Rubriik: Tartu linn

Võro keele huviliisilõ

Seo keväjä ja jo talvõlõpul saa võro kiilt oppiq neläl kursusõl. Naist kats ummaq Võromaal, üts Tartoh ja üts um internetikursus.

1. Võro keele kursus alostajilõ (kõigilõ huviliisilõ)
Sisu: välläütlemine, kiräviis ja grammatiga alostajilõ.
Aig: veebr-mai neläpäivilde kell 17.30-19.00, edimäne tunn 3. veebr.
Kotus: Haani rahvamaja kohvitarõ, Haani, Võromaa.
Oppaja: Jüvä Sullõv (juvasul@ut.ee)
Kursusõl um viil paar vapa kotust.

2. Võro keele tävvendüskursus (kõigilõ huviliisilõ)
Sisu: grammatiga, kirotamisõ ja kõnõlõmisõ kursus võro keele mõistjilõ. Loe edasi: Võro keele huviliisilõ

Homme tantsitakse Tartu tantsuklubis saksa tantse

Kolmapäeval toimuvas Tartu tantsuklubis on kõigil huvilistel võimalus õppida saksa rahvatantse. Tantsuks mängivad Viljandi, Võru ja Tartu rahvamuusikud. Tantse õpetab Ave Mets. Tutvustatakse kontratantse Põhja-Saksamaalt ja paaristantse Lõuna-Saksamaalt. Pearõhk on Baierimaal laialt levinud Zwiefache variantidel.

Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti. Kaks korda kuus toimuvas tantsuklubis mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.

Tantsuklubi Tiigi Seltsimajas algab homme õhtul kell 20. Pillimeestele ja rahvarõivas tantsijatele on sissepääs prii.

Tartu pakub liiva

Seoses suure libedusega palub linn kinnistuomanikel võimalikult kiiresti liivatada ja puhastada oma puhastusalal asuvad kõnniteed. Vajadusel on linn on valmis juurde vedama täiendavaid liivakoguseid.

“Koostöös majaomanike ühinguga vedasime tänavuse talve eel 260 kantmeetrit liiva 70 kohta, kust eramajade omanikud said endale võtta tasuta liiva libedusetõrje tegemiseks. Praegune ilm nõuab eriti hoolsat liivatamist ja linn on valmis laialiveetud liivale lisa tooma,“ ütles abilinnapea Margus Hanson.

Liiva mahapanekukohtade ja täiendavate koguste vajadusest palutakse kinnistuomanikel teada anda Tartu Majaomanike Ühingule telefonil 5594 6872.

Vastavalt Tartu linna heakorraeeskirjale on kõik kinnistute omanikud või -valdajad kohustatud oma puhastusalal tegema libedusetõrjet. Puhastusala ulatub krundi või vallatava territooriumi piirist kuni sõidutee servani. Kinnistuomanikele ja -valdajatele talvisteks hooldustöödeks vajalikku infot leiab Tartu kodulehe esiküljelt rubriigist „Talv Tartus“ või Tartu Majaomanike Ühingu kodulehelt http://bit.ly/gnhUzl

Tartu linn korraldab koostöös Tartu Majaomanike Ühinguga eramute omanikele mõeldud tasuta liiva vedu juba kümnendat aastat.

Regilaulutuba viib osalejad lähemale esivanemate pärandile

17. jaanuaril kell 18-20 toimub tõnisepäeva regilaulutuba Tartu Linnakodaniku muuseumis (Jaani 16). Sissepääs prii!
Koduhaldja Tõnni ja sigade pühaku Tõnise (Antoniuse) järgi nime saanud päeval ohverdati karjaloomadele, käidi mõnel määral külas ja peeti pidusid.
Uue aasta esimese peo puhul laulaks laule, mis hingele jäänud. Selleks, et hing puhtaks ja vanast vabaks saada. Talve südames ja päevade valgenemises vaataks tagasi, et minna edasi.
Regilaulutoa eesmärgiks on tuua linnakodanikke ja kõiki huvilisi lähemale meie esivanemate laulupärandile. Laulutuba annab soovijatele võimaluse laulda teistega kaasa või olla ise eeslauljaks.

greengate.ee

Tulekul konverents “Tee Eesti muuseumini”

Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) toimub 21. jaanuaril konverents sarjast „Tee Eesti muuseumini“. Eesti muuseumide arenguid käsitleval traditsioonilisel aastakonverentsil keskendutakse seekord muuseumide arengutele, valikutele ja võimalustele. 

Muuseum on elus kultuuriorganism, mis säilitab küll vana aga peegeldab kaasaega ning vaatab tulevikku. Konverentsi põhiküsimuseks on: kuhu ja kuidas areneb tänapäeva muuseum ja kas muuseumi arengul on ka piire? Kas on ühiskonnas üldse midagi, mis ei ole muuseumi asi?

Konverents on eesti keeles, veebiülekannet konverentsist näeb Eesti Rahva Muuseumi kodulehelt: www.erm.ee.

Vabariigi aastapäeva puhul toimuvad seekord ka teistmoodi vastuvõtud tublidele inimestele

23. veebruaril 2011 korraldatakse kodanikualgatusena üheksa Eesti linna kümnes saalis Eesti kodanikele Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud vastuvõtt. Eesrindlikke kodanikke tervitab Kalevipoeg, kes pole unustanud oma rahva paremaid poegi. Vastuvõtul esinevad tuntud Eesti solistid. Järgnevad suupisted ja joogid. Vastuvõtust Eesti Nukuteatris teeb otseülekande Kanal 2.

Kuna Eestimaa peosaalid ei mahuta lõputult tublisid inimesi, siis annavad korraldajad kodanikule kutse saamiseks ka väikese ülesande. “Vaadake ringi enda ümber, et mida teie või teie ümber inimesed on teinud oma kodumaa jaoks. Ära küsi, mida riik saab sinu jaoks teha, vaid mida sina saad riigi heaks teha. Mida sina oled teinud, et meie elu siin väiksel maalapil oleks parem,” ütlevad nad koos viitega, et kodulehel www.kodanikud.ee on igal soovijal võimalik täita vorm, mille olulisim osa on teada anda heast teost, mida tema poolt soovitatud isik on teinud oma riigi ja ühiskonna jaoks. Iga heateotegija saab posti teel kutse kahele. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 10. veebruar 2011. Loe edasi: Vabariigi aastapäeva puhul toimuvad seekord ka teistmoodi vastuvõtud tublidele inimestele

Tartu loomemajanduskeskus ootab alustavaid loomeettevõtjaid inkubaatorisse

Tartu loomemajanduskeskus Kalevi tn 13.

Tartu loomemajanduskeskus ootab alustavaid loomeettevõtjaid inkubaatorisse, pakkudes neile esmalt  „Loomeettevõtja stardipaketti“ ehk äriplaani koostamise koolitust ning hiljem eduka äriplaani kaitsmise korral ka inkubatsiooniteenust.

Taotluste esitamise tähtaeg on 14. veebruar 2011 kell 15. Tegemist on juba neljanda konkursiga loomemajanduskeskuse pooleteiseaastase tegevuse jooksul.

Täpsemalt loe siit.

Tartus näeb homme Matsalu loodusfilmide festivalil auhinnatud filme

Teisipäeval kell 18 linastuvad Tartu Keskkonnahariduskeskuses kaks 8. Matsalu loodusfilmide festivali auhinnatud filmi. Nii Saksamaal valminud film “Mooni lubadus – viljapõllu salaelu” kui jaapanlaste “Elu kooskõlas loodusega – Soome: metsa saladus” pälvisid parima operaatoritöö preemia.

“Mooni lubadus – viljapõllu salaelu” / “Poppy´s Promise – Secret Life in a Cornfield” (Režissöör Jan Haft, Saksamaa) nisupõllust. Autorid esitavad filmis küsimuse, kas põld on lihtsalt toidutootmisala või saladusi täis võlumaa? Kui palju elu viljapõllus on? Mida lubavad põldu ääristavad kirevad lilled? “Elu kooskõlas loodusega – Soome: metsa saladus” / “Life in Harmony with Nature – Finland: Secrets of the Forest” (Režissöör Shoshei Shibata, Jaapan) maalib portree maast, kus iidsetest aegadest usutakse metsavaimudesse; maast, kus puuraidur koputab enne puu raiumist kirvega puu pihta, et puuvaimu hoiatada; maast, kus öökulli austatakse tema tarkuse pärast ja kus talumehed kaitsevad linnupesi, teades, et just linnud kaitsevad nende metsa röövikute eest. 8. Matsalu loodusfilmide festival toimus Lihulas 15.-19. septembril 2010. Tartu Keskkonnahariduse Keskuse saalis saab iga kuu teisel ja neljandal teisipäeval vaadata festivali filme.

Memento korraldab Tähtvere pargis mälestussündmuse

Täpselt nädala pärast, 14. jaanuaril toimub Tartu Memento algatusel Tartus algusega kell 13.00 Tähtvere pargis taastatud Vabadussõja monumendi juures mälestusüritus Eesti vägede võidu auks Tartu vabastamisel 14. jaanuaril 1919. aastal. Austatakse võitjaid ja leinatakse hukkunuid, pärgade asetamine ning lühisõnavõtud.

Mart Peik, juhatuse liige

Tartus tuleb Johannes Käisi Seltsi juubelikonverents

Reedel toimub Tartus Johannes Käisi Seltsi juubelikonverents „Tervislik õppekeskkond – hariduspüramiidi alus”, kus tehakse kokkuvõtteid seltsi ning Haridus-ja Teadusministeeriumi kirjutiste võistlusest ja avatakse kolme ettekande vahendusel õppekeskkonna mõistet.

Eraldi ettekanded on pühendatud kooliuuendaja Johannes Käisi 125. sünniaastapäevale ja seltsi 20 aasta tagusele algusele. Peri POÜ ja JKS annavad üle Käisi-preemiad. Konverents toimub Tartus hotelli Tartu konverentsikeskuses (Soola 3) algus kell 11.00.

Konverentsi korraldamist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Elva Gümnaasium ja Võru Maavalitsus.

Täpsemat kava loe siit.

Allikas: Johannes Käisi Selts

Filmitalgud kutsuvad kaasa mõtlema

Sel reedel, 7. jaanuaril toimub Tartus üleriigilisi filmitalguid tutvustav infopäev, kuhu on oodatud kõik, kes selles eksperimentaalses ettevõtmises nõu ja jõuga kaasa tahavad lüüa.

Talgukoosolek toimub 7. jaanuaril kell 13-16 Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna saalis (Raekoja plats 12, II korrus). Kohtumise eesmärk on tutvustada filmitalgute ideed ja leida tegusaid kaasalööjaid, korraldajaid ning toetajaid Lõuna-Eestist.

Filmitalgute peakorraldaja, Kinobussi juhi Mikk Ranna sõnul on infopäeva korraldamine Tartus ka sümboolse tähtsusega. “Tartu on Eesti filmi sünnilinn, sest just siin linastus 30. aprillil 1912 esimene eestlase tehtud film, kus Johannes Pääsuke näitas katselendur Sergei Utotškini vigurlendamist Tartu kohal,” sõnas Rand. “Kuna filmitalgud on ellu kutsutud selleks, et valmistuda väärikalt Eesti filmi 100. juubeliks, on meie jaoks väga oluline, et Tartu ja kogu Lõuna-Eesti selle hullu ideega kaasa tuleks.” Loe edasi: Filmitalgud kutsuvad kaasa mõtlema

Tartus ja Tallinnas on tudengite dokiõhtu

Täna ja homme on Tartus ja Tallinnas tudengite filmiõhtud, kus esilinastuvad neli tudengite maailma eri paigus tehtud lühidokumentaalfilmi.

Filmiprogrammi kuuluvad järgmised filmid:

“Telegrammid Burjaatiast” (Režissöör Mirjam Matiisen/ 30 min/ 2010). Dokumentaalfilmi peategelane on laama Karam Dorzh, ilmaliku nimega Igor Nikolajevitsh Ardujev, kes teenib oma igapäevast leiba Burjaatia vabariigi väikese külakese Kõreni budismitemplis.

“Rahu ja armastust otsimas” (Režissöör Kätlin Palm/ 15 min/2010). Lugu Londonis elavast kodutust mehest, kes püüab teenida elatist oma luuletuste müümisega.

“Üles, alla” ( Režissöör  Toomas Järvet/ 26 min / 2008). Dokumentaalfilm kolmest barselonalasest, kes püüavad leida oma elus kuldset keskteed ja tasakaalu soovide ja kohustuste vahel

“Särav Unistus” (Režissöör  Brett Orloff/ 27 min/2010). Film jutustab loo kahest noorest naisest, kes jagavad unistust saada Itaalia burlesquelavade uuteks staarideks.

Filme saab vaadata täna Tartus Genialistide klubis algusega kell 20 ja homme Tallinna Kinomajas kell 19.

Jõulumuusika festivali viimased kontserdid panevad elamusliku punkti lõppevale aastale

Corelli barokkorkester

Corelli Music kontserdisari „Kirikupühad Maarjamaal“ on terve kuu pakkunud imelisi muusikaelamusi. Kontserdid toimuvad aasta viimaste päevadeni välja.

Festivali avakontsertidel esitas kaunist orelimuusikat Peter Frisée Austriast. Mõisates ja salongides pakkusid põnevate kõladega jõulukava löökpilliansambel PaukenfEst ja oboemängija Riivo Kallasmaa. Lõppkontsertide kavas „Dixit Dominus“ kõlavad kirikuvõlvide all barokiaja meistrite pidulikud jõuluteosed luksuslikus koosseisus: kontserdil

Dirigent Daniel Reuss.

esinevad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Corelli Barokkorkester ajastu pillidel, dirigent on Daniel Reuss. Kirikuvõlvide all kõlavad barokiaja meistrite pidulikud jõuluteosed. Kavas on Händel ”Dixit Dominus”, Corelli ”Jõulukontsert”, J.S.Bach ”Singet dem Herrn”. Aastalõpukontserditega tervitatakse ühtlasi kultuuripealinna-aasta saabumist Tallinna.

28. detsembril kell 19 on kontsert Tartus Jaani kirikus ja 29. detsembril kell 19 Tallinnas Jaani kirikus.

Koolivaheajal saab Tartus meisterdada jõululodjal

Jõululodi ootab koolivaheajal lapsi Tartu Raekoja platsile meisterdamise õpitubadesse. Õpitoad toimuvad 27.-31. detsembril ja 3.-7. jaanuaril kell 12-14 ja kell 15-17.

Jõululodjal õpitakse tundma Eestis looduslikult kasvavaid puuliike ning neid koore, okste ja puidu järgi eristama. Arutatakse, milleks erinevaid puuliike on läbi aegade kasutatud ning mida põnevat ja kasulikku puude eri osadest teha saab. Proovitakse õigeid võtteid puutööriistade kasutamisel, õpitakse ohutust ja tööriistade hoidmist-hooldamist. Uuritakse kuidas on lodi ehitatud ja milliseid puust saadavaid materjale laevaehituse juures veel kasutatakse. Trümmis meisterdadatakse puidust ja puu erinevatest osadest esemeid, rüübatakse kuuma jooki ja vaadatakse lodjafilmi.

Tähetorni tähtpäev

Mikk Sarv

Eesti on tähtis. Kõike, mida me oma keeles oluliseks peame, seome tähtedega ehk nimetame tähtsaks. Tähtsate asutuste hulgas meie maal on keskne koht Tartu Ülikoolil, mis taasavati 208 aastat tagasi. Vaid kaheksa aastat hiljem sai Ülikool veelgi tähtsama ehitise – Tartu Tähetorni.

Küllap oli tookord tähetorni avamise juures ka seitsmeteistaastane üliõpilane Priidu-Jüri-Villu ehk Friedrich Georg Wilhelm Struwe, kes järgneva poole sajandi jooksul oma avastuste ja arvutustega tegi Tartu Tähetorni ülemaailmselt tähtsaks kohaks. 1837 avaldati Struwe mõõdetuna kaugus Päikesesüsteemi-välise tähe Veegani Lüüra tähtkujus. 1816-1855 mõõdeti Tartu Tähetorni läbiva meridiaankaare pikkus enam kui 2800 kilomeetri ulatuses Põhja-Jäämere ääres asuvast Hammerfesti linnast Musta mere lähistel paikneva Izmaili linnani. Mõõdistamise ajal hõlmas Tartu meridiaanikaar vaid kahte riiki – Venemaad ja Rootsit. Tänapäeval läbib sama kaar kümmet riiki, kes üheskoos on kaare tähised liitnud UNESCO maailmapärandi nimekirjas olevaks mälestusmärgiks.

Tähed on tähtsad, sest kõik soe ja valge, mida eluks vajame, tuleb tähtedelt, eriti meie oma tähelt Päikeselt. Praegu on meie Päike Maa kumeruse taga peidus. Sellesama kumeruse taga, mille aitas ära mõõta meie tähetorni kaua-aegne juhataja Struwe. Valminud tähetorni võtmed anti esimest korda ülikooli rektorile üle talvisel päikese pesas olemise päeval. Meie pärimustarkuse järgi puhkab Päike peale talvist pööripäeva mõned päevad oma talvepesas, justnagu kogudes jõudu tagasiteeks meie poolkerale. Just see pesapäevade aeg on kõige parajam tähtsatele tegemistele aluse panemiseks. Loodame siis, et järgmised kaks sajandit on Tartu Tähetorn jätkuvalt uute ning tähtsate taipamiste sündimise paigaks nii nagu möödunud sajanditel.

Eile tähistasime kahesaja päikese tagasitulemise möödumist tähetorni valmimisest. Seda tegime selleltsamalt päikeselt laenatud tulega. Tuletantsijad süütasid tulikirja, kus on tuliste tähtedega kirjas juubelinumber. Sama tuli peegeldub tagasi meie kõigi südametes – oleme ju ka ise elusolenditena peegeldus tähisest Kõiksusest. Taevas on tähtis, Ülikool on tähtis ja tähetorn on tähtis. Tähetorni valmimist tähistades oleme ka ise tähtsad ning lähemal tähtedele, kellest oleme siia ilma sündinud.

Tartu tantsuklubis soovilood

22. detsembril kell 20 toimub Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu) järjekordne tantsuklubi – seekord siis soovilugude tantsuklubi. Tantsuks mängivad Tartu ja Tartumaa rahvamuusikud. Kõlavad kohalolevate rahvamuusikute soovilood ja tantsijate lemmiktantsud.

Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti! Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.

Palutakse enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Pilet 25 krooni. Osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tähetorn tähistab taasavamist valgusetendusega

200 aasta eest 22. detsembril andis ehitaja vastvalminud tähetorni üle tellijale Tartu ülikoolile. Tänavu samal kuupäeval korratakse sümboolselt 1810. aastal toimunut – ehitusfirma Tartu Ehitus annab ülikoolile üle restaureeritud tähetorni. Restaureerimistöid ja tähetorni muuseumiks seadmist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Kell 17-18 esitletakse tähetorni projektiga seotud kutsutud isikutele ja ajakirjanikele. Kell 19-22 on tähetorni uksed avatud kõigile huvilistele. Selge ilma korral toimub pärast poolteist aastat kestnud pausi tähetorni avalik vaatlusõhtu.

Eesti Post annab 22. detsembril tähetorni 200. aastapäeva auks välja tervikasja, spetsiaalse kujundusega pealetrükitud maksetähisega postkaardi. Seda on võimalik soetada ja esimese päeva tembeldada päeval kl 11-16 postimuuseumis (Rüütli 15) ja õhtul ürituse ajal tähetornis. Loe edasi: Tähetorn tähistab taasavamist valgusetendusega

Sebe näitab täna Tartus uusi busse

Sebe näitab uusi busse.
Bussifirma Sebe toob pühapäeval Tartu Raekoja platsile ja Küüni tänavale vaatamiseks bussid, mis uuest aastast hakkavad Tartu linnaliinidel sõitma. Näha saab ka bussijuhtide tööriietust ning teha proovisõitu.

Kell 15 algavale esitlusele toob Sebe 23 uhiuut punast bussi, mis on Tartu värvidesse pandud Lauri Sa­raki kujunduse järgi. Sebe Tartu linnaliikluse juht Üllar Kaljuste ütles, et peamiselt on uudistamiseks toodavad bussid Scaniad, aga näha saab ka uusi Maz-busse.

Kava järgi seisavad bussid uudistamiseks tunnikese ja siis lähevad kuuestes kolonnides proovisõidule. Sõidu lõpp on raeplatsil ja teekonnal peatusi ei tehta.

Allikas: tartupostimees.ee

Tartu kesklinna õuealade kaitseks kogutakse allkirju

MTÜ Eesti Roheline Liikumine ja Eesti Maastikuarhitektide Liit korraldab allkirjade kogumist Tartu kesklinna õueala kaitseks.

Selgituses kirjutatakse: “Kesklinna tänavaruumi on vaja muuta kõikide kesklinnas viibijate jaoks turvalisemaks ja atraktiivsemaks. Linnavalitsuse plaan kaotada Tartu kesklinnas õueala ja asendada piiratud kiiruse 20 km/h alaga on küll juriidiliselt korrektne lahendus, aga reaalselt ei muuda kesklinna tänavaruumi inimeste jaoks karvavõrdki turvalisemaks ega atraktiivsemaks – pigem vastupidi. Elu- ja äritegevus kesklinnas aga sõltub otseselt sellest, kui hästi kesklinna külalised ja elanikud end siin tunnevad. Õueala puhul võivad jalakäijad liikuda kogu tee ulatuses ja autojuht peab jalakäijate läheduses kiirust vähendama. Silmatorkav graafiline liiklusmärk annab juhtidele (ka võõrastele) selgelt märku, et siin tänavatel liiguvad lisaks autodele ka jalakäijad.” Loe edasi: Tartu kesklinna õuealade kaitseks kogutakse allkirju

Pühapäeval asub taas teele jõulurong

Jõulurong

19. detsembril sõidab Tartust Valka Eesti Raudtee jõulurong, millega reisivad jõuluvana ja terve vagunitäis päkapikke. Rong peatub kell 11.54 Nõos, 12.31 Elvas, 13.09 Paluperas, 13.45 Pukal, 14.32 Sangastes ja 15.08 Valgas. Peatustes soovitakse rahvale häid pühi ja jagatakse maiustusi. Esinevad Eesti Raudtee segakoor ja orkester.

Info: Tamo Vahemets, 504 5112
Foto: Eesti Raudtee

O o o f i l m i õ h t u o o O

Neljapäeval, 16. detsember kell 19 saab Tartu Ülikooli Uue anatoomikumi ringauditooriumis (Näituse 2-105) vaadata filmi Koyaanisqatsi. Teose juhatavad sisse OoofilmiõhtuooO ‘esivanemad’ Filipp Kruusvall ja Kaarel Kuurmaa.

Koyaanisqatsi on film, mis ilmselt ei vanane kunagi. See on visuaalne meistriteos koos muusikaga (helilooja Philip Glass), mis annab pildikeelele veelgi häälekamad vaikivad sõnad. Sõnum, mida selle teose abil vaatajateni edastatakse, on aktuaalne praegu ja on ilmselt veel seda ka vähemalt lähemas tulevikus.
Kuidas me elame? Kuidas elada tasakaalus meid ümbritsevaga? Kuidas saada aru, et midagi üldse on tasakaalust väljas? Eks selleks vist tuleks võtta aega ja mõtiskleda eneses, kaaluda. See film asubki kaaluma neid mõtteid ja teeb seda peamiselt heli- ja visuaalkeeles.

Oofilmiõhtu oma praegusel kujul on jõudmas lõpusirgele ja see teos jääb lõpetama meie loengusari-filmiõhtute projekti. Iga lõpp on samas ka kindlasti millegi uue algus ja seepärast loodame, et see filmiõhtu äratab uusi huvitavaid mõtteid meie vaatajate seas, mis võiksid edasi viia oofilmi traditsiooni ka tulevikus.

Film on piltide keeles… pikkuseks 86 min. Tasuta! Korraldab MTÜ Armastus.

Dirigendipreemia pälvis Saidi Tammeorg

dirigent
Saidi Tammeorg (keskel) on Põlvamaal tunnustatud kultuuritöötaja. Foto: Mati Määrits

Tartu Kultuurkapitali Vaike Uibopuu sihtkapitali esimese dirigendipreemia pälvis Saidi Tammeorg Põlvamaalt.

Koos poeg Paavoga Tartu Kultuurkapitali juurde omanimelise sihtkapitali asutanud Vaike Uibopuu sõnutsi langetas kolmeliikmeline komisjon otsuse Saidi Tammeoru kasuks üksmeelselt Märkimisväärne on olnud Saidi Tammeoru roll Uma Pidoks valmistumisel, mil ta viis proove läbi ka Tartus. Saidi Tammeoru kandidatuuri Tartu Kultuurkapitalile esitas Võro Seltsi VKKF juhatuse esimees, Uma Pido projektijuht Triinu Ojar. Eelkõige tõstis Ojar esile viimatise Uma Pidoga seonduvat, mil Tammeorg oli koorijuhtide pealik, naiskooride üldjuht, korraldustoimkonna ja repertuaarikomisjoni liige, projektikoori Naasõ Nurmõlt dirigent ja peo laulude lindistamise korraldaja.
Tunnustus ning 5000 krooni suurune preemia anti Saidi Tammeorule üle 28. novembril Tartu Jaani kirikus toimunud Tartu maakonna naiskooride laulupäeval.
Allikas: polvamaa.ee

Tartu kunstikool pani tööle 3D-printeri

3D-printimine. Foto: Tartu kunstikool
Tartu kunstikooli õpilased said esimest korda katsuda 3D-pildi järgi välja trükitud esemeid. Sümboolselt olid nendeks käed nagu oleks tehniline imeloom ulatanud õpilastele oma terekäe.

Uus 3D-printer trükib arvutiprogrammis loodud 3D-kujutise pulbritaolisest materjalist kihthaaval välja. Pulbrikihtide vahele tõmbab printer nagu spaatliga liimikihi. Valmisdetail jääb pulbri sisse ja puhastatakse välja spetsiaalses puhastustankis tolmuimejaga. Suruõhusüstlaga eemaldatakse pulbrijäänused ja seejärel immutatakse detail liimiga. Tulemuseks on kivikõva valmisdetail. Töö on aeganõudev. Näiteks terekäte väljaprintimiseks läks aega 35 minutit ja pärast seda pidid nad tunnikese kuivama.

Järgmisest sügisest alustab Tartu kunstikool ka 3D-oskusinimeste koolitamist.

Allikas: Tartu kunstikool

Toidupank laieneb Narva, Pärnusse, Rakverre ja Jõhvi

Tänasest saab Toidupanga tegevus ametlikult hoo sisse viies uues linnas. Täna allkirjastatakse Narva, Pärnu, Rakvere, Viljandi ja Jõhvi toidupankade asutamislepped.

Selle aasta märtsikuus Swedbanki ja SA Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill koostöös ning Avatud Eesti Fondi toel asutatud heategevuslik organisatsioon tegutseb nüüdsest erinevate kohapealsete MTÜ-de juhtimisel juba seitsmes erinevas Eesti linnas. Tööd alustati esmalt  Tallinnas ja Tartus.

Asutamislepetele kirjutavad täna  erinevates linnades alla Toidupanga tegevust koordineerivate organisatsioonide esindajad. Kohapealsete toidupankade tegevust koordineerivad Narvas Narva Päästearmee, Pärnus Pärnu Diakooniakeskus, Tartus MTÜ Iseseisev Elu, Rakveres Rakvere Diakooniakeskus, Jõhvis Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda, Viljandis Viljandimaa Lasterikaste Perede Ühing ning Tallinnas SA Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill.

Toidupank on mittetulunduslik organisatsioon, mis loodud selleks, et aidata hädasolijaid kõige elementaarsema ja hädavajalikumaga – toiduga. Toidupank organiseerib igal nädalal kaupluste, tootjate, hulgiladude ja eraisikute poolt annetatud toiduainete kokku kogumise. Vabatahtlike abiga komplekteeritakse toidupakid ning edastatakse need puudust kannatavatele peredele.

Toidupanga mündikampaania on ellu kutsutud Toidupanga laienemise toetuseks Eesti Pangaliidu, kodanikuliikumise Teeme Ära, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, AS G4S Eesti ja Eesti Kaupmeeste Liidu poolt ning kutsub üles eraisikuid ja ettevõtteid annetama kroonimünte Toidupanga kogumiskastidesse üle Eesti kuni järgmise aasta jaanuari lõpuni.

Allikas: Toidupank