Tartu linn

Tartu Loodusfestivalil märkas linnaloodust üle 2000 inimese

Tänavu teist korda toimunud Tartu Loodusfestivalil märkas linnaloodust ja selle elurikkust enam kui 2000 inimest. Festivalil uuriti nii kesklinna parkides elavaid liike, Emajõega seotud loodust kui ka õpiti vikatiga heina niitma.

29. juunist kuni 2. juulini toimunud linnaloodusele pühendatud festivali kavas olid mitmesugused õpitoad, loodusretked ning muud tegevused. Tartu kesklinna pargis aset leidnud avapäeval osales hinnanguliselt 1500 inimest. Populaarsed olid ka veeretked Emajõel ning geoloogiaretk Toomemäel.

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed korraldas festivali avapäeval, 29. juunil esimest korda Eestis ettevõtmise Mini-BioBlitz. Huvilised tegid viie tunni jooksul Emajõe-äärsetel rohealadel Võidu sillast kuni Supilinna tiigi ja Lodjakojani ning Toomemäel vastavate nutirakenduste või fotokaamera abil loodusvaatlusi ning spetsialistid aitasid määrata vaadeldud liike. Mini-BioBlitzil osales 24 inimest, kes tegid kokku 333 loodusvaatlust. Vaatlusalal märgati 239 liiki, enim jäid silma linavästrik, sinikael-part, kimalased ja raudrohi.
Loe edasi: Tartu Loodusfestivalil märkas linnaloodust üle 2000 inimese

Raadil mälestatakse Jaan Tõnissoni

2. juulil 1941 mõisteti NKVD sisevanglas Jaan Tõnissoni üle „kohut“. Kui Vene vägi 1941. aasta suvel Eestist lahkus, leiti vanglast Jaan Tõnissoni kohver. 4. juulil evakueeritud vangide nimekirjast oli ta nimi maha tõmmatud.

Jaan Tõnissoni mälestamine 2012 a 3 juulil Tartus Foto Peeter Talvar — Jaan Tõnissoni mälestamine 2012. a 3. juulil Tartus. Foto: Peeter Talvar

3. juuli keskpäevaks ootab MTÜ Jaan Tõnissoni Selts rahvast Tartu Raadi kalmistule Tõnissonide suguvõsa hauaplatsile, et mälestada Jaan Tõnissoni. Kalmistul kõnelevad EELK Tartu Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming ja Euroopa parlamendi saadik Tunne Kelam. Sissejuhatuse teeb Tõnissoni seltsi abiesimees Trivimi Velliste.

Koledast ja julmast 1941. aasta suvest möödub seitsekümmend viis aastat. Need inimesed, kes selles suves elasid, nägid elu ja maailma kiiret muutumist, sest üksteise otsa kuhjusid nõukogude võimu julmusest kantud juuniküüditamine, suurriikide salakavalad ja inimlikkust eitavad plaanid ning puhkenud maailmasõda. Inimesed kadusid ning kuigi nende lähedased ootasid nende tagasitulekut veel aastakümneid, ei tulnud paljud neist enam kunagi, tõdeb Tõnissoni seltsi esimees Krista Aru.

Viimased kindlad teated Jaan Tõnissonist, kahekordsest riigivanemast ja Riigikogu esimehest, ajalehe Postimees omanikust ja väljaandjast, Tartu Ülikooli ühistegevuse professorist, pärinevad 1941. aasta 2. juulist. Sel päeval määrati Jaan Tõnissonile, kes oli vangistatud juba ööl vastu 13. detsembrit 1940, NKVD vägede Balti ringkonna sõjatribunali diviisijuristi Andrian Gorjatšovi eesistumisel kõrgeim karistusmäär – mahalaskmine.

Loe edasi: Raadil mälestatakse Jaan Tõnissoni

Tudengid hakkavad jõusaalis elektrit tootma

Homme, 8. juunil kell 15 avatakse Tartu Ülikooli Akadeemilises Spordiklubis keskkonnasõbralik jõusaal tudengitele. Tegemist on Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) tudengite energia- ja ressursisäästukonkursi Negavatt möödunud aasta kolmanda koha saavutanud projektiga, mis nüüd täies mahus ellu viiakse.

Spordiklubisse on paigaldatud kümme elektrit tootvat jalgratast, mis on tudengitele kasutamiseks tasuta. „Ühe rattaga toodetud energiaga saab põlema panna 20-LED lampi, sellest piisab omakorda mitme kahetoalise korteri valgustamiseks“, selgitab rataste funktsiooni projekti üks eestvedajatest ja TÜ tudeng Märt Roosaar. „Jõusaalis plaanime energia ära kasutada valgustuseks.“

KIKi juhatuse liikme Lauri Tammiste sõnul on hea meel näha, et Negavati ideed saavad järjekordselt teoks. „Loodame, et nähes ja kasutades uusi keskkonnasõbralikke jalgrattaid, hakkavad tudengitel peas idanema uued nutikad energia- või ressursisäästumõtted, millega ise tulevikus konkursile tulla.“ Loe edasi: Tudengid hakkavad jõusaalis elektrit tootma

Aasta vanemuislasteks valiti
Kärt Tammjärv ja Liis Noorkõiv

Eelmisel nädalavahetusel toimunud Vanemuise kolleegipreemiate peol pärjati aasta vanemuislasteks draamanäitleja Kärt Tammjärv ja vastuvõtusekretär Liis Noorkõiv.

Lisaks kolleegide tunnustusele ja aasta vanemuislase tiitlit kinnitavale aukirjale said mõlemad laureaadid graveeringuga hinnalise käekella ning puhkusepaketi Riiga.

Aasta vanemuislast valiti kolmeteistkümnendat aastat, valimine toimus kahes kategoorias: üks laureaat valiti lavajõudude seast, teine nende hulgast, kes oma igapäevatöös lavale ei astu. Iga Vanemuise töötaja sai oma arvamust avaldada salajasel hääletusel.

Veel anti välja 22 eriauhinda, mille laureaadid selgusid osakonnasiseste hääletuste tulemusena. Eriauhindade seas olid puhkepaketid erinevais tervisekeskustes, kinkekaardid, kinkekorvid jpm.

Lavajõudude seast pälvisid kolleegide tunnustuse Piret Laurimaa, Heimo Hodanjonok, German Javier Gholami Torres-Pardo, Alo Kurvits, Oliver Timmusk ja Amy Louise Bowring.

Väljaspool lava töötavatest vanemuislastest said eriauhinna Tõnis Järs, Katrin Nigumann, Indrek Ots, Kai Vahter, Mart Visnapuu, Karl Künnapuu, Kai Kihno, Even Poltan, Karina Köörna, Kädi Jakobson, Helje Kollom, Kai Rohejärv, Margus Riimaa, Anne-Ly Soo, Erle Vannus, Kairi Laur.

Lodi Jõmmu sai 10aastaseks

lodi_suurveega_luhtadel_ELS — Lodi Jõmmu suurveega luhtadel. Foto: erakogu

Lodi Jõmmu on esimese kümne aastaga sõidutanud üle 100 000 reisija ehk terve Tartu linna jagu rahvast, viinud kohalikke peresid ja koolilapsi veele kõigis kuues maakonnas, kuhu siseveeteid mööda pääseb.

Jõmmu on kaks korda käinud ka merel ja külastanud Lätit, Rootsit, Soomet ja Venemaad. Kolmel korral on lodi olnud Tartu raekoja platsis jõululodjaks. Jõmmu tänab kõiki reisijaid, toetajaid ja sõpru ning loodab järgmise kümne aastaga vedada juba Tallinna linna jagu rahvast.

Jõmmu ehitamise mõte sündis Emajõe kaldal Supilinnas. Jõe kaldal elades ja seal sagivaid paate-laevu jälgides tekkis noortes huvi ka ise jõele minna ja vaadata, kuhu see jõgi siis välja viib.

Kui Tartu linn eesotsas Andrus Ansipiga oli otsustanud lodjaehitust toetada, panid õla alla ka Euroopa Liit, Tele2 Eesti AS, RMK ja AS A. Le Coq. Jõmmu ehitamine ei läinud lihtsalt, aga õnneks ei teadnud tegijad selle keerukust ette ja õnneks leidus palju sõpru-toetajaid, kes häda korral appi tulid. Jõmmu tänab kõiki ehitajaid, toetajaid ja vabatahtlikke, keda oli rohkem kui 150! Pärast vette sulpsatamist on Jõmmu kõige suuremateks toetajateks olnud aga reisijad, keda esimese 10 aastaga on kogunenud üle 100 000 ehk terve Tartu linna jagu.

Lodi Jõmmu on arhailine puust kaubapurjekas, millesarnased seilasid Peipsil ja Emajõel hansaajast kuni 20. sajandi keskpaigani. Ajalooliste lotjade eeskujul ehitatud Jõmmu on selle omanäolise laevatüübi ainus esindaja maailmas. Jõmmu on 12 m pikk, 8 m lai, kaalub 25 t, purjepinda on 100 m2 ja mast ulatub 14 m kõrgusele veepinnast. Lodi võtab pardale korraga kuni 36 reisijat.Jõmmu 10×10 meetrit puri on ainulaadne väliekraan ja koostöös Kinobussiga toimusid suured rändfestivalid Kinolodi 2007 ja KinobussRongLodi 2008. Koos Kinobussiga õnnestus Jõmmul 2009. a jõuda ka Novgorodi rahvusvahelistele hansapäevadele.

Loe edasi: Lodi Jõmmu sai 10aastaseks

Tartu Jaani kirikus avati fotograaf Arne Maasiku meremaastike näitus „Vaga vesi“

Aasta eest Tallinna kunstihoones esitletud kõrgetasemeline ja hinnatud näitus jõuab pika teekonna järel Tartusse ning Tartustki saab kevadkuuks merekultuuriaastale väärikas linn. Näitus jääb avatuks mai lõpuni.

Eesti parimaid arhitektuurifotograafe Arne Maasik eksponeerib oma merevaadete näitust „Deep Sea“ Tartus Jaani kirikus, andes näitusele kirikuseintel sootuks teistsuguse vaate ja puudutuse. „Kirikus eksponeeritavad suuremõõtmelised merefotod annavad selles keskkonnas nautimiseks rohkem vaatamis- ja süvenemisruumi, kirikus olev vaikus lubab end mõelda kõikide merevaadete keskmesse ja veel kaugemale,“ ütleb näituse korraldaja Indrek Mustimets.

Põhjamaiste merevaadete näitamine sisemaises keskkonnas ja varasuvises Tartu õhustikus on vaieldamatult Tartu selle aasta foto- ja kultuurisündmus. Arne Maasik on elimineerinud oma fotodelt mis tahes inimtegevuse. Puudub visuaalne reostus, mere enda reostus. Arne Maasiku fotodes ei tõuse esile mitte niivõrd vete vaikne stiihia kui et koloriit, millega oleme siin niivõrd harjunud, et me seda enam ei näe. See kvalifitseerub ilmselt tavaliseks sügavsinine ja selle optilised variatsioonid. Loe edasi: Tartu Jaani kirikus avati fotograaf Arne Maasiku meremaastike näitus „Vaga vesi“

Tartu ülikooli teaduskooli uus direktor on Mihkel Kree

Tartu ülikooli senat valis 29. aprillil teaduskoolile uue direktori, kelleks sai olümpiaadide osaleja, nende korraldaja ja Eesti võistkondade juhendajana suurt kogemuste pagasit omav Mihkel Kree.

Kree näeb, et teaduskool võiks oma potentsiaali tulevikus mh välismaale eksportida ning suurendada erinevate valdkondade osakaalu teaduskooli tegevuses. Uus direktor alustab tööd 1. augustil 2016.

Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma ütles kandidaate hinnanud ekspertkomisjoni nimel, et Mihkel Kree võtmeteguriks, miks ta osutus valituks, on tema senine kogemus vedada eest andekatele noortele suunatud tegevusi ja olla noortele isiklikuks eeskujuks oma saavutustega olümpiaadidel ja teadustööde konkurssidel.

Kree osaleb juba neljandat aastat Saudi Araabia õpilaste rahvusvahelisteks olümpiaadideks ettevalmistuse protsessis. Kuna sealsete õpilaste baasteadmised on nõrgad, korraldatakse rahvusvahelise olümpiaadi tasemele jõudmiseks õpilastele mitmekuiseid intensiivseid treeninglaagreid, kus õppejõude imporditakse näiteks Eestist ja Ungarist.

Kree sõnul on teaduskoolil ühiskonnas läbi kaugõppekursuste ja suure kandepinnaga õpilasvõistluste väga lai roll. Kree näeb, et ajakohastamist-ühtlustamist vajab ka teaduskooli kaugõppekursuste programm. Teaduskooli haare on viimastel aastatel traditsioonilistelt ainetelt, nagu matemaatika, füüsika, keemia jt, laienenud ka mitmetele uutele õppeainetele, näiteks lisandunud humanitaaria valdkonna ained on teaduskooli sihtgruppi oluliselt laiendanud. „Seejuures tuleb jälgida, et säiliks traditsiooniliste ainete senine kõrge tase, aga samas panna tõhusalt käima töö ka uuemates ja väiksema kandepinnaga ainetes,“ tõdes Kree.

Teaduskooli direktori ametikohale kandideeris 15 inimest, kes kõik vastasid nõudmistele.
Virge Tamme

Superbus viib soovijad pühapäeval tasuta Maanteemuuseumi avamisele

SuperBus.com võimaldab alustada oma tänavust kultuurisuve Tallinnast väljaspool viies 1. mail huvilised nii Tallinnast kui ka Tartust Varbusele, kus Eesti Maanteemuuseum avab oma uue püsinäituse „Head teed!“. Pühapäeval on bussisõit ja muuseumi külastus kõigile tasuta. Tule kogu perega!

SuperBus.com stardib Tallinnast D-Terminalist pühapäeval, 1. mail, kell 08:15, buss jõuab Tartusse AHHAA keskuse juurde kell 10:45 ning stardib seejärel Varbuse suunal kell 11:00. Muuseumisse jõuab buss kell 11:45. Tagasisõit muuseumist algab kell 15:15.

SuperBus.com piirkonnajuht Jaan Mürk ootab juba huviga, kuidas 74-kohaline VanHool Altano buss ajaloolisele looklevale Varbuse Postiteele sobib. „SuperBus.com võib küll olla kõige uuem bussifirma Eesti bussitransporditurul, aga me väga väärtustame Eesti teid ja meie transpordi arengulugu. Põnev on näha Maanteemuuseumis kogu seda pikka ajalugu, mis on eelnenud sellele, et tänasel päeval saame meie oma moodsate bussidega teenindada kliente Eesti suurimate linnade vahel. Muuseumi uue püsinäituse avapäeval teeb erisõidu buss, mis hakkab 23. maist sõitma Tallinn ja Riia vahel,“ sõnas Mürk.

Maanteemuuseumis avatakse 1. mail külastajatele uues kuues Varbuse postijaama peahoone. Maja esimesel korrusel on seadnud end sisse püsinäitus “Head teed!”, mis kõneleb Eesti teede ja kommunikatsiooni ajaloost, otsides vastust küsimustele, kas teede rajamise ja kiiruste kasvamisega on maailm muutunud väiksemaks või suuremaks?

Selleks, et reis kulgeks kõigi jaoks ladusalt ja rõõmsalt, palume huvilistel oma sõidusoovist teada anda SuperBus.com Facebookis https://www.facebook.com/SuperBuscom-383892365134839/ või helistades tööajal numbril +372 6311620.

Raamatud ja roosid vallutavad nädalavahetusel Tartu

23. aprillil, raamatu ja roosi päeval, saavad alguse kirjandusfestival Prima Vista eelüritused. Mitmekesine programm kulgeb paralleelselt Tartu Kaubamaja Apollos ja Tartu Tähetornis.
Sarnaselt varasematele aastatele jagatakse Tartu Kaubamajas külastajatele roose, mis kingituna kaubamaja Apollo poe müüjale, annavad vastukingiks raamatu. Lisaks roosidele ja raamatutele jagatakse sel päeval Apollos ka raamatusoovitusi. Külastajatele annavad päeva jooksul nõu Vahur Afanasjev, Mati Laos, Merle Liivak, Piret Bristol ja Mart Kivastik.
Sel aastal seab end kirjanduse lainele Tartu Ülikooli muuseum koos filiaalidega. Põhjuse selleks annab hiljuti Tartule omistatud UNESCO kirjanduslinna tiitel. Tähenduslikult kulgeb just Tartu Tähetorni juurest UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud Struve kaar.
Raamatu ja roosi päeva põhiprogrammi raskuskese langebki Struve kaarel paiknevale Tartu Tähetornile, kus lisaks päev otsa kestvale raamatulaadale pakutakse tasuta ulmekirjanduse- ja filmide teemalisi programme nii lastele kui täiskasvanutele, mis haakuvad festivali peateemaga Müstifikatsioon. Programm tähetornis kulmineerub kirjanduskonkursi „Esimene samm” laureaadi väljakuulutamise ja esinemisega. Loe edasi: Raamatud ja roosid vallutavad nädalavahetusel Tartu

Tartu ülikooli juurde loodi Eesti maapõueressursside arenduskeskus

Maavarade uurimine ja kasutamine on taaskord tõusnud tähelepanu keskmesse, millega kaasneb ka palju infomüra ja ebatõest infot. Tartu ülikooli arengufondist 100 000 euro suuruse toetuse saanud ökoloogia ja maateaduste instituudi juurde loodud Eesti maapõueressursside arenduskeskus püüab erinevate valdkondade teadlastega tuua selgust mitmetesse maavaradega seotud küsimustesse.

Eesti maapõueressurssidega tegelev arenduskeskus MAREK koondab ja koordineerib maapõueuuringute, maapõueressursside kasutamise ja töötlemise ning keskkonnakaitse küsimuste rakendusuuringuid.

Teiselt poolt soovib keskus pakkuda ülikooli teadlaste eksperthinnanguid ja teenuseid erinevate maapõuega seotud küsimuste lahendamiseks riigi, omavalitsuste ja ettevõtetest partneritele ning rääkida kaasa maapõueressursse puudutavate strateegiliste otsuste tegemisel.

Virge Tamme

Arstitudengid korraldavad Tallinnas ja Tartus tervisepäeva

23. aprillil korraldab Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts (EAÜS) koostöös teiste tervist edendavate organisatsioonidega Tallinna Ülemiste keskuses ja Tartu Lõunakeskuses tervisepäeva. Vahemikus kella 12 -16 on igaühel võimalik lasta spetsiaalses tervisepunktis oma tervisenäitajaid mõõta.
Mõõtma saab tulla vererõhku, veresuhkrut ja kolesterooli taset ning keha rasvaprotsenti. Tervisepäeva raames jagatakse informatsiooni selle kohta, mis nimetatud tervisenäitajate väärtusi mõjutab ning mida saab teha teisiti, juhul kui väärtused ei ole normis.

Klassikaliste tervisenäitajate mõõtmine ei ole aeganõudev, kuid tavainimese jaoks jääb see tihti üsna kättesaamatuks. Tervisepäev annab inimestele võimaluse saada asjakohast infot oma tervise kohta arsti juurde minemata. Mõõtmistele on oodatud igas vanuses inimesed.
Tervisepäev on osa EAÜSi teemakuude programmist, mille raames on aprill kuulutatud Eesti tervise kuuks.
Liis Kibuspuu
Eesti tervise kuu peakorraldaja

Tartus Raadi lennuangaaris avaneb muusikasõbrale Südamepeitjate planeet

Tartu ülikooli kammerkoor ja dirigent Triin Koch tähistavad sellel kevadel koori 45. aastapäeva etendusega „Südamepeitjate planeet“ (tekst Kristiina Ehin, lavastaja Jaanus Tepomees). Koorimuusikat ning erinevaid etenduskunstide vorme siduvat lavastust mängitakse Tartus Raadi lennuangaaris ühtekokku neljal korral.

Lavastaja Jaanus Tepomehe sõnul on traditsioonilisel eesti muinasjutul põhineval etendusel ühte tervikusse põimitud koorimuusika ja erinevad etenduskunstide vormid.

Tartu ülikooli kammerkoori aastapäevaetendust „Südamepeitjate planeet“ mängitakse 14., 18., 21. ja 22. mail Tartus Raadi lennuangaaris (Roosi tn 83) – suurepärase akustika ning väga paindliku iseloomuga ruumis, mis on esinemispaigana Eesti kultuuriavalikkuse jaoks veel praktiliselt täiesti avastamata. Raadi lennuangaarid asuvad eesti kultuuriloo ühe tähtsaima varamu, peatselt avatava Eesti Rahva Muuseumi uue hoone vahetus naabruses ning Eesti Rahva Muuseumi sõprade seltsi liikmena näeb Tartu ülikooli kammerkoor, et sellest piirkonnast võiks tulevikus kujuneda Tartule uudne kontserdi-, etendus- ja näitusekohtadega Raadi kultuurilinnak.

Robert Pirk

Esmaspäeval algavad Supilinna päevad kutsuvad
kohalikku elu mekkima

Esmaspäeval algavad XV Supilinna päevad toovad supilinlased ja nende külalised taaskord kokku, et üheskoos Supilinnas elu keema ajada. XV Supilinna päevad toimuvad 18.-24. aprillil.

Tänavuse festivali keskmes on elu ja selle erinevad vormid ning võimalused Supilinnas.

“Eks tärkav kevad paneb elu kihama nii maal kui linnas. Supilinn on ainulaadne paik, sest siin saavad linn, maa ja loodus omavahel kokku,” ütles festivali peakorraldaja Jaanus Libek. “See on sobiv elukeskkond nii inimestele kui ka paljudele teistele elusolenditele, kelle olemasolu ei pruugi me esmapilgul alati märgatagi. Lisaks põnevale kultuuriprogrammile katsumegi tänavuse festivalinädala jooksul kogu seda mitmekesisust üheskoos avastada ja tundma õppida.”

Festivalinädalal toimub Supilinnas ja selle lähiümbruses palju üritusi ja tegevusi igale maitsele ja vanusele: toimuvad linnaosa tutvustavad retked ja ekskursioonid, talgupäev, rohkesti kõikvõimalikke töötubasid, muusika- ja kirjandusõhtuid ning muidugi ühine supisöömine linnarahvaga.

Supilinna päevad kulmineeruvad 23. aprillil toimuva platsipäevaga, kus supilinlasi ja nende külalisi rõõmustab mitmekülgne festivaliprogramm, mis pakub meelelahutust igale vanuserühmale. Lisaks tegevustele kuival maal saab lodjalt, paatmajadest või jõelaevadelt kogeda täiesti teistsugust vaadet linnale. Pühapäeval kandub festivalimelu Supilinna eriilmelistesse koduhoovidesse ning Kesklinna kooli, kus toimub laste, vanemate ja õpetajate eestvedamisel suurejooneline kogukonnapäev.

Supilinna päevadele on oodatud kõik endised ja praegused supilinlased ning Supilinna sõbrad, kellele on see pisike linnaosa oma erilise jälje jätnud. Kõik festivaliprogrammi raames toimuvad üritused tutvustavad ühel või teisel moel linnaosa eripära või sellega seotud inimesi, mujalt külla tulnud toredad külalised rõõmustavad aga kohalikku kogukonda.

Täpsem info: http://supilinn.ee/supilinna-paevad

Tartu loodusmajas avatakse täna
taaskasutuseteemaline näitus „Uue hooga”

Tartu Emajõe kooli tuulekell. Foto: Tartu loodusmaja

Tartu loodusmajas avatakse täna taaskasutuseteemaline näitus „Uue hooga”, kus esitletakse Tartu erivajadustega õpilaste töid. Näitusetöödega on uus hoog ja elu antud asjadele, mis tavaliselt tee prügikasti või kapinurka leiavad.

Näitusele on töid esitanud ligi 100 õpilast viiest Tartu erivajadustega laste koolist, Tartu loodusmaja huvikoolist ja Tartu perekodu Käopesa Noortepesast. Iga näitusele esitatud töö on erakordne ja omanäoline. Neid ühendavaks jooneks on lisaks taaskasutusele töödest õhkuv püüdlikkus ja südamlikkus.

Näituse pidulikule avamisele tuleb suur osa tööde autoritest ka ise kohale.

„Lastele meeldib väga see, et näitus toimub teises keskkonnas, mitte tavapäraselt koolimajas,“ ütleb Tartu loodusmaja huvikooli õpetaja, eripedagoog ja näituse idee autor Heidi Öövel. „Näitusel osalemine on lastele väga tähtis. Seda mitte ainult tööde valmistamise pärast, vaid ka näitusele kohale minemine, seal osalemine ja sealt tulek – need kõik on omaette väärtusega sündmused, mida igapäevaelus just sageli ette ei tule.” Loe edasi: Tartu loodusmajas avatakse täna
taaskasutuseteemaline näitus „Uue hooga”

Tartu loodusmajas avatakse sünnipäeval
uus pop-up käsitööpood

Täna, 8. aprillil tähistab oma 14. sünnipäeva Tartu loodusmajas tegutsev Tartu keskkonnahariduse keskus. 2002. aastal loodud sihtasutus on 200 aastat noorem kui 6. aprillil pidutsenud Eesti vanim muuseum Tartu ülikooli loodusmuuseum.

Sünnipäeval avatakse linnulaulu saatel uus pop-up pood, kust saab osta loodusmaja töötajate käsitööd.

„Müügil olevad tooted on inspireeritud loodusest ja meie igapäevasest tööst loodusmajas, paljud esemed on valminud uuskasutusena,“ kirjeldab uut ettevõtmist sihtasutuse juhataja Janika Ruusmaa.

Loodusmajas tervitab külastajaid ninasarvik Murray, avatud on eksootiline talveaed, kevadine näitus munadest ja pesadest, avastusrada peredele ning püsinäitus „Läbipaistev loodusmaja“. Sünnipäeva puhul on täna kõigile külastajatele Tartu loodusmaja pilet soodushinnaga.

SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus loodi 2002. aastal eesmärgiga hoida jätkusuutlikuna loodusalast huviharidust, edendada keskkonnaharidust ja levitada keskkonnasäästlikku mõtteviisi. Alates 2013. aastast tegutseb keskus uues Tartu loodusmajas, kus toimuvad perede loodushommikud, loodus- ja filmiõhtud, konverentsid, seminarid ja õpitoad täiskasvanutele, loodusretked, sünnipäevad ning tegutseb laste huvikool.

Tartu loodusmaja asub aadressil Lille 10.

Tartu tantsuklubi 6. aprillil: Hiiu kandled

Tartu tantsuklubi: Hiiu kandled
6. aprillil kell 20.00-24.00
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)

Seekord saavad Tartu tantsuklubis kokku rahvamuusikud mitmelt poolt Eestist, kellele meeldib musitseerida ja tantsuks mängida hiiu kanneldel. Nende muusikute repertuaaris on palju Vormsi labajalgu ning teistest Eesti piirkondadest pärit tuntud ja vähelevinud rahvatantse. Tartu tantsuklubis on hiiu kanneldel kohapeal huvilisi tantsitamas teiste hulgas Cathy Sommer, Eva Väljaots, Johannes Ahun, Kaire Kartau, Leanne Barbo, Maali Käbin, Marko Veisson, Sille Ilves ja Sänni Noormets. Enamik nimetatud muusikutest on võtnud osa hiiu kandle laagritest Vormsil ja ühismängimistest Viljandis. 29.-31. jaanuaril 2016. aastal oli neil viimati suur koosmusitseerimine Viljandis hiiu kandle talvepäevade ajal. Selle kokkusaamise raames toimunud kontserdi “Hiiu kandle talvetrall” kahest viimasest ühisloost on tutvumiseks videosalvestis: https://www.youtube.com/watch?v=_zfkfxAEiVM

Täiendavat lugemist hiiu kandle kohta Krista Sildoja artiklist, mis ilmus ajakirjas “Muusika” nr 5/2003: http://www.rahvamuusika.ee/?s=137

Õhtu jooksul saavad teisedki kohal olevad muusikud tantsijaid rõõmustada oma pillimänguga. Mõistlik on enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid, vahetusjalanõud ja miks mitte ka külakosti ühisele teelauale. Tartu tantsuklubisse on oodatud kõik rahvamuusikasõbrad, kel on tahtmist üheskoos lustida. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Järgmised Tartu tantsuklubi toimumisajad on kella 20-24 Tiigi seltsimajas:
20. aprillil Tartu tantsuklubi: Eesti lõõtspillid;
4. mail Tartu tantsuklubi: Ingerimaa kadrillid ja paaristantsud;
18. mail Tartu tantsuklubi: Eesti lõõtspillid.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp.

Tartu ülikooli kliinikumi uued kohvi- ja müügiautomaadid aitavad annetusi koguda

TÜ Kliinikumi hoonetesse värskelt sisse seatud uute kohvi- ja müügiautomaatide omanik OÜ 7 Kohvipoissi annetab igalt müüdud tootelt 10 senti TÜ Kliinikumi Lastefondile.

Pilt automaadi kasutamisest on illustratiivne Foto Urmas Saard — Pilt automaadi kasutamisest on illustratiivne. Foto: Urmas Saard

Uued aparaadid on üles seatud kõikidesse kliinikumi hoonetesse: polikliinikusse (Puusepa 1a), psühhiaatria- ja nahakliiniku hoonesse (Raja 31), ühendlabori-geneetikakeskuse majja (Puusepa 2), kõrvakliinikusse (Kuperjanovi 1), kopsukliinikusse (Riia 167), lastekliinikusse (Lunini 6) ning kliinikumi peahoonesse (Puusepa 8). Kokku paikneb seitsmes majas 16 uut kohvi- ja müügiautomaati, mille toodete hinnast osa heategevuseks läheb. Kõik need on varustatud ka spetsiaalsete kleepsudega.

7 Kohvipoissi OÜ juhatuse liige Vallo Tonsiver toob heategevusliku koostöö ajendina esile võimaluse ühiskonda tagasi panustada. “Iga mõistlik ettevõtja peab mingit sotsiaalset vastutust kandma. 7 Kohvipoisile on see meeldiv võimalus kliinikumi ruumides oma tooteid pakkudes osa tulust suunata abivajatele lastele ning samas teha koostööd Lastefondiga, kelle panus abivajavate laste hüvanguks on lihtsalt imetlusväärne,” sõnab ta.

Loe edasi: Tartu ülikooli kliinikumi uued kohvi- ja müügiautomaadid aitavad annetusi koguda

Tartu kunstikool kutsub 23. märtsil avatud uste päevale

Avatud uste päev toimub Tartu kunstikoolis kolmapäeval, 23. märtsil kell 12 ja kell 15.

Tartu kunstikool on riiklik kutsekool, kus saab õppida nii põhi- kui ka keskhariduse baasil. Õpe on tasuta. Ühiselamuvõimalus. Põhikooli baasil õppijatele tasuta lõunasöök.

3D-kujundaja oskusi otsitakse lausa tikutulega taga. Dekoraator-stilisti kujundusoskusi läheb vaja ka õpetajal, kondiitril, hambatehnikul, (auto)maalril, tätoveerijal. Kujundusgraafiku oskuste abil kujundatakse meie trükised, viidad ja veebid.

www.tartukunstikool.ee

“Inglite ajas” osalenud perekonnad toetasid 7000 euroga Lastefondi

Kolm möödunud jõulude ajal TV3 heategevussaates “Inglite aeg” osalenud keerulise saatusega perekonda annetas kokku 7000 eurot edasi SA TÜ Kliinikumi Lastefondile.

Sellest summast 2000 eurot annetas Lastefondile pere, kus kasvab haruldase geenihaigusega 4-aastane Elly, keda Lastefond on ise alates 2014. aasta novembrist igakuiselt toetanud aidates tasuda tüdruku massaaži ja osteopaatia eest. Heategevussaates kogus perekond raha Ellyle koduse kõnnistimulaatori soetamiseks.

Samuti 2000 euroga toetas Lastefondi Tartumaalt pärit Alar, kes kasvatab üksinda 12 last ning palus saate vahendusel tuge kodumaja remondiks.

3000 eurot aga otsustas Lastefondile edasi annetada väga harvaesineva haigusega 4-aastase Sanderi pere. Pisipoisil puuduvad sisekõrva ja aju kuulmiskeskust ühendavad närvid, mistõttu ta ei kuule. Ainus võimalus laps kuuljaks teha, on teostada keerukas ajutüve operatsioon Itaalias. Saatega kogus perekond raha, et katta operatsiooniga seotud reisikulusid, sest haigekassa tasub küll operatsiooni ja ravi eest, kuid mitme aasta vältel igakuiselt aset leidvate ravireiside muud kulud tuleb perel endal tasuda.

Loe edasi: “Inglite ajas” osalenud perekonnad toetasid 7000 euroga Lastefondi

Udmurdi tantsud ja mängud Tartu tantsuklubis

24. veebruari õhtul alates kella kaheksast kuni keskööni on kõigil huvilistel võimalus Tiigi seltsimajas (Tiigi 11) toimuvas Tartu tantsuklubis õppida peamiselt Lõuna-Udmurtiast pärit rahvatantse, laulumänge ja mänge.

Folklooriansambel Jumšan gur Lätis Turaidas 27 septembril 2015 aastal Foto Nikolai Kuznetsov — Folklooriansambel Jumšan gur Lätis Turaidas 27. septembril 2015. aastal. Foto: Nikolai Kuznetsov

Tantsude õppimine läheb tantsuklubilistel ladusamalt, kui tantsijatel on tähelepanelikkust ja visadust, mis viib sageli sihile. Udmurtide mängud on väga kaasahaaravad ning need peaks tekitama hasartset mängulusti igas vanuses osalejates.

Tartus õppivad ja elavad udmurdid on loonud oma folklooriansambli Jumšan gur ehk Peoviis, mis tegutseb siinmail ansamblina 2006. aastast, kuid juba ’96-st käivad Tartus elavad udmurdid üheskoos laulmas ja tantsimas. Udmurdid tutvustavad meelsasti huvilistele oma kodukandi rahvakultuuri ehedal kujul. Ansambli koosseis muutub pidevalt, kuna koosneb peamiselt tudengitest. Samas kuulub ansamblisse ka staažikamaid osalejaid, kes on Tartus tegelenud udmurdi rahvakultuuriga ligi 20 aastat.

Mõned videoklipid ansambli esinemistest:
1) Riias soome-ugri rahvakultuuri festivalil 26. septembril 2015. aastal
2) Hõimupäevade suurkontserdil Tartu ülikooli aulas 17. oktoobril 2013. aastal

Loe edasi: Udmurdi tantsud ja mängud Tartu tantsuklubis

Puudega noormees saab Lastefondi toel vajalikku füsioteraapiat

SA TÜ Kliinikumi Lastefond asus toetama sügava puudega 18-aastast Tanelit, kes vajab regulaarset füsioteraapiat. Lastefond toetab poissi selles poole aasta jooksul igakuiselt 240 euroga.

Tanel Foto erakogust — Tanel. Foto erakogust

Tanel ei kõnni, räägi ega istu iseseisvalt ning vajab iga toimingu juures kõrvalabi. Kuigi poisile on tehtud kõikvõimalikud uuringud, ei ole talle tänaseni suudetud meditsiinilist diagnoosi panna. Geneetlised uuringud näitavad geenimutatsiooni, mida on varasemalt haigustpõhjustavana kirjeldatud maailmas vaid ühel korral ning sellega kaasnes raske arengus mahajäämus ja käitumishäired, millest järeldatakse, et tegu võib olla haigust põhjustava geenimuutusega.

Poisi isa sõnul on Taneli suureks mureks sundasendi tõttu kõverdunud selg ja jalad, mistõttu vajab ta füsioteraapiat palju tihedamalt, kui rehabilitatsiooniplaani järgi riiklikult hüvitatakse. “Rehabilitatsiooniplaan näeb ette füsioteraapiat kuus korda aastas, kuid see ei ole kindlasti piisav. Tema seisundit arvestades oleks kasulik teha seda kaks-kolm korda nädalas,” räägib ta. Seega vajaks poiss lisaks rehabilitatsiooniplaanis ettenähtule veel kahte füsioteraapiaseanssi nädalas.

Loe edasi: Puudega noormees saab Lastefondi toel vajalikku füsioteraapiat

Hinnatud noorsootöötaja Joel Juht: positiivsus algab õigetest põhiväärtustest

Joel Juht pälvis Tartu tunnustuse eduka noorsootöö eest.

Joel Juht on tuntud kui tänavatantsu arendaja Eestis, JJ-Street tantsukooli looja ning hinnatud noorsootöötaja, kes oma kogemustele toetudes on aidanud paljudel noortel leida tee positiivsesse ellu.

Joel on alati heatujuline, lõbus ja positiivne, tema tegudes on kirge ja kuigi ta on ise õpetaja, jätkab ta pidevalt uute asjade juurdeõppimist. Pühade ajal leidis Joel veidi aega, et rääkida sellest, mis aitab tal olla positiivne ja edasiliikuv.

Olete töökas ja motiveeritud isiksus, kuidas leiate endas igapäevaselt motivatsiooni, et kõigi ettevõetud asjadega kirega tegeleda?

Proovin lihtsalt alati teha nii kaua, kui veel jaksan. Tore on tegutseda, siis on alati millest rääkida ja saab juurde uusi kogemusi. Õppimine on siinkohal minu jaoks väga oluline, sest iga uue asja algatamine annab võimaluse kogeda midagi uut.

Millist nõu annaksite inimestele enese paremaks motiveerimiseks?

Inimesed on erinevad ja igal inimesel on tõenäoliselt oma isiklikud tegemised ning asjad, mis teda motiveerivad, kuid arvan, et õiged väärtused südames ning positiivse ellusuhtumisega inimesed meie ümber hoiavad alati ka meid ennast motiveerituna.

Kuidas leiate endas jõudu olla positiivne ja elurõõmus?

Mõtlen tihti nende tublide ja edukate inimeste peale, kes on ühiskonnas heaks eeskujuks. Just sellised inimesed panevad silmad särama ja veel rohkem vaeva nägema enda isikliku arenguga. Kui ümbritseme ennast inimestega, kes on meile eeskujuks ja teeme ise kõik, et olla teistele eeskujuks, oleme juba teinud suure sammu rõõmsama ja positiivsema elu suunas.

Kuidas arendada endas positiivset ellusuhtumist?

Soovitan pidevalt tuletada endale meelde häid ning sügavaid põhiväärtusi, sest kui väärtused sinu sees on paigas, on nendele alati hea toetuda. Positiivsus algabki õigetest põhiväärtustest.

Monika Kuzmina

Tartu autoehituse hiilgus ja allakäik

Novembri lõpus ilmus trükist raamat Tartu autoehituse hiilgus ja allakäik. 300leheküljelises raamatus tutvustatakse põhjalikult nõukogude perioodil Tartus ehitatud busse ja furgoonautosid, uuritakse autokerede ehituse algaastaid enne II maailmasõda ja seoseid nõukogude ajal alanud bussiehitusega. Raamatus antakse ülevaade ka Tartus ehitatud Scania linnaliinibussidest ja Tartu autoremonditehasest välja kasvanud uutest ettevõtetest. Raamat on rikkalikult illustreeritud fotode ning ajastukohaste esemete kujutistega, see pakub nostalgiat ja äratundmisrõõmu inimestele, kes sündinud Nõukogude Eestis. Nooremale põlvkonnale sobib raamat teadvustamaks ja avastamaks Nõukogude perioodil toimud plaanimajandusliku süsteemi toimimist. Tartu autoehituse hiilgus ja allakäik on põhjalik käsitlus Eesti autoehituse ühest nurgakivist Tartu autoehitusest. Raamat pakub huvi nii tehnikahuvilisele kui nostalgikule.

Raamat on kokkuvõte üle 10aastasest uurimistööst Tartus toimunud bussiehituse ajaloost ja sellest välja kasvanud eriotstarbeliste furgoonautode tootmisest Tartu Autode Remondi Katsetehases. Raamatus otsitakse seoseid ja ühendavaid otsi Tartu sõjaeelse bussiehituse ja nõukogude perioodil käivitatud busside seeriatootmise vahel. See on lugu Tartu bussi- ja furgooniehituse minevikust, olevikust ja tulevikust.
Tarvo Puusepp

Tartus tuleb talvine tantsupidu

Laupäeval, 12. detsembril kell 13 peetakse Tartu raekoja platsil Tartu talvist tantsupidu.

Tantsupeol osaleb 21 rahvatantsurühma 380 tantsijaga. Esinevad nii lasterühmad kui ka täiskasvanuterühmad.

Kavas on tantsud, mis pärit Kihnu, Saaremaa, Ruhnu ja Pakri saartelt.
Tantsupidu lõpetatakse tantsijate ja pealtvaatajate ühises tantsuringis.
Liidia Konsa

Tartu ülikooli loodusmuuseum avab uue püsiekspositsiooni

Savanni dioraam TÜ loodusmuuseumis. Aavo Kaine foto

Eesti vanim muuseum, 1802. aastal asutatud Tartu ülikooli loodusmuuseum avab 16. jaanuaril 2016 külastajatele uue ekspositsiooni. Neli aastat kestnud renoveerimistööde käigus valmis uus püsinäitus „Maa. Elu. Lugu“ ning kaks õppeklassi.

Uus püsinäitus juhatab külastaja Maa ja elustiku arenguloo kaudu tänasesse päeva. Külastaja kohtub Devoni ajastu koopas rüükalaga, saab jälgida liblikate öist lennujaama ning vaadata tõtt esimese Eesti šaakaliga. Avastamisrõõmu pakuvad Tartu meridiaanil asuvaid kooslusi kujutavad dioraamid. Elavnurgas kohtuvad lapsed vanade tuttavate saare-roninastiku ja punapõlv-tarantliga, aga ka uue asuka roheleeguaniga.

Algaval aastal jätkatakse traditsiooniliste huvipäevade ja vestlusõhtute korraldamisega uuel seminarialal. Kooliõpilased saavad loodust tundma õppida ja uurida muuseumi geoloogia- ja zooloogiaklassides toimuvates muuseumitundides.

Loodusmuuseumi külastamise kohta saab infot Tartu ülikooli loodusmuuseumi kodulehelt.

Virge Tamme