Rubriik: Põlvamaa

“Tegusa Eesti” stipendiumi pälvis Rosma Haridusselts

Rosma Haridusseltsi juhatuse esimees Tiina Länkur (vasakul) ja Olympic-Online’i juht Priit Pajumaa. Foto: Rosma Haridusselts
Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku ja Olympic-Online’i poolt välja antava “Tegusa Eesti” stipendiumi pälvis waldorfpedagoogikat väärtustav MTÜ Rosma Haridusselts. Stipendium aitab Põlvamaal asuvat ainulaadset lasteaeda ja kooli opereerival haridusseltsil oma tegevust laiendada ning luua juurde kümme uut lasteaiakohta.

“Tegusa Eesti” stipendiumi asutas Olympic-Online koostöös Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikuga 2012. aasta suvel, eesmärgiga panustada Eesti ühiskonna arengusse ning toetada uut tüüpi majandusmudelit – sotsiaalset ettevõtlust. Stipendiumeid antakse juba tegutsevatele algatustele, milles žürii näeb tugevat potentsiaali edasiseks arenguks.

Olympic-Online kasiinooperatsioonide juht Priit Pajumaa ütles žürii valikut kommenteerides, et Rosma Haridusseltsi kogemustepagas ja saavutused on märkimisväärsed. “Tegemist on väga nõutud haridusteenusega – lasteaia ukse taga on soovijate järjekord ning igal aastal kolib paar perekonda mujalt Eestist sinna kanti elama just selleks, et tuua oma laps Rosma lasteaeda või kooli. Olukorras, kus maapiirkondadest valdavalt ära kolitakse, on see oluline saavutus,” märkis Pajumaa. Ta lisas, et kuna Rosma Haridusseltsil on olemas selge arenguvisioon, otsustatigi seltsi toetada.

MTÜ Rosma Haridusselts suunab saadud toetuse uute lasteaia- ja töökohtade loomisesse, et hoogustada veelgi kohalikku arengut ning muuta waldorfpedagoogiline alusharidus Kagu-Eestis kättesaadavamaks enamate perede lastele.

Rosma Haridusseltsi juhatuse esimees Tiina Länkur ütles, et sotsiaalse ettevõtluse stipendiumil on laiem tähendus. “Kuna nõudlus waldorflasteaia teenuse järele kasvab, plaanime kodanikualgatuse korras tegutsevat lasteaeda laiendada ja stipendium annab meile selleks olulise toe. Kuid veelgi olulisem – tänu sellele saame näidata, et Eesti hariduskorralduses on võimalik positiivseid muutusi ellu viia koos tegutsedes, kaasates lisaks vanematele ja omavalitsustele ka ettevõtteid ning äriorganisatsioone,“ lausus Länkur. Loe edasi: “Tegusa Eesti” stipendiumi pälvis Rosma Haridusselts

Suidsusannapäiv Ruusa rahvamajas

Savvusanna kuuntüükogo kuts Sinno savvusannapääväle kullõma ja üten kõnõlõma!

Savvusannapäiv om 22. märdikuul (22.11) 2012.

Kokko tuldas seo kõrd Räpinä kihlkunda Ruusalõ. Rahvamaja tarõ om lämmi ja uut Sinno. Õdagu saava tahtja kävvü Ruusa lähiksel suidsusannan. Näemi savvusannapääväl!

  • Kõrraldaja pallõsõ tulõkist ette teedä anda ildamba 20. novembris.
  • Kimmäle anna ette teedä, kas tahat süvvä lõunasüüki (2 eurot) ja kas olõt õdagu sannaline.
  • Tulõja või üten võtta esitettüt söögikraami, miä passis tiilavva pääle.

SAVVUSANNAPÄÄVÄ KAVA

Loe edasi: Suidsusannapäiv Ruusa rahvamajas

Moostes oodatakse kõiki huvilisi Jõulumajja

Mooste Rahvamuusikakooli õpetajad, õpilased ja lapsevanemad kutsuvad kõiki huvilisi detsembri alguses rahvamuusikaga salapäraselt täidetud Jõulumajja.
Jõulumaja on tavalistel tööpäevadel roosat värvi maja Mooste mõisapargis, kus tegutseb rahvapilliõpet pakkuv huvikool. 6., 7. ja 8. detsembril muutub maja korraga jõulutegelaste koduks. Majas askeldavad nukud, pillihaldjas, torupilli, kannelde ja lõõtsadega päkapikud ja mitmed  teisedki tegelased. Koos majaelanikega saab meisterdada niidipilli, mängida meie rahva vanemaid mänge, laulda laule.
Kogu info leiate plakatilt, mis ripub siin: www.rahvamuusika.ee/plakat.pdf
Ootame teid külla!
Krista Sildoja

Lapsevanemaid kutsutakse Rosmale koolitusele

Rosma koolipere ootab koolitusele nii vanemaid kui kõiki teisi huvilisi. Foto: Rosma Haridusselts

Rosma Haridusselts kutsub kõiki huvilisi osalema lapsevanemate ja õpetajate ühiskoolituse sarjas, mis jätkub sel laupäeval, 3. novembril kell 10.00-17.00, kui keskendutakse teemale “Tänapäeva väljakutsed”.

Koolituse toimumisekohaks on Põlva külje all tegutsev Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal, päeva teemad jagunevad järgmiselt:
• Rütm mängus ja liikumises / Marika Nurmsalu, õpetaja
• Laste elamused tänapäeval. Konkurents, TV. Lapsepõlve võimalikkus ja vajalikkus / Heli Kudu, lasteaia õpetaja
• Elujõudude tugevdamine, õppeainete proportsioonid, 3-päevane aine õpetamise rütm (öö sissetoomine), “vastuvoolu ujumine” / Külli Volmer, õpetaja
• Kogemuslikud grupitööd. Praktiline vormijoonistus.

Koolituspäeval vaatleme esimeses osas tänases ühiskonnas ja inimestes elavaid harjumusi, üldist elukorraldust, meelelahutust ja väljakujunenud mõttemalle lapse arendamisest ning võrdleme waldorfpedagoogika põhimõtete ja antroposoofiliste arstide seisukohtadega. Kutsume vanemaid osalema ja kaasa mõtlema, mis on igaühe enda seisukoht neis küsimustes ja mis tegelikult toetab lapse ning ka vanema enda arengut ühiskonnas toimivaks ja hingelisest tasakaalukaks inimeseks kasvamisel.

Lapsele parimat soovides on hea ennast kurssi viia lasteaia ja kooli toimimise põhimõtetega. Teises osas tutvustame õppimise protsessi tagamaid. Praktiliselt tegeleme vormijoonistusega, ainult waldofkoolides oleva õppeainega. Päev algab liikumisega, kus saame oma kooskõla kehaga rõõmsalt proovile panna. Loe edasi: Lapsevanemaid kutsutakse Rosmale koolitusele

Kolmas Uma Pido kuts naisi nurmõst ja miihi mõtsast

Uma Pido kuts jälki naisi nurmõst ja miihi mõtsast pidolõ laulma. III Uma Pido peetäs maaha 1. juunil 2013 Võro Kubijal.
 
Oodõtas lauluhelüga naisi nurmõst, miihi mõtsast, küläst ja liinast. Noid, kiä koolilatsõn vai tudõngin vai ka ildampa omma’ koorin laulnu, a parla ei laula’; niisamatõ segäkuurõ ja -ansambliidõ naisi ja miihi. Oodõtas kõiki, kinkal om lauluhellü, noodi perrä laulmisõ mõistminõ olõ-i tähtsä. Opitas selges naisi- ja miihikuurõ laulu’ ja naisi-miihi osa’ ütiskuurõ laulõn.

Ku Sa arvat, et Su kodokiil om illos ja Sa olõt uhkõ uma kodokotussõ üle, sõs tulõ’ ja näütä’ tuud tervele ilmalõ – tulõ’ esi ja kutsu’ sõbõr vai tutva kah üten!

HELÜPRUUV

Naisilõ nurmõst

PÕLVAN Põlva kultuuri- ja huvikeskuse kooriklassin 6. novembril kell 18.
Kontakt: Saidi Tammeorg, tel 509 7391. Loe edasi: Kolmas Uma Pido kuts naisi nurmõst ja miihi mõtsast

XV täiskasvanud õppija nädal

XV täiskasvanud õppija nädala raames toimub 01. novembril kell 13 Räpina Aianduskoolis mõttekoda ,, Kuidas teha täiskasvanuharidus enam nähtavaks ja kättesaadavaks?”

Mõttekojas arutatakse, kas Põlva maakonnas on piisavalt täiskasvanute õppimisvõimalusi, kas koolitajad on nähtavad, kas koolitajate vahelise koostöö parandamine aitaks täiskasvanuid senisest rohkem õppima, kuidas annaks ühendada riikliku, era- ja kolmanda sektori panust täiskasvanuõppe propageerimisel ja edendamisel.

Samas toimub Põlvamaa tunnustamisüritus.

Mõttekojas osalevad POL-i hariduskomisjoni liikmed.

Mõttekoda korraldab ETKA Andras koostöös Põlvamaa TÕN-i koordinaatori Tiina Kalvikuga.

Omavalitsusreformi arutelu jõuab 1. novembril Põlvamaale

Neljapäeval, 1. novembril kella 16-19 ajal toimub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses regionaalministri algatatud omavalitsusreformi avalik arutelu „Tugevate omavalitsuste Eesti – milline tee valida?”. Arutelul osalevad regionaalministri kutsel piirkonna ja ümbritsevate maakondade omavalitsusjuhid, volikogude liikmed, maavalitsuste esindajad. Osalema on oodatud ka kõik kohalikud inimesed.

Aruteludeks on välja käidud kuus alternatiivset mudelit:

– Minivaldade Eesti, kus säilib tänane olukord;

– Omavalitsusliitude Eesti, kus omavalitsusmaastik ei muutu, kuid osa ülesandeid delegeeritakse maakondlikule avalik-õiguslikult omavalitsusliidule;

– Kahetasandiline Eesti, kus luuakse juurde täiendav maakonnapõhine omavalitsustasand;

– Kihelkondade Eesti, kus toimuvad omavalitsuste ühinemised vähemalt 3000 elanikuga üksusteks ning tekib 70-100 omavalitsust;

– Tõmbekeskuste Eesti, kus liitumised toimuvad ümber suuremate keskuste ja tekib 30-50 omavalitsust;

– Maakondade Eesti, kus liitumised toimuvad üldjoontes tänaste maakondade põhiselt.

Materjalidega saab lähemalt tutvuda aadressil http://haldusreform.wordpress.com/kovreform2013/.

Juba on sarnased arutelud läbi viidud Lääne, Lääne-Viru ja Järva maakonnas ning tulemas on avalik arutelu veel 15. novembril Viljandimaal Sakala keskuses.

Lindora laada mõttetalgud Piusa Ürgorus

Piirkonna tuntumal laadapäeva õhtul said Piusa Ürgoru Puhkekompleksis kokku Setomaa Ettevõtlike Inimeste Klubi liikmed ja külalised. SEIK koosneb nelja Setomaa valla ettevõtjatest ja aktiivsetest inimestest,  kelle ühiseks eesmärgiks on kodukandi kultuur, areng ja maine ning ettevõtlus.  Meremäe vallavanem R. Järvelill lausus sissejuhatavalt: “Setomaa valdadel on palju ühiseid eesmärke, saame nendega kõik eraldi hakkama, kuid üheskoos oleme tugevamad ja suudame areneda kiiremini ning säilitada kultuurilise eripära.”

Külalisteks 28.oktoobril olid siitkandist valitud riigikoguliikmed Ü. Tulik, M. Mälberg ja U.Klaas. Teemal “Kui ma elaksin Setomaal” arendasid mõtteid veel Põlva maavanem U. Preeden ja ülemsootska A.Leima. Uudse ideena tuli mõtteid ka kloostri ehitamise võimalikkusest Setomaale.

Ettekannete ja arutelu järel jäi peamise teemana kõlama koostöö tähtsus ja vajalikus.

Vanna ehitüskunsti opma

Vanaajamaja oppuisi kõrraldaja Uusi Andres. Foto: Uma Leht
Vanast Mooste mõisa kuivusõst om saanu Vanaajamaja koolituskeskus, kon opatas nii palktarõ ragomist ku muud vanna ehitüskunsti.

Vanaajamaja kuts õkva parhilla opma palkmaja ragomist ja maakivvest müürü tegemist. Vahtsõl aastal tulõ puust vahtvärgi tegemise kursus, viil tetäs ütepäävätsit samblõ vai kõotoho pruukmisõ oppuisi.

«Ku mõnõl inemisel om vällä pakku väiku aidakõnõ vai sannakõnõ, saanu opada ka palkõ vaihtamist – tetä vana huunõ kõrdategemise kursusõ,» kõnõl’ Vanaajamaja oppuisi kõrraldaja Uusi Andres. «Säänest palgitüü oppamisõs paslikku, mitte väega laonut hoonõt om peris rassõ löüdä.»

MTÜ Vanaajamaja tege aastan umbõs neli vanaperälidse ehitüstüü kursust, ütele kursusõlõ om paras võtta kuus opilast.

Uusi Andres ütel’, et huvilidsõ omma mitmõsugumadsõ. Üts punt om ilma tüüldä inemise – Töötukassa mass oppusõ kinni. Neo omma puutüü-huvilidsõ, kiä märgotasõ uma ettevõttõ tegemise pääle. Vanaperädse ehitüse ettevõttõ luuminõ ei nõvva suurõ raha sissepandmist. «Ku inemisel om joba määnegi mõistminõ, julgus, väiku praktika uma vai tutva inemise maja pääl, sis lasku kävvü,» julgust’ Uusi Andres. «Tüüriistu piät hankma õnnõ paari tuhandõ euro iist.»
Loe edasi: Vanna ehitüskunsti opma

Värska raamatukogus kohtutakse Tiina Ilvesega

“Mina olen siin ja praegu, nii muna kui kana, kirjutan elust enda ümber. Ja seda ikka naljakama kandi pealt ja naerutava vindiga, sest naer on terviseks.”

Niisugune on võrukeelse kirjaniku ja muusiku Aapo Ilvese ema Tiina Ilvese saatelause 12 jutuga  raamatule “Augustihambad”, milles on nii terasust, õpetlikkust, situatsioonikoomikat  kui ka õnnestunud karaktereid.

Jutus “Pii ärr” vajavad võrukeelsed vanavanemad tõlki, et suhelda oma linnastunud lapselapse ja tema poiss-sõbraga, kes nn linnaslängi kasutavad. Loo lõpus aga loeb taat ajalehest, et koolidesse tuleb võru keel ja lastega on edaspidi lihtsam suhelda.

 Tiina Ilves kohtub Värska rahvaga 24. oktoobri õhtul kell 18.00.

Tema jutu põhjal  Aado Kuhlapi poolt seatud lühinäidendi “Pii ärr” esitab Vastseliina Rahvamaja näitetrupp.

R. Kappo. Põlva keskraamatukogu

Põlvamaa VII maaraamatukoguhoidja päev

2005. aastal algatas Saverna raamatukogu juhataja Tiina Hoop ülevabariigilise maaraamatukoguhoidja päeva eeskujul Põlvamaa maaraamatukoguhoidja päeva. Seni on nn maapäeva raamatukoguhoidjate ja vallavalitsuste ühistööna korraldatud Moostes, Kõllestes, Vastse-Kuustes, Tilsis, Lintes ja Verioral.
Põlvamaa VII maaraamatukoguhoidja päev toimub 24. oktoobril Saverna külakeskuses.
Maapäeva raames tutvutakse ärkamisaja tegelase Mart (Märt) Miti rajatud Kiltre taluga Valgjärve vallas, teejuhiks Valgjärve raamatukogu juhataja Ilse Aigro. Uudistamist nõuavad ka Saverna raamatukogu suvel avatud uued põnevad ruumid.
Traditsiooniliselt tunnustatakse konkursi Aasta Maaraamatukoguhoidja nominenti ja tööjuubilare. Meeles peetakse ka endisi kolleege.
Ettekandele tulevad Võru- ja Põlvamaa raamatukoguhoidjate eesti kirjandust propageerivad humoorikad kavad. Võrumaa kava esitavad Riina Ermel (Kuldre) ja Elvi Määr (Parksepa), Põlvamaa oma Tiina Hoop (Saverna), Ilse Aigro (Valgjärve), Helve Sreiberg (Linte), Mall Kõpp (Vastse-Kuuste) ja Eha Kütt (Värska).
Esinevad Valgjärve valla taidlejad.
Maapäeva peakorraldaja on Saverna raamatukogu juhatataja Tiina Hoop, keda abistavad kolleegid  Põlva keskraamatukogust.
Rahaliselt toetavad Valgjärve vallavalitsus ja Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp.

Külli Ots
Põlva keskraamatukogu

Räpina loodusõhtul räägitakse lendoravatest

Täna algusega kell 18 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu lendoravatest. Külas on loodusuurija ja lendoravaekspert Uudo Timm.

Näha ja kuulda saab viimaste aastate uuringute tulemustest, mis on lisanud uut teavet lendoravate elukommetest, elupaiga vajadustest ning neid varitsevatest ohtudest. Samuti tuleb juttu lendoravate püsimajäämise võimalustest ja kaitse korraldamisest Eestis.
Uudo Timm on Keskkonnateabe keskuse keskkonnaregistri osakonna juhataja, kes on lendoravate käekäiku jälginud juba 25 aastat.

Loodusõhtul osalemine on tasuta. Kõik huvilised on oodatud.

Ants Uustalu õpetab Rosma koolis mahetoitu valmistama

Kokk Ants Uustalu ja kondiiter Kertu Lukas alustamas mahetoidu valmistamist Rosma koolis. Foto: Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus
Põlva külje all Rosma koolis korraldatakse täna, 17. oktoobril mahetoidu päev, kus Ööbiku gastronoomiatalu kokk Ants Uustalu ja kondiiter Kertu Lukas õpetavad koolilapsi ning huvilisi vanemaid mahetoitu valmistama. Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal viib mahetoidu päeva läbi koostöös Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskusega, et tõsta õpilaste, õpetajate ja vanemate teadlikkust mahetoidu eelistest.

Päeva teemaks on „Mahetoidu pidulaud“, mis läheb hästi kokku Ants Uustalu toiduvalmistamise põhimõtetega. Eesti Kulinaaria Instituudi liige ja Raplamaal tegutseva Ööbiku gastronoomiatalu peremees Ants Uustalu on veendunud, et süüa tuleb teha naudingu ning armastusega, mitte võtta seda kui kohustust. Ta hindab kõrge kvaliteediga head Eestimaist toorainet, puhtaid ja maalähedasi maitseid ning klassikalisi kulinaarseid võtteid. „Maitseainete ega ka kulinaarsete võtetega ei tohiks maskeerida tooraine enda maitset!“ lisab Uustalu.

Mahetoidu päeval Rosma koolis jagunevad õpilased koos õpetajatega mitmesse gruppi: ühed valmistavad salateid, teised põhirooga, kolmandad magustoitu (vt täpset menüüd allpool). Kaasa löövad ka huvilised vanemad ning pärast ühist pidusööki toimub mahetoidu teemaline juturing, kuhu on kutsutud ka kohalikke mahetootjaid. Kõik huvilised on oodatud. Loe edasi: Ants Uustalu õpetab Rosma koolis mahetoitu valmistama

MTÜ Lõõtspilliselts alustab taas rahvamuusika kursustega

Põlvas tegutsev MTÜ Lõõtspilliselts alustab ka sel sügisel lõõtspillimängijate koolitamisega.

Arvult juba kuues kursus keskendub seekord senisest enam omandatud baasoskuste lihvimisele ning on mõeldud ennekõike neile, kel esmased tutvused lõõtsaga juba tehtud. Kursusel keskendutakse uute lugude õppimisele, peamiselt suurpeo Harmoonika repertuaari omandamisele ning erinevate mängustiilide õppimisele.

MTÜ Lõõtspilliseltsi üks eesmärke on tutvustada ja hoida traditsioonilist külapillimehe mängustiili. Traditsioonilähedane mängimine eeldas pillimängu õppimist kuulamis-matkimis meetodil: kuulati oma küla või naaberküla pillimeeste mängu pidudel ja pulmades ning seejärel püüti kuulmise järgi neid lugusid iseseisvalt kodus järgi mängida. Selline iseseisev kuulmismälule toetuv matkimine-õppimine viis tulemuseni, kus igal pillimehel kujunes välja küll piirkonna traditsioonidele vastav, kuid siiski selgelt omanäoline mängustiil.

Oma kursustel on MTÜ Lõõtspilliselts järginud analoogseid õpetamismeetodeid. Kursus keskendub kursus lisaks olemasolevate oskuste lihvimisele just traditsioonilise külapillimehe stiili tutvustamisele. Kursusel kuulatakse seda stiili valdavate tuntud lõõtspillimängijate (näiteks Karl Kikas, Richard Reino, Elmar Sepp, Eduard ja Arnold Pärnamets, August Teppo, Tarmo Noormaa) pillilugusid ja arhiivisalvestusi ning püütakse võimalikult täpselt nende mängu matkida. Peamine töö toimub individuaalselt koos õpetajaga või väikestes gruppides, põhiosa jääb siiski iseseisvale harjutamisele kodus. Kursuse õpetajateks on Heino Tartes, Kalev Kreegipuu, Olev Suur, Riho Pähn, Toomas Ojasaar, Henrik Hinrikus ja Kristi Kool.  Loe edasi: MTÜ Lõõtspilliselts alustab taas rahvamuusika kursustega

Kanepi Segakoor külastas koos sõpradega Leedumaad

Esineb Kanepi segakoor, dirigeerib Kalev Lindal. Foto: Kanepi Laulu Selts
Leedu Ukmerge rajooni ja Põlva maakonna sidemed on juba pikaajalise traditsiooniga. Septembrikuu viimasel nädalavahetusel osales Kanepi segakoor koos Kanepi harrastusteatriga Kanepi Laulu Seltsi poolt korraldatud õppe- ja kultuurivahetusreisil Leedumaale, Ukmergesse. See oli nädalavahetus täis kaunist sügispäikest, südamlikke inimesi ja suures koguses laulu ning pillimängu.

28. septembri kergelt vihmasel reedesel õhtupoolikul kogunes Kanepi kiriku juurde seltskond muusika-ja kultuurihuvilisi Kanepi Laulu Seltsi liikmeid ning sõpru, et asuda teele Leedumaa poole. Eesmärgiks oli viia Ukmerge piirkonda külakostiks kaasa killuke Eesti kultuuri ja muusikat, tutvuda ise kohaliku kultuuriga ning luua kontakte sealsete kultuuritegijatega.

Ukmerge on umbes 25 000 elanikuga linn Vilniuse maakonnas ja Ukmerge rajooni keskus. Kohapealseks kontaktisikuks ja organisaatoriks oli särav Auksė Pusvaškienė, kes töötab Ukmerge linnavalitsuses ja on tegev ka Lyduokiai külaseltsi juhatuses. Dirigent Kalev Lindali juhtimisel andis Kanepi segakoor linna keskväljakul vägeva, rahvuslike laulude ja tantsudega põimitud peaaegu tunnise kontserdi.

Henrik Hindrikus alustas oma esinemist lõõtspillil Ukuaru valsi kontsertversiooniga ja sundis oma esinemise hingestatusega möödakäijad peatuma. Väike üllatusetteaste tuli Ukmerge rahvale ka Kanepi harrastusteatrilt: improviseeriti Kevade-lugudest inspireeritud väike tantsuline etteaste teemal “Paunvere polka”. Ka polkatantsule järgnenud aktiivne rukkilõikamise ringmäng näitas üllatunud leedulastele, et aeglane ja uimane eestlane on vaid stereotüüp ning tegelikult on eestlased vajadusel vägagi korralikud tantsulõvid.
Loe edasi: Kanepi Segakoor külastas koos sõpradega Leedumaad

Tulekul Kirmsi hoiuala kaitsekorralduskava koosolek

Keskkonnaamet teatab, et valminud on Kirmsi hoiuala kaitsekorralduskava. Avalikustamise koosolek toimub 15. oktoobril kell 14.00 Räpinas vallavalitsuse hoones (Kooli 1). Osalema on oodatud maaomanikud, kohalikud elanikud, ettevõtjad ja teised asjast huvitatud. Arutlusele tuleva kavaga saab tutvuda kohapeal.

Kaitsekorralduskavaga kirjeldatakse ala eesmärgiks olevaid loodusväärtuseid, nende mõjutegurid ja kaitsemeetmed ning koostatakse tegevuste tabel, kus vajalikud tegevused on määratletud koos tõenäolise läbiviimise ajaga ning maksumusega. Kaitsekorralduskava koostas Keskkonnaameti tellimusel MTÜ Loodusõpe.

Info: Sven Začek, MTÜ Loodusõpe, tel 5206355; Jaanus Tanilsoo, Keskkonnaamet, tel 7823605

Moostes saab sanditama õppida

Mardisandid. Foto: Mooste Rahvamuusikakool
Mooste Rahvamuusikakool kutsub koolituspäevale “Maarahva aastaring”, mis toimub reedel, 19. oktoobril kell 14:00 – 18:30. Teemaks sanditamise komme meie rahvapärimuses – teooria ja praktika käsikäes, juhendavad Meelika Hainsoo ja Lauri Õunapuu.

Meelika ja Lauri tutvustavad koolituspäeva lähemalt nii: “Maarahva aastaringi esimesel kohtumisel räägime sügisestest rahvakalendri tähtpäevadest, esivanemate uskumustest, nendega seotud rituaalidest ja lauludest. Vaatame mardi-, kadri- ja hingedeaja pärimusse ehk pisut uudse pilguga: räägime sanditamise ajaloolis-mütoloogilisest taustast, laulame laule ja mõtiskleme, mis roll on nendel iidsetel tähtpäevadel praeguse aja inimese elus.”

Lauri põhihuviks on eesti arhailine laulukultuur ja traditsiooniline kandlemängustiil. Tema lauluvarasse kuulub hulgaliselt rahvalaule nii vanemast, kui uuemast kihistusest. Lauri veab eest Arhailise Meestelaulu Seltsi ning korraldab rahvalaulu õpitubasid üle Eesti, tutvustades vanapärast loomulikku laulmisviisi ja repertuaari. Lauri on ansambli Metsatöll liige. Loe edasi: Moostes saab sanditama õppida

Mammaste suusaraja jooks 2012

Reedel, 12.oktoobril kell 17.30 toimub Mammaste Tervisespordikeskuses Mammaste suusaraja jooks. Võistlused toimuvad valgustatud suusaradadel.

Võistluste käigus selgitatakse välja ka maakonna meistrid erinevates vanuseklassides. Eelregistreerimine toimub 11.oktoobrini 2012. a e-posti aadressil polvasport@gmail.com.

Võistluse korraldajateks on Spordiklubi Serviti ja Põlva Maakonna Spordiliit

Võistluse juhend: http://www.polvavald.ee/images/stories/Mammaste_jooks_2012.pdf

Lisainfo: Arne Tilk, 51 7245

Mammaste maastik kutsub mobiilorienteeruma

Orienteerumisklubi Põlva Kobrase poolt on Mammaste-Taevaskoja maastikule paigaldatud 15 kontrollpunkti mobiilorienteerumise tarbeks. Samu kontrollpunkte võib kasutada ka püsirajana. Maastikul asuval KP tähisel on lisaks tunnusnumbrile ka igas ühes erinev täht. Kaarte saab Mammaste Tervisespordikeskusest.

Konkursil “Eesti parim m-teenus 2012″ Tervise ja keskkonna kategoorias tuli võitjaks tervisesporditeemaline rakendus mobiiliorienteerumine MOBO ehk mobiilne orienteerumine, mille tootja on OÜ Tak R&D, seob tänapäevase tehnoloogia (nutitelefoni) ja traditsioonilise orienteerumise püsiradade ideed ehk pakub võimaluse tegeleda tervisespordiga (orienteerumisega) endale sobival ajal, kasutades selleks modernseid tehnoloogiad koos traditsioonilise orienteerumisoskustega. “Kolm ühes” – mobiiltelefon asendab rakenduse abil kaarti, kompassi ja märkeseadet.

Kontrollpunktid maastikul on tähistatud infotahvliga, kus on lühijuhend ja vastav unikaalne QR ruutkood. Märke tegemiseks tuleb pildistada telefoniga QR koodi ja kinnitus, et oled punktis käinud saadetakse serverisse. Mängu koduleheküljel mobo.osport.ee peetakse statistikat enim kontrollpunkte läbinud mobiil-orienteerujate vahel.

MOBO on sobiv kõigile, kes hindavad sportliku eluviisi ja on huvitatud tehnoloogiast. MOBO ei ole lihtsalt järjekordne mäng telefonis, vaid see mäng pakub ka füüsilist koormust ja arendab orienteerumisoskusi.

MOBO rada võib läbida üksi või sõpradega endale sobival ajal ja viisil. MOBO raja läbimiseks on vaja laadida telefoni või tahvelarvutisse vastav rakendus. Momendil on Eestis valmis neliteist kaarti.

Täpsem info MOBO kodulehel http://mobo.osport.ee. Kevadel valmistab klubi kaardi rajaga ka Intsikurmu-Rosma maastikule.

Allikas: polvamaa.ee

Võro lipu konkurss oll’ väega väkev

Kama Kaido ja Margna Epp. Foto: Uma Leht
Võrokõisi lipu kavandiid saadõti konkursilõ 53, autoriid oll’ 31. Ütenlüüjit oll’ üle Eesti: Võrolt, Tartost, Tal’nast, Põlvast, Valgast, Rakverest, Pärnust jne.
«Väega uhkõ ja suur konkurss, tuud es mõista ette arvada!» rõõmust’ Võro seldsi juhatusõ liigõ, lipukonkursi üts vidäjä Kama Kaido.

No vali Võro seldsi kokko pant kommisjon (Kama Kaido, Kaplinski Jaan, Padari Ivari, Navitrolla, Sibula Priit, Harju Ülle, Plakso Ülo, Kõivupuu Marju ja Määri Andres) võistlustöie hulgast vällä 2–4 kõgõ parõmbat tüüd.

Kommisjonilõ andva nõvvo kunstnigu ja liputiidüse as’atundja: Võromaa juuriga kunstnik Lapini Leonhard, riigikantselei sümboolikanõvvomiis Uiboaia Gert ja Udmurdi lipu autor Lobanovi Juri.

Sis pandas lipuvariandsi rahvahääletüsele. Tuujaos trükütäs parõmba tüü paprõ pääle ja pandas Uma Lehe vaihõlõ. Võitjas kuulutõdas tuu lipp, miä rahva käest kõgõ inämb helle saa. Vällävalit lippu näüdätäs edimäst kõrda suurõmbalõ rahvalõ kolmandal Umal Pidol 1. piimäkuul 2013.

Allikas: Uma Leht

Valmis Põlvamaa metsamajandamise kava aastani 2021

RMK-l valmis esimese kaheksa metskonna metsa majandamise kava kuni 2021. aastani. Pikaajalised kavad annavad ülevaate piirkonna riigimetsa varudest, planeeritud raiemahtudest, maakasutusest, metsakasvatusest, looduskaitsest ja puhkevõimalustest.

RMK juhatuse liikme Tiit Timbergi sõnul võtab metsa kasvamine aega aastakümneid, mistõttu tuleb metsa majandada vastutustundlikult ja pikaajaliselt plaanides. “RMK peamine põhimõte riigimetsa majandades on teha seda kestlikult, et ka tulevased põlvkonnad saaksid metsast saadavaid hüvesid kasutada vähemalt samal määral, kui seda teeme meie,” ütles Timberg.

“Kaheksa metskonna kohta koostatud kavad annavad tegevussuunad nii maakasutuseks kui ka metsamajanduseks järgmiseks kümneks aastaks. Kava prognoosib nii raiemahtusid kui ka seda, milline saab olema riigimetsade vanuseline struktuur ja millises mahus kavandatakse metsade uuendamist, hooldamist, metsaparandust ja looduskaitsetöid,” sõnas Timberg ja lisas, et hinnati ka metsanduse majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid piirkonnas.

Sügiseks valmisid kaheksa metskonna (Läänemaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Raplamaa, Valgamaa, Võrumaa, Vändra) majandamise kavad ning ülejäänud üheksa metskonna kavad valmivad 2013. aasta kevadel. RMK korraldab tänavu septembris ja oktoobris metsa majandamise kavade tutvustamiseks infopäevi, kuhu on kutsutud maakondlikud huvigrupid.

Valminud kavasid saab vaadata siit: http://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/metsamajandamiskavad

Lisainfo valminud kavade kohta: RMK juhatuse liige Tiit Timberg,  504 5764, tiit.timberg@rmk.ee

Põlvamaa metsamajandamise kava esimesed peatükid hõlmavad üldist infot maakonna metsaalade hetkeseisust ning kolmas peatükk annab ülevaate, millised tööd ja plaanid on RMK-l Põlvamaa metskonnaga tulevikus.

Lisainfo Põlvamaa metsamajandamise kava kohta: RMK Põlvamaa metsaülem Andres Sepp, 505 5932

 

Põlvas tehakse maailmarekordit porgandite söömises

6. oktoobril kell 11 püstitatakse Põlva talupoe juures maailmarekord porgandite söömises.
7. oktoobrini kestab Tervise Arengu Instituudi kampaania ”Sööme ära!”, mis juhib meie tähelepanu juur- ja puuviljade iga päevase söömise olulisusele. Põlva maavalitsus koostöös perekeskuse ja Põlva talupoega viivad selle kampaania raames läbi kolm põnevat aktsiooni.
4.oktoobril toimuvad talupoe perenaise juhendamisel perekeskuses kaks koolitust, kus valmistatakse juurviljadest põnevaid toite ning räägitakse üldisemalt köögiviljade olulisusest meie toidulaual. Koolitused toimuvad kell 13 ja kell 18 ning neile saab registreeruda e-posti teel
virgo@kaar.ee või telef 517 7872.
Suurem ja põnevam sündmus toimub aga 6.oktoobril kell 11 Põlva talupoe ees, kuhu oodatakse kõiki inimesi, kes peavad oluliseks puu- ja juurviljade söömist. Juhtimaks tähelepanu köögiviljade olulisusele meie igapäevases menüüs, sööme üheskoos ära igaüks ühe porgandi. Tegu on maailmarekordi sooritusega, sest plaanime kokku saada vähemalt 100 üheskoos
porgandeid söövat inimest. Häppening on tasuta, kaasa tuleb võtta ainult porgand söömiseks! Kõige rohkemaliikmelisele osalejategrupile auhind.
Sündmus jäädvustatakse filmilindile ning esitatakse ka Guinnessi rekordi nominendiks.
Rohekm infot www.talutoit.blogspot.com , Põlva talupoe Facebooki lehelt või telefonilt 520 6576, Eve Veski

Põlvas on tulemas eakate konverents “Väärikana vananeda”

Tulenevalt aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastast 2012, korraldavad Europe Direct Põlvamaa teabekeskus ja Põlva Maavalitsus 4. oktoobril Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses eakate konverentsi.

Eakate konverentsiga tähistatakse 1. oktoobril peetavat rahvusvahelist eakate päeva. Konverentsi eesmärkideks on väärtustada eakate rolli ühiskonnas, näidata aktiivse ja tervisliku eluviisi võimalusi ning pakkuda kohtumis- ja suhtlemisvõimalust. Fookusesse on tõstetud panus, mida vanemad inimesed on võimelised andma – olgu see siis tööl, kodus või ühiskondlikus tegevuses.Vananev inimene on suurenev ressurss Eestis ja ka laiemalt Euroopa ühiskonnas ning seda tuleb pidada pigem väärtuseks kui nähtuseks, mida peaks varjama või tõrjuma.

Konverents on tasuta ja konverentsi päevakavaga saab tutvuda siin. 

Kohal on Europe Direct Põlvamaa teabekeskuse- ja Tervisetoa infolauad, kus pakutakse nii tervise-kui EL alaseid infomaterjale. Ristsõna lahendajatele meened.

Toitlustuse efektiivsemaks korraldamiseks palutake konverentsist osalemisest ette teatada hiljemalt 1. oktoobriks 2012 (kontakt: Lea Leivo, lea.leivo@polvamaa.ee, tel  799 8911).

Üritust toetavad: Euroopa Komisjon, Riigikantselei, Põlva Maavalitsus, Põlvamaa Tervisenõukogu, Põlva Päevakeskus, Eesti Tervisedenduse Ühing, Eesti Haigekassa, Päästeamet, AS Värska Vesi, Tere AS.