Tartu loomemajanduskeskus ootab alustavaid loomeettevõtjaid inkubaatorisse, pakkudes neile esmalt „Loomeettevõtja stardipaketti“ ehk äriplaani koostamise koolitust ning hiljem eduka äriplaani kaitsmise korral ka inkubatsiooniteenust.
Taotluste esitamise tähtaeg on 14. veebruar 2011 kell 15. Tegemist on juba neljanda konkursiga loomemajanduskeskuse pooleteiseaastase tegevuse jooksul.
Täpsemalt loe siit.
3. ja 5. veebruaril toimuvad Viiratsi vallas juba 29. korda Võrtsjärve talimängud. Talimängudele oodatakse kõiki Võrtsjärve-äärsete valdade, Põdrala, Puka, Rõngu, Tarvastu, Viiratsi, Rannu ja Kolga-Jaani võistkondi. Esimene laste võistluspäev toimub Kalmetu põhikoolis ja selle lähiümbruses, kus võisteldakse mälumängus, kelgutamises, suusatamises, teatesuusatamises, poisid võrkpallis ning tüdrukud jääcurlingus.
Teisel võistluspäeval toimuvad täiskasvanute võistlused Kalmetul ja Vana-Võidus, siis on aladeks suusatamine, teatesuusatamine, võrkpall, male, lauatennis, reesõit, vallajuhtide mitmevõistlus ja autode lumerajasõit.
Allikas: Viiratsi vald
Teisipäeval kell 18 linastuvad Tartu Keskkonnahariduskeskuses kaks 8. Matsalu loodusfilmide festivali auhinnatud filmi. Nii Saksamaal valminud film “Mooni lubadus – viljapõllu salaelu” kui jaapanlaste “Elu kooskõlas loodusega – Soome: metsa saladus” pälvisid parima operaatoritöö preemia.
“Mooni lubadus – viljapõllu salaelu” / “Poppy´s Promise – Secret Life in a Cornfield” (Režissöör Jan Haft, Saksamaa) nisupõllust. Autorid esitavad filmis küsimuse, kas põld on lihtsalt toidutootmisala või saladusi täis võlumaa? Kui palju elu viljapõllus on? Mida lubavad põldu ääristavad kirevad lilled? “Elu kooskõlas loodusega – Soome: metsa saladus” / “Life in Harmony with Nature – Finland: Secrets of the Forest” (Režissöör Shoshei Shibata, Jaapan) maalib portree maast, kus iidsetest aegadest usutakse metsavaimudesse; maast, kus puuraidur koputab enne puu raiumist kirvega puu pihta, et puuvaimu hoiatada; maast, kus öökulli austatakse tema tarkuse pärast ja kus talumehed kaitsevad linnupesi, teades, et just linnud kaitsevad nende metsa röövikute eest. 8. Matsalu loodusfilmide festival toimus Lihulas 15.-19. septembril 2010. Tartu Keskkonnahariduse Keskuse saalis saab iga kuu teisel ja neljandal teisipäeval vaadata festivali filme.
Vanausuliste külas Kolkjas, kus talvisel ajal põlvest põlve on sõidetud tõukekelkudega, toimub 6. veebruaril teine rahvusvaheline tõukekelgupäev “Kolkja Kelk 2011”.
Tõukekelgusõit ühisstardist algab 11:30. Piki Kolkja külatänavaid (1,2 km) sõidetakse üksteisega sõbralikult võidu. Starti tuleb Rändur Rääbis isiklikult. Rajal on avatud toitlustus ehk kommisöömispunkt. Kõik osavõtjad saavad medaljonid. Auhinnad sõidu võitjatele antakse laste ja täiskasvanute arvestuses eraldi välja. Eriauhinnad on pannud välja Peipsimaa ettevõtjad ja ürituse sponsorid.
Meeskondlik tõukekelgu teatevõistlus algab kell 13. Üksteisega võtavad mõõtu neljaliikmelised võistkonnad. Meeleoluka võistluse kogudistantsiks on 1 km (4 x 250 m). Kõik osavõtjad saavad medaljonid. Auhinnad võitjatele on pannud välja Peipsimaa ettevõtjad ja ürituse sponsorid. Loe edasi: “Kolkja kelk 2011” kutsub veebruaris kelku tõukama
Täna kell 13 algab Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas Eesti-Ukraina ühine talipidu. 8.jaanuaril on ukrainlastel teine jõulupüha. Eestlaste jaoks on jõulud juba seljataga, aga peomeeleolu ei ole veel vaibunud.
Eesti-Ukraina talipidu on kahe rahva ühine tervitus 2011. aastale. Päeva juhatab sisse Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi juhatuse esimees Toivo Sõmer, sõna saab Ukraina Kultuuri Seltsi juhataja Nikolai Stasjuk.
Peol tutvustataske Ukraina jõulutraditsioone, jõululaule kuuleb ansamblilt Promin ja Zurba. Samuti esinevad käsitöö- ja rahvamuusikaringi Kaval Käsi viiuliõpilane Kristin Tõnisson, Toivo Sõmer, Marju Varblane ja Helen Kõmmus, kes veab eest ka regilaule.
Täpselt nädala pärast, 14. jaanuaril toimub Tartu Memento algatusel Tartus algusega kell 13.00 Tähtvere pargis taastatud Vabadussõja monumendi juures mälestusüritus Eesti vägede võidu auks Tartu vabastamisel 14. jaanuaril 1919. aastal. Austatakse võitjaid ja leinatakse hukkunuid, pärgade asetamine ning lühisõnavõtud.
Mart Peik, juhatuse liige
Reedel toimub Tartus Johannes Käisi Seltsi juubelikonverents „Tervislik õppekeskkond – hariduspüramiidi alus”, kus tehakse kokkuvõtteid seltsi ning Haridus-ja Teadusministeeriumi kirjutiste võistlusest ja avatakse kolme ettekande vahendusel õppekeskkonna mõistet.
Eraldi ettekanded on pühendatud kooliuuendaja Johannes Käisi 125. sünniaastapäevale ja seltsi 20 aasta tagusele algusele. Peri POÜ ja JKS annavad üle Käisi-preemiad. Konverents toimub Tartus hotelli Tartu konverentsikeskuses (Soola 3) algus kell 11.00.
Konverentsi korraldamist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Elva Gümnaasium ja Võru Maavalitsus.
Täpsemat kava loe siit.
Allikas: Johannes Käisi Selts
Sel reedel, 7. jaanuaril toimub Tartus üleriigilisi filmitalguid tutvustav infopäev, kuhu on oodatud kõik, kes selles eksperimentaalses ettevõtmises nõu ja jõuga kaasa tahavad lüüa.
Talgukoosolek toimub 7. jaanuaril kell 13-16 Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna saalis (Raekoja plats 12, II korrus). Kohtumise eesmärk on tutvustada filmitalgute ideed ja leida tegusaid kaasalööjaid, korraldajaid ning toetajaid Lõuna-Eestist.
Filmitalgute peakorraldaja, Kinobussi juhi Mikk Ranna sõnul on infopäeva korraldamine Tartus ka sümboolse tähtsusega. “Tartu on Eesti filmi sünnilinn, sest just siin linastus 30. aprillil 1912 esimene eestlase tehtud film, kus Johannes Pääsuke näitas katselendur Sergei Utotškini vigurlendamist Tartu kohal,” sõnas Rand. “Kuna filmitalgud on ellu kutsutud selleks, et valmistuda väärikalt Eesti filmi 100. juubeliks, on meie jaoks väga oluline, et Tartu ja kogu Lõuna-Eesti selle hullu ideega kaasa tuleks.” Loe edasi: Filmitalgud kutsuvad kaasa mõtlema
Et jõuluajal rohket rõõmu pakkunud kuused kurvalt konutama ei jääks, kutsub Elistvere looduskeskus 8. jaanuaril kõiki oma kuusepuuga Elistverre.
Üritus algab kell 11 Elistvere loomapargis asuva aida ees. Seal tehakse ettevalmistustööd (lõigatakse oksi, saetakse need parajaks jne). Looduskeskuses kooritakse puud ja antakse lõplik lihv esemetele, mida keegi iganes oma kuusepuust teha tahab. Lõpuks on kavas ka kõik jõuludest järele jäänud piparkoogid ära süüa.
Tartu Ülikooli kunstimuuseumis saab talvisel koolivaheajal kiigata nii iidsete kreeklaste ja roomlaste kui ka meie esiisade maailma.
Lapsed saavad valada kipsist pildikesi ehk gemme, maalida savinõudele soome-ugri sümboleid ning ehitada maja, milles elasid iidsed roomlased. Savinõude maalimise töötuba toimub kunstimuuseumis avatud Kaljo Põllu näituse raames ning töötoa käigus tutvustatakse meie esivanemate mõttemaailma ja uskumusi ning uuritakse muistsete esemete kaunistusi. Võimalik on äratada uuesti ellu oma vana ja armas t-särk ning astuda iidsesse moemaailma, kus on võimalik proovida nii tollaseid rõivaid kui meisterdada ehteid.
Töötoad toimuvad alates 3. jaanuarist . Info ja registreerimine: kmm@ut.ee, tel 737 5384.
Täna ja homme on Tartus ja Tallinnas tudengite filmiõhtud, kus esilinastuvad neli tudengite maailma eri paigus tehtud lühidokumentaalfilmi.
Filmiprogrammi kuuluvad järgmised filmid:
“Telegrammid Burjaatiast” (Režissöör Mirjam Matiisen/ 30 min/ 2010). Dokumentaalfilmi peategelane on laama Karam Dorzh, ilmaliku nimega Igor Nikolajevitsh Ardujev, kes teenib oma igapäevast leiba Burjaatia vabariigi väikese külakese Kõreni budismitemplis.
“Rahu ja armastust otsimas” (Režissöör Kätlin Palm/ 15 min/2010). Lugu Londonis elavast kodutust mehest, kes püüab teenida elatist oma luuletuste müümisega.
“Üles, alla” ( Režissöör Toomas Järvet/ 26 min / 2008). Dokumentaalfilm kolmest barselonalasest, kes püüavad leida oma elus kuldset keskteed ja tasakaalu soovide ja kohustuste vahel
“Särav Unistus” (Režissöör Brett Orloff/ 27 min/2010). Film jutustab loo kahest noorest naisest, kes jagavad unistust saada Itaalia burlesquelavade uuteks staarideks.
Filme saab vaadata täna Tartus Genialistide klubis algusega kell 20 ja homme Tallinna Kinomajas kell 19.
Corelli Music kontserdisari „Kirikupühad Maarjamaal“ on terve kuu pakkunud imelisi muusikaelamusi. Kontserdid toimuvad aasta viimaste päevadeni välja.
Festivali avakontsertidel esitas kaunist orelimuusikat Peter Frisée Austriast. Mõisates ja salongides pakkusid põnevate kõladega jõulukava löökpilliansambel PaukenfEst ja oboemängija Riivo Kallasmaa. Lõppkontsertide kavas „Dixit Dominus“ kõlavad kirikuvõlvide all barokiaja meistrite pidulikud jõuluteosed luksuslikus koosseisus: kontserdil
esinevad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Corelli Barokkorkester ajastu pillidel, dirigent on Daniel Reuss. Kirikuvõlvide all kõlavad barokiaja meistrite pidulikud jõuluteosed. Kavas on Händel ”Dixit Dominus”, Corelli ”Jõulukontsert”, J.S.Bach ”Singet dem Herrn”. Aastalõpukontserditega tervitatakse ühtlasi kultuuripealinna-aasta saabumist Tallinna.
28. detsembril kell 19 on kontsert Tartus Jaani kirikus ja 29. detsembril kell 19 Tallinnas Jaani kirikus.
Jõululodi ootab koolivaheajal lapsi Tartu Raekoja platsile meisterdamise õpitubadesse. Õpitoad toimuvad 27.-31. detsembril ja 3.-7. jaanuaril kell 12-14 ja kell 15-17.
Jõululodjal õpitakse tundma Eestis looduslikult kasvavaid puuliike ning neid koore, okste ja puidu järgi eristama. Arutatakse, milleks erinevaid puuliike on läbi aegade kasutatud ning mida põnevat ja kasulikku puude eri osadest teha saab. Proovitakse õigeid võtteid puutööriistade kasutamisel, õpitakse ohutust ja tööriistade hoidmist-hooldamist. Uuritakse kuidas on lodi ehitatud ja milliseid puust saadavaid materjale laevaehituse juures veel kasutatakse. Trümmis meisterdadatakse puidust ja puu erinevatest osadest esemeid, rüübatakse kuuma jooki ja vaadatakse lodjafilmi.
Elva linna korraldatud fotokonkurss “Elva hetked 2010” konkursi IV etapp “Sügise valgus” on lõppenud. Konkursi viimasele etapile laekunud fotosid on võimalik näha ja hinnata fotokonkursi lehel 29. detsembrini 2010.
Konkursi žürii hindab konkursi viimase etapi fotosid ja teeb oma valikud. Lisaks lähevad hindamisele uuesti iga etapi esimesed kolm fotot, mille seast selgub Elva hetk 2010. Fotokonkursile esitatud fotode puhul hinnatakse väljendusrikkust, emotsionaalsust ja seotust Elvaga.
Fotokonkursi eesmärk on kaasata linnakodanikke jäädvustama Elvat läbi siinsete inimeste, sündmuste, tegevuste, objektide, looduse, et tabada Elva hetk. Võitjate nimed, autasustamise koht ja aeg avalikustatakse hiljemalt 12. jaanuaril 2011 Elva linna kodulehel www.elva.ee
Allikas: Merike Järv, Elva linnavalitsus
Mikk Sarv
Eesti on tähtis. Kõike, mida me oma keeles oluliseks peame, seome tähtedega ehk nimetame tähtsaks. Tähtsate asutuste hulgas meie maal on keskne koht Tartu Ülikoolil, mis taasavati 208 aastat tagasi. Vaid kaheksa aastat hiljem sai Ülikool veelgi tähtsama ehitise – Tartu Tähetorni.
Küllap oli tookord tähetorni avamise juures ka seitsmeteistaastane üliõpilane Priidu-Jüri-Villu ehk Friedrich Georg Wilhelm Struwe, kes järgneva poole sajandi jooksul oma avastuste ja arvutustega tegi Tartu Tähetorni ülemaailmselt tähtsaks kohaks. 1837 avaldati Struwe mõõdetuna kaugus Päikesesüsteemi-välise tähe Veegani Lüüra tähtkujus. 1816-1855 mõõdeti Tartu Tähetorni läbiva meridiaankaare pikkus enam kui 2800 kilomeetri ulatuses Põhja-Jäämere ääres asuvast Hammerfesti linnast Musta mere lähistel paikneva Izmaili linnani. Mõõdistamise ajal hõlmas Tartu meridiaanikaar vaid kahte riiki – Venemaad ja Rootsit. Tänapäeval läbib sama kaar kümmet riiki, kes üheskoos on kaare tähised liitnud UNESCO maailmapärandi nimekirjas olevaks mälestusmärgiks.
Tähed on tähtsad, sest kõik soe ja valge, mida eluks vajame, tuleb tähtedelt, eriti meie oma tähelt Päikeselt. Praegu on meie Päike Maa kumeruse taga peidus. Sellesama kumeruse taga, mille aitas ära mõõta meie tähetorni kaua-aegne juhataja Struwe. Valminud tähetorni võtmed anti esimest korda ülikooli rektorile üle talvisel päikese pesas olemise päeval. Meie pärimustarkuse järgi puhkab Päike peale talvist pööripäeva mõned päevad oma talvepesas, justnagu kogudes jõudu tagasiteeks meie poolkerale. Just see pesapäevade aeg on kõige parajam tähtsatele tegemistele aluse panemiseks. Loodame siis, et järgmised kaks sajandit on Tartu Tähetorn jätkuvalt uute ning tähtsate taipamiste sündimise paigaks nii nagu möödunud sajanditel.
Eile tähistasime kahesaja päikese tagasitulemise möödumist tähetorni valmimisest. Seda tegime selleltsamalt päikeselt laenatud tulega. Tuletantsijad süütasid tulikirja, kus on tuliste tähtedega kirjas juubelinumber. Sama tuli peegeldub tagasi meie kõigi südametes – oleme ju ka ise elusolenditena peegeldus tähisest Kõiksusest. Taevas on tähtis, Ülikool on tähtis ja tähetorn on tähtis. Tähetorni valmimist tähistades oleme ka ise tähtsad ning lähemal tähtedele, kellest oleme siia ilma sündinud.
22. detsembril kell 20 toimub Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu) järjekordne tantsuklubi – seekord siis soovilugude tantsuklubi. Tantsuks mängivad Tartu ja Tartumaa rahvamuusikud. Kõlavad kohalolevate rahvamuusikute soovilood ja tantsijate lemmiktantsud.
Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti! Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.
Palutakse enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Pilet 25 krooni. Osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
200 aasta eest 22. detsembril andis ehitaja vastvalminud tähetorni üle tellijale Tartu ülikoolile. Tänavu samal kuupäeval korratakse sümboolselt 1810. aastal toimunut – ehitusfirma Tartu Ehitus annab ülikoolile üle restaureeritud tähetorni. Restaureerimistöid ja tähetorni muuseumiks seadmist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.
Kell 17-18 esitletakse tähetorni projektiga seotud kutsutud isikutele ja ajakirjanikele. Kell 19-22 on tähetorni uksed avatud kõigile huvilistele. Selge ilma korral toimub pärast poolteist aastat kestnud pausi tähetorni avalik vaatlusõhtu.
Eesti Post annab 22. detsembril tähetorni 200. aastapäeva auks välja tervikasja, spetsiaalse kujundusega pealetrükitud maksetähisega postkaardi. Seda on võimalik soetada ja esimese päeva tembeldada päeval kl 11-16 postimuuseumis (Rüütli 15) ja õhtul ürituse ajal tähetornis. Loe edasi: Tähetorn tähistab taasavamist valgusetendusega
Möödunud nädalal alustas uutes ruumides tööd Vana-Kuuste piirkonna mudilaste päevakodu, kirjutab Kambja valla veebileht Koduvald.
Kui seni suutis Kuuste kooli lasteaiarühm pakkuda hoolitsust vaid paarikümnele lapsele, siis uutesse ruumidesse mahuvad lahedasti kõik 36 last, kelle vanemad on sooviavalduse kirjutanud, ja mõni vaba koht jääb veel varukski.
Kuuste kool asub kunagises mõisahoones, mistõttu tuli uue majatiiva projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda muinsuskaitsenõuetest. Kummagi lasteraiarühma käsutuses on nüüd oma mängu-, magamis-, riietus- ja tualettruumid, toidunõude pesemise ruum, rõivaste kuivatamise ruum ja koristusinventari panipaik.
Mudilaste päevahoiuks püstitatud maja lahendab lasteaiakohtade vähesuse probleemi Vana-Kuuste piirkonnas.
Ettevõtmist toetas Euroopa Liit Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse vahendusel summaga 4 866 401 krooni. Kambja valla oma osa oli 1 075 876 kr.
Täna ja homme, 21. ja 22. detsembril kella 12 – 19 on Ülenurme päevakeskuses avatud käsitöö ja rahvuskultuuri seltsi Nurmenukk tööde näitusmüük.
Töötab jõulukinkide kiirabi, leidub kingikotte ja -karbikesi, soovijaid õpetatakse kinkekotte ja -karpe voltima.
Kell 15 algavale esitlusele toob Sebe 23 uhiuut punast bussi, mis on Tartu värvidesse pandud Lauri Saraki kujunduse järgi. Sebe Tartu linnaliikluse juht Üllar Kaljuste ütles, et peamiselt on uudistamiseks toodavad bussid Scaniad, aga näha saab ka uusi Maz-busse.
Kava järgi seisavad bussid uudistamiseks tunnikese ja siis lähevad kuuestes kolonnides proovisõidule. Sõidu lõpp on raeplatsil ja teekonnal peatusi ei tehta.
Allikas: tartupostimees.ee
Täna, 19. detsembril viib Tallinnast Balti jaamast kell 8.
42 teekonda alustav Eesti Raudtee jõulurong jõulurõõmu Tartu- ja Valgamaa inimestele.
Eesti Raudtee pressiesindaja Urmas Glase teatel sõidutab jõulurong Eesti Raudtee töötajaid ja nende pereliikmeid, kes astuvad astuvad üles jõuluteemalistes rollides, et viia jõulurõõmu ja meeleolu Eestimaa eri paikadesse.
Jõulurongile vastu tulnud inimesi tervitab Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Simmermann, esinevad Eesti Raudtee laulu- ja pasunakoor, rahvale toob jõulurõõmu jõuluvana ja publiku hulgas sagivad päkapikud jagavad komme.
Jõulurong peatub pühapäeval kell 11.54 Nõos; 12.31 Elvas; 13.09 Paluperas; 13.45 Pukas, 14.32 Sangastes ja 15.08 Valgas. Igas jaamas peatub rong 25ks minutiks.
Allikas: postimees.ee
MTÜ Eesti Roheline Liikumine ja Eesti Maastikuarhitektide Liit korraldab allkirjade kogumist Tartu kesklinna õueala kaitseks.
Selgituses kirjutatakse: “Kesklinna tänavaruumi on vaja muuta kõikide kesklinnas viibijate jaoks turvalisemaks ja atraktiivsemaks. Linnavalitsuse plaan kaotada Tartu kesklinnas õueala ja asendada piiratud kiiruse 20 km/h alaga on küll juriidiliselt korrektne lahendus, aga reaalselt ei muuda kesklinna tänavaruumi inimeste jaoks karvavõrdki turvalisemaks ega atraktiivsemaks – pigem vastupidi. Elu- ja äritegevus kesklinnas aga sõltub otseselt sellest, kui hästi kesklinna külalised ja elanikud end siin tunnevad. Õueala puhul võivad jalakäijad liikuda kogu tee ulatuses ja autojuht peab jalakäijate läheduses kiirust vähendama. Silmatorkav graafiline liiklusmärk annab juhtidele (ka võõrastele) selgelt märku, et siin tänavatel liiguvad lisaks autodele ka jalakäijad.” Loe edasi: Tartu kesklinna õuealade kaitseks kogutakse allkirju
19. detsembril sõidab Tartust Valka Eesti Raudtee jõulurong, millega reisivad jõuluvana ja terve vagunitäis päkapikke. Rong peatub kell 11.54 Nõos, 12.31 Elvas, 13.09 Paluperas, 13.45 Pukal, 14.32 Sangastes ja 15.08 Valgas. Peatustes soovitakse rahvale häid pühi ja jagatakse maiustusi. Esinevad Eesti Raudtee segakoor ja orkester.
Info: Tamo Vahemets, 504 5112
Foto: Eesti Raudtee
Jõululaat toimub Laeva kultuurimajas 16. detsembril kell 15.00
Müügil on käsitöö, jõulutooted ja jõulumaiustused
KAUPLEMA JA OSTMA OODATAKSE
KÕIKI LAEVA VÄIKSEID JA SUURI
Lisainfo Ene Priks
52 34179
Allikas: Laeva valla koduleht
