Põlvamaa

Mooste folgi avab Curly Strings

24-25. aprillil toimuva järjekorras juba XVI rahvamuusikatöötluste festivali Moisekatsi Elohelü avab ansambel Curly Strings.

Reede, 24. aprilli õhtul veel enne Curly Strings esinemist vallutavad Folgikoja lavalauad UMA PIDO koorid ligi 250 lauljaga.

Lisaks kontsertidele saab iga piduline reede õhtul osaleda päikeselooja laulmisel, Alice Porossoni mälestuspingi avamisel Folgikoja ees ja nautida põnevat muusikat öises silotornis, kus astuvad üles festivali külalisesinejad.

Laupäeva hommikul võetakse ette loodusmatk Laho järve äärde ning mõisa hoovi täidab taaskasutuskoja kirbuturg.

Südapäeval on Veskiteatri vabalava kontsertide ja etenduste päralt. Lisaks mitmetele ansamblitele saab näha Mooste külateatri etendust “Ulguv mölder”.

Laupäeva õhtu lööb muusikast helisema kell 18 algav XVI Eesti rahvamuusikatöötluste festivali võistluskontsert. Seekord astub võistlustulle 17 esinejat ligi 100 muusikuga Eestist, Rootsist ja Inglismaalt. Võitjate valimisel ja hääletamisel saab kaasa lüüa ka publik.

Aastaid žürii töös osalenud muusik Peeter Rebane astub seekordsel kontserdil üles oma uue muusikalise projektiga Möirakannel ning kogu õhtut ohjab näitleja ja laulja Marko Matvere.

Tule kindlasti festivalist osa saama ja osta pilet juba täna.

Maret Reinumägi

Põlvamaa kultuuri- ja raamatukogutöötajatele toimus reklaamide kujundamise ja uudiste koostamise teemaline koolitus

Kultuuritöötajate koolitus. Foto: Põlva Omavalitsuste Liit

Märtsikuu koolivaheajal kogunesid Põlvamaa kultuuri- ja raamatukogude töötajad praktikakoolitusele, mille eesmärgiks oli parendada nende oskusi reklaampostrite kujundamisel ning uudiste koostamisel.

Koolituspäeva esimeses pooles tutvustati reklaamplakatite kujundamise põhitõdesid ning anti ülevaade, kuidas tänapäevaste, lihtsate ja käepäraste võtetega kujundada maitsekaid ja huviäratavaid reklaame. Samuti õpetati bannerite kujundamise loogikat erinevatele veebilehtedele (nt Põlvamaa portaal, Facebook).

Õppepäeva teises pooles said osalenud detailse ülevaate uudiste (sh pressiteadete) koostamisest ning huviäratavaks kirjutamisest. Praktikas harjutati uudiste korrektset ülesehitust ja vormistamist.

Sihtgrupist moodustati kaks gruppi ning koolitused viidi läbi 17. märtsil Räpina Ühisgümnaasiumi ja 18. märtsil Kanepi Gümnaasiumi arvutiklassides. Kahel koolituspäeval osales kokku 31 inimest, nende hulgas raamatukogude, muuseumide, külakeskuste, kultuurimajade ja vallavalitsuste töötajad.

Reklaamide kujundamise teemal jagas uusi teadmisi arvutikoolitaja Kaido Palu. Uudiste koostamisest andis põhjaliku ülevaate Põlva Maavalitsuse avalike suhete nõunik Maret Reinumägi.

Kertu Anni

Põlvamaa isamaalise omaloomingu konkursil oli rekordarv osalejaid

Eile, 13. märtsil tähistati emakeelepäeva ja autasustati isamaalise omaloomingu konkursi võitjaid pidulikul aktusel Kanepi Gümnaasiumis. Isamaalise omaloomingu konkursil võtsid Põlvamaa õpilased omavahel mõõtu enda loodud isamaaliste joonistuste, luuletuste ja esseedega. Seekordsele konkursile esitati 96 joonistust 60 luuletust ja 6 esseed kümnest Põlvamaa koolist.

1-4. klassi õpilaste joonistuste seas sai esikoha Mirtel Ostra Ahja Põhikoolist, teise koha Perit Hindov ja Sirelin Ilves Viluste Põhikoolist ning kolmanda koha Moonika Kull Saverna Põhikoolist.

7-9. klasside luuletuste seast tunnistati parimaks Laura Kallari luuletus (Mikitamäe Põhikool), teise koha pälvis Erik-Villem Lehtmäe Saverna Põhikoolist ning kolmanda Kadri Kalve Kanepi Gümnaasiumist.

Parima essee kirjutaja tiitel läks seekord Kanepi Gümnaasiumisse ja 10-12. klasside kategoorias pälvis esikoha Karel Keldu. Teise koha sai Kati Justus ning kolmanda Cindy-Caroly Toomas, kes õpivad Räpina Ühisgümnaasiumis.

Üliõpilaste kategooriat esindas ja sai auhinna Mirell Lattik.

Välja anti ka kaks eripreemiat. Maavalitsuse eripreemia pälvis viiendate klasside parima luuletusega Darily Paalmann Põlva Põhikoolist. Võro Instituudi eripreemia ainsa võrokeelse luuletuse eest anti Getter Dolgõšev’ile Orava Põhikoolist. Koolide arvestuses sai kõige enam punkte ja rändauhinna “Põlvamaa Aasta isamaalisuse kandja” Juhani veel üheks aastaks enda hoolde Kanepi Gümnaasium.

Loe edasi: Põlvamaa isamaalise omaloomingu konkursil oli rekordarv osalejaid

Info virrvarris ja muudatustes on noorte turvalisus löögi all

Psühholoog ja koolitaja Terje Paes rääkis kodu ning pere olulisusest turvatunde tagamisel. Foto: Põlva Maavalitsus

Tänapäeva kiires ja tihti ka agressiivses info tulvas ning pidevates muudatustes on kõige haavatavam just laste ja noorte turvatunne. Sellest, missugustele turvalisuse probleemidele ja ohtudele tuleks tähelepanu pöörata kodus, koolis ja internetis, räägiti toimunud Põlva maavalitsuse ja Europe Directi teabekeskuse eestvedamisel toimunud seminaril.

Viiekümne lastega tegeleva spetsialisti, pedagoogi ja lapsevanema osalusel arutleti turvalise elukeskkonna olulisuse, ohtude märkamise ja võimalike lahenduste üle.

Veebipolitseinik Maarja Punak rõhutas, et noorte veebivahendite kasutamisele on väga keeruline piire panna ning keelamine ei olegi ohtude vältimiseks parim lahendus. Kuid kindlasti aitab lapse ja vanema omavaheline usaldusväärne suhtlus ja neist teemadest rääkimine. Lapsevanem peaks noore interneti kasutusest huvi tundma ja seda välja näitama.

Internetis toimub igapäevaselt tuhandeid petuskeeme ja süütegusid ning politseil on võimatu kogu sisu jälgida. Seetõttu on oluline, et inimesed märkaks ja ohtudest ka politseile teada annaks. Loe edasi: Info virrvarris ja muudatustes on noorte turvalisus löögi all

Põlvamaal avas uksed Eesti innovaatilisemaid küünlaid tootev koda

Kagu-Eesti metsade ja rohumaade keskel, kaugel suurtest linnadest ning teedest avas 6. märtsil pidulikult oma uksed WIERA küünlakoda, kus toodetakse Eesti esimesi puidust tahtidega käsitööküünlaid. Tootevalikus on üle 20 erineva lummava aroomiküünla.

Küünalde valmistamine sai alguse ühes vanas ja väärikas talus Põlvamaal, Veriora vallas Võhandu jõe veerel, mille ajalugu küündib aastasse 1896, kuuludes tol ajal Wiera mõisale. Talu noor pererahvas võttis mõisa väärika nime ajaloo rüpest, kasutades nime oma tänastel toodetel.
Lisaks tootmisele toimuvad kojas gruppidele ettetellimisel põnevad küünla valmistamise õpitoad, kus igaüks saab näha ning proovida, kuidas valmivad käsitööna looduslikud puidust tahtidega sojavahast küünlad. Oma kätetööna valminud küünal jääb õpitoas osalejale, mis annab suurepärase võimaluse põletada omatehtud küünal kodus.

Wiera küünlakojast on võimalik läbi astuda perega, sõpruskonnaga või suurema grupiga. Külastuse raames tutvustatakse talu, selle ümbrust ning räägitakse küünlavalmistamisest. Koda on avatud kõigile külastajatele tööpäeviti kella 10-18. Külastajal on võimalus suurepärase tootevalikuga lähemalt tutvuda ning soetada endale koja küünlapoest ka meelepärane küünal. Suurematel gruppidel soovitame end eelnevalt registreerida. Kõigele eelnevale lisaks pakub Protto taluköögi perenaine ettetellimisel kosutavat kohvipausi.
Wiera küünlakoja rekonstrueerimistöid aitas ellu viia PRIA Leader.

Merilin Alve

Loodusõhtu Räpinas: Ürgema needus ehk miks me vastassugupoolt alati ei mõista?

Kolmapäeval, 18. märtsil algusega kell 18 toimub Põlvamaa keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu “Ürgema needus ehk miks me vastassugupoolt alati ei mõista?” Loodusõhtu külaline on loomaökoloog Raivo Mänd.

Raivo Mänd on zooloog, Tartu ülikooli loomaökoloogia professor ja zooloogia osakonna juhataja. Ta õpetab käitumisökoloogiat, etoloogiat ja distsipliini. Tema uurimistöö kuulub peamiselt evolutsioonilise linnuökoloogia ja käitumisökoloogia valdkonda.

Loodusõhtul osalemine on tasuta. Kõik huvilised on oodatud.

Lisainfo ja registreerimine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel 799 0914, mari.kala@keskkonnaamet.ee

Loodusõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Laupäev toob Moostesse päevatäie pärimust

Laupäeval, 7. märtsil meenutatakse Põlvamaal Moostes koos rahvakunstiansambliga Leigarid tantsujuhti Kristjan Toropit. Kuulata saab ettekandeid Toropi kultuuripärandist ja vaadata pärimuslikku tantsuetendust “Viies pööripäev”.

Leigarite 45. juubelisünnipäevaks valminud tantsuetendusega tähistab rahvakunstiansambel Põlvamaalt pärit tantsujuhi Kristjan Toropi 81. sünniaastapäeva. Uuenduslikus tantsuetenduses viivad 120 rahvatantsijat grupiimprovisatsiooni käigus publiku läbi pöörleva spiraali rännakule tantsijate vahele. Etenduse lavastaja on koreograaf Jaan Ulst ning muusikalise kujunduse autor Ardo Ran Varres.

Varem peamiselt professionaalsete tantsijatega töötanud koreograaf-lavastaja Jaan Ulst ütleb, et laseb etenduses tantsijatel vanade pärimustantsudega sarnaselt oma tantsu ise luua.

“Annan tantsijale tagasi tantsuloomisvõimu,” lubab Ulst.

Tantsuetendusele eelneb Mooste Rahvamuusikakoolis ettekannete päev meenutamaks Kristjan Toropit ning tema kultuuripärandit.

Rahvakunstiansambli Leigarid kunstiline juht Sille Kapper ütles, et ansambli esimese kunstilise juhi, rahvatantsu-uurija ja õpetaja Kristjan Toropi sünniaastapäeva tähistatakse alati Toropi simmaniga.

“Oleme rõõmsad, et meid on tänavu kutsutud Moostesse, sest just Põlvamaalt on Torop ka pärit ja nii on meil võimalus tema sünnikodu lähedal koos Põlvamaa inimestega seda vääriliselt tähistada,” märkis Kapper.

Kapper lisas, et Toropi simman järgib Toropi omas ajas uuenduslikku väljaütlemist “rahvatants on omaaegne seltskonnatants”.

Ürituse korraldavad MTÜ Virbel ja Mooste Rahvamuusikakool ning rahvakunstiselts Leigarid. Loe edasi: Laupäev toob Moostesse päevatäie pärimust

Põlvamaa kõrgeima autasu pälvis Laine Lõvi

23. veebruari õhtul toimunud Põlva maavanema, Põlvamaa Omavalitsuste Liidu ja Kaitseliidu Põlva maleva Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud pidulikul vastuvõtul Räpina aianduskoolis anti üle Põlvamaa kõrgeimad autasud.

Maakonna vapimärgi ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu preemia pälvis seto kultuuri hoidja, leelopäevade algataja , leelokoori Kuldatsäuk eestvedaja, Tsäimaja looja ja seto toidukultuuri propageerija, Seto Talumuuseumi rajaja ja kauaaegne direktor Laine Lõvi.

Vastne laureaat on öelnud: “Iga muuseum saab alguse muuseumihoidlast. Kõik varjul olevad asjad peavad olema korralikult kättesaadavad. Aga ilma setu rahvata muuseumi ehitada ei oleks olnud võimalik. Töötades muuseumi juhina sain tegelda asjadega, millest olen unistanud.” Loe edasi: Põlvamaa kõrgeima autasu pälvis Laine Lõvi

Igas inimeses on natuke pagarit ja saviehitajat

Igas inimeses on natuke pagarit ja saviehitajat – on öelnud Khuda Dad, Afganistaanist pärit, Saksamaal elanud ja töötanud saviehitusmeister.
Tuleb tunnistada, et neis kahes tegevuses- toiduvalmistamises ja saviehituses on palju sarnast (mikserid, segamine, keskendumine, retseptid, tunnetus, õige konsistentsi tabamine jne).
12-15. märtsini saab Moostes süveneda savikrohvi hinge-ellu – õppida tundma savikrohvide teoreetilist ja praktilist poolt.
Koolitajateks on Eesti parimad oma ala asjatundjad: Marko Kikas & Mikk Luht (Saviukumaja OÜ), Sven Aluste (MTÜ Equilibre), Silver Meejärv (Rolite OÜ), Lemmo Randoja (LR-RAK Oy), Anvar Valge (A-Viimistluse OÜ), Knut Klais (Loodusehitus OÜ), Andrus Needo (Roffi OÜ).
Koolitust tutvustades tasub ära mainida, et 14 ettevõtet-partnerit kuuest Euroopa riigist ühendasid oma jõud, et töötada välja kutseõppe programm savikrohvi kasutamiseks sisekujunduses. NCPP (Northern Clay Plaster Project) projekti raames tõlgiti ja kohandati savikrohvi kutseõppe programm ka eesti keelde. Kursus on kujundatud moodulitena ja seetõttu on seda kergem sobitada erinevate Euroopa riikide kutseõppe nõuetega vastavaks.
Esimesel koolitusel antakse põhjalik ülevaade savi ja savipinnase kasutamisest, selle ökoloogilisest potentsiaalist, savikrohvimise spetsiifikast ja võimekusest hinnata ning paigaldada savipinnasest tehtud tooteid asjakohaselt.
Võib vist üsna julgelt väita, et tegemist on Eesti ajaloo seni kõige põhjalikuma avalikkusele suunatud savikrohvi koolitusega – kas Sina soovid olla esimeste seas?
Koolitus toimub Mooste Mõisa Restauraatorite kojas, Savikojas.
Programm on üleval siin: http://saviukumaja.ee/koolitused/savikrohvi-koolitus-m1-2015

Info ja registreerumine: kerti@saviukumaja.ee

Mart Raukas kõneleb Rosmal väärtustest

Teisipäeval, 17. veebruaril kell 18.00 toimub Põlvamaal Rosma koolimajas Rosma Koolituskeskuse algatatud aktiivseminari neljas loeng teemal “Mis teeb meid paremaks?” Juttu tuleb väärtustest – lihtsalt ja selgelt.

Filosoofiaprofessor, seljakotiga mägedes rändav matkasell, koolitaja Mart Raukas kõneleb teemal “Mida õpetame?”
• Klassikaline helleeni kultuur on Euroopa tsivilisatsiooni vundament.
• Miks on Antiik-Kreeka klassikalist kultuuri oluline kaasajal tunda.
• Kuidas see võimaldab mõtestada haridust ja igapäevaelu.
• Mis on väärtus? Mis on fakt?
• Kuidas rääkida väärtustest selges, lihtsas ja üldarusaadavas keeles?
• Kuidas väärtustega oma otsustusi põhjendada?
• Kaasajal, mis väärtusterminid on muutunud üleüldiseks moeks, suudavad vaid vähesed ennast selles vallas mõttekalt väljendada.
• Elust võetud tabavate ja vaimukate näidete abil demonstreeritakse nii väärtusdiskursuse absurdseid kui ka õnnestunud igapäevapraktikaid.

Osalustasu 5 eurot. Kestvus kaks tundi. Projekti rahastab siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi rahadest.
Eelteateks, et aktiivseminari järgmine lektor on Aivar Haller, kes kõneleb 24. märtsil teemal “Rohkem koostööd ja vähem konkurentsi”.

Allikas: MTÜ Rosma Haridusselts

Maanteemuuseum viib uhke elektriauto turismimessile

Eesti Maanteemuuseum osaleb 13.-15. veebruaril Eesti suurimal turismimessil Tourest 2015. Messikülastajatel on ainulaadne võimalus uudistada nii seest kui väljast Eestis ehitatud elektriautot ZEV Seven.

Zev Seven on esimene Eestis toodetud ja autoregistrisse kantud elektriauto. Auto baasmudeliks on Colin Chapmani poolt 1957 projekteeritud Lotus-7. Auto ehitusaasta on 2008 (elektritööd ZEV Motors OÜ, keretööd AS Võidusõidutehnika), kuid muuseumi uhkeks eksponaadiks sai masin aastal 2010.

Turismimessil saavad külastajad istuda uhke kabrioleti rooli ja lasta teha endast vahva polaroidpildi, mille ettenäitamisel on muuseumisse kuni suvehooaja lõpuni sissepääs poole hinnaga.

Samuti saab Tourestil ülevaate maanteemuuseumi kirevast suvesündmuste kavast ning aimu mai alguses avatavast hooajanäitusest “Tee täis kuulujuttu”, mis avab kuulujutu kui ühe maailma vanima massimeedia vahendi olemust. Näitus on ka sissejuhatuseks uuele, sügise lõpus avatavale püsiekspositsioonile, mis käsitleb teedeajaloo kõrval ka kommunikatsiooniajalugu.

Maanteemuuseum tutvustab messil enda tegemisi ühisel pinnal Põlvamaa teiste ettevõtjatega. Puhkust veetma kutsuvad Setomaa, Mooste Mõis, Eesti Fototurismi Keskus, Kagureis, Värska sanatoorium ning Taevaskoja võrgustiku ettevõtjad. Nagu turismimessile kohane, pakutakse külastajatele lisaks üldisele infole ka vahvaid esitlusi ja degusteerimisi. Lisaks toimub sotsiaalmeedia vahendusel ka Põlvamaa teemaline reisimäng.

Maavanema tänukirja pälvis Vaike Puuselg

9. veebruaril andis maavanem Ulla Preeden Krootuse raamatukogu juhatajale Vaike Puuseljale kauaaegse ja tänuväärse töö eest Krootuse raamatukogu juhatajana ja seoses 50. sünnipäevaga üle tänukirja.

“Armastage raamatut kogu hingest. Ta pole mitte üksnes teie sõber, vaid ka truu kaaslane elu lõpuni,” seisis tänukirjal.

Vaike Puuselg on Krootuse raamatukogu juhatajana töötanud alates 1998. aastast. Asjaliku ja hakkaja raamatukoguhoidjana sujub tal koostöö igas vanuses lugejatega. Kogu täiendamiseks ja lugejate soovidega arvestamiseks teeb ta tihedat koostööd teiste raamatukogudega. Koostöös kooli ja vallavalitsuse töötajatega korraldatakse mitmesuguseid üritusi alates kirjandushommikutest kuni igakevadise asfaldijoonistuste võistluseni välja.

Räpinas räägitakse pilvedest ja äikesest

Kolmapäeval, 18. veebruaril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu.

Pilvedest ja äikesest räägib noor ilmateadlane ja pilveekspert JÜRI KAMENIK.

Loodusõhtul räägitakse pilvedest ja äikesest, kindlasti tasub pilk peale heita Pilvekoolile. Pisut tuleb juttu ka kondensjälgede ja halodega haakuvatest vandenõuteooriatest.

Jüri Kamenik on Tartu Ülikooli loodusgeograafiamagistrant ja atmosfäärihuviline. 2013. aasta kevadel kaitses Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna geograafia osakonnas bakalaureusetöö teemal “Äikesesademete ajalis-ruumiline jaotus ja pikaajaline muutlikkus Eestis perioodil 1950-2005”. Ilmast (ja meteoroloogiast) on ta huvitunud põhjalikumalt 1998. aastast. Samast ajast algasid ka tema süstemaatilised ilmavaatlused. Üliõpilasena organiseerinud huviliste meteoroloogiaõhtuid ja äikesejahte.

Loodusõhtul osalemine on tasuta. Kõik huvilised on oodatud.

Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914, mari.kala@keskkonnaamet.ee

Loodusõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Johannese Kooli Rosmal 8.-9. klass alustab ringreisi

"Naeruväärsed eputised" Rosma koolilaste esituses. Foto: Mati Määrits — “Naeruväärsed eputised” Rosma koolilaste esituses. Foto: Mati Määrits

Johannese Kooli Rosmal 8. ja 9. klass suunduvad käesoleval nädalal ringreisile mööda Lõuna-Eestit. Esitatakse Moliere`i „Naeruväärseid eputisi“.

Näidend on juba pikemat aega töös olnud. Septembris alustati draamatundidega, mille sisuks olid hääl, liikumine, lavalised žestid ja etüüdid. Esimese veerandi lõpul jagati osad kätte. Siis algas tõeline draama! Tuli osad selgeks õppida, lisaks lavalist liikumist harjutada. Sellega tegeleti terve novembri. Esietendus toimus 5. detsembril, lisaks etendati näidendit veel 8. ja 9. detsembril. Siiski tundus nii näitlejaile kui publikule, et kolmest korrast jäi liiga väheseks. Tekkis mõte minna ringreisile.

Eesti Kultuurkapital annab rohelise tule
Esitati taotlus ettevõtmise rahastamiseks. Kohalik Põlvamaa Kultuurkapital andis rohelise tule, toetades ringreisi 200 euroga. Kuigi õpilaste plaanid olid lennukamad, piirdusid õpetajad kolme pakkumisega: 29.jaanuaril etendutakse Mooste Põhikoolis, 30.jaanuaril Tartu Maarja Koolis ja Viljandi Vabas Waldorfkoolis.

Tavaliselt põhikoolis klassinäidendeid ei tehta, kuid waldorfkoolis kuulub see õppekavasse. Eesmärkidena võib nimetada koostöö arendamist ja kultuuri loomist (versus kultuuri tarbimine). Igal juhul on tore, et üks Lõuna-Eesti waldorfkool saab minna ringreisile!

Erik-Jürgen Määrits
Johannese Kool Rosmal, 8. klassi õpilane

Lastekaitse tugevdamine vajab nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse panuse suurendamist

Uuel aastal kehtima hakkavast seadusest rääkis sotsiaalministeeriumi laste õiguste juht Tõnu Poopuu.

Neljapäeval kogunesid Põlva maavalitsuse ja omavalitsuste esindajad sotsiaalministeeriumi lastekaitse ja -hoolekande arengute teemalisele infopäevale. Kokkusaamisel räägiti uuest lastekaitseseadusest ning algava Euroopa Liidu finantsperioodi lastekaitsega seotud toetusmeetmetest.

Lastekaitse valdkonna suundadest ja eesmärkidest ning uuel aastal kehtima hakkavast seadusest rääkis sotsiaalministeeriumi laste õiguste juht Tõnu Poopuu. Poopuu rõhutas lastekaitse valdkonna arendamisel valdkondade ülese koostöö ning nii riigi kui kohaliku omavalitsuse panuse suurendamise vajadust. Sotsiaalministeerium ei näe, et igal väiksel omavalitsusel peaks oma lastekaitsetöötaja olema, küllaga võiksid omavalitsused mõelda ühiste spetsialistide palkamisele.

Täna ei ole ka riikliku struktuuri, mis riigi kõiki lastekaitse ülesandeid täidaks. Selle parandamiseks luuakse alates 2016. aastast sotsiaalkindlustusameti juurde lastekaitseüksus ning neli regionaalset rakendusüksust, mis hakkavad paikema Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Ühe ülesandena hakkavad sealsed spetsialistid kohalike omavalitsusi lastekaitse teemadel nõustama ning keeruliste juhtumite korral abi pakkuma.

Rohkem rõhku plaanitakse panna ka lastekaitsetöötajate pädevusele ning kohalike omavalitsuste lastekaitsetöö toetamiseks plaanitakse luua riigipoolne täiendkoolitussüsteem ning toetus lastekaitsetöötajate töönõustamiste läbiviimisele.

Kohalikel omavalitsustel on võimalus uuel Euroopa Liidu finantsperioodil, alates käesolevast aastast taotleda, erinevaid toetusi uute lasteaedade ja lastehoiu kohtade avamiseks ning puudega laste tugiteenuste arendamiseks. Samuti ootavad lähiaastatel ees mitmed muudatused ja programmid laste asendushoolduse valdkonda.

Maret Reinumägi

Arutleti Roosi kooli riikliku rahastamisvõimaluse üle

Haridus- ja teadusministeeriumi esindajad otsivad Roosi koolile sobivaimat riikliku rahastamisvõimalust. Foto: Põlva maavalitsus.

23. jaanuaril arutlesid maavalitsuse, kohalike omavalitsuste ning haridus- ja teadusministeeriumi esindajad Roosi kooli edasiste rahastamisvõimaluste üle. Põlva Roosi Kool on lastead-põhikool mõõduka, raske ja sügava intellektipuudega õpilastele. Tänu suurte kogemustega personalile ja renoveeritud ruumidele on Roosi koolis väga hea keskkond ja tingimused erivajadustega laste arendamiseks.

Kuid Roosi kool on munitsipaalkool ning pole võrreldes riigikoolidega saanud samaväärselt toetust, mistõttu õpilase kohamaks on Roosi koolis kõrgem. See omakorda on tinginud olukorra, kus enamasti just kulude kokkuhoiu tõttu mitmed omavalitsused saadavad oma erivajadustega õpilased kaugematesse riigikoolidesse.

2013. aastal oli Põlvamaal 45 intellektipuudega õpilast, kellest 33 õppis väljaspool maakonda ning vaid 13 Roosi koolis. Sel aastal õpib Roosi koolis 12 erivajadusega õpilast ning 8 last on vastavas lasteaiarühmas, kuid hoone ja personali võimalused lubaksid võtta vastu rohkemaid õpilasi.

Maret Reinumägi

Eestimaa parimad koolibussijuhid kogunevad laupäeval maanteemuuseumisse

Illustratsioon: martnapohikool.blogspot.com

Sel laupäeval, 24. jaanuaril kogunevad Eesti Maanteemuuseumisse Varbusel Eestimaa parimad koolibussijuhid. Toimub konkursi „Märka koolibussijuhti“ pidulik lõpuüritus, millega tunnustatakse selle elukutse kõige silmapaistvamaid esindajaid.

„Sellise erilise konkursiga soovisime eelkõige tunnustada neid koolibussijuhte, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud ohutu koolitee tagamisele. Märkame parimaid koolibussijuhte, kes on enda õlule võtnud vastutuse tagada koolilaste turvaline tee kooli ja koju,“ rääkis Eesti Maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner konkursist.

Eesti Maanteemuuseumi ja Õpetajate Lehe korraldatud konkursile laekus 53 ettepanekut 14-st maakonnast. Ettepanekuid tegid nii koolijuhid, õpetajad, omavalitsused kui õpilased ise. Neis tõsteti esile enim juhtide professionaalsust ja tähelepanelikkust turvalisuse tagamisel liikluses, aga ka bussijuhi iseloomuomadusi, mis näitavad, et bussijuhi töö on palju rohkemat kui pelgalt roolikeeramine. „Küll võetakse laste sünnipäevadel bussis laul üles, tänavanurgalt korjatakse peale hilisemad ärkajad, halva ilmaga saavad bussi peale ka külamemmed ning õnnetuse korral antakse kiirelt esmaabi,“ loetles Valner.

Ettepanekute seast valis Eesti Maanteemuuseumi, Maanteeameti liiklusohutuse osakonna, Teede Tehnokeskuse ning Õpetajate Lehe töötajaist koosnev žürii välja seitse enim eeskuju väärivat bussijuhti. Parimateks valiti Osula ja Sõmerpalu põhikooli ning Sõmerpalu lasteaia bussijuht Kalle Kreevald, Mati Sõrmus (Tartu Maarja Kool), Margus Laidmets (Oru Kool), Igor Raju (Varstu lasteaed Sipelgas, Krabi Kool), Sirje Karus (Oru Põhikool), Vello Remmel (Surju Põhikool) ning Aivar Saarpere (Käru Põhikool).

Eeloleval laupäeval toimub Eesti Maanteemuuseumis konkursi lõpuüritus, kus tänatakse kõiki koolibussijuhte ning pärjatakse parimaid. Kõik bussijuhid on kohale palutud koos peredega. Lisaks toetab muuseumi koostööpartner Teede Tehnokeskus omakorda seitsme bussitäie laste tulekut maanteemuuseumisse tasudes nende transpordikulud. „Loodame siis meie hinnatumaid koolibussjuhte taas Varbusel näha,“ lisas Valner.

Tänuüritus algab 24. jaanuaril kell 13.

Allikas: Eesti Maanteemuuseumi

Loodusõhtu “Villisega Venemaal” homme Räpinas

Kolmapäeval, 21. jaanuaril kell 18 toimub Põlvamaa keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu. Oma seiklustest villisega Vladivostokki ja tagasi räägib Arno Pavel.

Möödunud aasta 13. mail asus Arno Pavel trahteri Hüüru Veski õuelt teele oma unistuse poole. Vanal, 1979. aastal valmistatud UAZ-il ehk kõnekeeli villisel jõudis ta Vladivostokini välja ja koju tagasi. Idee niisugune teekond ette võtta tekkis 10 aastat tagasi: “Minu isa sündis ümberasunute perekonnas Vladivostokis. Juba hulk aastaid tagasi tekkis mul soov näha seda tõotatud maad, kuhu asusid elama-töötama paljud eestlased. Tahtsin sõita läbi kogu Venemaa Jaapani mereni välja ja vaadata, kuidas inimesed elavad, näha tundmatuid maid-jõgesid-meresid, suhelda inimestega. Kuna mul seisis garaažis vana Vene villis, siis lasksin selle ära remontida ja otsustasingi sõita läbi kogu riigi Vene masinal. Kaaslasi ma ei leidnud, kuna teekond tundus olevat hirmuäratavalt raske. Läbisin Venemaa teedel ligi 28 000 km.”

Loodusõhtu korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Osalemine on kõigile tasuta.
Lisainfo ja registreerimine telefonil 7990 914 või mari.kala@keskkonnaamet.ee

Põlvast sai lõõtsapealinn

Muusika-aasta avaüritus Põlvas oli laupäeval, 17. jaanuaril toimunud kontsert-õpituba Avatud Lõõtsad, kus Põlva krooniti Eesti lõõtsapealinnaks.

Lõõtsapealinna tiitli andis üle Tallinna linnavolikogu esimees ja võrgustiku Euroopa kultuuripealinnad Eestis juht Toomas Vitsut. “Meil on pealinnad, mis vastava aastaaja möödudes peavad oma tiitli edasi andma, aga meil on ka kultuuripealinnu, kes jäävadki neid tiitleid kandma. Põlvale pole keegi lõõtsapealinna tiitlit edasi andnud, vaid põlvakad on selle oma tööga lõõtsatraditsiooni edasikandmisel enesele välja teeninud ja keegi seda neilt võtta ei saa,” ütles Tallinna linnavolikogu esimees tiitlit üle andes.

Põlva vallavolikogu esimees Kuldar Leis lubas aga põlvakate nimel tiitlit vääriliselt kanda ja õhutas alanud muusika-aastal kõiki pillimehi oma pille iga päev kaasas kandma, sest muusika rõõmustab südant ja selle abil suudame ületada kõik raskused.

Lõõtspillipealinna plaanides on aasta jooksul tutvustada eesti rahvuslikku Teppo tüüpi lõõtspilli ja Põlva osa selle traditsiooni kandmisel erinevates Eesti linnades.

Pillidega külastatakse Lõuna-Eesti lasteaedu ja koole, kus õpivad meie tulevased lõõtspillimängijad, tähistatakse koos võrukatega August Teppo 140. sünniaastapäeva ning aasta tähtsündmuseks kujuneb 5. rahvusvaheline lõõtspillipidu Harmoonika Intsikurmus 18. juulil.

Allikas: polvamaa.ee

Oodatakse kandidaate Põlvamaa teenetemärkidele

Põlva Maavalitsus ja Põlvamaa Omavalitsuste Liit ootavad 1. veebruariks 2015 taotlusi maakonna teenetemärkidele.

Põlvamaa Vapimärgi kui maakonna kõrgeima autasuga autasustab maavanem isikuid, kes on silmapaistva töö ja tegevusega oluliselt kaasa aidanud maakonna arengule. Põlvamaa Vapimärgiga kaasneb rahaline preemia.

Põlvamaa Teenetemärgiga autasustatakse isikuid, kes on oma töö ja tegevusega aidanud kaasa maakonna arengule ja on paistnud silma maakonna jaoks olulise saavutusega.

Kandidaate võivad autasudele esitada kõik isikud, asutused ja kollektiivid maavalitsuse e-posti aadressil info@polva.maavalitsus.ee või postiaadressil Kesk 20, 63308 Põlva.

Kandidaadi esitamisel tuleb ära märkida taotluse esitaja ja kontaktandmed, kandidaadi nimi, sünniaeg, elu- ja töökoht, kodakondsus, varem antud autasud ja teenete kirjeldus. Taotluse võib esitada vabas vormis, kuid abiks on ka vastav taotlusvorm, mille leiab maavalitsuse kodulehelt.

Teenetemärgid antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva auks peetaval pidulikul üritusel.

Eelmisel aastal autasustati Põlvamaa vapimärgiga Ülle Podekrati ning Põlvamaa teenetemärgi pälvisid Kaja Leppoja, Mihkel Peedimaa ja Anne Vasarik.

Mooste folgi peapreemia nominendid on selgunud

Eelmise aasta peapreemia noppis ansambel Miinus Seitse. Foto: Riho Semm

500 kohaline statsionaarse helitehnika ja valgustusega kontsertsaal ehk Mooste Folgikoda on kevadel 24.-25. aprillil valmis järjekordseks muusikamaratoniks ehk eesti rahvamuusikatöötluste festivaliks Moisekatsi Elohelü 2015.

Seekord asub 25. aprilli õhtusel kontserdil võistlustulle 18 muusikalist kollektiivi. Kohal on eelmisel aastal festivali peapreemia võitnud ansambel “Miinus seitse” Tallinnast, Publiku lemmiks 2012 ja Noortepreemia 2013 võitnud ansambel “Wigla” Tallinnast, laste ja noortesõbraliku Põlva linna preemia 2009 võitnud ja patrooni Ingrid Rüütli ja žürii tunnustust pälvinud noorte ansambel Singelus Tartust. Eelmisel aastal tunnustust pälvinud ansamblid KoKoKo ja Ars Apta ning juba aastaid Mooste folgil osalenud ansambel VEA .

Uuteks tulijateks on seekord muusikalised kooslused Sõmer, Tabas & Varblane, Kavilda Kunztnikud ja Nõo Muusikakooli viiulivirtuoosid Tartumaalt, Janne Suits ja Kristi Kool ning HarlEtno@J.S.Viljandimaalt. Aile Alveus ja Antzud Tallinnast. Järvamaad esindab ansambel Arhailised Mehed ning Harjumaad ansambel RannabRe. Üksinda astub seekord võistlustulle Maarja Nuut ning rahvusvahelist seltskonda esindavad Les Wilson ja Evelyn Kanepi Inglismaalt ning Rootsi-Eesti ansambel Folk & Rockare.

Kuna 2015. aasta on muusika aasta ning muusikal on väga suur väärtus ka meie mälestuste hoidjana, siis on ka Mooste folk sel aastal pilgu kohalike juurte juurde suunanud. Kevadise festivali muusikakonkursi kohustuslikuks looks on Moostest pärit lauliku Alice Porossoni lauldud “Üts noor ja illos tütarlats”. Teise loona esitavad võistluskontserdi osalised vabalt valitud rahvamuusika interpreteeringu.

XVI Moisekatsi Elohelü rüütab eesti rahvamuusika kaasaegsesse vormi läbi erinevate muusikaliste projektide. Võistluskontserdil pannakse proovile esinejate vokaal- ja instrumentaalvõimed, loominguline fantaasia ja tehnilised oskused. Sündmusega propageeritakse ja hoogustatakse looma ajaloolise rahvamuusika kaasaegseid interpretatsioone, luues sideme vana ja uue vahel ning unustamata sealjuures oma juuri.

Folgisuvi algab Moostest!

Riigiarhiivi rändnäitus ,,TARTU RAHU 1920“ Kanepi vallamajas

Riigiarhiivi rändnäitus ,,TARTU RAHU 1920“ on Kanepi vallamajas 5. jaanuarist – 27.veebruarini 2015.

Veebruarikuus täitub 95 aastat päevast, mil allkirjastati Tartu rahuleping Eesti ja Venemaa vahel. Tartu rahu kujunes Eesti riigi alusmüüriks, Eesti muutus rahvusvahelise õiguse subjektiks, seda kinnitasid peagi teiste riikide ametlikud tunnustused ning Eesti vastuvõtmine Rahvasteliidu liikmeks.

”Näitus, annab dokumentide ja fotode vahendusel ülevaate nii rahulepingu sõlmimisest kui selle sätete ellurakendamisest. Näituse koostasid riigiarhiivi arhivaar Eeri Kessel ja publitseerimistalituse peaspetsialist Tiit Noormets ning kujundas Tiiu Laur.

Tartu rahu on üldpoliitilise ja Eesti Vabariigi järjepidevust määrava riigiõigusliku aktina endiselt jõus.

Põlvamaa 2014. aasta spordi- ja kultuuripreemiad

Põlvamaa kultuuripärl 2014 Aapo Ilves. Foto: Põlva maavalitsus

Eile, 9. jaanuari õhtul autasustati Põlvamaa aasta silmapaistvamaid maakonna kultuuri- ja sporditegelasi Mooste Folgikojas.

Piduliku auhinnagala avasõnad lausus maavanem Ulla Preeden “Maailm ilma muusikata, oleks üks nukker ja tühi paik. Elu ilma terviseta nii samuti. Meie aastaalguse peol kohtuvad alati vaimne ja füüsiline tervis ning kultuur on see, mis ühendab ja toob kokku. Ajaratas veereb ju ikka katkematult, kuid mitte aeg, mis möödub, ei muuda meid, vaid see, mida meie ise selle ajaga teeme.”

Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp ja Põlva Maakonna Spordiliit andsid üle 16 aastapreemiat.

Loe edasi: Põlvamaa 2014. aasta spordi- ja kultuuripreemiad

Räpinas tuleb loodusõhtu „Villisega Venemaal“

Kolmapäeval, 21. jaanuaril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu. Oma seiklustest villisega Vladivostokki ja tagasi räägib Arno Pavel.

Möödunud aasta 13. mail asus Arno Pavel trahter „Hüüru veski“ õuelt teele oma unistuse poole. Vanal, 1979. aastal valmistatud UAZ-il ehk kõnekeeli villisel jõudis ta Vladivostokini välja ja koju tagasi. Idee niisugune teekond ette võtta tekkis kümme aastat tagasi: “Minu isa sündis ümberasunute perekonnas Vladivostokis. Juba hulk aastaid tagasi tekkis mul soov näha seda tõotatud maad, kuhu asusid elama-töötama paljud eestlased. Tahtsin sõita läbi kogu Venemaa Jaapani mereni välja ja vaadata, kuidas inimesed elavad, näha tundmatuid maid-jõgesid-meresid, suhelda inimestega. Kuna mul seisis garaažis vana vene villis, siis lasksin selle ära remontida ja otsustasingi sõita läbi kogu riigi Vene masinal. Kaaslasi ma ei leidnud, kuna teekond tundus olevat hirmuäratavalt raske. Läbisin Venemaa teedel ligi 28 000 km.”

Loodusõhtu korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Osalemine on kõigile tasuta. Lisainfo ja registreerumine: telefonil 799 0914 või mari.kala@keskkonnaamet.ee

Allikas: Keskkonnaamet

Rosma Koolituskeskus kutsub põnevale loengule

Rosma koolipere ootab koolitusele nii vanemaid kui kõiki teisi huvilisi. Foto: Rosma Haridusselts

6. jaanuaril kell 18.00 toimub Põlvamaal Rosma koolimajas Rosma Koolituskeskuse algatatud aktiivseminari teine loeng. Koos lektori Viigi Viiliga mõtiskletakse teemal “Vaimne maailmavaade, kas oht või võimalus?”

Viigi Viil avab teema tervise seisukohalt lähtuvalt:
– Kas vaimsus on alternatiiv akadeemilise meditsiini pakutavatele võimalustele?
– Kas arukas tegu on mõistlik ja tark tegu?
– Kas on võimalik keha ja meele koostöö?
– Kas vaimsus on opositsioonis ratsionaalse meelega?

Loeng on 3-osaline: loeng, praktilised harjutused, küsimused-vastused. Osalustasu 5 eurot, kestvus kaks tundi.
Projekti rahastab siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi rahadest.

Allikas: MTÜ Rosma Haridusselts