Tartu linn

Lätlaste hümn kõlas Uus-Jaani kalmistul võimsamalt

Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu koostööprojekt „Ühist ajalugu taaselustades“ tõi pühapäeval Tartusse Läti küttide rügemendi sõdurite ja Läti põgenike ühishaudade platsile talgutöödele ning mälestustalitusele ühtekokku 70 eestlast ja lätlast.

Ave Aaslaid Sindi gümnaasiumi õpilastega Uus-Jaani kalmistul Foto Urmas Saard — Ave Aaslaid Sindi gümnaasiumi õpilastega Uus-Jaani kalmistul. Foto: Urmas Saard

Keskpäevaks koguneti Uus-Jaani kalmistule üle riigi mitmest paigast: Tartust, Tallinnast, Pärnust, Saardest, Sindist. Sindi gümnaasiumi 8a klassi klassijuhataja Mariko Passel tuli kohale oma 15 õpilasega, ühes oli ka lapsevanem Ave Aaslaid, kes alustas samade õpilaste õpetamist esimeses klassis. Teekonnale asudes võeti kaasa rehad, labidad, harjad ja muu tarvilik. Eesti Lipu Seltsi noored abilised võtsid kaasa ka 6 suurt sinimustvalget kandelippu ja ühe veelgi suurema Läti lipu. Presto bussijuht Hans Rihvk vaatas, et riikide sümbolid oleks hästi pakendatud ja pikal reisil eeskujulikult hoitud. Viimasel minutil saabusid veel äsja Krulli kohviku ahjust võetud lihapirukad, et keset töö tegemist ei peaks mitte keegi oma kõhukorinat kuulma.

Eestlasi kogunes kalmistule arvatavalt üle kolmekümne. Teiste hulgas muidugi Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu president Meelis Pääbo ja tegevdirektor Tiina Tojak, kes oli terve ettevõtmise peakorraldaja. Ruuben Kaalep, EKRE volikogu ja noortekogu liige, eelistas oma väikese salgakesega samuti ühineda lõunanaabritega, kuigi paljud teised tema erakonna kaaslased võtsid pühapäeval nõuks avaldada meelt pealinnas, Lossi platsil. Kaalep selgitas, et poliitikute suured teod algavad väikeste asjade ära tegemisest ja tunnustas Läti poliitikute osalemist mineviku mälestamisel mitte ainult sõnades, vaid ka tööle käsi külge lüües.

Loe edasi: Lätlaste hümn kõlas Uus-Jaani kalmistul võimsamalt

Supilinna päevad üllatavad tänavafestivaliga

Juba esmaspäevast alates on Tartus käimas Supilinna päevad, mis pakuvad huvilistele tegevusi alates linnaosa tuleviku üle arutamisest ja ajalooga tutvumisest kuni eri võimalusteni ühiseks spordiharrastuseks.

Laupäeval avatakse aga Supilinnas esmakordselt suur tänavafestival, mis pakub supilinlastele ja teistele huvilistele mitmekesist meelelahutust ning tegevusi terveks päevaks. Pühapäeval on avatud Supilinna eriilmelised hoovid ning Kesklinna koolis toimub laste, vanemate ja õpetajate eestvedamisel suurejooneline kogukonnapäev.

Laupäeval, 25. aprillil toimuva tänavafestivali jaoks on kogu Emajõe äärne antud täielikult jalakäijate kasutusse, paigaldatud on kaks lava, festivaliplatsil ja Emajõe tänaval kutsub oma maailmast osa saama kirju seltskond kunstnikest ja spordiaktivistidest kuni taaskasutajate ja melomaanideni, kohvikupidajatest ja õllemeistritest rääkimata.

Lisaks tegevustele kuival maal saab lodjalt, kanuult või liikuvast jõesaunast kogeda täiesti teistsugust vaadet linnale.

Supilinna päevad on mõeldud kogu perele ja palju tähelepanu pööratakse ka kõige noorematele, kes saavad proovida kätt mitmesuguses kunstilises tegevuses, nt meisterdada mängupille ning tegeleda joonistamise ja paberivoltimisega, korraldatakse ka võistluslik aardejaht Supilinnas ja palju muud põnevat. Loe edasi: Supilinna päevad üllatavad tänavafestivaliga

Tartus algas loomelaager Nordic Baltic Songwriters Summit

Eile algas Tartus rahvusvaheline loomelaager Nordic Baltic Songwriters Summit. 25. aprillini kestev laager on suunatud laululoojatele Põhja- ja Baltimaadest. Laagrit viivad läbi laululoojad, kultuurikorraldajad ja rändavad muusikud Brett Perkins (USA/Taani) ja Annika Fehling (Rootsi). Brett on ka Copenhagen Songwriters Festival’i ning Annika Gotlandil toimuva autorilaulufestivali Visbyfestivalen juht.

Loomelaagri peamisteks töömeetoditeks on voogkirjutamine (flow-writing) ja kooskirjutamine (co-writing). Annika Fehlingu sõnul on need tõhusad vahendid loomingulisest isolatsioonist väljumiseks. “Paljud autorid ja rändavad muusikud töötavad valdavalt omaette. Loomelaager annab võimaluse ammutada teineteiselt inspiratsiooni, annet ja kogemusi. See on loominguline, uudne ja väga lõbus!” sõnas Fehling.

“Aegade jooksul on laagritest alguse saanud hulgaliselt uusi algatusi: salvestatud ja avaldatud loomingut, ühiseid kontsert-tuure ning jätkuvaid pikaajalisi koostööprojekte ja sõprussuhteid,” nendib Listening Room Songwriters Retreat’ide algataja Brett Perkins. Laagri toimise alusena toob Perkins esile erinevate muusikažanride ning erineva tausta ja tasemega loovisiksuste vahelise ühtsustunde tekitamise. Sellele viitab ka deviis “Community Through Co-Writing”. 14 aasta jooksul on laagrites osalenud üle 1000 laulukirjutaja. Eestis toimub laager esmakordselt.

Nordic Baltic Songwriters Summit’i lõppkontsert toimub 25. aprillil kell 20 Tartu Songwriters Club’is (Supilinna Kikerkohvik, Emajõe 1A).

Nordic Baltic Songwriters Summit on autorilaulufestivali Mailaul aastaprogrammi osa. Laagri toimumist toetavad Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Tartu linn.

Jalgpallikool Tammeka naiskond aitab Lastefondil head teha

Aprilli alguses alustas JK Tammeka naiskond oma tänavust kodumängude hooaega, mille raames tehakse annetuste kogumise eesmärgil koostööd ka SA TÜK Lastefondiga.

Naiskond toetab Lastefondi reklaamiga oma võistlussärkidel ning võimalusega koguda annetusi nende kodumängudel Tartu Tamme staadionil. Koostöö eesmärgiks on rahastada Lastefondi tänavuaastast põhikampaaniat “Katkised hinged”, mis keskendub asenduskodu lastele terapeutilise toe võimaldamisele.

“Asenduskodude teraapiaprojekt on meile südamelähedane, sest nii Tammeka mees- kui naiskond on külastanud asenduskodusid, et koos palli mängida ja üle anda sportlikke kingitusi. Tammeka on ühtlasi Tartu suurimaid noorteklubisid, mistõttu on noorte heaolu meile keskne teema,” põhjendab toetatava projekti valikut JK Tammeka tegevjuht Kalle Paas.

Paasi sõnul ongi naiskond heategevusega tegelenud eri viisidel juba varem, Lastefondini jõuti aga tänu talvel läbi viidud Stardipaik.ee ühisrahastusplatvormi kampaaniale, millega koguti annetusi uute võistlusvormide ostmiseks, kuna naiste vanad särgid ja püksid olid kulunud ja katki.

Loe edasi: Jalgpallikool Tammeka naiskond aitab Lastefondil head teha

Kõik rahvamuusikasõbrad on teretulnud Tartu tantsuklubisse

Mandoliinid kõlavad Tartu Tiigi seltsimajas 22. aprillil kella 20-24.

Seekord on Tiigi seltsimaja lava mandoliinimängijate päralt. Nemad on varemgi Tartu tantsuklubis oma pillimänguga tantsijaid rõõmustanud. Õhtu jooksul kõlab külapidude tantsumuusika 19. sajandi teisest poolest ja 20. sajandi algusest. Mandoliinimängijatele armsaks saanud tantsulood on pärit nii Eestist kui ka mujalt ilmast.
Tantsuks mängivad: Andres Sapar – mandoliin; Arvo Laud – oktavmandoliin; Hans Mihkel Vares – mandoliin; Hillar Surva – kontrabass, mandoliin; Villu Talsi – mandoliin.

Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega lustima. Mõistlik on enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid, vahetusjalanõud ja miks mitte ka külakosti ühisele teelauale. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Läti ja Eesti koolinoored elustavad ühist ajalugu

26. aprillil külastavad koolinoored Tartus Uus-Jaani kalmistul asuvat Läti küttide rügemendi sõdurite ja Läti põgenike ühishaudade platsi, kus tehakse korrastustööd ja viibitakse mälestushetkes.

Uus-Jaani kalmistul asuva Läti küttide rügemendi sõdurite ja Läti põgenike ühishaudade mälestusmärgi puhastamine augustis 2014 Foto Urmas Saard — Uus-Jaani kalmistul asuva Läti küttide rügemendi sõdurite ja Läti põgenike ühishaudade mälestusmärgi puhastamine augustis 2014. Foto: Urmas Saard

Väljasõit toimub Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu koostööprojekti „Ühist ajalugu taaselustades“ raames. Kahe riigi vahelise koostöö sisuks on Läti ja Eesti I maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestamine ning nende matmispaikade korrastustalgutel osalemine, samuti ühise ajaloo tundmaõppimine. Sellega alustati möödunud aastal.

Mullu juunis korraldati Valga lähedal Strenčis kapten Anton Irvele püstitatud ausamba ümbruse korrastamise talgud ja mälestuspäev mõlema riigi vabadusvõitluses langenud Eesti Soomusrongide divisjoni ülema auks.

Strenčis osalesid Eesti poolelt mitmete organisatsioonide liikmed, tuntumad neist Jüri Trei, Meelis Pääbo, Trivimi Velliste, aga ka Sindi õpilased ühes oma õpetajatega.

Loe edasi: Läti ja Eesti koolinoored elustavad ühist ajalugu

Algas registreerumine Kollase Kassi Suvekooli

Vanemuise teater ootab 13-16 aastaseid noori taas Kollase Kassi Suvekooli. Tänavune suvekool toimub 4.-14. juunil ning sel korral valmib Vanemuise ooperisolistide Rasmus Kulli ja Reigo Tamme juhendamisel kümne päeva jooksul ooperilavastus.

Sobiv õpilane on musikaalne ja lauluhimuline. Kuna ooper ei koosne üksnes muusikast ja laulmisest, on vajalik ka näitlejameisterlikkus ja liikumisoskus. Samuti peab olema huvi selle vastu, kuidas sünnib ooperilavastus.

Suvekooli juhendaja Reigo Tamme kinnitusel soovivad nad noortele näidata, et ooper ei ole “kaduv kunst” ega “tolmune teater”. “Ooperit saab luua ka värskelt, uudselt ning tõeliselt noortepäraselt,” lisas Reigo. Koos Rasmusega loovad nad Suvekooli lavastuse jaoks erinevatest ooperisüžeedest ja aariatest koosneva originaallibreto.

Suvekooli õpilased valitakse eelvoorus, mis toimub 8. mail kell 15 Vanemuise suures majas. Eelvooruks tuleb ette valmistada lühike laul ja luuletus või proosapala maksimaalse pikkusega 3 minutit. Suvekooli eelvooru registreerimistähtaeg on 30. aprill. Kandideerimiseks tuleb anda korraldajatele teada on nimi, vanus, kool, elukoht, meiliaadress, telefoninumber ning lapsevanema kontaktid. Eelregistreeruda saab aadressil kollanekass@vanemuine.ee

Suvekool lõpeb noorte isetehtud lavastuse etendusega 14. juunil kl 18.00. Vanemuine korraldab Kollase Kassi Suvekooli alates 2010. aastast. Varem on suvekooli raames valminud draamalavastused ja muusikalid, ooperižanris pannakse end proovile esmakordselt.

Lastefond toetab soolehaigust põdeva 10-aastase Arturi ravi

SA TÜ Kliinikumi Lastefond aitab soetada soolehaiguse ja kroonilise neerupuudulikkusega 10-aastasele Ida-Virumaa poisile inhalatsiooniaparaadi ning tasuda igakuiselt tema ravimite ja raviasutusse transpordi eest.

Arturil on diagnoositud soolehaigus nimega Hirschsprungi tõbi, mistõttu on pärast korduvaid operatsioone tema jämesool kogu ulatuses eemaldatud. Lisaks põeb poiss kroonilist neerupuudulikkust, mille tagajärjel on talle siirdatud uus neer ning ta peab saama dialüüsravi. Haiguste tõttu vajab Artur kord kuus haiglaravi ning kuna tema koduhaiglas kõiki vajalikke analüüse ei tehta, tuleb tal sageli sõita selleks Tartusse. Perel aga puudub oma transport, mistõttu tuleb haiglasse sõiduks tellida auto vallast. Seda aga ei saa teha igas olukorras, eriti erakorralistel juhtudel.

“Valla poolt pakutud transporditeenus ei lahenda meie olukorda, sest kui Arturi seisund halveneb järsult ning kohapeal tehtud analüüsid on väga korrast ära, siis on tarvis kohe ja kiiresti Tartusse haiglasse jõuda. Vald pakub transpordiks autot aga vaid ettetellimisega ning teatud kindlatel päevadel,” räägib lapse ema. Kahjuks ei sobi lapse sõidutamiseks ka ühistransport, sest immuunsuse allasurutuse tõttu on poiss väga vastuvõtlik infektsioonidele.

Artur peab neerupuudulikkuse tõttu tarvitama igapäevaselt ka kallihinnalisi ravimeid, mida haigekassa 100%-liselt ei kompenseeri. Mitmeid ravimeid tuleb tal manustada inhalatsiooniaparaadiga.

Lastefond toetab Arturit alates 2014. aasta septembrist ning otsustas seda jätkata kuni 2015. aasta augustini kompenseerides poisi ravimi- ning raviasutusse sõitmise kulud kokku 200 euro ulatuses ühes kuus. Lisaks aitab fond soetada lapsele 76 eurot maksva inhalatsiooniaparaadi.

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on üks vanimaid ja suuremaid üle-eestilisi heategevusorganisatsioone, mis on alates 2000. aastast annetajate abiga toetanud erinevatele haiglatele seadmete soetamist ning sadu eriravi või -hooldust vajavaid lapsi ja nende peresid kokku kahe miljoni euroga.

Merili Kärner

Linnunädal jagab teadmisi viudest värvulisteni

Kas oled juba märganud saabuvaid rändlinde? Kas koduaia kuldnokad vajavad uut eluaset? Kas tead, kes on valitud selle aasta linnuks? Neile ja paljudele teistele küsimustele leiate vastused alanud nädalal Tartus toimuvatel lindude teemalistel üritustel.

Linnunädala avaüritus toimub juba kolmapäeval, 8. aprillil algusega kell 18.00 Tartu loodusmajas (Lille 10), kui aasta linde viusid tutvustab ornitoloog Ülo Väli. Räägitakse sellest, kuidas viusid looduses ära tunda, milline on nende elukorraldus ning olukord Eestis. Juttu tuleb ka sellest, mida viuaasta endaga kaasa toob ning kuidas meil kõigil on võimalik aasta linnu projektis osaleda.

Laupäeval, 11. aprillil kell 11.30-15.00 on kõik linnuhuvilised oodatud TÜ Botaanikaaeda Linnalinnulaupäevakule. Traditsioonilisel igakevadisel pereüritusel jätkub tegevusi nii suurtele kui väikestele. Linnalinnulaupäevakul saab iga osaleja meisterdada oma koduaia kuldnokkadele või tihastele pesakasti. Avatud on tehispesade näitus
ning jagatakse soovitusi erinevatele lindudele sobivate tehispesade valmistamiseks ja paigaldamiseks. Lastele pakutakse osavusmänge, linnuhuvilistel on võimalus osaleda linnuvaatlusretkedel botaanikaaias.

Nõuandeid ja infomaterjale pesakastide ehitamise kohta jagab meelsasti nii sel nädalal kui edaspidi Tartu loodusmajas tegutsev keskkonnainfopunkt ning Eesti Ornitoloogiaühing.

Loodusõhtu ja Linnalinnulaupäevak on osalejatele tasuta, sündmusi toetavad Tartu linn ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tartus avatakse heategevuskampaania “Anname au!”

Neljapäeval, 9. aprillil kell 18.30 toimub Tartu Raekoja platsil heategevuskampaania “Anname au!” avaüritus. Esineb Kaitseliidu Majakoor, naiskodukaitsjad tutvustavad ja müüvad sinilille rinnamärke.

Sinilillemärk tähistab tänu ja tunnustust Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranidele ning nende lähedastele. Igal kevadel viib Eesti Vigastatud Võitlejate Ühing läbi heategevuskampaaniat “Anname au!”, mis kutsub üles kandma sinilille rinnamärki veteranide ning nende lähedaste toetuseks.

Allikas: Naiskodukaitse Tartu ringkond

Tartus tähistatakse rahvusvahelist autismipäeva teabepäevaga

Neljapäeval, 2. aprillil korraldavad TÜ Kliinikumi Lastefond, Tartu Herbert Masingu kool, Eesti Autismiühing ja TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskus Tartus teabepäeva “Räägime autismist”, kus häire kohta jagavad infot sellega lähedalt kokku puutujad.

Eesti Autismiühingu juhatuse esinaine Marianne Kuzemtšenko sõnul soovitakse Masingu koolis toimuvateabepäevaga juhtida ühiskonna tähelepanu sellele, et autism ei ole sünonüüm “kasvatamatusele” ega ka häbimärk, vaid keeruline häire, mille väljendusvormid ja raskusaste on inimeseti väga erinev. “Autism on muutunud nii-öelda käibesõnaks, mida kasutatakse tihti selliste situatsioonide ja inimeste puhul, mida ei mõisteta. Tartu Herbert Masingu Kool on omal alal juhtiv kool Eestis, kus tegeldakse väga erinevate autistlike lastega. Seda väärtuslikku kogemust jagades ja tutvustades aitame nii lapsevanemaid kui ka spetsialiste nende igapäevatöös,” räägib ta.

Lastefondi tegevjuht Sandra Liiv ütleb, et autismipäeva korraldamises osaletakse hea meelega, sest see võimaldab täita üht fondi eesmärki – tõsta elanikkonna teadlikkust niivõrd olulisel teemal. “Koostöös valdkonna tippudega on olnud rõõm organiseerida üritus, kus osalejad saavad erinevate lühiettekannete, praktiliste töötubade või vestlusgruppide vahendusel ammutada uut informatsiooni ning vahetada kogemusi teiste igapäevaselt autismiga kokkupuutuvate inimestega. Loe edasi: Tartus tähistatakse rahvusvahelist autismipäeva teabepäevaga

Läheneb noorte konkursi “Arukas arvustaja” tähtaeg

Vanemuise teater ootab huviga vanema astme kooliõpilaste arutlusi teatris nähtu teemadel. Tööde pikkus, vorm või valitud lavastus ei ole määratud, oluline on analüüs. Kirjatööde autorid kutsume tänutäheks teatrisse ning parimad tööd avaldame uue hooaja Rambis.

Tööde esitamise tähtaeg on 1. aprill 2015, saatke need palun aadressil Vanemuise 6, Tartu, 51003 või teatritund@vanemuine.ee. Lisage tööle autori nimi, kool, kontakttelefon ja meiliaadress. Kui tööl on juhendaja, siis ka tema nimi ja kontaktid.
Teie mõtted lähevad meile korda!

Allikas: Vanemuine

Tartu Kunstikoolis tulekul avatud uste päev

Tartu Kunstikoolis toimub kolmapäeval, 18. märtsil kell 12 ja kell 14 avatud uste päev teemal “Õpi kujundama erinevates keskkondades!”

Õpi amet, mille oskajaid otsitakse lausa tikutulega taga – 3D kunstnik-kujundaja.

Õpi amet, mille oskusi läheb vaja paljudes muudes ametites – dekoraator-stilist. Kujundusoskusi läheb vaja ka õpetajal, kondiitril, hambatehnikul, (auto)maalril, tätoveerijal.

Õpi amet, mille oskuste abil kujundatakse meie trükised, viidad ja veebid – kujundusgraafik.

Avatud uste päeva infotunnid Tartu Kunstikoolis kolmapäeval, 18. märtsil kell 12 ja 14.

Tartu Kunstikool on riiklik kutsekool, kus saab õppida nii põhi- kui ka keskhariduse baasil.
Olete oodatud.

Allikas: Tartu Kunstikool

Vanemuises on avatud Leonhard Merzini maalide näitus

Vanemuise väikese maja publikugaleriis on avatud Leonhard Merzini maalide näitus, mis kannab pealkirja ” Õpetaja Lauri maalid”. Näitus on koostatud 2014. aasta algul näitleja 80-sünniaastapäevaks. Eksponeeritud on tema maastiku- ja lillemaalid, mis pärinevad Tõnis Kipperi erakogust. Sama valikut on varem näidatud Kuressaare linnateatris, Tallinna linnateatris ja Kihelkonna rahvamajas.

Teatri ja filminäitleja Leonhard Merzin sündis 1934. aastal Tartumaal. Teatritegevust alustas Merzin rahvateatrite ja näiteringide näitejuhi ja dekoraatorina. Alates 1957. aastast tegi kaasa Vanemuise teatri koorilauljana. Kokku paarkümmend hooaega näitlejatööd viis teda Ugala, Rakvere ja Vanemuise teatrisse. Merzini viljakas filminäitlejatöö algas 1965. aastal telefilmiga “Külmale maale”, kus ta mängis peaosa . Sellele järgnesid tööpakkumised nii Tallinnfilmilt kui eelkõige Nõukogude Liidu suurtelt stuudiotelt – Lenfilmilt, Mosfilmilt, Valgevene, Moldova ning Odessa stuudiotelt. Eestlaste südameisse on jäädavalt kirjutatud Merzini õpetaja Laur Arvo Kruusemendi filmis “Kevade” (1969). Viimastel eluaastatel maalis Merzin lille- ja loodusepilte. Üdini andeka inimesena oli ta ka osav sõnasepp, kirjutades lühijutte, näidendeid ja luuletusi. Leonhard Merzin suri 2. jaanuaril 1990.

Näitus “Õpetaja Lauri maalid” jääb avatuks Vanemuise väikeses majas avatuks kuni 20. maini.

KOPi infopäev Võrus ning koolitused Tartus ja Valgas

1. aprill on kohaliku omaalgatuse programmi projektide esitamise tähtaeg. Sarnaselt varasematele aastatele võtab taotlusi vastu Võru maavalitsus, kes korraldab ka programmi infopäeva.

Programmi eesmärk on kohaliku arengu ja kogukondade elujõulisuse tugevdamine kogukondliku initsiatiivi, koostöö ja identiteedi tugevdamise ning kohalike elanike teadmiste ja oskuste kasvu kaudu.

Rahastatakse projekte, mille eesmärkide saavutamisel ühendus pakub konkreetseid lahendusi kooskõlas programmi üldise strateegilise eesmärgiga. Omaalgatuslike eesmärkide saavutamise tulemustest peab olema selgelt näha kogukonnaliikmete initsiatiiv ja kaasamine.

Kohaliku omaalgatuse programmi infopäev toimub Võrua 12. märtsil kella 10-12ni Võru maavalitsuse II korruse saalis. Eelregistreerimist ei ole. Info: kerli.kanger@voru.maavalitsus.ee, tel 7868 322.

Tartus ja Valgas toimuvad KOPi infopäevad koos koolitusega 10. märtsil. Vajalik eelregistreerimine. Valgas kell 11 (Valga maavalitsuse I korruse suur saalis Kesk 12, Valga). Registreerimine hiljemalt 6. märtsiks: Marika Muru, e-post: marika.muru@valga.maavalitsus.ee, telefon 766 6137. Tartus kella 13-16.30ni (Tartu hotelli konverentsikeskuse suures saalis). Registreerimine tel 7305 237 või aadressil: heili.uuk@tartu.maavalitsus.ee hiljemalt 03. märtsiks. Koolitaja on kogukonna arengu konsulentEha Paas.

Koolitusel käsitletakse järgmisi teemasid:

· KOPi eesmärgid ja nende haakumine taotlusega
· kohaliku algatuse ja kogukonna osalemise tähtsus KOPis
· kogukonnateenus – mis see on ja kelle jaoks?
· millele taotluste ettevalmistuses tähelepanu pöörata? Millised küsimused tekivad hindajatel taotlusi lugedes?

Täiendav info Kohaliku omaalgatuse programmi kohta Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kodulehel

Vanemuine toob täna lavale
Sofi Oksaneni “Kui tuvid kadusid”

Täna, 28. veebruaril jõuab Vanemuise suures majas publiku ette uuslavastus “Kui tuvid kadusid”.

Sofi Oksaneni näidendi toob Eesti vaatajate ette Vanemuise draamajuht Tiit Palu, kunstnikutöö teeb Eugen Tamberg ning muusikalise kujunduse Toomas Lunge, videokunstniku töö Andres Keil ning näidendi on eesti keelde tõlkinud Maimu Berg. Mängivad Sten Karpov (Edgar), Linda Kolde (Juudit), Reimo Sagor (Roland), teistes osades on Marian Heinat, Andres Mähar, Margus Jaanovits, Hannes Kaljujärv, Maria Kallaste ning Markus Dvinjaninov.

Vanemuise teatri jaoks on see juba teine lähem kokkupuude Sofi Oksaneni loominguga, aastal 2010 esietendus “Puhastus”, mille lavastas Liisa Smith. “Kui tuvid kadusid” tegevus toimub Eestis kolme okupatsiooniaastakümne jooksul ehk aastatel 1941-1965 ning teemadeks on armastus, petmine, sõda, võimuvahetused, kohandumine võõra võimuga, reetmine jne. Oksanen vaatleb kahe peategelase õnnetu abielu kaudu lähemalt ühe eestlaste põlvkonna vastuolulist võitlust ellujäämise, õnne ja armastuse eest.

Lavastaja Tiit Palu sõnul on “Kui tuvid kadusid” antiikselt võimas lugu inimestest ja nende saatustest läbi aegade ja režiimide sõjast tänapäeva Eestini. Palu sõnul paelub teda selle materjali puhul kõige enam reetmise ja eri režiimidega kaasatöötamise teema.

Vanemuises toimuva esietendusega kõlab sel nädalavahetusel kokku veel üks Sofi Oksaneniga seotud üritus: kontserdisarja HELIjaKEEL raames toimub kontsert “Norilsk. Taevased nartsissid”, kus kõrvuti on Berliinis elava Eesti helilooja Jüri Reinvere ning Sofi Oksaneni looming. Esimene kontsert toimub 1. märtsil kell 18 Tartu Elleri muusikakooli uues Tubina saalis ning seejärel saab kava kuulata 2. märtsil kell 18 Tallinnas KUMU auditooriumis.

Generaadio alustab uue keskkonnasaatega Tuuletallaja

Tartu kogukondade raadio Generaadio alustab reedel, 27. veebruaril uue iganädalase saatesarjaga, mis võtab fookusesse keskkonnateemad.

Kuulajate hääletuse tulemusel kannab reedeti kell 16 interneti eetrisse jõudev saade nime Tuuletallaja. Keskkonnasaate Tuuletallaja saatejuhid ja toimetajad on Kadri Kalle ja Sven Paulus, kel mõlemal on pikaajaline kogemus looduskaitse, keskkonna ning säästva arengu teemade kajastamisel. Toimetajad tunnevad heameelt, et saatesarja tegemisse õnnestus kaasata mitmeid erinevaid keskkonnaorganisatsioone, kellest enamik asub Tartus. Nõnda on oma sisendi lubanud saatesarja valmimisse anda Maaülikool, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine, Tartu Keskkonnahariduse Keskus, Eesti Ökokogukondade Ühendus, Keskkonnaõiguse Keskus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering ja teisedki.
Erinevate keskkonnaühenduste osalusel loodab Tuuletallaja anda senisest märksa laiemat kõlapinda selles valdkonnas tegutsevatele vabaühendustele ja nende tegevusele. Samuti tõotab suure hulga partnerite osalemine ootamatut potentsiaali sünergia tekkeks. Iganädalase pooletunnise saate eesmärgiks on reede pärastlõunal süveneda lähemalt mõnda tollel nädalal
kõneainet pakkunud keskkonnateemasse. Samas on saate lahutamatuks osaks ka lood väljastpoolt stuudiot ning säästva tarbimise nipid. Tuuletallaja soovib olla ka keskkonnale pühendunud vabaühenduste info levitajaks, kutsudes kuulajaid osalema erisugustel üritustel ja sündmustel. Loomulikult ootab saade tagasidet ja teemasoovitusi oma kuulajaskonnalt.
Täna kell 16 eetrisse jõudva esimese Tuuletallaja peamine fookus on suunatud erakondade keskkonnaprogrammide analüüsile. Poliitilisi lubadusi aitavad lahata loodusajakirjanik Kristel Vilbaste ning Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Siim Vahtrus. Samuti kuuleb saates ülevaadet äsja Riias toimunud Teeme Ära konverentsilt.
Generaadio on Tartu kogukondade raadio, mis alustas tegevust mullu veebruaris. Tänaseks on programmis üle 30 saate ja raadiotegemisse panustab üle 60 vabatahtliku entusiasti. Internetis tegutsevat Generaadiot kuuleb aadressil www.generaadio.ee ja Tuuletallaja saate võrgupaik asub https://www.facebook.com/tuuletallajasaade
Sven Paulus,
Generaadio peatoimetaja

AHHAA kutsub tähistaevast vaatlema ja pildistama

26. ja 27. veebruaril kutsub AHHAA kõiki kosmosehuvilisi vaatlema uue, AHHAA katusel asuva teleskoobiga öist taevast, tähti ja planeete ning proovima neid ka pildistada.

Katusel on vaatlusteks ja pildistamiseks 150mm läätseteleskoop ehk refraktor, mis liigub taevaga kaasa, nii et soovijad saavad oma nutitelefoni sinna külge ühendada ja pildistada proovida. Telefoni mark ei ole oluline, peaasi, et sel kaamerafunktsioon oleks. NB! Tahvelarvutit teleskoobiga ühendada ei saa, kuna selle mõõdud on liiga suured (sama kehtib ka suurte telefonide kohta, nt Samsung Galaxy Note 4).

Lisaks on avalikel vaatlustel väljas lisainstrument, 200mm läbimõõduga Dobson-tüüpi peegelteleskoop, millega tehakse vaid visuaalseid vaatlusi ja mis tähtededele järele ei liigu. Need, kes pildistada ei soovi, saavad läbi teise teleskoobi samal ajal kuud piiluda.

Peale selle räägitakse taevast üldiselt, uuritakse, millised tähtkujud ja planeedid näha on, millised tähed on kõige heledamad ja muud põnevat. Lisaks saab soovi korral infot erinevate teleskoopide ka pildistamisvõtete kohta.

AHHAA tähevaatlused toimuvad 26. veebruaril kell 20 ja 27. veebruaril kell 21. Kogunetakse AHHAA fuajees 30 minutit enne vaatluse algust. Osalemine toimub elava järjekorra alusel. Korraga pääseb katusele 15 inimest.

AHHAA tähevaatlused on tasuta, kuid toimuvad ainult selge ilmaga.

Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat on Leelo Tungal

Valitsus otsustas määrata Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna Leelo Tunglale „aastakümneid kestnud oskusliku sõnaseadmise eest rohketes algupärastes ja tõlkelistes luule- ja proosateostes, õpetajatöö ning eesti keele õpperaamatute eest, Hea Lapse toimetamise, laulupeoidentiteedi kujundamise ja „seltsimees lapse“ meenutuste eest“.

Leelo Tungal on rohkete luule- ja proosaraamatute autor, ta on kirjutanud ja tõlkinud nukunäidendeid, kuuldemänge, ooperilibretosid, muusikalitekste. Ta on töötanud õpetajana, olnud ajakirja Hea Laps toimetaja 21 aastat, selle algusest peale. Leelo Tungal on koostanud populaarse aabitsa ning emakeelelugemikke, viisistatuna on tema tekstid jõudnud laulupidude armastatuimate palade hulka. Leelo Tungla keelekasutus on nauditav ja toetub eesti keele vormi- ning tähendusvõimaluste ja –nüansside põhjalikule tundmisele.

Wiedemanni keeleauhinna üleandmine toimub 23. veebruaril kell 15 Tartu Ülikooli aulas.
Auhinna suurus on 32 000 eurot.
Aire Koik

Tartus kuulutatakse välja aasta naiskoor 2014

21. veebruaril tähistab Eesti Naislaulu Selts kontserdiga Tartus Pauluse kirikus Eesti Vabariigi 97. sünnipäeva. Esinevad naiskoorid Tartust, Tallinnast ja Võrust. Kontserdil kuulutatakse välja aasta naiskoor 2014.

Naislaulu selts on vabariigi aastapäeva kontserte korraldanud alates 2001. aastast. On tähelepanuväärne, et esmakordselt toimub naiskooride pidupäeva kontsert Tartus. Just siin linnas hakkas 1994. aastal idanema mõte asutada Eesti Naislaulu Selts. Seekordse kontserdi korralduse võttis enda kanda Tartu naiskoor Emajõe Laulikud. Kontserdi kunstiline juht on Emajõe Laulikute dirigent Vilve Maide. Kontserdil on kohal seltsi patroon proua Ingrid Rüütel.

Aasta naiskoori tiitlit annab selts välja alates 2004. aastast. Aasta naiskooriks saab kandideerida koor, kes on olnud naislaulu seltsi liige vähemalt kolm hooaega. Tiitli pälvinud kooril on au osaleda isadepäeva kontserdil Estonia kontserdisaalis. 21. veebruaril kell 15 Tartus Pauluse kirikus algav kontsert on prii sissepääsuga.

www.naislauluselts.ee

www.laulikud.ee

Maitsva Tartu erimenüüsid on proovinud üle 1000 toidunautleja

Veebruaris Tartus toimuva restoranikuu „Maitsev Tartu“ erimenüüsid käis veebruari esimese nädala jooksul proovimas üle 1000 toidunautleja.

Tartus restoranikuu „Maitsev Tartu“ käigus tutvustavad üksteist Tartu restorani toidukultuuri ja pakuvad uusi maitseelamusi. Lisaks eriroogade maitsmisele saavad toidunautijad hinnata ka söögikohtade pingutusi, selgitades välja parima erimenüü pakkuja.

Kõigis osalevates restoranides saab lisaks tavamenüüle nautida sõbraliku hinnaga (18 eurot) kolmekäigulist erimenüüd, mille põhiline koostisosa valmib eestimaisest toorainest. Et maitsepaletti mitmekesistada, jagati toorained ettevõtete vahel loosiga. Seega on menüüdes esindatud nii veiseliha, sealiha, lammas, küülik, uluk, vutt, part, kana kui ka kala. Peakokad annavad oma parima, et üllatada tartlasi ja linnakülalisi hõrkude ja naudinguid pakkuvate eriroogadega. Menüüdega saab tutvuda kodulehel www.maitsevtartu.ee.

Projektis osalevad Atlantis, Bel-Ami, Cafe Truffe, Chez André, Dorpat, Eduard Vilde lokaal, Meat Market, Polpo, Spargel, Werner ja Villa Margaretha.

Külastajatel on võimalus hinnata restoranide pingutusi www.maitsevtartu.ee kodulehel vastava restorani juures oleval hindamisskaalal või restoranis hindamissedelil. Hindamise tulemused selguvad 2. märtsil, osalejate vahel loositakse välja õhtusöögikutsed kampaania lõpuüritusele, mis toimub 4. märtsil.

“Maitsev Tartu” toimub tänavu esmakordselt, jätkates Tartus varem korraldatud rahvusköökide päevade traditsioone.

Vanemuine kutsub osalema konkursil „Nägin teatrit“

Juba seitsmendat korda toimuvale konkursile “Nägin teatrit” on oodatud kõikvõimalikes erinevates tehnikates teostatud pildid. Osaleda võivad igas vanuses lapsed. Selleaastane keskne teema on “Heli ja valguse mäng”.

Kõik tööd pannakse vaatamiseks välja Vanemuise suure maja ülemise fuajeesse. Parimad autoreid autasustatakse teatrimeenetega ning tööde autorid on palutud koos juhendajaga näituse pidulikule avamisele.

Tööd palume tuua või saata aadressil Vanemuise 6, 51003 Tartu (Vanemuise teatri suur maja), esitamise tähtaeg on 1. märts 2015.

Kõikidele töödele palume kindlasti lisada autori ning juhendaja nimi ja kontaktandmed (telefoni nr, e-posti aadress).

Küsimuste korral kirjutage meile aadressil kollanekass@vanemuine.ee

Koreograafide debüütsari PREMIERE`15 tutvustab tantsumaastiku tulevikulootusi

Uute koreograafide sarja PREMIERE seitsmes aastakäik toob 18.veebruaril Sõltumatu Tantsu Laval publikuni Maarja Tõnissoni ja Arolin Raudva loomingu. PREMIERE on Sõltumatu Tantsu Ühenduse sari koreograafidebüüdiks, kuhu igal aastal valitakse laekunud taotluste põhjal välja kaks koreograafi, kes saavad toetuse oma esimese tantsulavastuse väljatoomiseks Sõltumatu Tantsu Laval. 2015. aastal etenduvad PREMIERE raames Maarja Tõnissoni lavastus “Body Shift Body” ja Arolin Raudva lavastus “Dying to Become”.

Arolin Raudva on tantsukunstnik, kes ütleb ise end armastavat pompöössust ja skulpturaalsust. “Viskun ühest äärmusest teise, tegelen vahutava enese petmise ja lihasse lõikava aususega. Kaunistuste alt loodan leida üles tõelisi essentse.” Arolin on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala ning täiendanud end Islandi Kunstide Akadeemias kaasaegse tantsu erialal. Osaleb aktiivselt tantsijana erinevate koreograafide lavastustes.

Maarja Tõnisson on vabakutseline tantsukunstnik. Lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala ning täiendanud end Berliini Kunstide Ülikoolis (HZT). Viimasel ajal on ta süvitsi tegelenud somaatiliste treeningute ning improvisatsiooniga. Teda huvitavad keha süsteemid, anatoomiline poeesia ja keha loomulik intelligentsus. Tants ja etenduskunstid on Maarja jaoks vahendiks meelte ja emotsioonide vabastamisel.

Varasemalt on PREMIERE püünele toonud tänaseks tunnustatud tantsukunstnikud Karl Saksa, Svetlana Grigorjeva, Üüve-Lydia Toompere ja Jaan Ulsti. PREMIERE koreograafid ja lavastused on kaasa rääkinud ka auhindande jagamisel. Karl Saksa PREMIERE-sarjas etendunud “Tšuud” nimetati 2010. aastal Eesti teatri aastaauhindade parimaks tantsulavastuseks. Svetlana Grigorjeva märgiti Eesti Sõltumatu Tantsu auhinna aasta tulijaks 2011. aastal PREMIERE raames etendunud “sõp rus est” lavastusega.

PREMIERE’15 lavastused esietenduvad 18. veebruaril kell 19 Sõltumatu Tantsu Laval, et siis tantsukunsti ärksamatele keskustele Eestis ring peale teha.

Etendused on Tallinnas 19, 25. ja 26. veebruaril, Rakvere Teatris 3.märtsil, Tartu Uues Teatris 4. märtsil ning Viljandis Tartu Ülikooli/Viljandi Kultuuriakadeemia black boxis 27. aprillil.

Tartus Tiigi seltsimajas näeb-kuuleb seekord parmupille

Eesti parmupillimängu uurija, grupiõppe ja meloodiamängimise propageerija Cätlin Mägi musitseerimas. Foto: Ülar Mändmets

Tartu tantsuklubis Tiigi seltsimajas 11. veebruaril kella 20-24.

Tartu tantsuklubis on esmakordselt lava parmupillimängijate päralt. Kohal on aktiivsed parmupillimängijad Viljandist ja Tartust. Õhtu jooksul kõlab palju tuttavaid ja tuttavlikke rahvatantse 19. sajandi teisest poolest ja 20. sajandi algusest, mida tavatseti tantsida külapidudel Eestis ja palju kaugemalgi.
Parmupillimängijaid ohjab laval südikas tegevmuusik ja muusikaõpetaja Cätlin Mägi, kes on uurinud põhjalikult just Eesti vanemat parmupillimuusika repertuaari. Oma uurimustööd on ta teinud torupilli- ja parmupillilugude taasesitamisest. Cätlin Mägi on teinud ära tänuväärse töö parmupillimuusika traditsiooni kogumisel. Aastal 2011 ilmus temalt kogumik “Eesti parmupill”. See on eesti- ja inglisekeelne raamat, noodir aamat ning CD, mis hõlmab kogu parmupillitraditsiooni, mida arhiividest ja muuseumidest võib leida: ajalugu, pillimehi, fotosid, pille, mänguõpetust,

Ajanihe - Villem Ilumäe Lääne-Nigulast ja Cätlin Mägi Viljandist. Cätlin Mägi onpõhjalikult uurinud arhiivimaterjale Eesti vanemast parmupillimuusika repertuaarist ja parmupillimängijatest. Fotomontaaž: Rene Liivamägi — Ajanihe – Villem Ilumäe Lääne-Nigulast ja Cätlin Mägi Viljandist. Cätlin Mägi onpõhjalikult uurinud arhiivimaterjale Eesti vanemast parmupillimuusika repertuaarist ja parmupillimängijatest. Fotomontaaž: Rene Liivamägi

noodimaterjali ja lugusid traditsioonilistelt esitajatelt. Cätlin Mägi on läbi viinud palju parmupillikursusi üle Eesti ja ka välismaal ning ta on omamoodi parmupillimängu grupiõppe ja meloodiamängimise propageerija siinmail.
Teadmiseks, et vahetult enne parmupillimängijate Tartu tantsuklubi toimub 7. veebruaril Tallinnas 2. Eesti parmupillifestival.
Kõik rahvamuusikud ja tantsijad on oodatud Tartu tantsuklubisse aktiivselt osalema, kel on mahti ja lusti. Mõistlik on enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid, vahetusjalanõud ja miks mitte ka külakosti ühisele teelauale.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu Kaubamaja müüb Lastefondi toetuseks heategevuslikke teesid

Veebruarikuu jooksul saavad kõik head inimesed Tartu Kaubamaja kampaania “Tee süda soojaks” vahendusel toetada Lastefondi, ostes keskuse poodide kassadest heategevuslikku teed.

2€ maksvaid Kubija ürditalu “Kogu pere tee” pakikesi saab soetada kuni 28. veebruarini. Teepakkide müügist saadud tulu, 1€ paki pealt, annetab kaubamaja Lastefondile sügava ja raske puudega laste hoiukodude projekti toetuseks.

Lastefondi tegevjuht Sandra Liiv on Tartu Kaubamajale jätkuva entusiasmi ja valmiduse eest kõigi kaaslinlaste südameid heategevusliku tee abil soojendada väga tänulik. “Aasta kõige külmemal kuul pole vist paremat mõtet kui oma süda soojaks teha ning seeläbi ka hoiukodudes olevaid lapsi toetada,” leiab ta.

Merili Kärner