Põlvamaa

Trükivärske raamat jutustab Põlvamaa lugu

Maavanema Ulla Preedeni (fotol paremal) käepigistuse võtab vastu raamatu üks koostajaid Marika Saks. Foto: Talis Tobreluts

Eile, 22. novembril Põlva maavalitsuses esitletud raamat „Põlvamaa – rohelisem elu“ teeb 136 leheküljel kokkuvõtte Põlvamaa väärtustest ja edulugudest.

Trükise ühe koostaja, Põlvamaa Arenduskeskuse turismiarendusjuhi Ulla-Maia Timmo tõdemusel teeb raamatu isiklikuks asjaolu, et iga lugeja leiab sellest tuttavaid paiku ja inimesi. „Kaante vahele saanud kogumik ongi aus Põlvamaa lugu ning kõik muu on juba maitse asi,“ lisas Timmo.

Põlva maavanem Ulla Preeden tänas esitlusel autoreid ja toetajaid panuse eest raamatu valmimisse: „Minu – nagu paljude teistegi – hinnangul on meie maakonna suurimateks väärtusteks siinne loodus ja meie inimesed,“ rõhutas maavanem. Ta pidas oluliseks, et teoses on lisaks faktoloogiale ja pildimaterjalile talletatud ka Põlvamaaga seotud inimeste mõtted ning emotsioonid.

Põlvamaa esindustrükises tehakse maakonna lugu ja väärtusi tutvustades ringkäik alates Taevaskoja kandi kaunist loodusest läbi Mooste mõisakompleksi, Räpina parkide ja Setu kultuuriruumi kuni Valgjärve maalilise maastikuni. Lisaks rikkalikule pildigaleriile saavad raamatus sõna paljud Põlvamaaga seotud nimekad inimesed – skulptor Mati Karmin, kirjanik Jaan Kaplinski, loodusteadlane Ants Martin, sportlane Mait Patrail jpt. Kogumik sisaldab ka lühiülevaadet EL toetusprogrammide abil Põlvamaal elluviidud projektidest ning inglisekeelset sisukokkuvõtet. Loe edasi: Trükivärske raamat jutustab Põlvamaa lugu

Värskas astuvad üles Lõuna-Eesti muusikaõpetajad

Homme, 24. novembril algusega kell 17 toimub Värska kultuurikeskuses Lõuna-Eesti muusikakoolide õpetajate kontsert. Esinevad Valga, Võru, Viljandi, Vastseliina, Räpina, Põlva ja Värska õpetajad.

Kontserti aastaid korraldanud Võru muusikakool loovutas sel korral korraldamise au Värskale.

Lõuna-Eesti neljas maakonnas tegutseb 12 muusikakooli. Värskasse musitseerima ja kogemusi ning infot vahetama tuleb neist enamik.

Kontserdile eelneb vestlusring koolis, kus kogemusi (pärimus)muusika õpetamisest jagavad Värska muusikakooli õpetajad Kristjan Priks, Ott Kaasik, Elo Toom, Meeli Härmson ja Sakarias Jaan Leppik.

Kontsert on tasuta.

Valminud on trükis „Põlvamaa – rohelisem elu”

Täna, 22. novembril esitlevad Põlva maavalitsus ja Põlvamaa arenduskeskus ühistööna valminud esindustrükist „Põlvamaa – rohelisem elu”, annab teada Põlvamaa infoportaal.

Raamatus tehakse maakonna lugu ja väärtusi tutvustades ringkäik Taevaskoja kandi kaunis looduses, Mooste mõisakompleksis, Räpina parkides, Setu kultuuriruumis jne.

Paljude fotodega illustreeritud lood räägivad piirkonna ajaloost ja praegustest tegemistest. Lisaks sellele on raamatus mitme eriala inimeste arvamused Põlvamaa väärtuste kohta.

Raamat „Põlvamaa – rohelisem elu” on peaasjalikult mõeldud kinkimiseks, aga juba detsembrikuust on seda võimalik näha ka maakonna raamatukogudes.

Võrukeelsete koorilaulude ja -lauluseadete konkursi preemiad antakse reedel pidulikult võitjatele üle

UmaPido2010Rongikauk — Fotomeenutus möödunud aasta Uma Pido rongikäigust.

18. novembri õhtul kell 17 tänatakse Võru kultuurimajas Kannel võrukeelsete koorilaulude ja koorilauluseadete konkursist osavõtjaid ja antakse üle konkursi preemiad.
Autasustamissündmusel esinevad lühikavaga Võru Linnateatri näitlejad ja solistide poolt lauldakse ette paar auhinnatavat lastelaulu. „Tahami tennädä’ kõiki, kiä Võromaa ja võro keele pääle süämest mõtli’. Tuuperäst saadami egä konkursist osavõtja Võrolt kodo ehtsä savvusannaliha ja taloleeväga,” selgitas žüriis olnud koorijuht Silja Otsar.
Konkursi preemiad:
Evelin Seppar – peapreemia (700 eurot) segakoorilaulu „Vend veehädas” (sõnad ja muusika Rõuge khk) seade eest.
Mari Amor – auhind (300 eurot) lastekoorilaulu „Esä taivan” (sõnad Artur Adson) muusika ja seade eest.
Piret Rips-Laul – auhind (300 eurot) lastekoorilaulu „Rannitsakandja” (sõnad Contra) muusika ja seade eest.
Alo Ritsing – auhind (200 eurot) „Hää sääde miihikuurõlõ” meeskoorilaulu „Tillokõnõ naanõ” (sõnad ja muusika Põlva khk) seade eest.
Erki Meister – auhind (118 eurot) originaalsusõ preemiä naisikoorilaulu „Protõstiirmise laul” (sõnad Aapo Ilves) muusika ja seade eest.
Kadri Laanes – auhind (118 eurot) Noorõ luuja härgütüse preemiä segakoorilaulu „Kari koju” (sõnad ja muusika Hargla khk) seade eest.
Mari Amor – auhind (100 eurot) hää loomingulisõ mõttõ preemiä segakoorilaulu „Kiil kõnõlas” (sõnad Evar Saar) muusika ja seade eest.
Siim Laine – äramärkimine -põnnõv muusikalinõ idee ja tekst- segakoorilaulu „Vihma laul” eest.
Erki Meister ja Aivar Piirisild – äramärkimine -muusika ja teksti illos kuunmõjo- meeskoorilaulu „Taha su mano” (sõnad Ilmar Vananurm) eest.
Alo Ritsing – äramärkimine -Laulupidoligus tett laul- ühendkoorilaulu „Sa olõt illos, Võromaa” (sõnad Tauno Parisson, muusika Koit Kirber) seade eest. Loe edasi: Võrukeelsete koorilaulude ja -lauluseadete konkursi preemiad antakse reedel pidulikult võitjatele üle

Kogukonna Vedurid vaevad noorte elukohavalikute tagamaid

17.-18. novembril korraldavad Põlvamaa, Võrumaa ja Valgamaa Partnerluskogud Käärikul konverentsi sarjast Kogukonna Vedurid, võttes seekord aruteluks teema “Kallid noored maal!” Konverentsi eesmärk on kuulda ja arutleda selle üle, mis paneb noort valikuid tegema elamiskoha üle otsustamisel ning mis täna maale tõmbab ja tõmbaks ning millest on maal puudus.
“See teadmine aitab ka Leader programmil paremini suunata piirkonna arenguid ning investeeringute üle otsustamisel hinnata, milliste projektide toetamisele keskenduda ja kuidas elujõulisemalt maapiirkonna arengule kaasa aidata,” selgitas Põlvamaa Partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle.
Valikute ja seoste üle noore pere elamisel maa- või linnapiirkonnas räägivad konverentsil esinejatena perega Tallinnast Põlvamaale elama kolinud koolitaja Indrek Maripuu, kirjanik Roy Strider, Põlva Eksperimentaalteatri juht ja ajakirjanik Rivo Veski. Omavalitsuste vaatevinklit seab Tõrva abilinnapea Maido Ruusmann ning ettevõtjate oma noor põllumees Ole Musting ja toidukontserni AS Premia Foods juht Kuldar Leis. Konverentsi modereerib Haimar Sokk ja osalejad saavad väiksemates töötubades mitmel korral ise erinevates rollides aktiivselt aktuaalsete probleemide ja võimaluste üle arutleda.
Konverents sarjast Kogukonna Vedurid toimub Kagu-Eesti Leader tegevusgruppide koostöös juba neljandat korda ja see on kujunenud piirkonnas oodatud ja olulist sõnumit kandvaks sündmuseks.
Marko Avikson,
Põlvamaa Partnerluskogu projektikoordinaator

Suitsusaunapäev võtab kokku aasta jooksul tehtu

Laupäeval, 19. novembril toimub suitsusaunapäev, mida tänavu peetakse kahes kohas – Urvastes ja Karilatsis.

Päev algab kell 10 Võrumaal Urvaste rahvamajas, kus üliõpilased koos juhendajaga tutvustavad paari tunni jooksul suvisel pärimusekogumisel kuuldut-nähtut.

Pärast lõunat kell 14 jätkub päev Põlvamaa talurahvamuuseumis Karilatsis, kus avatakse näitus „Savvusann – mi uma sann” ning kõneldakse aasta jooksul suitsusaunade hüvanguks tehtust. Juttu tuleb ka praegusaegsest saunapärimusest, sauna ehitamisest, avatud suitsusaunade ettevõtmisest.

Päeva lõpuosas peetakse teelaua taga ühine arutelu ja lepitakse kokku edasised tegevusplaanid. Seminari ajal küdema pandud muuseumi suitsusaun saab valmis õhtul kella kuue paiku ja päeva saab soovi korral lõpetada saunaskäiguga.

Suitsusaunapäeval osalemine on tasuta. Kõiki suitsusaunahuvilisi oodatakse osa võtma ja kaasa arutama.

Suitsusaunapäev saab teoks MTÜ Hinokad, Põlva talurahvamuuseumi, Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi, Urvaste seltsimaja, Võru instituudi ja Võro seltsi VKKF koostöös.

Põlva talupood kutsub kalja ja õlle valmistamise õpituppa

Homme, 16. novembril algusega kell 18 toimub Põlva talupoe tagakambris kalja ja õlle valmistamise õpituba, vahendab Põlvamaa infoportaal.

„Õlu on läbi aegade olnud eelkõige pidujook ja varem ka ohvriand, mida toodi kõigile neile, kellest arvati sõltuvat põllu viljakus, karja sigivus või kalaloomus,” andis talupoe juhataja Eve Veski väikse ajaloolise ülevaate. „Selline sümboolne akt käis käsikäes maiste tavadega, kus õlu oli tasuks inimestele, kes aitasid kaasa majandusaasta tähtsamatel ja suurematel töödel. Nii kujunesidki rahvakommetes tavad, mille kohaselt peeti õlletegemist teatud puhkudel lausa kohustuslikuks.”

Kui viljasaak vähegi lubas, katsuti õlut teha kõikideks suuremateks pühadeks. Ka kõige vaesem mees proovis vähemalt jõuluks laari õlut valmistada. Jõulud olidki ehk kõige „märjemad” pühad.

Tänapäeval on kodusest õlleteost saanud rahvakultuuri osa. On tekkinud uusi meistreid, kes oskavad seda märjukest valmistada ning siin-seal saab seda ka linnainimene maitsta.

Õllemeister Tauno Talivee juhendusel pannakse hakkama koduõlu. Räägitakse sellest, kuidas valmib kali. Saab degusteerida valmis koduõlut ning maitsta kaljajooki.

Palutakse eelregistreeruda hiljemalt 15. novembriks e-posti aadressil talupood@gmail.com teel, telefonitsi 520 6576 (Eve) või teavitada oma osavõtusoovist talupoe müüjat.

Et inemise maalõ tulnu, pidänü mõttõlaadi muutma

Ku om kimmäs tsiht ja hää lõvva, sis saa ka väikuhe valda rahha tuvva ja tüükotussit luvva, tiid Orava vallavanõmb Plakso Ülo (41). EPAn põllumajandusõ mehhanisiirmist opnu ja varramba ütessä aastat Põlva valla majandusnõvvomehe ammõtit pidänü miis om elo vana Võromaa veerevallan käümä vidänü.

Ku vallavanõmbas sait, sis tahtsõt latsiaia ja kooli staadioni kõrda saia, Piussa vahtsõ keskusõ tetä, no omma nuu as’a olõman. Kas no omma mõttõ otsan?
Laululava om viil tetä, mõisakompleks kõrda saia. Mõttit om rohkõmb ku rahha. Tahami tetä vanna sovhoosi katlamajja pritsikuuri ja hanki vahtsõmba tulõtõrjõmassina. Vana tulõtõrjõmassin ja kümme miist omma olõman, Verskah saiva oppust kah. Et tuud vaia om, tuu mõtõ sai huugu mano, ku meil viimäne suurõmb palaminõ oll’.
Seo ilma aigu olõnõs kõik tuust, kuis projektest rahha saat. Masu oll’ üttepite halv, a tõistpite andsõ võimalusõ kats suurt asja ütekõrraga odava raha iist är tetä: staadioni ja Piusa külästüskeskusõ.

A kas koolin om ka latsi, kiä staadioni pääl trenni tennü?
Om 81 last, kümmekund last käü ka naabrivaldust mi kuuli. No a meil om ka kõrralik koolimaja, võimla, staadion… Ja Oravil om ummamuudu hää vaimsus. Latsõ ja oppaja omma väega tubli. Kaitsõliiduh, luudusõ tundmisõh, perämädsel laulupidol oll’ üle poolõ kooli, seokõrd kats rühmä väläh… Keväjä kooli lõpõtanu tütärlats sai jaanuarih Eesti meistris korgushüppeh ja Balti võistlusõl tull’ kolmandas. Kats Suurmanni Vendu treenitüt korvpallipoissi omma jõudnu Eesti nuurikuundistõ.

Nii et tuu jutt om õigõ, et kõik kõvõmba sportlasõ omma maalt tulnu?
Ku kaet olümpiävõitjit, sis mitu tükkü lövväti, kiä om Talinah koolih käünü? Arva, et üte lövvät! Suurõ võitja omma kõik tulnu maakotsist, maakuulõst. Eks latsõl om maal veidemb nii halva tii valikit ku ülepää valikit, mille vahel tõmmõlda. Saa üte hää as’a pääle jäiä. A tuu sais ka inemiisi pääl. Liinan võiva treeneripalga hää olla, a ku inemine tege õnnõ palgatüüd, ei tii hingega sporditüüd, ei olõ ka tulõmust. Loe edasi: Et inemise maalõ tulnu, pidänü mõttõlaadi muutma

Uma viinamari: hää, puhas ja – kallis

Mi kandin kasvatõt viinamari mass neli-viis eurot kilo ja saa-i kuigi säästüpoodi üte-katõ euro vasta, ummõhtõ omma pall’o inemise nõun marju hää maigu ja puhtusõ iist korgõt hinda masma. A nigu om ka muu söögikraamiga, om väikul talonigul rassõ ummi viinamarju suurtõ puuti müüki saia.

Meelis Värnik. Foto Uma Leht — Meelis Värnik. Foto: Uma Leht

«Piässi olõma suurõ kogussõ, et viinamarju kohegi müüki saia,» ütel’ Eesti viinamar’akasvatamisõ «esä», Räpinä aianduskooli viinamar’akasvatusõ oppaja Kivistiku Jaan. «Mi viinamarju saa osta päämidselt kasvatajidõ mant kotost, a ka mahhekaubapoodist.»

Eestin eläse õnnõ viinamarju kasvatamisõst är ütsiku talo. Võromaal om suurõmb viinamar’akasvatajidõ «punt» Kurõnurmõ kandin – Pruuli-Kaska ja Väikemetsa talo – ja Värniku Meelis sääl lähkül Liinamäel.

«Kirodi keskkooli lõputüüs äriplaani viinamar’akasvatamisõst,» tulõt’ Värniku Meelis miilde, kuna timäl viinamar’a-plaan idanõma naas’. «Koolidirektri küsse, et kas seo äriplaani saa iks teos kah tetä? Ütli, et iks, koskil viie aasta peräst, ja är tei!» 2004. aastagal saadust edimädsest saagist vei Meelis koolidirektrile kah portsu…

Loe edasi: Uma viinamari: hää, puhas ja – kallis

Valgamaal kohtuvad ühe- ja kahemehe bändid

Lõuna-Eestis tuntud peojuht ja pulmavana Arne Nõmmik on ellu kutsunud väärt algatuse – kutsuda 26. novembril Tsirguliina rahvamajja kokku Lõuna-Eesti ühe- ja kaheliikmelised bändid.

„Sellise päeva korraldamiseks on tulnud väga palju soove nii pillimeeste kui peokorraldajate poolt,“ selgitas Arne Nõmmik. Tema sõnul annab päev hea ülevaate pillimeestest, keda on paslik kutsuda just väiksema rahvaarvuga üritustele.

“Valgamaal toimuvale üritusele ootame kindlasti ka Võru- ja Põlvamaa pillimehi,“ kinnitas Nõmmik. Nagu tavaks, annab lisaks asjatundlikule žüriile oma hinnangu ka publik.

Kohapeal on Nõmmiku sõnul olemas hea valik helitehnikat: bassivõimendus, monitorid, mikrofonid jms. Nuppe keerab kogenud helitehnik. Esinemise aeg ühe bändi jaoks on kuni 30 minutit.

Täna ootab Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse naisrühm Tantsurõõm oma sünnipäevapeole

11. novembril kell 19 tähistab naisrühm Tantsurõõm Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses oma 40. tegevusaastat suure sünnipäevakontserdiga “Oh keeruta, lennuta…”

Lisaks sünnipäevalapsele löövad kaasa Heino Tartes ja sõbrad, Ruusa segarühm “Reilender”, Tartu Ülikooli vilistlaste segarahvatantsurühm, Antsla meesansambel, “Vanaprouad” Vana-Koiolast jpt. Olete kõik oodatud sünnipäevapeost osa saama!

1971. aastal alustas Põlvas Maire Pedrase käe all tegevust naisrahvatantsurühm. Hiljem sai naisrühm endale nimeks Tantsurõõm. Visa tööga on aastate jooksul Tantsurõõmust kujunenud üks maakonna esinduskollektiive. Tantsurühm on osalenud kõikidel üldtantsupidudel, oleme käinud kontsertreisidel Soomes, Rootsis, Saksamaal, Lätis ja Leedus. Ükski rahvapidu Põlvas ning Intsikurmus ei möödu naisrühma kaaslöömiseta. Rühm on heaks sõbraks saanud TÜ Rahvakunstiansambli vilistlasrühmaga, kellega koos on ette võetud mitmeid kontserte ja reise.

Tantsurõõm on edukalt osalenud mitmetel konkurssidel. Naisrühmas tantsivad Merike Saan, Merike Kuklase, Õnnela Rohtla, Terje Heinsoo, Riina Jaaska, Margit Naruson, Lea Kirotar, Age Priimus, Kristina Paluoja, Marge Piirilaht, Kati Taal, Tiina Mõtsar, juhendaja Maire Pedras.

Räpinas saab kuulata juttu kotkastest ja must-toonekurest

Kolmapäeval, 16. novembril algusega kell 18 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu, kus kotkastest ja must-toonekurest räägib Urmas Sellis.
Urmas Sellis on Põlvamaa Valgjärve kandi mees, kes juba mitu aastakümmet tegelenud kotkaste uurimise ja kaitsega. Praegu on ta MTÜ Kotkaklubi juhatuse liige ja Euroopa Liidu konnakotkaste ja must-toonekure kaitse projekti Eaglelife projektijuht. Kotkaklubi eestvõttel on endale GPS-saatja külge saanud nii mõnigi kotkas ja must-toonekurg ning me kõik saame nende rändele kaasa elada www.kotkas.ee kodulehe vahendusel.
Loodusõhtu korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Üritus on kõigile kuulajatele tasuta ning oodatud on kõik huvilised. Kohtume keskkonnamaja suures saalis!
Lisainfo: Mari Kala, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist
tel 79990914, mob 53047565
mari.kala@keskkonnaamet.ee

Mooste toiduklubi seekordne tähelepanu on maiustel

Reedel, 11. novembril kell 18 koguneb MoKSis taas Toiduklubi, milles seekord tulevad lähema vaatluse alla erinevad maiused.

Liilia demonstreerib tiramisu tegemist, Patrick kõrvetab kokku kreembrülee ning Sveta ja Vahram valmistavad idamaist pahlavat. “Kel magusasoolikas ei ole väga arenenud, sel ei maksa heituda – meil on alati midagi ka soolasesõpradele varuks,” julgustavad korraldajad.
Peale Toiduklubi kell 20.11 tuleb samas esilinastusele Eesti rahva enda tehtud mängufilm “Täitsa Lõpp”.
Mooste ToiduKlubi alustas 4. märtsil 2010. aastal. Toiduklubi eesmärk on laiendada arusaamasid toidust, mida me sööme ja kuidas, Lisaks toiduvalmistamisele on klubi rolliks ka inimeste kokkutoomine, et koos toitu ja teadmisi jagada, nautida ja eksperimenteerida.
Ka loodab klubi algatustuumik, et iga klubi kokkusaamist juhendab erinev kokk, kel on jagada oma retseptid ja lood. Toiduklubisosalemiseks on vajalik eelnev registreerimine telefonitsi 513 8599 (Evelyn) või elektronposti teel toiduklubi@hot.ee Olete oodatud ise või koos sõpradega. Soovitatav miinimumannetus toiduklubis osalemiseks on 3 eurot ja 20 senti.
http://mooste-toiduklubi.blogspot.com
www.moks.ee

Jõuluostud Värska jõululaadalt

Traditsiooniline jõululaat toimub sel aastal 9. detsembril kella 10-15 Värska kultuurikeskuses. Laadalt on võimalik osta kohalikku käsitööd, ehteid, jõulukaunistusi, riideid, jalanõusid ja muud toredat, mida kingikotti panna. Oodatud on kõik jõulukaupade müüjad.

Müüjate registreerimine Värska kultuurikeskuses, tel: 7964 712 või 5291 619, e-post: kultuurikeskus@verska.ee. Müügikoht saalis 5 €, õues 3 €, lisandub müügiluba 1,60 €. Värska valla elanikele ja ettevõtjatele tasuta.

Tule ja tee jõuluostud Värska jõululaadalt!

Ku sul omma hää mälestüse, tahat kodopaika tagasi

ulla preeden — Preedeni Ulla. Foto: Uma Leht

Päält Põlva maavanõmba Preedeni Ulla (31) edimäst tüüpäivä pruuvsõ Rahmani Jan perrä uuri, mis inemine taa vahtsõnõ maavanõmb om.

Olõti geoloog, tennü siiämaalõ tiidüstüüd. Kuis nüüt äkki sääne muutus, et naksiti maavanõmbas?
Olli tiidüseh saanu tuu, midä ma tahtsõ, olli kaitsnu doktorikraadi ja otsõ vahtsit välläkutsit. Ma otsõ välläkutsit vast kül inämb tiidüseh, a tetti sääne pakminõ. Ma olli kõik aig mõtõlnu tuu pääle, et võinu inämb ummi asjo tetä Põlva maakunnah, olla sääl aktiivsõmb.

Ku häste ti tunnõti ello täämbädsen Põlva maakunnan?
Kimmäle tiiä ma inämb tuud, miä om sündünü Räpinä kandih. Mu vanõmba ja sõsara-vele omma siiämaani sääl ja küländ sakõstõ, võit pia üteldä, et ülikooli aigu egä nätäl, perämidsel aol tsipa harvõmb sai maal käütüs, kas sis abih vai niisama küläh.
Olõ hinnäst kõik aig pruuvnu uudissiga kursih hoita. Tutva kah iks kõnõlõsõ, miä sünnüs.

Midä Räpinä kant ti jaos tähendäs?
Kodo. Sääl ma olõ üles kasunu, koolin käünü. Olli sääl aktiivnõ ja nüüt, ku lää Räpinäle, om sääne hää tunnõ, teküs nostalgia. Egä kõrd om hää tunnõ. Egä kõrd om sinnä hää minnä. Seo om ka põhjus, mille ma siiämaalõ väega sakõstõ olõ sääl käünü. Loe edasi: Ku sul omma hää mälestüse, tahat kodopaika tagasi

Võrumaal on tulekul suitsusaunapäev ja näitus suitsusaunadest

Laupäeval, 19. novembril toimub suitsusaunapäev, mida peetakse sel aastal kahes kohas – Urvastes ja Karilatsis. Päev algab kell 10 Urvaste rahvamajas, kus üliõpilased koos juhendajaga tutvustavad paari tunni jooksul suvisel pärimusekogumisel kuuldut-nähtut. Peale lõunat kell 14 jätkub päev Põlvamaa Talurahvamuuseumis Karilatsis, kus avatakse näitus “Savvusann – mi uma sann” ning kõneldakse aasta jooksul suitsusaunade hüvanguks tehtust. Juttu tuleb ka praegusaegsest saunapärimusest, sauna ehitamisest, avatud suitsusaunade ettevõtmisest. Päeva lõpuosas peetakse teelaua taga ühine arutelu ja lepitakse kokku edasised tegevusplaanid. Seminari ajal küdema pandud muuseumi suitsusaun saab valmis õhtul kella kuue paiku ja päeva saab soovi korral lõpetada saunaskäiguga.

Suitsusaunapäeval osalemine on tasuta, oodatakse kõiki suitsusauna-huvilisi osa võtma ja kaasa arutama.

Vaata siit kutset ja kava!

Suitsusaunapäev saab teoks MTÜ Hinokad, Põlva Talurahvamuuseumi, Tartu Ülikooli Kultuuriteaduste ja kunstide instituudi, Urvaste Seltsimaja, Võro Instituudi ja Võro Seltsi VKKF koostöös, toetavad Kultuuriministeerium ja Võru Maavalitsus; suitsusaunanäituse tegemist toetas Põlvamaa Partnerluskogu LEADER-programmist.

Teabeläte: www.savvusann.ee

Reedel räägivad Põlvas mehed meestega meestest

Reedel, 4. novembril algusega kell 9 toimub Põlvas Pesa hotellis terviseseminar „Mehed meestega meestest 2011”, annab teada Põlvamaa infoportaal.

Põlva maavalitsuse terviseedenduse peaspetsialisti Ene Mattuse sõnul on seminariga kavas tõsta meeste terviseteadlikkust ning seeläbi tervislikel põhjustel tööhõivest väljalangemist ära hoida.   Normaalsest söömisest ja joomisest räägib TÜ professor M. Zilmer, põhilistest tugi- ja liikumiselundkonna probleemidest, nende põhjustest ja ravist füsioterapeut L. Kamja.

Seminarile järgneb treening ja aktiivne liikumistegevus Põlva spordikooli ujulas.

  Üritus on tasuta, kuid registreeruda tuleks kohe.   NB! Riietu sportlikult või võta treeningriided kaasa, ka ujuma ning sauna minekuks.

  Info ja eelregistreerimine:  Ene Mattus, telefon 521 2331, e-posti aadress ene.mattus@polvamaa.ee    

Rosma vanemate kool kutsub kolmandasse tundi

Rosma kool — Hetk kogupere konverentsilt Rosmal möödunud kevadel. Foto: Rosma Haridusselts

MTÜ Rosma Haridusselts kutsub kolmapäeval, 2. novembril algusega kell 18 vanemate kooli kolmandasse tundi, mille peateemaks on hingedeaeg.

Tunniplaan
18.00 – 18.30 Soojendusmängud / õpetaja Külli Volmer
18.30 – 19.30 Hingedeaeg, mardisandid, laternapidu waldorfkoolis ja -lasteaias – kuidas need on seotud inimeseks kasvamisega. Milliseid hingeelamusi me hilissügisel läbi elame ja lastele pakume. Muinasjutud. Kust leiame jõudu argipäevaks. Rahust ja soojusest, tolerantsusest ja abistamisest / lasteaia õpetaja Heli Kudu
19.30 – 20.30 Laterna valmistamine – näidaku see latern teed kuni jõuluvalguse süttimiseni

Traditsioonilise vahetunni võileivad süüakse ja tee juuakse nagu koolilapsele kohane!

Vanemate kool on avatud kõigile lapsevanematele ja huvilistele, kellel on küsimusi lapse kasvamise toetamise ja waldorfpedagoogika kohta. Osalemine tasuta, panus annetuslik. Loe edasi: Rosma vanemate kool kutsub kolmandasse tundi

Kopli taluköök ahvatleb katsetama lambalihaga

Laupäev, 19. november on Postitee ääres tegutsevas Kopli taluköögis pühendatud lambalihalikele ahvatlustele, annab teada Põlvamaa infoportaal.

Tallinki koka Roman Kljutšivski juhendusel õpitakse esmalt lammast õigesti tükeldama ning valima iga roa jaoks parim lihapala. Koos valmistatakse põnevaid lambaliharoogi – olgu siis traditsioonidest või hoopis maailma maitsetest kantud.   

Kooskokkamine toimub 19. novembril algusega kell 11 Kopli taluköögis. „Koguneme ja saame üksteise ja kursuse menüüga tuttavaks. Siis paneme põlled ette ja suundume kööki, kus juhendaja käe all saavad selgeks nii lamba tükeldamise kui ka küpsetamise nipid,” kirjeldab ettevõtmist perenaine Kaire Mets. „Väikestes gruppides valminud roogasid maitseme ja kiidame ühises söögilauas. Kaasa kõik retseptid ja rohkesti uut inspiratsiooni.”

  Sel suvel alustanud Kopli taluköögis on varem toimunud õppepäevad, kus ühiselt pliidi taga askeldades on valmistatud põnevaid hoidiseid ja maitsvaid köögiviljaroogasid ning küpsetatud saiakesi.  

Rohkem infot: www.koplitalu.ee.

Kanepis tuleb targa töö keskuse stardiseminar

6. novembril kell 12.30 toimub Kanepi targa töö keskuse (kaugtöökeskus) stardiseminar. Tutvustatakse, mida keskuses teha saab ja mida keskus targalt töötada soovijatele pakub. Kogemusi ja teiste keskuste praktikat jagavad Targa Töö ühingu inimesed.

Seminarile oodatakse vaimutööinimesi, töötuid, väikeettevõtjaid, MTÜsid ja teisi, kes on valmis Kanepi targa töö keskuse tegevustes kaasa lööma. Seminar toimub ESFi projekti „Riskirühmade tööturule sisenemist ja töötamist toetavate kaugtöökeskuste võrgustiku arendamine” raames.

Info ja registreerimine: Enn Ruusmaa, MTÜ Kanepi Kommunikatsioonikeskus, tel 503 6304, e-posti aadress: enn@kanepi.ee, Skype: arendustugi.ee

Kanepi targa töö keskus töötab ettevõtlusinkubaatorina, kus paljud teenused on tasuta või soodustingimustel:
• internetiühendus (Wifi);
• töökoha rent;
• kontoriruumi rent;
• kontoritehnika kasutamine (arendamisel);
• ettevõtlusega alustamise nõustamine;
• tööturule sisenemise ja töö leidmise nõustamine;
• seminariruumi rent;
• koolitused;
• asukate ühisturundus ja teenuste portaal (arendamisel).

Kanepi targa töö keskuse (esimesed) asukad pakuvad järgmisi teenuseid:
• äriplaanide ja toetusprojektide koostamine;
• raamatupidamisteenus;
• konsultatsioonid (ärialustamine, finantsjuhtimine, turundus, äriplaani hindamine);
• kinnisvarakonsultatsioonid ja teenused;
• IKT-lahendused ja kasutajatugi.

Boonusena toredad inimesed ja uued ideed. Võimalus rääkida kaasa keskuse teenuste kujundamisel ja keskuse kaudu oma teenuseid pakkuda. Kanepi Targa Töö keskus kuulub üle-eestilisse Targa Töö ühingu võrgustikku, mis teeb koostööd samasuguste keskustega üle maailma.

Varbuse muusikamõis esitleb: Viljandi Gypsy Jazz Collective

5. novembril algusega kell 20 esineb Varbuse muusikamõisa aidamajas Viljandi Gypsy Jazz Collective.

Ansambel koosneb viiest noorest muusikust, keda ühendavad ühised kooliaastad TÜ Viljandi kultuuriakadeemias ning kirg mustlasjazzi vastu, olgu selleks siis stiili “isad” Django Reinhardt ja Stèphane Grappelli või tänapäeva tipptegijad Biréli Lagrène ja Frank Vignola.

Koosseis:
Maarja Soomre – vokaal
Eeva Talsi – viiul
Villu Talsi – mandoliin
Jaan Jaago – kitarr
Andres Alaru – kontrabass

Kontsert kestab 2×45 min. Pärst kontserti jämmsession – oma pillid kaasa! Üheskoos loome aidamajale uudse jazzupubiliku õhustiku, koos kontserdi ja pärastise jämmiga.
Omad joogid ja suupisted võib kaasa võtta, kohapeal saadaval kohvi/tee/allikavesi.

Noorte muusikute toetuseks soovitatav annetus al. 4€. Kaugemalt tulijatele soovi korral võimalus jääda öömajale pererahva külalistemajas (voodikoht 10€), vaja ette teatada!

Kalev ja Nataly Lindal

Põlva Kunstikoolil peab juubelit

Põlva Kunstikooli õpilase 8 aastase Joosep Miina töö

4. novembril kell 15.30 alustab Põlva Kunstikool oma kümnenda tegevusaasta täitumist tähistavat üritustesarja näituse „Kümme tõmmist kunstikoolist“ avamisega.

Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse jalutusgaleriides ülespandud näitus annab läbilõike õpilaste töödest läbi aegade. Lisaks on salongis avatud näitus õpetajate loomingust.

Samal päeval kell 16.00 esitletakse Põlva kunstikooli maaliklassis juubelitrükist, kus vaadeldakse kooli tegemisi nii õpilaste silme läbi kui ka ruumilisest tähendusest lähtuvalt.

Kõiki kunstikooli vilistlasi, sõpru, lapsevanemaid ning kindlasti Põlva linna haridus- ja kultuurielu juhtfiguure ning edendajaid odatakse osalema kooli tulevikku vaatavasse mõttekotta. Mõttekoda modereerib Ivika Nõgel. Mõttekoja lõpus tutvustab oma viimaste aastate loomingut kooli vilistlane Riho Kall. Vilistlaste jaoks jätkub kooli sünnipäev Undergroundis asetleidva Wunderpunk peoga.

2001. aastal loodud Põlva Kunstikool on varem tegutsenud Põlva Noorsookeskuse Kunstistuudio mantlipärija. Õppetöö Põlva Kunstikoolis toimub riikliku huvialakoolide kunsti-õppekava alusel neljal õppeaastal ning sisaldab joonistamise, maalimise, kompositsiooni ja vormiõpetuse baaskursusi. Loe edasi: Põlva Kunstikoolil peab juubelit

Varbuse muusikamõis kutsub jazziõhtule

5. novembril 2011 algusega 20.00 toimub Põlvamaal Varbuse Muusikamõisa aidamajas Viljandi Gypsy Jazz Collective kontsert. Huvilistel on võimalus osa saada Eeva ja Villu ning sõprade uue loomingulise kollektiivi elu esimese kontserttuuri lõppkontserdist.

Pärast kontserti toimub jämmsession, oma pillid kaasa! Üheskoos loome aidamajale uudse jazzupubiliku õhustiku, koos kontserdi ja pärastise jämmiga. Omad joogid ja suupisted võib kaasa võtta, koha peal saadaval kohvi/tee/allikavesi.

Noorte muusikute toetuseks soovitatav annetus alates 4€. Kaugemalt tulijatele soovikorral võimalus jääda öömajale pererahva külalistemajas (voodikoht 10€), vaja ette teatada! Klubiüritusel osalemiseks vajalik registreerumine.

Viljandi Gypsy Jazz Collective koosneb viiest noorest muusikust, keda ühendavad ühised kooliaastad TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias ning kirg mustlasjazzi vastu, olgu selleks siis stiili “isad” Django Reinhardt ja Stèphane Grappelli või tänapäeva tipptegijad Biréli Lagrène ja Frank Vignola. Nendelt suurkujudelt inspiratsiooni ammutades, sukeldudes Eesti heliloojate loomingusse ning igaühe individuaalsest muusikalisest kogemusest oleme loonud oma visiooni. Nutikad arranžeerinud, energiast pakatav esitus, kikivarvukile ajavad improvisatsioonid ja koosmängust tekkiv sünergia on see, mis panevad meid tiksuma! See muusika lihtsalt toob naeratuse näole nii meil endil kui ka kuulajatel. Loe edasi: Varbuse muusikamõis kutsub jazziõhtule

Vanakõsõ tahtva iks koton ellä

Ku viil mõnõ aasta iist oll’ vanal Võromaal väega rassõ hädälidsele vapa hoolõkodokotust saia, sis no kotussit om ja hoolõkodo piät hoobis inämb tuu pääle mõtlõma, kuis sääl elämist huvitavambas tetä.

Valli Hilli (79) ja Neissaarõ Maie (73) omma elänü üte aasta Piigastõ pansionaadin. «Ma olõ kül pikält Tarton elänü, a uman latsõpõlvõn elli ma tan lähkün Karilatsil. Tuuperäst tahtsõ ka siiä hoolõkodo tulla,» jutust’ rõõmsamiilne Hilli. Kotost tull’ tä är tuuperäst, et ei kuulõ inämb häste ja nägemine om kah kehvä.
Maie ütel’, et timä lännü parõmba meelega siski kodo tagasi. «Latsõ pelgäse, et ma ei saa ütsindä toimõ,» ütel’ tä. «Ma esi kül arva, et saa peris häste ütsindä eletüs.»

Ka sotsiaaltüütäjä tiidvä, et vanainemise tahtva iks perämädse aoni uman koton ellä. Miä tuust, et hoolõkoton olõ-i vaia vaiva nätä puiõ nõstmisõ, kraammisõ ega söögikiitmisega.

«Eks iks mõtõldas, et hoolõkodo om üts hirmsa kotus. Tuud arvamist om rassõ murda,» ütel’ Põlva liina sotsiaaltüü as’atundja Paide Anu. Timä jutu perrä om ka noid, kiä esi hoolõkodokotust küsüse, a inämbüisi viiäs vana–inemine hoolõkodo kas latsi vai tohtridõ pallõmisõ pääle.

Lasva valla sotsiaalosakunna juhataja kotussõtäütjä Järvpõllu Angela ütel’, et näide valla sotsiaalmajan Kääpäl eläse päämidselt ütsigu vanainemise. Kinkal omma latsõ, püüdvä esi toimõ tulla.

«Osa lätt sotsiaalmajja õnnõ talvõs, ku ei jõvva inämb esi elämist küttä. Keväjä mindäs kodo tagasi,» ütel’ tä. «Osa lepvä ja saava arvu, et näil om hoolõkoton parõmb.» Loe edasi: Vanakõsõ tahtva iks koton ellä

Setomaa ehedad ehted on seebikoda ja „Peko”

MTÜ Setomaa Turism eestvedamisel valiti tänavu EHE Setomaa tiitli saajateks Vana Jüri seebikoda ja Värska vallavalitsus „Peko” etenduse idee ellukutsumise eest, annab teada Setomaa infoportaal.

Kokku hindas žürii seitset sellesuvist sündmust ja ettevõtmist. Nende hulgast pälvis suurima tunnustuse Kolossova külas Vahtraoru talus avatud Vana Jüri seebikoda, kus lõppenud turismihooajal polnud päeva, mil läbi poleks astunud ühtki uudistajat.

Teine EHE Setomaa tiitli saaja oli Värska vallavalitsus, kelle eestvõttel valminud „Peko” lavastust võib käsitada nii Värska valla kui ka kogu Setomaa mainekujundusena.

Lisaks neile kahele ettevõtmisele olid žüriile hindamiseks välja pakutud Lüübnitsa sibula- ja kalalaat, Piusa ürgoru puhkemaja, etendust „Maratsauk”, Ostrova festival ja Seto seltsimaja.