ise Passu talu peremeest ja tunnistati parimaks meesosatäitjaks. Naistest peeti parimaks mängijaks Viljandimaal asuva Kolga-Jaani Villem Reimanni rahvamaja harrastusnäitlejat Salle Andressoni, kes kehastas Mandat etenduses “Laip sahvris”. Margus Kummetsit Jõesuu külateatrist Pärnumaalt sai eripreemia Karli rolli eest etenduses “Ei ole kerge olla naine”.

Teisel festivalipäeval pälvis parima näitetrupi nimetuse Avinurme Suveteater Ida-Virumaalt, kus lavastajaks professionaalne teatritegija Malle Märn.

Tänuks publiku lemmikutele anti üle tänutaldrikud.

Parima naisosatäitja preemia pälvis Merike Kernu Alburahva Teatrist Järvamaalt. Ta mängis ema etenduses “Ema läheb mehele”. Parimaks meesosatäitjaks peeti Mees A-d mänginud Erich Einsteini Paide huviteatri etendusest “Kas Kongos on tiigreid?”

Eripreemia pälvis “Abruka Malliga” publiku ette astunud Tornimäe näiteselts Saaremaalt, kusjuures tunnustati terviklikku kokkumängu ja rahvusliku huumori esitamist. Lavastaja Ingla Leis mängis ise Mallit.

Teine eripreemia kuulus Kaalepi küla näiteringile “Kaalepi Kratt” Järvamaalt. Selles näitemängus “Vargamäe mehed Kihnut kaemas” oli oskuslikult kaasatud lapsi.

Eripreemia laureaatide valimisel ütles sõna sekka ka kultuurisündmuse patroon Kalju Komissarov.

Korraldajatele meeldis väga ka Abja kultuurimaja laste näiteringi lavatus “Karlssoni lood”, mille lavastasid Viive Niinemäe ja Ruth Mõttus.

Viimasel päeval osutus truppidest publiku lemmikuks Krabi Külateater Võrumaalt (lavastaja Marje Mürk). Naispeakosatäitjatest olid lemmikuteks Annik Anton ja Daisi Anton Krabi Külateatri etendusest “Suusa kassid” ja meespeaosatäitjatest Peter Wüthrich Võhma kultuurimaja näiteringi Rassijad isetegevuslane, kelle rolliks oli Ludvig Sander Eduard Vilde näidendis “Pisuhänd”.

Auhinnaks parimatele olid Kuhjavere Külateatrite festivali sümboolikaga taldrikud.

Jaan Lukas

Y-Generatsioon korraldab Viljandis uuspatriotistliku laulupeo

Homme, 20. augustil kell 19 saab Viljandis Sakala Keskuses alguse Uuspatriotistlik laulupidu. Algselt vabaõhulaval Kaevumäel toimuma pidanud kontsert toimub vihmase ilma tõttu Sakala Keskuse suures saalis. Kontserdil esinevad noored Y-generatsiooni muusikud (sündinud 1982 ja
hiljem), kes esitavad oma isamaalist loomingut. Õhtu lõpetab ansambel Vennaskond.
Uuspatriotistliku laulupeo idee autoriteks ja korraldajateks on Y-generatsiooni esindavad Ugala teatri noored teatrikunstnikud: Mehis Pihla, Adeele Sepp, Kristjan Suits, Kristian Põldma, Rait Õunapuu, Marika Palm, Vallo Kirs, Klaudia Tiitsmaa, Hanna Jõgis, Nele Pihla.
„Soovime publikuni tuua noorte muusikaloomingut, mis oleks vaba laulva revolutsiooni nostalgiast, et me ei laulaks ikka veel neid samu laule ja meenutaks eilset päeva, vaid laulaksime isamaalisi laule, mis kõnetaksid meid tänases päevas,“ selgitab sündmuse üks korraldajatest Nele Pihla. Eesti taasiseseisvumispäeva tähistav laulupidu korraldatakse koostöös Sakala Keskuse ja tater Ugalaga. Kontsert on kõigile külalistele tasuta, kuid kohapeal on võimalik annetada Viljandimaa Puuetega Laste Tugirühmale.
Laulupeoga soovivad y-generatsiooni esindavad noored näidata, et patriotism noorte südametes ei ole kadunud ning vastupidiselt laialdaselt levinud arvamusele hoolivad noored oma kodumaast. Paljud praeguse aja noored ei tunne isiklikku seost laulval revolutsioonil klassikaks kujunenud lauludega. Seetõttu tundub isamaalisus noortele sageli aegunud nähtusena, mille abil võideldi Eesti vabaks, aga mida enam vaja ei lähe. On tekkinud arvamus, et noored (y-generatsiooni esindajad) ei hooligi oma kodumaast ning lahkuvad siit väga kergekäeliselt.
Uuspatriotistliku laulupeo eesmärk on tõestada vastupidist. Eestis on hulgaliselt noori, kes hoolivad oma kodukohast ja keda see inspireerib looma väga head muusikat, mis kõnetab kuulajaid tänases päevas.
Maris Aarna

Y- generatsioon korraldab uuspatriotistliku laulupeo

Teisipäeval, 20. augustil kell 19.00 saab Viljandis Kaevumäe vabaõhulaval alguse Uuspatriotistlik laulupidu.

Kontserdil esinevad noored Y-generatsiooni muusikud (sündinud 1982 ja hiljem), kes esitavad oma isamaalist loomingut. Õhtu lõpetab ansambel Vennaskond.

Uuspatriotistliku laulupeo idee autoriteks ja korraldajateks on Y-generatsiooni esindavad Ugala teatri noored teatrikunstnikud: Mehis Pihla, Adeele Sepp, Kristjan Suits, Kristian Põldma, Rait Õunapuu, Marika Palm, Vallo Kirs, Klaudia Tiitsmaa, Hanna Jõgis, Nele Pihla.

„Soovime publikuni tuua noorte muusikaloomingut, mis oleks vaba laulva revolutsiooni nostalgiast, et me ei laulaks ikka veel neid samu laule jameenutaks eilset päeva, vaid laulaksime isamaalisi laule, mis kõnetaksid meid tänases päevas,“ selgitab sündmuse üks korraldajatest Nele Pihla. Eesti taasiseseisvumispäeva tähistav laulupidu korraldatakse koostöös Sakala Keskuse ja tater Ugalaga. Kontsert on kõigile külalistele tasuta, kuid kohapeal on võimalik annetada Viljandimaa Puuetega Laste Tugirühmale.

Laulupeoga soovivad y-generatsiooni esindavad noored näidata, et patriotism noorte südametes ei ole kadunud ning vastupidiselt laialdaselt levinud arvamusele hoolivad noored oma kodumaast. Paljud praeguse aja noored ei tunne isiklikku seost laulval revolutsioonil klassikaks kujunenud lauludega. Seetõttu tundub isamaalisus noortele sageli aegunud nähtusena, mille abil võideldi Eesti vabaks, aga mida enam vaja ei lähe. On tekkinud arvamus, et noored (y-generatsiooni esindajad) ei hooligi oma kodumaast ning lahkuvad siit väga kergekäeliselt. Uuspatriotistliku laulupeo eesmärk on tõestada vastupidist. Eestis on hulgaliselt noori, kes hoolivad oma kodukohast ja keda see inspireerib looma väga head muusikat, mis kõnetab kuulajaid tänases päevas. Chalice’i „Minu inimeste“ populaarsus näitas, kui suur on noorte vajadus sellise muusika järele. Noorte või üldlaulupeole Tallinnas jõuavad aga tihti need laulud, mis on juba tuntud. Seega oleks vaja sündmust, mille kaudu tutvustada uut isamaalist loomingut. Y-generatsiooni algatusel korraldatav laulupidu soovibki seda tühimikku täita – tutvustada noori laululoojaid ja nende loomingut.

Lisaks noortele laululoojatele toob taasiseseisvumispäeva õhtu Viljandi Kaevumäele veel ansambli Vennaskond ning palju üllatusesinejaid ja -etteasteid. Laulupidu viib läbi Ugala teatri noortest näitlejatest koosnev korraldustiim: Vallo Kirs, Rait Õunapuu, Kristian Põldma, Klaudia Tiitsmaa ja Marika Palm.

Y-generatsioon korraldab Viljandis uuspatriotistliku laulupeo

Teisipäeval, 20. augustil kell 19.00 saab Viljandis Kaevumäel alguse Uuspatriotistlik laulupidu. Kontserdil esinevad noored Y-generatsiooni muusikud (sündinud 1982 ja hiljem), kes esitavad oma isamaalist loomingut. Õhtu lõpetab ansambel Vennaskond.

Uuspatriotistliku laulupeo idee autoriteks ja korraldajateks on Y-generatsiooni esindavad Ugala teatri noored teatrikunstnikud: Mehis
Pihla, Adeele Sepp, Kristjan Suits, Kristian Põldma, Rait Õunapuu, Marika Palm, Vallo Kirs, Klaudia Tiitsmaa, Hanna Jõgis, Nele Pihla.

„Soovime publikuni tuua loomingut, mis oleks vaba laulva revolutsiooni nostalgiast, et me ei laulaks ikka veel neid samu laule ja meenutaks eilset päeva, vaid laulaksime isamaalisi laule, mis kõnetaksid meid tänases päevas,“ selgitab sündmuse üks korraldajatest Nele Pihla. Eesti taasiseseisvumispäeva tähistav laulupidu korraldatakse koostöös Sakala keskuse ja teater Ugalaga. Kontsert on kõigile külalistele tasuta, kuid kohapeal on võimalik annetada Viljandimaa puuetega laste tugirühmale.

Laulupeoga soovivad Y-generatsiooni esindavad noored näidata, et patriotism noorte südametes ei ole kadunud ning vastupidiselt laialdaselt levinud arvamusele hoolivad noored oma kodumaast. Paljud praeguse aja noored ei tunne isiklikku seost laulval revolutsioonil klassikaks kujunenud lauludega. Seetõttu tundub isamaalisus noortele sageli aegunud nähtusena, mille abil võideldi Eesti vabaks, aga mida enam vaja ei lähe. On tekkinud arvamus, et noored (y-generatsiooni esindajad) ei hooligi oma kodumaast ning lahkuvad siit väga kergekäeliselt. Uuspatriotistliku laulupeo eesmärk on tõestada vastupidist. Eestis on hulgaliselt noori, kes hoolivad oma kodukohast ja keda see inspireerib looma väga head muusikat, mis kõnetab kuulajaid tänases päevas. Chalice’i „Minu inimeste“ populaarsus näitas, kui suur on noorte vajadus sellise muusika järele. Noorte või üldlaulupeole Tallinnas jõuavad aga tihti need
laulud, mis on juba tuntud. Seega oleks vaja sündmust, mille kaudu tutvustada uut isamaalist loomingut. Y-generatsiooni algatusel korraldatav laulupidu soovibki seda tühimikku täita – tutvustada noori laululoojaid ja nende loomingut.

Lisaks noortele laululoojatele toob õhtu Viljandi Kaevumäele veel palju üllatusesinejaid ning -etteasteid. Laulupidu viib läbi Ugala teatri noortest näitlejatest koosnev korraldustiim: Vallo Kirs, Rait Õunapuu, Kristian Põldma, Klaudia Tiitsmaa ja Marika Palm.

Külateatrite festival Kuhjaveres
kestab tänavu kolm päeva

Võhma teatritrupp Rassijad mängib 18. augustil esimest vaatust Eduard Vilde "Pisuhännast". Foto: erakogu — Võhma teatritrupp Rassijad mängib 18. augustil esimest vaatust Eduard Vilde “Pisuhännast”. Foto: erakogu

Suure-Jaani vallas Kuhjavere külas saab tänavu näitemängudele kaasa elada kauem kui enamikel varasematel kordadel. Traditsiooniline kultuurisündmus IX külateatrite festival kestab 16.-18. augustini. Mõnedki trupid astuvad publiku ette esimest korda.

MTÜ Kuhjavere Küla Seltsi juhatuse esimehe Urve Muki sõnul osaleb seekordsel külateatrite festivalil 26 näitemänguseltskonda.

“Ehkki seadsime etenduse pikkuse piiriks 45 minutit, ei mahtunud etteasted mitte kuidagi ära kahele päevale,” sõnas Urve Mukk. “Sellest tulenevalt astuvad teatritegijad publiku ette juba 16. augustil ja näitemängupidustused jätkuvad 17. ja 18 . augustil. Reedel on üles astumas seitse, laupäeval ja pühapäeval 10 truppi. See tähendab kokku 10 tundi teatrielamusi”

Kuhjaveres mängitakse nii eesti kui ka välisautoreid, algupärandeid, tuntud lugude ainetel lavastatud lugusid, ei puudu ka komöödiad, kriminullid, samuti ajaloohõnguline ja päevakajaline temaatika.

“Näiteks ootame suure põnevusega Võrumaa Krabi külateatri ülesastumist,” rääkis Urve Mukk. “Krabilased ei avaldagi oma lugu ega sisu enne kui Kuhjavere laval. Sealne lavastaja Marje Mürk on näidendi ise kirjutanud ja lavastanud.”

Loe edasi: Külateatrite festival Kuhjaveres
kestab tänavu kolm päeva

Viljandimaal tunnustati konkursil „Kogukonna pärl” esile tõstetud Katti Mees ja Ilmar Tikuti perekonda

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl” raames Viljandimaal esile tõstetud Katti Mees ja Ilmar Tikuti perekonda Suure-Jaani vallast Olustvere külast. Konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda.

Katti Mees ja Ilmar Tikuti perekond pälvis tunnustuse külaelu hoidmise ning kogukonna kultuurielu edendamise eest. Katti ja Ilmar koos kolme lapse ning lapselapselastega väärivad esiletõstmist maaelu traditsioonide kandjatena ning ühistegevuse algatajatena. Katti Mees on 1998. aastal loodud Olustvere Maanaiste Seltsi üks asutajaliikmeid ja viimased kümme aastat on ta olnud seltsi esinaine. 2001. aastal sai Katti eestvedamisel uue elu endine Olustvere kultuurimaja, praeguse nimega Olustvere Seltsimaja, mille uksed on alati valla nii oma inimestele kui ka külalistele. Seltsimajas tähistatakse ühiselt tähtpäevi, toimuvad õppepäevad, käsitöö- jm kursused. Katti algatusel on Olustvere Maanaiste Selts olnud 2006. aastast alates tegev Olustvere Hoidistemessi korraldamisega. Kõikidest tegevustest võtavad nii nõu kui jõuga osa ka pereisa Ilmar ja poeg Harry, kes mõlemad on lahtiste kätega tehnika alal. Mõlemad mehed kuuluvad Lehola jahiseltsi, mille esimeheks on Ilmar olnud juba aastaid, hoolitsedes küttimise kõrval aastaringselt ka ulukite heaolu eest. Katti eeskuju nakatas tema minijat Airet, kes on Lahmuse, Päraküla ja Põhjaka külaseltsi külavanem ja eestvedaja. Pereema Katti kuulub ka ühendusse Kodukant Viljandimaa ning oli aastaid selle juhatuse liige. Loe edasi: Viljandimaal tunnustati konkursil „Kogukonna pärl” esile tõstetud Katti Mees ja Ilmar Tikuti perekonda

Noortepäev 2013 Viljandis

Liikumine Kodukant osaleb Eesti Avatud Noortekeskuse Ühenduse poolt
korraldataval Noortepäeval 2013 Viljandis 12. augustil 2013.
Noortepäevale on oodatud noored ja noortega töötavad inimesed üle terve
Eesti. Liikumine Kodukant paneb noortele üles infotelgi, kus tutvustatakse
vabatahtliku tegevuse võimalusi ja Vabatahtlike väravat. Lisaks
korraldatakse kaks töötuba selgitamaks välja noorte ootusi vabatahtlikule
tegevusele. Infotelgis tutvustatakse ka maakondlikke vabatahtlike keskusi ja
võimalust osaleda Liikumise Kodukant maakonnaühenduste töös. Juhul kui
maakonnaühendustel, kohalikel seltsidel on soovi kaasa lüüa või oma infot
noortele edastada, andke sellest teada e-postil eha@kodukant.ee

Noorte Infotänava tarbeks suletakse SA Sakala Keskuse hooviga piirnev Turu
tänav liikluseks ja on huvilistele avatud kell 16.00-21.00. Noortepäev 2013
info on leitav aadressil https://www.facebook.com/noortepaev

MESi Viljandi hoone ehitusleping saab allkirjad

Täna allkirjastatakse Viljandis Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) jaoks rekonstrueeritava Oru 21 hoone ehitusleping. Praegu Tallinnas tegutsev MES kolib Viljandisse järgmise aasta suvel.

“Kui kõik läheb plaanide kohaselt, siis järgmise aasta suvel jõuame oma peakontori kolida pealinnast Viljandisse,” ütles Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg. Viljandis hakkab sihtasutus tegutsema aadressil Oru 21. Riigihanke hoone rekonstrueerimiseks võitis AS Pärlin, tööd lähevad maksma 890 000 eurot. Ehitise tellijale üleandmise tähtpäev on 31. juuli 2014.

MESi nõukogu otsustas kolida sihtasutuse peakontori Tallinnast Viljandisse möödunud aastal. Võlakohustuste tagamise, laenude ja toetuste andmise ning maaelu maine kujundamisega tegelevas sihtasutuses töötab 18 inimest.

Ehituslepingu allkirjastamine toimub 31. juulil kell 13 Viljandis Oru 21. Allkirjastamisel osaleb ka põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Viljandi linnagaleriis eksponeeritakse parimaid kultuuriplakateid

Täna kell 17.00 avatakse Viljandi Linnagaleriis Haapsalu Graafilise Disaini Festivali näitus “Eesti kultuuriplakat 2013”.

Näitus on komplekteeritud konkursi korras, kuhu saabus 257 plakatit 39-lt aktiivselt autorilt ja mis on valminud erinevate kultuuriürituste tutvustuseks aastatel 2011-2013. Professionaalne žürii valis eksponeerimiseks 100 parimat kultuuriplakatit. Juba enne kollektsiooni moodustamist oli see näitusekomplekt palutud külastama Peterburgi, Helsingit, Riiat ning ilmselt lisandub veel näitusepaiku. Traditsiooniks hakkab kujunema üle kahe aasta korraldatav plakatikonkurss näitamaks arenguid kodumaises plakatikunstis.

Eesti plakatikollektsiooni tugevus seisneb eelkõige lokaalsete nähtuste esitlemises, tekitades mitmekesisema ja põnevama pildi, kui me näiteks Tallinnas müürilehti vaadates arvata võiksime.

Ilmne tõestus – plakatikunst pole surnud, eksisteerib keskkonnas ja pole jäädavalt interneti illustratsiooniks mandunud. Oluline plakatikollektsiooni tugevus on ka erinevate loojapõlvkondade ühendamine. Sel korral on võimalik näha pikka aega varjus olnud eelmise sajandi 80-ndate plakatimeistrit Villu Järmutit. Oma värskust kinnitavad veel vanameistrid Andrei Kormašov, Silver Vahtre, Marko Kekišev ja Urmas Villmann. On uustulijaid, nagu muusika- ja teatriringkonda kuuluv Ivar Põllu. Silma rõõmustavad tipptasemega Martin Rästa, Martus Tamm, Martin Pedanik ja eesti-vene juurtega Dmitri Makonnen. Head tööd teevad noored autorid – Eiko Ojala, Ander Avila, Tauri Birken, Keidi Rehe jt.

Näitust tuleb siiski ise vaadata. Üllatusi, mis sündmusi Eestis toimub ja mis toredaid plakateid on tehtud jagub küllaga.

“Eesti kultuuriplakat 2013” saab Viljandi Linnagaleriis (raamatukogu 3. korrus) külastada kuni 30.augustini.

Näitust toetavad Eesti Kujundusgraafikute Liit ja Kultuurkapital.

Kuidas ma Viljandi Folgil käisin

Pamyua (USA/Alaska) Joji Hirota Trio (Jaapan)

Reet Kappo. Pildid: Aado Kuhlap

Kolme päeva eest Haapsalu joogafestivalilt naasnud, ei saanud hoogu maha ja tuli tahtmine ka Viljandi pärimusmuusika festivalil „Püha müristus“ ära käia. Kummastki sündmusest pole varem juhust olnud osa saada. Jooga muutus igatahes varasemast palju lähedasemaks. Nüüd siis pärimusmuusika… Püha müristuse teema pidi tähendama midagi sellist, et väga suur osa pärimusmuusikast meil ja mujal maailmas on tugevalt seotud pühade tähistamise rituaalidega.

Folgi avapidu oli paljutõotav – rahvas voogas nagu suur jõgi Kaevumäe suunas. Suuri vaevu õnnestus nihkuda lava eest läbi ja taganeda turvameeste kätevibutuste juhatusel vastu kivimüüri, sest kohe sõitis hobukaarikutega rahvast kahte lehte surudes kohale rändteater Vaba Vanker, kes tahtis hobuseid sealsamas ka ümber pöörata. Keegi rataste alla ei jäänud ja pidu algas õnnelikult. Rändteater pakkus nägemust vanadest eesti muinasjuttudest ja pärimusmuusikast. Tulijaid tervitas nii linnapea Loit Kivistik kui festivalipealik Ando Kiviberg ja presidente oli koguni kaks – Toomas Hendrik Ilves ja tema Läti kolleeg Andris Bērziņš. Lätlastelt saadi kingituseks 1888.a valminud ja üle poolesaja kilo kaaluv Liivimaa ajalugu koondav album „Terra Mariana 1186-1888“ („Maarjamaa“) täpne jäljend.

Meie president Ilves alustas oma kõnet kolmes kohalikus keeles ehk siis eesti, läti ja leedu keeles, tänades avaesinejat Julgi Staltet. Presidendid leidsid, et kahel riigil on palju ühist ja et järgmisest aastast on rahagi ühine. Loe edasi: Kuidas ma Viljandi Folgil käisin

Viljandis saab nautida Hispaania komöödiat

Kohvik Harmoonias toimub filmiõhtu Foto: Kohvik Harmoonia Facebooki lehekülg

Neljapäeval, 25. juulil kell 21.30 saab Viljandis kohvik Harmoonia terrassil alguse filmiõhtu. Linastub Pedro Almodóvari ülikerge komöödia “Olen nii elevil”.

Üle ookeani katastroofi poole lendava lennuki reisijatest ning neisse elurõõmu süstida püüdvatest stjuuarditest, milles teevad karakterrollid hispaania kino tuntuimad staarid Cecilia Roth (“Kõik minu emast”), Javier Camara (“Räägi temaga”), Lola Duenas (“Volver”) ning cameo-rollid Penélope Cruz ja Antonio Banderas. Tegemist on 2013. aasta filmiga, mille režissööriks on Pedro Almodóvar.

Filmiõhtu on tasuta, kuid vajalik on eelnev laua broneering.

Broneerimine aiakohvik@harmoonia.ee või telefonidel 435 4031, 56860270.

Viljandis avatakse reedel viimaste aastakümnete mahukaim skulptuurinäitus

Reedel, 26. juulil kell 15:00 avatakse Sakala Keskuses näitus “Kuldne skulptuurisuvi”. Väljapanekul on eksponeeritud skulptorite Riho ja Ilme Kulla looming läbi aegade.

Kunstiteadlase Juta Kivimäe sõnul astusid Ilme ja Riho Kuld eesti avalikusse 1960. aastate keskel modernismi laines. Aastakümnete jooksul on rännatud koos nii loomingulisel teel kui igapäevaelus. Ilme Kulla lüürilised naisfiguurid on oma meisterliku materjalitunnetusega alati pälvinud publikumenu. Riho Kuld aga on oma pingestatud dünaamiliste kompositsioonidega üks olulisimad eesti skulptuuri uuendajaid.

Paljudele võib silmade ette tulla Tallinna raadiomaja seinal asuv Riho Kulla “Raadiotuvi” või Tehumardi obelisk Saaremaal. Viljandlastele on tuttavad järve ääres asuv Riho Kulla pronksist “Jooksja” ning raamatukogus asuv Ilme Kulla puuskulptuur.

Skulptorid on koos võtnud osa mitmetest skulptuurisümpoosionitest Eestis ja välismaal. Viimaste aastakümnete mahukaim skulptuurinäitus Viljandis jääb avatuks Sakala Keskuse suvehooaja lõpuni.

Näitus on avatud:

K – R 12:00 – 19:00, L 12:00 – 17:00

Tootearendusprogrammi PESA rändnäitus jõuab Viljandisse

Kolmapäeval, 24. juulil kell 16 avatakse Viljandi Kultuuriakadeemias Loov Eesti virtuaalse tootearendusprogrammi PESA teise lennu toodete näitus. Väljapanek tutvustab 12 uut Eesti erinevates paikades arendatud tooteprojekti. Näitus jääb avatuks 7. augustini.
PESA virtuaalse tootearendusprogrammi lõpetas sel aastal edukalt 12 kodumaist toodet, omandades aasta jooksul uusi teadmisi tootearendusest ärimudeli koostamiseni. PESA vilistlase, Viljandimaale Soomaa rahvusparki rajatava Mardu talu avatud stuudio esindaja Anu Almiku sõnul andis PESAs osalemine peamiselt vajalikku oskusteavet toote arendamiseks. Toote müügist saadav tulu on planeeritud suunata jäljemustritel kujutatud ikoonliikide elupaikade kaitseks ja uute sarnast sõnumit kandvate tarbeesemete loomiseks.
PESA teise lennu toodete hulgas on disainmööblit, lauanõusid, lauamänge, kardinaid, voodipesu, jalanõusid jt. Üks projektidest on sotsiaalne ettevõte, kus paberkottide valmistamisel kasutatakse erivajadustega tööjõu abi.
PESA projektid 2013. aastal olid: k00d.ee, Linnupette Lusikad, Wilderness Dreams, Goldmerk, MAKU, Kiriline, KAAL Disain, Projekt 0.72, E. Strauss, Nutikas Eesti Asi, Kontuur, Suzani.
Edasi on võimalik näitust näha Viljandi Kultuuriakadeemias (Posti 1) 24. juulist 7. augustini ja Tartu Loomemajanduskeskuses (Kalevi 17) 15. augustist 30. augustini.
Allikas: looveesti.ee

Ettevõtetes pole tagatud töövahendite seadistus-, hooldus- ja remonttööde ohutus

Tööinspektsiooni Lõuna inspektsioon viis aprillis ja mais Tartu-, Viljandi-, Jõgeva-, Põlva-, Võru- ning Valgamaal läbi töövahendite seadistus-, hooldus- ja remonttööde ohutusele suunatud sihtkontrolli.

Kuna viimasel ajal on sagenenud tööõnnetused, mis on seotud töövahendite seadistamise, hoolduse, puhastamise ja remondiga, oli kontrolli eesmärgiks suunata tööandjate tähelepanu hooldustööde ohutule läbiviimisele ning selgitada välja nende tööde läbiviimise hetkeseis ettevõtetes.

Sihtkontrolli käigus külastati kokku 50 ettevõtet. Tartu linnas kontrolliti 16 ettevõtet, Tartumaal 14, Viljandimaal 5, Jõgevamaal 5, Põlvamaal 4, Võrumaal 3 ja Valgamaal 3 ettevõtet.

Rikkumisi ei leitud vaid kahes ettevõttes. Kokku pandi ettekirjutustesse kirja 119 rikkumist.

Enamlevinud rikkumistena toob Lõuna inspektsiooni tööinspektor Raivo Otti välja puudusi ohutusjuhendite ja riskianalüüside koostamisel. 21 ettevõttes ei sisaldanud ohutusjuhendid konkreetse seadme kasutus-hooldusjuhendis toodud nõudeid ja 18 ettevõtte riskianalüüsis ei olnud hooldus- ja remonttööde riske käsitletud. Puudusi esines ka hoolduspersonali ja juhendajate väljaõppe organiseerimise osas ning surve- ja tõsteseadmete ning liikurmasinate hooldust teostavatele töötajatele eriväljaõppe korraldamise osas. Mitmes ettevõttes ei ole tööandja teinud kõike selleks, et töövahendeid hoitaks sellises korras, mis tagab töövahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel. Samuti pole alati korraldatud töövahendite kontrollimist enne töövahendi kasutuselevõttu, perioodiliselt töö ajal või pärast tööõnnetust. Loe edasi: Ettevõtetes pole tagatud töövahendite seadistus-, hooldus- ja remonttööde ohutus

Taimekasvatajad korjavad Viljandimaal teadmisi

Kolmapäeval ja neljapäeval on Viljandimaal põllumajandusuuringute keskuses kümnendad viljeluspäevad.

Mittetulundusühingu Viljeluspäevad juhatuse liikme Margus Ameerikase sõnul on sellest kokkusaamisest kujunenud tähtsaim kesksuvine põllumajandusüritus, millel huvilised saavad näha erineva agrotehnikaga kasvatatud põllukultuure. Kohapeal annavad nõu Eesti parimate taimekasvatuse ja põllumajandustehnika ettevõtete ning teadusasutuste esindajad.

Samas saab tutvuda põllumajandustehnikaga, sel aastal on kavas demonstreerida väetiselaoturite tööd.

Viljeluspäevad avab 10. juulil kell 10 põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

Viljandimaa kaunimad kodud on valitud

Tänavuse konkursi “Eesti kaunis kodu 2013” Viljandimaa laureaadid on Diana ja Joel Purga ühepereelamu Vastemõisa külas, Suure-Jaani Kondase pargi puhkeala, Reet Paju kodu Penuja külas ja KÜ Oru 1, Abja –Paluoja linnas.

Viljandimaa 2013.a. maakondlikule konkursile „Kaunis kodu 2013“ esitati 8 kohaliku omavalitsuse poolt kokku 19 nominenti. Viljandi maavalitsuse arenguosakonna spetsialisti, komisjoni esimehe Jane Lumiste sõnul esitati eelmisel aastal küll enam, 28 nominenti, kuid praegust aastat iseloomustas tema sõnul see-eest väga tugev konkurss. „Maakondlikud laureaadid valis komisjon lõpuks hääletamise teel, sest kauneid koduaedasid, mida oleks tahtnud üleriigiliselt tunnustada oli palju. Üha rohkem on hakatud oma kodu eest hoolitsema ja taas suuri lillepeenraid rajama. Komisjon vaatab kohapeal terviklikku ruumi mõju, haljastust, heakorda ja väikevorme,“ selgitas Lumiste. „Koduaedadest raamatu tarvis tehtud fotod ei suuda edasi anda seda vaadet ja tervikut, mis tegelikult kohapeal olles ilmneb.“

„Tänavu jäi rohkem meelde veel Kadri ja Madis Õmbluse kodu Mustla alevikus, Aavo Leidiku pere kodu Leemeti külas ja Marko Puki pere kodu Peetrimõisa külas. Mõisaküla linn näiteks esitas konkursile ka 78 aastase vanaproua aia, mida proua üksi hooldab. Sellised hetked teevad südame eriti soojaks,“ tunnistas Lumiste. Loe edasi: Viljandimaa kaunimad kodud on valitud

Linnade ja valdade suvemängudel osaleb 2000 sportlast

29.-30.juunil toimuvad Haapsalus 38. Eesti linnade suvemängud ja Karksi-Nuias 21. Eesti valdade suvemängud.
38. Eesti linnade suvemängudel osalemisest on teada andnud 20 linna pea 700 osavõtjaga. Valdade mängudel osaleb ligi 1300 inimest 51 Eestimaa vallast.

Eelmisel aastal toimunud suvemängudel olid võidukad suurtest linnadest Rakvere, väikestest Türi ning suurtest valdadest Tartu, väikestest Mäetaguse. Suvemängude kavas on kergejõustik, meeste võrkpall, naiste võrkpall, jalgrattakross, orienteerumine, mälumäng, petank, jahilaskmine CSP, juhtide võistlus. Lisaks mängitakse linnade suvemängudel tennist.

Mängude korraldaja on Eestimaa Spordiliit Jõud koostöös kohaliku spordiliidu ja omavalitsusega.

Saksa maanaised heitsid Eestile vahetu pilgu

Jaanipäeva eel ja ajal võõrustasid Viljandi maanaiste ühenduse liikmed Saksamaa Minden-Lübbecke piirkonna maanaisi, kellel nad kaks aastat tagasi külas olid käinud. Organisatsiooni Landfrauenverband Minden-Lübbecke 3700 liikmest tuli Eestit ja Viljandimaad uurima 23. Neist enamikule oli see esimene kord siin kandis reisida, sestap märkis mitu prouat laupäeva õhtul Kivi turismitalus päevapikkusele ringreisile tagasi vaadates, et Eesti eluolu tundub neile mitmes mõttes teistsugune kui Saksamaal.

Et osa sakslannasid käib hobi korras folkloorseid tantse tantsimas, pakkus neile ohtralt jutuainet Viljandimaa tantsurühma Vabajalg esinemine Kivi talu õuemurul.

Külalised panid tähele, et kui nende kodumaal ollakse harjunud tantsima eeskätt aeglasemat sorti folkloorseid tantse, siis siinne traditsioon soosib märksa rohkem ajaloolise taustaga, ent tänapäevast lavatantsu.

Maanaiste ühendusel aitasid sakslannasid vastu võtta maavalitsus ja omavalitsuste liit.