Disko algas juba kella kuuest. Suure vägeva alguse tegid sisse tantsutrupid Stella ja Hope.
Peolisi oli kooli aulas igast vanuseastmest ja muusikavalik väga kirev. Stiili seekord ei olnud ja inimesed said ise valida, mis riietuse nad selga panevad. Õhtujuhiks oli Edwin Eylandt, Sindi gümnaasiumi 10. klassi õpilane, kellele ei olnud esimene kord õhtut läbi viia. DJ oli Kaur Kasemaa, Sindi gümnaasiumi 6. klassi õpilane ja teda aitas valgustusega tema klassivend Mattias Buht. Diskol toimus ka mänge ja võistlejatele jagati auhindu. Disko lõppes umbes poole üheksast. Üleüldiselt oli sõbrapäevadisko tegevusi täis.
[pullquote]DJ oli Kaur Kasemaa (paremal), Sindi gümnaasiumi 6. klassi õpilane ja teda aitas valgustusega tema klassivend Mattias Buht. Foto: Urmas Saard →[/pullquote]
Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Sirelin Kukk, Sindi gümnaasiumi 7.a klassi õpilane, kirjutab oma koolist ja oma riigist.
Sirelin Kukk 2015. a 4. juunil Sindi gümnaasiumi paraaduksel. Foto: Urmas Saard
Meie riik, meie maa on meile väga kallis. Ta hoiab ja kaitseb meid. Ta kindlustab meie turvalisuse ja vabaduse. Ta armastab meid väga. Me peaksime teda samamoodi vastu armastama. Kui poleks seda riiki ja seda maad, poleks ka meid. Samuti poleks seda vana ja väärikat koolimaja, mis meid ikka toetab, aitab ja õpetab. Ja seda juba pikka aega.
Nimelt saab meie kool varsti juba 180-aastaseks, see on tähtis number, ikkagi juubel. Ka meie armsal riigikesel on sünnipäev tulemas. Ma soovin Eesti Vabariigile kogu südamest palju õnne ja kordaminekuid, sest see riik on meid nii palju armastanud ja hoidnud.
Minu arvates on Eesti üks kaunemaid kohti maailmas. Turistid, kes tulevad näiteks Hiinast, ütlevad, et siin on nii puhas õhk, mis teeb mõtte selgeks ja tuju heaks. Meie metsad ja maad on nii kaunid ja vabad. Siin on metsi ja soid, mida peaksime ka edaspidi nii puhta ja ürgsena hoidma. Mis siis, et meil ei ole palmipuid ega banaanipuid. Eesti on ilma nendetagi väga kaunis ja tore. Peaksime olema õnnelikud, et meil ei ole maavärinaid ega vulkaanipurskeid.
Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Karmel Johanson, 7.a klassi õpilane, kirjutab Eesti Vabariigist ja oma koolist.
Karmel Johanson: iga nelja aasta tagant kogunetakse suure laulukaare alla ja lauldakse isamaalisi laule. Foto: Urmas Saard
Mulle meeldib meie riik ja meie keel, sest siin on hea elada. Meil on sõnavabadus, me võime öelda, mida tahame ning avaldada oma arvamust. Meie ilusas keeles on loodud aja jooksul palju laule, mis räägivad Eesti kaunist loodusest ja ülistavad meie kodumaad. Me oleme laulnud ennast vabaks. Iga nelja aasta tagant kogunetakse suure laulukaare alla ja lauldakse isamaalisi laule. Meie riik on küll väiksem võrreldes osade teiste riikidega, aga tal on koht minu südames.
Selles toredas riigis asub ka minu kool, kus olen juba mõnda aega õppinud. Selle kooli nimi on Sindi Gümnaasium. Minu kool on mulle saanud päris armsaks. Samuti on koolis toredad ning heasüdamlikud õpetajad. Meie kool on vanem kui meie riik ning püsib ikka püsti. Meie koolil on oma laul, kus räägitakse meie ilusast punastest telliskividest ehitatud majast. Kooli ümbruski on kaunis. Mulle meeldib, et aknast välja vaadates on enamasti näha rohelust ja palju puid.
Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Gettlin Kell, Sindi gümnaasiumi 8. klassi õpilane, kirjutab oma koolist ja Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisest kodulinnas Sindis.
Iseseisvuspäeva tähistamine Sindis 2014. a. Foto: Urmas Saard
Väike kool on koha leidnud Sindis. Tema õpilased on rõõmsad, nad tulevad rõõmsa näoga kooli. Kool on koht, kus saab õppida, kus saab naerda, laulda, tantsida, pilli mängida. Sindi kool on koht, kus kõik on üks pere. Kui tuleb uus õpilane, teda ei eirata, vaid kutsutakse endaga kaasa.
Kool, mis asub Sindis, kannab nime Sindi Gümnaasium. Iga aasta 24. veebruaril lehvivad siin paljud lipud, paljud kooliõpilased tulevad uhkusega linnavalitsuse kõrvale lippu hoidma ja peale seda rongkäigus Sindi Gümnaasiumi juurde. Rivis tulevad ilusad sinimustvalged lipud ja orkester ning rahvas, kes on vabariigi aastapäeva puhul kokku tulnud. Sel päeval ollakse uhked oma esivenemate üle, tõstetakse lippu ühtsuse ja rõõmuga üles ning seistakse nendega kaua, kuulates häid sõnu meie riigile.
Sindi linnaraamatukogus lõpetasid eilse tööpäeva Liina Hansen, Timo Dreimann ja Jaak Känd, kes tõid Debora Vaarandi ja Betti Alveri Sindi luulesõpradele lähemale.
Timo Dreimann, Liina Hansen ja Jaak Känd Sindi linnaraamatukogu ukse ees. Foto: Urmas Saard
Algse kava kohaselt pidanuks tulema ka Krista Nõmm, kes jäi haigestumise tõttu ära. Nii asendas Jaak Känd lisaks vahetekstide lugemisele ka Kristat ja tegi seda hästi. Hästi musitseeris ka Timo Dreimann.
Võibolla sellepärast, et Krista puudus, pääses Liina hääl meeste kõrval paremini esile. Võibolla olid just meeste hääled need, mis täiendasid oluliselt naise häälekõla, kuigi nad ei esinenud üheaegselt. Pole kordagi varem kogenud, et luuletuste lugemist kuulates tekiks soov asetada võrdlusmärk muusikapala ja viisistamata sõnalise heli vahele. Ometi just niisuguselt mõtelt tabasin ennast siis, kui Liina luges ühe luuletuse teise järel. Väga puhtalt helisev toon, ülimalt selgesti kuuldav diktsioon ja silbid rõhutatult välja öeldud seal, kus Liina seda vajalikuks pidas. Ta ei lugenud mitte kuidagi laulva intonatsiooniga, kuid ikkagi võlus tema lugemine kuulaja kõrvu täpselt samamoodi nagu laul. Imelik, kas sama tundis veel keegi neist, kes istusid eile raamatukogu lugemissaalis? Või andsin üksnes mina oma fantaasiale voli ja lubasin meelteaparaadil eksitada oma kuulmisaistinguid?
Enne päris suurt trallimist õppisid lapsed riigi vanimas järjepidevalt töötavas lasteaias märgviltimist, vaatasid näidendit ja külastasid Punamütsikese kohvikut.
Sõbrapäeva trall Sindi lasteaias. Foto: Urmas Saard
Enne Krõllide, Tibude, Nublude ja Päikesejänkude rühmade laskumist keldrikorrusele olid laste õppeharjutusteks kõik ettevalmistused tehtud. Laudadel suured veega täidetud kausid, seebid ja erinevat värvi villad, mis ootasid laste õpihimulisi käsi. Õpetajate juhendamisel anti villale kuju. Seejärel seebitati nõnda, et mõne käed ei paistnudki seebivahust välja. Valmis tööd asetati alustele kuivama, iga töö külge kinnitati sildike lapse nimega.
Edasi mindi esimesel korrusel asuvasse liikumissaali, kus lapsed kohtusid esmalt Punamütsikesega. Veidi hiljem vaadati tillukest nukuteatrit. Laval arutlesid omavahel lehm, lammas, siga seda ja teist, rääkisid mardi-, sõbra- ja vastlapäevast. Lapsed vaatasid, kuulasid ja elasid kõigele sellele põnevusega kaasa. Etenduse lõppedes ilmusid lava tagant välja nukkude teisikud, ainult palju suuremad ja väga inimestele sarnanevad lehm, lammas, siga. Hüpeldes, tantsides ja lauldes pandi päris sõbrapäeva trall käima, kuni avanesid suured peegeluksed ja lapsed paluti Punamütsikese kohvikusse. Lauast tõustes jätkus trall juba päris lae all.
Sindi gümnaasiumi 11. klassis politseiõppe valikaines osalevad õpilased korraldasid reedel, 10. veebruaril oma kooli õpetajatele koolituspäeva „Kuidas ära tunda narkootikume tarvitanud õpilasi?“ Enimlevinud sõltuvusainete teadlikkuse suurendamiseks esines koolitajana politseimajor Kaido Kõplas, Lääne prefektuuri prefekt.
Kaido Kõplas, Lääne prefektuuri prefekt ja Karin Uibo, Pärnu konstaablijaoskonna piirkonnavanem. Foto: Urmas Saard
Pärnu konstaablijaoskonna piirkonnavanem Karin Uibo viib Sindi Gümnaasiumis läbi politsei eelkutseõpet, mille üheks osaks on ka projektiõpe (politseilised ennetusprojektid). „Käesoleval aastal otsustasid õpilased, et just õpetajad vajaksid rohkem teavet sõltuvusainete teemal. Projekti tegemise käigus on võimalus õppida koos midagi tegema ja vastutust jagama. Suhtlemine erinevate osapooltega, näiteks koolitajatega. Kõik see kokku annab õpilasele teadmist, kuidas üritust korraldada, kui oluline on kõigi panus. Kui keegi jätab oma osa tegemata, kuidas siis olukorda lahendada,“ selgitas Uibo.
Enne prefektile sõna andmist jagasid õpilased õpetajatele sedelid küsimustega, millele paluti veel enne kuulama asumist vastata. Küsiti: milliseid sõltuvusaineid teatakse, kas tuntakse ära narkootilisi aineid tarvitanud inimese, millised on tunnused?
Veel mõned aastad tagasi oli Kõplas Põhja prefektuuris narkokuritegude menetlusega tegelenud üksuse eestvedaja ja mitmete edukate operatsioonide juht. Lisaks suurtele kogemustele on ta koolitajana kahtlematult väga hea vestja, kelle ligemale paari tunni pikkune sisukas jutt hoidis kuulajate meeled kuni lõpuni pingsalt erksad.
Sindi linnas toimub traditsiooniline iseseisvuspäeva pidulik lipuheiskamine tänavu ühiselt Tori, Sauga ja Are valla osavõtul.
Pidulik lipurivistus Sind raekoja ees 2013. a 24. veebruari hommikul. Foto: Urmas Saard
Mullu 23. detsembril allkirjastasid Sindi linn ja valdadest Tori, Sauga, Are ühinemislepingu, mille tulemusena sünnib pärast kohalikke valimisi uus vald.
Võttes aluseks poliitikute otsuse, otsustasid Eesti lipu seltsi Sindi osakond ja Sindi gümnaasium teha nelja ühineva omavalitsuse juhtidele, samuti tulevase valla piiridesse jäävatele koolidele, seltsidele, külakeskustele ja teistele asjast huvitatuile ettepaneku korraldada juba veebruaris midagi kõiki ühendavat. Lipu seltsi ja Sindi gümnaasiumi arvates ei pea ootama järgmisi poliitiliselt juhitud suuniseid ja soovivad rohujuure tasandil luua poliitikaväliselt erinevaid kogukondi ühendavaid algatusi.
Kahe algataja seisukohalt annab esimese hea võimaluse ühiseks rahvalikuks kogunemiseks Eesti Vabariigi 99. aastapäeva tähistamine. Mõneti võib seda pidada ka riigi sajanda juubeli tähistamise eelprooviks. Kindlasti ei soovi Sindi linn sellega nõrgestada teiste kogukondade väljakujunenud traditsioone, pigem veelgi tugevdada, võibolla isegi mõne küla vaimsust taas ergastada.
Mullu sügisel täitus Debora Vaarandi sünnist 100 ja Betti Alveril 110 aastat. Mõlemat poetessi meenutavad kirjanduslik-muusikalise kavaga Timo Dreimann, Krista Nõmm, Liina Hansen ja Jaak Känd, kes nüüd jõuavad ka Sindi kirjandusrahva juurde.
Timo Dreimann, Krista Nõmm, Liina Hansen, Jaak Känd Pärnus eakate avahoolduskeskuses. Foto: erakogust
Loominguõhtu toimub Sindi linnaraamatukogus 15. veebruaril, algusega kell 17.00. Jaak Känd ütles, et varem on sama kava ja koosseisuga esinetud Pärnus eakate avahoolduskeskuses ja restoranis Cafe Grand. „Krista loeb Debora, Liina Betti loomingut. Minult on vahetekstid. Timo esitab Betti ja Debora sõnadele kirjutatud laule ja saadab ennast süntesaatoril või klaveril.“ selgitas Känd. „Lauludeks olid „Ei vaibu“ (Podelski/Alver), „Kaks saarlast“ (Tubin/Alver), „Rannakolhoosis“ (Ojakäär/Vaarandi) ja „Saaremaa valss“ (Valgre/Vaarandi)“.
Debora Vaarandi
Hulgaliselt tundelüürikat ja lüürilis-filosoofilisi luuletusi kirjutanud Vaarandi sündis 1. oktoobril 1916. aastal Võrus, aga lapsepõlv möödus Tallinnas ja Saaremaal. Tema esimene luuletus “Udus” ilmus Saaremaa ühisgümnaasiumi kooliajalehes Kume Rivi. 1946. aastal haigestus poetess tuberkuloosi. Nõmmel asuvas Kivimäe haiglas kirjutaski Vaarandi luuletuse “Talgud Lööne soos”, mille lõpuosa valis Raimond Valgre „Saaremaa valsi“ sõnadeks. Luuletuse “Eesti mullad” eest määrati talle 1965. aastal esimene Juhan Liivi luuleauhind. Vaarandilt on ilmunud 6 erinevat luulekogu, üks valikkogu, mälestusteraamat „Aastad ja päevad“. Ta on palju tõlkinud vene ja saksa autorite loomingut.
Kõige paremini on Debora Vaarandi loomingu kohta öelnud tema eluaegne sõber luuletaja August Sang: „Äärmiselt eestipärane, põhjamaine temperament avaldub Debora värssides. Vaarandile pole luule aktuaalsus mingi probleem. Ta luuletab lihtsalt oma isiklikest elamustest, kuid ta tunneb niivõrd sisse sellesse suurde aega, milles ta elab, et märkamatult on ta luuletustes sees ka kõik need suured teemad, millele kuju leidmisega peaks heitlema mõni vähem spontaanne luuletaja …“
Betti Alver
Betti Alver, kodanikunimega Elisabet Lepik, sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval.
Enamasti alustavad kirjanikud oma loomingutööd luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja komplitseeritumatele žanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arenguteest. Koolipõlves huvitus Alver võrdväärselt nii kirjandusest kui ka muusikast. Gümnaasiumi viimases klassis kirjutas ta romaani “Tuulearmuke”, mille Tuglase soovitusel saatis “Looduse” romaanivõistlusele, kus võitis teise auhinna. Esikraamat trükiti 1927. aastal.
Saja kaheksakümne aastase ajalooga Sindi gümnaasium on viimased kümmekond aastat andnud välja oma kooli ajalehte Sindi Sahistaja, mille ilmumise sagedust soovitakse tänavu suurendada.
Eliria Kaup ja Netty Raud. Foto: Urmas Saard
Täna koolipereni jõudnud ajalehe esilehel haarab Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup saabunud punase kuke aasta mõttest kinni ja ütleb, et kukk ei ole just rahusümbol. Aga tuleb tunnistada, et ilus on ta küll, ning oma tegemistest annab ta teada valjuhäälselt. „Mida võiks sellest Sindi kooli jaoks välja lugeda? Loomulikult seda, et hakkame Sindi gümnaasiumis toimuvast sel aastal veelgi rohkem kuulma.“
Pärnu maakonnas ainsana edukalt tegutsev telestuudio SG Reporter on vaatajate ees keskeltläbi kord kuus ja kooliraadio täiesti iseenesest mõistetav kaaslane. Nüüd ootab kool, et paberleht ei jääks oma võimalustega maha liikuvast pildist ja raadiohäälest. Kirjutavate õpilaste loometöö ja koolielus pidevalt toimuvad sündmused vajavad paremat kajastamist. Sindi gümnaasiumi meediakallakuga valikaine õppimine loob ajakirjanduslikuks väljundiks suurepärase aluse.
Olin varjupaigas. Ma olin seal päris kaua, kuni üks pere mu enda juurde võttis. Nad hoidsid mind ilusti toas ja söötsid mind, kuni ma suureks kasvasin.
Foto on illustratiivne ja lugu ei ole konkreetselt selle hästi hoitud koeraga seotud. Foto: Urmas Saard
Siis ma pidin minema õue ühte väikesesse majakesse elama. Nemad nimetasid seda kuudiks. Ma pidin magama ja öösel pimedas inimeste maja valvama. Minuga ei tegeletud enam nii palju kui varem. Ma soovisin, et nad minuga rohkem tegeleks, kuna ma hakkasin kurvaks muutuma. Nad pöörasid mulle tähelepanu vaid siis, kui must möödusid või ma midagi hästi tegin.
Kui ma haigeks jäin, viisid nad mu arsti juurde, kuna mu jalad ei kandnud mind hästi. Kui arsti juures sai käidud, siis läksime me koju. Paari päeva pärast võttis pere uue kutsika.
Peale seda viisid nad mu uuesti arsti juurde ühte valgesse tuppa. Ma tundsin, kuidas arst süstla mu veeni lükkas. Ma tundsin, kuidas vedelik läbi mu keha jooksis ning arst sosistas mulle, et tal on kahju, see on vaid tema töö.
Ma tahaksin inimestele öelda seda, et ärge kunagi oma lemmiklooma hüljake ja käituge temaga hästi. Kiitke teda, et ta saaks ennast hästi tunda ning ei peaks kurvastama.
Raadiosaate alguseni on veel pool tundi aega. Kaur Kasemaa, Fred Hussar ja Karl Hussar võtavad Sindi noortekeskuse savivoolimise ruumi keskel asuva suurema laua ääres kohad sisse. Aeg kulub aparatuuri seadistamisele, ülesannete jagamisele, eetrisse mineva kava täpsustamisele ja muule vajalikule ettevalmistusele.
Sindi Raadio stuudios Kaur Kasemaa, Fred Hussar ja Karl Hussar. Foto: Urmas Saard
Noormehed on Sindi gümnaasiumi õpilased. Kaur õpib kuuendas ja alustas käesoleva õppeaasta alguses kooliraadios. Oktoobris kasvas huvi raadio tegemise vastu sedavõrd suureks, et otsustas minna iseseisvalt eetrisse. Noortekeskuse juhataja Helle Vent nõustus selleks andma ruumi koos esmavajaliku tehnikaga. Detsembri lõpus alustati youtube kanalil „POPP FM Eesti“. Kaur kaasas oma meeskonda seitsmendas õppivad kaksikud Fredi ja Karli. Alates aasta esimesest päevast töötab „POPP FM Eesti“ asemel nüüd Sindi Raadio. Sellel aastal on tänane saade seitsmes. Kui palju saateid juba tehtud on, seda noormehed kohe vastata ei oskagi.
Kaur istub režiipuldis. Tema on saatejuht. Pult võimaldab kasutada üheaegselt kaheksat mikrofoni. Noortekeskusel nii palju ei ole, aga saadakse hästi hakkama ka poole vähemaga. Töö käib ilma kõrvaklappideta, aga tullakse toime ka kõlarite abiga. Valdav osa saateajast läheb muusikale. Oma koht on uudistel. Uudistes kuuleb aktuaalset Sindis toimuva kohta, kuid räägitakse ka kaugemal aset leidvatest sündmustest. Kuuleb ilmateadet ja korraldatakse vestlusringe, intervjueeritakse külalisi.
„Tervitan omalt poolt kõiki gümnasiste ja soovin ilusat Tartu rahu 97. aastapäeva,“ saatis Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsile sõnumi Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, kes ei saanud muude tähtsate kohustuste tõttu sedakorda sama kooli vilistlasena riigile väga olulise päeva tähistamisel osaleda.
Melissa Aaslaid ja Taavi-Toomas Tärk. Foto: Urmas Saard
Traditsioonid kui juured
Täna kaunistas Sindi gümnaasiumit poolsada sinimustvalget lippu. Vana hoone aknalaudadele oli kinnitatud terve hulk majalippe ja kordades arvukamalt kandelippe hoidsid Eesti lipu seltsi noored abilised oma kindlates kätes pikas koridoris, mida mööda suundusid konverentsil osalejad kooli aulasse. „Nõnda nagu Sindi gümnaasiumi sümbolpuu punase vahtra juured poetavad oma juurestiku sügavale musta mulda, samamoodi asuvad selle kooli traditsioonid sinimustvalgete värvide tundmises ja Eesti Vabariigile tähtsate päevade väärika tähistamisega väga sügaval viljakas pinnases,“ kirjeldas tänast kogemust üks paljudest külalistest.
Õpilaskonverents algas instrumentaalpalaga „Sind surmani“, mida mängis õrnade helidega ksülofonil 6. klassi õpilane Nelly Tomson. Järgmisena kõlas „Eesti muld ja Eesti süda“. Laulsid Melissa Aaslaid, „Sindi Ööbik 2008“, ja vilistlane Taavi-Toomas Tärk, kes lubati erandkorras Kuperjanovi jalaväepataljonist selle laulu esitamiseks kodulinna. Sama paar laulis ka Tartu rahu 95. aastapäeva õpilaskonverentsil. Lauljaid saatis klaveril Jelena Kuvšinova.
Hommikul enne kaheksat langetas Sindi seltsimaja tehnikameister Margus Kask kolmevärvilise viiru ja asendas selle suure sinimustvalge lipuga, mis jääb vastavalt lipu seadusele kuni päikeseloojanguni Tartu rahu 97. aastapäeva kaunistama.
Mõne nädala eest paigaldas OÜ Hõbesõlg seltsimaja ette 12 meetrit kõrge lipumasti, mis läks koos viiru ja lipuga Sindi linnale maksma 720 eurot. Sindi linnapea Rein Ariko arvates sobiks samasse kohta edaspidi paigaldada veel paar lipumasti. Mingeid erilisi lipuheiskamise tseremooniaid pole seltsimaja juures siiski lähiajale plaanitud. Traditsiooniline 24. veebruari hommiku pidulik lipuheiskamine toimub tavapärasel viisil sarnaselt eelmiste aastatega jätkuvalt raekoja juures.
Margus Kask heiskab Tartu rahu 97. aastapäeva hommikul lipu Sindi seltsimaja juures. Foto: Urmas Saard
Kui Sindi gümnaasiumi uksed on juba lukustatud, sammub õpetaja Eneli Arusaar kiirelt pikki samme mõõtes koolimaja juurde. Tema on esimene.
Eneli Arusaar julgustab Anttit veelgi julgemalt esinema. Foto: Urmas Saard
Eneli astub lavale ja lööb üllatusest käsi kokku. Lava tagasein on dekoreeritud siniste kardinatega, millele kinnitatud suitsupääsukesed ja rukkililled. Rahvuslikes motiivides kaunistuse on teinud õpetaja Tatjana Grigorjeva-Keerup.
Mõni aeg hiljem astuvad üle aula lävepaku Eneli näiterühma noored näitlejad Eliise, Egon, Martin, Meelike, Eliria, Chätlyn, Ats Tobias, Õnneli ja väike Antti. Nende jaoks pole päevakohustused veel lõppenud.
Antti aeg on kõige piiratum, seepärast alustatakse temast. Antti peab üllatama järgmise päeva külalist. Teisedki seisavad poodiumi treppidel ja toetavad noorhärrat taustarääkijatena. Antti lõpetab. Chätlyn on jäänud lummatuna Antti esinemist kuulama ja unustab õigel hetkel oma osaga sisse tulla. Tartu rahu aastapäeva õpilaskonverentsiks on harjutatud juba palju kordi. Nüüd antakse viimast lihvi. Anti väljub, teised jäävad.
Õnneli suudab vajadusel kõiki asendada, aga täna istub ta lava ette toolile ja jälgib kõnelejate seismist puldis. Mõnel juhul teeb suunava märkuse ja sellega arvestatakse tõsiselt. Eneli räägib rohkem, siiski mitte nii palju, kui kordamööda kõnepulti astuvad noored.
Sindi gümnaasiumi eesti keele õpetaja Raili Juss on saatnud valikuliselt oma õpilaste loomingut. Kirjutamise ajal olid Alex Feldman ja Dajana Raab 9. klassi õpilased, nüüd Sindi gümnaasiumi vilistlased. Homsel küünlapäeval tähistame Tartu rahulepingu aastapäeva. Huvitav on lugeda, mida mõtlesid noored seitse aastat tagasi oma maast ja rahvast, kuidas nad ennast siis väljendasid.
Dajana Raab. Foto: Urmas Saard
EESTIMAA
Oh külm ja karge Eestimaa!
Uhkust selle üle tunnen ma,
et Sinu külge on mind kinnitand’,
püha sõna vannutand’.
Su valgel sulgjal lumepadjal puhkab pea,
Sind ülistan ja kalliks pean, Sa tea.
Sinu vaeva, valu olen näind’,
Su ürgseid radu olen käind’.
Et kestaks kaua meie rukkilillemaa,
et jätkaks jõudsalt meie kaunis Põhjamaa.
Kallis eestlane, Sind palun ma,
kaua peale mindki valva tema üle Sa!
Sindi noortekeskus avati pidulikult 28. jaanuaril 2005 linnavalitsuse keldris. Avamisel osalesid tolleaegne maavanem Toomas Kivimägi, Sindi linnapea Mati Mettus, abilinnapea Rein Ariko ja teised. Tänavu otsustasid noored korraldada sünnipäeva nädala teemana „ Viimane sünnipäev Sindi linna alluvuses“.
Helle Vent ja Kaur Kasemaa. Foto: Urmas Saard
Alustati teadmistest
Sünnipäeva mälumäng noorteka ja linna kohta näitas mõlemast häid teadmisi, ka keskuse 12-aastasest ajaloost. Osati öelda kuupäevalise täpsusega isegi seda, millal asutati noortekeskus, kes oli asutaja ja esimene juhataja, teati võimlemispeo ja Sindi Skate toimumise aastaid jne. Üheksa tegutseva ringi üleslugemine polnudki ületamatu raskus, kuigi mõned nendest asuvad väljapool meie maja. 1.veebruarist on meil kümnendaks ringiks bändiring San-Franciskost pärit muusik Zac’i juhendamisel.
Mälumängu tulemused
1. koht – võistkond „Põder“ (Kerda Saagim, Eva Lemmergas)
2. koht – võistkond „Maasikad“ (Mayken Haava, Marion Tõldsepp, Grete Hartwich)
3. koht – võistkond „Limited“ (John Mitt, Remii Metsmaa).
Muinsuskaitseameti peadirektori Siim Raie 20. jaanuari käskkirjaga eraldati programmi “Pühakodade säilitamine ja areng” 2017. aasta eelarvest EAÕK Sindi Jumalailmumise kiriku katuse ja kellatorni taastamiseks 67 928 eurot.
Remonti vajav Sindi Jumalailmumise kiriku kellatorn. Foto; Urmas Saard
Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK ) kantsler Martin Toon selgitas, et vajalik hange restaureerimistööde teostamiseks viidi läbi juba 2016. aastal. EAÕK Kirikuvalitsuse ehitus- ja kinnisvarakomisjon tunnistas parimaks Pärnu Katuseabi OÜ hinnapakkumise, mis esitati ka pühakodade programmi taotlusvooru ja Sindi linnavolikogule.
„Hetkel oleme alustanud ettevalmistusi töövõtulepingu sõlmimiseks. EAÕK soov on alustada võimalikult peatselt ja tööd sügiseks lõpetada,“ ütles Toon. Tema sõnul sisaldab kellatorni remont lisaks katusekatte vahetusele ka kahjustunud sarikate proteesimist, aluslaudise vahetust, tipuristi korrastamist ning torni plekkosast kuni räästani fassaadi restaureerimist.
Sindi kiriku kõigi katuste restaureerimisega loodetakse valmis saada 2019. aasta lõpuks. Katuste restaureerimiseks vajalike muinsuskaitse eritingimuste koostamisel on teostatud praeguse olukorra uuringud ja vaatluste alusel valminud vastav dokumentatsioon koos soovitustega. „Restaureerimistööde praktika näitab, et puittarindi kahjustuste tegelik ulatus selgub konstruktsioonide avamise käigus ja sageli on need kirjeldatust suuremad,“ rääkis kantsler.
Täna valis Sindi linnavolikogu Sindile linnapeaks Rein Ariko, kes omab ligemale paarikümne aasta pikkust töökogemust Sindi linnavalitsuses.
Rein Ariko, Sindi linnapea. Foto: Urmas Saard
Ariko sai Sindi abilinnapeaks 1996. aasta sügisel pärast kohalike omavalitsuste valimisi, kui Mati Mettus nimetati linnapeaks.
Veebruaris 2010 astus ta abilinnapea ametist tagasi, aga järgmise aasta septembris valis volikogu Ariko uuesti abilinnapeaks. Tema kandidatuuri esitas volikogule Sindi linnapea Marko Šorin, kes oli ise vahepeal töötanud Ariko asemel abilinnapeana. Ariko nimetamist abilinnapeaks ja linnavalitsuse liikmeks toetas tookord viieteistkümnest volikogu liikmest kaheksa.
Täna toetas Ariko linnapea kandidatuuri samuti kaheksa volikogu liiget. Seni on Ariko Sindi linnapea kohustusi täitnud alates 2016. a 24. novembrist, kui eelmine linnapea Marko Šorin andis samal päeval riigikogu liikme ametivande.
Sintlastele ja Sindi gümnaasiumile on väga tähtis, et üks Tartu rahu sepistajatest oli Sindis sündinud ja omaaegses Sindi ministeeriumikoolis õppinud Julius Seljamaa. See teadmine selgitabki põhjust, miks peetakse 2. veebruaril taas Sindi gümnaasiumis Tartu rahu teemalist õpilaskonverentsi.
Kõigile ajaloohuvilistele avatud õpilaskonverents toimub Sindi gümnaasiumi aulas 2. veebruaril algusega kell 13.00 ja kestab ca 45 minutit.
Tänavu keskenduvad õpilased William Tomingase mälestustele. Konverentsil saavad sõna õpilased Eliise Kull, Egon Gentalen, Martin Salundi, Meelike Liiv, Eliria Kaup, Chätlyn Parts ja Ats Tobias Pikk. Õpilastelt kuuleb, et Tomingas oli üks rahukonverentsi organisaatoritest ja vahetu osaleja.
„3. detsembri varahommikul sõitis erirong Tartust Irboska suunas. Kaasa sõitis ka rühm sõdureid, kes saadeti kolonel Puskari poolt Vene delegatsiooni kaitseks. Venelaste kohvreid sai kolm koormat, seitsmele reele asusid Krassini mees- ja naiskaastöölised: 15 meest ja 9 naist. Koos Krassini, Joffe ja Klõskoga istusime autosse,“ võib lugeda Tomingase mälestustest, mida nüüd on Sindi gümnaasiumi õpilased õpetajate Lembit Roosimäe ja Eneli Arusaare abiga tundma õppinud ja valmis vahendama ka teistele ajaloohuvilistele.
MTÜ Sindi Lasteka pere andis teada, et nende meeskond võtab aktiivsetest tegevustest puhkuse, aga soovis tänada kõiki oma toetajaid ja sõpru toreda kontserdiga.
Margit Toodu, MTÜ Sindi Lastekas juhataja. Foto: Urmas Saard
Täna korraldas Sindi lastekas koostöös Karl Rammi nimelise Sindi muusikakooliga Sindi seltsimajas heategevusliku kontserdi „Igal lapsel oma pill“. Suurde saali sisenejad ei pääsenud mööda eesruumis olevast pikast müügiletist ilma seda märkamata. Vähem märgatavaks jäi tilluke korjanduskarp, aga vaatamata sellele jätkus ikkagi küllaga annetajaid. Lasteka liikmed Sindi lasteaiast Reine Tänav, õppealajuhataja ning Liina Müür, majandusjuhataja, kutsusid inimesi ostma. Tänav ütles, et kõik lasteka toimekad inimesed olid küpsetanud ja erinevaid võileibu valmistanud, mille müügist saadud raha annetati samuti heategevuseks.
Lasteka juhataja Margit Toodu rääkis, et 2011. aasta mais asutatud kodanikeühendus on üle viie aasta järjepidevalt heategevusega tegelenud. Sindi inimestele polnudki vaja pikalt meenutada, mida kõike on tehtud. Lastekaitsepäeva sisustamine, talgute korraldamised või advendiaja tähistamine on paljudest tegemistest vaid üksikud näited.
Tänase tööpäeva lõppedes ajas firma Hõbesõlg OÜ juhataja Marek Eistre koos abilisega 12meetri pikkuse lipumasti püsti äsja uuenduskuuri läbinud Sindi seltsimaja esisel platsil.
Marek Eistre, Hõbesõlg OÜ juhataja, kinnitab vimplit (viir) Sindi seltsimaja ette paigaldatud lipumasti heiskamiseks. Foto: Urmas Saard
Eelmise aasta sügisel said seltsimaja välisseinad kauni välimuse. „Välisseinte soojustusmaterjalina kasutatava vahtpolüstüreeni peale oleks keeruline vastupidavat lipuvarda pesa paigaldada,“ selgitas Sindi linnapea kohuseid täitev Rein Ariko. Et esindusliku välimusega hoone veelgi pilkupüüdvamaks muuta, otsustatigi paigaldada kaugele paistev lipumast.
Töö telliti siinsamas Sindi külje all asuvas Pulli külas lipumastide paigaldamisega tegelevalt firmalt, kellel juba suured sellealased kogemused. Mehed tõstsid näiliselt kerge liigutusega nagu suure linnu sule auto pealt maha. Eistre hindas selle kaaluks umbes 50 kg. Klaasplastist mast ise ei pidavatki nii raske olema. Raskeks tegevat masti sees olev vints. Selline lipuheiskamise mehhanism on parem mitmel põhjusel. „Esiteks ei jää pikk väline nöör vastu masti plaksuma. Teiseks tagab säärane mehhanism lipule ohutuse,“ rääkis Eistre peamisest.
Lipumaste valmistab Harjumaal Kose vallas asuv Flagmore AS, Euroopa suurim klaasplastist lipumastide tootja. Vilunud liigutustega tööd tegevat Eistret ei seganud samal ajal rääkimine ja jätkas selgitustega: „Samasugused lipumastid valmistati ju väikeses Eesti külas ka Rio olümpia vajadusteks, samuti Londoni olümpiamängudeks. Ka Euro 2012 jalgpalli meistrivõistlustel Ukrainas ja Poolas kõrgusid samad lipumastid.“ Tema sõnul on materjal vastupidav. Murdumisi olevat ette tulnud väga üksikutel juhtumitel. Loodetavasti Sindi seltsimaja juures masti murdvad marutuuled ei puhu.
Tõmba-Jüri senistest esinemistest kõige suuremal laval musitseerimine toimus mullu suvel Hollandi külas Odoornis, kuhu paigaldatud lava võrreldi samal ajal Pärnu rannaliivale püstitatud Weekend festivali pealavaga.
Esta Ruusmann, Ain Luhtjärv, Jüri Verlin, Ants Tugedam. Foto: Urmas Saard
Eile esines Pärnu aianduse- ja mesinduse seltsi rahvamuusikaansambel Tõmba-Jüri Sindi sotsiaaltöökeskuses vähendatud koosseisuga pisikesele eakate seltskonnale.
16-aastase Tõmba-Jüri praegune koosseis teeb muusikat kolmandat aastat. Reede õhtul oli seitsmeliikmelisest koosseisust esinemas akordionist Ants Tugedam, kontrabassiga Jüri Verlin ja kitarriga Ain Luhtjärv. Viimased paar aastat juhendab ansamblit Esta Ruusmann. Tema mängis meeste seltsis viiulit. „Jüri ja mina oleme Pärnust. Ülejäänud ei ole. Ats on Arest, Ain Uduverest jne,“ tutvustas Esta. Ta rääkis, et pärast muusikakooli läbimist jäid pillilood kuueteistkümneks aastaks ootele, aga üüd mängib Esta uuesti juba kuusteist aastat.
Esta selgitas, et nende lugude valik ulatub seinast seina. „Mängime pärimusmuusikat, hästi lemmikud on välismaised rahulikud lood. Millegipärast on need põnevamad. Eks seal ole neid minoore rohkem ka. Hoopis teistmoodi. Eesti lood on rohkem positiivsed.“
Eesti pikim ja moodsaim automudelismi juhtrada võidab järjest rohkem populaarsust.
Luunja lapsed Sindi automudelismi juhtrajal kätt harjutamas. Foto: Urmas Saard
Eile külastas Sindi juhtraja automudelismi keskust 19 Luunja valla last. MTÜ Sindi Mudelisport ja Sindi ANK tehnikaringi juhendaja Johannes Mets ütles, et Eestis ei ole sarnaseid radasid palju. Kahjuks jääb neid veelgi vähemaks. Haapsalus suletakse rada käesoleva aasta kevadel. Pärnus seisab rada kasutuseta. Peale Sindi on rajad veel Tallinnas Nõmmel ja Harju maakonna Kose valla Äksi külas. „Luunja asub Tartust ida pool Emajõe põhjakaldal, sealses lähipiirkonnas midagi niisugust ei ole,“ rääkis Mets. Väljapoolt Pärnumaad on käidud veel näiteks Raplast ja mujaltki.
Laste sisenemisel ruumi, mida täidab pea täies ulatuses ülisuur rada, tulid kuuldavale üllatushüüded „vau, uhh, vägev“. Luunja noortekeskuse noorsootöötaja Hanna-Roosi Karro ütles, et automudelitega sõitmine oli kõigile esimene kogemus. Muidugi ei tunneta käsi kohe juhtpuldi „pedaalimist“ ja kui vahetult pärast starti kõik autod kurvist välja lendasid, tekitas ootamatu „autokatastroof“ tugeva naerupurske ja tagasihoidliku ehmatuse. Laual on 8 rada, aga sõitma lasti korraga väiksemad neljased grupid. Sõiduaega anti 5 minutit ja siis läksid puldid järgmise neliku kätte. Aja ja kiiruse peale ei võisteldud.
Eile, 4. jaanuaril avaldas Eesti lipu seltsi Sindi osakonna esimees Urmas Saard toreda artikli Külauudiste portaalis lipu seltsi tegemistest ja tulevikunägemusest Sindi linnas, Tori vallas ja ka mujal Eestis. Kuna olen olnud oma Pärnumaal töötamise ajal väga tihedalt seotud ka Eesti lipu seltsi tegemistega, siis pidasin vajalikuks kirjutada väikese arvamusloo selle artikli valguses.
Aarne Põlluäär lipurivistusel Pärnumaa võidupüha maratoni raja ääres aastal 2014. Foto: Urmas Saard
Väga oluline osa meie eestluse edasikandmisel on just lipukultuuri propageerimisel ja selle väärtuse edasiandmisel noorematele põlvkondadele, kelle jaoks täna kasutatav lipp ei ole enam sümbol omaette. Kahjuks näevad nad meie sümbolite kooslust sootuks teise pilguga, kui need inimesed, kes olid selle lipu sünniloo juures või kes taastasid meie oma lipukultuuri taas peale 50 aastast vöörvõimu.
Meie väikeses Eestis on sellest ajast vahetunud juba terve põlvkond noori, kes kahjuks ei mäleta neid sündmusi oma vanuse tõttu ja vast puudub ka sügavam huvi meie lipukultuuri ja ajaloo vastu. Seda lünka meie ühiskonnas püüabki täna täita Eesti lipu selts, kes oma 2004. aastal püstitatud eesmärkideks on seadnud justnimelt seista meie sümbolite säilitamise eest, anda edasi meie sümbolite ajalugu, arendada meie sümbolite kasutamise kultuuri ja tutvustada ning propageerida meie sümboleid laiemale üldsusele.
Peolisi oli kooli aulas igast vanuseastmest ja muusikavalik väga kirev. Stiili seekord ei olnud ja inimesed said ise valida, mis riietuse nad selga panevad. Õhtujuhiks oli Edwin Eylandt, Sindi gümnaasiumi 10. klassi õpilane, kellele ei olnud esimene kord õhtut läbi viia. DJ oli Kaur Kasemaa, Sindi gümnaasiumi 6. klassi õpilane ja teda aitas valgustusega tema klassivend Mattias Buht. Diskol toimus ka mänge ja võistlejatele jagati auhindu. Disko lõppes umbes poole üheksast. Üleüldiselt oli sõbrapäevadisko tegevusi täis.
