EAS koostöös Marketingi Instituudi ja Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga kutsuvad Lõuna-Eesti ettevõtjaid erinevatele ekspordivaldkonna koolitustele. Ekspordivaldkonna koolituste korraldamist rahastab Euroopa Sotsiaalfond.
Koolitused on peamiselt suunatud väikese ja keskmise suurusega tegutsevatele eksportööridele valdkondlike ja sihtturge puudutavate teadmiste ja oskuste arendamiseks.
21. aprilli varahommikul saab stardi üks kauneim ja karmim aerutamismaraton Euroopas – Võrust Tamula järvelt alguse saav VII Võhandu maraton.
Võhandu maraton on suurepärane võimalus aerutamiselamuse hankimiseks Eestis. Läbida tuleb 100 kilomeetrit ühe päevaga huvitaval ja ekstreemseid momente pakkuval Võhandu jõel. See on aukartust äratav väljakutse kõigile aerutamishuvilistele.
Startides Võru linnast Tamula järvelt on jõekaldad esmalt madalad. Pärast mõnetunnist aerutamist muutuvad kaldad järk-järgult kõrgemaks ning jõgi jõuab ürgorgu. Ürgorg on liigendatud paljude lisaorgudega ning ääristatud järskude metsaste kallastega ja arvukate püstloodsete liivakivipaljanditega. Maratoni viimases osas muutuvad jõekaldad taas madalamaks. Jõel sõites avanevad suurepärased vaated põlismetsadele ja niitudele ning liivapaljanditele, mida vanarahvas nimetas müürideks.
Aegade jooksul on jõele ehitatud kokku seitse vesiveskit. Neist mõnedest on jäänud järgi vaid varemed, aga just nende veskitammide läbimine lisab maratonile paraja portsu adrenaliini.
Aeruta osavõtjana või ela omadele kaasa otse jõekaldal – üritus on seda väärt!
Sõitu on võimalik jälgida ka reaalajas internetis.
Torm tekitas laupäeva hommikul kella 10 paiku Põlvamaal, Kiidjärve külas asuvale Kassioru puhkemajale vähemalt 5000 euro suuruse kahju, kui suure tuulega murdunud noor kuusk purustas kanuud, süstad ning nende hoiustamiseks ja transpordiks mõeldud spetsiaalse raami.
Kolmapäeval 28. detsembril toimub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses suur aastalõpu tantsupidu. Igihaljaid hitte läbi aegade ja terve õhtu jooksul mängib paljude lemmik mitme põlvkonna vältel ansambel Apelsin!
Jätkuvalt hea tuju eest kannab hoolt Trio Commedia ehk siis Anne Veesaar, Tarvo Krall ja Toomas Tross. Silmailu ja meelelist naudingut pakub varieteetrupp Celavy.
Keskööl võimas ilutulestik, peale mida kohe kuumad tantsuhitid suurel ekraanil helis ja pildis DJ Kepu valikul kuni varaste hommikutundideni.
19. detsembril anti Värska Kultuurikeskuses pidulikult üle Anne Vabarna nimelised omakultuuripreemiad.
Seto lauluema Anne Vabarna nimelist omakultuuripreemiat annab Värska Vallavalitsus välja alates 1995. aastast. 2007. aastast muudeti statuuti ning lisaks jooksva aasta saavutuste ja panuse eest antakse iga nelja aasta tagant omakultuuripreemiad elutöö eest. Panust omakultuuri arengusse hinnatakse nii vallasiseselt kui –väliselt.
Komisjoni otsuse alusel anti sel aastal vallasisene elutööpreemia leelokoorile LEIKO pikaajalise ja viljaka tegevuse eest seto leelo edasikandmisel, õpetamisel ja talletamisel. Vallavälise elutöö preemia sai Vello Jüriöö järjepideva tegevuse eest seto keele tähtsustamisel sõnas ja kirjas.
Volikogu esimehe Vello Saare sõnavõtt kajastas komisjoni otsust ja tagamaid selleaastaste laureaatide kohta.
Traditsiooniliselt juhtis Anne Vabarna preemiate üleandmise tseremooniat eelmise aasta laureaat – Tea Korela. Kohalikud leelokoorid esitasid Anne Vabarna laule.
Põlvamaa spordiklubide esindajad ning maavanem selgitasid lõppeva aasta parima nais- ja meessportlase, spordineiu ja -noormehe, võistkonna ning treeneri.
Parimaks naissportlaseks valiti tänavu orienteeruja Annika Rihma ning meessportlaseks vabamaadleja Elar Hani. Parima spordineiu tiitli pälvis orienteeruja Daisy Kudre ning -noormehe tiitli laskur Peeter Olesk.
Edukaimaks võistkonnaks valiti tänavu Serviti käsipallimeeskond, parimaks treeneriks Kalmer Musting, kelle panus lisaks Serviti meeskonna treenimisele on olnud ka järelkasvu eest hoolitsemine.
Põlvamaa parimate sportlaste väljaselgitamisel andsid oma hääle OK Põlva Kobras, Põlva Käsipalliklubi, FC Lootos, Põlva Laskespordiklubi, OK Värska Peko, Spordiklubi VERKO, Põlva Matkaklubi, Põlva Terviseklubi, Spordiveteranide Klubi, Räpina Spordiklubi, Mooste SK Mõis, Laheda Spordiklubi, Võrkpalliklubi Volly, Põlva Male-Kabeklubi, Põlva Kergejõustikuklubi, Laheda Spordiklubi, SK Sun Dome, Vastse-Kuuste SK Känguru ja Põlva maavanem.
Eile tehti Postitee ääres tegutsevas Kopli taluköögis kokkuvõtteid lõppeva turismiaasta olulisematest märksõnadest ning jagati tunnustust tänavu enim silma paistnud Põlvamaa tegemistele-tegijatele.
“Ootan igal aastal põnevusega seda aega, kui turismitegijate konkursile ettepanekud laekuma hakkavad,“ tunnistas SA Põlvamaa Arenduskeskuse turismiarendusjuht Ulla-Maia Timmo. „Nagu varasematel kordadel, nii oli tänavugi ettepanekute hulgas neid, kelle esitamise suhtes olin olnud üsna kindel, aga ka tõelisi üllatusi.“
Põlvamaa Turismitegijaks 2011 valiti nelja kandidaadi seas Värska vallavalitsuse ja teatri Vanemuine ühistööna etendunud Peko lavastuse ning Maanteemuuseumi.
Sel suvel suure menuga Värskas etendunud algupärane vabaõhuetendusse oli kaasatud nii professionaalsed näitlejad kui Värska rahvakultuurikollektiivid oma eheda leelo ja rahvariietega. Populaarsed lavatükid tõid sel suvel Värskasse vaatajaid üle Eesti ja kaugemaltki.
Mullu samal konkursil Aasta uustulnuka tiitli pälvinud Maanteemuuseum ja selle 2010. aastal valminud väliala Teeaeg jätkas tänavu atraktiivsete programmide, ürituste jms tegevuste korraldamisega, mis tõi ainuüksi juulikuus muuseumisse rohkem kui 11 000 külastajat. Maanteemuuseum on olnud ka heaks partneriks piirkonna ettevõtjatele – nii näiteks on 2011. aasta suvel toimunud laadalaupäevad, kus kohalikud väike-ettevõtjad on saanud realiseerida oma toodangut.
Veel olid esitatud selles kategoorias Heidi Vihma ja fotograaf Lauri Kulpsoo retseptiraamat „Setost saarteni“ ning Räpina Hea Kodu päevad.
Ka Aasta uustulnuka kategoorias oli üles seatud neli kandidaati.
Tiitel läks tänavu augustis tegevust alustanud Kopli taluköögile. „Kopli taluköögi tegevus on heaks näiteks, kuidas nn baasteenuste (majutus, seminariruumi rent) turundamisel on üheks efektiivseks võtteks atraktiivsete koolituspäevade korraldamine,“ on öeldud kandidaadi ülesseadmisel. Samuti on Kopli taluköök suutnud esimestel tegevuskuudel käivitada (toidu)klubilise tegevuse, mis kindlustab ettevõtmisele jätkusuutlikkuse. Oma tegevuses rõhutab Kopli taluköök nii Põlvamaa ja Postitee kui ka keskkonnasõbralike ja toidukultuuri väärtuste kandmist.
Veel olid selles kategoorias esitatud Eesti Fototurismi Keskus, Vana Jüri seebikoda ning Süvahavva villavabrik-muuseum.
Aasta Rohelise Teo tunnustuse Piusa koobaste külastuskeskus. 2010. aasta lõpus avatud külastuskeskus on eeskujuks teistele turismiobjektidele oma taastuva energia kasutamisega hoone ülevalpidamisel. Lisaks võimele looduskaitse all olevaid koopaid külastajatele demonstreerida ning keskuse sobivusele keskkonda, on rajatis tähelepanuväärne säästliku energia kasutamisega poolest. Nii on hoone energiaallikaks valitud teraviljajäätmetel (kaeral) töötav 60 kw-ne katel, lisaks päikesekollektorid sooja vee saamiseks jms.
Veel olid selles kategoorias esitaud ökofestival “Rohelisem Elu”, loodusemees Ain Erik, Võhanduveere vabaõhukeskus ja Ahja Tuglase muuseumi uus väliala.
Aasta turismitöötaja kategoorias oli kandidaate kaks. Äärmiselt võrdses konkurentsis läks laureaaditiitel peamiselt veematku korraldavale Aivar Kottisele. Veel oli esitatud selles kategoorias Pesa hotelli ettekandja Kirsika Rattuse kandidatuur.
Põlvamaa turismiettevõtjate tunnustamisüritust korraldatakse alates 2002. aastast.
Laivi ja lapsed, jookseb heie ja jutulõng. Foto: Rosma Haridusselts
Vana, külakooliks ehitatud palkmaja. Siseruumides õdus valgus, kodune õhkkond, toidulõhnad, ahjusoojus. Kahe toatäie kaupa särasilmseid lapsi. Ühes nurgas villakottide keskel veereb vokiratas ja käib usin töö. Sajanditagune pilt? Ei sugugi! Tegemist on argipäevaga Põlva külje all Rosma lasteaias.
Kõikide toredate kasvatajate-õpetajate hulgast tuleb täna juttu Laivi Raamat-Boekest ehk kasvataja Laivist. Esiteks sellepärast, et on jõuluootus ning kõik soe ja kodune on eriliselt hinnas, teiseks sellepärast, et allakirjutanu sai Laivi fenomenist vahetult osa Rosma Vanemate Kooli aasta viimases tunnis.
Kõigepealt lasteaiast. Rosma lasteaed on waldorflasteaed, mille üheks põhimõtteks on, et kõige paremini kasvab laps igapäevasid vajalikke tegevusi toimetavate täiskasvanute kõrval. Eriti hea on, kui mingi toimingu loogikat saab kogeda algusest lõpuni. Nii on lasteaialapsed käinud kevaditi vaatamas Laivi lammaste vastsündinud tallesid, sobranud kättpidi pehmes lambavillas, villa kraasinud, näinud selle imelist ketramist lõngaks ning hiljem uudishimulikult uurinud, mis nende kasvatajate klõksuvate varraste vahelt ka sünnib. Villaga on muudki tehtud – näiteks vilditud mänguvaip lasteaia põrandal.
Üks on selge – kui Laivi voki välja võtab, on lastekobar seal ümber. Muidugi tahetakse ka ise imeasja proovida, aga selle peale lausub Laivi targa ja elukogenud inimesena: „Selle töö tarvis, laps, pead sa veel natuke kasvama!“ Küll aga tohivad toimekad käekesed villa puhastada ja käsikraasidega kraasida. See viimane on juba päris raske töö ning imestama paneb, kui kaua on lastel tahtmist selle kallal pusida. Laivi tähelepaneku järgi ongi vokk parim kasvatusvahend just kõige marakratimatele põngerjatele, vokk teeb kogu „kasvatustöö“, Laivil jääb üle vaid siin-seal sõnake poetada või mõni meeldetulnud lugu jutustada. Ketramine ja jutuvestmine sobivad hästi kokku! Loe edasi: Laivi vokivurin taltsutab marakratte
Valgustatud külatänav suurendab piirkonna turvalisust. Foto: Reeli Kork
Hatiku külaosa vanema ja projektijuhi Annika Freibergi edastusel saab Hatiku külarahvas käesoleva aasta lõppedes taas rõõmu tunda, kuna valmis sai küla infotahvlite valgustusprojekti teine etapp.
Projekti teise etapi kogumaksumuseks kujunes 5465 eurot, millest 60% saadi Leader-toetusena, 1917 euroga toetas omaosalust Põlva vallavalitsus ja ülejäänu kaeti külaseltsi vahenditest.
Hatiku elanike jaoks on infotahvlite ja postkastide valgustuse rajamine suureks sammuks turvalisuse suurendamisel ning valgustus kergendab oluliselt ka postiljoni tööd. “Suurt rõõmu tunnevad kindlasti tervisespordi harrastajad ja muidugi lapsed, kel on nüüd pimedal sügis-talvisel ajal olemas valgustatud liikumisrajad,” on külaosa vanem rahul.
Projekti elluviimisele aitas kaasa Põlvamaa Partnerluskogu, toetades projekti Leader-programmi kvaliteetse, turvalise ja korrastatud elukeskkonna meetmest.
„See projekt on heaks näiteks Leader-lähenemise põhimõtte – mitme sektori partnerluse – edukast toimimisest,“ kommenteeris Põlvamaa Partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle.
Infotahvlite valgustuse projekti koostas ning valgustuse ehitas OÜ Eltam.
Laupäeval, 10. detsembril Põlva kultuuri- ja huvikeskuses toimuval jõululaadal pakutakse lisaks tavapärasele jõulutamisele ka põnevaid tegemisi viguritoas ning uudistamist miniloomaaias.
Nii näitavad underground-is sisse seatud viguritoas päkapikud, kuidas elevantide hambapastat tehakse, kuidas võlukepikesega tuld süüdatakse, kuidas ühest pudelist saab välja valada kolme erinevat jooki, kuidas nähtamatu aine tuld kustutab jms.
Väikses fuajees on end jõulululaada ajaks sisse seadnud kääbuslambad, küülikud, haned, kanad, tuvid jne.
Lisaks sisustavad laadaprogrammi jõuluvana, Põlvamaa mandoliinide orkester, lõõtsapoiss Mart Kirotar, Põlva keskkooli raamatusõprade ringi liikmed näidendiga „Jõulu eel” ja Põlva ühisgümnaasiumi näitering etendusega „Tähevalguse kuningriigis”.
Täistuuridel töötab kohvikus pannkoogi- ja piparkoogitehas, õpetatakse ka piparkoogimaja valmistama. Loomulikult pakub laat võimaluse jõuluvana kingikotte täita.
Tänavu on riigimetsa majandamise keskus (RMK) omal käel riigimetsast jõulukuuse toojaile välja pakkunud 135 kuusekohta üle Eesti. 16.-22. detsembrini toimuvad seitsmes kohas ka juhendatud kuuseretked. Kuuse eest saab tasuda nii mobiilimaksega, ülekandega internetipangas kui ka enne juhendatud kuuseretke algust kohapeal.
„Tegime sel aastal jõulupuu leidmise võimalikult lihtsaks: koduleheküljel on valida 135 kuusekohta, mille koordinaatidel klikkides avaneb üldkasutatav kaardirakendus, mis aitab ka sõiduteekonda planeerida,” selgitas RMK metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Väät.
Kodulehel toodud kuusekohad on üks võimalus. „Kõik need, kes on endale sobiva jõulupuu ka varem riigimetsast toonud või kes teavad kindlaid kohti, kust puu võtta võib, saavad kuuse tuua ka mujalt.” Selleks tuleb enne aga kindlasti veenduda, et valitud koht asub riigimetsas ning seal pole looduskaitsepiiranguid.
16.-22. detsembrini korraldatakse seitsmes kohas üle Eesti juhendatud kuuseretki, metsaminekule eelneb loodushariduslik lühiprogramm. Sobivad paigad jõulupuu leidmiseks on RMK spetsialistid välja otsinud ja osalejatele jääb vaid maksmise, puu valimise, saagimise ning kojuviimise rõõm.
Ühe- kuni kolmemeetriste kuuskede hinnad jäävad 3 ja 13 euro vahele ning jõulupuu eest saab maksta looduskeskustes sularahas, pangaülekande või mobiiliga. RMK juhib tähelepanu, et looduskeskuste ja kontorite juures ei müüda juba raiutud kuuski, seega peab kuuseretkele tulijal olema kaasas oma saag. Samuti vastutab igaüks ise oma kuuse äraviimise eest.
Jõulukuuski tohib riigimetsas raiuda vaid sealt, kus neil ei ole lootust suureks kasvada – teede ja kraavide servadest, elektriliinide alt ja metsasihtidelt.
Lisainfo ja registreerimine kuuseretkedele aadressil www.rmk.ee/kuuseke, jooksvaid küsimusi aidatakse lahendada kuuseabitelefonil +372 676 7532 ja e-postiaadressi kuuseke@rmk.ee vahendusel.
ÜRO Lastefond Unicef Eesti pikendas Põlva linna laste- ja noortesõbralikkuse osalussertifikaati 31. detsembrini 2014. aastal.
Põlva linnale omistati laste- ja noortesõbraliku linna tiitel 2005.a novembris. Käesolevaks aastaks on liikumisega ühinenud 12 Eesti linna, lisaks Põlvale veel Tartu, Narva, Pärnu Saue, Kunda, Tallinn, Viljandi, Jõhvi, Kuressaare, Haapsalu ja Rakvere.
UNICEFi poolt algatatud liikumisega “Laste- ja noortesõbralikud linnad” ( Child FriendlyCities ) on ühinenud pea kõik Euroopa riigid . Liikumise eesmärk on tõsta esile ja tunnustada neid linnu, kus hoolitakse oma väikestest elanikest ja nende tulevikust. Eesti ühines selle liikumisega 2004. aastal.
Statistikaamet alustas 1. detsembril teavituskampaaniat, et tõsta Eesti elanike teadlikkust 31. detsembril algavast 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusest (REL 2011). Loendusel osalemise info jõuab Eesti elanikeni tele ja raadio, aga ka välimeedia ja otseposti kaudu.
„Aasta viimasel päeval algava rahvaloenduse tunnuslauseks on „Igaüks loeb!”. See väljendab loenduse sügavamat ideed – iga Eesti elaniku osalemine loendusel on ääretult tähtis, et saada parimad andmed Eesti elu korraldamiseks järgmise kümne aasta jooksul,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.
Teavituskampaania läheneb rahvastiku teemale Eesti rahvaloenduste 130-aastase ajaloo kaudu ja küsib, kui palju on praegu Eestis elanikke. „See on Eesti jaoks üks põhiküsimusi, sest mõjutab ju meie tulevikuvalikuid ja -võimalusi,” lisas Potisepp. „Vaid tänu kümnele varasemale rahvaloendusele teame, kui palju on meid viimase 130 aasta jooksul Eestis elanud,” märkis ta.
REL 2011 teavituskampaania koosneb kolmest etapist, millest esimese jooksul tutvustatakse 31. detsembril algaval rahvaloendusel osalemise võimalusi. „Et loendusel osalemine oleks võimalikult mugav, saab esmakordselt ise valida küsimustiku täitmise viisi — selle võib täita jaanuarikuu jooksul interneti teel või oodata rahvaloendaja külastust ajavahemikus 16. veebruarist kuni 31. märtsini,” selgitas Potisepp.
Jaanuaris, kampaania teise etapi keskmes on internetiloendusel osalemine ning veebruaris ja märtsis keskendub kampaania rahvaloendajate külaskäigule.
Teavituskampaania kestab detsembri algusest märtsi lõpuni ja selles kasutatakse nii tele-, raadio-, print-, väli- kui ka internetireklaami. Samuti jõuab detsembri teises pooles kõigi teadaolevate eluruumide postkastidesse kolmekeelne infovoldik.
Teavituskampaania töötasid välja reklaamiagentuur Creatum OÜ ja meediaagentuur Inspired Communications OÜ, kes võitsid selleks korraldatud riigihanked.
Vaata ka teavituskampaania esimest teleklippi:
Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.
2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.
Homme, 3. detsembril korraldavad SA Põlvamaa Arenduskeskus ja Põlva maavalitsus mittetulundusühenduste suurpäeva, mis kannab intrigeerivat alapealkirja „Põlvamaa – roosa või roheline?“
Põlvamaa mittetulundusühenduste liikmed ja huvilised oodatud kaasa mõtlema laupäeval, 3. detsembril kell 10-17 Põlva Kultuurikeskuses.
Alustuseks luuakse pilt olukorrast Eestis – kas ja kuidas tehakse siin koostööd? Mis on selle tulemusena sündinud? Osalejad saavad aimu, miks ja kuidas esialgsest väikesest ideest on kasvanud ülemaailmne aktsioon ja mis võib hakata juhtuma väikese külaga, kui sinna satub üks energiat täis noorpere. Arutletakse, milliseid samme saavad kodanikud ise astuda oma ühingu parema tuleviku nimel ja mida oodatakse teistelt.
Lisaks toimub samal päeval esimene Põlvamaa ühenduste mess, kus igal endast lugupidaval ühendusel on auasi oma ettevõtmisi tutvustada. Õhtupoolses osas toimub aktiivsete kodanike tunnustamine. Ühenduste suurpäeva rahastavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Põlva maavalitsus.
E STuudio juhi Külli Lokko edastusel on 26. detsembril kell 14 Põlva kultuurikeskuses toimuv E STuudio ning Anti Kammiste ja Ivo Linna ühiskontsert küll välja müüdud, kuid piisava huviliste arvu korral korraldatakse lisakontsert.
“Linnavalitsuse piletikassa võtab telefoni teel (799 9480) vastu broneeringuid lisakontserdile, mis toimuks kell 12. Kui saame saali täituvuseks 2/3, siis toimub lisakontsert kell 12,“ annab Külli Lokko teada Facebook`i kaudu koos palvega saata teade edasi sõpradele, tuttavatele ja headele inimestele, kes kella 14-sele kontserdile enam ei pääsenud. Lisakontsert saab toimuda ainult eelbroneeringute põhjal.
26. detsembril astuvad Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses lavale kõik E STuudio koorid – lastekoor, tütarlastekoor ja kammerkoor ning solistid koos Anti Kammiste ja Ivo Linna ning muusikutega ansamblist X-Panda. Aastalõpukontserdil, mis kannab alapealkirja „1991 ehk 20 aastat taasiseseisvust“, kõlavad Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu ning hulgaliselt vabas Eestis loodud heliloomingut.
Täna, 2. detsembril toimub Mikitamäe vallamaja saalis Setomaa II hariduskonverents.
Konverentsi eesmärk on tuua esile ja väärtustada kooli osa seto omakultuuri õpetamisel ja hoidmisel, kaasata kogukond ning erinevad institutsioonid võimalikule koostööle ning tugevdada põlvkondade vahelisi sidemeid seto keele ja kooli püsimajäämisel.
Kell 10 algava konverentsi päevakavas on mitmed põnevad ettekanded – näiteks räägib Mariko Faster Võru instituudist, mis on keelepesad ja kuidas need töötavad; oma keele õpetamisest kui Võru instituudi ühest prioriteedist annab ülevaate Tiia Allas. Mis saab edasi koolidest ja haridusest Setomaal, kutsub kaasa mõtlema Setomaa Valdade Liidu juht Margus Timmo; võimalustest soovide ja reaalsuse vahel räägib Jüri Valge haridus- ja teadusministeeriumist.
Sellest, kuidas keelt õpetavad ka laulud ja muinasjutud, annab ülevaate Õie Sarv, millal ja kuidas sai temast seto ning kooli ja õpetajate osast selles pajatab Aare Hõrn.
Seto muuseumid kui keele varaaidad on vaatluse all Laine Lõvi ja Eve Ellermaa ettekandes, täiskasvanute koolituse probleeme Setomaal läbi aegade lahkab Vello Jüriöö Setomaa Rahvahariduse Seltsist.
Setokeelsest ja Seto(maa) kohta avaldatud kirjandusest kuni II maailmasõjani annab ülevaate Ahto Raudoja Seto Instituudist ning lootused ja kartused oma keele rääkimisel, õppimisel ja õpetamisel sõnastab Nele Treimann-Truija.
Konverentsi korraldab MTÜ Setomaa Rahvahariduse Selts, toetavad Mikitamäe vallavalitsus, Mikitamäe kool ja Räpina paberivabrik. Vaata ka konverentsi päevakava. Allikas: polvamaa.ee
On alanud muusikakollektiivide registreerimine XIII eesti rahvamuusika töötluste festivalile Moisekatsi Elohelü, mis toimub 26.–28. aprillini Mooste mõisas Põlvamaal.
Eesti rahvamuusika töötluste festival „Moisekatsi Elohelü” (Mooste Eluheli) on kutsutud ellu selleks, et eesti rahvamuusika ei kaoks, vaid elaks edasi muutuvas ajas, uutes traditsioonides ja vormides.
XIII rahvamuusikafestivali läbiv teema on rahvusvähemused Eestis ning erinevate rahvusgruppide lõimumine eesti rahvamuusika viljelemisel.
Festivali märgusõnad on:
* kultuuriline mitmekesisus Eestis,
* Eestis elavate rahvusvähemuste kaasamine festivali programmi,
* vastastikune kultuurilise omapära, keele ja muusika tundmaõppimine ning väätustamine,
* rahvusvähemuste lõimumine eesti rahvamuusika kaudu.
Festivali võistluskontsert toimub laupäeval, 28 aprillil Mooste folgikojas. Võistlejatelt nõutakse eesti rahvamuusika tundmist, häid interpreteerimisvõimeid ja muusikaliste seadete oskust. Ülesastumisi hindab viieliikmeline žürii.
Võistluskontserdil osaleja esitab kaks lugu: kohustusliku loo seade, milleks on „Kaks neidu metsa kõndma läks”, ja oma paikkonnast pärineva eesti rahvamuusika seade. Võistluskontserdil osalevad rahvusvähemused esitavad teise loona oma maa või paikkonna rahvamuusikal põhineva seade, säilitades keele ja kultuuri omapära.
Võistluskontserdi peapreemiaks on 1000 eurot.
Võistluskontserdile registreerimine lõpeb 30. detsembril 2011. Festivali peakorraldajad on MTÜ Folgisellide Selts ja Mooste vallavalitsus.
MTÜ Rosma Haridusselts kutsub kolmapäeval, 30. novembril algusega kell 18 vanemate kooli neljandasse tundi, mille peateemaks on advent ja jõulud.
Tunniplaan
18.00 – 18.30 Soojendusmängud / õpetaja Külli Volmer
18.30 – 19.30 Advendi- ja jõulumeeleolud, mida vahendatakse waldorfkoolides ja –lasteaedades. Kuidas on see seotud inimeseks kasvamisega. Päkapikutamine. Kuidas leida üles rõõm jõulustressi tagant. Traditsioonid, religioon ja tänapäev. Muusika ja laulud, elamus vaikusest, jõulurahu, sünni ime, armastus / lasteaia õpetaja Heli Kudu
19.30 – 20.30 Elu lammastega, villast lõnga ketramine ja jutuvestmine. Teeme endale villanuku / lasteaia õpetaja Laivi Raamat-Boeke
Täna, 26. novembril algusega kell 18 saavad Põlva Mesikäpa Hallis teist aastat kokku tantsutüdrukud üle Eesti, et selgitada endi hulgast välja parim ja säravaim trupp.
Mullu esimest korda toimunud festivali panid kinni TTÜ tantsutüdrukud. Festivali peakorraldaja Andre Laine sõnul oli osalejate-poolne tagasiside võistlusele hästi positiivne.
Sel aastal ihkavad karikat üheksa meeskonna tantsutüdrukud: Tallinna Kalevi Cheerleaderid, TTÜ tantsutüdrukud, TTÜ Võrkpalli tantsutüdrukud, GT Võrkpallikoondise Esteetika- ja Tantsukooli AMICI tantsutüdrukud, Valio Võru Võrkpalliklubi tantsutüdrukud, BC Rakvere Tarvase A-RÜHMA Esteetika- ja Tantsukooli tantsutüdrukud, Põlva käsipalliklubi SERVITI tantsutüdrukud, Kalev Cramo tantsutüdrukute showgrupp ja Nõmme Kalju Cheerleaderid.
Põnev võistlus toimub laupäeval, 26. novembril algusega kell 18 Põlva Mesikäpa Hallis.
Korraldab MTÜ Meie Stuudio, toetavad Eesti kultuurkapital ja kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp, Mesikäpa Hall ning Põlva linn.
Pilet maksab 3 eurot. Alla 7-aastased lapsed saavad sisse tasuta.
SA Põlvamaa Arenduskeskus kuulutab välja konkursi lõppeva aasta parimate turismitegijate väljaselgitamiseks.
Konkursi eesmärgiks on tunnustada Põlvamaal edukalt tegutsevaid turismiettevõtteid, atraktiivseid tooteid ja tublisid inimesi ning teadvustada turismivaldkonna olulisust maakonnale.
“On sõnadetagi selge, missugust kasu võib turism tuua maapiirkondadele, kus see see on sageli elanike üks peamisi elatusallikaid ja töökohti. Turismi hooajalisus ning tugev konkurents siseturul teevad turismiäris püsimise keeruliseks,” nentis arenduskeskuse turismiarendusjuht Ulla-Maia Timmo. “Paljudel juhtudel on turismiteenuse pakkumine rohkem elustiil kui suur äri. Põlvamaa inimesed, kes seda elustiili hoiavad ning turismist omale elatusallika on teinud, moodustavad ise suure osa oma tootest. Hoidkem ja tunnustagem neid!”
Kandidaate võivad esitada nii eraisikud, ettevõtted kui organisatsioonid, esitada võib ka iseennast, oma organisatsiooni ja oma töötajaid. Üks isik võib välja pakkuda ka mitu kandidaati.
Nominentide ülesseadmiseks tuleb koostada vabas vormis ettepanek, mis peab sisaldama esitatava nime, kategooriat, põhjendust, miks just see kandidaat või need kandidaadid esitatakse, samuti esitaja enda nime ja telefoni.
Kandidaadid tuleb esitada elektrooniliselt e-posti aadressile ulla.timmo@polvamaa.ee hiljemalt 9. detsembriks 2011. Esitatud nominentide hulgast teeb valiku viieliikmelise komisjon, mis koosneb maavalitsuse, omavalitsuste, era- ja kolmanda sektori ning meedia esindajatest.
Põlvamaa parimad turismitegijad 2011 kuulutatakse välja detsembri keskpaigas.
Maavanema Ulla Preedeni (fotol paremal) käepigistuse võtab vastu raamatu üks koostajaid Marika Saks. Foto: Talis Tobreluts
Eile, 22. novembril Põlva maavalitsuses esitletud raamat „Põlvamaa – rohelisem elu“ teeb 136 leheküljel kokkuvõtte Põlvamaa väärtustest ja edulugudest.
Trükise ühe koostaja, Põlvamaa Arenduskeskuse turismiarendusjuhi Ulla-Maia Timmo tõdemusel teeb raamatu isiklikuks asjaolu, et iga lugeja leiab sellest tuttavaid paiku ja inimesi. „Kaante vahele saanud kogumik ongi aus Põlvamaa lugu ning kõik muu on juba maitse asi,“ lisas Timmo.
Põlva maavanem Ulla Preeden tänas esitlusel autoreid ja toetajaid panuse eest raamatu valmimisse: „Minu – nagu paljude teistegi – hinnangul on meie maakonna suurimateks väärtusteks siinne loodus ja meie inimesed,“ rõhutas maavanem. Ta pidas oluliseks, et teoses on lisaks faktoloogiale ja pildimaterjalile talletatud ka Põlvamaaga seotud inimeste mõtted ning emotsioonid.
Põlvamaa esindustrükises tehakse maakonna lugu ja väärtusi tutvustades ringkäik alates Taevaskoja kandi kaunist loodusest läbi Mooste mõisakompleksi, Räpina parkide ja Setu kultuuriruumi kuni Valgjärve maalilise maastikuni. Lisaks rikkalikule pildigaleriile saavad raamatus sõna paljud Põlvamaaga seotud nimekad inimesed – skulptor Mati Karmin, kirjanik Jaan Kaplinski, loodusteadlane Ants Martin, sportlane Mait Patrail jpt. Kogumik sisaldab ka lühiülevaadet EL toetusprogrammide abil Põlvamaal elluviidud projektidest ning inglisekeelset sisukokkuvõtet. Loe edasi: Trükivärske raamat jutustab Põlvamaa lugu
Homme, 24. novembril algusega kell 17 toimub Värska kultuurikeskuses Lõuna-Eesti muusikakoolide õpetajate kontsert. Esinevad Valga, Võru, Viljandi, Vastseliina, Räpina, Põlva ja Värska õpetajad.
Kontserti aastaid korraldanud Võru muusikakool loovutas sel korral korraldamise au Värskale.
Lõuna-Eesti neljas maakonnas tegutseb 12 muusikakooli. Värskasse musitseerima ja kogemusi ning infot vahetama tuleb neist enamik.
Kontserdile eelneb vestlusring koolis, kus kogemusi (pärimus)muusika õpetamisest jagavad Värska muusikakooli õpetajad Kristjan Priks, Ott Kaasik, Elo Toom, Meeli Härmson ja Sakarias Jaan Leppik.
Täna, 22. novembril esitlevad Põlva maavalitsus ja Põlvamaa arenduskeskus ühistööna valminud esindustrükist „Põlvamaa – rohelisem elu”, annab teada Põlvamaa infoportaal.
Raamatus tehakse maakonna lugu ja väärtusi tutvustades ringkäik Taevaskoja kandi kaunis looduses, Mooste mõisakompleksis, Räpina parkides, Setu kultuuriruumis jne.
Paljude fotodega illustreeritud lood räägivad piirkonna ajaloost ja praegustest tegemistest. Lisaks sellele on raamatus mitme eriala inimeste arvamused Põlvamaa väärtuste kohta.
Raamat „Põlvamaa – rohelisem elu” on peaasjalikult mõeldud kinkimiseks, aga juba detsembrikuust on seda võimalik näha ka maakonna raamatukogudes.
Fotomeenutus möödunud aasta Uma Pido rongikäigust.
18. novembri õhtul kell 17 tänatakse Võru kultuurimajas Kannel võrukeelsete koorilaulude ja koorilauluseadete konkursist osavõtjaid ja antakse üle konkursi preemiad.
Autasustamissündmusel esinevad lühikavaga Võru Linnateatri näitlejad ja solistide poolt lauldakse ette paar auhinnatavat lastelaulu. „Tahami tennädä’ kõiki, kiä Võromaa ja võro keele pääle süämest mõtli’. Tuuperäst saadami egä konkursist osavõtja Võrolt kodo ehtsä savvusannaliha ja taloleeväga,” selgitas žüriis olnud koorijuht Silja Otsar.
Konkursi preemiad:
Evelin Seppar – peapreemia (700 eurot) segakoorilaulu „Vend veehädas” (sõnad ja muusika Rõuge khk) seade eest.
Mari Amor – auhind (300 eurot) lastekoorilaulu „Esä taivan” (sõnad Artur Adson) muusika ja seade eest.
Piret Rips-Laul – auhind (300 eurot) lastekoorilaulu „Rannitsakandja” (sõnad Contra) muusika ja seade eest.
Alo Ritsing – auhind (200 eurot) „Hää sääde miihikuurõlõ” meeskoorilaulu „Tillokõnõ naanõ” (sõnad ja muusika Põlva khk) seade eest.
Erki Meister – auhind (118 eurot) originaalsusõ preemiä naisikoorilaulu „Protõstiirmise laul” (sõnad Aapo Ilves) muusika ja seade eest.
Kadri Laanes – auhind (118 eurot) Noorõ luuja härgütüse preemiä segakoorilaulu „Kari koju” (sõnad ja muusika Hargla khk) seade eest.
Mari Amor – auhind (100 eurot) hää loomingulisõ mõttõ preemiä segakoorilaulu „Kiil kõnõlas” (sõnad Evar Saar) muusika ja seade eest.
Siim Laine – äramärkimine -põnnõv muusikalinõ idee ja tekst- segakoorilaulu „Vihma laul” eest.
Erki Meister ja Aivar Piirisild – äramärkimine -muusika ja teksti illos kuunmõjo- meeskoorilaulu „Taha su mano” (sõnad Ilmar Vananurm) eest.
Alo Ritsing – äramärkimine -Laulupidoligus tett laul- ühendkoorilaulu „Sa olõt illos, Võromaa” (sõnad Tauno Parisson, muusika Koit Kirber) seade eest. Loe edasi: Võrukeelsete koorilaulude ja -lauluseadete konkursi preemiad antakse reedel pidulikult võitjatele üle
On alanud muusikakollektiivide registreerimine XIII eesti rahvamuusika töötluste festivalile Moisekatsi Elohelü, mis toimub 26.–28. aprillini Mooste mõisas Põlvamaal.
SA Põlvamaa Arenduskeskus kuulutab välja konkursi lõppeva aasta parimate turismitegijate väljaselgitamiseks.
