Räpina vald

Räpina Aianduskooli tekstiilitöö eriala õpilaste lõputööde kaitsmine

Räpina Aianduskooli tekstiilitöö eriala lõpetajad (1. lend) kaitsevad oma lõputöid kolmapäeval, 18. jaanuaril algusega kell 11 Räpina Tuletõrjemaja saalis (Rahu 1).

Lõputööde teemad:

“Originaal Muhu pätid ja uuslooming“
“Seljaku talu lillemotiivid linasel kangal“
“Värvilise Seto pitsiga linane kleit“
“Kootud käisekirjadega ülevise“
“G. Mootse poolt 1912. aastal kogutud Võnnu kindakirjad“
“Arhailine seto pikkade käistega hame“
“Räpina neiu rahvarõivad“
“Setu pikk-kuue ainetel valmistatud mantel“
“Muhu tikandiga rahvuslike kampsunite aineline kostüüm“
“Muhu tikandi ja pikk-kuue aineline rahvuslik mantel“
“Vaarema kootud kirivöö mustrid kaasaegses kostüümis“
“Nukud Esimesest Eesti Vabariigist“

Lõputöid on võimalik lähemalt näha kohapeal alates kell 10.45. Kaitsmine on avalik, huvilised oodatud.

Tekstiilitöö eriala lõpuaktus toimub 20. jaanuaril kell algusega kell 13 Räpina Muusikakooli saalis (Sillapää lossi II korrus).

Lisainfo:
Karin Kask
Räpina Aianduskooli sessioonõppe osakonna juhataja
Tel: 796 1157 või 5333 2300
www.ak.rapina.ee

Räpina Aianduskool ootab ettevõtjaid külla

Kutse- ja ametialast valmisolekut aitab lisaks koolile kujundada ettevõttepraktika, mille osatähtsus on kõigil erialadel vähemalt veerand õppe mahust. Seetõttu on oluline, et ettevõtted ja kutset andev kool üksteise tegemistega kursis oleksid.

19.-20. jaanuaril 2012 toimub Räpina Aianduskoolis ühisseminar ettevõtetepoolsetele praktikajuhendajatele ja koolirahvale. Räägime sellest, kuhu liiguvad Euroopa (Ivari Padar) ja Eesti kutseharidus; tutvustame Räpina Aianduskoolis läbiviidud praktikateemaliste uuringute tulemusi; arutame, mida ootab praktikast praktikant, mida ettevõtja ja mida kool; psühholoogia-alast nõu jagab Toivo Niiberg. Ettevõtjatel on võimalus kohtuda ka õpilastega, et endale praktikante värvata. Seminarile on oodatud ka need Eestimaa ettevõtjad, kes võib-olla seni pole praktikantidega tegelenud, kuid on kunagi selleteemalisi mõtteid mõlgutanud. Meeldetuletuseks – Räpinas õpetatavad erialad on aiandus, maastikuehitus, keskkonnakaitse, floristika, tekstiilitöö.

Seminar on osalejatele tasuta. Lähem informatsioon aadressil www.ak.rapina.ee

Ruusal tuleb maakultuurikonverents

20. jaanuaril kell 13 toimuvad Ruusa kultuurimajas maakultuurikonverents ja mõttetalgud pealkirjaga “Rasketel aegadel on väärtustest lihtne loobuda, kuid nende taastamine ….”.

Räpina koduloo- ja aiandusmuuseumi juhataja Kersti Murumets arutleb teemal „Milleks meile kodukandi kultuuri- ja looduslugu?“ , riigikogulane Meelis Mälberg “Elu võimalikkusest maal” ning sotsiaalteadlane Aare Kasemets kõneleb „Miks ja kuidas maarahva loodushingelist pärimuskultuuri taasluua kaasaegse elu rikastuseks?“

Mõttetalgutel ärgitatakse kohaletulnuid arutlema teemadel, millised on kodukandi kultuuri- ja looduspärandi nähtused ja kuidas on need kaardistatud, mida teha, et esivanemate elukultuuripärimus ja paiga loodus hakkaks kõnelema, oleks kodukandi kutse jne.

Päevale oodatakse piirkonna koolide õpetajaid, kultuuritöötajaid, koduloohuvilisi, külaaktiviste ja kõiki teisi huvilisi.

Korraldajad paluvad osalemisest teada anda hiljemalt 18. jaanuariks Marge Trumsi tel. 5176288, ruusakultuur@rapina.ee või Kersti Murumets tel. 7999545, muuseum@rapina.ee

Maakultuurikonverents ja mõttetalgud

Reedel, 20. jaanuaril kell 13 leiab Ruusa Kultuurimajas aset maakultuurikonverents ja mõttetalgud.

Ettekanded teemadel:
– Kersti Murumets „Milleks meile kodukandi kultuuri- ja looduslugu?“
– Meelis Mälberg “Elu võimalikkusest maal”
– Aare Kasemets „Miks ja kuidas maarahva loodushingelist pärimuskultuuri taasluua kaasaegse elu rikastuseks?“

Mõned esialgsed küsimused mõtteärgituseks talgudel:

*Millised on kodukandi kultuuri- ja looduspärandi nähtused ja kui hästi/halvasti on need kaardistatud?
*Kuidas toimida, et see lisaks kodukandi noortele ja vanematele, naistele ja meestele, põliselanikele ja hilisematele tulijatel nende elus vajalikku vaimuväge, eneseteadvust ja elumõnu?
*Mida teha, et esivanemate elukultuuripärimus ja paiga loodus hakkas kõnelema, oleks kodukandi kutse?

Sihtgrupp: piirkonna koolide õpetajad, kultuuritöötajad, koduloohuvilised, külaaktivistid jt huvilised. Kõik on teretulnud!

Osalemisest palume teada anda hiljemalt 18. jaanuariks Marge Trumsi tel 517 6288, ruusakultuur@rapina.ee või Kersti Murumets tel 799 9545, muuseum@rapina.ee.

Räpinas saab kuulata juttu kotkastest ja must-toonekurest

Kolmapäeval, 16. novembril algusega kell 18 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu, kus kotkastest ja must-toonekurest räägib Urmas Sellis.
Urmas Sellis on Põlvamaa Valgjärve kandi mees, kes juba mitu aastakümmet tegelenud kotkaste uurimise ja kaitsega. Praegu on ta MTÜ Kotkaklubi juhatuse liige ja Euroopa Liidu konnakotkaste ja must-toonekure kaitse projekti Eaglelife projektijuht. Kotkaklubi eestvõttel on endale GPS-saatja külge saanud nii mõnigi kotkas ja must-toonekurg ning me kõik saame nende rändele kaasa elada www.kotkas.ee kodulehe vahendusel.
Loodusõhtu korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Üritus on kõigile kuulajatele tasuta ning oodatud on kõik huvilised. Kohtume keskkonnamaja suures saalis!
Lisainfo: Mari Kala, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist
tel 79990914, mob 53047565
mari.kala@keskkonnaamet.ee

Ilmus esinduslik album Räpina aia- ja ajaloost

Kaante vahele on jõudnud album „Räpina – aiad ja pargid. Räpina aia- ja ajaloost”, raamatu autor on tunnustatud maastikuarhitekt Tiina Tallinn.

Raamat tutvustab Räpina miljööväärtuslike haljasalade kujunemislugu, nende asjatundlikku ja teadlikku kujundamist.

Räpina aianduskooli kodulinn Räpina on tugevate aiandustraditsioonidega linn, kus saab aiandusharidust ja kust on võrsunud põhiosa Eesti aednikest. Üks Räpina märgilisema tähtsusega ja nähtavamaid pärandkultuuri väärtusi on pargid, haljasalad ja koduaiad.

Aiakoolilinnas Räpinas on lausa 20 avalikku parki ja haljasala. Nende kujundamises on näha asjatundlikkust, läbimõeldust ja selle tulemusena ilu.

Äsja trükivalgust näinud raamat „Räpina – aiad ja pargid” on esimene ja seni ainus esinduslik album, mis läbimõeldult ja süsteemselt esitab Räpina haljasalade kujunemisloo.

Raamatus on palju pilte, teisalt annab see uurimusliku ajaloolise ülevaate paralleelselt eesti, inglise ja saksa keeles, kuidas kujunes Räpinast esindusliku haljastusega miljööväärtuslik väikelinn.

Räpinas saab õppida vana palkmaja soojustamist

Kõik huvilised on oodatud säästva renoveerimise koolituspäevale kolmapäeval, 19. oktoobril Räpina Keskkonnamajja. Esinejateks on Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud Endrik Arumägi ja Üllar Alev. Koolitus „Vana palkmaja soojustamine“ keskendub palkmaja soojus- ja niiskusrežiimile ja antakse praktilisi õpetusi kuidas korrastada vana palkmaja.

Koolitus on osalejatele tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine internetis www.vanaajamaja.ee/koolitused kuni 16. oktoobrini. Koolituse algus keskpäeval. Koolituse läbiviimist toetab Põlvamaa Europe Direct Infopunkt.

Allikas: Rutt Riitsaar, Põlva Maavalitsus

Räpinas algavad sügisesed loodusõhtud

Kolmapäeval, 21. septembril algusega kell 18 toimub Põlvamaa keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu „Roheline Räpina”.

Pilte näitab ja räägib maastikuarhitekt Edgar Kaare. Juttu tuleb Räpina rohelisest miljööväärtusest laiemalt ning lähemalt Räpina mõisa pargist. Õhtu lõpus on võimalus diskuteerida Räpina tuleviku üle.

Loodusõhtul osalemine on tasuta.

Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel 799 0914 või 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee

Loodusõhtu korraldab keskkonnaamet keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel.

Septembris läheb Targa Töö Ühing tuurile “Tule tööta koos meiega!”

Eesti Kaugtöö Ühingu järglane Targa Töö Ühing kutsub huvilisi paindliku töökorralduse alast oskusteavet jagama ja koguma ning alustab targa töö tuuri nii Põhja – kui Lõuna – Eestis.

22.-28. septembrini toimuval tuuril uuritakse kaugtöötamise võimalusi Eestis, mis aitavad inimestel töötada neile sobivas vormis ja kohas, suurendades ettevõtete tululikkust läbi paindliku töökorralduse ning aitavad kaasa kohaliku elu elavnemisele maapiirkondades.

Täna on Eestis kokku ligi 700 kaugtöökeskust, neist ligi 500 asuvad avalikes internetipunktides ja 130 on külakeskustes.

22. ja 23. septembril räägivad Oma tegevusest räägivad rahvusvaheline töökoha lahenduste pakkuja Regus, ideest teostuseni tööklubi Garage 48 ja jagatud kontoris tegutsev konsultatsioonifirma CPD Arendusjeskus. Samuti külastatakse Kuusalu vallas Kolgas multifunktsionaalset külakeskust. Kaugtöö kogemusi jagavad MTÜ Lahemaa kaugtöö- ja koolituskeskuse, Aaspere Külakoja ning Haljala rahvamaja inimesed.

26.-28. septembril käivad kaugtööhuvilised Lõuna-Eestisse. Kolme päeva jooksul külastatakse Paide töökeskust, arutletakse Noor-Eesti Loomekeskuses Tartus, kuidas käivitada loomemajanduskeskust ja vaadatakse, kuidas see juba ka Moostes toimib. Ka uuritakse Räpina, Kanepi, Urvaste, Võru, Abja-Paluoja ja Haanja Kündja talu sarnaste keskuste tööd.

Tuurile saab registreeruda www.smartwork.ee lehel.

Perimüslaagrist vaibaga kodo

lapsed — Latsõ perimüslaagrin. Foto: Uma Leht

8.–10. põimukuu pääväni Räpinäl peetüst Võro instituudi suvitsõst perimüslaagrist lätsi latsõ kodo esitettü hainast vaiba kangli all.

Perimüslaagrin sai viil pakutrükkü tetä, lõõdsamuusikat kullõlda, lavavõigõlust oppi.Võro kiilt ni kirändüst opati muidoki kah. Üte pääteema andsõ Räpinä uhkus – park. Tutvas saiva puiõ-puhmõ nime, a ka pargiviinamarju mekk.
Koolilatsõ kävevä viil Räpinä paprõvabrikun, näile tetti paisjärve veeren viist pästmise oppust ja tsukõlda sai kah.

Laagri lõpõtus oll’ Zerna talon Võukülän, kon kasvatõdas terävillä kihvtildä (mahhelt). Latsõ saiva maitsa õkva massinast tulnuid lämmit kaarahelbit, mekki tatrõjahust pannkuukõ, mängi sõbraliidsi pinnega, kaia tsiko ja tsiapõrssit.

Allasõ Tiia, Uma Leht

Matkahuvilised kohtuvad Leevakul

MTÜ Leevakk ja Põlva Matkaklubi kutsuvad laupäeval, 27. augustil kõiki huvilisi Võhandu jõe ääres Leevakul kell 14 algavale matka-alasele perepäevale.

Kell 14, 15 ja 16 toimub instruktorite juhendamisel kanuude ja süstade kasutamise tutvustamine, sellele järgneb sõitmine Võhandu jõel.

Päevaprogrammi kuuluvad veel liikumine matkarajal, telgi püstitamine lõkkeplatsil, jalgratastega liikumine vigursõidurajal (osalejatel tuleb oma rattad kaasa võtta), takistuste ületamine köiel ronides, sõlmede tutvustamine, võistlused ja mängud lastele ning orieneteerumismälumäng Leevaku moodi.
Alates kella 17.30 jätkub üritus Leevaku külaplatsil külaseltsingu kümnenda aastapäeva tähistamisega. Kontsertkava pakuvad nii kohalikud kui külalised, tantsuks mängib Leevaku bänd. Kell 21 läheb käima öökino ”Jõujaam”. Üritus on kõigile tasuta.
Lisainfo: ruusakultuur@rapina.ee

Võõpsu võõrustab kalasõpru

Kõiki kalamehi oodatakse 23. juulil Räpina valda Võõpsu, kus päikesetõusust loojanguni kestab kalameestepäev.

Peetakse kala, kalasaaduste ja kodutoodangu laata. Kultuurilist meelelahutust pakuvad igal täistunnil Räpina valla taidlejad, külalisesinejad Petseri Rajooni Kultuurimaja laulukoorist ning folkloorikollektiivid Tšehhist, Saksamaalt ja Soomest.

Päevakavasse kuuluvad veel linnuvaatlusretked, kalapüügivõistlus “Võõpsu õngemees”, sportlikud võistlused (sealhulgas näiteks kalamehesaapa vise ja spinningu täpsusvise), laevasõidud ja loengud.

Avatud on õpitoad, kus õpetatakse valmistama kalatoite ja savist voolima. Samuti on avatud näitused kalurikolhoosi ajaloost ja röövpüügist.

Kalameestepäev lõpetatakse muusikaga. Toimub Gerli Padari ja Jüri Aarma juhitud saate “Lauluga maale” salvestus, kus külalisesinejaks on Jaan Elgula. Pärast saate salvestust saab tantsida Kihnu poiste muusika saatel. Samme on lubanud ette näidata tantsurühm “Zelta Ruzins” Lätist.

Üritusel osalemine on kõigile tasuta. Täpsema info kalameestepäeva kohta leiab siit.

Euroopa suurim rahvakunstifestival toimub Tartus ja Pisieuropeaded üle Eesti

Euroopa suurim rahvakunstifestival Europeade toimub Tartus 20.-24. juulil 2011.

Europeade ajal sõidavad paljud väljamaa grupid Eestimaa parimatesse paikadesse Pisieuropeadele meile oma maa eripärast rahvakunsti näitama ja meie elu-oluga tutvuma. Vaata kohti, kus Pisieuropeaded toimuvad!

21.07 kell 20 Europeade avakontsert Tartu Laululaval
22.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 19-21 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
Kell 18 Mõisaküla Suveaias Iirimaalt Landers Irish Dance Group, Kilcullen, Co.Kildare
23.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 16-18 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
24.07 kell 10-14 esinevad kõigil tänavalavadel Eesti grupid, kell 14.30 toimub üle 4000 osalejaga rongkäik ja kell 19 Europeade lõppkontsert Tartu Laululaval

Tutvu kogu Tartu programmiga siin!

Uuri ajakavasid ja täpsemat infot sündmuse kohta 2011. aasta Europeade kodulehelt!

Unõhtõt mõisa Räpinäh

Räpinä Sillapää loss võtt ossa üle-eestilidsest külähkäümismängost Unõhtõdu Mõisa. Pääle Räpinä om mängoh viil 29 mõisat, koh seeh omma kooli. Sillapää lossih om 2009. aastagast Räpinä muusigakuul. Seo suvõ kuvvõl pääväl saa mõisah kävvü, ekskursiooni ja kontsõrtõ kullõlda ni kohvikuh istu.

Minevä puulpäävä oll’ Unõhtõduidõ Mõisidõ edimäne päiv ja Sillapää loss oll’ rahvalõ terve päävä vallalõ. Inemiisi tervütivä kolm 18. aastasaa rõivih giidi, kiä kõnõli Sillapää lossi aoluust, näütsi lossiparki ni kõnõli ka paprõvabrikust, katõst kerkost ja viil muustki. Lauliva hõpõkiilse Räpinä muusigakooli laululatsõ. Kiä seo kõrd Räpinähe es jõvva, või tuud tetä mõnõl tulõvadsõl kõrral. Viil om viis kõrda, ku saa lossi kaia – 9., 10. ja 30. hainakuu pääväl ni 6. ja 7. põimukuu pääväl.

Laanõ Triin, Uma Leht

Räpinas tulevad Hea Kodu päevad

10.-11. juunil kutsub Eesti aianduse kodu Räpina külla ja osa saama esimest korda peetavatest Hea Kodu päevadest, vahendab Põlvamaa infoportaal.

„Räpina on eestimaalaste seas tuntuks saanud oma kauni looduse ning hoolitsetud aedade ja parkidega,” viitas Räpina vallavalitsuse arendusspetsialist Liisi Varik ürituse idee tagamaadele. Tekib ainult küsimus: kas Räpina inimestel endil on aega seda ilu ja headust nautida? Seega oleksid Hea Kodu päevad eelkõige koht, kus vahetatakse teadmisi, oskusi ja kogemusi hea kodu rajamisel. Päevade ilmestamiseks on välja valitud ka üks vana talukompleks, mida hakatakse taastama.

Reedel, 10. juunil kujuneb keskseks sündmuseks Hea Kodu konverents Räpina aianduskooli saalis. Konverentsil käsitletakse oma kodu rajamise ja paremaks muutmise teemasid.  Osalemine on tasuta, kuid oma tulekust palutakse teada anda hiljemalt 6. juuniks e-posti aadressil vald@rapina.ee või telefonil 799 9500.

Kell 18 loovad Hea Kodu päevade avaõhtul vana muusikakooli aias meeleolu bigbänd ning Räpina muusikakooli lapsed.

Laupäev, 11. juuni on messi päralt. Sillapää lossi esimesel korrusel on avatud töötoad, aianduskooli parklas jagatakse õpetusi aianduse, lille- ja taimeseadete ning pookimise ja silmastamise õpitubades.   Mõisa talli ees kutsub MTÜ Vanaajamaja kaasa lööma palk- ja saviehituse, puitkatuste ning looduslike viimistlusmaterjalide teemalistes õpitubades, ametioskustes võtavad üksteiselt mõõtu palkmajaehitajad.

Kell 10 ja kell 14 stardib Räpina keskväljakult buss, mis viib huvilised Laasi tallu tutvuma vana maja taastamisega.

Kell 10-15 algavad igal täistunnil pargimatkad Sillapää lossi juures, Räpina aianduskooli kollektsioonaedades ning Räpina paberivabrikus.

Räpina Hea Kodu päevad toetavad aasta algul välja töötatud kohaturundusbrändi „Räpina – hea kodu koht”.

Räpina kutsub sirelite keskele jalutama

Räpinas saab 28. mail osa Adolf Vaigla aasta jalutuskäigust „Sirelid aianduskooli pargis ja kollektsioonaias ning Sireli tänaval”.

Jalutuskäik algab kell 14. Kogunetakse Sillapää lossi ees Pargi 28.Juhendab Jaan Kivistik.

Räpina aianduskooli lõpetanud (1939) ja seal pikka aega õpetajana töötanud Adolf Vaigla (1911-2001) aretas sirelisorte alates 1946. aastast. Osa tema parematest sortidest võib leida rahvusvahelisest sirelisortide registrist, mida peetakse Kanadas Hamiltonis asuvas kuninglikus botaanikaaias. Nende hulgas on hariliku sireli ja hüatsintsireli sorte.

Vana Võromaa omavalitsused plaanivad tihedamat koostööd

Reedel, 13. mail toimus Räpina Muusikakoolis Sillapää lossis 11. võrokeste tsõõriklaud. Koos leiti, et vana Võromaa omavalitsused peaksid rohkem koostööd tegema ning et vaja oleks ühist lippu ja muud sümboolikat.

Tsõõriklaual arutati, kuidas ühiselt vana Võromaa kohalikku omapära kasutades igapäevaelu rikkamaks teha ning kuidas selline tegevus üldist paikkondlikku arengut puudutab. Mõttetalgute-töögruppide teemade hulgas olid veel näiteks:

– omakandi toodangu ühine turundamine ja enam tarvitamine

– kuidas noor jõuab vanani, kuidas võru keel püsiks perekondades tarvitusel?

– kas oleks mõeldav haldusreform vanu kultuuri- ja kihelkonnapiire arvestades?

– mida on võrokestel setodelt õppida?

– emakeelne võrukene, omakeelne kooliharidus

Tsõõriklaual oli 60 osavõtjat: esindatud olid vana Võromaa erinevad erinevad kandid; oli nii vana Võromaa omavalitsuste esindajaid, riigikogulasi, maavalitsuste, ministeeriumite, muuseumide ja muidugi seltside-MTÜde inimesi.

Tsõõriklauda korraldasid Räpina vallavalitsus ja muusikakool, Võro Selts VKKF ja Võru Instituut, moderaatoritena aitasid seda läbi viia Piret Jeedas ja Margus Timmo MTÜst Ruumiloojad ning toetas Vana Võrumaa kultuuriprogramm.

Põlvamaa keskkonnamajja tuleb külla Riho Västrik

Kolmapäeval, 20. aprillil algusega kell 18 toimub Põlvamaa keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusfilmiõhtu „Retk Leena lättele”, mille külaliseks on Riho Västrik, annab teada Põlvaa infoportaal.

Leena on Venemaa suurim jõgi, mille laius ulatub keskjooksul 30 kilomeetrini ja mille delta moodustub 150 harust. Viimased 30 aastat on seda inimeste sissetungi eest rangelt kaitstud. Kõigest sellest annab põhjaliku ülevaate film „Reis Leena lättele” (režissöör Vasili Šarana, operaatorid Arvo Vilu, Vasili Šarana, Joosep Matjus, Riho Västrik, produtsent Riho Västrik).

Filmiõhtu külaline, kogenud dokumentaalfilmide režissöör, stsenarist ja produtsent Riho Västrik räägib filmi saamisloost ja näitab ka tulemust. Pärast filmi saab külalisele küsimusi esitada.

Loodusõhtut korraldab keskkonnaamet keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel. Osavõtt tasuta.

Ruusal näeb meeste šõutantsu

Laupäeval, 2. aprillil kell 19 avatakse Põlva maakonnas Ruusa kultuurimajas meeste šõutantsu festival.

Esinevad Põlva maakonna meestekollektiivid, Meeksi Mehed Tartumaalt ning tantsurühm Lender Saaremaalt.

Naljakuule kohase estraadikavaga astuvad üles Vana-Koiola mutikesed.
Tantsumuusikat teevad Krall&Kurvits (ansamblist Pasadena).

Info ja kohtade broneerimine tel 517 6288.

Põlvamaa keskkonnamajas õhtu Sven Začekiga

Kolmapäeval, 16. märtsil kell 18.00 toimub Põlvamaa keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu “Kohtumisi metsloomadega” – Sven Začek.

Tunnustatud noor loodusfotograaf Sven Začek on Eestimaal rännates tihti metsloomadega kokku sattunud ning mitmeid kohtumisi ka jäädvustanud. Märtsikuu loodusõhtul pajatab ta põnevaid lugusid ja näitab fotosid oma kohtumistest metsloomadega. Osalejatel on võimalik esitada küsimusi loomafotode tegemise kohta.

Sven Začek sündis Valgas 1980. aastal, kasvas üles Võrus ning suundus sealt õppima Tartu Ülikooli. Fotograafiaga on ta tegelenud alates 2001. aastast ning selle aja jooksul saanud auhindu nii Loomafoto kui ka Looduse Aasta Foto konkursidelt. 2005. aastal võitis ta Loomafoto konkursi peaauhinna ja 2006. aastal tuli Looduse Aasta Fotol loomapiltide kategoorias teisele kohale.

Vaigla Adolf – Räpinä Sokrates

Vaigla Adolf kõnd uulidsa pääl, inemise piätäse tedä, timä sais, pidä nigu loengut müüdäminnen, kaardikepis pruuk sirmi, et midägi näüdädä – nigu Sokrates, mäletedäs Räpinäl suurt aiandusõ oppajat, kink 100. sünnüaastapäävä puhul om Räpinäl Vaigla-aastak.

Määne oll’ miis, kink käest sai 70 aasta joosul aiapidämise-tarkuisi päält 5000 inemise, kiä lei hulga tsireli-, jürjeni- ja muid kasvusortõ ja tekk’ tuuga Räpinäst Eesti aiandusõ pääliina, püüdsevä Räpinä muusõumi tüütäjä tsipakõsõ rahvalõ tutvas tetä.

«Ilu ja kasu kävevä timä jaos kõgõ kuun,» kõnõl’ muusõumioppaja Kivistigu Vaike. «Ku Vaigla oll’ teismeline, sõs tekk’ tä koton Tartomaal Elistvere vallan Kivi talon uma lilliaia. A et oll’ perämäne lats perekunnan, sõs pidi kandma vanõmbidõ velli väikses jäänüid rõivit. Esä es anna rahha vahtsidõ rõividõ jaos muido vällä, ütel’, et raha tulõ tüüga tiini. Nii kasvat’ Vaigla Adolf varahast kapstast, sai osta hammõ ja saapa.»

Et kapstaäri läts’ häste, härgüt’ Vaigla tuud Võromaalõ är tullõn tõisigi tegemä: nii Väimälä põllutüü- ja kar’atallitajidõ koolin, kon tä 1930–36 aidnik oll’, ku edesi Räpinäl. «Nii mitmõgi Räpinä inemise omma ehitänü uma maja varahadsõ kapsta müügist saadu raha iist – Leningraadi turulõ viidi ju!» muhel’ Kivistigu Vaike.

Väimälä aig oll’ Vaiglalõ rassõ aig, selle et koolijuhataja Kitzbergi Piitre (kirämehe Kitzbergi Augusti velepoig) oll’ rassõ inemine. Vaigla tekk’ joba tuudaigu lillisäädit, vanikit ja lillipuntõ sünnüpäävälatsilõ. Loe edasi: Vaigla Adolf – Räpinä Sokrates

Vargad käivad taludes ja garaažides

Tänavu jaanuaris-veebruaris on Lõuna-Eesti kuues maakonnas registreeritud peaaegu 20 vargust ja sissemurdmist garaažidesse ja talumajadesse.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margit Luga ütles, et Jõgeva kriminaalteenistuse politseinikud pidasid selle aasta jaanuari lõpus kinni kaks 20aastast noormeest, keda kahtlustatakse mitmetes sissemurdmistes. “Noormeestele on esitatud kahtlustus sissemurdmistes Põltsamaal asuvatesse garaažidesse,” sõnas prokurör.

Talvisel ajal ei käi inimesed just sageli oma talumaja või garaaži kontrollimas ning seda asjaolu kasutavad ära vargad paksust lumest hoolimata.

Prokuröri abi Margit Luga ütles, et vargustega seotud kriminaalasju uurides paistavad silma teatud seaduspärasused: garaaži sisenetakse tavaliselt kas ukse või luku lõhkumise teel, majja tungitakse tihti sisse kas akna kaudu või ukseluku lõhkumise teel. Seepärast on äärmiselt oluline, et garaaži, suve- või talumaja omanik pöörab tähelepanu turvameetmetele. Loe edasi: Vargad käivad taludes ja garaažides

Räpina ja Petseri kool tähistasid koostöö aastapäeva

Räpina ühisgümnaasium ja Petseri 3. keskkool tähistasid koostöö ümmargust aastapäeva; juba kümme aastat käivad õpilased ja õpetajad üksteisel külas, et vahetada kogemusi või lihtsalt naabritega põnevalt aega veeta.

Räpinast Petserisse on auto või bussiga kõigest poole tunni tee, kuid kultuurilised erinevused on küllaltki ulatuslikud, aga võib-olla just see on hoidnud koolide huvi üksteise vastu nõnda pikka aega. Ning looduskaitseainelisest ühisprojektist said arvukad ühisvõistlused, kultuuriõhtud ja iga-aastane ühislaager, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».

Selleks, et üksteisest paremini arus saada, on Petseri 3. keskkooli õpilased juba mõnda aega õppinud vabatahtliku ringitunnina eesti keelt.

Juba 11. märtsil suunduvad Räpina õpilased taas Petserisse, kus neid ootab vene rahva muinasjutu etendus eesti keeles.

Räpinas kuulutati välja Vaigla-aasta

Jaanuaris Räpina Aianduskoolis toimunud aianduskonverentsil „100 aastat Adolf Vaigla sünnist“ kuulutas Räpina vallavanem Teet Helm 2011. aasta Räpina vallas Adolf Vaigla aastaks.

„Adolf Vaigla kui meisteraednik, tuhandete aednike õpetaja, haljastusagronoom, Räpina aukodanik, Põlvamaa aasta inimene (1997) ja Valgetähe medali kavaler (1998) on kõigiti väärt, et tema elutööd ja selle jätku, mis eriti meil Räpinas silmaga näha ja südamega tunda, vääriliselt tunnustada ja huvilistele tutvustada,” ütles vallavanem.

  Adolf Vaigla on Räpina Aianduskoolis õpetanud peaaegu kõiki aianduslikke aineid, juhendanud praktikaid, tegelnud daaliate, sirelite, elulõngade ja teiste ilu- ning tarbetaimede sordiaretusega, avaldanud ajakirjanduses üle saja artikli ja raamatu „Elulõngad”, koostanud õppekirjandust.

Ta planeeris ja aitas rajada Räpinasse kuus parki, koostas haljastusplaane paljudele koduaedadele, asulatele ja asutustele.

  Ettepaneku Räpinas Vaigla aasta välja kuulutamiseks tegi Räpina koduloo- ja aiandusmuuseum, kes koostöös Räpina Aianduskooli, Räpina Vabahariduse Ühenduse ning aiandus- ja ajaloohuvilistega pakub Vaigla-aasta raames sel aastal välja ka palju huvitavaid ettevõtmisi.  

Lisainfo: www.rapina.ee 

Räpinas seisab ees loodusõhtu Urmas Tartesega

Kolmapäeval, 16. veebruaril kell 18 toimub Räpinas Põlvamaa keskkonnamajas loodusõhtu teemal „Õitsev elu”, mille külaliseks on bioloog Urmas Tartes.

„See on rikkalikul pildimaterjalil tuginev esinemine, kus räägin putukate elust nende sünnist surmani,” tutvustas Urmas Tartes. „Sinna vahele jäävad jutustused putukate mitmekesisusest, erinevatest eluavaldustest, paljunemisest, suhetest teiste loomadega, suhetest taimedega, rollist looduses ja kohast inimkultuuris.”   

Urmas Tartes on diplomeeritud bioloog. Akadeemilise karjääri jooksul on ta olulisemateks ametikohtadeks olnud Zooloogia ja Botaanika Instituudi direktor, Eesti Maaülikooli professor ja Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjoni esimees.

Praegu õpetab ta Eesti Maaülikoolis fotograafiat ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis loodusfotograafiat. 

Loodusõhtu korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus, loeng on tasuta ning kõik huvilised on oodatud.

   Lisainfo: Veiko Maastik, tel 799 0914, 5304 7565, veiko.maastik@keskkonnaamet.ee.  