Põlvamaa

Maanteemuuseumi liiklusnädal “Risk – kas tasuv kogemus?”

16.-19. septembrini toimub Eesti Maanteemuuseumis iga-aastane liiklusnädal teemal “Risk – kas tasuv kogemus?”, kuhu oodatakse üldhariduskoolide 7.-12. klasside ning kutsekoolide õpilasi ehk teisisõnu noori, kellel on kõrgem riskikäitumine. Riskimine on adrenaliini tekitav, ootamatu tulemusega olukord, mistõttu noored sagedasti ka liiklusõnnetustesse satuvad.

Liikluses ja liiklemises on üsna palju iseenesestmõistetavat, selles ei ole midagi uut ega erilist, kuid siiski tuleb seda õppida või taaskord meelde tuletada. Liikluskasvatus täidab oma eesmärki, kui sellega tegeletakse pidevalt varasest noorusest kuni juhilubade saamise järgse perioodini. Liikluskasvatuses on olulised komponendid teadmiste ja oskuste arendamine ning hoiakute kujundamine.

Sel aastal on kavas tegeleda liikluses valitsevate probleemkohtadega hoopiski uutmoodi. Kaasame MTÜ Foorumteatri, mille tegelased aitavad otsida lahendusi erinevatele liikluses valitsevatele probleemidele. Nende kaasabil paneme noored mõtlema selle üle, kuidas mitte sattuda liiklusõnnetustesse ja mis kõige olulisem, mida saab igaüks meist ära teha, et liikluses ise elu jääda ja kaaslane ohust eemale hoida.

Kavas Foorumteatri osalusetendus ja ajaloolis-liiklusteemaline fotojaht vabaõhu näitusekeskkonnas “Teeaeg”.

Liiklusnädalal on tegevuses maanteemuuseumi enda töötajad ning külalisesinejad MTÜst Foorumteater.

Liiklusnädala aktiivõppeprogrammid toimuvad 16.-19. septembril algusega kell 10 ja 14. Programmi kestvus 2,5 tundi, osalemine muuseumipiletiga. Vajalik eelregistreerimine hiljemalt 11. septembriks telefonil 58545636 või meiliaadressil triinu.oispuu@mnt.ee.

Maanteemuuseum on õige koht nii esmaste liiklusalaste teadmiste tundmaõppimiseks kui ka juba olemasolevate oskuste kinnistamiseks ja täiendamiseks.

Liina Kukk

Augustifoorumil kuulutati välja Põlvamaa aasta õpetajad

Põlvamaa aasta õpetajad maavanem Ulla Preedeni ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu esimehe Kaido Kõivuga. Foto: Põlva Maavalitsus

Eile, 26. augustil toimus Põlva kultuuri- ja huvikeskuses Põlvamaa õpetajate augustifoorum, kus räägiti haridusteemadel ning tunnustati Põlvamaa aasta õpetajaid.

Päeva avanud maavanem Ulla Preeden rõhutas oma sõnavõtus, et huvitav ja ettevõtlik kool ei ole asi iseeneses, vaid nõuab julgust ja tahet.

“Ettevõtlik ja huvitav kool on meie kõigi soov, sest edu ei saavutata isolatsioonis. See kõik juhtub kui haridust väärtustavad inimesed töötavad koos, ühiselt ja teevad kõik, et parim saaks teoks. Kõige olulisem pole mitte ühe suurpärase inimese palkamine või leidmine, vaid meeskond, kes saavutab sihi üks teineteist toetades. Ettevõtlikkus pole asi iseeneses, vaid see on tahte ja valmiduse küsimus.”

Põlvamaa aasta klassijuhataja laureaat ja nominendid. Foto: Põlva Maavalitsus

Päeva esimene pool oli konverentsivormis. Ettekannete rivi tegi lahti Pille Liblik haridus- ja teadusministeeriumist, kes rääkis huvitava kooli algatusest ja selle eesmärkidest. Libliku sõnul on avalikus diskussioonis palju rõhku kooli hoonetel ja õpetajate palkadel ning lubamatult vähe on räägitud kooli sisust. Algatus huvitav kool püüab omalt poolt seda tühimikku täita ja võtta kokku ning sõnastada ühiskonna ootused koolile ning levitada koolide häid kogemusi.

Auditooriumi ajasid püsti ja panid aktiivselt kaasa mõtlema ja tegutsema MTÜ Ettevõtlusküla vedajad Evelin Rätsep ja Mehis Pärn. Läbi mänguliste tegevuste said kõik osalejad omal nahal tunda, et õppida saab ka lõbusate tegevuste kaudu.

Lühikese ülevaate augustist alustanud Põlvamaa Rajaleidja keskuse tööst tegi keskuse juhataja Monika Adamson.

Seejärel algas päeva pidulikum osa ning kuulutati välja Põlvamaa aasta õpetajad. Põlva maavanem Ulla Preeden ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu esimees Kaido Kõiv andsid laureaatidele ja nominentidele üle tänukirja ja lillkimbu.

Põlvamaa aasta klassijuhataja on Maie Karakatš Põlva Ühisgümnaasiumist.
Põlvamaa aasta lasteaiaõpetaja on Gerli Liiva Räpina Lasteaiast Vikerkaar.
Põlvamaa aasta klassiõpetaja on Karin Buhvestov Kanepi Gümnaasiumist.
Põlvamaa aasta põhikooliõpetaja on Olev Veberson Tilsi Põhikoolist.
Põlvamaa aasta gümnaasiumiõpetaja on Liia Vijand Põlva Ühisgümnaasiumist.
Põlvamaa aasta koolijuht on Ene Säinast Orava Põhikoolist.

Põlvamaa aasta õpetajad valitakse üleriigilise tunnustusürituse “Eestimaa õpib ja tänab” esildiste hulgast. 2014. aasta konkursil oli Põlvamaalt kokku 26 nominenti. “Eestimaa õpib ja tänab” üleriigilised laureaadid kuulutatakse välja 4. oktoobril Tartu Vanemuise Kontserdimajas toimuval tänuüritusel.

Põlva maavalitsus sai rahastuse laste suhtlemise ja probleemilahenduslike oskuste arendamise projektile

Põlva maavalitsus, koostöös Võru ja Tartu maavalitsustega, said ELi riskilaste ja-noorte programmist rahastuse projektile „Laste suhtlemise ja probleemilahenduslike oskuste arendamine”.

Justiitsministeerium otsustas 37-st taotlusest toetada kaheksat projekti. Kolme maavalitsuse koostöö projektile eraldatakse 59 998 eurot. Projekti põhitegevused saavad alguse septembris 2014. Kõik kolm maakonda saavad igaüks projekti läbiviimiseks ja uute spetsialistide koolitamiseks kasutada 20 000 eurot.

Aastase pilootprojekti käigus rakendatakse probleemilahenduslike oskuste programmi (SPLO) meetodit Võru, Tartu ja Põlva maakonna 2-3 kooli esimeses kooliastmes kaasates ühe klassi jagu õpilasi terve õppeaasta jooksul. Õpilastele õpetatakse sotsiaalseid oskusi (sh suhtlemist ja eneseväljendusoskust probleemide vältimiseks ja lahendamiseks) käitumisprobleemide vähendamiseks. Põlvamaal osalevad pilootprojektis Põlva Ühisgümnaasium ja Saverna Põhikool.

Projekti raames on kavas koolitada kokku kuni 20 spetsialisti igast maakonnast, kes hakkavad SPLO programmi praktiseerima oma koolide ja noortekeskuste juures.

Projekti eesmärgiks on laste riskikäitumist soodustavate faktorite varajane märkamine ja sekkumine kasutades SPLO meetodit, samuti sotsiaalsete pädevuste arendamine ning lastevanemate ja lastega töötavate spetsialistide teadlikkuse tõstmine, omavahelise koostöö soodustamine kolme maakonna vahel, lisaks kogemuste ja parimate praktikate vahetamine Norra Undarheim kooliga.

Allikas: Põlva Maavalitsus

Täna algav Ökofestival toob rohemeelsed Põlvamaale

Foto: 2013 aasta Ökofestivali perepäev, foto autor: Ulla-Maia Timmo

15.-17. augustil 2014 toimub Põlvamaal IX Ökofestival “Rohelisem elu”, mis koondab loodusesõpru, taaskasutusfänne ja traditsioonilise eluviisi pooldajaid.

Festivali raames toimuvad mitmed retked ja õpitoad, mis tutvustavad Põlvamaa metsade elusloodust – sipelgaid, nahkhiiri ja jäälindu ning Taevaskoja metsarikkust. Festivali avapäeval toimub RMK Kiidjärve Looduskeskuses Ökofestivali traditsiooniline seminar, kus sel aastal keskendutakse metsanduse ja jahinduse teemadele.

Tervitatav algatus on tulnud Põlvamaa ettevõtjatelt, kes festivali raames avavad esmakordselt külastajatele oma uksed. Nii on huvilistel võimalus tutvuda mitmete Põlvamaa ettevõtluse lipulaevade tegemiste ja toimetamistega, näiteks Arke, Lõuna Pagarid, Suwem, Räpina Paberivabrik, Tere jt.

Ökofestival hoiab au sees traditsioonilist eluviisi, ehituskunsti ja käsitöövõtteid, sestap on huvilised oodatud palkmaja taastamise õpituppa Kikkaharjal ja Mooste mõisa, kus reedest pühapäevani keedetakse tõrva ning laupäeval toimub taaskasutuse teemaline päev kirbuturu, lõngavärvimise, pillivalmistamise ja mitmete teiste töötubadega, kus vanadele asjadele antakse uus elu. Tutvuda saab savitelliste ja looduslike viimistlusvahenditega.

Ökofestivali traditsiooniline Perepäev toimub pühapäeval, 17. augustil Põlva Talurahvamuuseumis, Karilatsis 10:00-16:00. Laadalt saab osta ja uudistada peamiselt omamaist toodangut: toiduaineid, aiasaaduseid, käsitööesemeid, tarbekaupu, looduskosmeetikat jm. Avatud on mitmed toidukohad ja festivalil pakutakse kohalikku, värsket ja traditsioonilist toitu: kohapeal valmistatud pirukaid, taimetoitu, seto traditsioonilisi roogasid, kalasuppi, pajaroogasid, puude peal küpsetatud liha, smuutisid, kama, kitsejuustu, kanepikooki jm – elamus toidust on garanteeritud.

Nõuandeid ja nippe jagatakse külalistele mitmetes õpitubades – kuidas valmistada võid ja jäätist, roigastest mööblit, räätsasid looduses liikumiseks jne. Kohal on mitmed keskkonnateemadega tegelevad organisatsioonid tegevustelkidega, kus osaleda saavad ka pere kõige pisemad. Meeleolu loovad Toomas Ojasaare lõõtsamäng ja ansambel Moisekatziq.

Festivali korraldab SA Põlvamaa Arenduskeskus. Toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus, Põlva Maavalitsus, Põlvamaa Omavalitsuste Liit ja Põlvamaa Partnerluskogu.

Kanepi vald kutsub I Kooraste rahvatriatlonile

Kooraste Külaselts, Kanepi Vallavalitsus ja Meie Liigume kutsuvad osalema kolmapäeval, 20. augustil 2014 toimuvale I Kooraste rahvatriatlonile!

Esmakordselt Koorastes toimuvale spordiüritusele on oodatud osalema kõik need, kes peavad lugu sportimisest, tervislikest ning aktiivsetest eluviisidest.

Osalema on oodatud nii üksikvõistlejad kui ka võistkonnad, kuhu võib kuuluda 2-3 liiget.

Kooraste rahvatriatloni triatlonikeskus on avatud registreerujatele alates kell 11.00 Kooraste Suurjärve ääres (RMK puhkekoht).

Võistluse ujumisdistantsid toimuvad Kooraste Suurjärves, rattasõidud ja jooksud ümbruskonna kruusateedel.

Võistluse I start antakse kell 12.00 noortele, kellel tuleb läbida ujudes 150 meetrit, rattaga sõites 4 km ja joostes 1 km.

Kell 13.00 stardivad harrastajad ja võistkonnad, kes läbivad ujudes 300 meetrit, rattaga sõites 8 km ja joostes 2 km.

I Kooraste rahvatriatlonil osalemine on kõigile tasuta!

Võistluse juhend! Sealsamas saab ennast ka Kooraste rahvatriatlonile eelregistreerida!

I Kooraste rahvatriatloni läbiviimist toetavad Kanepi Vallavalitsus, Põlvamaa Spordiliit ja Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa Ekspertgrupp.

Tiibeti jogiini õpetab väikestes Eestimaa paikades vanu maagilisi Tiibeti tervisetarkusi

Põlvamaa Ökofestivali raames 16.augustil toimuval tervisepäval on võimalik osa saada pärimuslikest Eesti ja Idamaade loodusravitarkustest. Tervisepäev ”Loodusravitarkuseid meilt ja mujalt” toimub sel laupäeval Lõuna-Eestis, Orava vallas Suuremetsa külas asuvas Hundiallika retriidi- ja koolituskeskuses. Tervisepäeva peakülaliseks on Tiibetist pärit naisjoogi Drukmo Gyal, kes on pikkade traditsiioonidega joogide perekonnast pärit liinihoidja. Drukmo vaimsest õpetajast vanaisa on oma elust üle veerand sajandi istunud kuue ruutmeetri suuruses erakluses mediteerides. Drukmo esiisad on kogunud kuulsust müstiliste ilmastikumanipulatsioonide ning mõjuka mantraväega.

Laupäev algab Tiibeti joogaga, milles on võimalik kõigil tasuta osaleda. Tervispäev jätkub töötubadega, mille raames saab kuulda ka vanu Eesti ravitsemistarkusi. Taimetark Kristi Lehtla räägib sellest, kuidas hilissuvisest Eestimaa loodusest väekaid taimi supi- või salatipotti noppida ja Monika Reimund tutvustab pärimusmeditsiini olemust ning teraapiavõimalusi. Ellen Toom õpetab jalatallamassaaži iidseid eneseabivõtteid. Kogu programmiga on võimalik lähemalt tutvuda Hundiallika Keskuse kodulehel.http://hundiallika.ee/sundmused/tervisepaev-loodusravitarkusi-meilt-ja-mujalt/

Neil, kel huvi müstiliste teadmiste ja meditatsioonioskuste vastu on suurem, saavad järgmise nädala esmaspäevast osaleda nädalases Tiibeti meditatsiooni õppelaagris Pärnu lähistel Jõõpres.
Kaia-Kaire Hunt

Põlvamaa malevasuvele pandi väärikas punkt Saarjärvel

Põlvamaa 16. malevasuvele tõmmati joon alla 5.-6. augustil Saarjärve puhkekeskuses, kuhu oli kohale tulnud 66 malevlast seitsmest rühmast ning kümmekond rühma- ja noortejuhti üle maakonna.

Kokkutulekul võistlesid malevlased tuletõrjeolümpial, toimusid rühmade tutvustustavad etteasted ja rühmalaulu konkurss. Malevasuve muljeid ja kogemusi jagati etluskavaga, mille üldteemaks oli „Multikultuurne Eesti“ ning ei puudunud ka tants ja trall. Saarjärvel valmisid ka malevarühmi tutvustavad maalid, mida on võimalik näha Põlva Avatud Noortekeskuses.

Avamispäeval oli malevlasi tervitamas Põlva Maavalitsuse haridus– ja sotsiaalosakonna noorsootöö peaspetsialist Karin Viljus. „Mul on väga hea meel, et maleva traditsioon Põlvamaal jätkub,“ sõnas ta. Kokkutulekut külastasid ka SA Õpilasmalevast juhataja Ott Väli ja kliendihaldur Egert Eenmaa, kellega saadi tuttavaks ja arutati koos kahe aasta pärast toimuva „Eesti Õpilasmalev 50“ seonduvat.

Sel suvel osales Põlvamaa Õpilasmaleva 9 rühmas kokku 172 malevlast. Kokkutulekul jagati erinevate tegevuste eest punkte ja üldarvestuse tugevamad olid Ahja, Vastse – Kuuste ja Värska rühm. Vabariiklikul EÕM kokkutulekul 12. – 14. august Toosikannus Raplamaal, esindab Põlvamaad Ahja valla rühm. Loe edasi: Põlvamaa malevasuvele pandi väärikas punkt Saarjärvel

Ökofestivali seminar kutsub Põlvamaa inimesi arutlema metsanduse ja jahinduse teemadel

15. augustil toimub RMK Kiidjärve Looduskeskuses Ökofestivali traditsiooniline seminar, kus sel aastal keskendutakse metsanduse ja jahinduse teemadele.

Põlvamaa erametsanduse tänasest ja homsest päevast räägib Põlva Metsaomanike Seltsi juhatuse esimees Erki Vinni. Paljudel metsaomanikel on mitmeid küsimusi ja probleeme, mille puhul ei teata, kuhu pöörduda ning seetõttu võib juhtuda, et ilma professionaalse abita tehakse metsale suuremat kahju. Põlva Metsaomanike Selts ongi üheks selliseks keskuseks, kust teemakohased küsimused vastused leiavad. Käesolevaks hetkeks on Põlva Metsaomanike Seltsil juba 600 liiget.

Metsaseaduse uuendustest ja e-metsateatise registreerimisest ning registri võimalustest tuleb rääkima Keskkonnaagentuuri metsandusstatistika juhtivspetsialist Mati Valgepea. 1. juulist rakendus metsaseaduse muudatus, mis annab metsaomanikele võimaluse registreerida metsateatis oma koduarvutist. Seminari käigus näidatakse selle täitmist ja esitamist ka praktikas. Kindlasti leiavad vastused ka mitmed kohapeal tekkivad küsimused.

Seminari lõpetab Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe, kes teeb ettekande teemal “Jahindus – hobi, eluviis või turism”. Põlvamaal kui rohelises maakonnas on jahindus populaarne, kuid vastava ettekandega püütakse tuua jahindus lähemale ka tavakodanikule. Kindlasti leiavad vastused ka jahindust reguleerivad seadusandlikud küsimused.

Seminari täpse kava, toimumise kellaajad ja registreerimisankeedi leiab siit. Seminar on osalejatele tasuta.

Ökofestivali korraldab SA Põlvamaa Arenduskeskus. Toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus, Põlva Maavalitsus, Põlvamaa Omavalitsuste Liit ja Põlvamaa Partnerluskogu.

Maanteemuuseum kutsub osa saama ühistranspordile pühendatud perepäevast

Sellel pühapäeval, 27. juulil tähistab Eesti Maanteemuuseum oma 14. sünnipäeva liiklusteemalise perepäevaga, mis tänavu räägib ühistranspordi kujunemisest ja käekäigust Eestis.

“Perepäeva teema on just kui meeldetuletus meile kõigile, kuidas on ühistranspordi areng toimunud, muutudes järjest mugavamaks. Kui algselt polnud vankris ja ka veoautos sõites isegi katust pea kohal, siis võrreldes tänapäevaga, saab bussis sõites vaadata televiisorist lemmikfilmi või surfata internetis,” selgitas maateemuuseumi liikluskasvatuse pedagoog Triinu Õispuu.

Sünnipäev on ikka see aeg, kus kutsutakse külalisi, ollakse koos sõprade ja tuttavatega ning tehakse midagi põnevat. Nii ka seekord – muuseum on endale külla kutsunud head koostööpartnerid, kelle kaasabil külastajatele nii mõndagi toredat pakkuda. “Sünnipäeval näitame külalistele rohkem bussiliikluse kui ühe ühistranspordi osa arengut. “Vanemate busside valik on muuseumil endal piisav, kuid luks – variantidega aitab hea sõber bussifirma Sebe, mis tutvustab tänapäeva bussisõidu kõiki mugavusi.” lisas Õispuu. “Lisaks räägib enda tegemistest ka aina enam populaarsust koguv elektritaksofirma Ermo.” Loe edasi: Maanteemuuseum kutsub osa saama ühistranspordile pühendatud perepäevast

Põlvamaal saab näha põlise maaelu köögipoolt

Põlvamaal oma 10. sünnipäeva tähistav maaelu ja turismi arendaval perepäeval Rehepapi seitse ametit ajab rehepapp männikändudest tõrva, punub vitstest korve, lööb katuselaastu, teeb hobustega heina ja küpsetab maa sees lammast
ning pakub külastajatele teadmisi söödavatest taimedest, mis omal ajal karjalapse leivakõrvaseks olid.

Toimuma hakkav annab aimu endisaegsetest talutöödest ja tegemistest. Kesksel kohal on sellel aastal Tori hobune. Ikka selleks, et ka tänapäeva lapsed näeksid, et arvuti ja teleri asemel oli igavesti vingeid asju olemas juba vanal
ajal.

Tänavu oma 10. sünnipäeva tähistav Eestimaa põlise maaelu võlu ja köögipoolt näitav päev Rehepapi Seitse Ametit pälvis ava-aastal (2004) Põlvamaa turismi arendamise konkursil parima uustulnuka tiitli. Kui esimesel aastal oli külastajaid ligi 300, siis tippaastatel juba üle 1000. Tullakse kokku selleks, et tutvuda põliste talutöödega, lüüa ise aktiivselt kaasa, ajada semudega juttu ning maitsta E-vabu talutoite ja -märjukesi.

Päev algab laupäeval 2. augustil kell 11.00 Põlvamaal, Kanepi lähedal Jõgehara külas asuva Mesipuu talu hoovis Rehepapi lipu heiskamisega. Seltskondlikult lõbusat ja sisukat päeva veavad Kanepi Maaelu Edendamise Selts ja Mesipuu
talu. Tule kogu perega, sest talumehe tarkust jagatakse tasuta.

Lastele ja peredele korraldatakse põnevaid võistlusi ja sportmänge. Pere noorimad saavad tutvuda lähemalt mitmete koduloomadega, sõita ponidega või hobuvankril. Maitsta saab erinevaid talutoite ja -jooke. Esinevad isetegevuslased ja Kanepi Harrastusteater. Rahvast on tantsitamas ansambel Veskikivi. Simman külaplatsil kestab õhtupimedani. Soovi korral saab jääda ka tasuta telkima. “Kes on korra käinud, tuleb ka järgmine aasta ja võtab sõbrad kaasa,” vahendab perenaine Krukov külaliste endi sõnu.

Täna esitletakse maanteemuuseumis maanteekunsti festivalil valminud töid

Täna esitlevad kunstnikud Eesti maanteemuuseumis toimuval rahvusvahelisel maanteekunstifestivalil nädala jooksul valminud töid, mis on inspireeritud teedest.

Teisipäevast homseni kestval festivalil käsitletakse teed nii uurimisobjekti kui ka inspiratsiooniallikana, kohaspetsiifilise kunsti tegemise ja toimumise asukohana.

“Festival on loonud võimaluse teedega lähemaks kohtumiseks, nende teistsuguseks kogemiseks ja mõtestamiseks, uurimiseks ja kirjeldamiseks,” ütles maanteemuuseumi programmijuht ja festivali eestvedaja Tuuli Tubin.

Täna kell 15 esitlevad kunstnikud juba oma valminud töid ka muuseumikülalistele. Tööd on kavandatud maanteemuuseumisse ja muuseumit ümbritsevatele teedele. Kunstnik Triin Rebane eksponeerib maastikufotot maastikul endal, et korduste kaudu rõhutada maastiku kordumatust. Näha saab skulptori ja maalikunstniku Toomas Altnurme nägemust teest kui sillast reaalsuse ja teiste dimensioonide vahel. Fotorühmitus Kuime pakub oma käsitlust teest kui ühenduslülist kahe punkti vahel. Koosluse Mariliin Kindsiko-Singh ja Udeya Vir Singh töö on inspireeritud teega seonduvatest juttudest Eestis ning tuhande ja ühe öö sünnimaal Indias.

Lisaks kunstnike tegutsemise jälgimisele on saanud festivali külalised ka ise maanteekunstiga tegeleda. Veel täna toimub ühine graffitijoonistamine kunstnik Sänki juhendamisel. Toimub ka asfaldijoonistuste töötuba lastele. Maanteemuuseumis saab näha lühiajalist näitust maanteekunstist ja tänavast kui lõuendist.

Festival lõpeb homme.

Labürindifestival toimub Põlvamaal 18. ja 19. juulil

Etnoesoteeriline Labürindifestival toob kokku Eesti väelaulude esitajad ja helidega tervendajad. Lisaks jagatakse teadmisi meditatsiooni, enesearengu ja õnnelik olemise kohta.

Kahe päeva vältel, 18. ja 19. juulil toimuvad Ihamaru külla Viia-Jaani talu põldudele laotud kivilabürintide vahel erinevad kontserdid ja töötoad. On ühislaulmisi ja tantsu, kristallkausside helinaid ja gongide meditatiivseid kõminaid.
Kontsertidega astuvad üles Tom Valsberg ja sõbrad, Helikristallid, Bombillaz ja Svjata Vatra. Viimase kontserdi ajal süüdatakse ka suur tuleriit ning kui see on põlenud söerajaks, saavad vabatahtlikud osalejad selle paljajalu ületada.

Loengute ja töötubadega esinevad Margus Rump, Galina Ader, Kalev Veskimäe, Merike Kütt, Kristel Treier, Helju Täär, Kaia Karjatse, Aivar Täpsi, Anneli Säre, Marju Varblane, Reti Üpraus, Margit Foht, Kristina Pirgop.

Labürindifestivalile on oodatud inimesed, kes tunnevad rõõmu vahetust kaasaelamisest helide, tantsimise ning tule jõule, eneseavastamise maagiale ja kiviringide väele. Labürindifestivali alal toimub ka etno-, öko-, eksootilise ja esoteerilise kauba laat.
Tervendajad ja nõustajad viivad läbi ka individuaalseansse.

Kohapeale jääjatele telklaager. Toitlustust pakub Põlva talupoe talutoidukohvik. Festivali korraldaja on MTÜ Tähevalgus. Festivali pileteid müüb Piletilevi ja saab kohapeal.

Kogu info Labürindifestivali kohta on saadaval koduleheküljel www.tuletee.ee.

Homme algab maanteemuuseumis maanteekunsti festival

15.-20.juulini toimub Eesti maanteemuuseumis rahvusvaheline maanteekunstifestival, mis uurib teed kui kunstiobjekti ja -subjekti.

Homsest pühapäevani kestva festivali raames käsitletakse teed nii uurimisobjekti kui ka inspiratsiooniallikana, kohaspetsiifilise kunsti tegemise ja toimumise asukohana. Kuue päeva jooksul saavad huvilised jälgida erinevate kunstnike projektide valmimist ning osaleda ise maanteekunsti loomisel.

„Festival loob võimaluse teedega lähemaks kohtumiseks, nende teistsuguseks kogemiseks ja mõtestamiseks, uurimiseks ja kirjeldamiseks,“ ütles maanteemuuseumi programmijuht ja festivali eestvedaja Tuuli Tubin.

Festivalil osalevad kunstnikud on kavandanud maanteemuuseumisse ja muuseumit ümbritsevatele teedele eripalgelisi projekte. Kunstnik Triin Rebane eksponeerib maastikufotot maastikul endal, et korduste kaudu rõhutada maastiku kordumatust. Näha saab skulptori ja maalikunstniku Toomas Altnurme nägemust teest kui sillast reaalsuse ja teiste dimensioonide vahel. Fotorühmitus Kuime pakub oma käsitlust teest kui ühenduslülist kahe punkti vahel.

Koosluse Mariliin Kindsiko-Singh ja Udeya Vir Singh’ töö on inspireeritud teega seonduvatest juttudest Eestis ning tuhande ja ühe öö sünnimaal Indias.

Lisaks kunstnike tegutsemise jälgimisele saavad festivali külalised ka ise maanteekunstiga tegeleda. Festivali ajal toimuvad erinevad helikunsti ja graffiti töötoad nii lastele kui ka täiskasvanutele. Näiteks fotokunstnik Peeter Laurits kõneleb kohaspetsiifilisest kunstist, projekti „Olematud kylad“ kuraator Taavi Suisalu avab külade kui kultuuriliselt laetud paikade omapära, helikunstnik Patrick McGinley viib rännakule mööda erinevaid helimaastikke.

Maanteemuuseum avab lühiajalise näituse maanteekunstist ja tänavast kui lõuendist.

Festival lõpeb pühapäeval, 20. juulil festivalil osalenud kunstnike tööde näitusega. Tegevust jätkub sel festivalil kogu perele.

Kardok lätt tsia nahka

Orava valla Haan’kasõ külä kardokakasvataja Sulõ Aivari murõ om, et hää kardokasaak tsiakärsä ette es jäänü. Foto: Säinasti Ene, Uma Leht

«Värski tsiajäle omma nurmõ pääl, põrssa omma okastraadi vahelt seeh käünü!» pahandas kardokakasvataja Sulõ Aivar Orava vallast Haan’kasõ küläst Udrasõ talost. Illos varahanõ kardok tüküs talomiihil timahava kas tsiko vai vihma nahka minemä.

«Seo aasta om tsikoga eski hullõmb ku mõni tõõnõ aasta,» ütles Veriora valla Verioramõisa külä Muinasmaa talo perremiis Koddala Elmet, kiä kasvatas kardohkat 40 hektäri pääl. Elo näütäs, et suvõga võtva tsia kokko hektäri jago kardohkit är.

Tsikoga oltas hädäh viil mitmõl puul, näütüses Urvastõ kihlkunnah Liinamäe ja Kurõnurmõ kandih. A Võro valla Tagakülä suur (40 ha) kardokakasvataja Mulla Ants ütles, et sääl kandih tsikoga murõt ei olõ. «Üts vana kult om külh vahepääl käünü, a suurt hätä tennü olõ-i,» tiid tä.

Külh om Mulla Antsu kodokandih ülearvo pall’o vihma sadanu ja mõnõh kotussõh omma kardokavirkse peris vii all. «Kardohkal olõ-i vika, a kätte ei saa,» kaibas Muld. «Ku no pidämä jääs, sõs olõ-i viil hätä. A parhilla saa-i põllu pääle.»

Ka Koddala Elmet murõhtas, et ku vihm perrä ei jää, piät pia nakkama kardokit lehemädänigu vasta pritsmä. Kuis seo aasta saak tulõ, ei mõista viil üldä.

No põrõhõla kaits tä ummi kardokit iks innekõkkõ tsiko iist. «Minno avitas elektrikar’us,» seletäs Elmet. «Kost tsiga iks om vasta nõnna är saanu, sinnä inämb ei tükü. Eski ku nüür om ümbre, a vuulu seeh ei olõ, ei lää tsiga tõist kõrda pruuvma. Mul om kümme põldu, kõigilõ ei jõvva kar’ust osta. Sõs ma nõsta iks üte nurmõ päält tõõsõ pääle. Likõ ilmaga avitas elektrikar’us viil parõmbahe. Olõ kuulnu külh, et mõni lask faasi (220 V) kar’ussõlõ sisse, a tuu om inemisele ohtlik.» Loe edasi: Kardok lätt tsia nahka

Ruusa tüükua moro pääl saa kaia näütemängu

10.–15.07. saa Räpinä kihlkunnan Ruusa tüükua moro pääl kaia Rahmani Jani näütemängu “Kaalukoda”. Võro- ja eestikiilne tükk kõnõlõs elost ja armastusõst sovhoosiaol.

Autori jutu perrä kõnõlõs tükk tuust, et ilm om üts perädü taivadsõ laega kaalukoda, millega kõgõ inemise ello kaalutas.
Peräotsa kaaldminõ näütäs, et nuurusaig om iks tuu elo kõgõ ilosamb aig. Tükü sündümist tougas’ takast Ruusa sovhoosi aastapäiv: 70 aasta iist oll’ seo üts edimäidsi, miä Eestin luudi.

12.07. kell 13 omma kõik inneskidse sovhoositüütäjä oodõdu kokkotulõkilõ. Päält tuud saava nä etendüst kah nätä. Suvõetendüsen mängvä uma kandi näütlejä, külälises om laulumiis Noorõ Taisto. Lavastaja om Hansingu Meelis, kunstnik Vanhaneni Riina. Etendüse kõrraldasõ Ruusa näütemängu seltsing ja Räpinä valla kultuurikeskus. Teedüst saa www.rapina.ee päält.

Uma Leht

Varbuse muusikamõis ja Nopri talumeierei esitlevad laulupeol Kanepi kama

Põlvamaal Varbuse muusikamõisas tegutsev Mõisamanufaktuur koostöös Nopri talumeiereiga esitleb sel nädalavahetusel Tallinnas peetava laulu- ja tantsupeo raames Eesti toidu väljakul oma värskeimat loomingut – uudistoodet Kanepi kama.

Varbuse muusikamõisa ja Mõisamanufaktuuri eestvedaja dirigent Kalev Lindal ütles, et Eesti koorilaulu hällist Kanepi vallast sündinud idee valmistada just laulupeoks uudistoode Kanepi kama on sümboolse tähendusega. “Laul teeb rinna rõõmsaks, aga tühi kott püsti ei seisa. Hea koostöö tulemusena Nopri talumeiereiga saame laulu- ja tantsurahvale pakkuda Lõuna-Eestis kasvanud kanepiseemnetest valmistatud kama, mis on ainulaadne ja tervislik hapupiimatoode Eesti turul,” rääkis Lindal. “Kanepi kama on terane nokatäis, mis maitseb hästi ja täidab kõhtu. Kanepitoodete arendamiseks ootame laulu- ja tantsurahvalt ka igakülgset tagasisidet.”

Kanepi kama on pakendatud 0,33-liitrisesse plastpudelisse ja maksab kaks eurot. Kanepi Kama jõuab müügile Nopri talumeierei tootevalikus erinevates poodides üle Eesti. Esimest korda jõuab Kanepi kama laiema publiku ette sel nädalavahetusel Tallinna lauluväljakul avatud Eesti toidu väljakul Maitsev Lõuna-Eesti taluturu lettidel.

Põlvamaal Kanepi vallas Postitee ääres Eesti Maanteemuuseumi ja Ihamaru vahel asuv Varbuse muusikamõis alustas OÜ Mõisamanufaktuur ühe esimese tegemisena kanepikasvatusega, et arendada erinevaid kanepitooteid. “Otsustasime sel aastal katsetada kanepikasvatusega, sest kus siis veel, kui mitte Kanepi vallas muusikamõisa aidamaja taga peaks mühama võimas kanepipõld. On tore linnarahvale tutvustada ehtsat kanepikultuuri ning omakandi rahvast innustada uue otsingutele ja koostööle,” selgitas Lindal. Loe edasi: Varbuse muusikamõis ja Nopri talumeierei esitlevad laulupeol Kanepi kama

Seiklusretk viib seekord Kagu-Eesti maakondadesse

Tänavu 5. aastapäeva tähistav seikluslik autoretk Party Safari tähistab juubelit 8. augustil Kagu-Eesti maakondades autoseiklusega ”Malev ehk Lembitu pisaraid ei usu”. Sellega saavad sündmuse raames läbitud kõik Eesti maakonnad.

2009. aastal Läänemaalt alguse saanud Party Safari on Round Table Eesti poolt korraldatav autoseiklus, mille eesmärk on põnev seiklusreis läbi erinevate maakondade, sellega tutvustada erinevaid Eesti paiku, kuhu võib-olla tavaliselt ei satuta. Reisi sihtpunkt on saladus kuni kohale jõudmiseni. Osalejad saavad stardis esimese vihje esimese punkti kohta. Peale seda on kõik nende endi kätes/peas/autojuhi oskustes. Punktidest punktidesse liigutakse vihjete abil. Punktides on järgmise vihje saamiseks lisaülesanded.

Seni on läbitud maakondi 12, kilomeetreid üle 3000, külastatud punkte kokku üle 170, osalenuid ligi 3000 inimest igalt elualalt ja igas vanuses.
8. – 10. augustil toimuv Party Safari – Malev ehk Lembitu pisaraid ei usu – seekordseks teemaks on naljafilm ”Malev” ja retk läbib Valga-, Põlva- ja Võrumaa põnevamaid paiku. Ootame osalejaid teemakohastes kostüümides ja vastavalt kaunistatud sõidukitega. Osaleda saavad kõik rohkem kui 18aastased toredad seiklushimulised inimesed. Meeskonnas peab olema vähemalt kaks liiget ja üks meeskond mahub ühte sõidukisse. Täpsemad reeglid, registreerimine ja info kodulehel www.partysafari.eu

Teatrisuvi maanteemuuseumis räägib rändmungast

Augustikuus saab teatripublik Eesti Maanteemuuseumis näha lugu mehest, kes ei mahu kuidagimoodi teistele mõistetavatesse raamidesse, kuid kes ei lase end sellest heidutada, vaid jätkab veel suurema pühendumuse ja kirega oma nägemuse elluviimist, sünnitades niimoodi endast värvikaid legende.

Suveetendus „VAGA VEND VAHINDRA – Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast“ valmib MTÜ R.A.A.A.M ja Eesti Maanteemuuseumi koostööna. Autor: Mihkel Seeder; lavastaja: Taago Tubin (Ugala teater); kunstnik: Liisa Soolepp. Mängivad: Tarvo Vridolin, Tanel Ingi, Janek Vadi ja Kristian Põldma Ugala teatrist ning Karl-Edgar Tammi, Kristjan Lüüs ja Lauri Mäesepp TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia teatriõppe 10. lennust.

Etendust mängitakse 1., 2., 7., 8., 9., 13., 14. ning 15., 16. ja 17. augustil, algus kell 20. Piletid müügil Piletilevis, Piletimaailmas ja maanteemuuseumis kohapeal. Kõigile teatripileti ettenäitajatele samal päeval muuseumipilet 50% soodsamalt.

Allikas: Eesti Maanteemuuseum

Piusal etendub “Piusa müsteerium”

Mis juhtub, kui ühel heal päeval nahkhiired Piusal avastavad, et nad on inimeste täpsed koopiad? Ammendava vastuse küsimusele annab Papa Kreutzwaldi Õueteatri 2014. aasta suvelavastus ”Piusa müsteerium”, mis etendub Piusa Koobaste Külastuskekuse saalis.

Mis seal Piusa Koobaste Külastuskeskuse saalis tegelikult toimub? „Piusa müsteeriumi“ kuus moondunud käsitiivalist peavad lühikese ajaga kohanema oma uue välimuse, mõtlemise ja elutunnetusega. Elutahe sunnib otsima võimalusi, kuidas oma seltskonda valutult inimeste hulka sokutada. Tegelaste väheseid teadmisi ühiskonna toimimisest kompenseerib nende hea vaist ja kohanemisvõime.

Kohaspetsiifilise näitemängu loovad: autor-lavastaja Silvi Jansons, kunstnik Kaili Viidas (Endla teater), muusika Peeter Pai, liikumine Janeli Sikaste. Osatäitjad: Katrin Pavlov, Anneli Jänesmägi, Kristel Onno, Peeter Pai, Marko Dolgošev, Märt Mustmaa.
Mitte midagi kuskil ei saaks teoks, kui poleks toetajaid. Papa Kreutzwaldi Õueteater tänab Eesti Kultuurkapitali, Piusa Koobaste Külastuskeskust, Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgruppi, Orava Maanaiste Seltsi, Meremäe Kultuuriühingut, Kaitseliidu Põlva Malevat, Aino ja Mart Suurmanni.

Etendused toimuvad 26./27.juuli kell 18; 1./2. august kell 18; 3. august kell 13 ja 18. Täpsem info http://www.piusa.ee

Allikas: Piusa Koobaste Külastuskeskust

Põlvamaal tunnustati kaunite kodude omanikke

Põlva maavanem tänas Mooste mõisas Põlvamaa kaunimate kodude omanikke.

Võidupüha, 23. juuni pärastlõunal tänas ja tunnustas maavanem Ulla Preeden Mooste mõisas Põlvamaa kaunimate kodude omanikke.

1997. aastal kuulutas president Lennart Meri välja kodukaunistamise aasta, mille üheks eesmärgiks oli parimate kodukaunistajate tunnustamine. Tänaseks on saanud sellest traditsioon. Igal kevadel valitakse kõigis maakondades ja neljas suuremas linnas välja neli kõige kaunimat kinnistut ehk “Kaunist Eesti kodu”, mis esitatakse presidendile autasustamiseks.

Maavanem tunnustas kõiki Põlvamaa valdade poolt konkursile “Eesti kaunis kodu 2014” esitatud kanditaate ning andis neile üle tänukaardi, mastivimpli ja sireli istiku.

Sel aastal tunnistati kaunimateks Põlvamaa kodudeks, kes pälvisid maavanema aukirja ja esitatakse Eesti Vabariigi Presidendile autasustamiseks:

– Lii ja Toomas Tarve Jõekääru talu Haavapää külas Veriora vallas;

– Mare Orioni maakodu Linnamäe külas Orava vallas;

– Anneli ja Maidu Patraili Mikko talu Tännassilma külas Põlva vallas

– ja kohaliku omavalitsusena Värska vald.

Maret Reinumägi

Seto Folk üllatab matkaprogrammiga

Kohe pärast jaanipäeva, 27.-28. juunil toimub Värskas kahepäevane muusika- ja matkafestival Seto Folk – üle piiri! Festivalil astuvad üles esinejad Venemaalt, Lätist, Soomest, Setomaalt ja Eestist. Seto Folgi teeb erakordseks matkaprogramm, mis viib külastajad muuhulgas Eesti parimatesse seenemetsadesse ja lodjaga Pihkva järvele.

27. juuni toob Värskasse Kõrsikud ning Peterburist pärit ülimenuka ansambli Otava Yo. 28. juunil astuvad üles kohalikud kuulsused – ansambel Zetod ning Setomaalt pärit Madonna slackliner Jaan Roose. Laupäeva varahommikul saab Õrsava järve kaldal nautida Silver Sepa ja Kristiina Ehina loomingut, õhtu lõpetab Läti torupilli- ja trummiansambel Auli. Seto Folgil astuvad üles veel Trad. Attack, Aapo Ilves, Mari Kalkun, Triinu Taul Bänd, Klapp, Epifolium, Setomaa parimad leelokoorid ja pillimehed ning paljud teised.

Kontsertid toimuvad nii Värskas kui kaugemal – esimesel päeval saavad külalised minna kohaliku giidi Arvo Kukumäega viisavabalt läbi Venemaa territooriumi Eesti piirinurka Saatsesse, kus toimub erikontsert Silver Sepa, Kristiina Ehina ja seto leelonaistega. Mõlemal päeval toimuvad Pihkva järvel lodjakontsertid, kus esinevad muusikud Seto Folgi programmist.

Loe edasi: Seto Folk üllatab matkaprogrammiga

Osale koduse toidu ja veini konkursil

Jakob Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Selts on igal aastal juulikuus tähistanud oma nimikangelase sünniaastapäeva, et väärtustada Himmastes sündinud suurmehe mälestust. Sel aastal korraldatakse koduse toidu ja veini konkurss.

Läinud sajandi üheks kuulsamaks eestlased nimetatud Hurt teenis juba oma eluajal mitmeid tiitleid. Usuteaduse vallas kutsuti teda kandidaadiks, keeleteaduses doktoriks. Pärast surma pärjas eesti rahvas ta aga kuningaks. Folkloorikuningaks. Sellise erakordse tunnustuse oli Hurt auga välja teeninud, sest siiani on maailmapärandis suurim ja ainulaadseim just Jakob Hurda kogu, mis koosneb 170 köitest sisaldades 50 000 rahvalaulu. See hiigelkogu muutus rahvusvaheliselt kuulsaks juba Hurda elupäevil ning põhjustas pärast tema surma Eesti Rahva Muuseumi asutamise. Loe edasi: Osale koduse toidu ja veini konkursil

Maanteemuuseum saadab laulu- ja tantsupeo tule teele Pobeda ja rattaajaloo näitusega

Eesti Maanteemuuseum saadab 15. juunil Tartus raekoja platsilt startiva TuleTulemise teele lauluisa Gustav Ernesaksale kuulunud Pobedal GAZ-M-20. Sõitu ilmestab jalgratta ajaloole pühendatud rändnäitus.

“Tore, kui taolisel ettevõtmisel saame meie osaleda muuseumile kohasel moel ja sellisel väärikal masinal andes teelistele kaasa head sõnad ning meeldetuletuse ka peomeeleolus olla liigeldes ettevaatlik,” tõdes Eesti Maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner.

15. juunist 4. juulini toimuval TuleTulemisel “Külast-külla, käest-kätte” viivad kohalikud koorid, tantsurühmad ja orkestrid peotule peolinna teatesõiduna jalgratastel. Koos tuletoojatega rändab mööda Eestimaa teid ka muuseumi fotonäitus jalgrataste ajaloost ning jalgrattakultuurist Eestis möödunud sajandi alguses.

“Tegu on esmahetkel veidra pealkirjaga näitusega – “Nööril mööda teed””, selgitas Valner. “Aga pealkiri on kahetähenduslik – kõik näituse fotod on riputatud pesunöörile, sest sel moel saab seda peatuskohtades kiirelt üles panna ja maha võtta. Ka eeldame, et jalgratturid läbivad teekonna hoolsalt liiklust silmas pidades ja korrektselt üksteise taga, justkui nööril,” lisas ta.

Enam kui 1000-kilomeetrine teekond algab Tartust läbi Tartu-, Jõgeva-, Ida- ja Lääne-Virumaa, Järva-, Rapla- ning Harjumaa Tallinnasse. TuleTulemisest rohkem infot leiab siit: http://www.tuletulemine.ee/

Kõik teed viivad Seto Folgile!

Pärast jaanipäeva, 27.-28. juunil toimub Värskas folk- ja autorimuusika tipptegijaid ning seto pärandkultuuri ühendav festival Seto Folk. Tallinlased saavad Värskasse tulla folgirongiga, Tartlased lodjaga Peipsi järve ja Piirissaare kaudu ja Kagu-Eesti rahvas jalgsi või rattaga mööda RMK Aegviidu-Ähijärve matkateed.

“Värska piiriäärne asukoht ei tähenda, et tegemist on raskesti ligipääsetava ääremaaga. Vastupidi – siia kohale jõudmiseks on palju erinevaid ja põnevaid teid. Soovime, et juba teekond Värskasse pakuks tõelise elamuse ja oleks osa folgist. Esmakordselt võtab lodi Jõmmu ette kahepäevase ööbimisega piletireisi Tartust Värskasse ja tagasi. Folgirong läbib Eesti pikima rongiliini pealinnast vene piirini vaid 3 tunniga, mis on kiireim ja soodsaim võimalus jõuda Tallinnast Värskasse,” selgitab festivali peakorraldaja Maris Andreller.

Lodjaretk Värskasse kestab 2 päeva, väljudes Tartust juba 25. juunil. Lodi teeb vahepeatuse Emajõe Suursoo Looduskeskuses ning jõuab seejärel Peipsile, kus hea ilmaga saab ka purje masti tõmmata. Öö veedavad retkelised Piirissaarel telkides. 26. juunil külastatakse Räpina uut sadamat ja vaikse ilma korral ka Salosaart ning õhtuks jõutakse festivalipaika Värskasse. Loe edasi: Kõik teed viivad Seto Folgile!

Laadapäev lööb Ihamaru kaskedealuse kihama

Juba eeloleval laupäeval, 14. juunil lööb vana Postiteed raamiva Ihamaru kaseallee alune kihama – alates kella 9-st hommikul toimub siin teadaoleva ajaloo esimene Kõivualutse laadapäev.

Ettevõtmise peakorraldaja Aivar Täpsi sõnul on kohal kogu kaup, mis rahvalik ja vajalik, toitev ja maitsev, elus ja elutu, soojendav ja jahutav. “Müüjaid on 12. juuni õhtuks registreerunud üle 70,” ütles Täpsi. Laadamelu täiendab laadaloos, mille auhindadeks on erinevad ja väärikad tooted laadakauplejatelt ning sponsoritelt.

Sportlikuma meelelahutuse harrastajad saavad alates kell 14-st kaasa lüüa kasevihtade tegemise võistlusel ning alates kell 15-st mõõtu võtta kaseviha heitmisel. “Võitjaks loetakse see, kes on kohapeal valmistehtud kaseviha kõige kaugemale suutnud heita,” selgitas Täpsi. Võistlusest osavõtusoovist palutakse päeva jooksul infotelki teada anda.

Laadapäeval kõlavad lood ansambli “Vennakese” esituses. Esinemas on veel Tähtvere valla tantsuring Rõõmsad Täpid ja Kõlleste tantsijad. “Üllatusesinejaid võib tulla ka rahva seast, sellest tuleks julgetel küsida vaba lava,” jätab Täpsi n.ö “tantsukaardi” avatuks, lisades: “Ja kui tundub, et tahaks midagi veel siinkandis teha, siis naaberkülades on ju näiteks muuseumid või kogu Postiteel erinevaid vaatamis- ja kogemisväärsused.” Loe edasi: Laadapäev lööb Ihamaru kaskedealuse kihama