Laupäeval, 30. aprillil toimub Sibulatee kalapuhvetite päev. Kui sügisene puhvetitepäev Sibulateel keskendub aiasaadustele ja loomulikult kohalikule sibulale, siis nüüd peab iga avatava puhveti menüüs vähemalt üks pearoog olema Peipsi kalast.
Loe edasi: LAUPÄEVASEL SIBULATEE PUHVETIPÄEVAL ASUB AUKOHALE PEIPSI KALA
Peipsiääre valla Pala kandis Metsanurgal taastati kodanikualgatuse korras üle poole sajandi tagasi ehitatud bussiootemajake. Nüüd on kohalikul rahval ja kaugemalt tulijatel taas võimalus hubases paigas bussi oodata ja lihtsalt jalgu puhata.
Loe edasi: METSANURGA KÜLAS TAASTATI ROMANTILINE BUSSIOOTEMAJAKE
Peipsimaa Külastuskeskus Kolkjas, Sibulateel, kutsub täna alates kella ühest lapsi ja peresid Rääbu päevale.
Loe edasi: PEIPSIMAA KÜLASTUSKESKUS KOLKJAS KUTSUB SIBULATEEL RÄÄBU PÄEVALE
Selle aasta kõige erilisem jõulupuu asub Sibulateel, Kolkjas ning on loodud tõukekelkudest. Kelgujalaste pidi tüve külge kinnitatud kelgud on kusjuures kelgutatavad ka pärast jõule, seega on tegemist taaskasutatava jõulupuuga.
Loe edasi: SIBULATEEL KOHTAB TÕUKEKELKUDEST JÕULUPUUD
Täna, 18 juunil möödub 115 aastat helilooja ja esimese eesti balleti “Kratt” autori Eduard Tubina (1906-1982) sünnist. Sündmust tähistab ka Tartumaal Peipsiääre vallas Alatskivi lossis asuv Eduard Tubina Muuseum.
Loe edasi: EDUARD TUBINA MUUSEUM TÄHISTAB HELILOOJA 115. SÜNNIAASTAPÄEVA
Peipsiääre vallas Kolkjas asuva Peipsimaa Külastuskeskuses suvise turismihooaja alguspäeval avatakse lubokiõu. Lubokiks nimetatakse puulõikelise klišeega trükitud käsitsi värvitud ja värsivormis tekstiga trükipilti.
Loe edasi: PEIPSIMAA KÜLASTUSKESKUSES TUTVUSTATAKSE VANAUSULISTE TRÜKIKUNSTITartumaal Peipsiääre vallas tegutsev mittetulundusühing Pala Tuletõrje Selts tähistas 12. aprillil Ranna rahvamajas meeleoluka koosviibimisega 10. sünnipäeva.
Varem kuulus Pala komando Jõgeva Päästekomando alluvusse. 2009 aasta algul likvideeriti väiksemad komandod ja hakati looma vabatahtlikke tuletõrjeühinguid, mis asutati ka Palal.
Algul oli ühenduses kolm meest, kutselised päästjad Olev Peramets, Märt Tõnisson ja Raivo Bunder. Kokku on Pala Tuletõrje Selts koolitanud 11 vabatahtlikku päästjat.
„Pala Tuletõrje Selts paistab silma oma tegutsemistahte, abivalmiduse ja positiivse eluhoiaku suhtes. Rõõm tõdeda, et seltsi kuulub ka naisi ja teisigi pereliikmeid. Nii on mitu liiget ühenduse eestvedaja Olev Perametsa perest,” ütles sünnipäeva tähistamisel osalenud Jõgevamaa Päästepiirkonna juht Jüri Alandi. „Pala vabatahtlikud päästjad osalevad vajadusel ka Jõgevamaal puhkenud õnnetuste likvideerimisel,” lisas ta.
Samuti on Pala Tuletõrje Selts heaks abiliseks Anna Haava nimelisele Pala koolile. Nii ehitasid vabatahtlikud pritsumehed tänavu talvel õpilastele liuvälja.
Seltsi toetas varasematel aastatel Pala vald, praegu on koostööpartneriks Peipsiääre vald.
Jaan Lukas
Uuel aastal puhuvad Varnja külas uued tuuled ning Mesi tare kodumaja avab esimesena Sibulateel tänavaraamatukogu.
[pullquote]võib meelepärase raamatu vahetada välja mõne teise trükise vastu[/pullquote]Mesi Tare perenaine Herling Mesi: „Innustust saime Tartust ja tema tänavaraamatukogudest. Oleme nelja tegutsemisaasta jooksul palju panustanud kogukonda, algatanud ja kaasa löönud mitmetes üritustes ning see oli vaid loomulik asjade käik. Eesmärk on ikka ja jälle midagi uut kogukonnale ning külastajaile pakkuda.“
Varnjas tegutseb auväärse pika ajalooga Varnja raamatukogu, mis juba 90 aastat kohalikele lugemisrõõmu pakub. Kindlasti ei paku tänavaraamatukogu konkurentsi Varnja päris raamatukogu uhkele kogule. Sooviks on hoopis tõsta Varnja külaliste elamusi ja anda tagasitulekuks põhjuseid. Või kohalikule inimesele anda võimalus ükskõik mis hetkel läbi astuda ja omale sobiv lugemine valida.
Paarkümmend Sindi gümnaasiumi õpilast ja neid saatvad õpetajad nautisid vihmakeepides kõndides Peipsimaa imekaunist Kauksi randa ja uudistasid adrenaliini hulka tõstvaid Ida-Virumaa kaevanduskäike.
Sellel laupäeval tähistab oma kooli asutamise 180. sünnipäeva Sindi gümnaasium, kelle edukat tegevust on üleriigiliselt märgatud läbi aastakümnete väga mitmesuguste ettevõtmiste ja saavutustega. Viimase paari aasta kestel on Sindi gümnaasiumist ja tema vilistlastest kujunenud Külauudistele üks peamisi koostööpartnereid. Täna ilmutab 8. a klassi õpilane Martti Šorin ülevaatliku loo õppekäigust Peipsimaale ja Ida-Virumaale, mis oli ühtlasi preemiareis üleriigilisel konkursil “Minu klass tegutseb jätkusuutlikult” osalenud võitjatele. Martti Šorin ei kirjuta Külauudistele esimest korda.
Lummav ja ehmatav
Sindi Gümnaasiumi 8.A ja 9.A klassid käisid 10.-11.oktoobril õppekäigul Peipsimaal ja Ida-Virumaal. Märkimisväärsemad kohad ja tegevused olid Peipsi äärsed väikelinnad Mustvee ja Kallaste ning Kohtla Kaevandusmuuseumi külastus ja matk Aidu karjääris ja sõit lahtise autoga.
Loe edasi: Martti Šorin: safari sõit Aidu karjääris oli eelarvamusest veel põnevam
16.septembril toimub taas Sibulatee puhvetite päev. Oma kodu väravad, uksed ja hoovid avavad kakskümmend kuus siin piirkonnas elavat ja toimetavat pere. Oodatakse külalisi, kellele meeldivad kodused ja kohalikust toorainest valmistatud road ning kes soovivad ka talvevarusid soetada.
Puhvetite päeva peakorraldaja, MTÜ Sibulatee eestvedaja Liis Lainemäe: “Sibulatee puhvetite päev sai inspiratsiooni Eesti mitmetes piirkondades suviti toimuvatest kohvikupäevadest. Sibulatee võrgustiku liikmed soovisid kogukonda aktiveerivat ning siia rohkem külastajaid toovat päeva korraldada justnimelt sügisel, sest valminud on siis kõik aedviljad, purgis on marjad ja seened ning muidugi on Kolkja-Kasepää-Varnja külatänavad palistatud kuulsa peipsi sibula müüjatest. Samal päeval toimub ka Varnja sibulalaat.”
Eesti toidu kuu ajal toimuval sündmusel on siinsed kakskümmend kuus puhvetit laiali pillutatud terve Sibulatee piirkonnas. Samas on näiteks Nina külas pea et külg-külje kõrval kolm puhvetit. Kaugemad avatud õued asuvad Välgis või hoopiski Torilas. Päris mitmed puhvetid asuvad otse Peipsi järve kaldal.
Sibulatee SaunafEST on välja kasvanud Varnja SaunafESTist, mille algatas Varnja külas toimetava kohaliku puhkemaja Mesi Tare kodumaja pererahvas 2016. a suve lõpus. Et eesmärk on elavdada piirkonda hooajavälisel ajal, toimub SaunafEST kolm-neli korda aastas. Järgmine SaunafEST toimub 21. jaanuaril.
Sibulatee SaunafEST on sarja kolmas üritus ja laienemine toimus kohalike elanike initsiatiivil, kes tahtsid samuti anda oma panust piirkonna elu arendamisse, kuid elavad väljaspool Varnja alevikku. Nii sündiski mõte Sibulatee SaunafESTist.
Seekordsel saunasõprade üritusel osaleb 12 erinevat sauna Varnjast, Vanaussaialt, Koosalt, Torilast, Nina külast ja Rootsikülast. Nagu varasematel kordadel, nii on ka nüüd kutsutud osalema mitmed erinevad mobiilsed saunad ja seekord löövad kaasa MobiSpa maailmas ainulaadne täispuhutav saun ning RatastelSpa kümblustünn. Oma panuse annab ka Koosa külasaun, kes avab ürituse raames kõigile soovijaile oma uksed ja on sel päeval külastamiseks tasuta.
Sibulatee SaunafESTil tuleb etteantud aja jooksul, s.o kella 12-16 kaardi abil orienteeruda ja üles otsida saunad, täita saunade pererahva antud ülesandeid ja koguda templeid. Orienteerumine algab ja lõppeb Varnjas. Talvisele ettevõtmisele lisavad särtsu saunapererahva ülesanded ning kuumalt saunalavalt otse lumme või jääauku pagemine. Kõiki osalejaid, kes läbivad kõik saunad, premeeritakse saunamedaliga ning nende vahel loositakse välja erinevaid auhindu. Et 2017 on Peipsi toidu aasta, moodustavad suurema osa auhinnafondist kohalikud toidud ja käsitöö.
Lisainfo: https://www.facebook.com/events/1804904053116515/ või info@mesitare.ee
Lõppenud nädala reedest pühapäevani võis Peipsiääre valla Vana-Kasepää küla ambulARTooriumis nautida vene filmi päevadel näidatud dokumentaal-, multi- ja mängufilme.
Juba enne ametlikku avamist alustati keskpäeval Nukufilmi Lastestuudio animatsiooni töötoaga, millele järgnes vabatahtlike abiliste ja hooandjate pidulaud. Linastusid filmid „Olga“ ja „Ivanipäev“. Üldse oli kavas kolme päeva peale kokku 16 filmi, aga filmipäevade avamiseks valiti esilinastuseks “Kasepää laterna magica”, mille režissöör on Kaisa Sammelselg. 14 minuti pikkune dokumentaal jutustab vene filmi päevadest. Lühikese avatervituse ütles ambulARTooriumi õuele kogunenud rahvale kogu ettevõtmise peamine eestvedaja Annika Haas.
Esilinastusele järgnes Eesti-Ukraina folkmuusikat mängiva ansambli Svjata Vatra (‘püha tuli’) kontsert. Ruslan Trochynsky alustas trombooni puhumisega, jalutades ja mängides ka kõige tagumistes ridades istuvate kuulajate juures. Teiseks muusikariistaks on Ruslanil vikat ja muidugi ei puudu ka vokaalne hääl, mida saadavad Martin Aulis löökpillidel, Arlet Tiigi basskitarril, Madis Pilt akordionil ja Juhan Suits põispilli, Eesti torupilli, vilepilli, parmupilli või sarvega. Kaks viimast laulavad samuti koos Ruslaniga. Õhtu edenedes muutus ka rahvas järjest tempokamaks: tantsis lava ees hüpeldes ja ussitantsu pikalt vedades. Annika pani korraks kaamera kõrvale ja võttis viiuli. Juhan astus samuti lavalt maha ja nii musitseerisid nad kahekesi võimalikult rahva seas. Ka pärast seda, kui ansambel oli viimase ja kordust palutud loo esitanud, jätkati hoogsalt kontserdiga edasi.
Reedel, 24. juulil avatakse Peipi kaldal Sääritsal kuuendat korda Kodavere murde-ja keelelaager.
Keelelaagri eesmärk on hoida ja väärtustada Kodavere murret, erinevaid põlvkondi, siinseid traditsioone ja kombeid ning veeta koos ühtse perena paar meeleolukat suvepäeva Peipsi ääres. Näha ja kuulda saab erinevaid noorte ja seeniorite etteasteid, regilaulu ja pillilugusid, jutte Kodavere murdes. Pala kooli direktor Malle Weinrauch tutvustab murdeõpet koolis ja õpetaja Helle Värs viib läbi ka ühe tunni.
Kell 15.00 toimub keeleteadlase ja filoloogiadoktor Paul Ariste mõttetuba tema elust ja tööst, mida juhatavad Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ott Kurss ja Piret Norvik. Kõigile huvilistele avatakse õpitoad, kus tegeletakse viltimise, puutöö ja laastumaaliga. Avatakse ka kohaliku käsitöö tegijate näitus – müük. Õhtu lõpetab ühine õhtusöök lõkke ääres, koos ühislaulude ja pillimänguga.
Laupäev algab kell 9.30 Kodavere murrakusõndade ja kirjakeele vastete tutvumisega. Mari Niitra ja Eevi Treial esitlevad esimest korda „Kodavere murde aabitsat“. Laagri lõpetab vabaõhtuetendus.
Üritus on kõikidele tasuta. Täpsem kava on Kodavere Murde ja keelelaagri FB lehel.
Laupäeval, 7.märtsil, avab Peipsi ääres looklev Sibulatee oma hooaja. Päev on täis toimetamisi Nina külas Peipsi serval ning õhtu lõppeb Alatskivil. Hooaega avava sündmuse teemaks on “sibulateelise argipäev”.
Varasemalt on Sibulatee avanud oma hooaega nii nagu paljud teisedki sihtkohad, maikuus. Sibulatee eestvedaja Liis Pärtelpoeg: “Eesti turismimaastikul on kaks hooaega: suvi ja talv. Talvine hooaeg on sel aastal napiks jäänud, suvi veel aga mägede taga. Siiski on üle Eestimaa erinevaid sihtkohti, mida tasub avastada ka madalhooajal. Oma hooaja avamisega märtsis soovime tähelepanu pöörata võimalusele ringi rännata Eestis ka kevadel.”
Laupäeval näitavad Nina küla ettevõtjad Vaino talu ja Nina põhumajad, milline näeb välja tavaline sibulateelise argipäev varakevadel, kus töid ja tegemist jagub nii oma perele kui külalistele. Tööle käed külge löönutele pakutakse kohalikku toitu ning Vaino talu kütab soojaks sauna. Nina põhumajade peremees Mikk Suursild avab ühes oma majadest fotonäituse, kus on kajastatud tema ekspeditsioon Gröönimaale.
Õhtul ootab külalisi Alatskivi loss. Kell 18.00 avatakse lossis Sven Začeki fotonäitus Lõuna-Eesti loodusest, mis valmis projekti “Elu kahe maailma piiril” raames. Õhtu lõpetab Riho Sibula ja Vladislav Koržetsi kontsert, mis toimub samuti lossi saalis.
2015. aasta hooaeg toob Sibulateele lisaks traditsioonilistele sündmustele ka uusi põnevaid ettevõtmisi. Nii on Voronja galerii avamas uut suvenäitust, mille kuraatoriks on Mari Kartau ning Alatskivi loss korraldab maikuus esimest korda paruness Josephine Caroline auks kevadist lillepidu. Sibulatee tegemistega kursis olemiseks www.sibulatee.ee või Sibulatee Facebooki leht.
Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas käskkirja, millega peatab alates teisipäevast, 7. oktoobrist kaluri kalapüügiloa alusel toimuva latikapüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, sest latika lubatud aastasaak on piirkonnas ammendumas.
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kaluri kalapüügilubade alusel on tänavu püütud vähemalt 690 tonni latikat. Piirkonna lubatud aastane väljapüük on 750 tonni. Sellega on piirkonnale lubatud aastane latikasaak ammendunud vähemalt 90% ning kalapüügiseaduse (§ 9 lg 6) kohaselt tuleb püük peatada.
Kuna latikat ei ole nakkevõrkudest võimalik elujõulisena vabastada peatas põllumajandusminister ka kalapüügi nakke- või raamvõrguga.
Kutselise kalapüügi peatamise käskkiri avaldatakse täna Ametlikes Teadaannetes. Käskkiri avalikustatakse ka Põllumajandusministeeriumi veebilehel ja edastatakse vastavatele erialaliitudele.
Üle-eestilisel talgupäeval, 3.mail, ootab Sibulatee Peipsi ääres suvist hooaega avama. Lisaks piirkonnas toimuvatele talgutele on kõik tublid töötegijad oodatud tutvuma kolme kultuuriga ning osalema õhtusel lossipeol.
Sibulatee on talveunest ärganud, kohalikud turismiettevõtjad teevad suviseid plaane ning samuti on õites Sibulateel asuv Eesti ainuke nartsisside looduslik kasvuala. Suvise hooaja ettevalmistuseks ootavad laupäeval talgulisi nii suvel uksed avav Voronja galerii kui juba aastakümneid tegutsenud Liivi muuseum. Käed saab külge panna ka Alatskivil: lossi park ning Sepikoja trahteri ümbrus saavad laupäeval kindlasti kaunimaks.
Sibulateelised omalt poolt kostitavad talgulisi. Siinsed kolm kultuuri – vene vanausuliste, eesti talupoja ning baltisaksa mõisakultuur – avavad oma uksed ning talgulised saavad piirkonna muuseumeid külastada priilt. Õhtul on aga tööst väsinud lihaste parim parandaja korralik tantsupidu Alatskivi lossis.
Kõik soovijad saavad end kirja panna Sibulatee talgutele talgulehel teemeara.ee. Lisainfo Sibulatee hooaja avamise kohta www.sibulatee.ee
Veterinaar- ja Toiduamet kinnitas Peipsi sibula riikliku toidukvaliteedikava, mis määratleb ära tooted “Peipsi sibul” ja “Peipsi tippsibul”. Peipsi sibul on esimene Eesti toiduaine, millel on oma kvaliteedikava.
“Toidukvaliteedikava raames toodetud sibula tunneb edaspidi ära märgistuse järgi, millel on kirjas “Peipsi sibul” või “Peipsi tippsibul” ning mille juurde on lisatud väljend “Riiklikult tunnustatud toidukvaliteedikava ,” rääkis Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel.
Peipsi sibula pakendilt leiab edaspidi etiketi, mis sisaldab toote nimetust “Peipsi sibul” või “Peipsi tippsibul”, toote netokaalu, väljendi “Riiklikult tunnustatud toidukvaliteedikava” ja talu või MTÜ Peipsimaa Sibulatootjad nime.
Tunnustatud Peipsi sibul kasvab kõrgetel peenardel, väetiseks kasutatakse komposti ja koduloomade sõnnikut ning umbrohutõrjeks rohimist. Peipsi sibula mugul kaalub 25-150 grammi, see on lapiku kujuga, lapik-ümara või lapik-ümar koonusekujulise tippotsaga. Sibulakoore värv on roosakaskollane, roosakaspruun või kollane. Taimede kasvatamiseks kasutatavad seemnesordid on ajalooline Venemaalt pärinev kohalik sort “Bessonovski” ja Jõgeva Sordiaretuse Instituudis aretatud sort “Jõgeva 3”.
Kõik tootmisetapid alates seemnete ettevalmistamisest kuni pakendamiseni peavad toimuma iga toidukvaliteedikavas osaleja talus/tootmiskohas.
Praeguseks on kvaliteedikavaga ühinenud kuus sibulakasvatajat, kes kohustuvad kõiges järgima tunnustatud toidukvaliteedikava eeskirjaga kehtestatud nõudeid. Eeskirjas kehtestatud nõuete täitmise üle hakkab järelevalvet teostama Veterinaar-ja Toiduamet..
Sel nädalavahetusel avavad Sibulatee ettevõtjad oma uksed kõigile huvilistele. Keset Peipsimaad lüüakse suvi käima ning igaühel on võimalus proovida elu Peipsi kalda elanikuna: seda nii vene vanausulise, eesti talupoja kui ka väärika baltisakslasena. Sibulatee hooaja avamissündmused kulgevad läbi kahe päeva ning on suures osas prii sissepääsuga.
Sibulatee võrgustiku eestvedaja Liis Pärtelpoeg sõnas, et hooaja avasündmust korraldab Sibulatee võrgustik esimest korda. „Siinsed turismiettevõtjad on kokku pannud huvitava ja hariva programmi, mis pakub nautimisrõõmu nii suurtele kui väikestele. See on hea näide koostegutsemisest ühise eesmärgi nimel“.
Laupäeval, 25. mail näitavad end lähemalt siinsest kolmest kultuurist kaks: eesti talupoja-kultuur ja vene vanausulised. Päeva juhatab sisse Liivi muuseum näidendi, ringmängude ja hea äraolemisega. Vanausuliste kultuuriga saab tutvuda Kolkja muuseumis ning Varnjas, kus parimad kohalikud kokad panevad end proovile ja selgub Peipsimaa suussulavaima sibulapiruka küpsetaja. Kolkjas toimub orienteerumismäng, Kostja sibulatalu tutvustab sibulakasvatust, Kallastel saab koos giidiga linna avastada ning õhtu lõpetab pidu Sepikoja trahteris Alatskivil.
Peale kosutavat und Sibulateel saab nädalavahetust jätkata Alatskivil, kus suursugune loss kutsub tutvuma baltisaksa jälgedega: lossipreilide saatel toimuvad giidiprogrammid, käsitöötubades saab valmistada endale suveniiri, lossi restoranil on kohaliku toidu eripakkumine. Huvilised saavad lossipargis lisaks mõnusale piknikule ja jalutuskäigule proovida ka lendavate taldrikute pessa viskamist ehk kettagolfi. Avatud on Alatskivi loodusekeskus ning Sibulatee baltsisaksa kultuuripäeva lõpetab Laura Põldvere ja Raivo Tafenau kontsert Alatskivi lossis.
Sibulatee piirkonna laste joonistusvõistlus „Minu elu Sibulateel“ on avatud alates laupäevast Alatskivi lossis. Samuti selguvad parimad pildid ning parimad joonistajad.
Lisainfo: www.sibulatee.ee
Sibulatee on siiruviiruline piirkond Peipsi järve ääres ning Sibulatee võrgustikku kuulub hetkel 16 turismiteenuset pakkuvat ettevõtet. Sibulatee hooaja avasündmust toetab LEADER programm.
Peipsiäärse ala ja vanausuliste kogukonna arengut toetavasse Peipsiveere toetusprogrammi sihtpiirkonda lisati ka Tudulinna, Iisaku ja Alajõe vald. Kolme valla lisandumisega hõlmab programm kogu Peipsi järve äärset piirkonda.
“Peipsiäärne piirkond on väga omanäoline ja Eesti inimesed on enda jaoks seda järjest rohkem avastama hakanud. Nüüd on kogu Peipsi kallas hõlmatud ühtsesse toetusprogrammi, millega riik annab omalt poolt hoogu sealsele ettevõtlusele ja turismisektorile. Peipsiveere programm elavdab majandust, mis on iga piirkonna kõige suurem väljakutse,” ütles muudatused allkirjastanud regionaalminister Siim Kiisler.
Samuti on programmist uuendusena nähtud ette rahastamine kuni 10 000 euro ulatuses selleks, et programmi piirkonna omavalitsused saaksid ühiselt kavandada Peipsiveere järgmise kümne aasta prioriteetseid arenguprojekte. Samasugune võimalus avaneb ka Setomaa arengu programmi ja väikesaarte programmi piirkonnale, samuti Vana-Võrumaale ning Mulgimaale.
Peipsiveere programmi eesmärgiks on aidata kaasa Peipsiäärse piirkonna ja vanausuliste kogukonna jätkusuutlikule arengule läbi kohapealse ettevõtluskeskkonna ja inimkapitali arendamise, piirkonna turunduse ning Peipsi järve atraktiivsuse suurendamise ja mitmekesisema kasutamise, toetudes piirkonna kultuurilis-loodusliku eripära kui spetsiifilise arengupotentsiaali rakendamisele. Programmi sihtpiirkonnaks on Tudulinna, Iisaku, Alajõe ja Lohusuu vald Ida-Viru maakonnas; Mustvee linn, Pala ja Kasepää vald Jõgeva maakonnas ning Kallaste linn, Meeksi, Vara, Võnnu, Piirissaare, Peipsiääre ja Alatskivi vald Tartu maakonnas. Loe edasi: Peipsiveere regionaalprogramm laieneb
26.-28. juulil toimuvad Peipsi ääres kunstimajas ambulARToorium Vene Filmi Päevad. Et see sündmus kindlasti aset leiaks, otsivad korraldajad toetajaid Hooandja kaudu. Kõigil huvilistel on võimalik õlg alla panna.
Pakume Sulle ühe väga erilise nädalalõputuusiku kunstimajja ambulARToorium, mis asub keset vene vanausuliste külakesi, kus elu on lill ehk kohalikku koloriiti arvestades lausa kunstlill. Oleme pannud kokku põneva filmiprogrammi ja näitame kolme päeva jooksul uut ja huvitavat vene kino – dokumentalistikat venelastest Eestis, uuemaid vene mängufilme, natuke vene-teemalist janti ja sügavat Venemaa-ainelist draamat, kindlasti puudutame filmide kaudu ka vene vanausuliste teemat Eestis. Külla tulevad filmitegijad, kes räägivad oma linateoste saamisloost. Teiste seas näiteks Aasta Eesti filmiks 2012 valitud dokumentaali “Varesesaarte venelased” autor Sulev Keedus, samuti tuntud filmimees Arvo Iho Venemaal vändatud mängufilmiga “Karusmari”, milles on oluline koht Võssotski lauludel.
Loe edasi: Peipsi ääres korraldatakse suvel Vene Filmi Päevad
Pühapäeval Peipsi-äärses Kolkja külas peetud rahvusvahelisel tõukelelguvõistlusel “Kolkja kelk 2013” saavutas esikoha Juhan Liivi nimelise Alatskivi keskkooli õpilane Marvin Must. Traditsiooniks saanud kelgutamisevõistlus oli tänavu märksa osalejaterohkem kui eelnevatel aastatel.
Tõukekelguvõistlusel “Kolkja kelk” kihutati võidu külatänaval 800 meetri pikkusel teelõigul. Esimesena jõudis finišisse Alatskivi keskkooli 8. klassi õpilane Marvin Must, kes märkis, et võistlusele tuli ta ennekõike värskes õhus eredaid ja toredaid elamusi saama. Marvin võitis auhinnaks kalastamise Peipsi järve jääl instruktori juhendamisel ja koos vajaliku varustusega. Kalapüügi korraldab kelgutamisvõistluse üks toetajaid OÜ Peipsile.
“Osalejate arv kasvab tõukelelguvõistlusel iga aastaga ning tänavu oli võistlejaid juba üle 100. Kuigi pakume võimalust kelkusid kohapeal laenata, tuleb järjest rohkem inimesi kohale oma kelkudega,” ütles
sündmuse üks korraldajaid, MTÜ Peipsimaa Külastuskeskus projektijuht Kairi Güsson. “Rahvalikul võistlusel lööb ikka kaasa kelgutajaid välisriikidest. Nii on alati kohal olnud Hispaania meeskond, mille liikmed kelgutasid tänavu kaotoliku mungakostüümides.”
Tartumaa maavanem Reno Laidre ütles, et tõukelgupäev “Kolkja kelk” on üldse Eesti kõige kõvem kaubamärk kelgutamise alal. “Kunagi Peipsi-äärsetes külades igapäevane talvine liikumisviis tõukekelkudega on taas populaarsust koguma hakanud. Inimesed paigaldavad kelkudele alla suuskasid ja täiendavad neid ka muud moodi, mis võimaldab kelkudega sõitmist nii lumel kui jääl,” lausus Laidre.
Jaan Lukas
Pühapäeval, 3. veebruaril 2013 toimub Peipsiääre vallas Kolkja külas neljas rahvusvaheline tõukekelgupäev Kolkja Kelk 2013.
Tõukekelgusõit ühisstardist algab kell 12.00. 800 meetri pikkusel distantsil saab jõudu toitlustuspunktist. Kõik finišeerujad saavad medali eduka osalemise eest, võitja aga auhinna.
Meeskondlik tõukekelgu teatevõistlus algab kell 13.00. Mõõtu võtavad neljaliikmelised võistkonnad, kogudistants on 1 km (4 x 250 m). Teatevõistlus jaguneb eelsõitudeks ja finaaliks, kuhu pääsevad eelsõitude kiiremad. Kõik finišeerujad saavad medali eduka osalemise eest, võitja meeskonna liikmed aga võitjale väärilised auhinnad.
Rahvasõidule oodatakse kõiki oma uue või vana kelguga. Eelregistreerimisel saab korraldajatelt kelgu 3 euro eest laenutada. Meeskondlikuks teatevõistluseks on ühesugune tõukekelk kõikidele meeskondadele kohapeal olemas.
Tõukekelgusõidu ja teatevõistluse start ja finiš on Peipsimaa Külastuskeskuse (Suur tee 25, Kolkja) juures. Loe edasi: Kolkjas peetakse pühapäeval tõukekelgupäeva
Vanausuliste külas Kolkjas, kus talvisel ajal põlvest põlve on sõidetud tõukekelkudega, toimub pühapäeval, 3. veebruaril neljas rahvusvaheline tõukekelgupäev “Kolkja Kelk 2013″.
Tõukekelgusõit ühisstardist algab 12. Piki Kolkja külatänavaid sõidetakse 800 meetrit üksteisega sõbralikult võidu. Pikal distantsil saab jõudu toitlustuspunktist, kus komme jagatakse. Kõik finišeerujad saavad medali eduka osalemise eest, võitja aga võitjale väärilise auhinna.
Tõukekelgusõidule oodatakse kõiki oma uue või vana kelguga. Kui seda siiski ei ole, saab selle korraldajatelt laenata eelregistreerimise kaudu (3 eur/tk nii istmega kui ka istmeta kelk).
Meeskondlik tõukekelgu teatevõistlus algab kell 13. Üksteisega võtavad mõõtu neljaliikmelised võistkonnad. Meeleoluka võistluse kogudistantsiks on 1 km (4 x 250 m). Teatevõistlus jaguneb eelsõitudeks ja finaaliks, kuhu pääsevad eelsõitude kiiremad. Meeskondlikuks teatevõistluseks on ühesugune tõukekelk kõikidele meeskondadele olemas kohapeal. Kõik finišeerujad saavad medali eduka osalemise eest, võitja-meeskonna liikmed aga võitjale väärilised auhinnad. Loe edasi: Taas on tulekul tõukekelgupäev “Kolkja kelk”
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas täna käskkirja, millega peatab kutselise kalapüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel alates 12. novembrist 2012, kuna nende järvede mitme majanduslikult olulisema kala püügikvoodid on täitumas.
Latika ja haugi käesoleval aastal kutseliseks kalapüügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lubatud kalasaagid on ammendunud 90% ulatuses, mis tähendab, et kalapüügiseaduse (§19 lg6) kohaselt tuleb püük peatada. Kolmapäeva, 7. novembri seisuga on käesoleval aastal neist järvedest esitatud püügiandmete kohaselt püütud 565,5 tonni latikat ehk 92,1% lubatud saagist, 145,4 tonni haugi ehk 90,9% lubatud saagist ja 638,4 tonni koha ehk 89,4% lubatud saagist.
Kuna püügikeeld jõustub esmaspäeval, jääb kaluritele terve nädalalõpp, et püünised õigeks ajaks välja võtta.
Lisaks haugi ja latikapüügi peatamisele peatas põllumajandusminister püügi ka kõikide kutselise kalapüügivahenditega, mille kasutamine on praegu lubatud, kuna neist püügikeelu aluste kalade eluvõimelisena vabastamine ei ole üldjuhul võimalik ning ka mõrrapüügil on küsitav alamõõdulise koha eluvõimelisena vabastamine.
Loe edasi: Esmaspäevast ei tohi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvedel kala püüda
