Eesti Teatri Agentuur korraldab näidendikuu

Oktoobris tähistab oma 20. tegevusaastat Eesti Teatri Agentuur, kelle eesmärgiks on ka omamaise dramaturgia tutvustamine ja koordineerimine. Juubeliüritused keskenduvadki uue eesti draama temaatikale ja koonduvad terve oktoobrikuu toimuvaks üritustesarjaks nimega “Eesti näidendi kuu”. Osa üritusi toimub ka Tartus.

7. oktoobril toimub Tartus Vanemuise väikese maja ovaalsaalis kaksiküritus, mis algab kell 17, mil publikuga kohtuvad TÜ Teatriteaduse Üliõpilaste Looži poolt korraldatud üritustesarja Teatrimosaiik raames Eesti Draamateatri dramaturg Ene Paaver ning Drakadeemia loovjuht, näitekirjanik Mihkel Seeder.

Teemadeks on dramaturgi ja lavastaja koostöö, draamateksti kirjutamise ja dramatiseerimise protsess. Ühiselt annavad nad ülevaate, millega tegelevad teatris töötavad dramaturgid, kuidas on võimalik dramaturgiks õppida ning milline on kuus aastat tegutsenud Drakadeemia mõju Eesti näitekirjandusele.

Algusega kell 19 toimub samas värske eesti näidendi, Andra Teede Estoplast avalik (lugemis)proov. Lavastusproovid Vanemuise teatris algasid 1. oktoobril ja esietendus Sadamateatris on 29. novembril.

Pealkiri märgib 1959. aastal Eestis loodud ja seoses riigikorra vahetumisega hääbunud Estoplasti nimelist suurtehast. Seal tehtud valgusteid leidus igas ENSV kodus (küllap lööb paljudel silme ette Vana Tooma-nimeline öölambike), aga ka partei- ja valitsusjuhtide kabinettides ning lausa Kremli tagatubades. Noore dramaturgi, seni luuletaja ning kriitikuna tuntud Andra Teede näidendi aluseks on toonaste töötajatega tehtud intervjuud ning arhiivimaterjalid. Ometi pole see dokumentaalnäidend tavapärases mõistes, sest autentsele materjalile on lähenetud loominguliselt, lisatud fiktiivseid seiku ja tegelasi. Saame veenduda, et kunagise üleliidulise tähtsusega tootmisettevõtte argipäev mõjub täna absurdselt ja ehmatavalt, kohati peaaegu müstiliselt. Näidend Estoplast pälvis 2013. aastal Eesti Teatri Agentuuri korraldatud näidendivõistlusel kolmanda koha.

Üritusel on kohal näidendi autor ja lavastaja Sander Pukk. Osalevad näitlejad Külliki Saldre, Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Merle Jääger, Jaanika Arum, Aivar Tommingas, Andres Mähar, Karol Kuntsel, Markus Dvinjaninov ja Veiko Porkanen.

Mõlemale üritusele on sissepääs kõigile huvilistele tasuta.

Allikas: Vanemuine

Lastefond aitab haruldase haigusega pisipoisile ravilahuseid soetada

Henri.
Henri.

SA TÜ Kliinikumi Lastefond toetab haruldase ainevahetushaigusega 2-aastasele Henrile hädavajalike ravilahuste soetamist igakuiselt 40 euroga.

Henril diagnoositi kolmandal elukuul harvaesinev haigus, kaasasündinud kloriidikaotus, millega kaasnevad ravile allumatu kõhulahtisus ning sellest põhjustatud organismi toimimiseks vajalike bioelementide – naatriumi, kaaliumi ja kloori – kaotus seedetrakti kaudu.

Ilma ravi saamata tekivad sellisel juhul elektrolüütide nihked, mis võivad päädida väga tõsiste tüsistustega. Samuti ei võta laps kaalus ja pikkuses eakohaselt juurde. Henri haiguse tagajärgi aitab leevendada igapäevane suukaudsete naatriumkloriidi ja kaaliumkloriidi lahuste tarvitamine.

Lapse raviarst Inga Vainumäe kinnitab, et tegemist on tõsise haigusega, mille puhul on igapäevane ravi vajalik ja eluaegne. “Vanemaks saades võib õnnestuda lahuste osa veidi vähendada nn lihtsalt soolase toidu arvelt. Praegu tuleb aga tugineda lahustele ning toidusegudele, millega proovime kaalutõusu tagada,” selgitab ta lisades, et Henri psühhomotoorne areng on täiesti eakohane ning tegemist on igati tubli ja tegusa lapsega.

Lahuseid kulub Henril suurtes kogustes ning haigekassapoolne soodustus neil puudub. Lisaks tuleb poisi perel lapse haiguse tõttu teha igakuiselt teisigi lisakulutusi, mis ei ole Henrit ja tema kolme õde üksinda kasvatava ema jaoks tihtipeale jõukohane.

Lastefond otsustas perele appi tulla ning kompenseerida neile igakuiselt ravilahuste kulud esialgu kuue kuu jooksul.
Fondi tegevjuht Sandra Liiv tunneb heameelt, et Lastefond saab Henrit ning tema perekonda toetada. “Loodame, et seda uudist lugedes pöörduvad ka teised perekonnad abi vajades meie poole,” kutsub ta abivajajaid üles julgelt endast märku andma. Lisainfo: Sandra Liiv, telefon  554 3794, e-post: info@lastefond.ee; sandra@lastefond.ee

Vanemuise Sümfooniaorkester ja kontserdimaja avavad hooaja

Vanemuise Sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja hooaja avakontserdid toimuvad 19. septembril Vanemuise kontserdimajas ja 20. septembril Jõhvi kontserdimajas. Dirigeerib Vanemuise muusikajuht ja peadirigent Paul Mägi. 

Neljandat hooaega Vanemuise muusikajuhi ja peadirigendina alustav Paul Mägi jätkab enda algatatud traditsiooni, kandes koos Vanemuise Sümfooniaorkestriga hooaja avakontserdil ette vaimulikke suurvorme. Selle aasta kavas on César Francki “Sümfoonia d-moll” Vanemuise Sümfooniaorkestri esituses ja Charles Gounod’ “Messe solennelle de Sainte Cécile”, kus orkestrile lisaks on laval solistid: tenor Aldo Caputo Itaaliast, Jānis Apeinis Läti Rahvusooperist, sopran Aile Asszonyi Rahvusooperist Estonia ja ka Vanemuise ooperikoor ning Tartu Noortekoor.

2011. aastal jõudis publikuni Giuseppe Verdi “Reekviem”, 2012. aastal kanti ette Antonin Dvořáki “Stabat mater” ning mullu toimus hooaja avakontsert Riia Toomkirikus, kus oli kavas Felix Mendelssohni oratoorium “Elias”.

19. septembril kell 17. 30 esitleb Paul Mägi Vanemuise suure maja fuajees vastvalminud helikandjat Tubina ooperi “Reigi õpetaja” salvestusega. Salvestuse muusikajuht ja dirigent on Paul Mägi, peaosades laulavad Jassi Zahharov (RO Estonia), Karmen Puis ja Mati Turi.

Kontserdid toimuvad Vanemuise ja Eesti Kontserdi koostööprojektina. Kontsertide algus on kell 19.00.

Tartu tantsuklubi alustab uut hooaega

lootspillitorn (1)
Lõõtspillitorn. Foto: Edmundas Širmulis.
21. novembril 2012 toimunud Tartu tantsuklubis musitseerivad eesti lõõtspillidel (vasakult) Raul Roosiväli, Ester Must, Tarmo Noormaa, Henrik Hinrikus ja Ülle Kool. Foto: Ruti Kirikmäe.
21. novembril 2012 toimunud Tartu tantsuklubis musitseerivad eesti lõõtspillidel (vasakult) Raul Roosiväli, Ester Must, Tarmo Noormaa, Henrik Hinrikus ja Ülle Kool. Foto: Ruti Kirikmäe.

Tartu tantsuklubi alustab oma uut hooaega Tiigi seltsimajas eesti lõõtspillidele pühendatud teemaõhtuga. Tantsuklubisse on taaskord kokku kutsutud nooremapoolsed lõbusad lõõtspillimängijad, kellele koosmusitseerimine sobib ja tantsuks mängimine ning tantsimine on meeltmööda. Eesti lõõtspillidel musitseerivad Ester Must, Henrik Hinrikus, Külli Valk, Margus Priks, Raul Roosiväli, Tarmo Noormaa, Ülle Kool ja Ülo Saaremõts. Mängitakse 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat Eestist ning palju kaugemaltki.

Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti. Soovitame enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid ja sõpru.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubis on Eesti lõõtspillid 10. septembril kella 20-24 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11).

Tartus võistlevad jõuametkonnad

J6ustruktuuride_sportmangud_plakat22.-23. augustil toimuvad Tartus neljandad jõustruktuuride spordimängud, mille peakorraldajaks on sellel aastal vanglateenistus.

Võistlustel osalevad sportlased justiitsministeeriumi, siseministeeriumi ja kaitseministeeriumi haldusalas olevatest asutustest: vanglateenistusest, maksu- ja tolliametist, kaitseliidust, kaitsepolitseiametist, kaitseväest, politsei- ja piirivalveametist, päästeametist, sisekaitseakadeemiast, siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arendusekeskusest. Kokku on võistlejaid üle 500.

Võistlused toimuvad kergejõustikus, lamades surumises, jalgpallis, võrkpallis, males, laskmises, sulgpallis, sõudmises, orienteerumises, jalgrattasõidus, murdmaajooksus ja korvpallis.

Võistlused algasid 22. augustil, kuid pidulik võistluste avamine toimub laupäeva, 23. augusti hommikul kell 9.30 Tartu Ülikooli spordihoone parkimisplatsil. Avamistseremooniale eelneb osalejate rongkäik, mis algab Tartu raekojaplatsilt, suundudes mööda Vabaduse puiesteed ja Emajõe tänavat üle Kroonuaia silla.

23. augustil kell 19 toimub Tartu ülikooli spordihoone juures juhtide võistlus, kus mõõtu võtavad asutuste juhtkonna esindajad.

Kõik spordisõbrad on oodatud võistlustele kaasa elama.

Maria-Elisa Tuulik

Lastefond avab sügisel Tartu Raekoja platsi ääres heategevusliku poe

Foto: lastefond.ee

Selle nädala alguses, 11. augustil võitis SA TÜK Lastefond enampakkumise ruumide rentimiseks Tartus aadressil Raekoja plats 11, kus kavatsetakse eeloleval sügisel avada heategevuslik laste(asjade) pood.

Lastefondi jaoks tuli enampakkumine, mis kuulutati välja Tartu Linnavalitsuse poolt augusti alguses, väga õigel ajal, kuivõrd sobivaid ruume heategevusliku kaupluse jaoks on südalinnas otsitud juba aasta algusest. “Kahjuks ei olnud senised läbirääkimised ruumide osas vilja kandnud, mistõttu on meil eriti suur rõõm, et oleme nüüd oma pikaajalise idee teostamisele jälle sammu lähemale astunud,” sõnas fondi tegevjuht Sandra Liiv.

Lastefondi juht usub, et Raekoja platsis alates septembri algusest renditavad ruumid annavad fondile suurepärase võimaluse luua armas ja soe pood, kus annetatud asjade müügiga koguda raha haigete laste toetuseks.

Ruumide rendikulu plaanitakse katta sponsorlustuludest, mille tarbeks käivad hetkel läbirääkimised erinevate võimalike koostööpartneritega. “Kõik koostöö- ja sponsorlusettepanekud erinevatelt eraisikutelt ja ettevõtetelt on teretulnud,” ütleb Liiv.

Hetkel on kaupluse lõplik kontseptsioon veel väljatöötamisel, kuid kindlasti hakatakse seal müüma kasutatud lastetarbeid, rasedate rõivaid ning lastega seotud kirjandust. Kogu müüdav kaup kogutakse inimestelt annetustena ning läbib ka valikusõela – müüki mitteminevad esemed suunatakse edasisse ringlusse (abivajavad pered, lastekodud, käsitöölised jne). Kogu müügist saadav tulu läheb heategevuseks. Lisaks on plaanis renditavatele ruumidele leida teisigi heategevuslikke funktsioone, millest saab täpsemalt rääkida juba mõne aja pärast.

TÜ Kliinikumi Lastefond on üks vanimaid ja suuremaid üle-eestilisi heategevusorganisatsioone, mis on alates 2000. aastast annetajate abiga toetanud erinevatele haiglatele seadmete soetamist ning sadu eriravi või -hooldust vajavaid lapsi ja nende peresid kokku rohkem kui pooleteise miljoni euroga.

Teine Tartu Suvejooks toimub 20. augustil

suvejooksplakat2014_220. augustil kell 12.10 korraldab MTÜ Treenitus AleCoq spordihoone ees juba teise Tartu Suvejooksu (Tartu Jooksusarja 2. etapp), mis kutsub osalejaid läbima 10 km pikkust jooksudistantsi. Lisadistantsina toimub ka Skechers 5 km jooks, kus igale osalejale kingib Skechers kvaliteetse jooksusärgi. Kavas on ka 10 km distantsi suvekõnd  ja tasuta Mr. Pritt lastejooksud (400 m ja 100 m).

Täpsem info ja registreerimine www.treenitus.eu

Jaanus Mäe

Palliralli kutsub toetama Tartumaa andekaid lapsi

Palliralli, foto Anni NöpsPalliralli16. augustil toimub Tartu Kaarsilla juures heategevuslik Palliralli, mille eesmärgiks on koguda annetusi Tartumaa andekate laste ja Tartu Kristliku Noortekodu toetuseks.

Palliralli käigus lastakse Kaarsillalt vette tuhandeid värvilisi palle, mis ujuvad sadakond meetrit eemal asuvasse finišisse. Paljusid õnnelikke pallide “omanikke” ootavad auhinnad, peaauhinnaks on ka seekord sõit Jõmmu lodjal koos 35 sõbraga.

Palli hind on 2 eurot ning kogu piletitulu läheb annetusteks. Projekti käigus kogutud rahaga toetatakse andekaid Tartumaa noori. Kolme eelneva Palliralli abil on annetustena välja jagatud üle 7000 euro.

Palliralli toimub laupäeval, 16. augustil kell 16 Tartu Kaarsilla juures.

Kaire Valge

Fotod: Anni Nöps

Tartus avatakse uus teater nimega Teatro Poetico

Teatrifestivalil Draama avatakse 1. septembril Tartus uus teater nimega Teatro Poetico. See teater sünnib, elab ja sureb vaid ühe nädala jooksul, teatri koduks saab Tartu Ülikooli vana kirik Jakobi tänaval.

Draama kuraator Tõnu Õnnepalu tegi kuuele lavastajale või kooslusele ettepaneku tuua festivali ajaks välja luulel põhinev või luulest inspireeritud lavastus. Autorite ja materjalide osas olid tegijate käed vabad – niisiis võib loota, et kõigisse lavastustesse on kätketud midagi erilist, isiklikku, hingestatut. Noist erinevate tegijate loodud, erinevatest impulssidest ajendatud, erinevates kooslustes ja paikades harjutatud lavastustest moodustubki Teatro Poetico repertuaar.

Teatro Poetico kavas on 1.- 7. septembrini üksnes esietendused – kõiki kuut uuslavastust mängitakse festivali ajal vaid ühe korra. Kas mõni neist veel kunagi veel kuskil publiku ette tuleb, ei ole praegu teada. Üürikese elueaga luuleteater rõhutab teatrikunsti eripära, ta kordumatust.

Teatro Poetico repertuaaris tulevad lavastustega välja järgmised kooslused: Maike Lond, Taavi Eelmaa ja Peeter Raudsepp; Aleksander Eelmaa, Pääru Oja ja Tõnu Õnnepalu; Mait Joorits ja Kaia Karjatse; Lembit Peterson ja Theatrum; Mirko Rajas ja teatrirühmitus Frank; Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna teatrikunsti õppekava II kursus.

Teatro Poetico avamine toimub 1. septembril kell 17 Tartu Ülikool kirikus (Jakobi 1). Täpne kava kodulehel www.draama.ee

Üleeuroopaline šokotuur jõuab oktoobris Eestisse

3 kuud, 14 riiki, 10 000 km – 1. augustil 2014, alustas Saksamaal Berliinis oma teekonda Make Chocolate Fair! kampaania šokolafka, mis ristirästi läbi Euroopa seigeldes oktoobri lõpus Eestisse jõuab. Šokotuuri eesmärgiks on teavitada teekonnal kohatud inimesi šokolaaditööstuse varjupoolest nagu kakaotalunike madal sissetulek, lapstööjõu kasutamine ja läbipaistmatud tarneahelad.

“Šokotuuriga näitame šokolaaditööstusele, et meie nõudmisi ei saa enam eirata,” selgitab tuuri koordinaator Sven Selbert Saksamaa MTÜ-st INKOTA. “Üle Euroopa on Make Chocolate Fair! kampaaniaga ühinenud juba üle 40 000 inimese, kes ei soovi näha inimõiguste rikkumisi kakaotootmises. Šokotuuriga loome üleeuroopalise liikumise õiglasema šokolaadi heaks. Eurooplased armastavad šokolaadi ja nüüd on käes aeg šokolaaditööstuse tegudeks ja õiglaseks šokolaadiks,” kinnitab Selbert.

Koostöös kohalike partneritega tutvustatakse šokotuuri vältel avalikel üritustel kakao teekonda puu otsast šokolaaditahvlisse, kirjeldades ka inimõiguste rikkumisi kakaod tootvates riikides. Enamus kakaotalunikke teenib alla 1€/päevas: vaesus, nälg ja orjatöö (sh lapstööjõu) kasutamine on osa nende argipäevast. Šokolaaditööstuse müüginumbrid on aga hinnanguliselt 100 miljardit US dollarit aastas. Viimase kolmekümne aastaga on inflatsiooni arvestades kakaoubade müügihind langenud poole võrra, kui šokolaaditööstuse kasumid on tõusuteel. Lisaks sotsiaalsetele küsimustele mõjutab madal sissetulek oluliselt ka kakaoistanduste jätkusuutlikkust, mis pideva halvenemise jätkudes tähendab tooraine vähenemist ja sellega seotult märkimisväärset šokolaadi hinna tõusu. Seega on kakaotalunikele elamisväärse sissetuleku tagamine nii šokolaadifirmade kui tarbijate huvi.

Baltikumis seikleb šokolafka koos põnevate sündmustega 14.-23.10.2014. Tartusse jõuab šokotuur 20. oktoobril ja Tallinnasse 23. oktoobril, mil leiab aset ka järjekordne õiglase kaubanduse nädal. Kogu tuuri tegevustega saab end kursis hoida kodulehe kaudu, kuhu koguneb jooksvalt infot nii toimunud kui tulevate sündmuste kohta.

Make Chocolate Fair! kampaania eesmärgiks on üle Euroopa koguda 2015. aasta juuniks 100 000 allkirja, mis antakse üle šokolaaditootjate iga-aastasel peaassambleel. Petitsioon nõuab tootjatelt kakaokasvatajatele õiglase tasu maksmist, inimõiguste kaitsmist (sh lapstööjõu kasutamise vastu võitlemist), jätkusuutliku kakaotootmise edendamist ning sõltumatu sertifitseerimis- ja järelevalvesüsteemiga ühinemist.

Kampaaniat veab Eestis MTÜ Mondo, kes edendab õiglast kaubandust Eestis. Kampaaniat rahastab Euroopa Liit.

Tartus avatakse Loodusmängude pesa

Täna avatakse Tartu loodusmajas esimest korda Loodusmängude pesa. See on koht, kus koos pere ja sõpradega suvel mängides rõõmsalt aega veeta ja loodust avastada.

Sellel suvel esimest korda oodatakse Tartu loodusmajja aadressil Lille 10 igas vanuses mänguhimulisi loodusesõpru. Eelkooliealised lapsed saavad mängida koos vanematega, koolilapsed on oodatud ka üksinda või sõpradega.

Kohapeal on valik loodusteemalisi laua-, kaardi- ja põrandamänge nii väikestele kui suurtele. Pisikesed saavad aega veeta pehmete loomadega mängides või joonistades. Täiskasvanutele pakutakse loodus- ja keskkonnateemalist lugemist. “Kuna loodusmaja lastel ja õpetajatel on juulikuus suvepuhkus ning huviringe ei toimu, siis otsustati loodusmajja kogutud mängud kõikidele huvilistele mängimiseks välja pakkuda,” selgitas üks mängupesa juhendajatest Kaisa Haugas. “Siin on palju ka selliseid mänge, mida poest juba ei leia,” tutvustas Kaspar Dobrus, kellest saab sellel suvel teine mängupesa vanem.

Loodusmaja ümber pakub avastamisrõõmu ja silmailu ka konkursil Eesti kaunis kodu 2014 avaliku linnaruumi eripreemia saanud park. Loodusmängude pesa on avatud 5. juulist 28. augustini, igal neljapäeval kell 11.00 — 14.00 ning igal laupäeval kell 13.00 — 16.00.

Pärnus alustab tegevust Eesti teine puudega laste hoiukodu

lastefond_460x680Homme, 27. juunil avab SA TÜ Kliinikumi Lastefondi toel Pärnus oma uksed Eesti teine raske ja sügava puudega lastele mõeldud hoiukodu.

Pärnu Toimetulekukooli ruumides hakkab teenust pakkuma MTÜ Eliise Puhkusepesa, mis on loodud innustatuna SA TÜK Lastefondi 2014. aasta põhikampaaniast “Unistuste puhkus”. Ühingu põhieesmärgiks on toetada lapsevanema, eestkostja või lepingu alusel lapse perekonnas hooldaja töötamist või toimetulekut ning vähendada ajutiselt lapse hooldaja hoolduskoormust.

Kuni juuli lõpuni pakutakse puudega ja suurema hooldusvajadusega lastele hoiuteenust nädalavahetustel: reede hommikul kella 8-st kuni pühapäeva õhtul kella 20-ni. Nõudluse olemasolul jätkatakse augustis teenuse pakkumist igapäevaselt ja ööpäevaringselt. Hoiukodu septembrikuised lahtiolekuajad leiab juuni lõpus MTÜ Eliise kodulehelt . Lapsevanem võib teenust kasutada aastaringselt nii ööpäevase kui ka päevase teenusena, soovi korral ka tundide arvestuses.

Korraga pakutakse hoiuteenust kuni neljale lapsele ning Pärnu hoiukodu peamiseks sihtgrupiks on Pärnumaa omavalitsuste raske ja sügava puudega laste vanemad ja hooldajad. Teistest maakondadest pärit lastele pakutakse teenust vabade kohtade olemasolul.

MTÜ Eliise Puhkusepesa asutaja, 9-aastast sügava puudega Eliiset kasvatav Margit Krjukov on siiralt rõõmus, et tema kauaaegne unistus on lõpuks teoks saamas, tundes samal ajal ka pisukest hirmu projekti õnnestumise ees.

Pärnu hoiukodu pidulik avamisüritus toimub  27. juunil kell 12.

Eesti esimene raske ja sügava puudega lastele mõeldud hoiukodu avati SA TÜK Lastefondi eestvedamisel Tartus Käopesa asenduskodu juures 17. märtsil. Kolmas samalaadne hoiukodu on kavas avada käesoleva aasta kolmandas kvartalis Jõhvis ning neljandas kvartalis Võrus.

Merili Kärner

Sel reedel ja laupäeval avatakse Tartus taas kultuurihoov Uus Õu

Õues kohiseb ja loksub võitmatu juuni, mis kuulutab suve saabumist ja Uue Õue teise hooaja avamist. 

Sel reedel ja laupäeval saab Tartus taasavatuks jälle Tartu Uue Teatri ja Genialistide klubi vahelisele alale jääv kultuuri- ja kogukonnahoov Uus Õu.

Uus Õu on kesklinna hoov, kus kohtuvad isiklik ja avalik ruum, kus ei ole kliente ega teenindajaid, korrapidajaid ega koristajaid, vaid ainult inimesed – sõbrad, naabrid, juhututtavad ja võõrad – kes võtavad Õue kui oma isiklikku jagatud tagahoovi. Uus Õu on omamoodi sotsiaalne eksperiment, et näha, kas ja kuidas selline jagatud rõõmu ja vastutusega linnaruum elama ja toimima hakkab.

Viiel päeval nädalas, teisipäevast laupäevani saab Uues Õues nautida mitmepalgelist programmi alates muusikast, luulest, loengutest, filmidest, päikesest ja väga eriilmelistest töötubadest kuni suvistel laupäevadel traditsiooniks saanud lastehommikute ja pannkookideni välja.

Täpsema kava leiab siit.

Puudega laste hoiuteenuse pakkumine Tartu hoiukodus muutub paindlikumaks

Alates juunist on SA TÜ Kliinikumi Lastefondi partneriks puudega laste hoiuteenuse pakkumisel Tartus MTÜ Tartu Maarja Tugikeskus. Sellega seoses osutatakse teenust uutes ruumides ning lapsevanemate jaoks mugavamalt.

Kui seni SA Tartu Perekodu Käopesa juures tegutsenud puuetega laste hoiukodusse said lapsevanemad oma lapse tuua vaid igal kuul teatud kindlal nädalal, mil teenust pakuti, siis nüüd saab lapsevanem hoiuteenust kasutada aastaringselt Tartu Maarja Tugikeskuse (Puiestee 126B) lahtiolekuaegadel vastavalt enda vajadustele. Lapsevanemad saavad kas-või aasta lõpuni sobivad hoiuajad kokku leppida ja broneerida.

Tartu Maarja Tugikeskuse juhataja Helle Känd täpsustab, et Tartu Maarja Tugikeskuses ei ole hoiukodu teenus kohtade arvuga piiratud, perel tuleb vaid täita tugikeskuse kodulehelt leitav taotlus, saata see e-maili aadressile tugikeskus@tartumaarjatugikeskus.ee ning küsida endale sobivat aega.

Hoiukodu teenus maksab 5,50 eurot/tund ja ühele lapsele kompenseerib Lastefond sellise hinnaga teenust pisut rohkem kui 11 ööpäeva ühes aastas. Laste toitlustamise eest hoiukodudes tuleb lapsevanematel endil tasuda, milleks vajadusel on samuti võimalik taotleda toetust Lastefondilt.

Merili Kärner

Tour of Estonia ja Tartu Rattaralli jõuavad kaasaelajateni otsepildis

Tartu Rattaralli kuulsad (esiplaanil Jaan Kirsipuu) ja kummalised jõuavad kaasaelajateni sel aastal otsepildis. Foto: Karli Saul
Tartu Rattaralli kuulsad (esiplaanil Jaan Kirsipuu) ja kummalised jõuavad kaasaelajateni sel aastal otsepildis. Foto: Karli Saul

1. juunil toimuv Ida-Euroopa suurim maanteratturite sõit SEB 33. Tartu Rattaralli ning sellele eelnev profiratturite kahepäevane võidukihutamine Tour of Estonia jõuavad täies mahus otsepildis kaasaelajateni. Otseülekanne on nähtav veebis.

“Selle aasta Tartu Rattarallil ja Tour of Estonial püüame astuda veel ühe tänapäevase sammu edasi tipptasemel rattavõistluste korralduses ja kuigi me ei ole suutelised tegema nendest võistlustest televisiooni otseülekannet, siis meie eesmärk on teha nii Tour of Estoniast kui ka Tartu Rattarallist esmakordselt internetitelevisiooni otseülekanne,” ütles võistluste direktor Indrek Kelk.

Ülekannet teostab Rockstick Production ja pildi edastamiseks kasutatakse 4G võrku. “Pilti edastavad vastava tehnikaga varustatud mootorrattad, mis võistlejate kolonniga kaasa liiguvad. Lisaks traditsioonilised statsionaarsed kaamerapunktid stardis ja finišis ning mõnes kohas rajal,” lisas Kelk.

Interentiülekannet testiti juba SEB 32. Tartu Jooksumaratonil ning test osutus edukaks. Tol korral polnud otsepilt avalik ning seda nägid ainult lähemad asjaosalised. Tänu õnnestunud testidele on aga nüüd plaanis otsepilt ka kõigile kaasaelajatele avalikuks teha. Esialgsete plaanide järgi peaks otsepilt olema nähtav Klubi Tartu Maraton kodulehe kaudu.

Tour of Estonia koosneb sel aastal kahest päevast. Reedel, 30. mail sõidavad ratturid 190km Tallinnast Tartusse, laupäeval, 31. mail toimub aga Tartu GP, kus tugevad ratturid Eestist ja mujalt maailmast kihutavad 12,5km pikkusel linnaringil kokku 150km.

1. juunil toimub aga SEB 33. Tartu Rattaralli, kus profiratturid asuvad joonele koos harrastajate ja pühapäevaratturitega. Kavas on 133km ja 70km pikkused distantsid. Soodsam registreerimine on avatud veel ainult täna.

Rohkem infot ja registreerimine: https://www.tartumaraton.ee/et/yritused/rattaralli/33/

Tartu on neil päevil heade mõtete päralt

19.-24. maini on Tartu sõna otseses mõttes heade mõtete päralt, sest siis toimub esmakordselt vaba mõtlemist populariseeriv DD Mõtlemisfestival.

Kuue päeva jooksul on võimalik mõtlemiskohvikuteks muutunud Vilde Tervisekohvikus, Feel Good Music Cafés ja Arhiivis kuulata põnevaid arutelusid teemadel, mis ulatuvad tuleviku ettevõtlusest inimvõimete piiride kompamiseni.

Rohkem infot festivali ja konverentsi kohta leiate veebilehelt
www.motlemisfestival.ee ja Facebookist www.facebook.com/motlemisfestival .

AHHAAs avatakse interaktiivne kunstiprojekt

Neljapäeval, 15. mail kell 19.oo avatakse Teaduskeskuses AHHAA Mehhiko kunstniku Rodrigo G. de San Martíni kunsti- ja valgusinstallatsioon “Dorado/Lacerta”, mida vaatajad ise ümber kujundada saavad.

Installatsioon kujutab kahte tähtkuju – Dorado ja Lacerta – millest üks on nähtav põhja- ja teine lõunapoolkeral. Tähtkujud on maalitud erilise elektrit juhtivat värviga, mis võimaldab vaatajatel LED-lampe sisse ja välja lülitades uusi mustreid luua. Rodrigo tahab anda vaatajale võimaluse ise kunstnik olla ja näidata tehnoloogia “loomulikku” poolt.

Rodrigo on Mehhiko muusik ja kunstnik, kes seob oma töödes teaduse ja tehnoloogia muusika ja kunstiga. Hetkel tegutseb ta Tartus, ent eelnevalt on ta töötanud ka USA-s, Lätis ja Leedus. Projekt valmis koostöös visuaalkunstnik Kat Surynega.

Näitus sai võimalikuks tänu Tartu linnaresidentuuri programmile, mille raames saavad väliskunstnikud elada ja töötada kuu aega Tartus, leida siit inspiratsiooni ja õppida uusi tehnikaid. Residentuuri lõppedes eksponeeritakse kas siin valminud töid, korraldatakse õpituba või kohtumine kunstnikuga. Tartu linnaresidentuuri koordineerib Noor-Eesti Loomekeskus ning rahastab Tartu Linnavalitsus.

“Dorado/Lacerta” jääb AHHAAsse 15. juunini.

Tartu nimetati Eesti kõige jalgrattasõbralikumaks linnaks

Reedel, 9. mail Tallinnas Rahvusraamatukogu kuppelsaalis toimunud seminaril “Linnaliikuvuse seminar: Eesti linnaliikuvuse plaanidest 2015-2020” kuulutati konkursi “Jalgrattasõbralik linn 2014” võitjaks Tartu linn.

Jalgrattasõbralik linn 2014 valiti projekti raames läbi viidud uuringu põhjal, mis keskendus jalgrattaliikluse ja jalgrattapoliitika olukorrale Eesti linnades. Uuringu käigus küsitleti nii omavalitsusi kui ka linnakodanikke. Lisaks jalgrattasõbralikkuse uurimisele analüüsiti ka kitsaskohti.

“See on auhind mitte linnavalitsusele, vaid linnale tervikuna – nii jalgrattureile endile kui ka autojuhtidele ja jalakäijatele, kes aktsepteerivad jalgrattaliiklust linnas,” kommenteeris auhinna Tartu linna nimel vastu võtnud abilinnapea Valvo Semilarski. “Igal juhul on see tiitel, mille üle võivad kõik Tartu inimesed uhkust tunda. See näitab, et kergliiklusteede areng on Tartus õigel teel.”

Auhinnaks sai Tartu kaks jalgratast, mis on plaanis anda linnavalitsuse töötajaile ametiratasteks, et tõhustada rohelist liikumist ka Tartu linnavalitsuses.

Jalgrattasõbraliku linna uuringu kokkuvõttega saab tutvuda siin.

Vanemuine otsib foto- ja videojäädvustusi 70ndate aastate Tartust

Sügishooajal on Vanemuise suure maja lavale jõudmas draamanäitlejate muusikaline lavastus “Minu veetlev Tartu”, kus on mõte kasutada 1970-1980tel tehtud fotosid, slaide ja videojäädvustusi Tartu linnast. Loo toob lavale Vanemuise draamajuht Tiit Palu. Seoses sellega on teatril palve linnakodanikele: kui teil on toredaid kaadreid 70ndate aastate Tartust ja tartlastest (linnavaated, tuntud inimesed, sündmused, perepildid Tartu taustal jne), siis võtke Vanemuise teatriga ühendust! Kõik kasutusele minevad materjalid kopeeritakse ning tagastatakse omanikele. Kõik, kelle fotosid või salvestisi lavastuses kasutatakse, saavad tänuga kirja lavastuse kavalehele ning lisaks loosib teater välja pääsmed etendusele!

Materjalide saatmise tähtaeg on 9. juuni 2014.

Materjale saab saata postiga:

Aadress:

Teater Vanemuine

Vanemuise 6 Tartu

51003

või e-kirjaga aadressil sven@vanemuine.ee

Tartus aidatakse Heateo jooksuga reumahaigeid lapsi

Laupäeval, 10. mail toimub Tartu Tähtvere Spordipargis teist aastat Heateo jooks, mille eesmärk on aidata Lõuna-Eesti reumahaigeid lapsi nende ravivesivõimlemise toetuseks.

Heateo jooks on 4,3km pikkune heategevuslik jooks, kuhu on oodatud osalema kõik olenemata vanusest ning eelnevast sportlikust ettevalmistusest. Rada saab läbida nii joostes kui ka kõndides. Eelregistreerimine üritusele toimub Klubi Tartu Maratoni veebilehel 8. maini ning on tasuta, kuid stardinumbri kättesaamisel palutakse igal jooksjal teha vähemalt 1 euro suurune annetus. Ravimifirma Teva lisab iga osaleja pealt veel 5 eurot.

Üritus toimub SEB 32. Tartu Jooksumaratoni programmi raames, samal päeval ja samas kohas toimuvad ka lasteüritused TILLUjooks ja MINImaraton. Heateo jooksu start on kell 12.00.

Möödunud aastal osales Heateo jooksul 577 inimest ning ühtekokku koguti annetusi 3803 euro suuruses. Annetused kogutakse koostöös SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondiga, iga jooksja vähemalt ühe eurose panuse ning ravimifirma Teva kaasabil. Loe edasi: Tartus aidatakse Heateo jooksuga reumahaigeid lapsi

Kanna oma rattasõit Euroopa kaardile

Tartu linnavalitsus kutsub linlasi maikuu jooksul oma igapäevaseid jalgrattasõite kaardistama ja osalema üle-euroopalisel võistlusel European Cycling Challenge.

See on Euroopa linnade vaheline võistlus, mille käigus registreerunud vabatahtlikud jäädvustavad Endomondo mobiilirakenduse abil oma igapäevaseid rattamarsruute. Loevad ainult argised rattasõidud tööle, kooli, poodi või sõpradele külla, mitte aga sportimine.

Sel aastal toimub võistlus 1.-31. mail. Võidab linn, kus kogutakse kõige enam rattakilomeetreid. Kogutud andmeid saab kasutada rattateede ja muu vajaliku infrastruktuuri planeerimiseks ja haldamiseks. Osalejate vahel loositakse välja auhinnad.

Täpsema info ja võistluse registreerimislehe leiab siit. Endomondo tasuta mobiilirakendus on saadaval Androidi, Blackberry, Windowsi ja Apple’i telefonidele.

Mess “Maale elama” ületas ootusi

Messimelu. Fotod: Hanna Nõgel.
Messimelu. Fotod: Hanna Nõgel.

Laupäeval Tartus toimunud messil “Maale elama”  käis 1551 külastajat. Seda oli kolm korda rohkem kui möödunud aastal. Messil domineerisid oodatult noored pered ja paarid Tartust. Hinnanguliselt viiendik külastajatest oli kohale tulnud Tallinnast.

Messi avamisel rõhutas põllumajandusminister Ivari Padar, et algatusel “Maale elama” on oluline roll elanikke kaotavate maakogukondade ja maale tahtvate linnaperede vahendajana. “Siiani on meil puudunud nende kahe huvigrupi siduja ja kokkutooja,” ütles Padar.

Oma elukeskkonda oli messil tutvustamas 58 kogukonda üle Eestimaa. Kogukondade sõnul tunti esmajoones huvi elukohtade, aga ka haridusasutuste, seltsi- ja kultuurielu vastu. Üllatavalt vähe uuriti töökohtade infot. Otepää kogukonna eestvedaja Margit Prede sõnul vestlesid nad messil mitme perega, kes juba aastaid selle kandi peale on mõelnud. “Nüüd saame neid reaalselt aidata oma kodu leidmisel,” rõõmustas Prede.

Mess “Maale elama” toimus esimest korda mullu aprillis Tallinna tehnikaülikoolis. Aasta jooksul leidis endale maale elukoha üle 40 pere ja üle 100 inimese. Märtsis tunnustas regionaalminister kodanikualgatust “Maale elama” regionaalarengu auhinnaga.

Kodanikualgatuse “Maale elama” eesmärgiks on tõsta teadlikkust maal elamise suhtes, muuta ühiskonna hoiakuid positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi.

Lisainfo: www.maale-elama.ee 

Türi messiboksis oli tore kõige pisematel.
Türi messiboksis oli tore kõige pisematel.
Rannu valda esindas ka kitsetall.
Rannu valda esindas ka kitsetall. 

 

Lastefond kogub Tartu Tudengipäevade raames annetusi kliinikumis ravil viibivatele lastele

heategevuskontserdi flaier (1)28. aprillist 4. maini leiavad Tartus aset traditsioonilised tudengipäevad, mille raames koguvad TÜ Kliinikumi Lastefond ja Ülikooli Kultuuriklubi annetusi kliinikumi lasteosakondade patsientidele elamuspäeva korraldamiseks.

Annetusi kogutakse erinevate tudengipäevade ürituste raames, kuid pearõhk on iga-aastasel Võluaia heategevuslikul kontserdil, mis toimub tänavu juba 10. korda. 1. mail kell 15.00 TÜ Botaanikaaias (vihmaga Jaani kirikus) aset leidval kontserdil pakuvad muusikaelamusi Kõrsikud, Brigita ja Richard Murutar ning Tartu meeskoor Akadeemiline Emajõgi. Piletite hinnad jäävad vahemikku 5-10 eurot ning soodsamalt on neid võimalik soetada eelmüügist Piletilevi kodulehelt.

Loomulikult on 1. mail botaanikaaias kohal ka Lastefondi vabatahtlikud koos maskott Mõmmikuga, kellega soovi korral on kõigil huvilistel võimalik ka pilti teha. Samuti müttab kontsedil ringi tudengipäevade maskott Villem, kes ka meeleldi soovijatega fotosid teeb. Lastefond koos Mõmmikuga on esindatud veel ka 28. aprillil tudengipäevade avarongkäigul ning 3. mail perepäeval, kus fondi vabatahtlikud aitavad sisustada mudilaste aega.

Annetusi kogutakse eesmärgiga korraldada juuli alguses kuni 50-le kliinikumis ravil viibivale lapsele elamuspäev. Tegemist on elamusküllase päevaga, mille raames on Lastefondi head koostööpartnerid lastele välja pannud toredaid seikluseid nii maal, merel kui ka õhus. Teiste seas on lubanud väikestele patsientidele elamusi pakkuda Eesti Vabatahlik Mere- ja Järvepääste, kes korraldab lastele veeohutusega seotud päeva ning viib nad kaatritega Võrtsjärvele sõitma; Tartu Seikluspark, kes kutsub lapsed oma seiklusradadele ronima ning Lennundusmuuseum, kes tagab lastele tasuta sissepääsu. Läbirääkimised käivad veel mitmete teiste partneritega.

TÜ Kliinikumi Lastefond on üks vanimaid ja suuremaid üle-eestilisi heategevusorganisatsioone, mis on alates 2000. aastast annetajate abiga toetanud erinevatele haiglatele seadmete soetamist ning sadu eriravi või -hooldust vajavaid lapsi ja nende peresid kokku rohkem kui pooleteise miljoni euroga.

Maamessil selgusid eile parimad forvarderijuhid

Eile, Maamessi esimesel päeval, 24. aprillil toimus Tartus esmakordselt metsaväljaveotraktorite ehk forvarderite juhtide võistlus – Forvarderite Kevadreiv 2014. Võistlusest võttis osa 14 masinameest, tulemused selgitati juunioride (kuni 20 eluaastat) ja vanemate võistlejate arvestuses. Võistlejate oskusi mõõdeti nii palkide tõstmise kui pakkudest torni ehitamisega. Pingelises võistluses selgusid parimad.

Täiskasvanud:

1. Hando Leichter (Artiston)
2. Riho Sepp (Luua Metsanduskool, metsamasinate instruktor)
3. Kristjan Roosvald (Iisakult)

Juuniorid:

1. Taavi Ojala (elu- ja töökoht Põlvamaa Värska)
2. Mark Kostõgov (elu- ja töökoht Põlvamaa Värska)
3. Jüri Schneeberg (Luua Metsanduskooli õpilane)

Loe edasi: Maamessil selgusid eile parimad forvarderijuhid

Tartus arutatakse folkloristika ja etnoloogia üle

Igakevadine folkloriste, etnolooge ja nende lähierialade esindajaid koondav konverents „Noorte hääled“ toimub 23. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivis ja 24. aprillil Eesti Rahva muuseumis. Konverents pakub hea võimaluse tutvuda noori kultuuriuurijaid huvitavate küsimuste ja valdkondadega.

Konverentsi kava on mitmekesine, selles kajastuvad nii ühiskonnas aktuaalsed teemad laiemalt kui ka uurijaid erialaselt või isiklikult köitnud ainestik. Ettekannetes vaadatakse refleksiivse pilguga noorteadlaste konverentside ajaloole ning üksikuurija kujunemisele, arutletakse grupiidentiteedi hoidmise ja tajumise küsimusi ning tehakse sissevaateid unenäomaailmadesse. Ka analüüsitakse kodumaale jäänute ja välismaale lahkunute vahelisi suhteid nii kaasajal kui ajaloolises perspektiivis, mõtiskletakse kultuuritraditsioonide dünaamilisuse üle ja vaadeldakse erinevate vähemuste toimimist ja hakkamasaamist enamusühiskonnas.