Tartumaa

Jututarõ kõmri keelest ja keelepoliitikast

Puulpäävä, 23. veebr kell 18.00 Tarto Ülikooli Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskusen (Lossi 3-134, Tarto) jututarõ kõmri (walesi) keelest ja keelepoliitikast. Küläline om Kali Stuart, jutt tulõ inglüse keelen. Tarvidusõ perrä lühküid seletüisi võro keelen.

Kõmri ja võro keele huvilinõ ja mõlõmba keele mõistja Tarto/Helsingi keeletiidläne Santeri Junttila um kirotanuq teema tutvustusõs: „Kõmrimaal ehk Walesin ommaq kõmrikeelidseq joba viiskümmend aastakka tagasi uma keele kaitsmisõs organisiirünüq. Pall’o om kätte võidõt: näütüses opvaq pia kyik Walesi latsõq koolin kõmri kiilt kas imä- vai vyyrkeeles, nink pia egän liinan ommaq kõmrikeelidseq kooliq. Aga 2011. aastaga rahva kokkolugõmisõl oll’ kõmri keele kynõlõjidõ hulk siski vähämbäs jäänüq: kyigist Walesi elänikest mõist ynnõ 19% kõmri kiilt kynõldaq, a kümme aastakka varrampa mõist’ 21%.

Keele kaitsjaq olõ-i passiivsõs jäänüq. Om kõrraldõt suuri meeleavalduisi egäl puul Kõmrimaad nink nõvvõt vahtsõt muudu keelepoliitikat. Walesin toimuvast tulõ meile kynõlõma parhillaq Baltikumin elläv waleslanna Kali Stuart.“

Tulkõq kullõma ja üteh kõnõlõma!

Manoq saa küssüq: juvasul@ut.ee, santeri.junttila@helsinki.fi

Jüvä Sullõv

Tartu Maratoni finišijoone ületavad esimesena metsamehed

Sel pühapäeval annab Metsapealinn 2012 Rakvere metsapealinna tiitli üle Elva linnale. Tiitli üleandmise tseremoonia toimub Elvas Tartumaa Tervisespordikeskuses Tartu Maratoni võistlejate finiši eel.

“Maratoni finiš on selleks väga hea koht. Terves metsas on terve vaim – mets, sport ja tervis käivad pea alati käsikäes,” ütles Eesti Metsaseltsi projektijuht Mart Kelk.

Metsapealinna tiitli üleandmise tseremooniat alustavad neli suusatavat saemeest, kes toovad finišisse Metsapealinna lipu ja saevad läbi Metsapealinna ja Tartu Maratoni finiši „avapalgi“. Korraldajate poolt on tagatud see, et saepuru ei hakka segama suusatajaid. Peale palgi lõikamist annab Rakvere linnapea lipu üle Elva abilinnapeale. Elva jahimeeste püssidest antud kogupauk tähistab pealinna tiitli üleminekut Rakverelt Elvasse.

Esialgne ajakava on järgmine (ajakava võib muutuda sõltuvalt võistlevate suusatajate liikumiskiirusest):

*11:25 – Metsapealinna sõnumitoojad rajal
*11:33 – Metsapealinna ja 42. Tartu Maratoni finiši “avapalgi” saagimine
*11:35 – lipu üleandmine ja tervituskõne metsapealinnalt
*11:42 – Finišiala on võitja saabumiseks avatud

Allikas: Eesti Metsaselts

Tasuta enesearenduskursused Tartus

Tartu Rahvaülikoolis toimuvad sel semestril tasuta enesearenduskursused madala ja aegunud kvalifikatsiooniga töötajatele.

Tegemist on 5 aastat kestnud programmi „Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes“, mida finantseerib Euroopa Liit ja Eesti riik, viimaste kursustega. Mõlemas grupis on veel mõned vabad kohad.

Enesemotiveerimine meditsiinitöötajale

Kursus aitab õppida enam väärtustama ennast ja enda tööd, tunda end tasakaalus ja säilitada ning suurendada positiivset suhtumist. Kursusel analüüsitakse ka tööalaseid suhtlemissituatsioone ning leitakse tõhusaid lahendusi.

Toimumisajad ja koht: 5., 11.03 kell 10.00-17.15, Tartu Rahvaülikool

Lähem info ja registreerumine http://www.rahvaylikool.ee/kursus/3/257/859/enesemotiveerimine-meditsiinitootajale

Enesearenduskursus – Uuesti õppima

Kursuse eesmärk on arendada oskuseid, mis aitavad leida endale sobiv eriala, tõsta konkurentsivõimet tööturul, suurendada enesekindlust ja motivatsiooni edukaks tööeluks. Kursus on maksimaalselt üldkeskhariduse omandanud või aegunud kvalifikatsiooniga inimestele.

Toimumisajad ja koht: 26.02-2.04.2013, graafiku alusel, Tartu Rahvaülikool

Lähem info ja registreerumine http://www.rahvaylikool.ee/kursus/3/252/818/enesearenduskursus-uuesti-oppima

Allikas: Tartu Rahvaülikool

Veeda sõbrapäev tähistaeva all

14. veebruaril ootab Tartu tähetorn kõiki huvilisi osa saama sõbrapäevaõhtust „Kahekesi tähistaeva all“.

Võta oma kallis kaaslane või armsad sõbrad kaasa ning minge tähetorni planetaariumisse, kus ootab teid soe astelpajujook, meeleolukas muusika ning planetaariumietendus, mille vältel Margus Aru Eesti astronoomia seltsist räägib taevalikust armastusest ehk mütoloogilistest armuseiklustest tähtkujudes. Avatud on tähetorni muuseum ning filmiekraanilt saab vaadata Universumi tekke ja arengu saladusi tutvustaid filme.

Planetaariumietendused kestavad 30 minutit ja toimuvad algusega kell 18, 19, 20, 21 ja 22. Osalemiseks on vajalik eelnev registreerumine e-posti aadressil tahetorn@ut.ee. Registreerumine suletakse 14.02 kell 15. Kohtade arv on piiratud ning pileti hind kahele on 12 eurot.

Lisaks on sobivate ilmastikutingimuste korral võimalik soetada ka taevalatern ning mõne südamesooviga see tähetorni hoovist tähtede poole teele saata.

Kaunist sõbrapäeva!

Tartus toimub Trallami talvepidu

16. veebruaril toimub Tartus Tiigi Seltsimajas Tartumaa Trallami talvepidu, mis on ühtlasi rahvusvahelise folkloorifestivali Baltica eelfestival.

Trallami talvepeol lustivad Tartu linna ja maakonna folkloorirühmad ja rahvamuusikud. Tartlastele toovad külakosti Järvamaa, Viljandimaa ja Virumaa folkloorirühmad. Talvepeole on registreerunud üle 300 laulja, tantsija, pillimehe ja jutuvestja.

Trallami talvepeo piduline kogeb seda, mida pakub suvel toimuv XXVI rahvusvaheline folkloorifestival BALTICA 2013. Suvine festival toimub 3.-7. juulini Tartus, Sangastes, Iisakus ja Tallinnas.

Festival avatakse Tartus. Kesklinn täitub festivalil osalejate ja külastajatega ning lisaks avapeole Vanemuise Kontserdimajas toimuvad X Tartumaa Trallami raames kontserdid ja õpitoad erinevates festivalipesades.

Baltica eesmärk on väärtustada oma rahva ehedat ajaloolist rahvapärimust ning hoida paikkondlike traditsioonide eripära. Tänavuse festivali tunnuslauseks on “Igal linnul oma laul”.

Baltica on pikkade traditsioonidega pärimuspidu, mis pakub sisukat programmi ning toob kokku pärimuskultuurikandjaid mitmelt maalt. Sel aastal Eestis toimuvale Balticale on oodata tantsijaid, lauljaid ja pillimehi Indiast, Jordaaniast, Keeniast, Venemaalt, Soomest, Sloveeniast, Lätist ja Leedust.

Tartumaa Trallami talvepidu algab keskpäeval kell 12 ja kestab õhtuni. Keldrisaalis on avatud kohvik. Tänu Eesti Kultuurkapitali ja Tartu Kultuurkapitali toetusele on sissepääs kõigile prii.

Tartu Maratoni 5890. lõpetaja saab Suusatava Hundi

Metsapealinn 2013 annab Tartu Maratoni 5890. lõpetajale auhinnaks Suusatava Hundi puukuju

Tähistamaks Metsapealinna tiitli üleandmist, autasustavad Elva linn ja Eesti Metsaselts Tartu Maratoni 5890. lõpetajat Suusatava Hundi puukujuga. „5890 on Elva linna jaoks tähtis arv – nii palju on Elvas hetkel elanikke,” ütles Elva linnavolikogu esimees Leelo Suidt. „Suusahuntideks kutsutakse häid suusatajaid ja hunt on ka käesoleva aasta loom,” lisas Eesti Metsaseltsi projektijuht Mart Kelk.

Suusatava Hundi kuju autor on tuntud puukujude tegija Ott Olesk. Kuju lõplikku viimistlemist saab näha 42. Tartu Maratoni finiši alas 17. veebruaril.

Sel pühapäeval (17.02.2013) annab Rakvere linn vahetult Tartu Maratoni finiši eel Metsapealinna tiitli üle Elva linnale.

Vaata ka, kuidas valmistub Eesti Metsaselts metsapealinna tiitli üleandmiseks siit.

Kirjanik Margus Karu
hakkab Eestis uut supermodelli otsima

Pildil modelliagentuuri MeediaMarketing esimodell Marie-Heleene Ventsel

Hiljuti Eestis filiaali avanud Itaalia juurtega rahvusvaheline modelliagentuur ICON alustab 16. veebruaril Tallinnas üle-eestilise modelliotsinguga, et leida siit modelle, keda maailma moelavadele lähetada. Firma ridades aitab talente leida ka pikaajalise reklaamitootmise ning castingute korraldamise kogemusega noorkirjanik Margus Karu.

ICONi modelliotsingud külastavad esmalt nelja Eesti linna: Tallinnat, Pärnut, Tartut ja Rakvere. Castingule on oodatud neiud vanuses 14-22, kel pikkust vähemalt 173 senimeetrit, ning noormehed, kes on pikemad kui 183 senimeetrit ning kel vanust 16-24 eluaastat.

“Otsime eelkõige inimesi, kes on piisavalt eripärased ja isiksustena huvitavad ning piisavalt tugeva iseloomuga, et maailma suurtel moelavadel läbi lüüa,“ ütles Margus Karu, kes liitus ICON Nordic’u meeskonnaga selle aasta alguses. “ICONil on võimalused aidata neil oma unistusi teostada, kuna firmal on laialdane klientide ja kontaktide pagas üle maailma – ICONi modellid on olnud Armani, D&G, Cavalli, Valentino ja paljude teiste tuntud kõrgmoe brändide moeshowdes ja reklaamidel.”.lisas ta.

Firma juhi Terje Kissa, kes on töötanud ka Itaalia ICONis, sõnul ei otsi nad Eestis n-ö klassikalisi iludusi.

“Head modelli ei tee vaid välimus, sellest enam loeb isikupära ja karismaatilisus,” ütles Kissa. Tema eesmärk on hakata potentsiaalsete noortega nii tõsiselt tööle, et neil oleks võimalus jõuda moemaailma tippu, Tiiu Kuiki, Karmen Pedaru ja Claudia Meriküla kõrvale.

Castingute ajad:
16.02 Tallinn – Clubi Prive’s (Harju 6) kella 13-18
18.02 Pärnu – Pärnu Kontserdimajas kella 15-19
20.02 Tartu – Cafe Werneris (Ülikooli 11) kella 15-19
21.02 Rakvere – Rakvere rahvamajas kella 15-19

Lisainfo: Terje Kissa, kissa@iconmodels.it, tel 5557 8570.

Tartu Maratoni peaproov möödus edukalt

Open Track_Ardo S2ks — Foto:Klubi Tartu Maraton

Pühapäeval toimus 1268 suusataja osavõtul Tartu Maratoni peaprooviks kutsutud Tervis Plussi 12. Tartu Maratoni Naistesõit ja 2. Tartu Teatemaraton.

„Maratoni peaprooviks kutsume üritust just seetõttu, et ettevalmistused on samasugused nagu nädala pärast Tartu Maratonil. See annab väga hea võimaluse näha, kus peaks midagi teistmoodi tegema, mida veel paremaks teha,“ sõnas Klubi Tartu Maraton projektijuht Kunnar Karu.

Päev pärast peaproovi kokkuvõtet tehes on klubi Tartu Maraton turundus- ja kommunikatsioonijuht Greete Kempel tuleva nädalavahetuse suhtes optimistlik. ”Peaproov näitas, et üldiselt on kõik hästi. Arvestades ilma ja olukorda on rajaolud väga head ja nädalavahetuseks lubatud viis kuni seitse miinuskraadi tulevad vaid kasuks. Lumepuuduse üle kurtma ei pea. Eilne päev oligi pigem mõtisklemise koht” Ainukese paranduskohana toovad korraldajad välja vajaduse tulevaseks maratoniks tuua välja rohkem laudu ja inimesi teeninduspunktidesse. Põhimaratonil on ju aga ka pea seitse korda rohkem osavõtjaid, kui seda oli nädalavahetusel. Loe edasi: Tartu Maratoni peaproov möödus edukalt

Tiidmises kõigilõ, kiä tahtnuq võro kiilt oppiq

Tarto Ülikoolih um seol keväjäsemestril kats võro keele kursust:

Lõunõeesti kiil II (FLLE.00.006, 3 EAP)
Sisu: võro keele grammatiga, kõnõlõmisõ ja kirotamisõ järgkursus.
Aig: veebr-mai riidilde kl 10.15-11.45, edimäne tunn 15. veebr.
Kotus: Tarto Ülikooli päähoonõq (Ülikooli 18, Tarto) tarõ 139 .
Kõrraldaja: TÜ Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskus.

Võro keeleoppus (FLLE.00.014, 3 EAP)
Sisu: Vahtsõnõ kursus, koh opitas süvembält tundma võro keeleoppust, innekõgõ helü- ja mooduoppust.
Aig: tõõsõpäivilde 14.15-15.45, edimäne tunn 12. veebr.
Kotus: Lossi 3, Tarto, tarõ 328.
Kõrraldaja: TÜ Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskus.

Lisas um keväjä (apr-mai) märgit edesi pitäq võro keele järgkursust Võromaal Tsiistrih. Kursus um plaanit iispääväõdakis.
Kõrraldaja: Võro Instituut.

Ligembält saa uuriq:
e-post juvasul@ut.ee, tel 5554 3727
Jüvä Sullõv, võro keele oppaja

Tartumaa kultuuripärandi aasta algas pulmalaadaga

Laupäeval, 9.veebruaril sai Tartus Tasku keskuse aatriumis teoks Tartumaa kultuuripärandiaasta avaüritus pulmalaat.

Üritus oli korraldatud Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi poolt ning kandis pealkirja “Pulmalaat: pakulõhkumisest titemähkimiseni”. Oma müügilaudade ja infoväljapanekutega olid kohale tulnud Tartumaa kultuuri- ja käsitööseltside esindused, kes pakkusid müügiks oma näputööd ning jagasid infot seltsitegevuse kohta. Tartumaa valdade kultuuriseltsid etendasid nelja tunni jooksul pulmamängu, mis tõi publikuni pulmakombeid läbi erinevate aegade. Päevajuhtidena vedasid pulmalaata Astrid Hallik ja Ants Johanson, avasõnad lausus Tartu maavanem Reno Laidre.

Päevale tegid jooksupolkaga hoogsa alguse Treffneri gümnaasiumi rahvatantsijad. Polka- ja valsilugudega lõid meeleolu rahvamuusikaringi Kaval Käsi väikesed kandlemängijad Eva Väljaotsa juhendamisel. Nime kaotamise kombestikust andis ülevaate Luunja Aidateater. Reola kultuurimaja etteaste rääkis loo saaja (ehk siis peiu) sissesõidust ja väraval laulmisest, Vilde teater aga etendas mõrsja otsimise, väljatoomise ja mõistatamise loo. Võnnu kultuurimaja tõi pulmakombestikust vaatajate ette tanutamise ja põlletamise rituaali.

Laeva kultuurimaja oli kohale toimetanud peiupoisi rammukatsumise ülesande jaoks suured puupakud, et anda vabatahtlikele võimalus kogeda pakulõhkumises peiupoisi saatust. Kambja Püünelinnu teatri eestvedamisel prooviti pruutpaari valmisolekut pere loomiseks titemähkimise teel. Oma kogemustepagasit jagasid publikuga hinnatud pulmaisad Kaarel Tuvike ja Anti Einpaul.

Pulmalaadalisi kutsusid tantsu lööma Väägvere külakapell ja rahvamuusika ansambel Siller, kuid publikust “pulmarahvas” eelistas jääda kuulajaks.

II Tartu Teatemaratoni esikoht võeti kindla eduga

Tiheda lumesaju saatel toimunud 2. Tartu Teatemaratonil ületas finišijoone esimesena AIROK Team meeskondliku ajaga 2:39:27. Eelmise aasta võidumeeskond SK Biathlon/Squeezy Team pidi seekord leppima teise kohaga ajaga 2:46:24. Kolmandale positsioonile sõitis meeskond CFC Spordiklubi ajaga 2:51:16.

„Väga hea tunne on!“ ütles võitja meeskonna ankrumees Avo Sambla vahetult pärast finišit. „Teised mehed tegid põhitöö ära, minule jäi ainult võidu fikseerimine,“ sõnas Sambla. Sambla sõnul tuli meeskond starti võidumõtetega ning suurimaks konkurendiks peeti eelmise aasta esikoha meeskonda SK Biathloni.

Sellel aastal teiseks tulnud SK Biathlon/Squeezy Team tuli starti küll võitu kaitsma, kuid teise koha tulemuse pärast pettumust ei tuntud. „Andsime endast maksimumi. Lõpus oleks tahtnud koos konkurendiga finišijoonel olla, aga andsin endast maksimumi,“ rääkis meeskonna ankrumees Martten Kaldvee. Teatemaratoni kohta sõnab Kaldvee: „Teatemaraton on tore kollektiivne üritus ja loob hea kambavaimu. Kui saab sõpradega koos metsa vahele tulla, on mõnus, mida veel siis pühapäeval teha,“ lisas Kaldvee.

Kolmanda koha ankrumees Alvar Andres Virkus CFC Spordiklubist sõnas, et meeskonna plaan oli täna kindlasti esikolmikusse sõita. „Selle eesmärgi me ka täitsime ja tunne on hea! Meeskonnatöö oli täna väga hea, kõik suutsid mõnuga sõita,“ rääkis Virkus finišijärgselt.

AIROK Team: Morten Priks, Eeri Vahtra, Janari Rajas, Avo Sambla.
SK Biathlon/ Squeezy Team: Karel Kulbin, Priit Viks, Virgo Karu, Martten Kaldvee.
CFC Spordiklubi: Karli Veelain, Siim Vinter, Kaspar Vaher, Alvar Andres Virkus.

Jooksvad mitteametlikud tulemused!

Kokku läks täna teatemaratoni starti 155 meeskonda, kellest enamik on praegu veel rajal. Tartu Maratoni peaproov ühes teatemaratoni, avatud raja sõitude ja Tervis Plussi 12. Tartu Maratoni Naistesõiduga kestab täie hooga.

42. Tartu Maraton toimub juba täpselt nädala pärast, 17. veebruaril.

Elvast saab metsapealinn Tartu maratoni finišis

Metsapealinn 2012 Rakvere annab metsapealinna tiitli Elvale üle 17. veebruaril 42. Tartu maratoni finišis. Sümboolne Metsapealinna avapalk saetakse finišikoridoris läbi vahetult enne maratonivõitja saabumist. Seejärel annavad Rakvere esindajad Metsapealinna lipu ja tiitli üle Elva linna esindajatele.
Maratoni finiš on metsapealinna tiitli üleandmise paigaks esmakordselt. Metsapealinnale annavad sisu erinevad metsaga seotud ettevõtmised. Metsapealinnas toimub 27. aprillist kuni 4. maini metsanädal, aprilli teisel poolel toimub maamess ja raievõistlus „Kevadkarikas 2013”.

27. aprillil avatakse Eesti matkahooaeg ning 4. mail toimub linnarahva metsapäev, kuhu oodatakse ka Eesti Vabariigi Presidenti.
Elva on Eesti kümnes metsapealinn.

Homme toimub Tartu maratoni peaproov

Fotomeenutus Tartu teatemaratonist. Foto: Tarmo Haud.

Juba homme toimub 42. Tartu maratoni peaproov, mille raames saab stardi 2. Tartu teatemaraton. Eelmine, teatemaratoni ava-aasta, tõi rajale kokku 105 meeskonda, sellel aastal on stardis kokku 156 neljaliikmelist meeskonda.

Tartu teatemaratoni stardinimekirjast leiab nii kollektiive, sõprus- ja perekondi kui ka sportlasi. Tippsõudja Allar Raja eestvedamisel on Sõudemansa nime all startimas Tõnu Endrekson, Andrei Jämsa, Joosep Laos ja ka Raja ise. Meeskonna on välja pannud ka Tartu Kivilinna Gümnaasium, Narva kutseõppekeskus, Tartu Ülikool on esindatud lausa 8 kollektiiviga.

Teatemaratoni favoriidiks võib kahtlemata lugeda meeskonda SK Biathlon (Karel Kulbin, Priit Viks, Virgo Karu, Martten Kaldvee), kelle arvel on ka ajaloo esimese Tartu teatemaratoni võit.
Tartu maratoni peaproov ootab osalema kõiki – registreerida saab ka enne starte koha peal.
www.tartumaraton.ee

Vikipeedias alustas Tartupeedia

Vikipeedia alustab suure Tartu teemalise artiklite kogumise aktriooniga Tartupeedia.
Kajastuse parandamiseks korraldab MTÜ Wikimedia Eesti koostöös Tartu linna ja teiste partneritega artikli- ja fotovõistlusi, talguid, koolitusi, fotojahte ja muid avalikke üritusi, kus oodatakse aktiivselt osalema nii tartlasi kui ka teisi Tartu-huvilisi. Soov on senisest enam kajastada Tartu linna ja selle ajalugu eelkõige eestikeelses, kuid ka teiskeelsetes Vikipeedia versioonides.

Aasta jooksul jagatakse laiali suur hulk mitmesuguseid auhindu Wikimedia Eestilt ja koostööpartneritelt.

Tartupeedia projekt algab vikitalgutega Tartu-teemaliste tuumikartiklite korrastamiseks.

Kuni 30. septembrini kestev suur Tartu fotovõistlus, mille raames toimub rida väiksemaid võistlusi linna elus oluliste sündmuste teemal, võistluse parimaist piltidest pannakse kokku näitus ja raamat. 2013. aastal korraldatakse koostöös paljude organisatsioonide ja asutustega avalikke konkursse ja üritusi kirjanduse, kunsti, spordi, teatri, Tartu linnaosade ja veel mitmel muul teemal.

Tulevikus on Tartupeedia projektil väljund ka linnaruumis. Põhiartiklite valmides avaneb võimalus paigaldada linna tähelepanuväärsetele objektidele infotahvlid, millel QR-koodid viitavad asjakohastele Vikipeedia artiklitele. Suurbritannia vikipedistide väljatöötatud QRpedia-nimeline mobiilirakendus võimaldab näidata artikleid iga kasutaja mobiiliseadetele vastavas keeles, mujal maailmas on niisugusi turismiprojekte tehtud Monmouthis ja Gibraltaril. Esimesed QRpedia koodid on juba üleval Eesti Spordimuuseumis.

Tartumaal tuleb homme suur pulmalaat

Tartumaa kultuuripärandi aasta avapeol “Pulmalaat: pakulõhkumisest titemähkimiseni” tutvustavad Tartumaa vallad tutvustavad alanud aasta olulisemaid sündmusi, põnevaid kohti ja inimesi. Suur pulmapidu toimub homme Tartus Tasku keskuses kell 11 -16.

Laadale omaselt pakuvad oma kaupa Tartumaa käsitöömeistrid, põllu- ja muidumehed. Pakutakse rahvuslikus stiilis riideid ja kodutarbeid, puidust käsitööd ja omapäraseid aksessuaare.

Pulmalaada vaatemängulisemaks osaks on aatriumi keskel toimuv eesti pulmakombestiku läbimäng. Kell 12.00 algab ühtseks lavastuseks koondatud pulmamäng, kus Tartumaa vallad tutvustavad pulmakombestiku erinevaid osi, kõrvutades oma piirkonna vanu ja praeguseid traditsioone.

Päeva juhivad Astrid Hallik ja Ants Johanson
Pulmalaat toimub Tartumaa Kultuurikoja eestvedamisel, korraldab Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts.
Pulmalaadaga seotud tegevusi aitavad jäädvustada Tartumaa noored kultuurikajastajad juhendaja Tiit Helmi käe all.

Vanemuise suures ja väikeses majas esitletakse uusi näitusi

Täna avatakse Vanemuise suure maja fuajees näitus KORV-pluss. Tegemist on 1981. aastal Tartu Kunstikooli lõpetanute ühisnäitusega. Näitusel osalevad Anniki Kari, Tiina Ojaste, Piret Erikson, Kersti Kohtla, Renee Aua ja Vello Lillemets. Näitus jääb avatuks 10. aprillini.

Korv on õhku, valgust, helisid, värve ja kõike ümbritsevat enesest läbi laskev punutis. Korvi materjal on kunstikooli 1981.aastal lõpetanute elulõngadest. Korvis on koos erinevate erialade kunstnikud. See, mille nad korvi läbivast õhust, helidest, valgusest ja värvidest kinni püüavad ning kunsti loomisel kasutavad, on igaühe oma soov, valik, tunnetus…

Väikeses majas avatakse 7. veebruaril kell 18 Tallinna Tehnikaülikooli kunstistuudio “Suvi” näitus. Kunstistuudio “Suvi” on stuudio inimestele, kes armastavad kunsti vaadata ja ka seda ise teha. Stuudios tegelevad maalimisega erinevas vanuses naised ja mehed, kes muidu on tööl arstide, matemaatikute, IT-spetsialistide, ärimeeste ja koduperenaistena. Kunstistuudios “Suvi” maalitakse maastikke, natüürmorte ja kompositsioone ning peetakse väga lugu Pallasliku koolkonna traditsioonidest. Stuudio juhendaja on Robert Suvi. Näitus jääb avatuks 20. märtsini.

www.vanemuine.ee

Noortele jagati 3D-oskusi ja digivõimekust

Kahe aasta jooksul said põhikooli 7.-9. klassi õpilased, gümnasistid ja kutsekoolide õpilased õppida väga erilises ja ainulaadses koolis, kus juhendajateks olid Tartu Kunstikooli vanemad õpilased ja vilistlased. Kool oli tasuta, rahvast oli kõvasti. Digikunsti eelkool edendas tehnika- ja infotehnoloogiaharidust.

Lõuna-Eesti noored said tegeleda digimaali, šabloonkirja, animatsiooni, 3D-objektide loomise ja printimisega. Kord nädalas toimuv 3-tunnine õppetöö toimus 8-nädalaste õppetsüklitena kahe aasta jooksul. Lisaks toimusid erinevad õpitoad, nädalased linnalaagrid ja valminud tööde rändnäitus. Ringi töös osales korraga 12 noort. Kokku sai digikunsti eelkoolis osaleda 48 noort. Nad tutvusid kutseõppe uute erialadega ja nii mõnigi avastas endas võimeid, mida seni teadvustanud polnud.

Digikunsti eelkool toimus Tartu Kunstikoolis ja MTÜ Noor-Eesti Loomekeskuse juures. Omapärane osa projektis oli Tartu Kunstikooli viimaste kursuste õpilaste ja vilistlaste suunamine kujundusvaldkonna erialaõpetaja tööle. Ringitöö korraldajateks-abiõpetajateks koolitati välja kokku üheksa Tartu Kunstikooli lõpukursuslast ja hiljutist vilistlast, kes koos õpetajatest mentoritega ringitööd läbi viisid. Abiõpetajad olid: Anne Hirson, Kuldar Leement, Berta Vosman, Aleksander Erstu, Vladimir Brovin, Kätlin Verbu, Erich Brutus, Tarvi Raus ja Eero Tamm. Jaanuari alguses toimus digikunsti eelkooli raames kunstiõpetajate metoodikaseminar, milles osales 50 kunstiõpetajat üle Eesti.

Loe edasi: Noortele jagati 3D-oskusi ja digivõimekust

42. Tartu maraton purustas viimase 25 aasta registreerimisrekordi

Tänase seisuga on 42. Tartu maratonil kahe distantsi peale kirjas 8300 spordihuvilist, mis tähendab, et 42. Tartu maraton on purustanud viimase 25 aasta registreerimisrekordi.

Viimase aja suurim registreerunute arv enne käesolevat aastat oli 2011. aastal, kui kahe distantsi peale pani end kirja kokku 8254 suusasõpra.

17. veebruaril toimuvale maratonile on 63 kilomeetri pikkusele distantsile end kirja pannud 6432 suusatajat, 31 kilomeetri distantsile plaanib minna 1868 inimest. Kokku on lühemale distantsile võimalik registreerida veel 132 suusatajal.

Suusatajaid on kokku 28. riigist, esindatud on teiste seas näiteks Luxemburg, Kasahstan ja USA. Esmakordseid osalejaid on kokku 1772, mis moodustab osalejate koguarvust muljetavaldava 21 protsenti. Välismaalaste hulgas on esmakordseid tulijaid kokku 715.

Tartu maraton on lisaks rahva talvisele laulupeole ka FIS Marathon Cup (FMC) osavõistlus. Oma kolmandat Tartu maratoni võitu tuleb rajale püüdma FMC 2013 liider Anders Aukland (NOR), samuti on stardis Stanislav Rezac (CZE), kellel ette näidata üks Tartu maratoni võit. Stardis näeb ka Jerry Ahrlini (SWE), kelle kontol on sarnaselt Auklandile kaks Tartu maratoni võitu.

Seni on vaid Raul Olle suutnud hõivata Tartu maratoni kõrgeimat poodiumiastet kolmel korral hoides enda käes Tartu maratonilt enim võite kogunud suusataja tiitlit.

Naiste poolt on taas stardis norralanna Sandra Hansson, kelle nimel on kokku kolm Tartu maratoni naistearvestuse võitu.

Tartu maraton kuulub ka rahvusvahelisse pikamaasuusatamise sarja Worldloppet ning Eesti pikamaasuusatamise sarja Estoloppet.

Seminar “Ruhnu eraldatud maailm – kultuur ja inimesed”

Eesti Rahva Muuseum kutsub 8. veebruaril kell 12.00-15.00 toimuvale seminarile „Ruhnu eraldatud maailm – kultuur ja inimesed“. Seminar toimub ERMi näitusemaja loengusaalis (J. Kuperjanovi 9, Tartu).

Seminari eesmärk on pöörata tähelepanu Ruhnu elu eripärale ja näitusel „Ruhnu eraldatud maailm“ esile toodud märgiliste objektide lugudele.

12.00 – 12.20 Märt Kapsta „Ruhnu saare ajalugu“

12.30 – 12.50 Piret Õunapuu „Ruhnu Eesti Rahva Muuseumis“

13.00 – 13.20 Kristjan Bachman „Ühe kauni kapi lugu“

Kohvipaus

13.45 –14.05 Taavi Pae „Eestlaste kohaidentiteedist läbi etnonüümide väikesaarte näitel“

14.15 – 14.35 Ehti Järv “Internet Ruhnus – vahend saare eraldatuse ületamiseks ”

Lõuna (osalejate kulul)

15.00 Vestlusring

Toimub ka vestlusring, millest võtavad osa Ruhnus sündinud, kuid nüüdseks mandrile kooli tulnud noored. Teemaks identiteet, selle kujunemine ja tunnetus. Vestlusringi juhib Ave Viirma.

Nii seminari kui vestlusringi vahendatakse Ruhnu Skype’i abil.

Lisainfo: Saale Randaru, programmide koordinaator, e-post saale.randaru@erm.ee, tel 7350 428

Eesti Maaülikoolis avatakse metsapatoloogia ja -geneetika labor

Reedel, 8. veebruaril algusega kell 11.00 toimub Tartus, Kreutzwaldi 5 ruumis 1A5 Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel kaasajastatud EMÜ Metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakasvatuse osakonna metsapatoloogia ja -geneetika labori avamine ja seminar. Räägitakse metsapatoloogia tänapäevast ja tulevikust ning metsageneetika tulevikust. Laboriruumide avamine ja külastamine ruumis 0B3.

Lisainfo: Rein Drenkhan, tel 731 3169, e-post rein.drenkhan@emu.ee

Kolkjas peetav tõukeleguvõistlus kogub populaarsust

Tartumaa maavanem Reno Laidre võistluste avamisel tuld süütamas, Peipsimaa külastuskeskuse perenaine Aime Güsson pildistamas ja Peipsimaa maskott Rändur Rääbis. Foto: Jaan Lukas

Pühapäeval Peipsi-äärses Kolkja külas peetud rahvusvahelisel tõukelelguvõistlusel “Kolkja kelk 2013” saavutas esikoha Juhan Liivi nimelise Alatskivi keskkooli õpilane Marvin Must. Traditsiooniks saanud kelgutamisevõistlus oli tänavu märksa osalejaterohkem kui eelnevatel aastatel.

Tõukekelguvõistlusel “Kolkja kelk” kihutati võidu külatänaval 800 meetri pikkusel teelõigul. Esimesena jõudis finišisse Alatskivi keskkooli 8. klassi õpilane Marvin Must, kes märkis, et võistlusele tuli ta ennekõike värskes õhus eredaid ja toredaid elamusi saama. Marvin võitis auhinnaks kalastamise Peipsi järve jääl instruktori juhendamisel ja koos vajaliku varustusega. Kalapüügi korraldab kelgutamisvõistluse üks toetajaid OÜ Peipsile.

“Osalejate arv kasvab tõukelelguvõistlusel iga aastaga ning tänavu oli võistlejaid juba üle 100. Kuigi pakume võimalust kelkusid kohapeal laenata, tuleb järjest rohkem inimesi kohale oma kelkudega,” ütles

sündmuse üks korraldajaid, MTÜ Peipsimaa Külastuskeskus projektijuht Kairi Güsson. “Rahvalikul võistlusel lööb ikka kaasa kelgutajaid välisriikidest. Nii on alati kohal olnud Hispaania meeskond, mille liikmed kelgutasid tänavu kaotoliku mungakostüümides.”

Tartumaa maavanem Reno Laidre ütles, et tõukelgupäev “Kolkja kelk” on üldse Eesti kõige kõvem kaubamärk kelgutamise alal. “Kunagi Peipsi-äärsetes külades igapäevane talvine liikumisviis tõukekelkudega on taas populaarsust koguma hakanud. Inimesed paigaldavad kelkudele alla suuskasid ja täiendavad neid ka muud moodi, mis võimaldab kelkudega sõitmist nii lumel kui jääl,” lausus Laidre.

Jaan Lukas

Näitus “Luulesõit – 7 esimest aastat”
Kõrveküla raamatukogus

Kõrveküla raamatukogus saab kogu veebruarikuu jooksul vaadata üht põnevat näitust.

Soome instituudi rändnäitus „Luulesõit – seitse esimest aastat“ on pühendatud rahvusvahelise luulefestivali seitsmele esimesele toimumisaastale. Näitus tutvustab luulesõidu olemust, võtab kokku kõik senised luulesõidud ja annab ülevaate ringreisidel viibinud luuletajate loomingust originaalkeeles ja ka tõlgetest.

„Korraldame Luulesõitu armastusest luule ja erinevate keelte vastu ja näitusel on muu hulgas võimalik kuulata luuletajate enda loetud luulet originaalkeeles, näha meeleolukaid fotosid ja lühifilmi ringreisist. Lisaks saab iga näituse külastaja soovi korral ka ise luulekonkursist osa võtta,“ sõnas Luulesõidu kunstiline juht Guntars Godinš.

Näitusel saab kuulata Luulesõidul osalenud luuletajate loomingut nende endi esituses ning samuti eestikeelseid tõlkeid. Kuulamine toimub kõrvaklappidega, seega sobib näitus ka vaiksetesse kohtadesse. Lisaks kuuluvad näituse juurde nii video kui ka fotod ning infotahvlid Luulesõidu ja sellel osalejate kohta. Loomulikult pakub luuleteemaline näitus külastajatele ka lugemist. Loe edasi: Näitus “Luulesõit – 7 esimest aastat”
Kõrveküla raamatukogus

Maria Soomets lavastab mononäidendi „Härrasmees“

Juba teist hooaega on Vanemuise uuslavastuste plaanis üks kevadine esietendus tööpealkirjaga „Üks asi“. 2012. kevadel sündis sellest tööpealkirjast Uku Uusbergi autorilavastus „Karjäär“. Selle aasta kevadel on Maria Soomets otsustanud Sadamateatri lavale tuua iiri autori Enda Walshi mitmeid mainekaid auhindu pälvinud näidendi „Härrasmees“.

Näidendi sisust: Inishfree on pealtnäha vaikne ja uinunud linnake. Aga mässumeelne Thomas Magill näeb ja teab rohkem kui teised. Tema teab, kes tema naabritest on õnnetu pudelisse uppunud joodik, kelle garaažiseinal on paljaste naiste kalender, ja kes linna naistest flirdib kõige pühadust teotavamalt. Seda kõike on Thomasele näidanud Jumal ja läkitanud talle ülesande päästa see patune pesa. Aga kui linnarahvas ei kuula? Kui koerad hauguvad endiselt jõletult? Ja ingel tema kõrval käitub kõike muud kui taevalikult? Kui kaugele on pühamehel lunastuse leidmise teel lubatud minna?

„Härrasmees“ on mononäidend ja Inishfree linna kõiki tegelasi eesotsas Thomas Magilliga kehastab Robert Annus, kes on ka näidendi tõlkija. Väikesesse lavastusmeeskonda kuuluvad veel kunstnik Kristiina Põllu (Tartu Uus Teater) ja valguskunstnik Rene Liivamägi.

„See näidend on väga vaimukas läbilõige ühe väikese küla elanikkonnast ja mis kõige tähtsam – see on mänguline ja teatripärane materjal. Ning loomulikult on see võimas väljakutse ühele meesnäitlejale. Ma panen hea meelega õla alla, et Robert saaks teha sellise suure rolli,“ ütles lavastaja Maria Soomets. Loe edasi: Maria Soomets lavastab mononäidendi „Härrasmees“

Tartumaa kutsub kultuuripärandi aasta avapeole

Tartumaa Kultuurikoda ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts kutsuvad Tartusse Tasku keskusesse tutvuma 2013. aasta Tartumaa tähtsamate kultuurisündmuste ja tegijatega. Samal ajal, kui laadal kaubeldakse omakandi käsitööga, rullub külastajate ees lahti eesti pulmatraditsioon – ikka laulu ja tantsuga!

9. veebruaril kell 11.00 – 16.00 tutvustavad Tartumaa vallad Tasku keskuse aatriumis toimuval pulmalaadal alanud aasta olulisemaid sündmusi, põnevaid kohti ja inimesi. Laadale omaselt esitlevad oma kaupa Tartumaa käsitöölised, põllu- ja muidumehed. Pakutakse rahvuslikus stiilis riideid ja kodutarbeid, puidust käsitööd ja omapäraseid aksessuaare.

Kell 12.00 algab ühtseks lavastuseks koondatud pulmamäng, kus Tartumaa vallad tutvustavad pulmakombestiku erinevaid osi, kõrvutades oma piirkonna vanu ja praeguseid traditsioone. Kuulda saab ka selle peo tarbeks kogutud rahvapärimust kohalike pulmatavade kohta Tartumaal, mille kannavad ette päevajuhid Astrid Hallik ja Ants Johanson.

Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi projektijuhi Marju Varblase sõnul on pulmalaat ergutanud Tartumaa omavalitsusi loovalt koostööd tegema ning oodata on üllatusi täis päeva. “Kõige enam soovin, et iga pulmalaada külastaja viiks endaga kaasa mõne Tartumaa kultuuripärlitest, olgu selleks siis kindapaar, eriline emotsioon või tarkusetera.” Ilmselt ei jää pulmamäng pelgalt etenduseks, mida laadakülastaja eemalt jälgib, ning nii mõnigi möödakäija võib end ootamatult leida peiupoisi, pruuttüdruku või isegi peategelaste rollist. Loe edasi: Tartumaa kutsub kultuuripärandi aasta avapeole

Kolkjas peetakse pühapäeval tõukekelgupäeva

Pühapäeval, 3. veebruaril 2013 toimub Peipsiääre vallas Kolkja külas neljas rahvusvaheline tõukekelgupäev Kolkja Kelk 2013.

Tõukekelgusõit ühisstardist algab kell 12.00. 800 meetri pikkusel distantsil saab jõudu toitlustuspunktist. Kõik finišeerujad saavad medali eduka osalemise eest, võitja aga auhinna.

Meeskondlik tõukekelgu teatevõistlus algab kell 13.00. Mõõtu võtavad neljaliikmelised võistkonnad, kogudistants on 1 km (4 x 250 m). Teatevõistlus jaguneb eelsõitudeks ja finaaliks, kuhu pääsevad eelsõitude kiiremad. Kõik finišeerujad saavad medali eduka osalemise eest, võitja meeskonna liikmed aga võitjale väärilised auhinnad.

Rahvasõidule oodatakse kõiki oma uue või vana kelguga. Eelregistreerimisel saab korraldajatelt kelgu 3 euro eest laenutada. Meeskondlikuks teatevõistluseks on ühesugune tõukekelk kõikidele meeskondadele kohapeal olemas.

Tõukekelgusõidu ja teatevõistluse start ja finiš on Peipsimaa Külastuskeskuse (Suur tee 25, Kolkja) juures. Loe edasi: Kolkjas peetakse pühapäeval tõukekelgupäeva