Pärnu

Top Ten on jälle Pärnumaa vokaalansamblite päeva võitja

Täna toimus Raeküla Vanakooli Keskuses 27. Pärnumaa vokaalansamblite päev, mille võitis taas tänavuse võistulaulmise korraldaja ning eelmise aasta rändkarika omanik.

Vokaalansamblite konkurss 2016 võitja Top Ten Foto pressisõnumiga — Vokaalansamblite konkurss 2016 võitja Top Ten. Foto: pressisõnumiga

Top Ten juhendaja on ansambli loomisest alates Helle Salumäe. Raeküla Vanakooli Keskuse arendusspetsialisti teatel valiti päeva teemaks “See vaimustav, vallatu operett”. Konkursist võttis osa viis ansamblit. Publiku lemmikuks osutusid Nõianeitsid, juhendaja Marge Lumisalu. Parim opereti esitaja oli Merileid, juhendaja Annely Kuningas ja parim a`capella esitaja Selja lauluseltsing, juhendaja Merike Teppan-Kolk.

Varasematel aastatel on võistulaulmises osalejad öelnud, et ega konkursimoment polegi vokaalansamblite päeval kõige olulisem, kõige tähtsam olevat ikkagi sõbralik mõõduvõtmine. Aga kindlasti on iga tunnustus ja eriti peavõit täiendav väärtus, mis innustab veelgi paremini laulma.

Tavaliselt kuulub järgneva Pärnumaa vokaalansamblite päeva korraldamise õigus võitjale.

Urmas Saard

Sõnum lilleõiel

Hiidlanna Helena Kerstina Tintse, kes teinud vahepeatuse Tallinnas ja nüüdseks asunud elama Sinti, avas mõni aeg tagasi Pärnu Keskuse teise korruse pikas galeriis päris ainulaadse teenuse, mida mujal Eestis ei pakuta.

Helena Kerstina Tintse trükib lilleõiele kauni soovi Foto Urmas Saard — Helena Kerstina Tintse trükib lilleõiele kauni soovi. Foto: Urmas Saard

Tänane kevade esimene päev ei üllatanud mitte ainult miinuskraadide jaheduse, päikselise sinitaeva ja rõõmsate inimeste tervitustega. Pärast kohustuslike ülesannete täitmist jäi bussile astumiseks veidi aega ja seepärast takseerisin pisut sihitult uudistades mööda kaubanduskeskuse erinevaid korruseid kõndides. Korraga tabas silm paari punast roosiõit, aga mitte need kaunid lilled ei äratanud kõige suuremat huvi. Tükkis valge kiri punasel kroonlehel tekitas põnevat uudishimu ja hoobilt ärgitas mõttele valmistada naisele kevade sünnipäeval väikese üllatuse.

Leti taga askeldav noor müüja on Kingipesa OÜ ainuomanik, kes seni paar aastat pealinnas e-kaubanduses äri ajanud, aga nüüd esimesed paar nädalat toimetab päris nähtaval viisil sama äriartikliga Pärnus, kus õpib projektijuhtimist ja ettevõtlust.

Lilleõiele trükkimise kunst pole küll tema enda leiutis, aga ta on omandanud terves riigis selle teenuse pakkumise ainuõiguse. Meetod juurutati kasutusse Ameerika Ühendriikides 2008. aastal.

Loe edasi: Sõnum lilleõiel

Pärnus tervitati kevadet Tallinna väravate all

Pärnu Mihkel Lüdigi nim. meeskooril on juba kümneid aastaid tavaks koguneda olenemata kellaajast ja ilmast Tallinna väravate alla lauluga saabuvat kevadet tervitama.

Jane Mets, Pärnu abilinnapea, tervitab kevadet, Lüdigi lauljaid ja linnarahvast Foto Urmas Saard — Jane Mets tervitab kevadet. Foto: Urmas Saard

Enamasti on lauldud kevadele astronoomilise aja täpsusega kasvõi sügavatel öötundidel. Tänavu saabus astronoomiline kevad 6:30, aga soovides suuremale hulgale rahvale laulda otsustati lauluhääled kõlama panna 10:00. Koos kooriliikmetega võis kohal olla sadakond inimest.

Pärnu abilinnapea Jane Mets kinkis koorijuhile Evelin Meile enne laulude valla päästmist suure kimbu kollaseid tulpe ja kiitis Lüdigi lauljaid traditsiooni hoidmise eest. „Seda tava ei ole muutnud mitte ükski riigikord ega partei, mitte ükski linnavalitsus ja jälle on Mihkel Lüdigi nim. meeskoor oma dirigendiga kohal. Minul endal on au olla selle sündmuse tunnistajaks juba kümnendat aastat. Ise ka ei usu, aga aeg läheb tõesti nii kiiresti. Nagu ütles minu vanaema: tuleb kevad, tulevad lauljad linnud ja nendega ühes kõik soovid, unistused. Soovin, et meie unistused oleksid suured ja kui need tänavu ei täitu, läheksid ikkagi korda tulevastel aastatel,“ kõneles Mets esimesel kevadhommikul, mille õhku jahutasid miinuskraadid, aga sedavõrd rohkem soojendasid põski tõusva päikese kiired.

Loe edasi: Pärnus tervitati kevadet Tallinna väravate all

Saxon on veerandsaja-aastane

Täpselt nädala pärast 26. märtsil juubeldab Pärnu Puhkpillimängijate Selts Saxon oma asutamise 25. aastapäeva Rohelisel tänaval asuvas Nooruse Majas, kus annab tasuta kontserdi kõigile puhkpillimuusika sõpradele.

Saxoni juubelikontsert algab kell 14.00. Dirigeerivad orkestri praegused ja endised juhid Tanel Villand, Kaido Kivi, Rein Vendla, Mati Põdra. Kontserti juhib Peeter Kaljumäe.

Juurde lisatud pildigalerii meenutab orkestri esinemisi viimastest aastatest: taasiseseisvumispäeval Pärnu Koidula pargis, Mihkli kalmistul metsavendade Mihkel Havi ja tema salga liikmete mälestuskivi avamisel, Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva 50. aastapäeva kogunemisel Pärnus, Tallinna laulupeo rongkäigul, iseseisvuspäeva lipu heiskamisel ja rongkäigul Sindis, lipu päeval Sindis, võidupüha paraadil Kärdlas, aga ka igakolmapäevasel harjutamisel. Loomulikult on esinemisi olnud kümnetes kordades rohkem.

Saxon XXVI laulu- ja XIX tantsupeo „Aja puudutus. Puudutuse aeg” rongkäigus 2014. a juulis. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Saxon on veerandsaja-aastane

Pärnu linnavalitsusele anti üle ligemale paartuhat allkirja Vana turu kaitseks

Täna hommikul viidi Pärnu linnavalitsusse ligemale 2000 alkirja, millega väljendatakse kodanikualgatuse korras vastuseisu praeguse tegevuse vastu Pärnu Vanal turul.

Pärnu linnavalitsuse hoone Foto Urmas Saard — Pärnu linnavalitsuse hoone. Foto: Urmas Saard

Allkirjad andsid üle Heldur Paulson, MTÜ Aita Meie Inimest juhatuse liige, Helle Kullerkupp, linnakodanik, turusõber ja EKRE Pärnumaa piirkonna esimees, rentnike nimel Irina Viirmaa ja Svetlana Loginova. Kullerkupp ütles, et kõik nimetatud inimesed on aktiivselt allkirju kogunud. Tema sõnul pole sellega veel käsile võetud tegevus lõppenud. Ka allkirjade kogumisega jätkatakse endist viisi.

„Poolteist tundi kestnud kohtumine Romek Kosenkranikusega jättis linnapeast aruka ja sõbraliku inimese mulje. Arutasime, mida saaksime veel teha ja kuidas Pärnu turgu tulevikus säilitada. Palusin tal teha linnavalitsuse poolt kokkuvõtte praegusest seisust ja tuleviku võimalustest. Nüüd ootame turu omanike vastulauset: kas lükkavad renoveerimise sügisesse või siis peetakse kinni lepingust, et kuni 9. maini jääks turg avatuks,“ rääkis Kullerkupp pärast kohtumist linnapeaga, kelle sõnul on linn valmis andma rohelise tule turu tegijale, eraldades linnamaad, näiteks Decora taga, tingimusel, et maa jääks linnale ja ehitatavale hoonele rakenduks turu pidamise kohustus.

Vaata samuti teisi sellekohaseid lugusid.

Urmas Saard

Kevade alguspäeval korraldatakse järjekordne Pärnumaa vokaalansamblite päev

Eelseisval pühapäeval peetakse Raeküla Vanakooli Keskuses 27. Pärnumaa vokaalansamblite päeva, mille viib läbi eelmise aasta võitja Top Ten.

Vokaalansamblite konkurss 2015 võitja Top Ten Foto Urmas Saard — Vokaalansamblite konkurss 2015 võitja Top Ten. Foto: Urmas Saard

Piia Karro-Selg, MTÜ Raeküla Vanakooli Keskuse Seltsi juhatuse liige, ütles toimuvat tutvustades, et seekordseks teemaks valiti operett. Kontsert-konkurss algab kell keskpäeval. Üheks hindajaks on auväärses žüriis Katrin Karisma, kes üllatab väikeste muusikaliste vahepaladega. Kaugeimaks žürii liikmeks on Audrone Stepankeviciute, kes tuleb Leedust ja on Vievise linna kultuurimaja juhataja ning mitmete segakooride dirigent.

Võistulaulmine toimub vanakoolis seepärast, et väljakujunenud tava kohaselt korraldab järgmise võistulaulmise kogunemise eelmise aasta võitja. Kuna viimati võttis võitja rändkarika vastu Sindis alustanud ja viimased aastad Raeküla Vanakooli Keskuses tegutsev Top Ten, siis on nende kohavalik hästi mõistetav.

Helle Salumäe juhendatav üksnes naistest koosnev vokaalansambel võitis peaauhinna, milleks viimastel aastatel on raske ja suur noodivõti, juba teist korda. Esimest korda pälvis ta sama kõrge tunnustuse 2008. a kevadel Audrus. Ansambli väga head vokaalset väljendust on rõhutatud korduvalt veel enne peaauhinna saamist kui ka hiljem. Aga näiteks 2007. Treimanis toimunud Pärnumaa vokaalansamblite laulukonkursil nimetati ansambli esinemist elegantseks ja väärikaks etteasteks. Lauljaid tunnustati tookord eurolaulu parima esituse eest. Kuid need pole ainsad tunnustused. Hindamiskomisjon on neis igal aastal midagi olulist eripärasena esile tõstnud.

Urmas Saard

Annely Akkermann: Pärnu vajab kaasaegset halli ja galeriidega turgu

Tänasel Pärnu volikogu istungil tegi Annely Akkermann IRL fraktsiooni nimel ettepaneku Pärnusse linnaturu rajamiseks.

Hääbuv Pärnu Vana turg vajab linnasüdames uut asukohta Foto Urmas Saard — Hääbuv Pärnu Vana turg vajab linnasüdames uut asukohta. Foto: Urmas Saard

Annely Akkermann nimetas volikogu ees peetud kõnes turgu ettevõtlusvabaduse sümboliks nii praktikas kui teoorias. Ta meenutas, et 18. sajandil lõi šoti filosoof Adam Smith kontseptsiooniga vabast turust kaasaegse majandusteaduse.

„Tänapäeval vajavad mikro- ja väikeettevõtjad, kes ei suuda oma mahtudega mitte kunagi sisse murda kaubanduskettidesse, just nimelt seda ühte meetrit pinda võib olla ühel hommikul nädalas.“ Ta leiab, et sedamööda kuidas kaubandusketid ja –keskused muutuvad suuremaks ning kaubad sarnasemaks nii Londonis, Tallinnas kui ka Pärnus, kasvab vajadus linnadel luua kauplemistingimusi kohalikele väikeettevõtetele.

Euroopa Liidul on ulatuslik väikeettevõtluspoliitika koos paljude erinevate toetustega eeskätt ettevõtluse mitmekesistamiseks. „Loodusteadlased ütlevad, et mitmekesisemad populatsioonid on elujõulisemad ning liikide kaitseks seatakse sisse Punane raamat ja ulatuslikud kaitsealad. Ühiskonnateadlased väldivad monofunktsionaalsete, üht liiki ettevõtetega asulate tekkimist, mille elujõulisus kahaneb kiiresti, kui maailmaturul tekivad hinnamuutused. Selle näiteks on viimaste kuude suurkoondamised Ida-Virumaal.“

Loe edasi: Annely Akkermann: Pärnu vajab kaasaegset halli ja galeriidega turgu

Pärnu turu alles jäämiseks küsitakse abi pealinnast

Pärnakad saatsid täna Pärnumaalt valitud Riigikogu saadikutele kirja, milles teavitatakse Pärnu Vana Turuga kujunenud umbsõlmest. Sama kirja said ka Mari Lauri, väikeettevõtjate toetusrühma juht Riigikogus ja Kersti Kracht, EVEA president.

Riigikogu hoone Foto Urmas Saard — Riigikogu hoone. Foto: Urmas Saard

Seoses Vana turu rekonstrueerimistöödel toimuvaga ja sellele järgneva eeldatava olukorra tekkimisega tegid ühispöördumise turu rentnike nimel Irina Viirmaa, MTÜ Aita Meie Inimest juhatuse liige Heldur Paulson ja
EKRE Pärnumaa ringkonna esimees Helle Kullerkupp. Selles öeldakse, et Rimi AS toiduketi kaupluse tulemisega Pärnu turule tekib ebaaus ja ebaeetiline konkurents Eesti väike- ja mikroettevõtete ning Rootsi suurmonopoli vahel.

Taustaks teatatakse, et turu omanik on OÜ Pärnu Turg, juhatuse esimees Olga Dubovitskaya, kes on Pärnu turuga tegelevatele ametnikele tundmatu isik, on nähtud vaid digiallkirja dokumentidel. Samuti pole ta kunagi kohtunud tururentnikega.

Alates veebruari keskpaigast said kodanikud Pärnu Postimehest teada, et turu renoveerimistööde järel rajatakse uuenenud turuhoonesse 1200 ruutmeetrine Rimi ketikauplus. “Plaanime sinna keskmise suurusega supermarketit,” ütles Rimi Eesti Food ASi kommunikatsiooni spetsialist Katrin Bats. Hetkel on linna turul kokku üle 80 kauplemiskoha ja väike- või mikroettevõtete rentnikke 64.

Loe edasi: Pärnu turu alles jäämiseks küsitakse abi pealinnast

“Uus Noor Mood” tuleb Pärnusse

Näitus “Uus Noor Mood” avatakse Pärnu Avangard Galeriis neljapäeval, 17. märtsil kell 18.00 ja jääb avatuks kuni 4. aprillini.

Avangard Pärnus Rüütli tänaval Foto Urmas Saard — Avangard Pärnus Rüütli tänaval. Foto: Urmas Saard

Näitus “Uus Noor Mood” põhineb noorte moeloojate loomingul, mis on olnud viimaste aastate vältel esindatud vabariiklikul konkursil “Noormood”. Eksponeeritud on erinevate aastakäikude kollektsioonide paremik Kirke Talult, Mirjam Kalmannilt, Laura Viialt ja Tiina Lüüsalult. Varasemate kollektsioonidega on kõrvutatud ka uuemat loomingut väljendamaks osalejate loomingulisi arenguid viimaste aastate jooksul. Väljapanek peegeldab konkursil osalemiste valusid, vaevu ja rõõme läbi moeloojate ja korraldajate pilgu.

Kirke Talu on moeblogija ja Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti eriala tudeng, kes asutas hiljuti omanimelise rõivabrändi TALU. Alates 2012. aastast on ta edukalt osalenud erinevatel konkurssidel ja saavutanud CICUCOCO kollektsioonidega esikohti.

Mirjam Kalmann Tallinna Ühisgümnaasiumi gümnasist, kes on pälvinud mitmeid auhindu oma kollektsioonidega “Next Exit” (2016), “Anima Nostra” (2015), “Repliik” (2014) ja “Mosaiik” (2013).

Loe edasi: “Uus Noor Mood” tuleb Pärnusse

Üleriigilise Koidula etluskonkursi finaali võitis Tess Pauskar Tartust

Pärnus Koidula muuseumis täna toimunud teise üleriigilise Koidula etluskonkursi finaali parimaks tunnistas žürii üksmeelse otsusega Tess Pauskari Tartust.

Etluskonkursi finaalis osales kümmekond luulelugejat mitmest Eestimaa paigast, kes esitasid ühe luuletuse Lydia Koidula loomingust ja ühe vabalt valitud eesti luuletajalt. Pauskar esitas väga professionaalselt Koidula luuletuse “Puurilind” ning Doris Kareva teksti “Külaline”. Võitja sai auhinnaks Vello Paluoja loodud Lydia Koidula pastell-portreemaali.

Žürii, millesse kuulusid näitleja Kersti Heinloo ja luuletajad Karl-Martin Sinijärv ning Kaupo Meiel, otsustasid teise preemia anda Kaider Vardjale Võrust ja kolmanda preemia Kai-Mai Olbrile Tallinnast. Eripreemiad pälvisid Ehte Mumm Kadrinast, Kärolin Lints Tallinnast, Anne-Mai Tevahi Tartust ning Siiri Toomik Helsingist. Omapoolse eripreemia andis välja Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond ja sellegi pälvis Tess Pauskar.

“Tore, kui luuletuse lugeja haarab publiku kaasa endaga ega kao kosmosesse, nagu loeks üksinda ja omaette. Märkasin, et vabalt valitud luuletus oli üldjuhul lugejatele isikliku sõnumiga ehk rohkemgi kui Koidula looming,” kommenteeris Heinloo luuletuste esitamisi.

Loe edasi: Üleriigilise Koidula etluskonkursi finaali võitis Tess Pauskar Tartust

Parimad etlejad selguvad Pärnus Koidula muuseumis

Märtsis möödub 150 aastat Lydia Koidula esikkogu „ Waino-Lilled“ avaldamisest. Selle tähistamiseks toimub II üleriigilise Koidula täiskasvanute etluskonkursi finaalvõistlus emakeelepäeva eel, 12. märtsi keskpäeval, Koidula muuseumis.

Peaauhinnaks Vello Paluoja loodud Lydia Koidula pastell-portreemaal Foto Koidula muuseum — Peaauhinnaks Vello Paluoja loodud Lydia Koidula pastell-portreemaal. Foto: Koidula muuseum

Etluskonkursi eesmärgiks on aktiveerida täiskasvanud inimeste luule- ja etlushuvi kogu riigis ja anda oma oskuste esitlemiseks motiveeriv väljund traditsioonilise mitmetasandilise etluskonkursi näol, kus iga piirkondliku eelvooru parimad esinejad lähetatakse finaalvõistlusele Koidula muuseumisse Pärnus.

Tänavu sõeluti etlejaid piirkondlikel konkurssidel Betti Alveri muuseumis Jõgeval, Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis Võrus, Liivi muuseumis Alatskivil, Tuglase ja Underi Kirjanduskeskuses Tallinnas ja Koidula muuseumis Pärnus, kes esitasid kohustusliku Koidula luule kõrval enda valitud autorite ja ka omaloomingut.

Finaalvõistlusel astuvad üles tosin etlejat, keda hindavad žüriis näitleja Kersti Heinloo ning luuletajad Karl-Martin Sinijärv ja Kaupo Meiel.

Peaauhinnaks on Vello Paluoja poolt loodud Lydia Koidula pastell-portreemaal.

Sündmust toetavad Pärnu linn, Kultuurkapital, Eesti kirjanike muuseumide ühing, Endla teater ning Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond.

Konkursi eestvedaja on Koidula muuseum koostöös Eesti kirjanike muuseumide ühinguga.

Endla Murd laulustuudio solistid valmistuvad konkursiks ja esinevad naistepäeval Kaubamajakas

Endla Murd laulustuudio solistid valmistuvad konkursiks Lätis ja koostöös Pärnu Kaubamajakaga esinevad stuudio solistid 8. märtsil kell 17 Pärnu Kaubamajakas.

Endla Murd Foto Urmas Saard — Endla Murd. Foto: Urmas Saard

Kontsert on pühendatud naistepäevale ja kannab nime: „Roosidega! Naistele!“. Tunniajasel kontserdil astuvad üles Karmen Kõrnas, Merily-Anett Hallik, Elizabeth Meedla, Karmen Mardik, Karmen Kollo, Getter Akkaja, Henri Sarapuu, Keily Kaal, Liina Bergmann, Rebeka, Kristin Salu, Keitlin Kütt ja “Lepatriinu” ansambel. Kontsertmeister on Irina Oad. Pärnu Kaubamajakas on naistepäeval alati naisi püüdnud üllatada ja nii ka seekord. Mis seekord lisaks kontserdile plaanis, jäägu aga üllatuseks kohaletulnuile!

Pärnu Kunstide Maja Endla Murd laulustuudio solistid on kutsutud rahvusvahelisele kunkursile Lätis. 22.-24. aprill on Lätis Bauskas konkurss „APRĪĻA PILIENI“. Konkursil osalevad solistid Karmen Kõrnas, Merily -Anett Hallik, Elizabeth Meedla ja Diandra Kirs. Kaubamajakas aitab katta konkursil osalevate solistide osavõtutasu.

Endla Murd laulustuudio tähistab aga sel aastal juba 25. tegutsemisaastat!

Rahulolematus Pärnu Vanal turul toimuvate muudatuste suhtes ei näi raugevat

Helle Kullerkupp: esmaspäeval peaks saama selgust, mis on toimunud Pärnu Vana turu teemade osas, mida on selle kohta ametnikel öelda ja mida arvavad kodanikud, ettevõtjad ning mida kostavad juristid asjade käigu kohta.

Pärnu Keskraamatukogu vallikraavi poolt vaadatuna Foto Urmas Saard — Pärnu Keskraamatukogu vallikraavi poolt vaadatuna. Foto: Urmas Saard

Karin Õunap, Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõunik, vahendas 3. märtsil linna kodulehel küünlakuu viimasel päeval aset leidnud kohtumist turu omaniku esindajate, linnavalitsuse esindajate ja turul kauplejatega. Paraku näib, et kolmepoolne kohtumine pole kauplejate ja ostjate muret leevendanud, pigem pettumust ja ärategemise tunnet tekitanud. Seepärast kutsuvad kolm ühendust algaval nädalal erinevad osapooled suuremale rahvakoosolekule Pärnu Keskraamatukogu saali.

Linnavalitsuse poolelt öeldi, et Vana turu rekonstrueerimist juhtiv Hammerhead OÜ soovib luua kilehalli asemele puitfassaadiga hoone, mis sobib linnaruumi, parandaks kauplemistingimusi ning oleks otstarbekam ja inimsõbralik. „Oluline on rõhutada, et hoones säilivad ka tulevikus traditsioonilise turu funktsioonid – hoonest on planeeritud 2/3 turul kauplejatele. Valdavalt kõik, kes praegu turul eestimaist toodangut pakuvad, saavad tulevikuski kauplemist jätkata.“

Kohtumisel selgitati uue ankurrentniku Rimi vajalikkust ja eesmärki. Supermarketi tüüpi poe tulek võimaldavat turgu säilitada ja mõlemad täiendavat teineteist. Toidupood pidavat tooma turule ka madalhooajal rohkem rahvast ja aitavat rendimaksetega ülal pidada OÜ Pärnu Turg tegevust.

Loe edasi: Rahulolematus Pärnu Vanal turul toimuvate muudatuste suhtes ei näi raugevat

Mihkel Tilk, kunstnik sisemise valguse ja kaameraga

Eelmise aasta lõpul Tori Rahvamajas avatud erakordne näitus varase eestlasest piltniku Mihkel Tilga fotodest on nüüd vaatamiseks üles seatud Pärnu Muuseumi fuajeesse.

Pärnu muuseumihoone Foto Urmas Saard — Pärnu muuseumihoone. Foto: Urmas Saard

Tori vallast Randivälja külast pärit Mihkel Tilk (1859-1890) oli üks esimesi eestlasi, kes pildistas talupoegi nende endi tavapärases keskkonnas – tänu talle on meil nüüd võimalik tutvuda ainulaadse, 1880ndatest aastatest pärit haruldase fotoseeriaga maainimestest ja nende omaaegsest eluolust. Vanimatel näitusel eksponeeritud unikaalsetel fotodel on kujutatud esimest Pärnu põllumeeste seltsi näitust, mis leidis aset Pärnu linnas.

125. aasta eest kahetsusväärselt noorena surnud Tilga tegevus oli kuni viimase ajani laiemalt teadvustamata, kuni Randivälja külaselts 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumi materjalide hulgast tema esimesed fotod avastas. Mihkel Tilk kandis piltnikuna endas valgustusaja ideaale – usku ilu ja tarkuse jõusse, mida on võimalik fotokunsti abil talletada ja jagada.

Väljapaneku koostajaks on Randivälja külaselts ja eksponeeritavad fotod pärinevad Eesti Rahva Muuseumi, C. R. Jakobsoni talumuuseumi, Pärnu muuseumi ja Tori muuseumi kogudest.

Näitus jääb avatuks 31. märtsini ja on vaatamiseks tasuta!

“Kaunis Eesti kodu” eestvedaja Arvi Altmäe kõnetas Pärnu Väärikate ülikooli kuulajaid

Tallinna Tehnikaülikooli rektor emeritus Arvi Altmäe on palju aastaid juhtinud kodukaunistamise liikumist, millest tegi kolmapäeval Pärnu Tervisekeskuse suures saalis põhjaliku ülevaate.

A Altmäe Foto Urmas Saard — Arvi Altmäe. Foto: Urmas Saard

MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühenduse juhatuse esimehe Arvi Altmäe sõnul leidub maailma ajaloos palju näiteid lühikese aja jooksul harmoonilist kultuurikeskkonda tundmatuseni rikutud või hävitatud juhtumitest. Vastupidised näited on üliharuldased. Üheks haruldaseks näiteks on kahtlemata Eestis 1936. a kevadest kuni ’40. a nõukogude okupatsioonini kestnud kodukaunistamise hoogtöö. Sedalaadi üsna ainulaadse nähtuse kõrvale asetuvad veel Prantsusmaa ja põhjamaad, kuid palju väiksemas haardes.

1936. a valiti konkursi „Kodu kauniks!“ tegevussuundadeks hoonete välisvärvimise, viljapuuaedade ja parkide korrastamise, avalikud paigad ja lipumastid. Peakomitee korraldusel algatati kõigis maakondades hoonete värvimise kursused. Selleks jagati tasuta 25 000 eksemplari brošüüri „Hoonete välisvärvimine“. Istutati puid, põõsaid, lilli. Tegevuse abistamiseks trükiti 30 000 brošüüri „Üldjuhend puude ja põõsaste istutamiseks“. Metskonnad eraldasid tasuta või väikese tasu eest kümneid tuhandeid istikuid. Veel avaldati 35 000 suuruses tiraažis brošüür „Maakodu ümbrus kauniks“.

Loe edasi: “Kaunis Eesti kodu” eestvedaja Arvi Altmäe kõnetas Pärnu Väärikate ülikooli kuulajaid

Rahvakoosolek Pärnu Vana turu kaitseks

MTÜ Aita Meie Inimest, Eesti Väikeettevõtete Assotsiatsioon ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond korraldavad tuleval esmaspäeval, 7. märtsil, algusega kell 15.00 Pärnu Keskraamatukogus Vana turu kaitseks rahvakoosoleku.

Korraldajad soovivad arutada Pärnu Vana turu säilitamise võimalusi, kaitsta väikeettevõtjaid suurmonopoli eest ja kuulata rahva arvamust ning ettepanekuid. Pärnakatega kohtumisele oodatakse turu juhtkonda, maavanemat, linnapead ja abilinnapeasid.

Eile, 29. veebruaril esitasid turul kauplejad küsimusi linnavalitsuse hoones, kus vastajateks olid turu uuendamisprojekti objektijuht Risto Abel, projekti juht Allan Kool, juhatuse liige osaühingust Hammerhead, samuti linnapea Romek Kosenkranius.

Mure turu tuleviku pärast sai alguse teatest, et suve saabudes suletakse Vana turg kuni üheksaks kuuks ja seejärel avatakse osal uuendatud pinnal ca 1200 ruutmeetri suurune Rimi pood.

Pärnu Vana turg. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Rahvusvahelise korvpalliturniiri Pärnu Ice Cup kuuest karikast üks jäi Eestisse

Nädalavahetusel kogunesid Pärnusse rahvusvahelisele korvpalliturniirile Ice Cup seeniorkorvpallurid Eestist, Lätist, Leedust, Venemaalt ja Ukrainast. Kuuendat korda sai teoks talvine korvpallipidu, mis sai alguse koos Pärnu Jääfestivaliga.

Seeniorkorvpallurite Pärnu meeskond Foto Britt-Hell Kangur — Seeniorkorvpallurite Pärnu meeskond. Foto: Britt-Hell Kangur

Kokku osales Ice Cupil 37 võistkonda 5 riigist, palliplatsile astus enam kui 360 mängijat. Ice Cup turniiri osalejate arv oli ajaloo suurim! Võiskonnad võistlesid kuues vanuseklassis – mehed 35, 45 ja 50 ning naised 30, 40 ja 50 aastat.

Ainukese Eesti võistkonnana pälvis tugevas konkurentsis esikoha Pärnu meeskond eesotsas Pärnu korvpalli vedaja Mait Käbiniga. Võistkond osales vanuseklassis M50 ja pidi oma paremust tõestama ülitugevate Kaunase Omega ja Läti Tukumsi vastu. Võistkonna koosseisus mängisid: Mait Käbin, Valdo Knaps, Veljo Miklas, Arvydas Venclovas, Jüri Metsaorg, Andres Rattur, Sven Jürisoo, Jaak Laanemets, Andres Kangur, Andrus Maiste, Mart Põder, võistkonnale olid abiks ka Erik Pihlak ja Henn Koolmeister.

Korvpalliturniiri edule aitasid kaasa suurepärased toetajad: Saare, Selver, My Fitness, Pärnu linn, Amserv, Candle Light, Toiduvägi, Perona Bowling, Estonia Medical Spa & Hotel, Wasa, SleepAngel, Oriflame, Kaja Keraamika, Taluturg, Allew Magusamaailm, ePood24.eu, Mamm&Frunkt, Manuson, Enn Kull, Endla Teater, Pärnu Muuseum, Seppälä, Wendre, Kanpol, Saku, Tallinna Teletorn, Meenemünt, Pizzahunt, Valgeranna Seikluspark, Villa Wesset, Korvpalliklubi Pärnu, Turundustugi, kuurordigalerii Central.

Sindis tervitatakse iseseisvuspäeva piduliku lipuheiskamise ja linna äratava rongkäiguga

Tänavu juba viiendat aastat toimub 24. veebruaril iseseisvuspäeva pidulik lipuheiskamine Sindi raekoja tornimasti ja teist korda marsitakase varajasel hommikul paljude kümnete lippude all puhkpillorkestri mürtsumise saatel läbi linna.

24 veebruari hommiku rongkäigu teekonna kaart Sindi linnas — 24. veebruari hommiku rongkäigu teekonna kaart Sindi linnas

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamist korraldavad vastavalt välja kujunenud ülesannetele ühises koostöös Eesti lipu seltsi Sindi osakond, Sindi linnavalitsus ja Sindi gümnaasium, keda abistavad veel mitmed omavalitsuse allasutused. Vastavalt kogemuste suurenemisele võib kõigi aastate lõikes märgata mõningaid korralduslikke muudatusi, millega korraldajad loodavad kujundada sündmust järjest elamuslikumaks.

Kui varasematel aastatel on lipuheiskamist tehtud ühiselt koos Paikusega, siis tänavu soovib naaberomavalitsus Sindi eeskujul sama korraldada iseseisvalt oma vallas. Endiselt toob Sindi gümnaasium välja poolsada lipukandjat. Lippudega on esindatud linna allasutused ja seltsid. Sindi lasteaia direktor Viivi Palmissaar kinnitas, et kindlasti tulevad ka sellel aastal mudilased oma vanemate ja lippudega varahommikusele tseremooniale. Mihhail Škljar heiskab lipu kell 07.55.

Loe edasi: Sindis tervitatakse iseseisvuspäeva piduliku lipuheiskamise ja linna äratava rongkäiguga

Sinimustvalge lindi päev Pärnu Muuseumis

Pärnu Muuseum kutsub üles kordama igal aastal 23. veebruaril sinimustvalgete lintide kandmist, mis oli esimeseks isamaalisuse väljendusviisiks Pärnus.

1918. aasta 23. veebruari õhtul kell kaheksa loeti Pärnu Endla seltsimaja rõdult esimest korda avalikult ette «Manifest Eestimaa rahvastele», mis oli ühtlasi Eesti Vabariigi väljakuulutamine. Selleks puhuks tehtud sinimustvalged lindikesed olid esimesed Eesti Vabariigi kodanike tunnused. Linte valmistasid ja jagasid Pärnu naisgümnaasiumi lõpuklasside õpilased. Selle kooli oli linnavalitsus moodustanud 1917. aastal evakueeritud Pärnu Tütarlaste Gümnaasiumi asemele, linte valmistanud tüdrukud esindasid sõjast hoolimata paigale jäänud õpilaste eestimeelset osa. Rahvusvärvides linte kanti rinnas ka 24. veebruaril toimunud esimesel Eesti sõjaväeparaadil, mille käigus koostati Pärnu raekojas Eesti Vabariigi väljakuulutamise akt. «Tseremoniaalmarsil» osalenud Eesti pataljoni sõdurid kandsid eraldusmärkidena «eesti linte» põigiti üle pagunite või rinnas.

Foto: A. Ilusa kogust →

23. veebruaril kingitakse igale muuseumi püsiekspositsiooni külastajale sinimustvalge reväärilint. Sel päeval püsinäitus „11000 aastat ajalugu- Elamusi vanast ajast“ kaks ühe hinnaga! Lisaks näeb kinosaalis Rao Heidmetsa dokumentaalfilmi „Elulood“, mis käsitleb perioodi alates Eesti vabariigi sünnist kuni iseseisvuse taastamiseni.

Pärnu Linnavalitsus kutsub pärnakaid heiskama sinimustvalgeid lippe Eesti Vabariigi aastapäeval ja sellele eelneval päeval

23. veebruar ja 24. veebruar on mõlemad Pärnu jaoks olulise tähtsusega kuupäevad, mille raames toimub mitmeid traditsioonilisi pidulikke üritusi.

Eesti Vabariigi esimese presidendi mälestamine Tahkurannas Konstantin Pätsi ausamba juures Foto Urmas Saard — Konstantin Pätsi ausamba juures. Foto: Urmas Saard

23.veebruaril kell 10.30 toimub Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi mälestamine Tahkurannas Konstantin Pätsi ausamba juures.

Kell 13.00 asetatakse pärjad Vabadussõjas langenute ausamba jalamile Alevi kalmistul. Sealt algab rongkäik, mis liigub mööda Riia maanteed Rüütli platsile. Ootame kõiki rongkäigus osaleda soovijaid Alevi kalmistu juurde hiljemalt kell 12.45.

Orienteeruvalt kell 14.00 kõlab Rüütli platsil Eesti Vabariigi väljakuulutamise monumendilt Ühisgümnaasiumi õpilase Madis Arumäe esituses Iseseisvusmanifest ning päevakohase kõne peab sama kooli õpilane Siim Erik Akermann.

Seejärel liigutakse edasi Vabaduse parki, kus asetatakse pärg II maailmasõjas Eesti iseseisvuse eest võidelnute mälestusmärgi jalamile ja toimub Kaitseliidu Pärnumaa Maleva pidulik rivistus. Malevapealik annab kaitseliitlastele kätte tänukirjad, medalid ja auastmed. Pidulikule osale järgneb kell 15.00 ühine sõdurisupi söömine.

Loe edasi: Pärnu Linnavalitsus kutsub pärnakaid heiskama sinimustvalgeid lippe Eesti Vabariigi aastapäeval ja sellele eelneval päeval

Maestro Leonid Grin juhendab Pärnu meistrikursustel noori dirigente üle maailma

Homme algab Pärnus kuni 25. veebruarini kestev Järvi Akadeemia talvine dirigentide meistrikursus.

Leonid Grin ja Paavo Järvi Pärnu Kontserdimajas Foto Urmas Saard — Leonid Grin ja Paavo Järvi Pärnu Kontserdimajas. Foto: Urmas Saard

Rahvusvaheline Järvi Akadeemia talvine kursus dirigentidele toimub juba kuuendat korda. Meistrikursusel osaleb 13 dirigenti, kes tulevad kõik kokku mitmetest eri riikidest nagu näiteks Tšiili, Hispaania, Šveits, Jaapan, Taiwan, Suurbritannia, Norra jpt.

Meistrikursustel juhendab noori dirigente maestro Leonid Grin, keda assisteerib Lukas Groen. Leonid Grini juhendamisel on dirigeerimisega algust teinud mitmed tänased suurnimed nagu näiteks Paavo Järvi. Leonid Grin on Tšiili rahvussümfooniaorkestri peadirigent.

Lukas Groen, kes on ühtlasi ka kursuste peakorraldaja, on mitmed aastad ise Neeme Järvi juures õppinud. Lukas Groen on Hollandi päritolu ning dirigeerinud mitmeid mainekaid sümfooniaorkestreid terves maailmas. Ta on pälvinud tunnustust mitmetelt konkurssidelt üle maailma (nt Budabest, Besanscon) ning ka tiitli „Hollandi parim noordirigent“.

Loe edasi: Maestro Leonid Grin juhendab Pärnu meistrikursustel noori dirigente üle maailma

“Elulood” linastub Pärnu Muuseumis iga poole tunni järel

23. veebruaril on Pärnu Muuseum avatud tavapärasel ajal ning sissepääs muuseumi püsiekspositsiooni vaatamiseks riigi sünnpäeva eel kaks ühe hinnaga! Kinosaalis linastub terve päeva igal täistunnil ja pooltunnil Rao Heidmetsa dokumentaalfilmi “Elulood”.

Pärnu muuseumis Foto Urmas Saard — Pärnu muuseumis. Foto: Urmas Saard

Rao Heidmetsa filmistuudio dokumentaalfilmist “Elulood” (2007)

Pooletunnine dokumentaalne animafilm, mille stsenaristideks on kirjanik Mats Traat ja filmimees Rao Heidmets, käsitleb perioodi alates Eesti Vabariigi sünnist kuni iseseisvuse taastamiseni. Rõhk asetub mõistagi neljakümnendatele, kui toimusid eestlaste seisukohast kõige traagilisemad sündmused: okupatsioon ja küüditamine. Kõik filmis kujutatud sündmused on tegelikult aset leidnud. Filmi fookus on reaalsetel lugudel, mida animatsioon üksnes toetab. Heidmets nimetab „Elulugusid“ seetõttu ka dokumentaal-, mitte animafilmiks, mille põhiideed kannab tõdemus: ükskõik mis ka ei juhtuks, alati tuleb edasi võidelda, mitte alla anda!

Filmi režissöör on Rao Heidmets, stsenaristid Rao Heidmets ja Mats Traat, kunstnik Ave Nahkur, helilooja Olav Ehala.

Tulekul Baltica 2016 Pärnu eelpidu

Kahekümnendat korda kohtuvad Nooruse Majas Pärnu folklooriseltsid, lauluansamblid ja pillimehed. Traditsiooniline folklooripidu toimub Pärnu Rääma linnaosas igal aastal Eesti Vabariigi aastapäeva paiku, sedakorda 20. veebruaril algusega kell 14:00.

Räämapidu Foto pressisõnumiga — Räämapidu. Foto: pressisõnumiga

Tänavu on peo korraldusmeeskonnas Pärnu Aianduse- ja Mesinduse seltsi eestvedaja rahvalaulik Terje Ojaste ning pärimusmuusikud Esta Ruusmann ja Olavi Kõrre, kes ühtlasi kannavad peo peremehe ja perenaise rolli.

Rääma folklooripidu on alati olnud üheks osaks Rahvusvahelise Folkloorifestivali Baltica piirkondlikest ülevaatustest ja eelpidudest, kus folkloorieksperdid saavad kohalikele tegijatele tagasisidet anda, selgitab Baltica 2016 avalike suhete juht Kristin Viljamaa. Iga pidu kujuneb erinevate esinejate tõttu omanäoliseks, kuid jääb alati ühesuguse formaadi juurde. Esinemiskavad on rühmad ette valmistanud vastavalt maakonnas säilinud pärimusele ja esitanud teadaolevalt võimalikult autentselt. Iga folkloorirühma esinemise ajal jäävad teised osavõtjad pealtvaatajateks.

Sel aastal minnakse peoga pärimusele hoopis lähemale. Kõik erinevas vanuses tantsijad, lauljad ja pillimehed, umbes 200 inimest, osalevad kõiges. Teineteisele õpetatakse tantse ja laulumänge ning lauldakse regilaule.

Loe edasi: Tulekul Baltica 2016 Pärnu eelpidu

Algas mälestussamba loomine Eesti Vabariigi rajajatele

Läinud pühapäeval algas Pärnumaa koolinoorte vahel võistlus, mille sihiks on mälestussamba loomine Eesti Vabariigi rajajatele. Uue Kunsti Muuseumi ja Pärnu linnavalitsuse koostööprojekti järgi on võistlusalaks Vanapargi puiestee kuni endise Poeglaste Gümnaasiumi, tänase Kuninga tänava kooli esise linnaruumini.

Mark Soosaar Foto Urmas Saard — Mark Soosaar. Foto: Urmas Saard

Võistlusülesanne ütleb, et figuratiivne monument püstitakse neljale esimese suurusjärgu poliitikule – Päästekomitee liikmetele Konstantin Pätsile, Konstantin Konikule ja Jüri Vilmsile ning 23.veebruaril 1918 Eesti Vabariigi väljakuulutanud Hugo Kuusnerile, tollel hetkel Maakogu liikmele ja seejärel Pärnu linnapeale.

Neist neljast mehest kolm õppisid Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis ning seepärast peaks monument paiknema koolimajaga koos vaadeldavas linnaruumis.

Esimesel töökoosolekul ajaloolises koolihoones kirjeldas Pärnu Muuseumi direktor Aldur Vunk 1918.aasta keerulisi sündmusi Eestis ning rõhutas, et Vabariigi väljakuulutamine oli hulljulge temp, mille eest kõik neli meest maksid hiljem oma eludega. Mark Soosaar esitles värvikate kommentaaridega oma slaidiprogrammi, mille ta pildistas tosinkonna aasta jooksul avalikest monumentidest ning maamärkidest üle kogu maailma.

Loe edasi: Algas mälestussamba loomine Eesti Vabariigi rajajatele

Kaupo Meielile omistatakse riiklik teenetemärk

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas eile alla otsusele anda Eesti Vabariigi 98. sünnipäeva eel meie riigi teenetemärgid tänuks inimestele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud kogu Eesti paremaks. Teiste hulgas tunnustab Eesti riik Valgetähe teenetemärgiga nõtke mõttega ajakirjanikku, publitsisti, luuletajat, Pärnu Postimehe arvamustoimetuse juhatajat Kaupo Meielit, kelle töö ja loominguline kirg on rikastanud meie meediapilti.

Kaupo Meiel Port Artur 2 kohvikus kirjandustundi pidamas Foto Urmas Saard — Kaupo Meiel Port Artur 2 kohvikus kirjandustundi pidamas. Foto: Urmas Saard

Presidendi kantselei ametlik teadaanne kõlab ülimalt vägevalt. Kahtlematult oled selle au auga välja teeninud. Kuidas jaksasid eilse päeva õnnitluste tulva all üle elada?

Kaupo: Mis siin salata, õnnitlusi sain tõesti väga palju ja et olen loomuldasa pigem tagasihoidlik inimene ja tagaplaanil toimetaja, siis olin päeva lõppedes heas mõttes päris kurnatud.

Kas oled jälile saanud, mis sinu senises tegevuses on presidendile ja Eesti riigile kõige meelepärasem olnud?

Kaupo: Raske öelda, kuid esile toodi minu tegevust nii ajakirjanikuna ehk minu põhitööd Pärnu Postimehes, luuletajana ning publitsistina, mis hõlmab kirjanduskriitikat, mida kirjutan pea kõigile eesti kultuuriväljaannetele, samuti kommentaare Vikerraadios ja, miks mitte, minu säutse Twitteris ja laaste Facebookis. Lisaks töötan ETV saate Kirjandusministeerium juures, mis võibolla samuti väikse lisaväärtuse mu tagasihoidlikule isikule annab.

Loe edasi: Kaupo Meielile omistatakse riiklik teenetemärk