Pärnumaa koolinoored kõnelesid Väike-Salatsi (Läti kohanimena Mazsalaca) õpilaslaadal läti keelt ja pälvisid hindamiskomisjoni otsusega mitmeid auhindu.
Inga Rokpelne ja Birgit Peterson. Foto: Urmas Saard
Pühapäeval, 18. detsembril toimus viiendat aastat Mazsalaca õpilasfirmade laat, mida korraldab Mazsalaca vidusskolā (keskkooli) õpetaja Inga Rokpelne. Pärnu Koidula gümnaasiumi ettevõtlusõpetaja ja projektijuht Birgit Peterson ütles, et koostööd alustati selle kooliga käesoleva õppeaasta alguses läbi rahvusvaheliste õpilasfirmade projekti “Central Baltic Students Enterprises without Borders”.“ Peale Koidula gümnaasiumi osalesid laadal veel Sindi gümnaasium ja Pärnu Raeküla kool, kus õpilasfirmade tegevust juhendab majandusõpetaja Kristi Suppi.
Umbes 1300 elanikuga väikelinnas laatade korraldamiseks sobiv suurem kaubanduskeskus puudub. Nii korraldati laat kultuurimajas, kus paraja mahutavusega pinnad võimaldavad nii kaubelda kui ka meelelahutusliku kavaga esinemiseks lava kasutada. Õpilaslaat algaski kohaliku keskkooli õpilaste esinemistega.
Jõuluvana Joonatan külastas Sindi eakaid, sotsiaaltöökeskust ja naisliitu.
Jõuluvana Joonatan Sindis. Foto: Urmas Saard
Kuna linnatänavate paljal asfaltil uhke saan ei libise, vahetas jõuluvana Joonatan saani ja seda vedava hobuse lumetee lõppedes veelgi uhkema neljal rattal vurava sõiduki vastu ja jõudis nõnda väga kiiresti juba täna Sindi sotsiaaltöökeskuse maja trepi ette. Sindi sotsiaaltöökeskuses peeti ühiselt naisliidu liikmete, eakate ja keskuse rahvaga jõuluootuse pidu. Autost õuele astudes tõmbas Joonatan aega viitmata lõõtsast lustliku viisijupi välja, astus paraadnast majja ja seadis sammud otseteed kõige lõbusamalt kostvate häälte suunas.
Pika laua taga istus inimesi 30 ja pealegi, paljudel päkapiku mütsid üle kõrvade veetud. Eakate juht Juta Velleste krapsas hoobilt laua tagant püsti ja seisiski kohe abivalmilt jõulutaadi kõrvale. Näis, et jõulumehel aeg piiratud ja nii asus ilma pikema jututa kinke jagama. Juta aitas küll nimesid lugeda, aga iga nimetatu pidi suutma päris iseseisvalt luuletust lugeda, laulda või tantsida. Väga hoogsaks jalgade loopimiseks paraku ülipika laua tõttu ruumi ei jätkunud ja nii pidi mõnigi särtsakam esineja leppima rahulikema liigutusega. Mõned ei pääsenudki laua tagant välja ja jõulutaadi pikk pai jäi saamata, kuigi pikalt ette loetud luuletus väärinuks koguni kolme pikka paid. Kingiks saadud pakid toimetas nobedal käigul kõigile kätte Edvi Kukk, naisliidu juhatuse liige.
Eesti Kodanikuajakirjanduse selts tänab MTÜ Sindi Mudelisport ja Sindi ANK tehnikaringi juhendajat Johannes Metsa kaastöö eest, mis toob lisatähelepanu juhtraja automudelismile ja pakub meie lugejatele huvitavat lugemist.
Johannes Mets tutvustab Sindi gümnaasiumi 3b õilastele juhtraja automudelismi. Foto: Urmas Saard
Täna külastas Sindi mudelispordi keskust Sindi gümnaasiumi 3b klass ja klassijuhataja Ene Alunurm. Sindi automudelismi juhtrajal on lisaks kohalikele õpilastele käidud põnevat tehnikasporti uudistamas ja kätt harjutamas ka teistest Pärnumaa paikadest. Kui senised külastused on esmauudistajatele üksnes küllaga põnevust pakkunud, siis tänasel ennelõunal olid kümned silmapaarid tunnistajaks, kui väga nende võõrustajat tegelikult hinnatakse.
Kodanikuajakirjanduse seltsi juhatuse esimehe ja Külauudiste peatoimetaja Aksel Lõbu allkirjaga tänukirja üleandmine ootamatult ja ilma ette teatamata valmistas Metsale tõelise üllatuse. Lõbu kirjutas tänukirjale, et rohujuuretasandi meedia on koht, kust inimesed ammutavad positiivsust ja uhkust oma kodukoha tegemiste üle. „Külauudiste poolt loodame, et meie koostöö jätkub meeldivaid hetki ja äratundmisi pakkudes.“ Koos tänukirja üleandmisega sai Mets kingituseks ka Apollo kaupluse raamatu kinkekaardi.
Mets on järjepidevalt hea asjatundlikkusega kirjutanud erineva astmega võistlustest mitmetel Eesti juhtradadel. Samuti teinud reportaaže välisriikidest.
Sindis toimunud Pärnumaa kolmeteistkümnendal vene keele päeval osales 21 üldhariduskooli, 30 õpetajat ja umbes paarsada õpilast.
Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor, kätles kõiki vene keele päevale saabujaid ja lahkujaid. Foto: Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi õpetaja Tatjana Grigorjeva-Keerup, Pärnumaa vene keele ainesektsiooni juht, korraldas esimese vene keele päeva 2003. a Sindis. Sellest ajast saadik on enamik maakondlikke vene keele päevi toimunud Sindis. Ainult aastatel 2005, 2012. ja 2015. toimus vene keele päev õpetaja Kai Oraste korraldamisel Audrus.
Tänane vene keele päev kujunes eelnevatest oluliselt erinevaks sellega, et osalejate hulgas oli seitse kooli Tallinnast või selle lähedalt Harjumaalt: Pirita majandusgümnaasium, Tallinna reaalkool, Tallinna Arte gümnaasium, Kallavere keskkool, Vaida põhikool, Audentese erakool, Tallinna Laagna gümnaasium. Tallinna külaliste Sinti tuleku eest kandis hoolt Leena Möls, Vene keele õpetajate seltsi juhatuse esimees.
Pärnumaad esindasid lisaks Sindi gümnaasiumile veel gümnaasiumid Vändrast ja Kilingi-Nõmmest, põhikoolidest Paikuse, Tori, Koonga, Are, Pärnjõe, Jõõpre, Sauga, Pärnu-Jaagupi, Lõpe, Audru, Pärnu linnast Tammsaare kool.
Täna õhtul pidas Sindi gümnaasium kuueteistkümnendat korda õpilaslaata, mis on Pärnu maakonnas kõige pikema traditsiooniga.
Margit Viies, Silmapaistvaim müügimees. Foto: Urmas Saard
Majandusõpetaja Kristi Suppi juhendamisel kauplesid laadal nii Sindi gümnaasiumi õpilasfirmad kui Raeküla kooli minifirmad. Enamik Sindi gümnaasiumi õpilasi polnud siiski Junior Achievement Eesti programmi raames firmadena esindatud ja nemad tegutsesid töötubadena. Lisaks neile oli ka täiskasvanud kauplejaid.
MTÜ Pesapuu erineva kujuga korvid ja karbid valmistati Pärnu Postimehe paberist. Korduvkasutusena tarvitatud ajalehepaberist materjal on oskusliku töötluse tulemusena tugev ja vastupidav ning esmapilgul peale vaadates ei teagi arvate, et tegemist paberiga.
Õpilane Katrin Elisabeth müüs enda valmistatud vilditud seepi. Minifirma Jakami müüs Pirni-õuna ja virsiku-õuna suhkruvabasid, kuid magusaid jooke. Õpilaste sõnul oli neil sadakond pudelit väga tervislikku jooki, mis müüdi praktiliselt silmapilkselt ära. Ühe teise leti ääres teistsuguse maitsva joogiga sai pisut ka nalja. Enne kui kahe eurone müüja näppude vahele jõudis, otsustas münt ka ise proovida joogi värskust ja sulpsas ühe jutiga topsi põhja.
Tänane Särghaua õppekeskuse ja C. R. Jakobsoni talumuuseumi külastus oli preemiareis kõigile neile õpilastele, kelle abil viidi edukalt läbi 9. novembril toimunud Sindi gümnaasiumi seitsmes õpilaskonverents „Andrew Winter – sintlasest maailmakuulsa meremaalija lugu“.
Kurgjal. Foto: Urmas Saard
Väljasõit Vändra valda polnud üksnes tavalisele koolipäevale vaheldust pakkuv tegevusetu ajaviide. Mitme tunni pikkust ajakava täitis meelelahutuslik käeline tegevus erinevates õpikodades.
Esmalt peatuti Kurgja talumuuseumi naabruses asuvas TTÜ Geoloogia Instituudi Särghaua välibaasis, mis asub kultuurilooliselt huvitava ajalooga endisel talukohal. Särgava talus on karjapoisi põlve saanud tunda Johann Voldemar Jannsen, hiljem samas kohas peatunud Fridebert Tuglas ja Ernst Peterson Särgava. Korduvalt on talu külastanud Konstantin Päts.
Tänaseid külalisi võttis vastu doktorikraadiga geoloogia teadur Maris Rattas, kellelt saadi teada, et möödunud sajandi alguses oli talukoht Pärnumaal üks edukamaid. Paraku 1949. aastal Särgava pererahvas küüditati Venemaale ja majandamise võttis üle Vändra kolhoos. Nüüd asub samas paigas geoloogia instituudi välibaas, mille peamiseks funktsiooniks on kujunenud kivimiproovide hoiustamine ja esmane uurimine.
Tema töid on olnud paljude aastate kestel vaadata väga mitmel pool, ka välisriikides. Sindi muuseumis nägid külastajad tunnustatud tekstiilikunstniku gobeläänvaipasid viimati 2009. a märtsis avatud näitusel. Sarnaselt tollele meeldejäävale päevale kogunes ka laupäeval märkimisväärselt suur hulk tema loomingu austajaid muuseumi kitsukestesse ruumidesse. Kohal olid viis Helgi lähimat kaastöölist omaaegses 1. detsembri nimelises vabrikus; Helgi tütar Tiina; tekstiilikunstnik Karin Tislar, kes alles tänavu juulis tähistas samuti Sindi muuseumis oma 70. sünnipäeva isiknäituse avamisega; kunagine üleaedne ja praegune riigikogu väliskomisjoni liige Marko Šorin, endine majanaaber ja praegune Sindi muusikakooli direktor Merike Teppan-Kolk; teised lähedased, sõbrad tuttavad, kunstihuvilised.
Näituse avamisele andis tundelise pidulikkuse Merike, kes pani viiuli keeltel helisema traditsionaali „Forever joung“ (igavesti noor). Näituse avamisel liiguti ühest ruumist teise, kolmandasse. Kõigis tubades mängis Merike järgmise peatüki sissejuhatuseks.
Eesti Lastemisjoni nukuteater Talleke külastas tänasel teisel adventpühal Sindi linna lasteprogrammiga „Avamata kingitus“, mille keskseks ootuseks oli nukunäidend „Jõululugu“.
Eesti Lastemisjoni nukuteatri Talleke trupi liikmed Sindis. Foto: Urmas Saard
„Jõululugu“ vestab Jeesuse sünniloost ja esimestest sünnipäevakülalistest väiksematele lastele hõlpsasti mõistetaval kujul. Jutustus põhineb piibliloo Luuka evangeeliumi 2. peatüki kirjeldusel, kestvusega 25 minutit. Helitaustaks on kasutatud Timo Lige muusikat ning vokaalselt ka Maarja ja Joosepi laulu. Nukud pani elama kuus vabatahtlikku, kes saanud ettevalmistuse lastemisjoni koolituspäevadel. Lisaks üks inimene valgustuse puldis ja teine arvuti taga.
Nukuetendusele eelnes vahetu vestlus lastega. Vestlust illustreerisid pildid suurel ekraanil ja vahelduseks lauldi täiel rinnal tuntud lastelaule. Näiteks: „Kui sul tuju hea, siis käsi kokku löö…“ Seda viis läbi Ülle Kalvik, lastemisjoni projektijuht. Seltsimaja väikese saali kõik 70 istekohta olid hõivatud ja toole tuli puudugi. Tublisti üle poolte olid lapsed. Selgelt kristlikule pärimusele tuginev vestlus polnud siinse kultuuriruumiga harjunud inimestele midagi võõristavat ja seepärast ei tundunudki religioosse müsteeriumina. Pigem oli tegemist väga eluterve käsitlusega, mis suunas lapsi ratsionaalselt, aga ka eetiliselt parimal viisil elus toimetama.
Eelseisval pühapäeval algav rahvaküsitlus olevat küll omavalitsustele kohustuslik, aga polevat otsuse langetamisel siduv, selgitati eilsel rahvakoosolekul.
Johannes Mets rahvakoosolekul. Foto: Marko Šorin
28. novembril kogunes Sindi seltsimajja veidi alla 30 inimese, kes tundsid huvi Sindi linna, Sauga valla, Tori valla ja Are valla ühinemisläbirääkimiste hetkeseisu vastu. Linnavalitsuse poolelt olid kohal linnapea kohuseid täitev Rein Ariko, volikogu esimees Toomas Asi ja linnasekretär Birgit Kuusk. Külalisena osales koosolekul Sauga vallavolikogu liige Tiit Sutt. Samuti oli kohal riigikogu liige ja Sindi kodanik Marko Šorin.
Hetkeseisu tutvustas Asi, kes tuletas lühidalt meelde asjade käiku alates Suur-Pärnu plaanist, millest Sindi kohe keeldus, kuni käesoleva hetkeni. Pärast Suur-Pärnu idee lagunemist jagati kaardid ümber ja Sauga vald tegi omakorda Sindi linnale ja Tori vallale ettepaneku ühinemiseks. Ariko sõnul jõuti kolmepoolsetel läbirääkimistel kiiresti kokkuleppele tulevase valla nime ja keskuse asukoha suhtes. Kaardid lõi jällegi segi Are valla sundseis. Kuna esialgse plaani kohaselt ei saa ühise piiri puudumise tõttu Are vald Pärnuga ühineda, siis oli neil valida kaks suunda: kas Sindi – Sauga – Tori või Halinga. Peale Halinga keeldumist jäi Arele vaid üks valik. See tõi segadust juurde, kuna Arele ei sobinud ei uue ühendvalla nimeks valitud Sindi vald ega keskuse asukoht Sindis. Are esitas omad tingimused ja nende arutamine hetkel käibki.
Sindi gümnaasiumi sünnipäeva nädal lõpetati tordivalmistajate vahelise võistlusega, kus hindamiskomisjon nimetas kuus parimat noort kondiitrit.
Žürii liikmed ja kooli ajakirjandusõpilased arutlevad parima maitse üle. Foto: Urmas Saard
Novembrikuu kolmandal nädalal tähistas Sindi gümnaasium oma 179. sünnipäeva. Kogu nädala võis kuulda kooliraadio saadete sarjas õpetaja Lembit Roosimäe põnevaid jutustusi õppeasutuse ajaloos toimunud sündmustest. Valmistati postkaarte ja torte. 18. novembril korraldati neist näitus.
Samal päeval hindas žürii torte maitse, välimuse ja loomingulisuse järgi. Teraselt jälgiti toorainete valikut. Hindamisel eelistati naturaalsete tervislike toorainete kasutamist. Teist korda toimunud tortide valmistamise võistlusel osales 46 õpilast, keda oli võrreldes eelmise aastaga ligemale paar korda rohkem. Žüriisse kuulusid kooli kodunduse õpetaja Maia Agar, kooliõde Anne Sammelselg, Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Helen Sääsk, arvutiadministraator Asko Aru ja majandusjuhataja Mart Nõmm, kes omab toitlustajana pikaajalisi kogemusi.
Sünnipäeva nädal lõppes piduliku kontsertaktuse ja võitjate väljakuulutamisega.
Pärnu Ülejõe linnaosas asuv omaaegne Tallinna-Posti maantee on nimetatud Johann Voldemar Jannseni tänavaks põhjusel, et selle ääres asuvas majas sai alguse esimene Eestis pidevalt ilmuv ajakirjandus.
Õpetaja Ilona Veike ja Sindi gümnaasiumi meediaõpilased Koidula muuseumist väljumas. Foto: Urmas Saard
Nädalapäevad tagasi, 18. novembril külastasid kultuurilooliselt olulist maja Sindi gümnaasiumi meediakallakuga 10. klassi õpilased. Praegu asub majas Koidula muuseum.
Tänavapoolsest uksest majja sisenedes satub külastaja 19. sajandi aegsesse klassiruumi. Madala laega tuba on vähe valgustatud. Esmapilgul hakkavad silma vanaaegsed koolipingid, suur maakaart, sama suur arvelaud ja harmoonium ühes hämaras nurgas. Külastajaid teretab suurt kasvu mees, kellel seljas vanaaegse tegumoega pikk kuub. Elmar Trink on Koidula muuseumi juhataja ja näitleja. Koolmeister palub õpilased istuma. Tagumises pingis istub Edwini kõrvale ka õpilasi saatev õpetaja Ilona Veike. Pärast lühikest sissejuhatust jalutatakse ka teistesse tubadesse.
Kõigepealt sisenetakse Johann Voldemar Jannseni ehk Papa Jannseni töötuppa, kus ta toimetas seitse aastat ajalehte Perno Postimees ehk Näddalileht. Lehe esimene number ilmus 1857. aasta 5. juunil. Peale nende ruumide on majas veel neli tuba. Neist kõige tagumises näeb magamistuba. Kõigis ruumides on rohkelt ajalooürikuid: dokumente, pilte jm. Eriline koht on Papa Jannseni tütrel Lydia Koidulal, kes aitas isal lehte toimetada ja kirjutas eesti rahvale südamesse minevaid luuletusi.
Täna õhtul pärast pingelist ja viimast tööpäeva Sindi linnapeana teatati riigikogu keskfraktsioonist Marko Šorinile, et teda oodatakse homme hommikul riigikogu saali, kus täpselt kell 10:00 tuleb anda riigimehe ametivanne.
Marko Šorin riigikogu hoone koridoris, peatselt juba riigikogu liikmena. Foto: Urmas Saard
Kuna Maardu linnapea Vladimir Arhipov jättis täna peaminister Jüri Ratase asendusliikmena riigikogus vande andmata, siis otsustas Marko Šorin kasutada talle antud õigust ja asuda tööle riigikogu liikmena. „Tuleb homme hommikul aegsasti teele asuda, sest tipptunnil võib Tallinnas kergesti ajahätta jääda. Küsisin igaks juhuks, mis saab kui hilinen kaks minutit? Selle peale tehti väga tõsist häält. Sain aru, et riigikogus hinnatakse täpsust,“ rääkis täpsust ja korda armastav Šorin.
Mis oli täna ametist lahkunud linnapea viimane tõsine töö? „Alates kella kahest toimus Toris omavalitsuste esindajate nõupidamine ühinemise asjus. Kohal olid kõik neli osapoolt: Sindi linna, Tori, Sauga ja Are valla volitatud läbirääkijad. Meiega oli ka maavanem Kalev Kaljuste. Tööpäev läks üle määratud aja.“
Kas homne päev tuleb lihtsam, antakse aega sisse elada ja kohaneda uue töökohaga? „Teisipäeval Tallinnas viibides ja uuest tööst kõneldes sain aru, et tööle tuleb asuda kohe vahetult pärast vande andmist.“ Šorin rääkis, et tänase info põhjal määrab fraktsiooni esimees ta suure tõenäosusega väliskomisjoni liikmeks ja päev võib tänasest veelgi pikemaks ning pingelisemaks kujuneda.
Täna annavad vande need inimesed, kes asuvad asendama ministriteks läinud riigikogu liikmeid.
Kadri Simsonil on Marko Šorinile midagi olulist öelda. Foto: Urmas Saard
Eile teatas Delfi („Vaata, kes saavad uue kolmikliidu ministrite asemel riigikogusse“) sündmustest etteruttavalt, et Keskerakonnast tuleb uute ministrite asemel riigikokku lisaks teistele ka Sindi linnapea Marko Šorin. „Peaministriks saava Jüri Ratase asendusliige on tegelikult Maardu linnapea Vladimir Arhipov, kuid tema teatas, et ei lähe riigikokku,“ kirjutas Delfi.
Kas Šorin on siis täna riigikogu ees vannet andmas? „Ei ole,“ kinnitas Šorin täna hommikul. „Jüri Ratase asendusliige Vladimir Arhipov on öelnud, et tema ei lähe riigikokku. Aga tulenevalt seadusandlusest ei saa ta sellest kohast muudmoodi loobuda, kui jätta vanne andmata. Mingid muud variandid, kirjalik avaldus või muu, siin ei loe. Kui ta täna vannet ei anna, siis läheb järjekord üle järgmisele asendusliikmele, mitte enne seda,“ selgitas Šorin.
„Mina annan ausat infot, nii nagu asjad on. Mina ei saa asjadest etterutata, sest see puudutab mind ja minu peret isiklikult,“ jääb Šorin selgesõnaliselt ühemõtteliseks. Tema tänane päevakava on seotud Sindiga. „Kell kaks läheme Torisse ühinemislepingut arutama.“
Pärnu linnavolikogu planeeringukomisjoni aseesimees Viljo Vetik ütles, et praegu on viimane aeg tegeleda jõuliselt Rail Balticu kaubajaama kavandamisega Pärnusse.
1524 mm rööpmelaiusega Pärnu kaubajaam. Foto: Urmas Saard
Vetik on osalenud ka EVR Cargo nõukogu ja Eesti Raudtee nõukogu töös. „Juba projekti koostamise alguses, 2013. aastal, osundasin vajadusele asetada kaubaveod reisijate sõidutamisest tähtsamale kohale. Hea, et linn tuli mõttega kaasa ja märkis detailplaneeringusse uue kaubajaama võimaliku asukoha Ehitajate tee äärsesse piirkonda.“
Vetik mäletab, et veel mõned aastad tagasi polnud Rail Balticu Eesti projektijuht Pärnu kaubajaama arengust eriti vaimustunud. Nüüd näib asi pisut liikuvat. Möödunud nädala reedel, 18. novembril allkirjastati järjekordne rahastuslepe, millesse on kirjutatud summa ka Pärnu kaubaterminali tasuvusuuringuteks. Seni on üksnes Muuga kaubaterminalist kõneldud. Kuid Vetik meenutas Briti konsultatsiooniettevõtte AECOM raudteeprojekti uuringut, mis tõi välja majandusliku põhjendatuse rajada lisaks Riia ja Tallinna ühendvedude terminalile kaubajaamad ka Panevežysesse ja Pärnusse.
Kodanikualgatus aitas kaasa sellele, et riik omandas 2015. aastal Sindi paisu ja alustas projekteerimist betoonpaisu lammutamiseks.
Hans Soll tänab Sindi raekojas oma abilisi. Foto: Urmas Saard
Eile, 21. novembril andis siseminister Hanno Pevkur Tallinnas Suurgildi hoones toimunud pidulikul tunnustusüritusel viieteistkümnele silmapaistvale inimesele üle kodanikupäeva aumärgid. Teiste hulgas sai kõrge tunnustuse kodanikualgatuse „Sindi pais“ eestvedaja Hans Soll, kes seadis eesmärgiks Pärnu jõe alamjooksul asuva Sindi paisu avamise rändkaladele. Paisu asemel uue loodusilmelise kärestiku rajamisel võidavad kalavarude suurenemise läbi nii Pärnu jõestikus tegutsevad kalurid kui ka loodusturismiga tegelejad, kellel avanevad paremad võimalused kalaturismi arendamiseks ja kohaliku toidu pakkumiseks.
Kodanikupäeva aumärki antakse välja alates 1998. aastast. Tänavu esitati aumärgi komisjonile 85 ettepanekut aumärgi andmiseks.
Kodanike algatusrühma “Sindi pais” asutaja Hans Soll on käesoleval aastal lisaks viimasele tunnustusele pälvinud veel kaks suurt tunnustust. Veebruaris otsustati Hans Sollile anda Pärnumaa Vapimärk ja keskkonnaministeeriumi tänukiri.
Sindi linnavalitsus tänas Karl Rammi nimelise Sindi muusikakooli õpetajaid ja õpilasi osalemise eest õpilaskonverentsil „Andrew Winter – sintlasest maailmakuulsa meremaalija lugu“.
Täna õhtul toimunud igakuine Sindi muusikakooli õpilaskontsert algas tavapärasest pidulikumalt. Külalisena sai esmalt sõna Sindi linnapea Marko Šorin. Ta meenutas 9. novembril Sindi gümnaasiumis toimunud õpilaskonverentsi, mille suurepärasele kordaminekule andis olulise panuse ka linna muusikakool. Sindist võrsunud maailmakuulsale maalikunstnikule Andrew Winterile pühendatud konverentsi ettekanded vaheldusid muusikaliste paladega. Musitseerisid 19 õpilast ja 5 õpetajat. Muusikute pühendunud panus pälvis linnavalitsuse tähelepanu ja kõik 24 muusikut väärisid nimeliselt isiklikku tänukirja.
Linnapea tänamisele järgnes muusikakooli õpilaste kontsert.
Merike Teppan-Kolk ja Marko Šorin. Foto: Urmas Saard →
The Tuberkuloited, HND, Kõu ja Okitoki esinevad laupäeval Sindi seltsimaja suure saali laval.
Täna tuli Anneli Uustalu Sindi seltsimajja juba päris varakult, et teha viimaseid ettevalmistusi laupäeval toimuvaks Sindi Rockiks. Foto: Urmas Saard
Täna vaatas julgestusteenistus Skarabeus seltsimaja üle, et tagada esinejate ja pidutsejate turvalisus ning teaks täpselt korra püsimisel silma peal hoida. Kohe turvatöötajate kannul saabusid majja Sindi kommunaali töötunkedes mehed, kaasas kruvikeerajad ja muud tarvilikud riistad. Aegaviitmata asuti istepinke põranda küljest lahti võtma. Kahekaupa kanti pingid kõrval asuvasse väiksemasse saali. Heli- ja valgustehnik asus oma tööks vajalikku tehnikat paika seadma. Seltsimaja juhataja Anneli Uustalu tõstis laudu ja teisaldas istmeid võrdväärselt sama töökusega, nagu teisedki töömehed. Juhataja eristus teistest üksnes selle poolest, et lisaks füüsilisele rassimisele jätkus tal mahti korraldusi jagada ja tööde käiku suunata. Üürikese hetke pühendas ka kõrvalisele uudistajale, et tutvustada laupäeval esinema tulevaid ansambleid.
„Mõistagi on 1991. aastal Sindis alustanud ja tänavu oma tegevuse 25. aastat tähistav The Tuberkuloited sintlaste hulka väga oodatud. Tubekate esimene suuremat kõlapinda leidnud lugu oli minu mälu järgi “Raadio”. „Lilleke rohus“ kujunes aga juba üleriigiliseks hitiks, Tubekate ‘kaubamärgiks’, mis vallutas üheksakümnendate muusikaedetabelid.“ rääkis viivuks selga sirutades Uustalu, kes ühiselt Kairi Gustavsoniga asus aegsasti rocki peole bändide kutsumisega tegelema. „Linna haridus- ja kultuurinõunik ise jääb sellel aastal rockile tulemata, jäi lapseoote puhkusele ja nüüd on õnnelik ema oma pisipoja juures,“ selgitas juhataja.
Barbara Lehtna soovitas Sindi gümnaasiumi õpilastel käija vabatahtlikuna kõikvõimalikes kohtades ja omandada neidki kogemusi, mille järele esmapilgul otsest vajadust ei tunnetata.
Barbara Lehtna Sindi gümnaasiumi aulas. Foto: Kristi Suppi
Sindi gümnaasiumi majandusõpetaja Kristi Suppi korraldas 8. novembril kooli gümnaasiumiastme õpilastele loengu “Ettevõtlike noorte inspireerimine”. Lektorina esines Pärnu vabakutseline etenduskunstnik ja lavastaja Barbara Lehtna. „Kui tavaliselt õpilased kasutavad loenguid puhkamiseks, siis seekord nad osalesid loengus kuulaja rollis,“ ütles kooli direktor Ain Keerup, kes oli õpilaste osavõtlikkust kogu loengu kestel jälginud. Loeng kestis poolteist tundi ja see aeg oli õpilaste hinnangul väga osava leidlikkusega sisustatud.
Alustuseks rääkis Lehtna iseendast: oma elust, tööst, saavutustest, läbikukkumistest ja kuidas kõik see teda arendab. Tuli välja, et ta pole seni veel mitte kellegi alluvuses töötanud. Lehtla selgitas võimalusi, kuidas tulla toime tööl käimata ja elada endale meelepäraste tegevuste keskel. Lühidalt: kuidas olla oma elu kontroller. Maailmas ringi reisimisest saadud kogemusi jätkus jagamiseks ka kuulajatega.
Õpilaste arvates on loengud sageli igavate seletustega, aga antud juhul kaasati kuulajad oskuslikult loengusse sisse elama. Mängiti erinevaid mänge, milles pidi selgitama, joonistama või kirjutama paberitele mitmesuguseid tegevusi, et selle abil saada mängu lõppedes võõrastega tuttavaks.
Sindi linnavalitsus avaldas tänukirjadega tunnustust inimestele, kelle kaasamisega viidi läbi õpilaskonverents „Andrew Winter – sintlasest maailmakuulsa meremaalija lugu“.
Toomas Gussev, üks neljakümneviiest, kes sai Sindi linnavalitsuse tänukirja. Foto: Urmas Saard
Sindi gümnaasium jätkab aastatega väljakujunenud traditsiooni ja korraldab koostöös Sindi muuseumi ning Sindi muusikakooliga oma üldhariduslikule õppeasutusele kuulsust toonud vilistlaste auks pühendatud õpilaskonverentse, mis pälvivad kord-korralt üha laiemat tähelepanu.
Merekultuuriaastaga hästi kokku sobituv konverents üleilmse tuntusega kunstnik Andrew Winterist oli järjekorras seitsmes. Konverentsi toimumise päeval, 9. novembril andis Sindi linnapea Marko Šorin konverentsi ettevalmistavale toimkonnale üle 45 tänukirja. Kõigi nende tänukirjade pidulik kätte andmine igale ühele isiklikult oleks tol korral kõvasti kavandatud ajavaru ületanud. Seepärast valiti tänukirjade kätte andmiseks täna eraldi päev, et rõhutada kõigi õpetajate ja õpilaste kiitust väärivat osa konverentsi edukal läbiviimisel.
Teine samasugune tänamine toimub Sindi muusikakoolis 21. novembril algusega kell 17.30 üheaegselt väikese kontserdiga. Siis saavad tänukirjad muusikakooli õpilased ja õpetajad.
Kuigi kadripäev on alles 25. novembril, pidasid hakkajad eakamad daamid juba täna Sindi sotsiaaltöökeskuses maskide taha varjudes kadripäeva pidu.
Ühemehebänd Kalev ja kadripäeva pidulised Sindi sotsiaaltöökeskuses. Foto: Urmas Saard
Rahvakalendri andmeil käinud vaesed saarte ja Läänemaa naised, kellel polnud oma maja, maskeeritult kadripäeval või mõned päevad varem, teinekord ka hiljem, mööda maad ringi. Mõnikord polevat maski kantudki. Kogutud siis endile toitu, villa ja riidekraami. Nõnda toimitud 19. sajandil ja eelmise sajandi alguseski veel.
Sada aastat hiljem on kombed ja tavad palju muutunud. Enamik tänaseid Sindi daame olid riietunud uhketesse valgetesse riietesse, mõned kandsid maske, mõned mitte.
„Kui kadrikamp oli suurem ja kogunes rohkem kraami, siis on mõnigi kord korraldatud külas või töökohas kadripidu, nagu see veel tänagi toimub Kihnu saarel ja mitmel pool mujal,“ kirjutatakse Rahvakalendris. Riidekraami, villa ja toitu Sindi daamid ei kogunud, aga peolaud oli sotsiaaltöömaja saalis kaetud ja pillimeeski kaasa võetud.
Meeleolu tõstis ühemehebänd Kalev, kodanikunimega Kalev Kalden Are kandist. Pillimehe saatel tantsiti valssi ja keerutati jalga ka teiste tantsude taktis.
Automudelismi käesoleva sarja eelviimane Balti Karika etapp sõideti Sindis. Ülevaatliku reportaaži tegi toimunust Johanne Mets, MTÜ Sindi mudelisport Sindi ANK tehnikaringi juhendaja.
Karmen Mets. Foto: Marko Mets
11. novembri õhtul kogunes Sinti veidi üle 30 automudelismi sportlase Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest, et võtta üksteiselt mõõtu selle hooaja 7. Balti Karika etapil juhtrajasõidus. Reedel kestsid treeningud hiliste õhtutundideni.
Laupäeval algas võistlus kell 10.00 PR-24 klassiga. Osales 32 võistlejat. Esimese tuleproovi tegi läbi ka meie pesamuna Karin Mets. Võistlejad jagati nelja gruppi ja nagu tavaliselt alustasid reitingu põhjal nõrgemad. Kuna Karmenil selles klassis varasemat punktisaaki ei olnud, siis alustas ta D grupis koos oma pisiõega. Karmenil juhtus ka kaks tehnilist apsu: poolel sõidul tuli juhe mootori küljest lahti ja veidi hiljem tuli juhe lahti ka juhtpuldi küljest. Parandamine võttis omajagu aega ja hinnanguliselt läks kaduma umbes 30 ringi. C grupis võitis sõidu lätlane Ralfs Leitis 485 ringiga. B grupis pani Kaiar Tammeleht oma oskused maksma ja võitis selle grupi, kuid ei suutnud siiski üle sõita Ralfsi tulemust eelmises sõidus. A grupis valitses sõitu lõunanaaber Janis Sneiders, kuid ka temal ei õnnestunud Ralfsi tulemust üle sõita. Seda juhtub üsna harva, et klassi võidab C grupi võistleja.
Paremusjärjestus:
1. Ralfs Leitis Läti 485 ringi
2. Kaiar Tammeleht Eesti 484 ringi
3. Janis Sneiders Läti 479 ringi.
F1-32 klassis jagati võistlejad gruppidesse ja stardijärjekorda läbi kvalifikatsioonisõitude. Suuri üllatusi ei olnud, kuid Karmen sõitis end A gruppi, kus ees ootamas seni temast tugevamad sõitjad. Eelkõige Leedu noormees Dominykas Budrys. Kõige põnevamaks osutuski A grupi sõit, kus pinget jätkus lõpuni. Etenduse andsid Karmen ja Dominykas. Iga sõiduga vahetus liidripositsioon nende vahel mitu korda. Viimases sõidus mõni sekund enne lõppu oli Karmenil väike edu sees, kuid siis tuli vääratus ja see maksis esikoha. Karmen kaotas 10 sektoriga, ehk siis Sindi rajal ca 4 meetrit. Nende kahe kõrval Janisele võimalust ei antud!
Paremusjärjestus:
1. Dominykas Budrys Leedu 354,9 ringi
2. Karmen Mets Eesti 354,8 ringi
3. Janis Rage-Ragis Läti 352 ringi
Neil päevil valitsuses toimuvad muudatused on pannud Sindi inimesi küsima, kas nende linnapea ei sihi nüüd mõtteid riigikogusse minekule ja mõned kodanikud on püüdnud selgemat vastust saada ka Külauudiste vahendusel.
Eile vastas Sindi linnapea Marko Šorin küsimise peale järgmist: „Mitmel ministrikandidaadil on oma piirkonna asendusliikmed olemas. Pea ainus, kellel ei ole piirkonna asendusliiget, on Pärnumaalt riigikokku valitud Kadri Simson. Seega minu sattumine on vähe tõenäoline, kuigi olen üldnimekirjas küll tänaseks neljas.“ Pärast riigikogu valimisi asus Šorin Keskerakonna üldnimekirjas kaheksandal kohal.
Lisaks selgitas Šorin, et praeguses „turbulentses“ poliitikaelus on seis uutel riigikogu liikmetel üsna keerukas, eriti veel neil, kes esimest korda sinna satuksid.
Marko Šorin, Sindi linnapea, riigikogu uksel. Foto: Urmas Saard →
Üheksakümmend talve tagasi Andrew Winteri poolt Sindis maalitud kolm maali jõudsid käesoleva nädala kesknädalal taas maailmakuulsa kunstniku sünnilinna, sedakorda Paikuse politseikooli kadettide valve all.
Kolme haruldasti Andrew Winteri maali eksponeeritakse Sindi gümnaasiumis politsei valve all. Foto: Urmas Saard
„Andrew Winter – sintlasest maailmakuulsa meremaalija lugu“ oli 9. novembril Sindi gümnaasiumi aulas toimunud seitsmenda õpilaskonverentsi pealkirjaks. Sindi gümnaasiumil on pikaajaline kogemus korraldada koostöös Sindi muuseumiga oma kodulinna kooli kuulsate vilistlaste auks konverentse. Muuseumi juhataja Heidi Vellend leidis, et merekultuuriaastal on parim aeg meenutada Winteri elu ja tegevust. Õpetajad Eneli Arusaar ja Lembit Roosimäe kaasasid ettekannete ettevalmistamisse 11 õpilast. Ettekanded jaotati kolme osasse: „Sintlane Andres Winter“, „Õpingud New Yorgi kunstiakadeemias“, „Eesti soost kunstniku edulugu“. Iga teemat käsitles rohkem kui üks õpilane. Nii kujunes rohke teabe jälgimine ja meelde jätmine lihtsamaks ega väsitanud kuulajaid.
Chätlyn ja Egon jutustasid perekond Winterite elama asumisest Monhegani saarele, kus puudus elekter, autoga ei sõidetud ja jalutamiseks kasutati kõrgetel kaljunukkidel kulgevaid radu. Elumaja juurde ehitas kunstnik stuudio. Selle akendest avanes vaade merele. Realistliku meremaalija elu lõpetas 65. eluaastal vähk.
Pärnu- ja Viljandimaa lauljad pälvisid Prahas toimunud rahvusvahelisel kooride vahelisel võistulaulmisel kiitvaid hinnanguid, sobitasid sõprussuhteid mitmete rahvaste kooridega ja üritasid mõista tšehhi keelt.
Aino Edo, Deivi Kõiv, Kristel Reinsalu. Foto: Urmas Saard
Kümmekond päeva enne laulukonkursi algust kohtusime Sindi seltsimajas kolme Prahasse sõitva laulunaisega ja juba siis soovisid Aino Edo, Deivi Kõiv ning Kristel Reinsalu uuesti kohtuda kirjutava mehega, et kõnelda reisi kordaminekust. Et midagi ei peaks 19 tunni pikkuse bussisõidu kaugusel asuvas Tšehhi pealinnas korda minema, seda ei arvatud ega kardetud kordagi. Teele asuti põnevas ootuses ja kindlas veendumuses ka mingi auhind võita. Kuigi konkursi Praga Cantat 2016 üldvõitjaks ja Grand prix omanikuks kuulutati Indoneesia Diponegoro University Choir, ei valmistanud aus tunnustus Eesti lauljatele vähematki kadeduse tunnet. „Läks ju meilgi üle ootuste hästi,“ rääkis Kristel, kes vaevu suutis oma ülevoolavaid tundeid taltsutada ja võibolla tahtnuks koguni väikese tüdruku kombel rõõmust lausa kilgata.
Kristel dirigeerib juba palju aastaid Sindi laulukoori ja vähem aega on juhatanud Paikuse naiskoori Šal-lal-laa. Paikuse koor oli kolmekümnendat korda peetud Bohemia Festival Praga Cantat osalejate seast tosina liikmega kõige väiksem. Väike aga tubli, võiks öelda. Parima rahvalaulu töötluse esituse eest võitis Šal-lal-laa eripreemiana kuldse karika. Lisaks võideti hõbediplom.
Alates käesolevast nädalast saab taas sõita ka Sindi valgustatud suusarjal, esimestel päevadel on siiski soovitav võimaluse korral kasutada vanu suuski, sest kohati ulatub rohi veel lumikatte alt välja.
Kalmer Jürima Sindi suusarada hooldamas. Foto: Urmas Saard
Kuigi teedel ja tänavatel näib lund juba piisavalt palju olevat, siis Sindi suusarajal napib seda endiselt. Esmaspäeval sõitis rajameister Kalmer Jürima 2,5 km pikkusele rajale mitu tiiru peale ilma lohistit vedamata ja püüdis nõnda roomikute raskuse all kohevat lund kinnisemaks vajutada. Eile sai rada selle talve esimesed suusajäljedki sisse. Lund oli küll vähe, aga vana suusaga kannatas juba sõita. Rajal oli nii uisu, kui ka klassika jälg. Viimast küll vähemas pikkuses, üksnes paksema lumega kohtades.
Täna öösel sadanud lumi lubas raja seisundit veelgi parandada, aga kuiva koheva lumega kipub lohisti töötama nö saha põhimõttel ja lükkab lumekihi õhemaks, mitte ei talla kinnisemaks. Surnuaedade poolsel tõusude ja langustega rajaringil tallas Kalmer rada kinnisemaks viiel-kuuel korral.
Esimesena oli täna hommikul värskelt libistatud suusajälgedel Jüri Martin, kes kohe on saamas 70-aastaseks ja püüab iga päev ennast sportimisega vormis hoida.
