Heategevusega on ühinenud ka Sindi Avatud Noortekeskuse kokandusringi Sinklased noored Agnes Tomson, Fred Hussar ja Laura Liis Kleine, kes õpivad Sindi Gümnaasiumis.
Läinud nädalavahetusel võis kolme hakkajat noort näha Pärnu Keskuse esimesel korrusel asuva Taluturu sissepääsu kõrval oma leti taga seismas. Letil oli väga lai valik hõrgutisi, mis meelitasid ostjaid lähemale astuma. Noored selgitasid, et ostes nende kokandusringis valmistatud kondiitritooteid läheb müügist kindel osa Toidupangale.
Sindi noortekeskuse kokandusringi juhendab Marek Sild.
Tomson, Fred Hussar ja Laura Liis Kleine. Foto: Urmas Saard →
Tänasega lõppes Pärnu ja Tallina vahelisel laiarööpmelisel raudteel reisirongiliiklus, mis avati 1971. aasta suvel. Kitsarööpmelisel raudteel avati Pärnu ja pealinna vaheline ühendus 90 aastat tagasi.
Pärnust Tallinna väljuvale viimasele reisirongile. Foto: Urmas Saard
[pullquote]sõitis liinibussiga selleks Pärnusse, et teha hüvastijätu reis Pullini[/pullquote]Papiniidust väljus kell 17.44 tavatult pikk rong, nii jätkus kohti kõigile huvireisijatele. Igapäevaselt sellist hulka reisijaid pole nähtud. Papiniidu peatusest on Pärnu rong Tallinnasse väljunud alates 2014. a algusest.
Sindis elav Kiki Pärnpuu sõitis liinibussiga selleks Pärnusse, et teha hüvastijätu reis Pullini. Pulli asub Sindist mõnekümne minuti pikkuse jalutuskäigu kaugusel, jalgrattaga sõites on kahe sihtpunkti vahe palju lühem. „Eile viisin jalgratta käe kõrval Pulli peatusesse, kus astusin perroonilt kerge vaevaga rongile, et lasta Pärnus ratast remontida,” rääkis Pärnpuu. Aga naine rääkis, et mitte alati ei astunud ta koos jalgrattaga rongile. „Soome minnes sõitsin rongiga Tallinna, aga ratta lukustasin Pulli peatuse perroonil oleva laternaposti külge. Jalgratas ootas mind kenasti mitu päeva. Tagasi sõites ja perroonile astudes võtsin ratta ning pedaalisin sellega koju,” jutustas Pärnpuu, kelle meel läks viimast sõitu tehes päris härdaks ja poetas isegi paar pisarat peopesasse.
Sindi tekstiilivabrikus väga pikka aega erinevates ametites töötanud põline sintlane Aleksander Kask tunneb muret jätkuvalt lagunevate vanade tööstushoonete lagunemise pärast.
Sindi vabriku kanaliäärse hoone seina varing. Foto: Urmas Saard
„Märkasin mõni aeg tagasi lammutatava Sindi paisu poole jalutades, et vabriku kanali ääres on omaaegse laivärvi tšehhi välisest seinast suur osa maha langenud. Millal suur auk seina tekkis, seda ma täpselt ei tea, kas kuu, kaks või rohkem aega tagasi,” rääkis Kask Külauudistele ja kutsus täna lagunevaid hooneid lähemalt vaatama. Vabriku kanali võsast puhastamise järel on seina tekkinud ava tähelepanelikule vaatajale suurel teel liikudes hästi näha. Kaldakindlustuseks kasutatud graniitkivide vahel kasvavad kõrged kased, mille juured teevad rajatisele hävitavat kahju.
Omaaegse Sindi kalevivabriku hooned on muinsuskaitselise väärtusega. „Konkreetselt need hoonejupid ei ole muinsuskaitse all. Et omanikud, eraomanikud ja KOV, oma omandit ei korrasta ja varaga midagi ette võtta ei oska ega taha on kurb ja keeruline teema. Protsesside käivitamine võtab lihtsalt rohkem aega kui seda kodanikena tahaksime,” ütles Nele Rent, Pärnumaa muinsuskaitseameti vaneminspektor.
Sindi käsitööringi 60 tegevusaasta täitumisele pühendatud näitusele tere tulemast öeldes kasutas Sindi linnaraamatukogu direktor Ene Michelis oma avasõnades Juhan Viidingu luuletust „Soov”.
Sindi käsitööringi tähtpäeva torti lõikavad Vaike Vill, Liia Piile ja Sirje Ristikivi. Foto: Urmas Saard
Jõudu tööle see on igivana soov
Jõudu tööle see on imeline soov
Selle soovi sees on hää ja sügav hool
Lase kõlada sel soovil Meistri pool
Jõudu tarvis see on igivana vastus
Jõudu tarvis see on ainuline vastus
See on töö ja vaeva tasakaalukeel
Lase kõlada tal veel ja veel ja veel
Kuidas teisiti pidigi 3. detsembril Sindi linnaraamatukogus käsitöömeistrite näppude osavuse väljapanekut avama, kui ikka kirjanduslikult kauni viimistlusega sõnu ritta ladudes. Ene Michelis on varemgi raamatukogu pindadel näituseid avades olnud kirjanduslike tekstide valikul tabavalt leidlik. Tema on ka Sindi käsitööringi kroonik, kes talletanud kõike olulist suure kogumiku kaante vahele. Tulevaste põlvede tarvis kogub ta kõike tähtsat juba 2010-st aastast saadik.
Michelis ütles, et mitte igal hobiringil pole nii pikka ajalugu. 1958. a 17. jaanuaril alustatud kroonikas seisab kirjas: „Tööd alustas Sindi 1. Detsembri nimelise vabriku klubi käsitööring.”
Taaskordselt Sindis maha sadanud õrnõhuke lumekiht aeglustas märkamatult sammu, et oleks rohkem aega pimeduses helkivat jalgealust nautida.
Valgel lumel ja tulede säras paistab väike jõulupuu installatsioon eriti mõjuvalt silma. Foto: Urmas Saard
Paraku ei lepi vanad sintlased üksnes looduse vaadetega ja soovivad harjumuste sõltuvuses midagi enamat. Väikeste eramajade omanikud kaunistavad värviliste tuledega ise oma eluaset, ka korterelamute akendel näeb jõuluaegseid ehteid. Teine lugu on üldkasutatava linnaruumiga. Kooli tänava korrusmajade vahel on leitud kõrge kuusk, mille külge riputati esimeseks adventpühaks tillukesed lambid. Aga linnaraamatukogu külalised küsisid vaimuvalgusega täidetud riiulite vahel seistes, miks linn on jäänud ilma jõulukaunistusteta? Lasteaia väravast õhtu pimedusse väljunud inimesed küsisid samuti, kus on ehted, mis igal aastal esimese adventpüha saabudes aegsasti tänavapostide külge kinnitati. Nii on see olnud Kooli tänaval, Jaama tänaval, Raudtee tänaval, Pärnu maanteel – mis esimese hooga meelde tuleb.
Ainus jõuluehe valmis linnaruumis XVIII Ülemaalise Jõuluvanade konverentsi toimumise ajaks. Kuid seegi ei sündinud mitte Tori valla algatusel, vaid Sindi sotsiaaltöökeskuse juhataja Renna Järve innukusest. Valgel lumel ja tulede säras paistab väike jõulupuu installatsioon eriti mõjuvalt silma, kuigi ei kiirga oma kohalolekut nõnda kaugele kui kõrge valgustatud kuusk korrusmajade vahelisel alal.
Sindi gümnaasiumis algas uus koolinädal kohe esimese tunni ajal kogunemisega koolimaja aulasse, et väikese ajalise nihkega tähistada eilsega saabunud esimest adventpüha.
Advendihommik Sindi gümnasiumis. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Kas äkki peaks ema käest küsima, mis või kes see on?[/pullquote]„Nii on säärane tava juba aastaid kestnud,” ütles direktor Ain Keerup, kes ühiselt oma 12. klassiga juba aegsasti tänaseks hommikuks ettevalmistusi tegi. Lühike näitemäng „Advent – Lotte jõulud” kirjutati ja lavastati gümnasistide lõpuklassis ainult üheks esinemiseks. Rollides osalesid Lotte (Chätlyn), Lotte ema Anna (Meelike), Bruno (Egon), Albert (Toomas), Adalbert (Martin S), Alberti ema Sofi (Margit) ja jõuluvana (Ain).
Loo stsenaariumi kirjutasid kokku Ain Keerup ja Chätlyn Parts.
Lotte pani hommikul sussid jalga ja raadio mängima. Raadiost kuuldus tantsulist jõululaulu, mille järgi tantsides suundus Lotte vannituppa. Järsku sooviti raadiost ilusat esimest adventi. Miskipärast ehmatas Lotte kuuldust poolsurnuks ja hüüatas: „Advent? Advent? Appi, mis advent, oota – kus kohas. Kas äkki peaks ema käest küsima, mis või kes see on?”
Sindist Suur-Pärnusse liikuma asunud XVIII Ülemaaline Jõuluvanade konverents avas oma esimese postkontori Sindis Raudtee tänaval, mille vahetusse lähedusse jäid sotskeskus, noortekeskus ja Renna enda kätega valmistatud jõulupuu installatsioon.
Ussitants Sindis ümber Renna jõulupuu installatsiooni. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Jõuluvana Juhan tutvustas oma esikraamatut „Jõuluvana Juhani päevaraamat”[/pullquote]Jõuluvanade konverents tõi Sindi rahva liikvele lausa lugematul hulgal, mille sarnast vanemadki inimesed hästi ei mäletavat. Jõulutaatide, -memmede, päkapikkude ja Janne Ristimetsa tantsuinglid kogunesid 1. detsembri hommikul Sindi liuvälja servas asuvasse seltsimajja külmakraadides näpistatud ninasid soojendama. Sealtsamast läksid nad oma uhkete neljarattaliste tõldade pasunate vilinal läbi linna teele. Jaama tänaval peatunud ilmatuma suurt autode rivi ja enam kui pooltsada punakuuelist ootas kannatamatult ennenägematult suur rahvamurd.
Jõuluvana postkontori laval esines piparkoogivabriku ansambel Kardemon. Lava ees tantsisid Janne Ristimetsa tantsuinglid. Jõuluvanade konverentsi moderaator jõulutaat Ärni oli kuulnud, et Sindis on kuuskedega kitsas käes ja seepärast kinkis Tori vallavanemale Lauri Luurile kena pisikese metsast toodud kuusekese, mille viimane tänuga vastu võttis.
Sindi sotsiaaltöökeskuse juhataja Renna Järve idee sündis teadmisest, et homme Sindist algavaks ülemaalise jõuluvanade konverentsiks tuleb väikelinnal erilise aupaklikkusega suhtuda.
Renna valmistatud jõulupuu installatsioon Sindis. Foto: Urmas Saard
Väikelinna seisukohalt võib rääkida nö sajandi suursündmusest, kui Sindist alustavad teekonda üle poolesaja jõulutaadi, -memme ja päkapiku. „Kuna Tori vallavalitsus ei leidnud tänavu võimalust linna sotsiaaltöökeskuse ja noortekeskuse vahelisele alale kuuske püsti ajada, siis mõtlesin selle ise valmistada. Metsast tillukese kuuse toomine oleks olnud muidugi hõlpsam lahendus, aga tahtsin rohkem vaeva näha,” selgitas Renna.
Jõulupuu installatsiooni tugikonstruktsiooni tarvis kasutas ta kodust toodud laste batuudi tugiposte, mille rüütas kilekottidest lõigatud ribadega. Kaunistuseks riputas heegeldatud töid ja käbisid. Värvitud elektrilambid sädelevad tagasihoidlikult paksu rüü sees. „Poole töö pealt mõistsin, et tegelik välimus ei kujune selliseks nagu algselt vaimusilmas ette kujutasin,” oli Renna veel eile õhtupoolikul sügavalt löödud. „Tahtsin juba käega lüüa ja töö katki jätta, aga siis lohutas ning julgustas loominguga jätkama minu hea kaastööline, sotsmaja perenaine Eelika Kiviloo. Täna aitas ka tema hulga sidumisi ära teha,” rääkis visa hingega ja nobedate näppudega naine.
Aare Külaots: „Sindi gümnaasiumil on midagi, mida temalt mitte keegi ära võtta ei saa ja vilistlased, keda me ei saa unustada. Selles mõttes on Paikuse põhikool natuke kade.”
Kaitseliidu Pärnumaa maleva auvalve Vabadussõjas langenute mälestustahvli kõrval Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Tolles omaaegses Sindis on sündinud viis inimest, kes saanud Vabadusristi[/pullquote]Kesknädalal, 28. novembril, algas Eesti ajaloo suursündmuse meenutuste päev Sindis Vana kalmistu ühiskülastusega kapten Viktor Araki kalmule ja jätkus Sindi gümnaasiumi korraldatud õpilaskonverentsiga.
Veerand tundi enne keskpäeva rivistusid koolimaja peahoone esimese korruse avaras koridoris kümned õpilased sinimustvalgeid kandelippe hoidma. Vabadussõjas langenud kümne langenud sõjamehe mälestustahvli juures seisis kaitseliitlaste auvalve. Konverentsile saabujad võisid peatuda eeskujulikult turvatud rariteetide laua juures, et näha väga lähedalt Helmut Aasamäe isiklikku kogusse kuuluvat nn „vereristi” ja legendaarse õpetaja Lembit Roosimäe raamaturiiulilt valitud eriti huvipakkuvat kirjandust Vabadussõja kohta. Laual põlesid kaks komplekti sinist, musta ja valget värvi küünlad.
Eile tõi Sindi gümnaasiumi vilistlane ja kaitseliitlane Kardo Kase kapten Viktor Araki korrastatud kalmule kaks lumeroosi. Täna hommikul kogunesid Sindi gümnaasiumi õpilasomavalitsuse ja kooli juhtkonna esindajad, samuti lipu seltsi abistavad koolinoored, kaitseliitlased ning teised kodanikud Sindi Vanale kalmistule, et ühe kangelase haual seistes austada kõiki vabadussangareid.
Vabadussõja 100. aastapäeva hommikul Sindi Vanal kalmistul. Foto: Urmas Saard
Vabadussõja alguse 100. aastapäeva tähistades ütles Tori abivallavanem Jana Malõh, et iseseisvuse hinnaks olid paramatud inimkaotused. Valla nimel asetas ta sangarite mälestuseks lillepärja.
Kaitseliidu Pärnumaa maleva kaplan Eduard Kakko tänas inimesi, kes mälestuspäeva tähistamise nimel vaeva nägid, kalmistule kogunesid ja seda sündmust, kui Eesti vabaduse alguse märki, kalliks pidasid.
Kakko meenutas, et Vabadussõja alguses oli võitlejaid vähe. „Otsiti mõtet, mille nimel võidelda ja kas tasub jälle surra. I Maailmasõda nõudis liialt palju ohvreid ja kurbust ning leina oli üle maa. Enamlaste vallapäästetud terror Eesti pinnal pani aga asjad kiiresti paika. Punaste saabuv võim oli hirmsam kui sõda.” Kaplani sõnul pole võimalik ülehinnata võitu ja võidu eest võitlejaid, kes Eestile vabaduse tõid. Edasine elu näitas, et vabadust oli raskem hoida, kui seda kätte võidelda. Algas võidujooks rikastumisele vahendeid valimata. „Kes seda halvustasid, said rahvavaenlase tiitli. Vangistati vabadussõdalasi, pilgati teisitimõtlejaid ja vend röövis venda.”
Eile õhtul ühines ligemale poolsada sintlast üleriigilise üleskutsega helkurkõnnile „Helkuriga sõbraks”. Eesti erinevatest asukohtadest mindi helkurkõnnile täpselt ühel ja samal kuupäeval ning kellaajal!
Eneli Arusaare näiterühma õpilased räägivad helkurist. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Hulgakesi jalutati läbi linna Sindi gümnaasiumi õuele.[/pullquote]Sindis koguneti juba pool tundi enne teele läkitamist skateparki, kus prožektorite valgel tekitasid meeldivat meeleolu tantsutrupp Hope noored esinejad. Nende etteaste ajal sadas laia lund, mis muutis helkurite peegelduse lumesajus veelgi lummavamaks.
Tantsutrupi järel rivistusid üles õpetaja Eneli Arusaare näiterühma õpilased, kes kordamööda rääkisid helkuri ilmumise ajaloost, selle vajalikkusest ja oskuslikust kandmisest. Samal ajal kinnitasid kohalikud politseinikud helkureid neile, kellel seda polnud.
Sindi noortevolikogu algatusgrupi juht Georgina Ristoja jalutas ringi korviga ja pakkus maiustusi. Eriti osavõtlikud olid noortevolikogu algatusgrupi eestvedamisel korraldatud liiklusohutuse tunnil värviliste tuledega hästi nähtavaks tehtud koerad.
1. detsembri hommikul koguneb kõikjalt üle riigi Sinti rohkem kui poolsada punakuuelist jõulutaati, -memme ja päkapikku, kes liiguvad loode-kagu suunal pikas rongkäigus läbi linna noortekeskuse esisele väljakule.
Jõulutaat Ärni telekaamera huviorbiidis. Foto: Urmas Saard
[pullquote]eeskava kokkuseadmise eest on hoolt kandnud Sindi Naisliit[/pullquote]Paraadrongkäiguga liituvad Janne Ristimetsa tantsuinglid ja piparkoogivabriku ansambel Kardemon. Tori valla avalike suhete spetsialist Katariina Vaabel andis teada, et sarnaselt eelmisele aastale tänavu jõuluvanade suurkogunemise paika tuledesäras jõulupuud püsti ei aeta, sest seal puuduvad sobivad tingimused. „Tänavu ehitakse olemasolev Kooli 5 ja Kooli 7 vahel kasvav jõulupuuks sobiv kuusk. Sindi Kommunaal on juba puu aluse võsast puhastanud ja korteriühistutega on kooskõlastatud. Puu ehitakse hiljemalt esimeseks advendiks,” teatas Vaabel. Seda kuuldes jäi jõuluvanade konverentsi eestvedaja Ärni mõtlikuks, aga arvas, et kui punakuuelised oma liikumisvahenditega ikka majadevahelistele teedele ära mahuvad, siis vaatavad nad ka uues asukohas ehitud jõulupuu üle.
28. novembril möödub 100 aastat Vabadussõja algusest. Vabadussõda oli Eesti ajaloo säravamaid sündmusi. Esimest korda võideldi oma lipu all, Eesti sõjaväevormis, oma riigi eest. Seepärast tähistatakse Sindi gümnaasiumis tähtpäeva õpilaskonverentsiga „100 aastat Eesti Vabadussõja algusest”.
Sindi gümnaasium lippude ehtes. Foto: Urmas Saard
[pullquote]kõlab Karl Rammi vähetuntud laul „Eestimaa”[/pullquote]Kuna neli kodanikeühendust on teinud üleskutse süüdata 28. novembril küünlad kõigi vabadussangarite kalmudel, siis minnakse Sindi gümnaasiumi õpilasomavalitsuse korraldusel Sindi õigeusu kalmistule, kus kell 10.00 asetatakse Viktor Araki kalmule lilled ja süüdatakse küünal. Viktor Araki hauakoha eest kannab hoolt Sindi gümnaasium juba aastaid. Kuid ühe sangari kalmul seistes mõeldakse kõigile 20-le Eesti Vabadusristi kavalerile, samuti kõigile Vabadussõjas võidelnutele, kes otseselt või kaudselt seotud Sindiga.
Mälestustalitusel võtavad sõna Kaitseliidu Pärnumaa maleva kaplan Eduard Kakko ning Tori abivallavanem Jana Malõh.
Veerand tundi enne keskpäeva seisavad kümned õpilased sinimustvalgete lippudega auvalves Vabadussõjas langenute mälestustahvli juures, mis asub Sindi gümnaasiumi vana maja esimese korruse koridoris. Rivistusel osaleb Kaitseliidu Pärnumaa maleva esindus.
Koostöös politseiga toimub Sindi Noortevolikogu Algatusgrupi eestvedamisel “Helkurkõnd 2018”, mis algab 26. novembri õhtul kell 18.00 põneva meelelahutusliku eeskavaga skatepargis ja jätkub helkurite sädeluses ühise rongkäiguga Sindi gümnaasiumi õuele.
Helkurid kuusel. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Algatusgrupi juhi sõnul näeb enne helkurkõnnile asumist Sindi gümnaasiumi näiteringi ja tantsutrupp Hope esinemist[/pullquote]Tori valla piirkonna politseinik Piret Dreimann teab rääkida, et Nottinghami teetööline Percy Shaw patenteeris 1934. aastal maailma esimese helkuri. Idee tekkinud tal pimedal ajal valgustamata teel koju sõites, kui ootamatult aial istunud kassi silmad vastu helkisid. Shaw märkas neid tulukesi ja see aitas tal pimedal teel püsida. 1947. aastal võeti helkurid maanteel kasutusele ja Shaw pärjati leiutise eest Briti impeeriumi ordeniga.
Dreimann meenutab, et Eestis on helkuri kandmine maanteel olnud kohustuslik juba veerandsada aastat. Alates 2011. aastast on helkuri kandmine kohustuslik ka asulates, nii halva nähtavuse korral kui ka pimedas.
Tänavu oktoobris toimunud Sindi gümnaasiumi järjekordsel tortide valmistamise võistlusel parimateks valitud osalejatele korraldati meisterkondiiter Alla Metsmaa juhendamisel tordi tegemise täiendkoolitus.
Sindi gümnaasiumi tordi valmistajad. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Peent šokolaadijuga välja pigistades vedasid lapsed torbiku teravikku nagu pliiatsit mööda varem joonistatud kontuure[/pullquote]Täna hõivasid kaheks rühmaks jaotatud õpilased Sindi gümnaasiumi õppeköögi. Esmalt juhendas Alla paari tunni kestel vene õppekeelega algklasside õpilasi. Kui esimesed läksid oma torti sööma, alustas Sindi meisterkondiiter teise seltskonna juhendamisega, mis kestis samuti kaks tundi. Viimase õpihimulise seltskonna tegemisi sai jälgitud algusest lõpuni. Tegemises osalesid esimese kuni üheksanda klassi õpilased. Kõrvalt piilusid veel mõned kooli töötajad, kellel suurem huvi tortide vastu.
Alla ütles, et valis sellise tordi, mille juures sai korraga hästi mitmeid tegemisi harjutada. Stabiliseerivaid ehk kunstlike taigna kergitajaid Alla väldib. Biskviidiküpsetiste vahele asetati toorjuustukreem banaani ja vaarikaga ning pealt kaeti sefiiriga.
Halduspiiride muutmise tulemusena tekkinud uus Tori vald tähistas 11. novembril oma esimest sünnipäeva. Pidulikul kontsert-aktusel kinkis vallavanem Lauri Luur looduse usku Hans Sollile tükikese lammutatavast Sindi paisust, mis tõkestas Pärnu jõel siirdekalade pääsu ülesvoolu neljakümne kahe aasta kestel. Tunnustusmeene üleandmise järel piirdus Hans Soll lühikese sõnavõtuga, milles mainis vaid üksikuid märksõnu pikemalt ettevalmistatud sõnavõtust. Koostöös Tori Valla Teatajaga saab nüüd Hans Solli jutustust võimalikult isikupärase stiilipuhtusega Külauudiste uudisvoos ja mõni aeg hiljem ka valla ajalehest lugeda.
Hans Soll Tori valla esimesel sünnipäeval Sindi seltsimajas. Foto: Ülo Soomets
Pühapäeval tähistati Pärnumaal nelja omavalitsuse ühinemise tulemusena sündinud uue Tori valla esimest tähtpäeva erilise pidulikkuse ja suurepäraselt läbi mõeldud kavaga, mis üllatas kõiki kutsutud külalisi.
Valged lauad, laelühtrid ja Tori kihelkonna rahvrõivaid tutvustavad pildid Sindi seltsimaja peosaalis. Foto: Katariina Vaabel
[pullquote]Lauri Luur: Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus – armastus ka Tori valla vastu[/pullquote]„Kuuldavasti olnud presidendi vastuvõtu tase,” võis täna sotsiaalmeediast lugeda nende arvamust, kes hindasid toimunut kohalviibinute muljete järgi. Tõepoolest, Sindi seltsimaja fuajee ja kaks saali paistsid silma täiesti eripärase kujundusega, mille sarnast pole vähemalt viimase kümne aasta jooksul kordagi täheldanud, ilmselt ka mitte kunagi varem. Argo Juske sõnul laotati põrandatele 224 ruutmeetrit punast vaipa. Juske oligi kujunduse autor ja teostaja. Lillede iluga rõõmustasid silma 60 ratsuritähte ja 40 punast roosi.
„Aasta tagasi, 11. novembril said teatavaks Are, Sauga, Tori valla ja Sindi linna ühinemise teel tekkinud Tori valla valimistulemused,” selgitas õhtujuht Ado Kirsi ja lisas juurde, et samal päeval, kuid sada aastat tagasi iseseisvus tuhandeaastane Poola, kes nüüd tähistab sajandat taasiseseisvuspüha. 11. novembrit peetigi nüüd uue valla sünnipäevana.
Täna toimus Sindi gümnaasiumis Pärnumaa Huvijuhtide Nõukoja korraldusel Pärnumaa õpilasesinduste õppepäev „Osalus kui kogukonna alustala II”, kus lektoritena esinesid Harald Lepisk ja Erik Orgu.
Lisette Kandima, Sindi gümnaasiumi huvijuht ja Laine Ülemaante, Kilingi-Nõmme gümnaasiumi huvijuht, Pärnumaa õpilasesinduste õppepäeval Sindis. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Juba paari esimese lausega haaras Lepisk meid kõiki kaasa[/pullquote]Teist korda toimuvat õpilasesinduste koolituse eesmärki selgitas Laine Ülemaante, Kilingi-Nõmme gümnaasiumi huvijuht: „Tõime erinevate koolide õpilasesindused üle maakonna kokku selleks, et õpilased näeksid ka ise teiste koolide tegijaid. Nende tänane kodune ülesanne on eelkõige idee, mida võiks asuda tegema. Lisaks saavad üksikute koolide esindused vahetada omavahel kogemusi. Kui näiteks keegi mõnda üritust planeerib või juba korraldab, siis võib kohe saadud näpunäiteid ära kasutada.”
Ülemaante hinnangul on need tõeliselt tublid õpilased, kes oma kogukonnas ja koolis toimetavad. „Kui täna ollakse kuuendas, seitsmendas, üheksandas või kaheteistkümnendas klassis aktiivne, siis nende samade oskustega saadakse ka edaspidises elus edukalt edasi minna.”
Hingedepäeval käisid Sindi Naisliidu liikmed korrastamas Sindi mõlemal kalmistul puhkavate avaliku elu tegelaste kalmusid.
Tuluke hingedepäeval koduõuel. Foto: Urmas Saard
„Ilm oli ilus ja tegevust jätkus kõigile,” teatas Külauudistele Sindi Naisliidu esinaine Juta Velleste. „Peale haudade korrastamist palus Sindi sotsiaaltöökeskuse juhataja Renna Järve meid oma majja, kus pakuti suppi, kringlit ja teed. Hingedepäeva puhul valgustasid lauda küünlatulukesed.”
Teelauas rääkis Renna hingedepäevast, mis kehtestati katoliiklikus kirikukalendris 1006. aastal usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel asub hingedepäev hingedeaja sees. Läinud sajandi üheksakümnendatel levis hingedepäeval tava süüdata küünlad lahkunute mälestuseks nii koduakendel kui sugulaste haudadel. „Südant soojendav oli istuda toreda seltskonnaga hubases toas ja kuulata ka Renna loetud luuletusi,” meenutas Velleste.
Teed juues mälestati toonelateele asunud naisliidu liikmeid ja mõeldi siit ilmast lahkunud omastele. Velleste tänas kõiki talgutel osalenuid ja Rennat sooja vastuvõtu eest.
Ettevõtlusmaailmas, nagu igal pool mujal, on omad „moevoolud”. Täna on moes „pitchimine”. Eesti keeles on seda seni nimetatud oma äriidee tutvustamiseks ehk presenteerimiseks.
Sindi gümnaasiumi 11. klassi õpilased oma äriidee tutvustamisel. Foto: Kristi Suppi
Nimetagem kuidas iganes, tegemist on oskusega ennast ja oma ideed esitleda, firmat tutvustada. Olgu seda vaja siis konkurentidega võistlemisel või rahastajate leidmisel, igatahes vajalik esinemisoskus.
Sindi gümnaasiumi 11. klassi õpilased, kes tegelevad käesoleval aastal õpilasfirma programmi raames oma ettevõtte loomisega, käisid 1. novembril külas Pärnu koostöötamiskeskuses Fowardspaces. Pitchimist õpetas oma ala asjatundja, noor sariettevõtja, Fowardspace üks asutaja Marten Palu.
Seitse olulist punkti, mida lihtsa pitchimise jaoks läbi mõelda, on: intro (sissejuhatus – tutvustus), probleem või võimalus (millist probleemi ettevõte lahendab või millist võimalust pakub), väärtuspakkumine (millist väärtust toode / teenus kliendile pakub), magic (käitumine), go-to-market plan (turundusplaan – kuidas jõuda tarbijani), meeskond (kellel millised oskused on) ja staatus (tähtsus).
Sõnum noorele ettevõtjale: mõtle läbi mida räägid (püüa öelda mitu mõtet ühe lausega), harjuta või viissada korda, aga esitlus peab olema nii loomulik ja loogiline, et kellelgi ei tekigi rohkem küsimusi!
Sindi Murueided otsustasid esineda Sindi sotsiaaltöökeskuses naljanumbriga.
[pullquote]Kava oli rikkalik ja pensionärid esinesid väga uljalt[/pullquote]„Halloweeni eelõhtul, 31. oktoobril, saabus kuningakojast kass Artur, kes kutsus vaesed Eesti pensionärid kuningakotta külla,” vahendas sündmust Külauudistele Sindi Naisliidu esinaine Juta Velleste. „Tekkis küsimus, mida selga panna? Moes on taaskasutus ja loodustooted. Nii õmmeldigi kostüümid taaskasutusse võetud riietest ja suureks üllatuseks valmistati kleidid kilekottidest, mis tekitas rahvale küllaga lõbu ja laia naeru,” rääkis esinaine.
Kuna rõivad valmisid väga uhketena, pidi Velleste sõnul kõiki kostüümides osalejaid tunnustama. Kava oli rikkalik ja pensionärid esinesid väga uljalt. Naisliidu pidude hingeks kujunenud Jüri Saamel tegi tantsumuusikat, mille rütmis seadsid pidulised sammud tantsupõrandale.
Urmas Saard
Halloween Sindi sotsiaalmajas. Foto: Juta Velleste →
Tori Vallavalitsus on võtnud eesmärgiks renoveerida Sindis asuvad ühiselamud, et pakkuda oma valla inimestele elamiskõlblikke sotsiaalpindasid.
Pilt ruumilisest visioonist Pärnu maantee 27a sotsiaalmajast koos ümbrusega
[pullquote]Pärnu maantee 27a hoone projekti põhieesmärkideks on hoone mahu vähendamine[/pullquote]Selleks koostati Sindi linnas Supluse 2 ja 4 ning Pärnu maantee 27a asuvate ühiselamute renoveerimisprojektid, et oleks võimalik taotleda KredExist elamufondi arendamise investeeringutoetust. Hea meel on teatada, et Sihtasutuse KredEx juhataja kinnitas oma 31.10.2018.a käskkirjaga nr 135 hindamiskomisjoni ettepanekul toetuse saaja Tori Vallavalitsuse taotluste rahuldamise.
Pärast taotluste esitamist korraldas vallavalitsus kaks kohtumist: esmalt Supluse tänav 2 ja 4 elanikega ning seejärel Pärnu maantee 27a inimestega, kus informeeriti elanikke kavandavatest muudatustest ning arutati erinevate tulevikuvõimaluste üle. “Kellelegi ei olnud üllatuseks, et olemasolev olukord ühiselamutes ei ole elanikele meelepärane ning parandamisruumi on siin kõvasti,” kommenteeris kohtumisi abivallavanem Priit Ruut.
Täna rääkis Tre Raadio Pärnu stuudio hommikuprogrammi õnneliku töö minutites Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor – alates 1. augustist 2007. Keerup usub, et ükski inimene ei läheks järjepanu üle kümne aasta hommikuti tööle kurbade ja tõsiste mõtetega.
Ain Keerup Tre Raadio Pärnu stuudios. Foto: Urmas Saard
[pullquote]valik on olnud väga õnnestunud ja õnnelik[/pullquote]„Praegu ma juhatan klassi, kellele andsin Sindi gümnaasiumisse tulles aabitsad kätte ja kui kõik läheb väga hästi, siis õnnestub kevadel neile anda ka lõputunnistuse. Õnnelik ring saab täis,” vastas Keerup saatejuhi küsimustele, mida esitas juba seitsmendat sarnast usutlust vedav Piia Karro-Selg.
„Minust pidi saama agronoom või kolhoosiesimees,” tunnistas Pärnumaa suurima valla ainsa gümnaasiumi direktor. Ja nagu vestluse lõpuminutitel selgus, olevat temas leidunud põllumees nüüdseks kolinud hoopis abikaasa sisse.
Enne Sinti tööle asumist oli ta käinud vast paar korda selles linnas. „Mäletan, ostsin sealt oma lastele klaveri,” aga ta ei teadnud sellest linnast rohkem midagi. „Aga see valik on olnud väga õnnestunud ja õnnelik, sest ma töötan jätkuvalt samal ametikohal.”
Riigi ilmateenistuse ennustus lubab nädalavahetuseks Eestimaale lörtsi- ja lumesadu, jäite tõttu teeolud halvenevad.
Tänane Sindi keskpäeva paiku. Foto: Urmas Saard
Maanteeameti teatel olid täna varahommikul teekatted põhi- ja suurematel tugiteedel valdavalt niisked või soolaniisked. Põhja-Eestis soolamärjad või märjad, kuid ka suurematel teedel oli jäiseid või härmas lõike.
Ilmaprognoosi kohaselt levib mandri lõunaosast lörtsi- ja lumesadu põhja-kirde suunas, saartel sajab enamasti vihma. Lörtsi- ja lumesadu laieneb üle maa ja läheb ka mandri lõunaosas üle vihmaks. Tugevam on sadu lõuna- ja idapoolsetes maakondades. Teedel on jäite tekkimise oht, mistõttu võivad teed olla libedad.
Suverehvidega autoomanikel võimalusel sõit ära jätta või edasi lükata. Meeldetuletuseks sõidukijuhtidele liiklemisel talvistes teeoludes: vali libedatele teeoludele vastav sõidukiirus. Lubatud suurim sõidukiirus ei ole kohustuslik.
Liiklejatelt oodatakse teeolude kohta teateid telefonil 1510. Lisainfot teeolude kohta vaata siit. Nutitelefonis on maanteeinfo kättesaadav aadressil http://m.tarktee.ee.
Ega me täpset aega enam ei mäleta, aga see pidi olema 2008. a helmekuu paiku. Olime kahekesi Kärdiga jõudnud vana aasta sees enamvähem hästi uude elupaika sisse seada ja alanud aasta meelitas Sindit avastama kodutänavast kaugemal ringil.
Heidi Vellend, tuntud inimene Sindi linnaraamatukogus. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Kui meenutuste kilde kokku noppides tunnistasime, et täpset aega ei mäleta, siis vahetult enne loo avaldamist torkas pähe kahtlus[/pullquote]Tagantjärele on isegi ebamugav tunnistada, et ümberasumisel Pärnust Sinti olid eelteadmised väikelinna kohta äärmiselt napid. Päris ausalt öeldes koguni olematud. Ei teadnud isegi seda, millist tänavatpidi jookseb Linnuriigis Sindi ja Paikuse vaheline piir, ega sedagi, et tiheasustusega Viira linnaosa külje all asuv Helmondi puhketare ei asugi Sindis. Pidasime siis Kärdiga aru, et kust otsast hakata linnaga tutvuma, kui ei tea isegi Sindi algust ja lõppu. Õnneks tabas hüva nõu meid mõttelt seada sammud kõigepealt Sindi muuseumisse, mis asub üsna linna keskpaigas.
Nii juhtuski, et ühel muljetavaldavalt meeldejääval päeval vajutasime veidi raskelt liikuva ukse linki. Juba hetk hiljem tervitas eeskojas põneval pilgul uudistavaid saabunuid sõbralikult naeratav inimene, kes kuulas tähelepanelikult meie küsimise ära. Andsime teade, et oleme uusasukad, kes soovivad tutvuda linna mineviku ja olevikuga.
