Endla Teatrikohvikus kõlasid hingestatud viisid

Maret Palusalu esines eile hilisõhtul koos Indrek Oseleiniga Pärnus Endla Jazzklubis, mis lõpetab käesoleval kuul oma kümnendat hooaega.

Maret Palusalu Endla Jazzklubis Foto Urmas Saard
Maret Palusalu Endla Jazzklubis. Foto: Urmas Saard

Jazzklubi alustas Endla Teatrikohvikus 2006. aasta septembris ja on populaarsed tänaseni. Seda nii pärnakate kui linna külaliste hulgas. Teatrikohvik on armastatud esinemispaik muusikutele. „Korraldajatele tagasisidet andnud muusikute sõnul on tegemist koduse ja õdusa kontserdipaigaga, kus alati muusikasõbralik publik, hea korraldus ja soe vastuvõtt,“ rääkis eile õhtul kõik need aastad Endla Jazzklubi vedanud Viljandi Kultuuriakadeemiast kodulinna Pärnusse naasnud Ülle Jantson, kes esmalt maandus tööle Endla teatrisse ning jazziliidu toonaste eestvedajate Ain Agana, Jaak Sooääre ja Tanel Ruubeni toel ülenädalased tasuta kontsertõhtud käima tõmbaski. Läbi aastate on jazzklubi tegevust toetanud Pärnu linn ja Eesti Kultuurkapital.

Jazziõhtute publik on eatu, kõikudes muusikakooli rütmimuusika eriala õppuritest eakate fännideni, suvituslinnale omaselt rahvusest sõltumata. Klubiõhtud toimuvad kahel korral kuus reedeti, septembri keskpaigast juuli lõpuni. „Sõltuvalt esinejatest on klubi külastatavus pea alati poolesajast ülespoole,“ ütles Jantson. Sama kordus ka eile.

Loe edasi: Endla Teatrikohvikus kõlasid hingestatud viisid

Kaua oodatud Pärnu Rannastaadion on lõpuks avatud

Eile õhtupoolikul avati pidulikult uuendatud Pärnu Rannastaadion koos tribüünihoonega, mille 1501 istekohta hõivasid pealtvaatajad, paljud seisid ka tribüüni ülemisel põrandal. Uuel staadionil sai esimese tammepärja kaela miilijooksu parim jooksja Franko Reinhold.

Pärnu Rannastaadioni avamine Foto Urmas Saard
Pärnu Rannastaadioni avamine. Foto: Urmas Saard

Pidulikul lindilõikamisel osalesid riigikogu liige ja endine Pärnu linnapea Toomas Kivimägi, ametis olev Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, EOK asepresident Tõnu Tõniste, kultuuriminister Indrek Saar, Rannastaadioni direktor Tair Anton ja Eventus Ehitus OÜ esindaja.

Põhjaliku renoveerimisprotsessi läbinud Rannastaadion pälvis märgi „EOK tunnustatud spordirajatis“, mida üleandnud Tõniste lootis, et see leiab koha kusagil esinduslikus kohas tribüünihoone seinal. Tõniste sõnul kinnitab märk, et staadion on kaasaegsetele nõuetele vastav, kvaliteetse infrastruktuuri ja teenustega spordirajatis, mille tingimused võimaldavad korraldada tipptasemel sportlaste treeninguid ja rahvusvahelisi võistlusi ning pakub veelgi paremaid võimalusi edendamaks piirkonnas noorte- ja harrastusporti. „Rannastaadioni uuendamine on Pärnu linna ja kogu Eesti spordi arengu seisukohalt suur ja oluline samm edasi. Edastan Eesti Olümpiakomitee õnnitlused Pärnu linnale ja kohalikule kogukonnale Rannastaadioni taasavamise puhul,“ lausus Tõniste.

Loe edasi: Kaua oodatud Pärnu Rannastaadion on lõpuks avatud

Päev tulevases korvpalli pealinnas

Heinakuu käesoleva nädala kõigil päevadel on Elron ühiselt kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjatega kutsunud sõitma rongiga Raplasse. Üleskutsest huvitus ka Külauudiste veebileht. Koostöös Elroniga valmistas Rapla vallavalitsus 7. juuliks peaasjalikult Külauudiste huvidest lähtuva hästi läbimõeldud päevakava, mis andis sisuka ülevaate linna ja lähema ümbruse mitmete külade eeskujulikust elukorraldusest. Päeva lõppedes toimus kohtumine Raplamaa Sõnumid peatoimetajaga.

FLIRT andis meeldiva kogemuse

Rongiga Raplasse Foto Kärt Saard
Rongiga Raplasse. Foto: Kärt Saard

Külauudiste Pärnumaa reporter ja fotograaf astusid Pärnus Papiniidu perroonilt rongile 07:31. Siin on Stadler FLIRT (Fast Light Innovative Regional Train ehk maakeelselt ‘kiire kerge uuenduslik regionaalrong’) peatunud reisijate viimiseks ja toomiseks juba alates 2014. aasta esimesest päevast. Kummalisel kombel tegime meie oma esimese reisi selle rongiga alles rohkem kui poolteist aastat pärast porgandvärvi diiselrongide liikuma hakkamist – kuigi põnevust tekitav huvi oli päris ammu küpsenud. Võrreldes vanade raudruunadega jääb sõna ‘uuenduslik’ selle reisirongi kirjeldamisel väga kahvatuks. Tuleb tunnistada, et FLIRT parandas kogu päevaks (tegelikult kauemakski) olulisel määral enesetunnet teadmisega, et kõigil riigisisestel raudteedel liiguvad üksnes säärased moodsad reisirongid.

Täpselt tund ja 20 minutit pärast sõidu algust astusime esmakordselt Rapla perroonile. Üllatusime, et peatus asub nõnda kaugel kesklinnast, aga päev andis sellelegi küsimusele ammendava vastuse.

Loe edasi: Päev tulevases korvpalli pealinnas

Laupäeval avatakse Pärnus Rannastaadion

Eelseisval laupäeval avatav Pärnu Rannastaadion valmib vastavuses jalgpalliväljaku UEFA 2. kategooria nõuetele ja on kasutatav IAAFI 2. sertifikaadi tasemel kergejõustikuareenina. Tribüün peab mahutama vähemalt poolteisttuhat pealtvaatajat, tegelikult on üks istekoht rohkemgi. Staadioni valgustus on tõstetud 30 m kõrguste mastide otsa.

Pärnu Rannastaadion kolm päeva enne avamist Foto Urmas Saard
Pärnu Rannastaadion kolm päeva enne avamist. Foto: Urmas Saard

Tair Anton on Rannastaadioni direktor alates käesoleva aasta algusest. Temaga õnnestus rääkida minimaalselt, sest ajakava on tihedalt planeeritud tegevustega täidetud. Aga ta on kõiges püüdlikult vastutulelik ja sõbralik. Kohe leidis endale abilise, kes kuulekalt nõustus tutvustama uut spordirajatist, mida tänase päeva seisuga oodatud juba enam kui 16 aastat – olenevalt sellest, mida ootuse alguseks nimetada.

Kolm päeva enne pidulikku avamist näib kõik peaaegu päris valmis olevat. Siiski on esimese korruse pikal koridoril hoiatav punavalge lint, mis ei luba peegelsiledale põrandale astuda. 60 m pikkuse sisejooksu raja ääres on kokku korjamist ootavaid asju. Eile pesid kaks meest survepesuriga Ranna puiestee äärset kõnniteed. Täna joonisid Kuldvillak-Sport OÜ suurte kogemustega mehed staadioni jooksuringile valgeid jooni. Radasid mahub sellele 8. Rohelist muru ümbritsev ring on samade meeste poolt siniseks värvitud. Sinised on ka 1501 istet. Sinine on Pärnu lipu värv.

Loe edasi: Laupäeval avatakse Pärnus Rannastaadion

Ragnar Kekkonen: Pärnus valminud seikluspark avatakse kohe pärast kasutusloa saamist

Papli ja Kanali tänavate ühinemise kohal, Mai elamurajooni suunduva kergliiklustee alguses püüab möödujate pilku 14 m kõrgune rajatis, mis peatselt pakub elamusspordi harrastajatele mitmesuguseid võimalusi vabalangemise hüpeteks, trossidel laskumisteks, ronimiselementide, ronimisseina ja õhusõidutorniga.

Vaade 14 m kõrgusele seikluspargile hotell Tervise Paradiis kõige ülemiselt korruselt Foto Urmas Saard

Pärnu linn on seikluspargi jaoks maatüki eraldanud viieks aastaks. Mai kuus oli projekt ja ehitamiseks tarvilik luba linnalt olemas. Ehitamise algus olenes tellitud mastide tarneajast.

Täna hommikul ütles Õhusõidud OÜ juhataja Ragnar Kekkonen, et eile andis ta Pärnu linnavalitsusele kasutusloa taotluse sisse ja ootab nüüd sellele positiivset vastust. Linnavalitsusest selgitati, et kehtiva korra järgi võib menetlus kesta kuni üks kuu. Siiski loodetakse toiminguga märkimisväärselt kiiremini hakkama saada.

Küsimusele, kui palju huvilisi korraga turnima mahub, vastas Kekkonen: „Umbes sadakond. Mastidel on 45 platvormi. Neist igale ühele mahub 3 inimest.“ Vajalikud töötajad on juba leitud ja vastav väljaõpegi tehtud, kinnitas Kekkonen.

Vaade 14 m kõrgusele seikluspargile hotell Tervise Paradiis ülemiselt korruselt. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Häädemeeste “Seitse surmapattu” jõudis Pärnus Munamäe alla

Aire Koop kirjutas ja lavastas keskaja-teemalise müsteeriumi „Seitse surmapattu“ ülemöödunud aastal spetsiaalselt Ulvila keskajapäevadel esitamiseks ja täna mängiti sama lugu mõningate täiendustega Pärnu hansapäevade keskaja laval.

Aire Koop, lavastaja Foto Urmas Saard
Aire Koop, lavastaja. Foto: Urmas Saard

„Etendus-müsteeriumi mõte sündis sellest, et tunamullu avanes Häädemeeste harrastusteatri trupil võimalus osaleda Soomes Ulvilas toimunud keskajafestivalil. Teadsin, et festivaliseltskond on rahvuslikult väga erinev: soomlased, eestlased, lätlased, prantslased. Pidin lavastama midagi niisugust, mis oleks ka sõnadeta lihtsalt mõistetav ja ühtlasi keskaja teemasse sobivalt haakuv,“ selgitas Koop.

„Head ideed polnud varnast võtta. Mõlgutasin pikalt mõtteid kuni äkki maandusingi keskaja kristliku filosoofi Aquino Thomase seitsme patu kirjelduste keskele, mis meenutasid kunagisi filosoofia õpinguid.”

Katoliiklik teoloogist filosoof sündis Itaalia kõrgaadli perekonnas arvatavalt 1225. a alguses, suri Fossanova kloostris 1274. a 7. märtsil. Katoliku kirik hindab Thomast oma suurimaks teoloogiks ja arvas kiriku doktorite hulka. Kirik kuulutas teadlase pühakuks aastal 1323. Kuuldavasti väljendas Thomas oma mõtteid hea süsteemsusega, lihtsa ja selge arusaadavusega. Küllap sellest oli abi ka Koobil, kui asus lavastust kirjutama.

Loe edasi: Häädemeeste “Seitse surmapattu” jõudis Pärnus Munamäe alla

Avatud Pärnu hansapäevad kestavad pühapäevani

Täna avati Pärnus 16. korda toimuvad hansapäevad, mis algasid keskpäeval rongkäiguga raekoja esiselt mööda keskaegset Uut tänavat Pühavaimusse, edasi Rüütlit pidi Vana-Tallinna tänavale ja tunnelväravate kaudu vallikraavi otsa äärde, kus linnapea Romek Kosenkranius kuulutas päeva tähtsündmuse avatuks.

Mart Tõnismäe Foto Urmas Saard
Mart Tõnismäe. Foto: Urmas Saard

Üllatuspauk ei ehmatanud pealtvaatajaid oodatud hetkel, vaid väikese viivituse järel pisut ootamatult. Hansapäevade peakorraldaja Mart Tõnismäe ütles viivitust kommenteerides, et seda juhtunud juba keskajalgi, et niiskust saanud püssirohi tõrkus pauku tegemast. Aga oli endas veendunud, et ükski pauk ei jää lahti minemata ja nii ka läks ning koos kärgatusega avanes vallikraavi purskaevu vetevoolgi. Viimases sisaldus ka sümboolne tähendus, sest tänavuse keskaja hansapäevade pärandkultuuri festivali tunnuslauseks valiti “Juurte juurde: veeteed ja teeveed”.

Hansalinnale kohaselt moodustavad kauplejad rahvusvahelise turu, kus kohtab ligemale 400 müüjat Eestist ja teistest riikidest. Viiel laval toimub kolmel päeval kokku 80 kontserti. Väljapoolt Eestit esinevad oma kultuurikavaga külalised Lätist, Valgevenest, Rootsist, Venemaalt. Igaüks väga omanäoline.

Loe edasi: Avatud Pärnu hansapäevad kestavad pühapäevani

Mesilane ja Kajakas Pärnu Lastepargis

Kolmapäeviti Pärnu Lastepargis toimuvad rahvalikud suvised vabaõhukontserdid toovad iga kord kohale teatud kindla publiku, lisaks peatuvad vaatama ja kuulama ka paljud juhuslikud möödujad. Eile õhtupoolikul esinesid selts Mesilane ja Kajakas.

Kajakas Foto Urmas Saard
Kajakas. Foto: Urmas Saard

Pärnu rahvakultuuri selts Mesilane asutati 1996. aastal folkloorirühmana, sest endised laulukoori liikmed tahtsid ka rahvatantsu harrastada. Tegemist on eakatega, kes ei malda kodus istuda. Õpitakse folkloorseid tantse ega ole jäetud laulmistki unarusse. Kavas kasutatakse pärimuslikku folkloori, ehedat Pärnumaa folkloori ja nende endi ülestähendusi lauludest. Mõne laulu saateks on seatud ka liikumisi ja tantse rühma liikmete ja juhendajate poolt. Osaletud on näiteks Baltica ettevõtmistes, samuti folklooriüritustel Pärnu linnas ja maakonnas.

Kajakas on mõnevõrra vanem, loodud 1992. a. Asutajate hulgas oli tunnustatud rahvatantsujuht Naima Ebrok, kes aitas määratleda seltsi põhieesmärgiks rahvuskultuuri säilitamise ja tutvustamise.

Üldtunnustatud rühm on osalenud rahvatantsupidudel üle riigi. Samuti on esinenud rahvusvahelistel folkfestivalidel Soomes, Tšehhis, Lätis, Leedus, Itaalias, Belgias, Türgis, Ungaris, Kreekas, Inglismaal, Rootsis, Torontos jm.

Loe edasi: Mesilane ja Kajakas Pärnu Lastepargis

Pärnu suvemuusikaga alustas Ranna kõlakojas “Bright Brass”

Juba viiendat hooaega jätkav Pärnu Suvemuusika tõi eile õhtul Ranna kõlakoja lavale möödunud sügisel alustanud värske ja lootustandva vaskpillikvinteti “Bright Brassi”.

Mattias Vihmann, Teno Kongi, Enri Remmelgas, Raimond Vendla, Chris Sommer Foto Urmas Saard
Mattias Vihmann, Teno Kongi, Enri Remmelgas, Raimond Vendla, Chris Sommer. Foto: Urmas Saard

Noorte muusikute koosseisu kuuluvad: Chris Sommer ja Raimond Vendla – trompetid, Mattias Vihmann – metsasarv, Teno Kongi – tromboon, Enri Remmelgas – tuuba.

Kuulajateni sooviti tuua heal tasemel puhkpillimuusikat barokist jazzini. Viiest mängijast kolm – Chris Sommer, Raimond Vendla ja Enri Remmelgas – on Pärnu juurtega, mis kontserdisarja avalöögi koduselt nostalgiliseks muutis.

“Bright Brassi” repertuaar on väga mitmekesine ja pakkus kuulamist igale maitsele. Põhiosa kavast moodustasid jazz- ja barokkmuusika ning seaded sümfoonilistest lühivormidest. Kontsertkava valikul oli noortele meestele oluline, et teosed pakuksid igale mängijale võimalust näidata oma musikaalset võimekust ning võluda sellega kuulajaid.

Miks just nimeks “Bright Brass”? Vastus on väga lihtne – vaskpilliansambel on tuntud just oma sära ja võimsa kõla poolest! Siiski on vaskpillidel ka salapärane õrnem pool, mida tähelepanelik kuulaja kontserdil kindlasti märkas. Tromboonimängija Teno Kongi laulusoolo oli üllatuseks nii kutsujale kui publikule – see oli väga ilus. Loodetavasti nõustus sellega kogu publik.

Loe edasi: Pärnu suvemuusikaga alustas Ranna kõlakojas “Bright Brass”

Harvalt Pärnu Vanale turule sattuva külastaja muljed

Juba mõnda aega on Pärnu Vana turu kilehall maas. Püsti on üksnes kolme tänava äärsed puitseinad, aga ka mitte täielikult. Karja ja Hõbeda tänava nurgal töötab ehitust segamata isegi Kalamajaka kohvik. Seal, kus Karja tänava poolsel küljel üksnes sein nagu plankaed ehitust varjab, saab läbi klaasuste piiluda ka uue turuhoone nulltsükli rajamist.

Pärnu Vana turg Foto Urmas Saard
Pärnu Vana turg. Foto: Urmas Saard

Ehitust piiravate tarade külge kinnitatud viidad juhatavad väliturule. Kuid turg algab otse Karja tänava kõnnitee servast. Lettidel müüakse laias valikus voodipesu. Paari varikatuse all on saadaval saunavihad. Kasevihad lõhnavad meeldivalt, aga on ka tammelehtedest vihtasid.

Väliturul on rahvast murdu: nii kauplejaid kui ostjaid. Seda vaatamata tööpäeva ennelõunasele ajale. „Mis seal imestada, on ju turu kõrghooaeg,“ kehitab üks müüja õlgu. Muidugi on tal õigus. Mees annab proovida värskelt vekitud kurgi. Väga maitsev. Sama maitsvad on päev, kaks ja kolm tagasi hapnema pandud kurgid vastasletis, mille taga vanem proua samuti väga lahke ja lubab enne ostu maitset hinnata. Värskelt hapendatud kurgi hind on kõikjal 6 eurot kilogramm.

Olen otsustanud enne oste turule ringi peale teha. Ring on päris suur, sest kaubaga täidetud lettide ridasid on märksa rohkem kui paar-kolm. Silma jäävad rukkililled. Nii lõikelilled kui suure juurikaga istikud on ühe hinnaga: 1 euro. Peale rukkilillede on muidugi valida veel väga suur valik taimi. Kuid jätan iluaianduse rohkem naise kujundada.

Loe edasi: Harvalt Pärnu Vanale turule sattuva külastaja muljed

ESBA seeniorkorvpalli Euroopa meistrivõistlustelt tõid Eestile hõbedat pärnakad

Novi Sadis (Serbia) alanud FIMBA seeniorkorvalli võistluste valguses on asjakohane ära tuua Horvaatias kaunis Poreci linnas toimunud ESBA Euroopa meistrivõistluste seeniorkorvpallurite saavutused. Võistlused toimusid suures Žatika spordikompleksis. ESBA korraldab Euroopa meistrivõistlusi korvpallis seeniorite vanuseklassides kolmandat aastat. Vahendab Piret Hallik-Sass, MTÜ Esto Maxibasket juhatuse esimees.

ESBA Euroopa meistrivõistluste seeniorkorvpallurite autasustamine
ESBA Euroopa meistrivõistluste seeniorkorvpallurite autasustamine

Mait Käbin ja Henn Koolmeister 50+ klassis osalenud Pärnu võistkonnast vahendavad muljeid: „Kokku osales Horvaatias erinevates vanuseklassides 40 meeste ja 9 naiste võistkonda, teiste seas ka Korvpalliklubi Pärnu 50+ meeskond. Lisaks toimus 3×3 turniir ja 3punkti visete võistlus. Vanimad osalejad turniiril olid seitsmekümne viie aastased mehed. Eesti võistkondadest läks kõige paremini Pärnu võistkonnal. Nädal aega toimunud turniirilt tuldi tagasi kodukamarale hõbedase karika ja medalitega – nii, nagu möödusid pärnakatele ka Eesti 45+ ning 50+ tänavused meistrivõistlused. Mitmel veterankorvpallurist pärnakal on seega tänavusel hooajal kaelas lausa 3 hõbedast autasu!“

Pärnakatest aitasid medali Eestisse tuua Veljo Miklas, Valdo Knaps, Mait Käbin, Marko Põldsam, Henn Koolmeister, Mati Murru, kuid hõbedast meeskonda täiendasid ka pealinna pallurid: oma panuse andis 1991 a. NSVL meister Ivo Saksakulm, kunagine Venemaa noortekoondislane Jüri Metsaorg, tuntud snaiper Viljar Aus, lisaks veel Andres Kangur ja põhjanaabrist mängumees- füsioterapeut Jyrki Salmenkivi. Meeskonna nõunikuna oli kohal kaheksakümnendate kahekordne juunioride Euroopa meister Peep Jõgi.

Loe edasi: ESBA seeniorkorvpalli Euroopa meistrivõistlustelt tõid Eestile hõbedat pärnakad

Tänasest algab Pärnu reisisadama ala arhitektuurivõistlus

Pärnu linnavalitsus kiitis heaks reisisadama ala arhitektuurivõistluse tingimused 20. juuni korraldusega.

Pärnu kruiisisadama ehitus Foto Urmas Saard
Pärnu kruiisisadama ehitus. Foto: Urmas Saard

Arhitektuurivõistluse korraldaja on Transcom Vara AS. Võistlus hõlmab Kalda tn 2 ja 4 kinnistute detailplaneeringu koostamise protsessi osa, et leida parim linnaruumiline lahendus Kalda 2 krundi hoonestamiseks ja terviklahenduse koostamiseks Pärnu reisisadama alale. Arhitektuurivõistluse tulemuste põhjal jätkatakse läinud aasta veebruaris algatatud detailplaneeringu koostamist.

Võistlusest võivad osa võtta kõik isikud või grupid, kelle esitatava ideekavandi üks kaasautor ja ühisosalejate esindaja omab volitatud arhitekti kutsekvalifikatsiooni tunnistust.

Tööde esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 14. oktoober, mille järel teeb oma töö žürii. Võitjate väljakuulutamine toimub hiljemalt oktoobri viimasel päeval.

Pärnu kruiisisadama ehitus. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Tänasest algab Pärnu reisisadama ala arhitektuurivõistlus

Mälestustule teekond Pärnust võidupüha paraadilinna Võrru

Eile keskpäeval Eesti sõjameeste mälestuskiriku altaril süüdatud mälestustule tõid võidupüha maratoonareid saatnud tõrvikujooksjad Torist Pärnusse, kus tule võtsid üle Kindral Johan Laidoneri seltsi Kulteri noored ja Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumi õpilased ning toimetasid selle Võru Katariina kirikusse. Täna hommikul ühendati mälestustuli muinastulega ja sellest moodustunud sümboolse võidutule saatis president Toomas Hendrik Ilves kõigisse maakondadesse laiali.

Saarde vallavanem Andres Annast võtab mälestustulest tuld, et asetada see Kilingi-Nõmme Vabadussõja ausamba jalamile Foto Urmas Saard
Saarde vallavanem Andres Annast võtab mälestustulest tuld, et asetada see Kilingi-Nõmme Vabadussõja ausamba jalamile. Foto: Urmas Saard

Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste ütles pärast jooksjatelt tule vastu võtmist, et Toris läideti mälestustuli nende auks, kes võitlesid relv käes Eesti riigi eest. „Just täna algas sõda natsi Saksamaa ja Stalinliku Venemaa vahel. Selle sõja raamides tuli meil võidelda ka Sinimägedes. Mälestustuli on jõudnud Rüütli platsil asuva vabariigi väljakuulutamise monumendi kaare alla läbi pingutuste ja selle sõnum on selge: vabadust ei ulatata mitte kellegile hõbekandikul vaid vabaduse eest tuleb võidelda. Nõnda on see olnud minevikus, samuti tänapäeval ja nii saab see olema ka tulevikus.“ Ta lubas viia tule keskööks Võrru, peatudes nelja ajaloolise kihelkonna Vabadussõja ausammaste juures. „Kõigepealt Saarde kihelkonnas Kilingi-Nõmmel, seejärel Karksi kihelkonnas Karksi-Nuias, siis Helme kihelkonnas Tõrvas ja viimane peatus on Urvaste kihelkonnas Antslas,“ nimetas Velliste.

Kümmekond minutit peale seitset alustas 1. jalaväebrigaadi bagil tuli teekonda Pärnust välja. Bagi roolis istus reamees Siim Veski ja sihturi kohal asus reamees Taavi Ploom. Umbes kolmveerand tundi hiljem tervitas ligemale 60 inimest tule kandjaid Kilingi-Nõmmes. Tõrvikut hoidis Velliste, teda saatsid kauaaegne seltsi noortejuht Ülo Lomp, Jan Enriko Laidsalu, Heino Arumäe (samanimelise ajaloodoktori lapselaps), Anna Grete Arike ja Henri Lass.

Loe edasi: Mälestustule teekond Pärnust võidupüha paraadilinna Võrru

Sindis ergutati võidupüha maratoonareid sinimustvalgete lippudega

Pärnumaa võidupüha maratonil Torist Pärnusse läbis Sindis sinimustvalgete lippudega palistatud koridori esimesena seniste võidupüha jooksude kahekordne võitja Kristo Reinsalu, keda peetakse ka tänavuseks favoriidiks.

Kristo Reinsalu jookseb 14 kilomeetril Sindis esimesena Foto Urmas Saard
Kristo Reinsalu jookseb 14. kilomeetril Sindis esimesena. Foto: Urmas Saard

Täna starditi Torist viiendat korda Pärnusse suunduvale võidupüha maratonile “Tuli tuleb juurte juurest”.

Võidupüha maratoni peakorraldaja Vahur Mäe sõnul on maratoni teekonda mitmes kohas muudetud. Uudsena läbitakse Pulli asulat. Liivi tee ja Riia maantee ristmiku ületamise asemel suundutakse nüüd otse eemaldatud raudteetammi kohale.

Rüütli platsi asemel finišeeruvad maratoonarid täna Rüütli tänava Ringi ja Aia tänava vahelisel alal, et juba kaugelt vanalinna peatänavale jõudes tekiks lõpetajatel silmside finišiga.

Mälestustulega joostakse kaheksas vahetuses. Pärnust läkitatakse mälestustuli Trivimi Velliste juhtimisel Laidoneri seltsi noorte ning Tallinna noorkotkaste saatel paraadilinna Võrusse.

Loe edasi: Sindis ergutati võidupüha maratoonareid sinimustvalgete lippudega

Kolmel ja poolel tuhandel kilomeetril põhust inimeste tundmiseni

Kümmekond päeva tagasi tegi Pärnu ehitusettevõte Kodu Kuubis ühes oma koostööpartneritega pikema väljasõidu Tšehhi Vabariigis asuvasse Jedousovi põhuplaadi tehasesse. Reisi eesmärgiks seati kaugelt enamat, kui üksnes minevikus kasutatud, vahepeal pisut unustatud ja nüüd taas, ent täiesti uuel kõrgtehnoloogilisel viisil tarvitusele võetud ehitusmaterjal.

Eestlased kohtuvad Jedousovis põhuplaadi tehase ainuomaniku Jan Bareš'iga (paremalt kolmas) Foto Urmas Saard
Eestlased kohtuvad Jedousovis põhuplaadi tehase ainuomaniku Jan Bareš’iga (paremalt kolmas). Foto: Urmas Saard

Kaheksakohaline mikrobuss oli täpselt sedavõrd mahukas, et lisaks parimatele oma valdkonna asjatundjatele jäi üks iste vabaks ka minule. Neljapäeval kolm ja pool tundi enne päikese loojumist võttis suunaga Jedousovisse ca 1700 km pikkuse teekonna rataste alla seltskond meeldiva olemisega mehi, kellest 5 istusid järgemööda autoroolis ja sisendasid kuni ringiga koju tagasi jõudmiseni oma meisterlike juhtimiskogemustega kõigisse ohutut kindlustunnet. Mõnega olin juba paari aasta eest kohtunud, kui Kodu Kuubis OÜ alustas tegevust ja tutvustas ennast ning iseäralikke mõtteid tekitavat põhuplaati Port Arturi kaubanduskeskuses korraldatud miniatuursel ehitusmessil. Germo Karro (27) on firma juhataja ja Tšehhis asuva Ekopanely perefirmas toodetavate põhuplaatide esindusõiguse omanik nii Eestis, Lätis kui ka Rootsis. Mikko Selg on juhatuse liige, kelle peamiseks ülesandeks ettevõtte rahaline juhtimine. Arhitekt Lembit Tork tutvus firma tegevusega Tallinnas toimunud ehitusmessil ja on seejärel üha kasvava huviga püüdnud süveneda põhuplaadi kasutusvõimalustesse, tehes selleks rohkelt erinevaid arvutusi ning mõeldes huvitavatele arhitektuurilistele kujunditele ning paljule muule ehitusega seonduvalt.

Loe edasi: Kolmel ja poolel tuhandel kilomeetril põhust inimeste tundmiseni

Eesti moedisainerid kolmel pühapäeval suvepealinnas

Kolmel suvisel pühapäeval – 26. juunil, 24. juulil ja 21. augustil – laotavad Eesti moe- ja ehtedisainerid Pärnus lahti oma loomingu varasalve. Juba neljandat aastat viib kuurordigalerii Central kesklinnas Aia tänava erinevaid sõidusuundi lahutaval puiesteel läbi suviseid moealleesid.

Kollektsioon Must Joon Autorid Autorid Krete Beljaev, Manni Aia, ehted Kätrin Beljaev

Seekordsed moepühapäevad haaravad terve päeva, kestavad keskpäevast kella kuueni õhtul ning on merekultuuriaasta puhul mereteemalised. Ilmateade lubab ilusat ilma ning ranna asemel promeneeritakse sel pühapäeval hoopis Aia tänava alleel, kasvõi supelriietes.  Sündmus on külastajatele tasuta. Moeshow toimub igal täistunnil. Samas avatud ka moeturg.

Moeetenduste ajakava

Kell 12 Kollektsioon „Supelsaksad“, Piret Hallik-Sass
Kell 13 Lillemantlid, Janika Saar. Viited.
Kell 14 „Lapilapsed“, Krista Hanvere
Taaskasutusdisain, Endla Murd
Kell 15 Tuuliki ja Iris Peil „Ionic2“. Viited.
Kell 16 Helina Eha kollektsioon „Denim Sheep“, HE Design. Viited.
Kell 17 moekollektsioon „Must Joon“. Autorid Krete Beljaev, Manni Aia, ehted Kätrin Beljaev. Viited ja video.

Moeturul osalejad: Iris-Janvier, Ionic2 (Tuuliki ja Iris Peil), Raili Nõlvak, Lisa Kroeber Jewellery, Kätrin Beljajev Jewellery, Art Kvarta Jewellery, Helina Eha HE Disain ja Oriflame, Lillemantlid, Merike Varendi, Endla Murd, Piret Hallik-Sass, Krista Hanvere, V-Butiik. Kohal on ka Klaveriloomad, Oriflame, Kaire Miiteri Magrada, kohaliku toidu ja joogi valmistajad: Tori-Jõesuu Siidri- ja Veinitalu, Kapteni talu kalakohvik, Supersmuuti, Ahoy sushi, Manosun.

 

 

 

 

Kollektsioon “Must Joon”. Autorid Autorid Krete Beljaev, Manni Aia, ehted Kätrin Beljaev. Foto: erakogust →

Pärnumaal on kõige arvukamalt pärimuslikke jaaniõhtuid

Pärimuspidu Baltica eestvedamisel toimub jaaniajal Pärnumaal lausa viis rahvalikul kombel läbiviidavat jaaniõhtut.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA
Alpisarved. Foto: erakogust

„Suur rõõm teada, et Pärnumaa on meie Eestimaa jaaniõhtute pundis kõige rohkemalt esindatud,“ kinnitab Eesti Folkloorinõukogu nimel Kristin Viljamaa.

Pärimuspidu Baltica on kätte jõudval suvel Balti riikide ühine rahvakultuurisündmus. Üle kolme aasta taas Eestis toimuval folklooripeol leiab olulise koha eelkõige peo pidamise kunst ja rahvakalendri pühade väärtustamine. Pärimusmuusika pidu peetakse kaunil suveaja pühal – jaaniajal.

Folkloorinõukogu pöörab sel korral oma pilgu rohkem maale ja looduse rüppe, kogukondade ja ühistegevuste keskmesse. Varajasemate linna- ja maapäevade asemel leiavad aset suured peopäevad Moostes ja Vanamõisas, väiksemad kohalikud peod külaplatsidel. Tänu innukatele külavanematele, kultuuritöötajatele ja folkloorirühmadele jõuab pärimuspidu toredatesse taludesse, küladesse, parkidesse. Balticaga on liitunud 36 eriilmelist jaanipidu kõigist maakondadest.

Loe edasi: Pärnumaal on kõige arvukamalt pärimuslikke jaaniõhtuid

Juuniküüditamise 75. aastapäeva mälestuskogunemine Leinapargis

Pärnumaa Ülekohtuselt Represseeritute Ühendus “Pärnu Memento” korraldas väljakujunenud tava kohaselt täna keskpäeval juuniküüditamise 75. aastapäevale pühendatud mälestuskogunemise Pärnu Leinapargis, kustkaudu tollel õuduste ajal veeresid loomavagunid peamiselt naiste, laste ja vanuritega, aga ka elujõus meestega Venemaa viletsuse ja vägivalla meelevalda.

EELK Pärnumaa abipraost Tõnu Taremaa Foto Urmas Saard
EELK Pärnumaa abipraost Tõnu Taremaa. Foto: Urmas Saard

Alustati hümniga. Seejärel luges EELK Pärnumaa abipraost Tõnu Taremaa pühakirja 137. psalmi: „Paabeli jõgede kaldail, seal me istusime ja nutsime, kui mõtlesime Siionile. Kui ma sind unustan, Jeruusalemm, siis ununegu mu parem käsi! Jäägu mu keel kinni suulae külge, kui ma sinule ei mõtleks.“

Taremaa sõnul võiks loetud tekstist mõned nimetused asendada meie rahva lähiminevikuga seonduvalt ja mitme aastatuhande tagune ning geograafiliselt Eestist kaugel elavate inimeste kogemus ei erinegi oluliselt sellest, mida Maarjamaal on pidanud rahvas taluma.

„Nii palju kui olen osalenud ‘4l. või ’49. aasta küüditamise mälestustel, on kohalviibinud olnud valdavalt eakamad inimesed, kes ise kõike läbi elanud ja noori kohtab üsna harva. Mõnes mõttes on see ka võibolla loomulik. Uuringud näitavad, et mida enam kaugeneb aeg neist sündmustest, seda vähem sellest huvitutakse. Rohkem peavad selle meenutamist tähtsaks need, keda see on isiklikult või lähedaste kaudu puudutanud.“

Loe edasi: Juuniküüditamise 75. aastapäeva mälestuskogunemine Leinapargis

Kremli käsul toimunud kuritegelikust juuniküüditamisest möödub 75 aastat

Homsel üleriigilisel leinapäeval heiskavad Eesti lipu leinalipuna kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Leinalippe oodatakse heiskama kõiki teisigi.

Kirsti Portnov Pärnu Leinapargis Foto Urmas Saard
Kirsti Portnov Pärnu Leinapargis. Foto: Urmas Saard

Leinalipuna heisatakse lipud hiljemalt kell 8.00 ja langetatakse 22.00. Riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed juhib tähelepanu asutustele, kelle lipumastides on heisatud välisriikide või rahvusvaheliste organisatsioonide lipud. Neil palutakse lipud asendada leinalipuna heisatud Eesti lipuga. Riigiasutuste, maakondade ja omavalitsuste, samuti organisatsioonide ja ettevõtete lipud heisatakse koos Eesti lipuga leinalipuna.

Leinalipp heisatakse lipumasti nõnda, et lipu alumine äär asuks masti keskel. Lipuvardaga leinalipu heiskamiseks kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu pikkust pidi kuni lipukanga alumise servani.

Ööl vastu 14. juunit 1941. aastal toimus Eestis massiküüditamine, mille käigus viidi Siberisse hinnanguliselt 10 000 inimest. Nälja ja kurnatuse tagajärjel hukkus või tapeti neist umbes 6000 last, naist ja meest. Leinapäeval mälestatakse kõiki repressioonide ohvreid.

Loe edasi: Kremli käsul toimunud kuritegelikust juuniküüditamisest möödub 75 aastat

President Toomas Hendrik Ilves külastas koos abikaasaga Pärnut ja istutas tamme

Täna peale viit istutas Pärnut külastanud president Toomas Hendrik Ilves punase tamme Suvituse tänava ja Estonia termide vahelisele rohealale, kuhu Pärnu rotarid soovivad kujundada presidentide parki.

President Toomas Hendrik Ilves istutab Pärnus punase tamme Suvituse tänava ja Estonia termide vahelisele rohealale Foto Urmas Saard
President Toomas Hendrik Ilves punase tamme Suvituse tänava ja Estonia termide vahelisele rohealale. Foto: Urmas Saard

Veerand tundi enne presidendi kohalejõudmist tuli esimesena valmis seatud puu juurde Pärnu Rotary klubi liige ja pargi mõtte eestvedaja Väino Hallikmägi, kelle käed hoidsid nelja labidat ja kastekannu. „Tahame istutada ringikujuliselt 8 meetriste vahedega,“ rääkis Hallikmägi. Alles möödunud laupäeval istutasid tamme Arnold ja Ingrid Rüütel. Juba varem, 13 aastat tagasi istutas president Rüütel samasse parki pihlapuu. Veel on oma puu sinna mulda pistnud Sloveenia president Milan Kućani ja Poola president Aleksander Kwasniewski. Iga puu juures on väike selgitav vaskplaadike. Hallikmägi ütles, et edaspidi tahetakse teavitus teha kättesaadavaks QR-koodi abil mitmesse keelde ümber pandult.

Linnavalitsusele esitatud kavandis on määratud kohad 19 nimelisele pingile välja ehitatavate teede äärde, mida hakkavad valgustama nägusad valgustid. Teede ristumiskohta, kus presidendi auto täna peatus, plaanivad rotarid pronksist maamärgi paigaldamist.

Loe edasi: President Toomas Hendrik Ilves külastas koos abikaasaga Pärnut ja istutas tamme

Piltuudis Pärnus peetud üleriigilisest neidude- ja naiskooride laulupäevast “Üle Maarjamaa”

Eesti lipu päeval Pärnu Vallikäärus toimunud laulupäeva repertuaar, lavastus ja kujundus sobitati kokku Eesti lippude ja lipuvärvidega.

Andrus Siimoni juhatamisel kõlab ühendkoori estuses Eesti lipp, Enn VõrkMartin Lipp Foto Urmas Saard
Andrus Siimoni juhatamisel kõlab ühendkoori estuses Eesti lipp, Enn Võrk/Martin Lipp. Foto: Urmas Saard

Esines 84 neidude- ja naiskoori umbes 1700 lauljaga. Kõige arvukamalt oli esindatud Tallinn ja Harjumaa, 31 kooriga. Poole vähem oli Tartust ja Tartumaalt, aga võrreldes ülejäänud maakondadega ikkagi muljetavaldavalt palju. Pärnumaad esindas 9 koori, mujalt oluliselt vähem.

Laulupäeva kandev teema oli naine kui elu andja, kodu looja, hoidja. Maarjamaa on kui kodu, kui aken maailma, aken mehe südamesse, aken, mis ootab, et lapsed alati koju tagasi tuleksid. Naine on tugev igas olukorras, ka siis, kui mehi enam kõrval pole, naine on tubli igas olukorras, saab kõigega hakkama. Neidudekoori laulud kandsid endas naiseks kasvamise, armumise, armastuse, uue põlvkonna ja kodu loomise sõnumit.

Peo kunstiline juht oli Toomas Vool, lavastaja Kaili Viidas, kunstnik Piret Bergmann, tekstid Helle Kirsilt, kontserti juhtis Märt Avandi.

Loe edasi: Piltuudis Pärnus peetud üleriigilisest neidude- ja naiskooride laulupäevast “Üle Maarjamaa”

Stenbocki majas omistati Pärnu majandusõpetajale Kristi Suppile aasta ettevõtlusõpetaja aunimetus

Peaminister Taavi Rõivas võõrustas 3. juunil Stenbocki majas aasta parimaid õpilasfirmasid. Ühtlasi andis peaminister üle aukirjad aasta ettevõtlusõpetajale Kristi Suppile ja Junior Achievement Eesti aasta mentorile Janeli Virnasele.

Kristi Suppi Foto Urmas Saard
Kristi Suppi. Foto: Urmas Saard

Oma kandidaadi aasta ettevõtlusõpetaja tiitlile võisid esitada ühtviisi õpilased, õpetajad, koolijuhid, lapsevanemad ja teised ettevõtlusõppe huvilised. Aasta Ettevõtlusõpetajat valivad kandidaatide hulgast JA Eesti nõukogu ja töötajad.

Aasta ettevõtlusõpetajaks võib saada õpetaja, kes õpetab jooksval õppeaastal ettevõtlust põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses; juhendab vähemalt üht tegutsevat õpilasfirmat (minifirmat); innustab õpilasi osalema õpilasüritustel ja programmides (töövarjupäev, õpilasfirmade laadad, õpilasvõistlused, majandusolümpiaad, Eesti õpilasfirmade või minifirmade võistlus jm); julgustab õpilasi ettevõtlikkusele ja aktiivsusele; organiseerib õppetööväliseid üritusi, kaasates teisigi koole; omab veel teisigi nimetamata jäänud suurepäraseid omadusi, oskusi või põnevaid tegemisi.

Külauudiste portaal on Kristi Suppi juhtimisel läbi viidud ettevõtmisi korduvalt kajastanud ja võib selle põhjal kinnitada, et tema teened kattuvad päris mitmete eelpool loetletud tingimustega.

Loe edasi: Stenbocki majas omistati Pärnu majandusõpetajale Kristi Suppile aasta ettevõtlusõpetaja aunimetus

Jüri Trei: täna kuulub Pärnu teile, eesti laulunaised

Eilsel Eesti lipu päeval kogunes enneolematu hulk rahvast Pärnusse Rüütli platsile, kus Eesti lipu selts tähistas ühiselt Eesti naiste laulupeoliste, linnakodanike ja teiste külalistega sinimustvalge lipu sünnipäeva.

Riigikogu juhatuse ja Eesti lipu seltsi poolt  kingiti Eesti naislaulu seltsile, tublidele töökatele naistele sinimustvalge esinduslipp Lippu hoiab seltsi esinaine Margit Võsa Foto Urmas Saard
Riigikogu juhatuse ja Eesti lipu seltsi poolt kingiti Eesti naislaulu seltsile, tublidele töökatele naistele sinimustvalge esinduslipp. Lippu hoiab seltsi esinaine Margit Võsa. Foto: Urmas Saard

Rüütli platsil lehvisid kümned sinimustvalged lipud. Mängis kaks koosseisu puhkpilliorkestreid: Saxon Kaido Kivi dirigeerimisel ja Pärnu noorte puhkpillorkester Rein Vendla dirigeerimisel.

Detsembris 2014 kuulutas ajakiri Täheke koostöös riigikantseleiga välja täiskasvanute luulevõistluse „Meie oma Eesti lipp“. Jõõpre Kooli eesti keele ja inimeseõpetuse õpetaja Helle Kirsi sai auhinna luuletuse „Tähtis töö“ eest. Eile luges sama, üht parimat, lipuluuletust Emilie Kirsi:

Vaata, kuidas meie lipp
tuules uhkelt siputab!
Küll on kurb, kui mõni maja
pühadel on liputa.

Püüa aru saada sellest-
lipu töö ei edene,
kui ta kurvalt konutades
kapi põhjas vedeleb.

Lase kaunil Eesti lipul
ikka mastis lehvida,
sest et meie lipu töö on
Eesti kodu ehtida.

Loe edasi: Jüri Trei: täna kuulub Pärnu teile, eesti laulunaised

Pärnus peetakse lipu sünnipäeval üleriigilist naiste laulupäeva „Üle Maarjamaa“

Eesti naislaulu selts koostöös Eesti lipu seltsiga ühildavad 4. juunil tähistatava lipu päeva Pärnus üleriigilise nais- ja neidudekooride laulupäevaga „Üle Maarjamaa“, mille kontsertlavastuse ettevalmistamiseks tehti täna Vallikäärus suuri ettevalmistusi. Täna keskpäeval rääkis eelseisvast suurpeost pealavastaja Kaili Viidas.

Kaili Viidas, üleriigilise naiste laulupeo pealavastaja Foto Urmas Saard
Kaili Viidas, üleriigilise naiste laulupeo pealavastaja. Foto: Urmas Saard

„Üle riigi tulevad kokku 1700 Eesti naist, 80 koori, kes kõik hakkavad homme õhtul Vallikäärus laulma,“ teatas Viidas. Päevakava saab alguse kell 17.00 Rüütli platsil toimuva Eesti lipu päeva tähistava kogunemisega. Kogu laulupäev on samuti pühendatud Eesti lipule, millega tähistatakse 132 aasta möödumist sinimustvalge lipu sünnist. Järgneb rongkäik mööda Rüütli tänavat Vallikääru, kus kell 18.00 alustatakse kontsertetendusega. „Mis on ilusam kui Eesti lipp ja naised. See temaatika seati ilusasti kokku kõlama. Üle Maarjamaa on tulnud kokku naised, et anda võimalus tõsta ka Eesti naine kõrgele pjedestaalile. Esile tõstmise eesmärgiks on mitte vahet tegemine vanuseliselt. Esile tõstmist väärivad ühtviisi nii pisike tüdruk kui kõrges eas vanaema.“

Viidase sõnul toimub terve pidu koduses pidulikus võtmes. Lavaline kontseptsioon on selline, et kõik Eesti naised tulevad külla kogu Eesti suurperele, õue peale pidu pidama. Kujunduski saab olema Eesti taluhoovi meenutav, kus peetakse maha suur laulupidu. „Toomas Voll, kunstilise juhina, on öelnud, et naiste koorilaulu mapp ei ole repertuaari osas väga paks, aga palju on uusloomingut. Kuid on ka n.ö. vanu häid laule. Maitset peaks jätkuma nii vanematele kui noorematele. Näiteks, ühe pala on loonud Rolf Roosalu. Mari Holm tuleb oma lauluga „Mari oli Maias“. On ka klassikalisi lugusid, nagu Anna Haava „Ei saa mitte vaiki olla“ jt.“

Loe edasi: Pärnus peetakse lipu sünnipäeval üleriigilist naiste laulupäeva „Üle Maarjamaa“

Pärnu Postimehe rahval ja lugejatel oli ühine pidupäev

Johann Voldemar Jannseni toimetatud Perno Postimehe ilmuma hakkamist 1857 a. jaanikuul peab Pärnu Postimees igal aastal hoolsalt meeles ja lisaks muudele olulistele ettevõtmistele on kahtlematult üks tähtsamaid tegemisi siis papa Jannseni monumendi puhtaks küürimine.

Lauri Habakuk, Pärnu Postimehe reporter, lõpetab papa Jannseni monumendi pesemise Foto Urmas Saard
Lauri Habakuk, Pärnu Postimehe reporter, lõpetab papa Jannseni monumendi pesemise. Foto: Urmas Saard

Veidi pärast keskpäeva väljusid toimetuse ruumidest kõik Pärnu Postimehe töötajad paljude roheliste õhupallidega, millel valges kirjas esimese eestikeelse perioodilise väljaande nimetus. Palle jagati seisma jäävatele uudistajatele ja pakuti kiiruga möödujatelegi. Kuna üks meeldiv ajakirjanik mõistis poolelt sõnalt minu kimbatust kolmanda käe puudumise tõttu, sidus ta palli nööri kenasti seljakoti rihma külge. Sealt maalt kõndisin Lastepargis pea kuklas ja hindasin madalamate puuokste kõrgust, et mitte palli lõhkuda.

Kogu pidu koonduski Lasteparki, kus muide asub ka Pärnu vanalinna keset märgistav tähis. Enne suure hulga lugejatega kohtumist ja ühist kringlite söömist koondus toimetuse rahvas Perno Postimeest lugeva papa Jannseni ümber. Muidugi sooviga, saada vanahärraga ühise pildi peale. Fotograaf Madis Sinivee tuli kolmanda korruse avatud aknale ja asus hüüete ning käeviibetega korraldusi jagama. Kui sõnu poleks mõistnud, võinuks teda oskusliku šestikuleerimise poolest ka osavaks kõnemeheks pidada, keda õhupallidega rahvas üles vaatavalt hoolega kuulas ja vastavalt soovitustele ka ennast sinna või teisale nihutasid.

Loe edasi: Pärnu Postimehe rahval ja lugejatel oli ühine pidupäev