Saaremaa

Piltuudis: Väikese-Väina kohal vaadati vesipüksi

Täna Kuressaarest Kuivastu sadamasse sõites märkasime kella 18.45 paiku enne tammile jõudmist Väikese-Väina kohal kahte vesipüksi, millest üks oli oluliselt paremini nähtav.

Teel Kuivastu sadamasse Foto Maika Safin — Teel Kuivastu sadamasse. Foto: Maika Safin

Õigeks ajaks laevale kiirustamise tõttu polnud võimalik haruldast loodusnähtust üle 7 minuti jälgida. Kui kogu päeva püsis ilm Saaremaal kaunilt päikselisena ja kerge tuuleõhk pakkus mõnusat jahutust, siis kella seitsme paiku hakkas vihma kallama ja topelt kaarega vikerkaargi ilmutas ennast.

Vikipeedia teatel on vesipüks laias tähenduses ükskõik milline vee kohal pööritav tornaado, harilikult 100 kuni 600 m läbimõõduga ümber madala rõhu keskme pöörlev keeristuul. Vesipüks võib hakata arenema juba siis, kui konvektsioonipilv on alles rünkpilve staadiumis ja puuduvad nii sademed kui äike. Kui siis tõusev õhuvool haarab endasse mõne keerise, nii et see saavutab püstteljelisuse ja ühenduse pilvega, võibki tekkida vesipüks. Taolised vesipüksid on üpris ohutud ja lühiajalised, kestes alla paarikümne minuti.

Loe edasi: Piltuudis: Väikese-Väina kohal vaadati vesipüksi

Karala Odagalal tegi kuldse duubli võrkpallur Nette Peit

Nädalavahetusel peeti Karalas traditsiooniline Karala Odagala ehk spordi- ja kultuuripäev. Võistlus kujunes kaasahaaravaks osalejatele ja meeldivaks elamuseks pealtvaatajatele. Esimesena toimunud spordiprogrammiga said vormi kontrollida nii tõsisemalt harjutajad kui pühapäevasportlased.

Peaalal odaviskes oli esikoha saatus Jako Lindropi ja Sander Suurhansu otsustada. Seekord jäi peale Lindrop tulemusega 60.14, Suurhans leppis 55.26 ja hõbemedaliga. Pronksmedali omanikuks sai Tom Lindrop tulemusega 46.78. Naiste odaviskes sai ülekaaluka võidu Nette Peit 30.27 –ga , teised poodiumikohad jagas perekond Tamm: teine Kätriin Tamm 22.84 , kolmas Lelet Tamm 21.52. Meeste kuulitõukes olid vahed üsna selged, võidu võttis Kaarel Mai resultaadiga 11.96, Sander Suurhansule teine hõbe 11.56, pronks Karel Lõbu 11.07. Naiste võistluses vormistas kuldse duubli Nette Peit tulemusega 10.00, teised poodiumikohad Reelika Aedmäele 9.10 ja kolmas Lelet Tamm 8.27-ga.

Hiljem toimunud teatrietendus ja mälumäng olid jätkuks mitmekesisele päevale kaunis külas Karalas. Kogupereetendus „Jänes Lontkõrv“ kogus kokku suured ja väikesed teatrihuvilised, kes said lõbusa ja õpetliku lugu vaadata. Pärast teatritükki võeti veel mõõtu teadmiste omamises, Maidu Variku teemakohased ja põnevad küsimused olid heaks lõpetuseks mitmekesise programmiga päevale. Võistluste peakorraldaja Urmas Kase sõnul oli tõepoolest hea näha sportlasi Karala Arenal jälle endast parimat andmas ning hilisem kultuuriprogramm teatri ja mälumängu näol on leidnud hea vastukaja. Hea koostöö Juulikute pererahvaga annab elamuse kõikidele päevast osa võtnutele.

Karala Odagala korralduskomitee

RMK looduskaamera jälgib pisipere ootel mägrapaari

Saaremaa mäger Kadi koos oma praegu veel nimetu kaaslasega on taas RMK looduskaamera vaateväljas. Erinevalt eelmise aasta vaikelust on sel kevadel oodata ka perelisa.

Mäkradele on iseloomulik loote arengus mitmeid kuid kestev seisak ehk latentsusperiood. See tähendab, et tänavu sündivad pojad on ema kõhus ootel olnud üsna pikalt – ehk isegi eelmise aasta 9. juunist, mil paaritumist ka RMK looduskaameras näha sai. „Mägraema ise sätib ja teab, millal on poegadel parim aeg sündida,“ selgitas zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt.

Eelmise aasta suvel, kui mäkrade tegemisi esmakordselt RMK looduskaamera vahendusel jälgida sai, ei olnud nende mullakünkasse rajatud uru ees näha just väga suurt sagimist. Mäger Kadi poegi ei toonud ja mägrapaar luusis rohkem kodust eemal.

Sellel kevadel paistavad lood olevat teistmoodi. „Mägramaja on juurde saanud ühe ümmarguse uruava, Kadi tassib pessa kuivanud puulehti, kulu ja sammalt ning mägrapaar on oma tähtsate toimingute kõrval leidnud aega ka üksteiselt kirpe otsida ja oma kõhtu sügada,“ loetles Tiit Hunt märke mäkrade hoogustunud pereelust.

Mäkrade jooksuaeg on juunis-juulis, ent see võib kesta ka pikemalt. Pojad sünnivad tavaliselt märtsis-aprillis, nii et pole võimatu, et väikesed mägrad on juba urus sündinud. Nii nagu karu, sünnitab ka mäger pojad üle aasta. Sündinud pojad saavad nägijaks alles ühe kuu vanuselt ja umbes kahekuusena hakkavad nad uru suu ümber paterdama. Loe edasi: RMK looduskaamera jälgib pisipere ootel mägrapaari

Orissaare tamm saab täna bulgaarlastelt rändkarika

Euroopa aasta puu on Orissaare kooli staadionil asuv tamm. Foto: wikipeedia

Arborist Heiki Hanso oli võitnud puu väljapakkumise idee algataja. Foto ajalehest Meie Maa. — Arborist Heiki Hanso.
Foto ajalehest Meie Maa.

Täna Eesti aja järgi kell 19.30 algab Brüsseli südalinnas nooblis Vauxalli hoones asuvas Cercle Gaulois’ galeriis Euroopa aasta puu 2015 auhinnatseremoonia, kus võiduka Orissaare tamme promootorile Heiki Hansole antakse üle uhke rändkarikas.

Hiiumaa ja Saaremaa vahel hakkab tulevikus seilama uus parvlaev

Veeteede Amet ja Saaremaa laevaehitaja Baltic Workboats sõlmisid neljapäeval majandusministeeriumi ettepanekul lepingu uue parvlaeva ehitamiseks, mis hakkab sõitma Sõru-Triigi liinil.

Ehitusel arvestatakse nii liini vajaduste, kohalike mereolude kui ka olemasolevate sadamate eripäradega. Lepingu kohaselt valmib parvlaev 2017. aasta aprilli lõpuks ja maksab koos käibemaksuga 9,4 miljonit eurot.

Tänaseks sõidavad uued laevad Ruhnu, Abrukale, Pranglile ja Piirissaarde. Peagi valmivad Kihnu ja Vormsi laevad, hiljuti algas nelja uue parvlaeva ehitamine Saaremaa ja Hiiumaa liinidele.

Sõru-Triigi uus laev võimaldab aastaringset vedu ja mahutab ca 22 sõiduautot või kahte veoautot massiga 45 tonni. Tulevikus on mahutavust võimalik lisadeki paigaldamisega suurendada. Päästevahenditega varustatud sõitjakohti on laevas vähemalt 200.

Rasmus Ruuda

Kohalikud ettevõtjad avavad Asva külas meekeskuse

Ettevõtja Kristo Kiiker koos abikaasa Tiinaga avab mesindushoone, kus hakatakse tootma mesilasvahast kärjepõhjasid ja pakkuma mitmesuguseid meetöötlemise teenuseid.

“Oleme seadmed käima saanud ja praegu on tegevusloa taotlus veterinaarametis menetluses,” ütles Kristo Kiiker Saarte Häälele. Kiikeri sõnul hakkab PRIA investeeringutoetusega rajatud mesindushoone teenuseid pakkuma juba sel sügisel.

Laimjala vallas Asva külas asuva mesindushoone kõige enam kõneainet pakkuv seadeldis on automaatne tootmisliin, mis toodab mesilasvahast kärjepõhjasid ja mille võimsusest piisab terve Eesti mesinduse vajadusteks. Praegu toodab Eestis kärjepõhju kaks ettevõtet, kus kärjepõhju valmistatakse vanemate masinatega. Enim valmistatakse kärjepõhjasid n-ö Eesti mõõtu raamidele, mida kasutavad paljud hobi- ja vanema põlvkonna mesinikud. Edasi loe siit.

RMK hirvekaamera jäädvustas Saaremaal 16 looma

Sel nädalal jäi RMK hirvekaamera ette Saaremaal korraga lausa 16 looma, sellist seltskonda pole seal varem nähtud! Videolõiku ning veidi pikemat kirjeldust hirvede varahommikuste toimetuste kohta leiab RMK loodusvaatlusblogist http://www.rmk.ee/organisatsioon/loodusvaatlusblogi. Allikas: RMK

Algavad tänavavalgustuse väljavahetamise tööd seitsmes Eesti linnas

Lähinädalatel algavad seitsmes Eesti linnas vana ja ebaefektiivse linnavalgustuse välja vahetamise tööd, mis saavad teoks tänu kvooditehingule Austriaga. Kokku vahetatakse välja 11 250 valgustit, mis on vanemad kui viis aastat. Uue tehnoloogilise lahenduse saavad enda kasutusse Keila, Jõhvi, Kuressaare, Võru, Paide, Valga ja Haapsalu inimesed ning kõik tööd peavad olema lõpetatud 2015. aasta oktoobri lõpuks. Tööde kogumaksumus on 15 miljonit eurot. Valgustussüsteemide väljavahetamiseks on kõikides linnades tehtud 12 riigihanget. Lisaks energiasäästlikele lampidele vahetatakse välja ka terve valgustuse juhtimissüsteem, mis võimaldab edaspidi linnavalgustust juhtida IT-lahenduse kaudu. Elektrienergia kokkuhoidu saavutatakse ligi 5000 MWh aastas, õhku heidetakse tänu sellele ligi 5500 tonni vähem CO2-te. Seitsme linna valgustuse projekt on üks suurematest 2015. aastal tehtavatest keskkonnavaldkonna uue tehnoloogia projektidest. Projektide läbiviimise korraldajaks on SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Berit-Helena Lamp

Muhus avatakse Rahvakultuuri Keskuse rändnäitus

Pühapäeval, 3. augustil kell 12.30 avatakse Muhumaal Koguva külas asuvas Muhu Muuseumis Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut tutvustav näitus „Pärand elab!”. Avamisel esilinastub Kadriann Kibuse lühifilm Muhu pärandikandjatest Meida ja Eino Mereäärest. Huvilised saavad proovida ketramist, kraasimist ja kangakudumist.

Näitus “Pärand elab!” kutsub märkama ja väärtustama põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ning tavasid. Rahvakultuuri Keskuse koostatud näitus tutvustab kümmet Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse kantud kultuurinähtust, sh muhu keelt ja seto kirmast. Nimistu (http://www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu/) loomiseks andis tõuke Eesti ühinemine UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga 2006. aastal.

Elavat pärandit tutvustav vaimukas pesunööri-rändnäitus on üleval olnud Tartus, Kärdlas, Kihnus, Karksi-Nuias, Tallinnas, Põltsamaal, Kundas, Puurmanis, Sindis ja Mõnistes. Näitusega “Pärand elab!” saab Muhu Muuseumis tutvuda 30. augustini, seejärel liigub näitus edasi Seto Talumuuseumisse. Muhu Muuseum on avatud iga päev kell 9.00–18.00.

Näituse meeskond:
Kuraator: Jane Kalajärv
Töögrupp: Kristiina Porila
Kujundus: Malle Jürgenson ja Krista Lepland (Laika, Belka & Strelka)
Keeletoimetaja: Helika Mäekivi (Päevakera)
Tõlge inglise keelde: Margit Siim
Tõlge vene keelde: Ingrid Velbaum-Staub

Näituse valmimist toetas Kultuuriministeerium.

Allikas: Rahvakultuuri Keskus

Väikesaared saavad teenuste arendamiseks 640 000 eurot

Siseminister Hanno Pevkur kinnitas 2014. aasta väikesaarte programmi tingimused. Programmi kogumaht on sel aastal 640 000 eurot ja selle eesmärk on toetada projekte, mis suurendavad väikesaarte elanikele osutatavate esmatähtsate teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on saareline eluviis paljude jaoks loomulik ja iseenesest mõistetav. “Seetõttu on oluline, et riik väikesaartel elavaid inimesi jõudumööda toetaks. Hea meel on selle üle, et esmatähtsate teenuste tagamiseks väikesaartel on riik üsna palju juba ära teinud. Nüüd peame vaatama, kuidas nende teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust suurendada,” lisas ta.

„Väikesaarte programm on lahendanud päris mitmed kitsaskohad saartel. Näiteks rajati eelmine aasta Vormsile kütusetankla, et sealsed inimesed ei peaks kütust enam mandrilt tooma. Osmussaare ja Vilsandi kogukonnad said programmi abil endale kaasaegsed paadid, millega mandri ja Saaremaa vahet liikuda. Kihnu inimesed said endale eelmine aasta vajaliku sisustusega hambaravi kabineti,“ nimetas minister projekte, mis on väikesaarte programmist toetust saanud.

Väikesaarte programm on toiminud aastat 2011 ja selle aja jooksul on sealseid kogukondi toetatud umbes 2,5 miljoni euroga. „Riik saab appi tulla seal, kus kohapeal on olemas aktiivne kogukond,“ kutsus minister väikesaare elanike üles aktiivsemalt oma kogukonna tegemistes kaasa rääkima.

Toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud, sihtasutused, riigiasutused ja ettevõtjad. Toetuse maksimaalne suurus ühe projekti kohta on kuni 130 000 eurot.
Loe edasi: Väikesaared saavad teenuste arendamiseks 640 000 eurot

Tulekul Saaremaa kodukandipäev

Homme vallutavad Laimjala rahvamaja särasilmsed ja teotahtelised maainimesed Saare- ja Muhumaa igast nurgast, sest toimub üheteistkümnes Saaremaa kodukandipäev. See on Kodukandi liikmeskonnale aasta suurejoonelisim üritus

Autor Vilma Rauniste

Eelmise aasta kodukandi päev Kihelkonna rahvamajas

Foto Irina Mägi/Meie Maa arhiiv

E-raamat on tulekul

UUS JA PÕNEV: Raamatukogu töötaja Liisi Ansper (paremal) demonstreerib e-lugerit Kuressaare Vanalinna kooli õpilasele Kadi-Riin Kangurile, kes varem sellist seadet käes hoidnud pole. Foto: Sander Ilvest

Saare maakonna keskraamatukogul, rääkimata maaraamatukogudest, pole lugejaile seni laenutada ainsatki e-raamatut.

“Põhimõtteliselt on e-raamatud meil ju olemas, mingi valik on lugerites ja interneti teel saame inimesi aidata tasuta e-raamatute otsikeskkondades,” ütles keskraamatukogu direktor Anu Vahter. “Paraku on e-raamatute müümise ja autoriõigustega asjad segased ja rahvaraamatukogudele mitte kõige soodsamad.” Loe edasi: E-raamat on tulekul

Valmis Saaremaa pärimuse teemaline arvutimäng

MTÜ Saaremaailm sai Saaremaa peredele ja koolidele jõulukingituseks valmis esimese ja ainulaadse Saaremaa pärimuse teemalise arvutimängu “Saaremaa seiklus“.

Mängu eesmärk on õpetada algkooliealisi lapsi tundma Saaremaad ja selle pärimust ajalooliste paikade ja mõistatuste kaudu. Mängu raamiks on lugu, kus Saaremaalt Tallinna kolinud pere nädalavahetuseks kodusaarele sõidab ja unenäolisse pärimusmaailma seiklema satub.

Mängu lugu on samuti täis vihjeid Saaremaa pärimusele, näiteks kohtab seal koerakoonlasi ja puuke ning tarmuka pereema nimi on Piret Toll. Mängija ülesanne on Saaremaal edasi liikuda ja kollidest mööda pääseda, selleks tuleb anda õiged vastused kollide küsitud mõistatustele. Loe edasi: Valmis Saaremaa pärimuse teemaline arvutimäng

Saaremaa selle aasta turismiauhinnad jagatud

Eile hilisõhtul kuulutati maakonna turismiasjaliste aastalõpupeol Rüütli spaa restoranis Ritter, mis linna 450. sünnipäeva auks ehitud sini-valgesse pidurüüsse, viiendat korda aasta parimad turismitegijad.

Parimaks turismiettevõtteks tunnistati neli aastat järjest Eesti parimaks restoraniks valitud Alexandri restoran Pädastes. Ettevõtmist toodi heaks eeskujuks julgustamaks ka teisi maakonna toitlustuskohti looma eristuvaid kontseptsioone, mis väärtustavad kohalikku toorainet ning tutvustavad maailmale atraktiivselt põhjala saarte köögi kontseptsiooni. Seda koostöös kohaliku kogukonnaga.
Parimaks turismiarendajaks pärgas komisjon üksmeelselt maakonna pikaaegse traditsiooniga tipp-motospordiürituse korraldaja, Saaremaa Rally MTÜ. Üritus, mis tõstab maakonna majutusettevõtete hinnad suvise kõrghooaja tasemele oktoobrikuus, toob hilissügisesse suvise melu ning kasvatab ettevõtlustulusid, seda laiapõhjalise ning avatud partnerlusega ning pea pool sajandit, olles maakonna üks olulisemaid turismiarendajaid.
Parimaks turismiasjaliseks nimetati aastatepikkuse tubli töö eest maakonna turismivõimaluste turundamisel Angela Nairis, reisibüroo Mere omanik ja ettevõtjate organisatsiooni Saaremaa Turism eestvedaja. Tänu tema initsiatiivile sai maakond sel aastal endale pea 30 uut giidi. Talvise uue hingamise leidis Kuressaare linnus, kus korraldatakse osalusetendust “Jõulud lossis“, aset leidis saarlaste seas suurt elevust tekitanud ajalookonverents “Salme – esimeste viikingite matusepaik“ ja need on vaid killuke tema tublidest ettevõtmistest.
Hindamiskomisjoni tööd korraldanud Saarte turismiarenduskeskuse juhataja Kaira Kivi sõnul oli eriti rõõmustav sel aastal üles seatud kandidaatide rohkus. See näitab, et valdkond on maakonna jaoks oluline ning hea sõnaga osatakse tublisid tegijaid meeles pidada.
Turismiauhindade nominendid 2013
Parim turismiettevõte
Grand Rose Spa Hotell, Pädaste mõis-restoran Alexander, KS Koolitus
Parim turismiarendaja
Saaremaa Rally MTÜ, Sõrve Külastuskeskus MTÜ, Kuressaare tennisekeskus
Parim turismiasjaline
Martin Breuer, Angela Nairis, Ülo Roos

Autor ajaleht MM

Kuressaare Pargi lasteaia lapsed võõrustasid mahetalunikku

Uus lasteraamat "Liisi talu" kõneleb elust mahetalus. Foto: EMSA — Uus lasteraamat “Liisi talu” kõneleb elust mahetalus. Foto: EMSA

Kuressaare Pargi lasteaed võõrustas Kihelkonna valla mahetalunikku Aivar Kallast, kes tuli mahetalu tegemistest rohke pildimaterjaliga rääkima. Lasteaia 4-, 5- ja 6-aastased lapsed, keda oli kokku 60, olid varmad ka oma teadmisi demonstreerima, kui tuli küsimuseks, et kes on ute laps või vasika ema.

„Rääkisin lastele, mis on mahetalu ja kuidas seal loomi kasvatatakse: et meie jaoks on oluline see, et loomadel oleks palju ruumi ja nad saaksid elada nii nagu neile meeldib. Lastele meeldis mõte, et mahetalus on väike kari, sest suhted inimeste ja loomade vahel peavad olema sõbralikud,“ rääkis mahetalunik Aivar Kallas. „Linnalastele kipub tänapäeval maaelu võõraks jääma. Ammugi ei teata, mis teeb ühest talupidamisest mahetalu. Nüüd oli laste ees aga ehe talumees, kes näitas pilte oma talust ja kutsus neid ka kohapeale külla,“ lisas Aivar Kallas.

„Lastega tehtud üritused on alati väga positiivse energiaga,“ ütles projekti üks eestvedajatest Merit Mikk. „Lastel on raske mahetoidu eeliseid teoreetiliselt mõista, hoopis teine asi on mahepõllumajanduse toimimist oma silmaga näha. Mahetoidu pakkumisega peaks kindlasti kaasas käima ka mahepõllumajanduse tutvustus.“ Loe edasi: Kuressaare Pargi lasteaia lapsed võõrustasid mahetalunikku

RMK renoveeris Saaremaal Keskranna puhkekoha

Saaremaal Mändjalas on RMK tellimusel renoveeritud Keskranna puhkekoht, mis täna, 22. novembril ehitajalt vastu võetakse.

RMK loodushoiuosakonna Saarte piirkonna juhataja Aili Küttimi sõnul on Keskranna puhkekoht saanud täiesti uue väljanägemise.

„Lagunenud laudteed on asendatud sõelmekattega jalgteedega, rannalisi on järgmisel hooajal ootamas uued rannakabiinid ning käimla,“ rääkis Aili Küttim ja lisas, et 2014. aasta rannahooaja alguseks on RMK planeerinud renoveerida ka Taimeaia ja Järve puhkekohad.

RMK, Kaarma vald ja MTÜ Päikesepesa sõlmisid 13. novembril ühiste kavatsuste protokolli, et teha Mändjala rannaala korrastamisel, tervisekaitsenõuetele vastavusse viimisel ja avaliku supluskoha avamisel koostööd.

Kaarma vallavanema Andres Tinno sõnul toetab vald igati koostööd, mis aitab kaasa rannaala ja ujumiskoha korrastamisele. „Avaliku ranna olemasolu Mändjalas ja selle korrashoid on oluline mitte ainult Kaarma valla elanikele, vaid ka kogu Saaremaa piirkonna puhke- ja turismimajandusele,“ rääkis Kaarma vallavanem Andres Tinno ning lisas, et läbimõeldud tegevusplaani puhul on võimalik rannas majandada nii, et kavandatavad tööd ega ranna külastajad ei kahjusta sealset kaunist loodust.

Renoveerimisprojekti kogumaksumus oli 27 000 eurot, tööde teostajaks oli Saare EREK AS. Projekti rahastati RMK eelarvest.

Kuressaare ootab kandidaate stipendiumidele

Kuressaare linnavalitsus kuulutas välja avaliku konkursi kultuuri- ja haridusalase loomingulise tegevuse ning sporditegevuse toetuseks välja antavate stipendiumide taotlemiseks.

Taotletavad stipendiumid on järgmised: üks Kuressaare Kaunite Kunstide stipendium suurusega 320 eurot, üks stipendium Aasta Tegu Kultuuris suurusega 320 eurot, kuni kolm stipendiumi Aasta Tegu Hariduses suurusega á 320 eurot, üks stipendium Aasta Tegu Spordis suurusega 255 eurot, üks stipendium Aasta Parim Sportlane suurusega 320 eurot, üks stipendium Aasta Parim Noorsportlane suurusega 130 eurot, üks stipendium Aasta Parim Treener suurusega 255 eurot.

Lasteasutuste kokad õpivad mahetoitlustamist

Fotol esiplaanil Mare Poopuu Saaremaalt.

Eile algas viieosaline mahetöötubade sari, mille käigus õpivad Eesti lasteasutuste kokad ja toitlustajad mahetoorainest erinevate toidukordade söökide valmistamist ja tutvuvad mahetooraine hankimisvõimalustega.

Mahetoidu töötubasid korraldava MTÜ Hiidlaste Koostöökogu projektijuhi Ly Kaupsi sõnul on Saare- ja Hiiumaa lasteaia- ja koolikokkade huvi mahesaaduste kasutamise vastu suur. Kokad soovivad praktilisi nõuandeid, teada miks peaks kasutama rohkem mahetoitu, kust toorainet kätte saab ja mis see maksab. Alati on meeldinud ka ühiselt retseptide läbi tegemine ja maitsmine, sest oma silm ja kõht on ikka kuningas.

Töötoad toimuvad viies maakonnas – Hiiumaal, Läänemaal, Viljandimaal, Pärnumaal ja Saaremaal – ja viiel erineval teemal: hommikutoidud, oote- ja pikapäevatoidud; kevadised hooajatoidud; sügisesed hooajatoidud; piparkoogid ja muud küpsetised; jõulu- ja vana aja toidud. Töötoad on planeeritud eelkõige lasteasutustele, kes oma menüüs juba kasutavad mahetoorainet või plaanivad seda lähiajal teha.

Kultuuripärandi aasta pärandiralli jõuab finišisse Saare- ja Muhumaal

Täna, 27. septembril lõpetab pärandiralli hooaja Saaremaal ja Muhu saarel, kus toimub kolme peatusega viimane etapp: Pöide kirik – Põripõllu Sõjavara Muuseum – Liiva pastoraat. Sel korral tuleb jutuks kirikuarhitektuur, Saaremaa ja Muhu pärandkultuur, samuti Muhu pärandikooli idee ning lisaks veel üks päris eriline uus algatus – lastemängude kogumine. Teiste seas saavad sõna ka pärandisaadik Ivo Linna ning kirjanik Tarmo Teder.

Pärandiralli on kultuuripärandi aasta üks tähtprojekte, mis kestab varakevadest sügiseni ning viib kultuuripärandi-arutelu üle Eesti laiali. Pärandiralli käivitas Eesti Vabaõhumuuseumi ja Muinsuskaitseameti ühine meeskond, kuid läbi suve on rallietappidel kaasa sõitnud kolleegid Eesti Rahva Muuseumist, pärandkultuuri inventeerijad RMKst ning loomulikult kultuuripärandi aasta pärandisaadikud.

Pärandiralli on suve jooksul sõitnud läbi kõik Eesti maakonnad, kutsudes inimesi arutama selle üle, mis on kultuuripärand – kuidas see tekib, kellele see kuulub ja kuidas meid puudutab.

Kultuuripärandi aasta pärandiralli jõuab finišisse Saare- ja Muhumaal

Reedel, 27. septembril lõpetab pärandiralli hooaja Saaremaal ja Muhu saarel, kus toimub kolme peatusega viimane etapp: Pöide kirik – Põripõllu Sõjavara Muuseum – Liiva pastoraat. Sel korral tuleb jutuks kirikuarhitektuur, Saaremaa ja Muhu pärandkultuur, samuti Muhu pärandikooli idee ning lisaks veel üks päris eriline uus algatus – lastemängude kogumine. Teiste seas saavad sõna ka pärandisaadik Ivo Linna ning kirjanik Tarmo Teder.

“Pärandiralli on üks neid kultuuripärandi aasta ettevõtmisi, mis inimeste suure huvi tõttu algselt planeeritust kohe kõvasti suuremaks paisus,” rõõmustab pärandiralli perenaine ja Eesti Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri keskuse juht Elo Lutsepp. Lutsepa sõnul on pärandiralli eriline seetõttu, et igal rallipäeval vaadatakse konkreetse paiga kultuuripärandit tervikuna – kohal on nii suulise pärimuse tundjad ja edasikandjad, arhitektuurilise pärandi spetsialistid, sageli ka arheoloogid ja pärandkultuuri eksperdid ja iga paiga sündmus sünnib koostöös kohalike inimestega, mõisate, pastoraadihoonete ning külakogukondade taaselustajatega.

Pärandiralli on suve jooksul sõitnud läbi kõik Eesti maakonnad, kutsudes inimesi arutama selle üle, mis on kultuuripärand – kuidas see tekib, kellele see kuulub ja kuidas meid puudutab. Mitmesse maakonda on ralliseltskond veel teisegi retke teinud, sest ühe koha rallipäevast on juba järgmise paiga inimesed inspiratsiooni leidnud ning ralli endale külla kutsunud.

Pärandiralli aruteludest, näitustest ja lauludest-tantsudest on siiani osa saanud üle 700 inimese ning EVM ja Muinsuskaitseamet peavad hetkel plaane pärandiralli jätkamise üle 2014. aastal. Lähemalt pärandiralli ning Saaremaa ja Muhu etapi kohta.

Muhu bussiootekojad said värskendust

Muhu valla uudisteportaal andis teada, et 2013.a. suvel paigaldati uus bussiootekoda Simisti külla ning uuendati Nõmmküla ja Hellamaa ootekodade välisilmet.

Muhus on erinevatel ajajärkudel püstitatud väga erineva välisilmega ja erinevast materjalist bussiootekodasid, hetkel on valla hooldada 15 ootekoda. Et bussiootekodade puhul on tegemist avaliku ruumi elemendiga, mis visuaalselt torkab hästi silma ja on osa valla üldise maine kujundamisel, hakkas Muhu vald mõned aastad tagasi teadlikumalt korrastama ja hooldama oma bussiootepaviljone.

Alates 2001. aastast on kõik Muhu valla bussiootekojad varustatud sarnase sildiga, millel on Muhu valla vapp ja küla või peatuse nimi, kus ootekoda asub. Ühesuguse kujundusega siltide paigaldamine oli esimeseks sammuks sulandada erinevad bussiootekojad ühtseks. Loe edasi: Muhu bussiootekojad said värskendust

Kuressaares kuulutati välja tänavune koolirahu

Koolirahu kuulutati välja Kuressaare keskväljakul, kus traditsioonilisel tseremoonial kirjutasid ühisele koolirahu sümboliseerivale lepingule alla haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holm, Kuressaare linnapea Mati Mäetalu, lastekaitse liidu president Loone Ots ja Eesti õpilasesinduste liidu juhatuse esimees Britt Järvet. Samuti allkirjastasid koolirahu lepingu Kuressaare õpilaste esindajad ja direktorid, kes saabusid keskväljakule oma koolide juurest rongkäikudega.

Kuressaare keskväljak oli kaasaelajatest tulvil ja märg ilm koolirahu väljakuulutamist ei seganud.

Koolirahu väljakuulutamise tseremoonial Kuressaares astusid üles laulja Grete Paia, näha sai õpetajate teadusteatrit ning üheskoos lauldi Rein Rannapi laulu “Rahu”. Pärast ametlikku osa jätkus kontsert, kus esinesid tantsukooli Semiir tantsijad ning Kuressaare muusikakooli pop-jazz osakonna õpilased.

Sel aastal on koolirahu moto “Koos on kena!”, millega Kuressaare õpilased rõhutavad koolides positiivse õhkkonna olulisust ja usaldust õpilaste ja õpetajate, noorte ning täiskasvanute vahel, et hoida üksteist arvestavat ning toetavat koolikultuuri – et kõigil oleks koolis kena olla ning hommikul saaks rõõmsal meelel kooli tulla ja sealt rahuoluga lahkuda.

Koolirahu liikumise eesmärk on saavutada üheskoos turvaline ning sõbralik koolikeskkond. Koolirahu toetab kooli enese initsiatiivi koolikeskkonnast tulenevate probleemide lahendamisel, propageerides rõõmsameelset ja turvalist keskkonda, kus kõigil on hea olla.

Varasematel aastatel on koolirahu linna tiitlit kandnud Tallinn, Tartu, Põltsamaa, Viljandi, Valga, Narva, Tartu, Pärnu, Põlva, Elva, Jõgeva ja Sillamäe. Kuressaares kuulutati välja koolirahu linn 2014, milleks on Viljandi. Esmakordselt toimus aktsioon 1999. aastal Tallinnas.

Valmar Voolaidi foto

1. septembril kuulutatakse Kuressaares välja Koolirahu

Koolirahu väljakuulutamise tseremoonia toimub Saaremaal, Kuressaare keskväljakul 1. septembril algusega kell 12.00. Kuressaare võtab Eesti Koolirahu liikumise eestvedaja tiitli üle Sillamäe linnalt.

Traditsioonilisel tseremoonial kirjutavad ühisele koolirahu sümboliseerivale lepingule alla Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Janar Holm, Kuressaare linnapea Mati Mäetalu, MTÜ Lastekaitse Liit president Loone Ots ja Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees Britt Järvet. Samuti allkirjastavad Koolirahu lepingu Kuressaare õpilaste esindajad ja direktorid, kes saabuvad keskväljakule oma koolide juurest rongkäikudega.

Tseremoonial astuvad üles laulja Grete Paia, poistekoor Laululõvid, iluvõimleja Brita Kuldsaar, näha saab õpetajate teadusteatrit, üheskoos lauldakse laulu „Rahu“. Pärast ametlikku osa jätkub kontsert, kus esinevad Tantsukooli Semiir tantsijad ning Kuressaare Muusikakooli pop-jazz osakonna õpilased. Sündmusele lisavad särtsu üllatusesinejad.

„Koolirahu väljakuulutamine Kuressaares meie kodulinna juubeliaastal on kindlasti oluline sündmus kogu maakonnale,“ rõõmustab Kuressaare linnapea Mati Mäetalu ning usub, et ees ootavat 1. septembrit mäletavad nii õpetajad kui õpilased veel pikka aega, kuna esmakordselt alustavad linna munitsipaalkoolid tarkuseaastat üheskoos keskväljakult. Kohale tulevad ka maakoolide esindused. Loe edasi: 1. septembril kuulutatakse Kuressaares välja Koolirahu

Kogukonna pärli tiitli pälvivad 15 peret üle Eestimaa

Täna ja homme jätkub konkursil “Kogukonna pärl” esile tõstetud perede tunnustamine.

Teist aastat toimuvale konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Sel nädalal antakse tunnustus üle Pärnumaa, Saaremaa, Hiiumaa ja Läänemaa peredele.

Pärnumaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Margit ja Anti Merila perekond Varbla vallast Tõusi külast.

Saare maakonnas pälvis tiitli Malle ja Tõnu Mätase perekond Muhu vallast Külasema külast.

Hiiumaal pälvis kogukonna pärli tiitli Ester Tammise ja Toivo Platovi perekond Käina vallast.

Läänemaal pälvis tiitli Inda Mölderi ja Ants Maripuu perekond Martna vallast Rõude külast.
Liikumine Kodukant soovib ärgitada inimesi märkama ja riiki väärtustama kodanikuks olemise olulist tunnust – vabatahtlikku tegevust. Seetõttu tunnustatakse konkursi “Kogukonna pärl” raames just neid peresid, kes on siirast soovist ja vabast tahtest ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse.

Kokku tunnustatakse tiitliga “Kogukonna pärl” 15 peret üle Eesti – igas maakonnas ühte perekonda, kes jäi ankeetide põhjal sõelale. Projekti “Kogukonna pärl” elluviimist toetatakse regionaalministri valitsemisalast. Konkursi tunnusmeene autor on Rõuge sepp Peeter Reemann, sepise idee on inspireeritud Pärlijõega seotud legendist Võrumaal. Loe lähemalt www.kylaelu.ee.

Kuressaare Merepäevade mahetoidutelgis pakutakse maitsmiseks suurt valikut mahetooteid

Kuressaare Merepäevade raames on avatud täna ja homme mahetoidutelk, kust võib leida suure valiku mahetoorainest valmistatud roogi. Toidud on peamiselt lamba- ja lihaveise lihast, pakutakse ka piimakokteili, küpsetisi jm. Kohapeal saab nii degusteerida kui kaasa osta.

„Juba eelmisel aastal oli Kuressaare Merepäevadel avatud mahetoidutelk, mis võeti külastajate poolt vastu suure huviga. Degusteerimistel osales väga palju inimesi ning rahva lemmikuks osutus möödunud aastal grillitud talleliha,“ rääkis Jaan Kiider MTÜst Saare Mahe. „Tänavu on võimalik telgis kohtuda kohalike mahetootjate ja mahepõllumajanduse spetsialistidega, kes tutvustavad tooteid ja vastavad mahepõllumajandusega seotud küsimustele. Mahetoidu telk on avatud 2. augustil kell 14-23 ja 3. augustil kell 10-18.“

Mahetoidu pakkumist korraldavad Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus ja MTÜ Saare Mahe, toetab Põllumajandusministeerium turuarendustoetuse raames.

Allikas: MTÜ Saare Mahe