Rubriik: Tartu linn

Vistel-pastel vastlapäev Tartus

Eesti rahvapärimuse kool korraldab 7. märtsil kell 13 ja 14.30 Tartus Pepleri 27 saalis rahvaliku teemapäeva „Vastel-pastel vastlapäev”. 

Räägitakse vastlapäevakommetest, maagiast, liulaskmisest, linast ja linaõnnest, uuriluust, vastlapudrust, rasvaleivast, seajalgadest. Lugude vahepeal on laulu liulaskmisest ja sellest, mis juhtub nendega, kes liugu laskma ei lähe. 

Üheskoos vuristatakse vurrkonti, aetakse põrsad põllule ja kada teiste sakste maile. Et jooksikute sigade ja teiste kariloomade jalad ikka kammitsas oleksid ja kevadel kiigeseppadele midagi kinkida oleks, punutakse valmis sile, sitke ja vastupidav vastlapael.

Lisaks kammitakse pead, tehakse noore kuu loitsu ja meisterdatakse nööbivurri. Kaasa tuleb igal osalejal võtta kamm, midagi kõlisevat ja peotäis riideräbalaid.


Info ja eelregistreerimine: Terje Puistaja, terjepu@gmail.com, tel 5649 2650.
Lisainfo: www.parimuskool.ee

Avastusrännak kindamustrite maailma

Kinnaste ja foto autor Kristi Jõeste.

Näitus on avatud Eesti rahva muuseumi näitusemaja fuajees 26. veebruarist kuni 20. märtsini.

Kristi Jõeste kindanäitusel „Kirjatud teekond“ on väljas autori viimase seitsme aasta jooksul kootud rahvuslikud sõrmkindad ning fotod kinnastest, mis on selle aja jooksul leidnud uued omanikud. Kuna inspiratsiooni on suures osas saadud ERMi kindakogust, siis kujutab „Kirjatud teekond“ päriselt aset leidnud avastusrännakut kindamustrite maailmas.

Olugugi, et 150 aastat tagasi oli kinnastel lisaks suurele tarbeväärtusele ka kindel koht erinevates rahvapärastes rituaalides, pole autori ambitsiooniks taaselustada neid endisaegseid mustrites ja värvides peituvaid sõnumeid, vaid juhtida tähelepanu ning panna kaasaegseid märkama eesti kinnastega seonduvaid põliseid ilukaanoneid.

Vaata ka autori käsitööblogi: kristijoeste.blogspot.com

Lisainfo: Kristi Jõeste, Viljandi käsitöömeister, kristi.joeste@gmail.co, tel 520 0340

Reimo Rehkli

Täna on Baeri päev

Eesti maaülikooli Karl Ernst von Baeri maja teadusloo uurimise keskus ja Eesti looduseuurijate selts kutsuvad osa võtma Baeri päevast tänasel teadlase sünniaastapäeval, 28. veebruaril Tartus.

Esimene Baeri päev sai teoks 1877. aastal, pärast K. E. von Baeri surma. Traditsioon kestis kuni 1920. aastateni ning taastati 1976. aastal, kui Baeri maja taas uksed avas.

Kell 14.30 kogunetakse Toomemäele, et asetada lilled K. E. von Baeri mälestussamba juurde. Kell 15 jätkub üritus Baeri majas Veski tn 4. Kavas on venekeelsed ettekanded “Tartu ülikooli õpetlased Venemaa loodusuurijate ja arstide kongressidel 1860-1910” (Marina Loskuto va) ja “Saksa jälg vene evolutsionismis 19. sajandil” (Eduard Koltšinski, Anastassija Fedotova).

Osale toidupatareide valmistamise töötoas

Eesti Rahva Muuseum ja teaduskeskus AHHAA kutsuvad huvilisi toidupatareide valmistamise töötuppa. Töötoas ehitatakse kartulitest patareisid, mille energiast piisab LED-pirni süütamiseks.

Selleks tehakse toidupatareidest füüsikast tuntud vooluahelaid, et muuta voolutugevust ja pinget. Töötuba aitab eksperimentide kaudu avastada ja tutvustada füüsika baasteadmisi.

Elektrit on võimalik tekitada ka algselt muuks otstarbeks kasutatavatest ainetest ning töötuba pakubki osalejatele võimaluse eksperimenteerida orgaaniliste toiduainete erinevate kasutusvõimalustega.

Töötoad toimuvad Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9):
3. märts kell 13.00 ja 15.00
31. märts kell 13.00 ja 15.00
28. aprill kell 14.00 ja 16.00

Osalemine eelregistreerimisega: giidid@erm.ee, tel 7350445. Grupi suurus kuni 25 inimest, töötoa hinnaks on 1 euro.

Lisainfo: Jaanika Jaanits, programmijuht, e-postil jaanika.jaanits[at]erm.ee või telefonil 7350428

Tulekul maailmamuusikafestival MAAjaILM

Tänavune maailmamuusikafestival MAAjaILM leiab aset 11. ja 12. märtsil Tartus Genialistide klubis ning Vanemuise kontserdimajas, festivali peaesinejaks on maailmakuulus norralaste tantsutrupp FRIKAR.

Norra hallingtantsu lipulaeva, maailmakuulsa tantsutrupi FRIKAR esinemisest kujunes mulluse Viljandi pärimusmuusika festivali üks vaieldamatuid tipphetki. Kuna kõik huvilised ei mahtunud etendusele, võttis Eesti Pärimusmuusika Keskus enesele südameasjaks Frikar lavastusega “Mjølk” taas siinse publiku ette tuua.

Festivali ajakava ja esinejate lühitutvustused leiab siit.

Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus

Tartu tantsuklubis saab tantsida ingeri tantse

Foto: Tartu tantsuklubi
Taas on Juha-Matti Aroneni ja tantsurühma Röntyskä juhendamisel huvilistel võimalus õppida tantse, tantsulaule ja laulumänge Ingerimaalt. Esimene kogunemine toimub 2. märtsil kell 20.00-24.00 (02.00) Tartus Tiigi seltsimajas (Tiigi 11).

Ajalooline Ingerimaa sai geograafiliselt alguse Narvast ja jätkus Peterburi ümbruse külade kaudu Soome. Ka tantsudes on palju sarnast eesti, vene ja soome tantsudele. Tantsuklubis on seekord varasemast rohkem vanamõõdulisi (regivärsilisi) tantsulaule. Aga muidugi eelmiste aastate kombel ka palju röntyskäid (tantsulaule Põhja-Ingerist), kontratantse ja eesti vanadele seltskonnatantsudele sarnaseid paaristantse.

Üldiselt on ingeri traditsiooniline laul, tants, mäng ja muusika väga tihedalt omavahel põimunud – vahest on võimatu öelda, kas laul on tantsu saateks või hoopis vastupidi – liikumine laulule toeks. Tantsuklubi jaoks tasub siis soojendada sama palju jalgu kui häälepaelu. Pikad refräänid ja lähedase sugulaskeele laulusõnad teevad kaasa laulmise kergeks ja sõnadest, tantsust, laulust – liikumisest ja hingamisest saab üks tervik. Loe edasi: Tartu tantsuklubis saab tantsida ingeri tantse

Täna valmib Eesti Rahva Muuseumis Eesti kaardi kujuline pidusöök

Eesti Rahva Muuseum tähistab Eesti Vabariigi 93. aastapäeva 24. veebruaril Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu) kodusele maale ja kodumaisele toidule tähelepanu pöörates.

Eestlased on üks paiksemaid rahvaid Euroopas, kes on elanud samal maal aastatuhandeid. Alati on siin hoitud ja hinnatud oma peret, kodu ja maad. Aastasadade jooksul on muutunud maa omanikud ja maakasutusviisid.

24. veebruaril kuulutame Eesti Rahva Muuseumi ja Maa-ameti koostöös välja kogumisvõistluse „20 aastat maareformist“, millega kutsume kirja panema 1991. aastal alguse saanud maareformiga ja muutunud maakasutusega seotud mälestusi ja kogemusi. Maa-ametis valminud lühifilm tutvustab kaartide tegemist ja Maa-ameti geoportaali kasutusvõimalusi. Samas valmib kartulitest ja eestimaiste toiduainete valikust Eesti kaardi kujuline pidusöök, mida üheskoos proovida. Muusikat teevad Andres Vago ja Roland Mällo. Ürituse algus kell 13.00.

Avatud on püsinäitus „Eesti. Maa, rahvas, kultuur“ ja vahetuvad näitused „Euroopa maitsed“ ning „Kui põllud põlesid“.

Muuseum on 24.02.2011 avatud 10–-17.
Sissepääs tasuta.

Pillimänguhuvilisi kutsutakse improvisatsioonikursustele

Tulekul hääleimprovisatsiooni õpituba – 26. veebruaril kl 14.00 on huvilised oodatud Eesti Rahva Muuseumi näitusemajja (J. Kuperjanovi 9), kus põeva juhendab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika laulu magistrant, muusik, helilooja ja improfänn Mari Kalkun.

„Praktilise õpitoa käigus teeme erinevaid harjutusi, mis keskenduvad häälele ja heli tekitamisele hääle abil. Inimhääl on instrument, mida kanname endaga kogu aeg kaasas, mida kasutame pidevalt ja iga päev. Hääle kaudu suhestume endaga ja maailmaga. Kuna hääl saab tekkida ainult tänu hingamisele, siis pööratakse õpitoas sellele olulist tähelepanu. Lisaks on tähelepanu all hääle ja keha seosed. Proovime koos improviseerimist, meloodiate, rütmi ja helimaastiku loomist ning otsime hääle erinevaid varjundeid.“

Hääleimprovisatsiooni õpitoas osalemiseks ei ole vaja eelteadmisi ja kogemusi laulmisest.

Improvisatsioonikursus pakub pillimängijatele vanuses 16+ võimaluse avardada oma muusikalist silmaringi. Kord kuus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas toimuvates töötubades antakse ülevaade improviseerimisvõtetest jazzis, rahva- ja vanamuusikas. Juhendajateks on oma ala professionaalid, kes selgitavad eri stiilide mängimiseks vajalikku teoreetilist tausta ning seejärel rakendatakse need võtted kohe ka praktikasse. Kursuse lõpuks on osalejatest kujunenud koosseis, kes valdab vähemalt algtasemel improvisatsioonivõtteid eri stiilides ning on valmis üles astuma Eesti Rahva Muuseumis toimuval kursuse lõpukontserdil.
Kursusel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine; maksimaalne osalejate arv 12. Ühe töötoa hinnaks on 3 eurot.
Töötoad toimuvad: 26. veebruar, 26. märts, 30. aprill, 28. mai

Lisainfo ja registreerimine: Karmen Puidak, e-postil karmenikas[at]gmail.com

Improvisatsioonikursuse läbiviimist toetab Eesti Kultuurkapital

TeateTantsu ajal toimub suurim tantsurühmade folkloori kogumine

 Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ning Eesti Kirjandusmuuseum alustavad koostööd, et korraldada koos viimase poole sajandi suurimat rahvatantsurühmade folkloori kogumist. 

Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 tänavusuvises TeateTantsu suurprojektis osaleb mitusada rahvatantsurühma, sellega avaneb võimalus saada hea läbilõige Eesti rahvatantsu maastikust. Rühmadele saadetud küsitluses palutakse kirjeldada nii igapäevast tegevust, esinemiseelseid rituaale, legende, reiside kirjeldusi jne. Andmed arhiveeritakse digitaalsel kujul Eesti Rahvaluule Arhiivis.

 „Tants on kollektiivne tegevus ja iga kollektiivi hea toimimise osaks on tantsimise kõrval aastatega tekkinud ja vaid sellele kooslusele omased kombed ja traditsioonid,“ ütles Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi juhatuse esimees Kalev Järvela. Järvela lisas, et nii paisub ühekordse TeateTantsu projekti mõju veel suuremaks: „Euroopa kultuuripealinna aastal toimuv TeateTants loob sel moel võimaluse ka kestvamaks  kultuurinähtuseks.“

 Rahvaluule Arhiivis on tantse talletatud ligi 100 aastat. Esimesed professionaalsed tantsukirjeldused pani 1913. aastal kirja Anna Raudkats. 1930. aastatel jätkasid kogumist Ullo Toomi, Rudolf Põldmäe ja Herbert Tampere. Tänapäeval on rohkelt jäädvustatud ning tutvustatud Ingrid Rüütli eestvõttel Kihnu tantsutraditsiooni, samuti on salvestatud Ingeri tantsupärimust.

 Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning Eesti Kirjandusmuuseumi vahelise koostöölepingu sõlmimine toimub teisipäeval, 01. märtsil  kell 12 Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu).

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts korraldab 20.-28. augustil 2011 suuremahulise tantsuprojekti TeateTants 2011, mille käigus läbitakse tantsides 1000 km Eestimaa maanteid. TeateTantsu eesmärgiks on läbida lakkamatult tantsides ja musitseerides 15 maakonda. Projektis on oodatud kaasa lööma vähemalt 4000 tantsijat, aga miks mitte ka kuni poole rohkem. Osaleda saavad nii tantsurühmad kui koorikollektiivid ning kõik särasilmsed seltskonnad, kes tantsust rõõmu tunnevad.

Sännas algab täna läbipaistvate suhete koolitus

Sel nädalal on Eestis Euroopa ökokogukogukondade liikumise eestvedajad Saksamaalt Ina Meyer-Stoll ja Achim Ecker ökokogukonnast ZEGG. Eile viisid nad Tartus läbi oma kogukonna tutvustuse teemal “Läbipaistvad suhted ja hirmudest vaba armastus ZEGG ökokogukonnas Saksamaal”, täna on algamas neljapäevane läbipaistvate suhete koolitus Sänna kultuurimõisas.

Sänna koolitusele vabanes paar kohta, nii et kellel huvi, võib võtta ühendust jaanus@juured.ee. Vt lähemalt siit.

Allikas: Jaanus Viese

Riia ja Tartu võtavad mõõtu jäähokis

19. veebruaril toimuvad Tartu Lõunakeskuse liuväljal Riia ja Tartu noorte jäähokimeeskondade sõpruskohtumised, millega tähistatakse kahe linna sõprussuhete kuuendat aastapäeva.

Tasuta ürituse avamine on kell 10.00, pool tundi hiljem alustavad kohtumist U12 meeskonnad, kell 12.30 algab U18 mäng.

Jäähoki sõprusmängude korraldamise idee algatajad on Tartu volikogu esimees Aadu Must ning Riia volikogu esimees Nils Ušakovs.

Tartu ja Riia vahelised sõprus- ja koostöösidemed sõlmiti ametlikult 14. märtsil 2005.

Metsamehed saavad kokku

Täna, algusega kell 14.00 toimub ASi Lemeks Tartu kontoris EMPL juhatuse korraline koosolek, kus auratakse liidu järgmise kahe aasta eesmärke ja liidu visuaalse sümboolika kontseptsiooni. EASi finantseeritava metsa- ja puidusektori uuringu projekti ja metsa- ja puidutööstuse statistikat. Samuti kontaktpäevade sisu ning kommunikatsiooni tegevusi. Arutluse all on ka Venemaa raudteeprobleemid ning Venemaa plaan alates WTO-ga liitumisest alandada tolle, kuid samas kehtestada ümarpuidu ekspordikvoodid.
Lisainfot annab  Ott Otsmann

Homme, 16. veebruaril algusega kell 9 toimub Paides erametsaomanike tugiisikute koostöönõupidamine, kus arutatakse erametsanduse toetusmeetmeid ja tugiisikud annavad ülevaate oma tegevusperioodiks püstitatud eesmärkide saavutamisest ja tegevustest viimase kolme kuu jooksul. Arutatakse ka tugiisiku rolli ja tugisüsteemi toimimist praegu ja tulevikus.
Lisainfo: Jaanus Aun, SA Erametsakeskus juhatuse liige

Eesti Rahva Muuseum ootab võistlustöid teemal „Minu auto“

autoEesti Rahva Muuseum kutsub osalema traditsioonilisel teatmematerjali kogumise võistlusel.
Teemal „Minu auto“ oodatakse lugusid igapäevasest autokasutusest, autodega seotud uskumustest ja rituaalidest, värvikatest juhtumistest, anekdootegi. Pikaaegsetelt autoomanikelt oodatakse mälestusi ja võrdlusi, kuidas auto kasutus on muutunud võrreldes varasemate aastatega. Mida sümboliseerib auto – liikumisvabadust, kiirust, kulusid? Kas auto on lihtsalt käepärane kodumasin või pigem üks pereliikmetest või hoopis uhkuseasi?
Käsikirjalised tööd tuleb vormistada A4-formaadis paberile. Kellel on arvuti kasutamise võimalus, võiksid kaastöid saata digitaalsel kujul e-kirjaga või CD-le salvestatuna. Mälestuste illustreerimiseks on oodatud nii fotod kui filmid.
Tööd saatke kas e-postile: tiina.tael@erm.ee või aadressil Eesti Rahva Muuseum, Veski 32, 51014 Tartu. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 31. juuli 2011.
Lisainfo: Tiina Tael, peaarhivaar, telefon  7350 420 või e-post tiina.tael(at)erm.ee

Tartu tantsuklubis esinevad Põhja-Eesti lõõtspillimängijad

Kolmapäeval, 16.veebruaril  saavad Tartu tantsuklubis kokku Põhja-Eestist pärit ja Põhja-Eestis tegutsevad lõõtspillimängijad. Tartu tantsuklubisse tulevad lõõtspillimängijad Harjumaalt, Tallinnast, lisaks hulk rahvamuusikuid Tartumaalt ja Tartust. Eesti lõõtspillidel musitseerivad Ain Lindvest, Enrik Visla, Juhan Uppin, Kaarel Kõivupuu, Martin Müller, Siim Rikker ja Tarmo Kivisilla. Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt. Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti! Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Esinemine toimub Tiigi seltsimajas, aadressil Tiigi 11 kella 20-24-ni. Pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele on osalemine tasuta. 

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja SA Tartu Kultuurkapital.

Lisateave: +372 5560 2102, triinu.nutt@gmail.com

Talleta ajalukku “Minu auto”

Eesti Rahva Muuseum kutsub Teid osalema traditsioonilisel teatmematerjali kogumise võistlusel. Teemal “Minu auto” oodatakse lugusid igapäevasest autokasutusest, autodega seotud uskumustest ja rituaalidest, värvikatest juhtumistest, anekdootegi.

Kui olete pikaaegne autoomanik, oleksime tänulikud mälestuste ja võrdluste eest, kuidas auto kasutus on muutunud võrreldes varasemate aastatega. Mida sümboliseerib auto – liikumisvabadust, kiirust, kulusid? Kas auto on lihtsalt käepärane kodumasin või pigem üks pereliikmetest või hoopis uhkuseasi?

Võimalik on esitada ka vabateemalisi võistlustöid. Rohkem infot ja teemasid pakuvad küsimuskavad, mida leiate veebis: http://www.erm.ee/kirjasaatjad Soovi korral küsige küsimuskavu muuseumist.

Käsikirjalised tööd tuleb vormistada A4 -formaadis paberile. Neilt, kellel on arvuti kasutamise võimalus, oodatakse kaastöid digitaalsel kujul e-kirjaga või CD-le salvestatuna. Mälestuste illustreerimiseks on oodatud nii fotod kui filmid.

Tööd saata kas e-postile: tiina.tael@erm.ee või aadressil Eesti Rahva Muuseum Veski 32, 51014 Tartu. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 31. juuli 2011.

Võistlusele laekunud tööd vaatab läbi žürii, kes teeb kokkuvõtteid iga teema kohta eraldi. Paremaid töid auhinnatakse rahaliste preemiate ja muuseumi väljaannetega. Võistluse tulemused tehakse teatavaks kirjasaatjate päeval septembris 2011 ning avaldatakse muuseumi kodulehel.

Pannes kirja oma teadmised ja kogemused, annate panuse meie kultuuripärandi säilimiseks ning uuteks näitusteks ja uurimusteks. Muuseum ootab Sinu lugu!

Ilmus Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamat 2009/2010

Tartu Ülikooli Kirjastuselt ilmus Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamat 2009/2010, milles sisalduvad ülevaated, analüüsid ja esseed Eesti meediamaastiku kohta paaril viimasel aastal. Tähelepanu all on nii hetkeseis kui suundumused ja väljavaated traditsioonilises meedias.
Reedel, 18. veebruaril 2011 kell 15 toimub TÜ peahoone auditooriumis 128 Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamatu esitlus. 
Paljude kirjutiste aluseks on seltsi koosolekutel peetud ettekanded. Käsitluse all on trükiajakirjandus (nii üleriigilised ajalehed kui ka maakonnalehed, samuti ajakirjad), raadio, televisioon ja ajakirjanikutöö. Raamat sisaldab rohkesti meediastatistikat ja uuringute tulemusi. Avaldatakse Juhan Peegli publitsistikat puudutav ettekanne 1983. aastast, autorite hulgas on Hagi Šein, Andres Jõesaar, Indrek Treufeldt, Maarja Lõhmus, Janek Luts, Sulev Valner, Roosmarii Kurvits, Indrek Ude, Peeter Vihalemm jpt.

Info: http://aki.ut.ee/selts

Matsalu loodusfilmide festivali paremik täna taas Tartus

Täna õhtul kell 18 saab Tartu Keskkonnahariduse Keskuses taas vaadata VIII Matsalu Loodusfilmide Festivali paremaid filme. Linastub kaks filmi: Saksamaal valminud “Koletis Badesees?” ja Venemaal tehtud “Jahihooaeg”.  

Rezissöör Florian Guthknechti tehtud “Koletis  Badesees?” räägib 1761. aastal Oderi jõest väljatõmmatud 372kilogrammisest sägast. See polnud kaugeltki tavaline kala, tema eel käisid juba siis legendid ja müüdid. Tõsilood või kalamehejutud? Sägade uurimisele pühendunud ekspert Oliver Petrart ja auhinnatud allveefilmimees Sigi Braun on on teinud koos ägeda filmi väga suurest kalast.

Rezissöör Dimitry Pishulini “Jahihooaeg” pajatab loo huntidest, kes on omandanud halva kuulsuse oma äkkrünnakute, ootamatute ilmumiste ja (mõnede meelest) piiritu julmusega. Loodus on kujundanud hallivatimehest väsimatu jooksja, visa jälitaja ja täiusliku ründaja.  Film tutvustab huntide erinevaid jahimeetodeid.

VIII Matsalu filmifestival toimus mullu septembris, sel aastal oodatakse loodusfilmide huvilisi Matsallu 14.-18. septembrini.  Matsalu Loodusfilmide festivali interneti koduleht www.matsalufilm.ee.

Kogumik värskeid uurimusi noore põlvkonna kujunemisest kiiresti muutuvas ühiskonnas

Täna kell 16.15 esitletakse Tartu Ülikooli kohviku talveaias Eesti Teadusfondi grandi “Lapsed ja noored kujunevas info- ja tarbimisühiskonnas” raames valminud digitaalset kogumikku. CD-kandjale on koondatud projekti jooksul valminud teaduspublikatsioonid, doktori- ja magistritööd ning ajakirjanduses ilmunud artiklid.
Projekti juhi Veronika Kalmuse sõnul tingis vajaduse kogumiku väljaandmiseks lähedaste teemadega tegelevate kolleegide, üliõpilaste ja praktikute suur huvi. “Noore põlvkonna eripära on siirdeühiskonnas jätkuvalt aktuaalne ning kogumiku vahendusel on võimalik sellest küllaltki rikkalik mosaiikpilt kokku panna”, lisas Kalmus.
Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi meediauuringute professori Veronika Kalmuse juhitud grandiprojekti (kestis aastatel 2007−2010) raames välja antud kogumik sisaldab publikatsioone, mis vaatlevad noore põlvkonna kujunemist tänapäevase, kiire arengutempoga ühiskonna kontekstis. Kogumikust võib leida inglise, eesti, saksa ja vene keeles ilmunud 39 teadusartiklit või raamatupeatükki, kaks doktoritööd, üheksa magistritööd ning 12 populaarteaduslikku artiklit.
Veronika Kalmus, Margit Keller, Pille Runnel ja Andra Siibak on lisanud põhjaliku eesti- ja inglisekeelse sissejuhatuse, mis annab ülevaate peamistest tulemustest ja pakub praktilisi soovitusi lapsevanematele, lasteaednikele, õpetajatele, ajakirjanikele, noorsootöötajatele ja teistele noore põlvkonna sotsialiseerimisega seotud huvirühmadele.
Projekti jätkuna keskendub uurimisrühm edaspidises töös põlvkondade vahelistele suhetele kujunevas infoühiskonnas, võttes vaatluse alla näiteks erinevate vanuserühmade meediakasutuse, aga ka lapsevanemate ja õpetajate rollijaotuse laste meediapädevuse kujundamisel.

TeatriPolygon kutsub noori tutvuma ja kaasa mängima

15. veebruaril toimuvad lahtised tunnid teatrikoolis TeatriPolygon Tallinnas, Rävala pst 8 ja Tartus Vanemuise 19. Osalema oodatakse noori (12-aastaseid ja vanemaid), kes saaksid sel moel vahetu kogemuse, mida teatriõpe harrastusena annab ja võimaldab.

Avatud teatritoad toimuvad Tallinnas (Rävala pst 8, C- korpuse 7. korrusel) 15. veebruaril kell 17 ja Tartus (Vanemuise 19) 15. ja 17 veebruaril kell 16.30.  

Selga tuleb panna liikumist võimaldav riietus ja vahetusjalanõud kaasa võtta!

Samades kohtades hakkavad toimuma ka edasised kohtumised.

Õppejuht Virko Annus: “Teatrikool kasutab neid meetodeid, mida kasutavad draama-ja teatriõpetajad tavakoolis. Üks eesmärkidest on luua keskkond, kus läbi tegustemise ja läbimängimise on võimalik õppida mõtlema ja õppida õppima.” Koolijuht Tamur Tohver: “Me ei tõmba kedagi üldhariduse omandamisest kõrvale, lubades staarikssaamist ja plaadilepinguid. Vastupidi, me toetame olulisel määral noore inimese mängulist arnegut isiksuseks, kes oskab oma edasiminekut  eesmärgistada. Teatrikoolis harjutakse kollektiivse tegutsemisega, vastustusega, distsipliiniga.”

Laiemalt teatrikoolist aadressidel:

http://polygonteater.blogspot.com/2011/01/puu-ule-otsustage-tema-viljade-jargi.html

http://poly.ee/polygon/kool1.html

Tartu Tähetornis toimuvad vaatlusõhtud

Esmaspäeval, 7. veebruaril ja teisipäeval, 8. veebruaril kella 18-20 saab Tartu tähetornis vastresteureeritud Zeissi teleskoobiga vaadata Kuud ja Jupiteri. Pilves ilmaga vaadatakse tähti planetaariumis, etendused algavad kell 18.30 ja 19.30.
Korraldajad on Tartu Ülikooli Ajaloomuuseum ja Tartu Tähetorni astronoomiaring. Vaatlusõhtuid toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Tartu linn aitab hooldajatel tööle asuda

Tartu linnavalitsus, Tartu ja Luunja vallavalitsused otsivad koostöös võimalusi, et koduse hooldusega seotud inimesed saaksid soovi korral tööle asuda.

Jaanuarikuus alustasid projektis osalevate omavalitsuste sotsiaaltöötajad hooldajate intervjueerimist, et selgitada välja nende võimalused ja soovid tööturule naasmiseks. Märtsi lõpuni intervjueeritakse kolmes omavalitsuses ühtekokku 320 täiskasvanud isiku hooldajat. Intervjuu käigus uuritakse hooldaja töökoormust ja oskusi ning tema motiveeritust tööturule suundumiseks, samuti tehakse kindlaks seda takistavad ning toetavad asjaolud.

Küsitluste abil selgitatakse välja nelikümmend hooldajat, kes sooviksid tööle asuda. Ühe võimalusena pakutakse neile võimalust tööle asuda koduhooldusteenuse pakkujana. „Selline ettevõtmine võimaldab meil laiemalt kasutada nende inimeste praktilisi kogemusi, mida nad on hooldajana omandanud, ning  samas annab see neile võimaluse naasta tagasi tööellu. Projektis osalemine annab linnale hea võimaluse ka uute töökohtade loomiseks,“ kommenteeris abilinnapea Vladimir Šokman.

Tööle asumisest huvitatud hooldajatel, kes soovivad projektis osaleda, tuleb pöörduda  linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna eakate ja puuetega inimeste hoolekandeteenistusse või piirkonnakeskusesse. Projektiga saavad liituda need inimesed, kes pole hoolduskoormuse tõttu saanud tööle minna.

Hooldajate töölerakendamine võimaldab koostööd tegevatel omavalitsustel luua uusi töökohti koduhooldusteenuse valdkonnas  ja pakkuda hooldatavatele mitmekesisemaid hooldusvõimalusi.

Projekti „Päevaste ja ööpäevaringsete hooldusteenuste abil tööle“  rahastab  Euroopa Sotsiaalfond  töölesaamist toetavate hoolekandemeetmete  raames.

Mängime muinasjuttu

Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja käsitöötoas saab täna õhtul kell 17 kuulata Eesti muinasjuttu Kambja kihelkonnast “Seitsme venna sõsar ja tonditütar”.
Käsitöötoas hakkab kooliealistele lastele suunatud loovürituste sari “Mängime ja meisterdame muinasjuttu” toimuma iga kuu esimesel kolmapäeval kell 17. Kohaks on ERMi näitusemaja käsitöötuba (Kuperjanovi 9, Tartu) ja läbiviijaks muinasjutuvestja Anneli Vilbaste ja Raili Hollo. Jutuõhtule on oodatud kõik muinasjutu-, käsitöö-, näitlemise- ja rahvapärimuse lembesed koolilapsed vanuses 7-14 aastat. Õhtu jooksul kuulevad lapsed ühe rahvaliku muinasjutu, seejärel saavad jutukohased rollid ja mängivad loo muinasjutuvestja eestvõtmisel ühiselt läbi. Enne või pärast rollimängu meisterdatakse muinasjutus kasutatav või seda meenutama jääv rahvalik käsitööese. Loovüritusel osalejad saavad õhtu meenutuseks kaasa nii enda meisterdatud asja kui ka räägitud muinasloo teksti. Jututund on tasuta.
2. märtsil Saksa muinasjutt “Taadil on alati õigus!”
6. aprillil Ungari muinasjutt “Hundi maja”
4. mail Aafrika muinasjutt “Pähklivargad”
Jutuõhtuid koordineerib ja lisateavet jagab Helen Kõmmus (56504126) helen.leenu@gmail.com.

Täna on Tartu rahu 90. aastapäev

Täna toimub Tartu rahu 90. aastapäeva mälestuseks Tartus terve rida avamisi, kõnekoosolekuid ja ettekandeid. Ka linnakodanikud on oodatud seda päeva lippude väljapanekuga tähistama.

Tartu rahu juubeli puhul avatakse ja esitletakse ka mitut Tartu rahuga seotud objekti. ERM’i postimuuseumis tuleb esitlusele uus mark “90 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest”. Avamisele tuleb ka Vanemuise 35 hoones asuv Tartu rahulepingu tuba, kus on võimalik heita pilk Tartu rahulepingu originaalile endale. Sõna võtab välisminister Urmas Paet. Kell 13-19 on tuba avatud kõikidele huvilistele. Kell 17.30 toimub samas Vanemuise 35 hoone juures Jaan Poska mälestusmärgi avamine.

Lisaks avamistele ja esitlustele toimub Tartu rahu juubeli puhul ka sügavamalt Tartu rahuga seonduva üle arutlevaid üritusi. Keskpäeval korraldab Põllumeeste Kogu Vanemuise 35 maja ees Tartu rahu tähistamise kõnekoosoleku.

Vanemuise kontserdimajas toimub Tartu rahu 90. aastapäeva kontsert, kus samuti on kõnega esinemas president Toomas Hendrik Ilves. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutus võõrustab õhtul külalisi Tartu rahu 90. aastapäeva vastuvõtul.

Tartu rahulepingu sõlmisid Eesti ja Venemaa 2. veebruaril 1920, sellega lõppes Vabadussõda ning pandi alus Eesti Vabariigi iseseisvusele.