Põlvamaa

Alanud on registreerimine XIV Räpina laste laulu- ja tantsupäevale

Kuni 23. märtsini saab registreeruda tänavu 26. mail neljateistkümnendat korda toimuvale Räpina laste laulu- ja tantsupäevale.

“Räpina laste laulu- ja tantsupäev on meie rahvakultuurialast järjepidevust kandev väärikate traditsioonidega vabaõhuetendus laulude ja tantsudega,” selgitas Räpina valla haridus- ja kultuurispetsialist Eva Saar. Tänavune, juba XIV Räpina laste laulu- ja tantsupäev toimub laupäeval, 26. mail algusega kell 17.00. Osalema on oodatud kõik koolinoorte tantsurühmad üle kogu Põlva maakonna ja Räpina kihelkonna noored rahvakultuurisõbrad Tartumaaltki.

Koolinoortele on hooaega lõpetav Räpina laste laulu- ja tantsupäev heaks võimaluseks näidata aasta jooksul omandatut ning pakkuda kultuurielamust ning vaba aja veetmise võimalust.

Läbi aastate on laulu- ja tantsupäev olnud temaatiline – nii on lapsi endaga lustima kutsunud Jussike ja tema seitse sõpra, Pipi Pikksukk, Buratiino ja teised lastele tuttavad tegelased. Käesoleva aasta Räpina laste laulu- ja tantsupäeva teema on seotud kirjanik Oskar Lutsu juubeliaastaga ning lastele tulevad külla ning päeva juhivad tegelased raamatust „Nukitsamees”. Kontserdile eelneb pidulik kollektiivide ja külaliste ühine rongkäik Räpina Laulupeo salust kontsertpaika Räpina Tuletõrje väljakule.

XIV Räpina laste laulu- ja tantsupäeva ettevalmistused on käivitunud. Selleks, et peo ettevalmistused paremini sujuksid, ootavad korraldajad kollektiivide registreerumist 23. märtsiks aadressile rahvamaja@rapina.ee. Registreerimiseks vajalikud dokumendid leiab siit.

Presidendi avvomärk lõõtspilli vahtsõ elo iist

Põlva lõõtspillikooli hing, lõõdsapäivi kõrraldaja ja pillimeistri, Savõrna lõõdsamiis Tartese Heino saa lõõtspillimängo vahtsõst avvo sisse nõstmisõ iist presidendi käest Valgõtähe V klassi teenetemärgi.

Teno Tartese Heino vidämisele ja härgütämisele om lõõtspillimängohuviliisi nii pall’o saanu, et Põlva muusigakooli ruumi tüküse näile ahtakõsõs jäämä.

Tartese Heino herät’ vahtsõlõ elolõ ka Teppo-tüüpi lõõtspille meisterdämise.

«Tä tege lõõtspille umbõ häste ja tõistmuudu varatsõmbist lõõdsameistrist om nõun ummi tiidmiisi ka lahkõlõ jagama,» kitt Tartese Heinot Haanist peri lõõdsamiis Noormaa Tarmo. «Heino man käü kuun ka lõõdsameistride klubi, kon sis ütstõsõ tiidmiisi tävvendedäs. Heino om hää, lahkõ inemine ja tä mõist hindä ümbre luvva väega hää õhkkunna. Tuuga om tä käümä touganu tävveste lõõtspillirevolutsiooni. Või üteldä, et tä om lõõtspilli vaim vai hing. Sändsit sädeinemiisi tulõ hoita.»

Harju Ülle

ylle@umaleht.ee

Võrokesed, setod, kihnlased ja mulgid tunnustavad ühiselt oma keele ja meele hoidjaid

Alates käesolevast aastast annavad Võru Instituut, Seto Instituut, Mulgi Kultuuri Instituut ja Kihnu Kultuuriruum koos Võru, Põlva, Valga, Viljandi ja Pärnu maavalitsustega omakultuuri hoidmise auhinda. Sellega tunnustatakse oma piirkonna haridus- ja kultuuriasutusi ning -seltse, kes hoiavad paigapealset põlist keelt ja kultuuri au sees.

Võromaal, Setomaal ja Kihnus kuulutatakse auhinna saajad välja ja auhinnad antakse üle emakeelepäeval, 14. märtsil paikkondlikel pidulikel ettevõtmistel. Mulgid teevad konkursi tingimused teatavaks märtsis ja auhind antakse üle 09. juunil Tõrvas, teisel mulkide laulu- ja tantsupeol.
Auhinnaks on tänukiri ja meene, mida iseloomustavad vastava kultuuriruumi ilu ja omapära. Vanal Võromaal kannab see auhind nime Hindätiidmise Avvuhind, Setomaal Kimmäs Seto, Mulgimaal ”Mulgimaa uhkus” ja Kihnus on see Theodor Saare nimeline pärimuspreemia.
Auhinna väljaandmisel vaetakse nii kirjalike esildiste kui paigapealse külastuse käigus, kuidas ühe või teise kultuurikillu identiteeti ja enesest lugupidamist välja näidatakse; kuidas identiteedi ja enesest lugupidamisega väljaspool kodu silma jäädakse ja kuidas identiteeti ja enesest lugupidamist noortele edasi antakse.
Auhinna kandidaate võivad esitada nii eraisikud kui asutused-organisatsioonid. Auhinna soovija võib ka ise ennast välja pakkuda. Vormikohane kirjalik ettepanek tuleb saata vastava kultuuriinstitustiooni (Võru, Seto ja Kihnu Kultuuriruum) aadressile 20. veebruariks. Mulgi Kultuuri Instituut ootab kandidaatide ettepanekuid 30. aprillini.

Teadus- ja arendusasutus Võru Instituut loodi 1995. aastal, MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut 1996. aastal, SA Kihnu Kultuuriruum alustas tööd 2002. aastal ja SA Seto Instituut 2009. aastal. Kõigi nende asutuste eesmärk on oma põlise ja ainulaadse keele ning kultuuri hoidmine ning arendamine tulevaste põlvede heaks.

Rosmal Eesti MV mootorkelgukrossis

Värskas peetakse pühapäeval laste laulupäev

Laulups Anete Vabarna Pipina. Foto: Einar Raudkepp

Pühapäeval, 29. jaanuaril kell 17.00 toimub Värska Kultuurikeskuses taas laste laulupäev. Külalisesinejana osaleb sündmusel Birgit Õigemeel.

Oravalt, Mikitamäelt ja Värskast pärit noorte solistide kontsert toimub 19. korda. Traditsioon on algatatud juba 1993. aastal, alates 1997. aastast korraldab sündmust Värska Muusikakool.

Laululapsi saadab muusikakooli õpetajate bänd koosseisus: kitarr – Ott Kaasik, klahvpillid – Elo Toom ja Tiina Kadarpik, bass – Ingmar Päid, löökpillid – Kristjan Priks. Lauljate vahel jagatakse mitmeid eripreemiaid ning selgitatakse välja ka publiku lemmikud.

Toetavad Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp ja Värska valla haridus- ja kultuurikomisjon. Laululapsed ootavad publikut – kontsert on tasuta. Loe rohkem siit.

Lisainfo: Tiina Kadarpik, Värska Muusikakooli direktor, tel: 521 3309, e-post: muusikakool@verska.ee

Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve jääle mineku piirangud on leevenenud

Alates tänases kehtib Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori korraldus, millega leevendatakse seniseid jäätunud veekogudele mineku piiranguid.

Nii tohib alates tänasest minna Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järve jääle jalgsi kuni 1 kilomeetri kaugusele kaldast, välja arvatud Pedaspää lahel ning Uhtinina ja Piirissaare vahelisel alal. Kuni 300 meetri kaugusele tuleb hoiduda Salusaarest ning kuni 500 meetri kaugusele ojade ja jõgede suudmetest. Endiselt on keelatud väljumine järvejääle mis tahes transpordivahendiga.

Mustvee, Varnja, Mehikoorma ja Värska kordoni juhtidel on vastutus jätkata igapäevaselt jääluuret oma tegevuspiirkondades ning edastada jääluure andmed piirivalvebüroole.

Kui jääolud võimaldavad, alustatakse piirirežiimi eeskirjaga määratud ala tähistamist hoiatusplakatite ja vahepostidega. Samuti on Mustvee, Varnja, Mehikoorma ja Värska kordonitel kohustus hoiatada jääle väljujaid, et nad arvestaksid jääolude ja ilmastikutingimustega ning paluda kõigil jääle minejail sõltumata jääle mineku kaugusest registreerida end lähimas kordonis

Mammaste suusarajad kutsuvad tervise- ja teabepäevale

Pühapäeval, 29. jaanuaril algusega kell 12 toimub Mammaste Tervisespordikeskuses avatud tervisepäev kõigile huvilistele. Tasuta infot suusatamise tehnika ja abivahendite kohta jagavad kvalifitseeritud treenerid.

KAVA:
12.00-13.00 – suusatreeneri teoreetiline infojagamine kõigile huvilistele ja küsimustele;
13.00-4.00 – suusatamise praktiline õpe ja juhendamine Mammaste suusastaadionil;
14.00-16.00 – energiapaus (tasuta soe supp ja tee kõigile osalejatele);
14.30-16.00 – Mammaste suusaradega tutvumine. Toimub jooksev nõustamine treenerite poolt.

Mammaste suusaradasid saab kasutada tasuta ja rajad on valgustatud iga päev kella 21ni.

Suusahuvilised saavad suuski ja snowtubinguid laenutada kohapeal.

Päeva korraldab spordiklubi Serviti ja suppi keedab Naiskodukaitse Põlva ringkond. Suusapäeval osalemine on tasuta, see viiakse läbi Põlva vallavalitsuse terviseprojekti „Terves kehas terve vaim!“ raames.

Kuul olku suurõ perre lähkül

kassilaane — Imä Otsmani Ulvi ja esä Justusõ Piitre perre.

«Iks hirmsa tunnõ om, et ei tiiä, mis edesi saa. Meil om jo kats last viil tävveste koolitamada,» murõht’ säitsme latsõ imä Otsmani Ulvi (39) Räpinä lähkült Rahumäe küläst. Timä perre jaos om väega tähtsä, et Räpinäle gümnaasium alalõ jääsi.
«Väega kavvõlõ olõssi iks kävvü, tuu om ull’ mõtõ,» arvsi Ulvi tütre, Räpinä gümnaasiumi opilasõ Justusõ Taisy (17) ja Kati (16) tuust, ku nä pidänü nakkama sõitma kuuli Põlvalõ vai Võrolõ.

Imä Ulvi ja esä Justusõ Piitre (46) ütlivä mano, et latsõ piät sis väega varra üles tulõma: Põlva bussi pääle pidänü minemä 6.30 ja kodo saanu pääle kellä kuut õdagu. Põlvalõ om 35 kilomiitret ja bussisõidu pääle kulunu hulga rahha. Parhilla om Räpinäle kuuli kävvü õnnõ viis-kuus kilomiitret ja kodo saava tütrigu kas 14.30 vai kell 16.

Tuu om perre jaos esihindäst mõista, et tütrigu käävä gümnaasiumin, mitte kutsõkoolin – pää omma näil hää ja hinde puhta viie. Räpinäl om koolin käünü ka perre vanõmb poig Jaano (22), kiä eläs naasõ ja katõ latsõga Räpinäl ja käü Kirmsehe tüüle palkmajju tegemä. Ka keskmäne poig Priit (20) tege palkmajju. Noorõmb poig Jaanis (18) saa-i sukugi liiku ja om hoolõkoton. Viil omma suurõn perren tütre Jaanika (6) ja Kaisa (2), kiä kah tulõ koolita. Loe edasi: Kuul olku suurõ perre lähkül

Põlvamaa Arenduskeskus kutsub koolitusele

Põlvamaa Arenduskeskus annab teada, et veel on mõned vabad kohad Põlvamaa Arenduskeskuse poolt korraldatavas koolitusprogrammis „Ühingu/küla arendamine“.

Koolitus on suunatud Põlvamaa Partnerluskogu piirkonna mittetulundusühenduste liikmetele ja külade eestvedajatele, koosneb kolmest moodulist ja kahepäevasest õppereisist Tartumaale ning kestab veebruarist kuni aprillini.

Veebruaris toimuva koolitusmooduli fookuses on projektid kui arengu teostumise vahendid ning on üles ehitatud praktilisele meetodile, kus osaleja läbib kahe päeva jooksul kõik projekti kirjutamise-juhtimise sammud.

Märtsi alguses toimuv koolitusmoodul keskendub projektide hindamisele ja kirjutusoskuste lihvimisele, samuti arutletakse, kuidas korraldada elluviidava projekti turundust.

Kolmas koolitusmoodul toimub märtsi lõpus ning siis on vaatluse all ühingu/küla arengu planeerimine ja juhtimine. Juttu tuleb ka ühingu turundamisest ja maine kujundamisest, liikmete ja kogukonna kaasamisest.

Aprillis toimuval kahepäevasel õppereisil külastatakse aktiivseid ja kogemustega ühinguid ja külaseltse Tartumaal: Jaago käsitöötalu, Sava ja Sirgu külaseltsi, Peramaad, Nina kordonit, vanausulisi Kolkjas, Sibulateed, Peipsimaa külastuskeskust, Alatsikivi lossi ja restorani Apollo Beldevere.

Täpsemat infot koolituste kohta leiab siit.

Rosmal saab vaadata filmi intuitiivpedagoogikast

Rosmal jätkub ka sel poolaastal Vanemate Kool, mille järjekordne koolipäeva toimub kolmapäeval, 25. jaanuaril algusega kl 18.00 – põhiteemaks intuitiivpedagoogika koos äsja tõlgitud filmi vaatamisega põnevast Solviki koolist Rootsis.

Põlva külje all tegutseva Rosma kooli ja lasteaia õpetajad koolitasid ennast aastatel 2007-2009 Rootsis Järnas Solviki waldorfkoolis intuitiivpedagoogika koolitustel. Need koolitused olid omalaadseks kirsiks tordil, mis andsid õpetajatele julgust järgida südant, mitte normatiive, lihvisid pilti inimeseks olemise võimalikkusest ja võimaldasid ka ennast tundma õppida.

Nüüd on Rosma Haridusseltsi inimesed äsja eesti keelde tõlkinud filmi, mis avab Solviki õpetajate põhimõtteid, kuidas kool peaks tegutsema, kuidas lapsed saavad hirmuta koolis käia jne. Vaadates seda filmi võib juhtuda, et mõranevad vaataja ettekujutused koolisüsteemist ja meisse imbuvad kahtlused vabaduse võimalikkusest. Võtke see aeg ja tulge vaatama, kuidas inimesed on teostanud oma tõekspidamised ja kuidas ühiskond võidab inimeste julgetest ettevõtmistest.

Huvilistel on võimalik ka endal liituda Solviki koolis toimuva intuitiivpedagoogika kursusega, mille järgmine kohtumine toimub juba selle nädala teises pooles neljapäevast pühapäevani. Solviki kooli kohta võib lähemalt lugeda siit. Loe edasi: Rosmal saab vaadata filmi intuitiivpedagoogikast

Setomaal tegutseb rahavaba kauba- ja teenuste turg

Rahavaba kauba- ja teenuste turg on kogukondliku vahetamise süsteem, mis võimaldab vahetada oma kaupu ja teenuseid ilma rahata, nagu seda üldiselt mõistetakse.

Erinevalt tavapärasest rahapõhisest turust puudub rahavabal kauba- ja teenuste turul füüsiline valuuta. Kõik tehingud vormistatakse interneti keskkonnas CES http://www.community-exchange.org/, kus on loodud ka Eesti jaoks alamkeskkond, kus tinglikult on kasutusel seto kroon.

Rahavaba kauplemine võimaldab arendada kohalikku majandust ka ilma selleta, et vaja oleks reaalset raha. Süsteem põhineb usaldusel ja vabastab kohaliku majanduse rahaga seotud probleemidest.

Rahavaba kauba- ja teenuste turg (hetkel Eestis olemas üks turg Seto Turg, kus kehtib seto kroon, soovijad saavad ühineda) on huvitav kaubaturg. Sellel turul kasutatav raha on tegelikult tõeline raha, umbes sama mida kasutavad tänapäeva riigid, kuid see raha pole monopoliseeritud kellegi poolt ning see raha mõõdab lihtsalt reaalset kaubavahetust ja pole kellegi poolt manipuleeritav (pean silmas pankasid, valitsust). Samuti ei ole sellel rahal mingit intressimäära sest seda raha on saadaval piiramatult. See raha mõõdab ainult toimuvad kaupade ja teenuste vahetust ning seda raha pole mingit mõtet koguda. Raha kogumine näitab lihtsalt sinu isiklikku ülejäägis kaubavahetuse bilanssi. Seega on kõige mõistlikum, kui hoiad oma rahakoguse nulli lähedase. Sellisel juhul on sinu isiklik kaubavahetus sinu kogukonnaga tasakaalus.

Lisaks sellele, et rahavabal turul muutub raha kogumine mõtetuks pakub see turg ka head informatsiooni jagamist kaupade ja teenuste kohta. Kui sul on vaja näiteks remondimeest või abilist küttepuude varumisel, saad vastava palve panna turule üles. Seega ideaalsel juhul on kirjeldatud turul kõik turu soovid ja pakkumised. Nõudlus ja pakkumine pole ka väga mõjutatud reklaami poolt ning pakkumiste ja soovide lisamine on tasuta. Turuinfot vahendatakse tasuta. Turul võib pakkuda kõike, mis pole seadusega vastuolus.

Lähem info siin, samuti aadressil http://www.community-exchange.org/docs/join2.asp

Kuu lõpus toimub talvine aialinnuvaatlus

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnusõpru osalema 28. ja 29. jaanuaril toimuval talvisel aialinnuvaatlusel TALV 2012. Talvisest aialinnuvaatlusest on kujunenud Euroopa kõige populaarsem linnuvaatlusüritus, mis köidab igal aastal sadu tuhandeid inimesi. Kolmandat aastat Eestis korraldatava vaatluse vastu on eelnevatel aastatel olnud suur huvi – mullu edastas oma vaatlused 1134 linnusõpra 948 vaatluskohast, kokku vaadeldi 30 973 lindu 58 liigist. Kõige arvukam oli oodatult rasvatihane, kes esines 95% vaatluskohtades ning moodustas pea veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas taas rohevint, järgnesid põldvarblane, leevike ja koduvarblane.

Aialinnuvaatluse suure edu võtmeks on lihtsus, kuna see ei nõua põhjalikke eelteadmisi lindudest. Piisab sellest, kui ühe tunni jooksul pannakse kirja kõik kohatud linnuliigid ning iga liigi kohta suurim üheaegselt nähtud isendite arv ning saadetakse tulemused koordinaatorile. Osaleda võivad kõik, kes tunnevad huvi koduümbruses tegutsevate lindude vastu. Määramise hõlbustamiseks võib kasutada linnumäärajat ja binoklit.

Kõigi osalejate vahel loositakse veebruari keskel välja linnuvaatlusi ja linnumääramist hõlbustavaid auhindu.

Vaata sündmuse Facebooki lehte!

Talvist aialinnuvaatlust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Piiriveere suusasari 2012 alustab järgmisel reedel

Tänavu jaanuarist märtsini toimuva Piiriveere Liidri piirkonna suusasarja avalöök antakse 27. jaanuaril vabatehnikas Värska terviseradade valgustatud suusaradadel. Start on avatud kella 16-17.

“Nagu vanarahvas ütleb – ega tali taeva jää… Lund on nüüd Värskas piisavalt,“ rõõmustab ürituse korraldaja Ingrit Kala. Projektijuhi sõnul on suusasarja eesmärgiks populariseerida suusasporti maapiirkonna elanike hulgas, pakkuda võistlusvõimalusi piirkonna noortele ja täiskasvanud suusahuvilistele ning selgitada parimad suusatajad erinevates vanuseklassides.

Suusasarjas toimub neli osavõistlust. Võistluste toimumise ajad sõltuvad lumeoludest ja maakonna ning vabariigi spordikalendrist.

Täpsem info ilmub iga nädala algul Peko koduleheküljel www.peko.ee ja Piiriveere Liider kodulehel www.piiriveere.ee

27. jaanuaril toimuva sarja esimese etapi võistlusdistantsid on 1,3-5,2 km. Võistlused peetakse kaheksas erinevas võistlusklassis.

Start avatud 60 min, startida võib vabalt valitud ajal. Registreerimine toimub kohapeal. Stardimaksu ei ole.

Sarja kokkuvõttes autasustatakse iga vanuseklassi võitjat. Kohapunkte saab igal etapil vastavalt: I koht 21 p , II koht 18 p, III koht 16 p, 4.koht 15p jne.

Korraldajad: Värska OK PEKO ja Seto Infoselts koostöös Orava, Räpina, Mikitamäe ja Värska suusaentusiastidega.

Korraldajad jätavad endale õiguse teha juhendisse muudatusi vastavalt ilmaoludele.

Evelin Ilves külastas Johannese kooli ja lasteaeda Rosmal

Evelin Ilves ja seto sõsarad Rosmal — Evelin Ilves ja seto sõsarad (vasakult) Triin, Kadri ja Kerti Vissel Rosma kooli köögiuksel, keskel Triinu tütar Päikeriin. Foto: Hele-Mai Alamaa

Evelin Ilves külastas reedel Põlva valla Rosma külas waldorfkooli õppeplaani järgi tegutsevat Johannese kooli ja lasteaeda.

Evelin Ilvese sõnul on Rosma kooli tugevuseks õpetajate ja lapsevanemate koostöö – soov ja oskus pakkuda lastele harmoonilist kasvukeskkonda, nn mahepedagoogikat ausse tõstes.

„Head aurat oli lausa ukse lävel tunda – nii rõõmsate, avatud ja tervete laste üle rõõmustaks viiruskuudel iga lasteasutus,“ nentis Evelin Ilves. „Kogesime uskumatuna tunduvat – kuidas stressivaba õpikeskkond ja tervislik, vaid kohalikust ning enamjaolt mahedast toorainest tehtud toit annab kokku energilise ja õnneliku koolipere. Ma ei imesta, et pered kaugemaltki on just selle kooli pärast Põlvamaale kolinud,“ lisas ta.

Johannese kool on 1989. aastal kodanikualgatusena rajatud üldhariduskool, kus tänavu õpib 45 õpilast 11 Lõuna-Eesti omavalitsusest. Lasteaed asutati 1992. aastal ning seal õpib hetkel 28 last.

Kooli toitlustab Kolme Sõsara Hõrgutised, kes on kohaliku toidukultuuri edendajad.

Allikas: Vabariigi Presidendi Kantselei

Põlva “Jääaaria” pakub kauneid aariaid tuntud ooperitest

Pärnu Ooper koostöös Eesti Kultuurkapitali ja Põlva Kultuuri- ja Huvikeskusega toob Põlvasse neljapäeval, 2. veebruaril kell 19 kontserdi “Jääaaria”.

See on Pärnu Ooperi talvine intelligentset meelelahutust pakkuv ooperimuusikaprojekt, mida on soovitav nautida ainulaadse suvepealinna unistusi, armastust ja emotsioone täis muusikakokteili jäätisevariandina. Kõigile neile, kes otsivad eredaid ja inspireerivaid kunstilisi elamusi, pakuvad äratundmisrõõmu ooperiaariad Mozarti, Straussi, Verdi ja Wagneri kvaliteetooperitest, mida esitavad Kai Kallastu – sopran, Andrus Kallastu – klaver.

Sopran Kai Kallastu omandas muusikamagistri kraadi Helsingi Ülikoolis Metropolia klassikalise laulu ja vokaalpedagoogika erialal. Ta on täiendanud ennast nimekate vokaalpedagoogide, professorite Irina Gavrilovici, Teresa Żylis-Gara, Eva Blahova ja Nelli Manuilenko juhendamisel ning esinenud solistina Eestis, Islandil, Lätis, Saksamaal ja Soomes. Tema repertuaar hõlmab teoseid renessansist nüüdismuusikani ning väga suure hääleulatusega lauljana on ta olnud mitmete eesti heliloojate nõudlike eksperimentaalsete vokaalteoste esmaesitaja. Kai Kallastu on laulnud Repoo Ensemble, Reval Ensemble, Pärnu Ooperi orkestri, Pärnu Linnaorkestri ja mitmete projektikollektiivide solistina. Intensiivne loominguline töö seob teda abikaasa Andrus Kallastuga, kellega koos ta on esitanud kümneid vokaalkavu. Loe edasi: Põlva “Jääaaria” pakub kauneid aariaid tuntud ooperitest

Tähistatakse ülemaailmset lumepäeva

22. jaanuaril tähistatakse üleilmset lumepäeva “World Snow Day”, mis on Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) poolt algatatud projekt tähistamaks talve
ja lume olemasolu. Eestis saab lumepäevast osa võtta 13 maakonnas kokku 32 erineval terviserajal.
SA Eesti Terviserajad koostöös Eesti Suusaliiduga korraldavad sellel päeval hulgaliselt väikeseid lumepäevi üle Eesti. „Meie eesmärk on meelitada
loodusesse kõiki tervisesõpru ja pakkuda neile meeldejääv päev lumes ja lumega terviseradadel üle Eesti,“ sõnas Eesti Terviseradade juht Jaak
Teppan.
Rahvusvahelise lumepäeva motoks (Explore, Enjoy, Experience) on avastada midagi uut, nautida lume võlusid ja ammutada lumest indu. Lumepäeva tähistatakse kõikidel kontinentidel, kokku 39 riigis ja 225 paigas.
Erinevate terviseradade lumepäeva kava varieerub – saab kelgutada ja liugu lasta, aga ka suuskadel liigelda ning fotosid jahtida.
Nimeki lumepäeva tähistavate terviseradadest:

Harjumaa – Aegviidu, Keila, Kolgaküla, Kõrvemaa, Tallinnas Järve ja Pirita terviserajad;

Ida-Virumaa – Pähklimäe terviserada Narvas;

Järvamaa – Valgehobusemäe terviserada;

Läänemaa – Palivere terviserada;

Lääne-Virumaa – Ebavere, Mõedaku, Tamsalu, Tapa, Rakke terviserajad ja Rakveres Palermo terviserada;

Põlvamaa – Mammaste terviserada;

Pärnumaa – Raeküla-Reiu terviserada Pärnus;

Raplamaa – Kaiu terviserada;

Saaremaa – Kuressaare terviserada;

Tartumaa – Lähte terviserada, Tartumaa Tervisespordikeskus Elvas ja Tähtvere Spordipark Tartus;

Valgamaa – Karula-Lüllemäe, Tõrva ja Kääriku ning Tehvandi terviserajad;

Viljandimaa – Viljandi ja Karksi-Nuia terviserajad;

Võrumaa – Vastseliina, Haanja, Kubija ja Metsavenna talu terviserajad.

Infot konkreetsete terviseradade lumepäeva kohta saab Eesti Terviserajad koduleheküljel (http://www.terviserajad.ee/lumi/), terviseradadel kohapeal ning www.world-snow-day.com ja Eesti Terviserajad Facebooki lehekülje kaudu, kus on avatud ka lumepäeva auhinnamäng.

Lugu Kanepist

Untitled from Maanus on Vimeo.

Telli saa näütüst vana Võromaa kindist

2009. aastagal sai Võro Instituudi, Võro Seltsi VKKF, Näputüüseltsi ja Orava Maanaisi Seltsi iistvõtmisõl valmis näütüs Vana Võromaa kindakirjust. Eesti Rahva Muuseumi näüdüsside perrä om koet 28 vahtsõt kindapaari Vana Võromaa esi kihlkundõst. Näütüse mano käävä mõnõ värmitahvlikõsõ tekstega ja raamat kindamustriidega “Kirä’ Võromaalt. Kinda'”.

Näütüs om välän olnu Võro Instituudin, Orava Kultuurimajan, Võromaa Keskraamadukogo latsiosakunnan, Hummuli latsiaian Valga maakunnan, Rogosi mõisan ja Kanepin 2009.-2010. aastagal ja 2011. aastagal Võromaa Kutsõhariduskeskusõn, Villändi kultuuriakadeemiän, Mikidämäel, Verskan, Leevil, Kihnun ja Linten.

Näütüst saa rahvamajja, kuuli vai muialõ ülespandmisõs telli. Ülespandmisõ ja transpordi kõrraldas teljä, a tuu olõ-i väega rassõ – kindit om üts pappkastitäüs ja mõttit ülespandmisõs saa tõisi käest, kiä taad näütüst joba pruuknu omma… Julgõt näütüse-telmist! Kiä inne ühendüst võtt, tuu saa! Näütüs om vaba alatõn veebruari alostusõst seol aastagal.

Allikas: Triinu Ojar, Võro Instituut

Hainsoo Meelis: liina tagasi ei taha külh inämb minnä!

Muusigamiis, ansambli Kosmikud laulja Hainsoo Meelis (39), hõigunimega Hainz, tull’ perrega Tal’nast är Moostehe elämä ja nakkas Mooste mõisan muusigaello kõrraldama.Psühholoogist tõnõpuul Aiki (38) luut kah paigapääl tüüd löüdä, ku imäpuhkus läbi saa: tütär Elo om säitsmekuunõ. Viil om perren säitsmeaastanõ poig Uko.

Kavva joba Moosten elät?

Kolm kuud. Süküskuust. Poiss läts’ kuuli Moostehe.

Mille tulliti Moostehe elämä?

Tahtsõ ellä hään kotussõn. Tan eläse tõistsugudsõ inemise, sändse süvämbä. Ei olõ õnnõ trill ja trall nigu sääl liinan. Sääl ei saa jo rahun umma tüüd tetä egä midägi. Elli Tal’nan 1990. aastast, 21 aastat. Ei inämb! Ma olõ esi peri kah tast Põlvast. Käve Põlva keskkoolin. Et siiä kanti tulla, tuu oll’ juuri kutsõ. Es taha minnä Saarõmaalõ, Virumaalõ egä kohegi muialõ.

Mille Mooste?

Vallavanõmb Needo Ülo ütel’, et om vaia mõisan toimõta. Üloga olõ latsõn matkaman käünü, Karakumin ja mis kotussin kõik. Ja esä oll’ katõssa aastat Mooste sovhoosi direktri. Oll’ suur juht, ma olõ sääne tsillemb (naard)! Olõ tsihtasutusõ Mooste Mõis juhataja.

No tuu om suurõlt jaolt paprõmäärjä tüü. Kuis muusigu hing tuuga harinõs?

Piät ümbre mõtlõma umma maailma. Muusiga iks jääs.

No sis piät jo iks küländ sakõst pääliinan käümä?

No piä jah. Paar päivä siin ja sis jäl tagasi. A tagasi tulla om väega hää. Loe edasi: Hainsoo Meelis: liina tagasi ei taha külh inämb minnä!

Räpina Aianduskooli tekstiilitöö eriala õpilaste lõputööde kaitsmine

Räpina Aianduskooli tekstiilitöö eriala lõpetajad (1. lend) kaitsevad oma lõputöid kolmapäeval, 18. jaanuaril algusega kell 11 Räpina Tuletõrjemaja saalis (Rahu 1).

Lõputööde teemad:

“Originaal Muhu pätid ja uuslooming“
“Seljaku talu lillemotiivid linasel kangal“
“Värvilise Seto pitsiga linane kleit“
“Kootud käisekirjadega ülevise“
“G. Mootse poolt 1912. aastal kogutud Võnnu kindakirjad“
“Arhailine seto pikkade käistega hame“
“Räpina neiu rahvarõivad“
“Setu pikk-kuue ainetel valmistatud mantel“
“Muhu tikandiga rahvuslike kampsunite aineline kostüüm“
“Muhu tikandi ja pikk-kuue aineline rahvuslik mantel“
“Vaarema kootud kirivöö mustrid kaasaegses kostüümis“
“Nukud Esimesest Eesti Vabariigist“

Lõputöid on võimalik lähemalt näha kohapeal alates kell 10.45. Kaitsmine on avalik, huvilised oodatud.

Tekstiilitöö eriala lõpuaktus toimub 20. jaanuaril kell algusega kell 13 Räpina Muusikakooli saalis (Sillapää lossi II korrus).

Lisainfo:
Karin Kask
Räpina Aianduskooli sessioonõppe osakonna juhataja
Tel: 796 1157 või 5333 2300
www.ak.rapina.ee

Räpina Aianduskool ootab ettevõtjaid külla

Kutse- ja ametialast valmisolekut aitab lisaks koolile kujundada ettevõttepraktika, mille osatähtsus on kõigil erialadel vähemalt veerand õppe mahust. Seetõttu on oluline, et ettevõtted ja kutset andev kool üksteise tegemistega kursis oleksid.

19.-20. jaanuaril 2012 toimub Räpina Aianduskoolis ühisseminar ettevõtetepoolsetele praktikajuhendajatele ja koolirahvale. Räägime sellest, kuhu liiguvad Euroopa (Ivari Padar) ja Eesti kutseharidus; tutvustame Räpina Aianduskoolis läbiviidud praktikateemaliste uuringute tulemusi; arutame, mida ootab praktikast praktikant, mida ettevõtja ja mida kool; psühholoogia-alast nõu jagab Toivo Niiberg. Ettevõtjatel on võimalus kohtuda ka õpilastega, et endale praktikante värvata. Seminarile on oodatud ka need Eestimaa ettevõtjad, kes võib-olla seni pole praktikantidega tegelenud, kuid on kunagi selleteemalisi mõtteid mõlgutanud. Meeldetuletuseks – Räpinas õpetatavad erialad on aiandus, maastikuehitus, keskkonnakaitse, floristika, tekstiilitöö.

Seminar on osalejatele tasuta. Lähem informatsioon aadressil www.ak.rapina.ee

Ooperimuusika kontserdid erinevates kohtades

JÄÄAARIA on Pärnu Ooperi talvine intelligentset meelelahutust pakkuv ooperimuusikaprojekt kõigile neile, kes otsivad eredaid ja inspireerivaid kunstilisi elamusi, pakuvad äratundmisrõõmu ooperiaariad kvaliteetooperitest.

R 20. jaanuaril 2012 kell 19 Võru kultuurimaja Kannel
E 23. jaanuaril 2012 kell 19 Keila kultuurikeskus
K 1. veebruaril 2012 kell 18 Narva Aleksandri kogudus maja
N 2. veebruaril 2012 kell 19 Põlva kultuuri- ja huvikeskus
N 9. veebruaril 2012 kell 19 Jõgeva kultuurikeskus
N 8. märtsil 2012 kell 18.30 Kärdla kultuurikeskus

Pilet: 3-5 €

Kuressaare linnateater mängib Põlvas “Hinda”

Teisipäeval, 17. jaanuaril kell 19 Põlva kultuuri- ja huvikeskuses Kuressaare linnateatri etendus “Hind”.

Lugu ühest pärandusest ja kahest vennast, kes seda jagatud ei saa.

Tõlkinud Valdek Kruuspere
Lavastaja Heiti Pakk
Kunstnik Rein Nettan

Osades: Guido Kangur (Eesti Draamateater), Riho Kütsar (teater “Vanemuine”), Elina Reinold, Aarne Mägi.

Pilet 10 €, sooduspilet 8 € müügil Põlva linnavalitsuse kassas. Info ja broneerimine tel 799 9480.

Põlvas on täna lõõtsapäev

Põlvamaal lõõtspilli traditsiooni taaselustanud pillimees Heino Tartes kutsub täna huvilisi taas avatud lõõtsade päevale.
Keskpäeval algav lõõtsapäev on mõeldud kõigile vanadele ja uutele pilli- ja muusikasõpradele. Lõõtsa näeb nii seest kui väljast ning loodetavasti tekitab see koguni nii suurt huvi, et ise pillimängu juurde asuda.

Lõõtsakooli kursuse lõpetanud ja nüüdki kooli juures tegev Kati Taal kirjeldab lõõtsatundi selliselt. kus õpetaja näitab ette ja õpilased pusivad järgi. “Nii kaua harjutad kui lõpuks kätte saad,” rääkis Taal. Tema arvates on Põlvamaal tõeliselt andekaid lõõtsamängijaid. “On selle sama lõõtsakursuse varalgi näiteid, kus õpilane on pilli ülikiirelt omandanud ning Heinole abiõpetajaks hakanud.”

Lõõtsaisa Tartese sõnul on lõõtsa mängimine olnud läbi aegade “meistrilt õpilasele” ning seejuures noote ei kasutata. “Mina olen ikkagi selle poolt, et seda pilli ei peaks noodi järgi mängima.”

IV avatud lõõtsade päev toimub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses täna kell 12-15. Muusikat teevad lõõtsapoisid Mart Kirotar ja Herbert Konnula. Üles astuvad esimene lõõtspillitüdrukute ansambel ja noorte lõõtsaansambel. Laval on ka Suured Lõõtsad (Lõuna-Eesti pillimehed, lõõtsakooli õpetajad) ja koondorkester Elurõõm.

Lisaks kõige ilusama lõõtsamuusikaga sisustatud kontserditele on huvitatuile avatud lõõtspillimängu töötuba. Kogu päeva vältel on võimalus tantsupõrandal lõõtsamuusika saatel seltskonnatantse keerutada.

Ruusal tuleb maakultuurikonverents

20. jaanuaril kell 13 toimuvad Ruusa kultuurimajas maakultuurikonverents ja mõttetalgud pealkirjaga “Rasketel aegadel on väärtustest lihtne loobuda, kuid nende taastamine ….”.

Räpina koduloo- ja aiandusmuuseumi juhataja Kersti Murumets arutleb teemal „Milleks meile kodukandi kultuuri- ja looduslugu?“ , riigikogulane Meelis Mälberg “Elu võimalikkusest maal” ning sotsiaalteadlane Aare Kasemets kõneleb „Miks ja kuidas maarahva loodushingelist pärimuskultuuri taasluua kaasaegse elu rikastuseks?“

Mõttetalgutel ärgitatakse kohaletulnuid arutlema teemadel, millised on kodukandi kultuuri- ja looduspärandi nähtused ja kuidas on need kaardistatud, mida teha, et esivanemate elukultuuripärimus ja paiga loodus hakkaks kõnelema, oleks kodukandi kutse jne.

Päevale oodatakse piirkonna koolide õpetajaid, kultuuritöötajaid, koduloohuvilisi, külaaktiviste ja kõiki teisi huvilisi.

Korraldajad paluvad osalemisest teada anda hiljemalt 18. jaanuariks Marge Trumsi tel. 5176288, ruusakultuur@rapina.ee või Kersti Murumets tel. 7999545, muuseum@rapina.ee