Rubriik: Tartu linn

Munadepühad tulekul. Muuseum näitab mune

Lihavõttenädalal saab Eesti Rahva Muuseumi püsinäitus väikese täienduse muuseumi kogudes leiduvate munadena. Väljapanek jääb avatuks aprillikuu lõpuni.

Eestis on mune värvitud veidi üle saja aasta, kuid näiteks Ukrainas on seda tehtud juba alates 11. sajandist. Sealsed batiktehnikas värvitud munad moodustavadki muuseumi kollektsiooni põhiosa. Koostöös Eesti ornitoloogiaühinguga tutvustatakse ka mitme haudelinnu mune.

Väljapanekule lisaks on võimalik tellida giidiprogramm, mis on mõeldud eelkõige nooremale koolieale.

Giidiprogrammi osana saavad noored värvida sibulakoortega pühademune ja selle juurde räägitakse lihavõttepühade  nimetustest, ajaloost ja kombestikust.

Rohkem infot: www.erm.ee.

Maitsekalt soodne laupäev Eesti Rahva Muuseumis

Eesti Rahva Muuseum ootab 16. aprillil kõiki veetma meeleolukat laupäeva. Sünnipäevanädala puhul on ERMi näitusemajas soodsate hindadega raamatulaat, õpitoad ja kohvikus Euroopa maitsete erimenüü.

Terve päeva kestval raamatulaadal on võimalik soetada endale ERMi vanemaid ja uuemaid väljaandeid. Raamatud on 50–80% soodsamad. Ostlemise kõrvale võib harida end kartulitrüki õpitoas, et avastada lihtsaid ja põnevaid teadmisi selle kohta, kuidas kasutada kartulitrükki kodukujunduses, disainis ja moekunstis. Nõuandeid tekstiili hoolduse kohta saab küsida konservaatorilt.

Meeleolu aitab luua konsert, kus esinevad Triin Norman ja Andres Vago. Päevale annavad vürtsi ERMi rahvusvahelised sõbrad, kes pakuvad omavalmistatud toitu, mida on inspireerinud Eesti ja teised rahvusköögid. Toidu ostmisega toetad ERMi „Teeme ära!” kampaaniat.

Näitusemaja on avatud kella 11-18.

Külastajatele on avatud ka näitused: püsinäitus „Eesti. Maa, rahvas, kultuur”, „Euroopa maitsed”, „Kartul – meie teine leib, aga mitte ainult” ja „UKU ja Mulgi Ukuvakk”.

Lisainfo: Siim Angerpikk, ERMi programmijuht, e-post siim.angerpikk@erm.ee või telefon 735 0428.

Kohalikud omavalitsused kutsutakse osalema maailmahariduses

Arengukoostöö Ümarlaud koostöös üle-euroopalise maailmahariduse edendamise projektiga DEEEP kutsub 18. aprillil Tartusse Domus Dorpatensisesse (Raekoja plats 1/Ülikooli 7) kohalike omavalitsuste esindajaid (omavalitsuste juhid, haridusnõunikud, kultuuri ja noorsootöö spetsialistid, koolidirektorid) seminarile, kus arutetakse kohalike omavalitsuste rolli ja võimaluste üle tõsta oma elanikkonna teadlikkust globaalsetest väljakutsetest nagu vaesus ja kliimamuutused ning suurendada solidaarsustunnet maailmaga väljaspool Eestit. Eraldi tähelepanu pööratakse maailmahariduse seostele uute õppekavadega, projektivõimalustele ning noorsootöö rollile. Esinejate hulgas on eksperdid Eestist ning Iirimaalt.

Maailmaharidus on aktiivne formaalne ja mitte-formaalne õppimisprotsess, mille põhiväärtused on solidaarsus, võrdsus, kaasamine ja koostöö. Maailmaharidus loob üksikisikutele võimaluse üleilmastumise põhjuste ja mõjude mõistmise ning peamiste rahvusvaheliste arengueesmärkide ja jätkusuutliku inimarengu põhimõtete tundmise kaudu anda oma panus ja olla aktiivne kodanik.

9:45 – 10:00                 Kogunemine ja hommikukohv

10:00 – 10:20                Ülevaade maailmaharidusest Eestist

Johanna Helin, Arengukoostöö Ümarlaua maailmahariduse töörühm ja   MTÜ  Mondo maailmahariduse keskus

10:20 – 10:40                Maailmaharidus uutes õppekavades

Einar Värä, Haridus- ja Teadusministeerium 

10:40 – 11:40                Euroopa KOV kogemused maailmaharidusega

Eddie O’Loughlin, Global Education Network Europe koordinaator

11:40 – 12:00                Kohvi ja võileiva paus

12:00 – 12:30                Näiteid kohalike omavalitsuste maailmahariduslikest tegevustest

12:30 – 13:00                Arutelu: KOV ja teiste sektorite koostöö võimalused maailmahariduse valdkonnas

13:00 – 13:15                Kuidas alustada ja kust saab toetust?

Evelin Andrespok, Arengukoostöö Ümarlaud

Mari-Helene Kaber, Euroopa maailmahariduse foorum ja Arengukoostöö Ümarlaua nõukogu

Registreerimine on avatud kuni 14. aprillini 2011 aadressil evelin@terveilm.net.

Tartu ja Ningbo sõlmisid koostöödeklaratsiooni

10.-12. aprillini viibis Tartus Hiina Rahvavabariigi Ningbo linna 7-liikmeline delegatsioon. Esmaspäeval allkirjastati kahe linna vaheline koostöödeklaratsioon.

„Maailma suuruselt neljanda kaubasadamaga linn on huvitunud koostööst Tartuga juba mõnda aega. Nüüd jõudsime koostööprotokolli sõlmimiseni, mis on kahtlemata suur samm Tartu rahvusvahelistumisel. Vastastikkuste koostöösuhete arendamine suurriigi mitmemiljonilise linnaga pakub kahtlemata Tartu ettevõtjatele, haridus- ja kultuuriasutustele uudseid võimalusi,“ ütles Tartu linnapea Urmas Kruuse.

Tartu linnapea ja Ningbo abilinnapea Wu Hemini poolt alla kirjutatud koostöödeklaratsioon näeb ette mitmetasandilist koostööd, informatsiooni ja delegatsioonide vahetust majanduse, ettevõtluse, hariduse, kultuuri jt valdkondades.

Peale kohtumist Tartu linnavalitsuse liikmetega külastasid Ningbo esindajad Greifi trükikoda, ASi Salvest, Geenivaramut ja Tartu Teadusparki.

Hiina külalised tundsid huvi kohalike investeerimisvõimaluste ja toodete ekspordi-imporditingimuste vastu.

Täna lahkus Ningbo delegatsioon Tartust.

 

Tartu linn otsib uusi suveniire

Tartu linnavalitsus kuulutas välja konkursi “Tartu suveniir 2011”, et leida uusi Tartu linna ja  maakonda tutvustavaid suveniire. Tööde esitamise tähtaeg on 31. mai.

„Ootame suveniire, mis rõhutavad Tartu piirkonna omapära, oleks seotud meie ajaloo või kultuuriga, on huvitavad ja pilkupüüdvad. Väga teretulnud on ka kohalike ettevõtjate toodang, mille spetsiaalne pakend või markeering näitab toote Tartu päritolu. Peale isikupära ja originaalsuse arvestatakse hindamisel ka eseme praktilist väärtust, keskkonnasõbralikkust ja loomulikult hinda,“ selgitas abilinnapea Karin  Jaanson.

Konkursile tuleb esitada suveniiri joonis või foto, originaalformaadis näidis, eseme kirjeldus ja info selle valmistamise (tehnoloogia ja materjalid) ning turustamisvõimaluste kohta, samuti maksumuse kalkulatsioon.

Töid hindab komisjon, mille koosseisu kuuluvad disainerid, turismi- ja teiste valdkondade esindajad.

Parematele suveniiridele annab linn rahalised auhinnad: I koht – 500 eurot, II koht – 300 eurot, III koht -200 eurot.

Konkursil võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud.

15. aprillil kell 10 toimub suveniirikonkursist osa võtta soovijatele teabepäev. Huvilisi oodatakse kell 10 linnavalitsuse avalike suhete osakonda Jaani 7. Teabepäevale saab registreerida kuni 14. aprillini aadressil: kairi.ustav@raad.tartu.ee

Täpsem info konkursitingimuste kohta Tartu linna kodulehel: http://bit.ly/gQWXtI

Kartulitrüki festival jagab Tartus kogemusi

16. aprillil kella 12–16 toimub ERMi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) kartulitrüki töötuba, mis on eelkõige suunatud täiskasvanutele, kuid tegevust leiavad ka lapsed.

Kartul, mis on meie toidulaual tähtsal ja olulisel kohal, pakub lisaks söögitegemisele rikkalike võimalusi kunstiliseks väljenduseks. Alternatiivina traditsioonilistele kõrg- ja sügavtrükitehnikatele on kartulitrükk kõigile kättesaadav. Loodusliku materjalina pakub see vaheldust meid üha enam ümbritsevatele digitaalsetele kujutistele. Mitmeid aastaid Türi vallas Kabalas toimunud kartulitrüki festival ongi tunginud graafika ja trükikunsti ürgolemuseni, milleks on kujutise reprodutseerimine, jälje jätmine. Festivali üks eestvedajatest, Katri Kuusk, tutvustab festivalide jooksul kogunenud teadmisi ka Tartus. Loe edasi: Kartulitrüki festival jagab Tartus kogemusi

Rahvusvaheline konverents „Toidukultuuri kogumine ja vahendamine: individuaalsed ja institutsionaalsed vaatepunktid“

11.–12. aprillil toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi ja Kultuuriteooria tippkeskuse koostöös konverents “Toidukultuuri kogumine ja vahendamine: individuaalsed ja institutsionaalsed vaatepunktid”, mis võtab vaatluse alla toidukultuuri mäletamise ja vahendamise individuaalsed ning institutsionaalsed praktikad.

Toidukultuur on rahvusliku ja regionaalse pärandi oluline osa, millel on läbi aegade olnud nii majanduslik kui ka poliitiline tähtsus. Käesoleva sajandi esimesel kümnendil on Eestis ja ka mujal Euroopa riikides hoogustunud avalik diskussioon selle üle, kuidas määratleda oma identiteeti kulinaarse mineviku kaudu. Samas otsitakse riiklikul, ettevõtete ja indiviidide tasandil võimalusi, et toidutraditsioone tänapäevases mõttes atraktiivseks muuta ja sellega nii turiste kui ka kohalikke elanikke gastronoomilisi saavutusi tarbima ja väärtustama suunata.

Konverentsi paneelettekande peab Örebro ülikooli õppejõud, Eestis juba mitmel toidualasel konverentsil esinenud Rootsi toiduetnoloog Richard Tellström, kes räägib toidukultuuri arengust, rollist ja selle uurimisest tänapäeval.

Konverentsil kuuleb nii akadeemilise kui ka praktilise orientatsiooniga ettekandeid 10 riigist, mis käsitlevad toidukultuuri minevikku ja tänapäeva. Neis keskendutakse muutustele, mis on seotud toidu mäletamise, väärtustamise, valmistamise ning pakkumise erinevate praktikate ja teadmistega.

Ümarlaual räägime esmajoones koostöövõimaluste üle muuseumite, teadusasutuste ja teiste selle tegevusvaldkonna esindajate vahel ning arutleme selle üle, kuidas üksikkontaktide tasandil toimuvast koostööst jõuda võrgustikuni, mis toetaks nii infovahetust kui ka erinevaid koostööalgatusi.

– Konverents toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9);
– Konverentsi kava www.erm.ee/2011erm;
– Konverentsi ettekannete otseülekanne veebis toimub aadressil www.erm.ee. Kui tehnilistel põhjustel esineb otseülekandes häireid, siis saab sündmuse salvestust vaadata konverentsi kodulehel hiljem.

Lisainfo: ERMi teadur Terje Anepaio, terje.anepaio@erm.ee

Konverentsi toetavad:
Eesti Rahva Muuseum, Euroopa Liit Euroopa regionaalarengu fondi kaudu (Kultuuriteooria tippkeskus www.ut.ee/CECT), Eesti Kultuurkapital.

Reimo Rehkli, ERMi kommunikatsioonijuht

Filmid vaaladest ja Handimaa ellujäämisest

Teisipäeval, 12. aprillil 2011 kell 18.00 linastuvad Tartu Keskkonnahariduse Keskuses, Kompanii 10 Matsalu 8. Loodusfilmide Festivali parimad filmid.

“Viimased hiiglased – ookeanid ohus / The Last Giants – Oceans in Danger. “Rezissöörid Daniele Grieco (Saksamaa; 90 minutit). Veel mõni aasta tagasi ei teadnud ei teadlased ega laiem publik,
missugune erakordne paik on Gibraltar – mitte kusagil mujal pole leida nii palju vaalaliike kui siin. Samas on Gibraltar üks maailma kaubanduse sõlmpunkte…

“Vana mees Peter / Old Man Peter”
Rezissöör Ivan Golovnev (Venemaa; 26 minutit). RMK eriauhind. Film viib meid Siberi taigasse, vana handi šamaani Peter Sengepovi maailma Kazõmi jõe ääres. Handimaa on tänaseks suurim naftamaardla,
kust ammutatakse 70% Venemaa naftast. Firmad on kokku ostnud hiigelterritooriume, põlisrahvad on sunnitud lahkuma oma isade maalt.

Tartu Keskkonnahariduse Keskuse üheksanda sünnipäeva puhul filmiõhtu kõigile huvilistele tasuta. Olete oodatud!

Tartu Keskkonnahariduse Keskuse saalis saab iga kuu teisel ja neljandal teisipäeval vaadata festivali filme. Kuni kevadeni pakutakse võimalust osa saada festivali filmidest ka neile, kes Lihulasse filme
vaatama ei jõudnud.

Lisainfo Tartu filmiõhtute kohta: Anneli Ehlvest tel. 736 1693, 5344 2160 anneli.ehlvest@teec.ee

Tartu tantsuklubis tuleb pidu karmoškadega

Toomas Valk esinemas

Järgmises Tartu tantsuklubis saavad kokku Lõuna-Eesti karmoškamängijad. Karmoškadel musitseerivad Asso Int, Daniel Kütt, Elina Keerpalu, Henrik Hinrikus, Kati Raun, Margus Priks, Maria Leping, Ruti Kirikmäe, Siim Reedo, Toomas Oks, Toomas Valk ja Ülo Saaremõts. Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti! Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Pidu toimub 13. aprillil kella 20:00-st kuni südaööni Tartus Tiigi seltsimajas (Tiigi 11). Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2011. aastal kell 20.00–24.00 (02.00) Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 13. aprillil, 27. aprillil, 11. mail, 25. mail, 14. septembril, 28. septembril, 12. oktoobril, 26. oktoobril, 9. novembril, 23. novembril, 7. detsembril ja 21. detsembril.
Erandiks on suvekuud (juuni, juuli ja august), mil tantsuklubisid ei toimu.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja SA Tartu Kultuurkapital.

Lisateave: +372 5560 2102, triinu.nutt@gmail.com

Näputüütarõ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskusõn

Neläpäävä, mahlakuu 21. pääväl kell 19 Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskusõ näputüütarõ külälises om Haini Helena, kiä kõnõlõs helmekunstist ja oppas helmidega käepaila palmitsõmist. Kaeq mano: helenawanje.blogspot.com

Osavõtumass 1.60 õur. Kyik huvilisõq ommaq oodõduq!
Keskusõ aadrõs om Lossi 38 (vana anatoomikum). Manoq saa küssüq: Helena
Kesonen, tel 737 5422 vai helenake@ut.ee.

Europarlamendi Eesti saadikud debatil Tartus

“Euroopa uus reaalsus: mitu rongi või mahajäävad vagunid” – sellise moto all toimub 15. aprillil algusega 14.00 toimub Tartu Ülikooli peahoone aulas (Ülikooli 18) Euroopa Parlamendi Eesti saadikute debatt.

Üritust modereerib professor Raul Eamets. Ekspertidena annavad arutelule hinnanguid TÜ rahvusvaheliste suhete lektor Viljar Veebel ja rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane. Korraldavad Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž ning Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis. 

 „Juba palju aastaid on Euroopa Liidus räägitud kahekiiruselisest Euroopast, tänane võlakriis on mitmekiiruselise Euroopa temaatika taas päevakorda toonud. Eesti on kuulunud pigem paipoiste leeri ehk siis kiiresti areneva ja konkurentsivõimelise „Põhjala“ riikide gruppi“ selgitas Eamets teema valikut. Tema hinnangul  on üks põhiküsimusi Euroopa Liidu tuleviku seisukohast see, kas me heidame solidaarsuse printsiibi jäädavalt kõrvale ja tunnistame ausalt, et meil on Euroopa Liidu sees erineva kiirusega arenevad riigid ja regioonid, keda koheldakse samuti erinevalt või deklareerime jaanalinnu kombel, et kõik Euroopa Liidu aluseks olnud põhiväärtused kehtivad tingimusteta alati ja igal pool.
“Jaanalinnu metafooriga haakudes ongi selle debati eesmärk pea liivast välja tõsta ja arutada, mida meie (eestimaalased, kodanikud, tudengid) ELilt ootame ja kuidas seda saavutada? Millised on Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmete seisukohad, millisena näevad nemad oma peamisi ülesandeid ja võimalusi ELi arengusuundade kujundamisel,” rõhutas Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis juhataja Kadi Herkül.
Üritust on võimalik online-ülekandena jälgida keskkonnas www.uttv.ee. Esmakordselt on video vahendusel debatti jälgivatel huvilistel võimalus esitada saadikutele küsimusi, saates need debati ajal aadressile  euro@ec.ut.ee.  Parimad küsimused loetakse ette.
Seekordne arutelu on juba kolmas kord, kui Eesti eurosaadikud kohtuvad TÜ aulas, et debateerida Euroopa Liitu puudutavatel teemadel.
Debatil osalemine on tasuta ning registreerimine kohapeal. 

Allikas: EP Infobüroo Eestis

Antoniuse Gild kutsub sõpruslinnade kunstnikke Tartusse

Antoniuse Gild kuulutab Tartu sõpruslinnade kunstnike vahel välja konkursi residentuurikohtadele Nahakunsti ja Tekstiilikunsti külaliskodades.

Kandideerimise tähtaeg on 1. mai 2011. Residentuuristipendiumi taotlemise võimalus on kõigil Tartu 16 sõpruslinna naha- ja tekstiilikunstnikel, kes soovivad lühiajaliselt ennast täiendada Antoniuse Gildi vastvalminud, eriseadmetega varustatud külaliskodades. Konkursi tingimustega on võimalik tutvuda kodulehe http://www.antonius.ee/?lang=et vahendusel.

Antoniuse Gildi residentuuri toetab Tartu linn.

Tartus tuleb hoonete energiatõhususe alane seminar

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis (Nooruse 1, Tartu) korraldatakse 19. aprillil seminar “Hoonete energiatõhususe arendamise kogemused Šveitsis. Eesti hetkeseis ja väljavaated”, mis on kõigile osalejatele tasuta. Seminar viiakse läbi Euroopa Liidu Eesti-Läti Programmi projekti “Jätkusuutlike ja madala energiatarbega hoonete ja rajatiste kasutamise arendamine Lätis ja Eestis” raames. Loe edasi: Tartus tuleb hoonete energiatõhususe alane seminar

Eesti noored aserid mälestasid genotsiidiohvreid

Eesti aseri noorte ühing UGUR. Foto: erakogu

31. märts on ametlikult välja kuulutatud Aserbaidžaani Vabariigi genotsiidiohvrite mälestamise päevaks. Neljapäeval kogunesid Aserbaidžaani noorte ühingu UGUR noored üle terve Eesti, et mälestada kunagist traagilist sündmust. Mälestamiseks tuldi kokku nii Tallinnas, Tartus kui ka Kohtla-Järvel.

 

Vaatamata kõikidele löökidele on Aserbaidžaani rahvas võidelnud ja jäänud püsima. Paljud inimesed ei mäleta ja nooremad eurooplased isegi ei tea, kuidas aseri rahvas esimesena moslemi riikidest kuulutas 1918. aastal välja Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigi. Ei saa ka mainimata jätta, et sooline võrdõiguslikkus kehtestati märksa varem kui mõnes Lääne riigis. Kuid saavutatud iseseisvus koos hilisema Nõukogude Liidu lagunemisega toimunud taasiseseisvusega ei jäänud vabaks traagilisest pitserist Aserbaidžaani rahvuse ajaloos nii nagu ka teistes iseseisvuse eest võistelnud riikides.

Noor Demokraatlik Aserbaidžaani Vabariik, mis esimese iseseisvuse ajal tootis ligi 50 protsenti kogu maailma naftast, ei andnud meelerahu tuleviku kommunistidele ja nende poolt loodud Armeenia natsionalistlikule ja terroristlikule organisatsioonile “Дашнакцутюн”. Armeenia bolševiku Stepan Shaumiani eestvedamisel hävitati 1918. aastal Põhja-Aserbaidžaanis ligi 25 000 aserit ja 3000 juuti, paljud neist olid naised, vanurid ja lapsed. Kui kommunistliku okupatsiooni massimõrvad ja tagakiusamised Aserbaidžaanis olid peatatud, lakkas Aserbaidžaani Vabariik 1920. aastal olemast. 

Ajalugu peab mäletama ja tähtsustama, mis ajastul me ka ei elaks. Aseri Noorte Ühingu UGUR aseri rahvusest noored liikmed tunnevad leina, mälestavad hukatuid, teadvustavad seda traagilist sündmust ning loodavad, et enam ajalugu ei kordu.

31. märts jääb meelde kui Aserbaidžaani rahva suhtes toime pandud genotsiidi mälestamise päev ja me loodame, et sellised tragöödiad ei taba ühtki teist rahvast.

Allikas: Aserbaidžaani noorte ühing UGUR

Fakte Aserbaidžaanist:

  • Vabariik taastati 30. augustil 1991
  • Pindala: 86 600 km2
  • Rahvaarv: 9 000 000
  • Pealinn: Bakuu
  • President: İlham Əliyev

Noor-Eesti Loomekeskuses on homme
ehete valmistamise õpituba

Teisipäeval, 29. märtsil toimub Noor-Eesti Loomekeskuse restaureerimistöökojas ehete valmistamise õpituba. Ehteid võib teha savist või kividest. Kui soovitakse kujundada kivist ehet, võiks võtta kaasa auguta poolvääriskivi või merekivi. Savi on koha peal olemas. Õpitoa algus kell 18. Kestus kom tundi. Õpitoa hind 7 eurot.

Noor-Eesti Loomekeskus asub Tartus Kastani tn 38.

Lisainfo ja registreerimine: merle.ambre@mail.ee või 5625 7205.

Maailmafilmi festivalil täna viimane päev

Hetk filmist "Happy end". Foto: worldfilm.ee
Maailmafilmi festival tõmbab täna otsad kokku filmiga „Happy End“ koos Szymon Zaleskiga, kes jookseb arstikabinetist šamaanide juurde, lootuses seljatada tõsine haigus. Festivali lõpufilm „Kurtide laste maa“ oli 2010. aastal David di Donatello auhinna nominendiks parima Itaalia dokumentaalfilmi kategoorias.

Kell 10 – „Kivi, kala, jõgi“ jälgib kolme aasta jooksul väikese kasuperes kasvava tüdruku Ariana elu Itamatatiua kogukonnas.

Kell 12 – „Söepõletajad“ on film inimestest, kes valisid lihtsa elu looduse rütmis. „Jõhvikasaar“ on lugu Vene Münchhausenist, kes ehitab oma hoovi tuuleturbiini ja paneb mesitarud katusele.

Kell 14:40 – „Tubakas, tõed ja Rummikub“ toob vaatajateni neli lugu: Islami põhikooli Ababili kuuendast klassist, Rieti Rummikubi lauamänguklubist, Uli tubakapoest ja kohalikust politseinikust Ferryst.

Kell 17 – „Lo väike kuningriik” viib vaataja kaugesse Himaalaja mägismaal asuvasse külla. „Unistades Taj Mahalist“ on lugu Pakistani taksojuhist, kelle unistuseks on kordki käia Indias, et näha Taj Mahali. Loe edasi: Maailmafilmi festivalil täna viimane päev

Maailmafilmi festivalil saab näha üle 40 filmi

Kaheksas Maailmafilmi festival leiab aset 21.–27. märtsini 2011. Kutsume Teid veetma nädalat antropoloogihingega tehtud dokumentaalfilmide seltsis. Nädala jooksul näidatakse üle 40 filmi, lisaks Mark Soosaare filmide retrospektiiv.

Sõltuvalt sellest, kas portreteeritav teema on lähedane või kauge, igapäevane või ainukordne, tuleb juba kaheksandat korda toimuva Maailmafilmi festivali külalistel oma pilk teravustada kas luubi või teleskoobi kombel. Programmist leiab filme argielust maailma eri paikades, aga vaadeldakse ka globaalset mõõtu küsimusi.

Festivali külastaja leiab end erinevates kogukondades, märgates nende pidevat ja dünaamilist muutumist või avastab end koos filmitegijaga kultuuris, kus „surnud ei ole surnud“. Vaataja viiakse suurima Tamili hindu templi juurde Euroopas, kus väikelinna õhustikus tuleb eredalt esile kõrvuti eksisteerivate kultuuride kontrastsus. Loe edasi: Maailmafilmi festivalil saab näha üle 40 filmi

Õpiring: Ise tehtud, hästi tehtud!

Õpiring, nagu sõnagi viitab, on seotud õppimise ja ringi kui ühe grupi inimestega, kes käivad ühise eesmärgi nimel koos. Õppimine ei seisne vaid koolipingis istumises, see on meie elu lahutamatu osa ja toimub iga päev. Tihti me ei teadvusta, et tegeleme päevast päeva õppimisega.

Palju õpime ka koos sõprade, töökaaslaste, perega jne. Näiteid on mitmeid: õppimine võib toimuda töö juures, kodus uut toiduretsepti proovides, raamatut lugedes, sõpradega vesteldes, Intertnetis surfates, ristsõna lahendades, mälumängu televiisorist vaadates jne. Õpiringis osalemine ühendab endas võimaluse vabalt otsustada, kuidas ja miks õppida, samas viib see meid kokku teiste inimesega, kes samuti toovad õppimisprotsessi kaasa enda mõtted.

Millal Sa viimati õppisid? Mida, kuidas ja kellega? Kas Sulle meeldis selliselt õppida?

Alates 2011. aastal juhib MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant projekti „Õpiring: Ise tehtud, hästi tehtud!“. Eesmärgiks on õpiringide käivitamise toetamisega üle Eesti tutvustada laiemale avalikkusele õpiringi kui head õpimeetodit täiskasvanutele, mis võimaldab selles osalejatel ise otsustada mida, kuidas ja kui kaua õppida.

Eesti Õpiringide Seltsi SEMUD liige Ere Raag on võtnud õpiringide olemuse kokku järmiselt: õpiring on enesearendajate rühm, keda ühendab huvi kindla teema vastu, selles osalejad seavad endale eesmärgi, koostavad tegevuskava ning määravad kindlaks kokkusaamiskorrad. Loe edasi: Õpiring: Ise tehtud, hästi tehtud!

Hummõn tulõkil näputüütarõ

Riidi, urbõkuu 18. pääväl kell 13-16 Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskusõ näputüütarõ külälises om Lillmaa Terje, kiä kõnõlõs umast vahtsõst raamatust “Obinitsa Seto Muuseumitarõ pitsiraamat. Värviline seto pits” ja oppas seto pitsi tegemist.

Üteh võttaq 0,6 – 0,7 suurusõgaq heegelnõgõl ja höste peenokõist katõkõrralist villast langa. Kotusõ päält saat ostaq nii langa ku Lillmaa Terje seto pitsi raamatut (7.-). Kõk näputüühuvilisõq ommaq oodõduq!

Keskusõ aadrõs om Lossi 38, Tarto (Vana Anatoomikum). Manoq saa küssüq: Helena Kesonen, tel 7375422 vai helenake@ut.ee.

Tulekul Udmurdi tantsude õhtu

Kolmapäeval, 16. märtsil algusega kl 20 toimub Tartus Tiigi seltsimajas Udmurdi tantsudele pühendatud õhtu.

Seekord on huvilistel võimalus õppida udmurdi rahvatantse ja laulumänge folklooriansambli “Jumðan gur” juhendamisel. Pearõhk on Lõuna-Udmurtiast pärit rahvatantsudel, laulumängudel ja rahvalauludel.

Pärimusrühma „Jumðan gur“ ajalugu ei ole pikk, oma alguse sai see 2006. aastal. Udmurdi keeles tähendab ansambli nimetus „peoviisi“. Rühma koosseis on pidevalt muutunud, sest see koosneb peamiselt Tartu ülikooli tudengitest. Samas on ka osalejaid, kes on rühma koosseisus olnud algusest peale. Kõiki rühma liikmeid ühendab aga soov säilitada oma rahvakunsti ja hoida oma kodumaaga – Udmurtiaga – tihedaid sidemeid.

Tartu tantsuklubisse on oodatud mängima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja tuju! Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.

Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Lisateave: Triinu Nutt, tel 55602102

Tartu tantsuklubis õpitakse udmurdi tantse

Seekord on huvilistel võimalus õppida udmurdi rahvatantse ja laulumänge folklooriansambli “Jumšan gur” juhendamisel. Pearõhk on Lõuna-Udmurtiast pärit rahvatantsudel, laulumängudel ja rahvalauludel.

Folklooriansambel „Jumšan gur“

Folklooriansambli „Jumšan gur“ ajalugu ei ole pikk, oma alguse sai see 2006. aastal. Udmurdi keeles tähendab ansambli nimetus „peoviisi“. Ansambli koosseis on pidevalt muutunud, kuna see koosneb peamiselt Tartu Ülikooli tudengitest. Samas on ka staažikamaid osalejaid, kes on ansambli koosseisus olnud algusest peale. Kõiki ansambliliikmeid ühendab aga soov säilitada oma rahvuskultuuri ja hoida oma kodumaaga – Udmurtiaga – tihedaid sidemeid.

Tartu tantsuklubisse on 16. märtsil kella 20:00-ks oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti! Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubi toimumist toetavad Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja SA Tartu Kultuurkapital.

Lisateave: +372 5560 2102, triinu.nutt@gmail.com

Asukoht: Tiigi seltsimaja (Tiigi 11, Tartu)

Tartus algab festival MAAjaILM

Reedel ja laupäeval peetakse Eesti Pärimusmuusika Keskuse eestvedamisel Tartus mailmamuusika festivali MAAjaILM. Kümnendat korda toimuva festivali peaesineja on norra hallingtantsu lipulaev, maailmakuulus trupp Frikar, kelle esinemisest kujunes mulluse Viljandi pärimusmuusika festivali kõrghetk. Laupäeva õhtul astub Frikar Vanemuise kontserdimajas vaatajate ette norra pärimusest ja akrobaatikast pakatava lavastusega “Mjølk.
Algselt festivali reedeses kavas olnud Anu Tauli ja Andre Maakeri kontsert jääb lauljanna haigestumise tõttu ära ning on asendatud multiandekate muusikute Jaak Tuksami ning Andre Maakeri ühisesinemisega. Genialistide klubis kõlavad nii autorilood, rahvalaulud kui ka instrumentaalid. Sellele kontserdile eelmüügist pääsme ostnutel on soovi korral võimalik enne kontserdi algust kohapeal oma pilet korraldajale tagasi müüa.
Avapäeva võtab Genialistide klubis kokku Põhjamaade tantsumaja, mille esimeses pooles on huvilised oodatud Frikari tantsijate poolt läbiviidavasse tantsude õpituppa. Peo teises pooles mängib Soome, Taani ja Inglismaa muusikuid ühendav ansambel Baltic Crossing.
Laupäeval astuvad publiku ette Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi noored, kes on oma muusikalistes otsingutes koondunud nimetuse Nuumen
alla. Samuti saab näha regilaule, koraale ja elektroonilist muusikat segavat ansamblit Suurõ’ pilvõ’ ning Põhja-Aafrika muusikasensatsiooniks
tituleeritud DuOud`i.

Festivali programm: http://www.folk.ee/et/MAAjaILMjaFRIKAR

Anne Noortekeskus ja Noorteraadio esitlevad: Koguperesündmus NAISED & VASTLAD

Teisipäeval, 8. märtsil kell 14.00 on taas aeg kelk kaenlasse ja naine käevangu võtta ning tulla Tartu Kassitoome orgu vastla- ja naistepäeva tähistama.

Toimub suur “Pimp my kelk” võistlus, kuhu ootame kõikvõimalikke isevalmistatud või tuunitud lumeliikureid – olgu see siis uues kuues salvokelk või lumel libisev kosmoselaev. Parimatele auhinnad!

Lisaks toimub moodne kahevõistlus, selgitame välja pikima vastlaliu ning õpime paberlilli valmistama.

Muidugi ei puudu vastlapäevale omased hernesupp ja vahukoorekuklid ning neidudele ja naistele vahvad üllatused. Tuju ja meeleolu hoiab üleval Mr Big ja Noorteraadio.

Mõnusat perepäeva toetab Tartu linn.

Saastekvoodi müügituluga renoveeritakse haridus- ja sotsiaalvaldkonna hooneid

Valitsus kiitis heaks riigi kasutamata saastekvoodi müügi Jaapani konglomeraadile Sumitomo Mitsui Banking Corporation kogumahus 0,5 miljonit AAU’d. Müügist saadav tulu suunatakse kohalike omavalitsuste hooneid energiasäästlikumaks muutvatesse investeeringutesse. Tartus määrati toetus kokku 18ne hoone renoveerimiseks.

Tegemist on neljanda peamiselt kohalike omavalitsuste hoonetele suunatud paketiga. Objektide valikul eelistati hooneid, kus CO2 heitkoguse kokkuhoid ja kasusaajate arv on investeeritava miljoni krooni kohta suurim. Selliselt tagatakse maksimaalne tulemus CO2 kokkuhoius ja võimalikult paljusid inimesi mõjutav avaliku teenuse kvaliteedi tõusus.

Kokku rahastatakse 18 Tartu linnale kuuluva hoone renoveerimist.

Lähemalt loe Tartu linna koduleheküljelt.