Sindi noormehed Joosep Roots ja Mihkel Šorin, kes õpivad Pärnu Koidula gümnaasiumi abituuriumi matemaatika eriklassis, korraldasid eile õhtul esimese investeerimiskoolituse „Teekond vabaduseni“.
Joosep Roots ja Mihkel Šorin, investeerimiskoolituse käima lükanud Sindi noormehed. Foto: Urmas Saard
Kuna koolides on väga vähe finantsõpet ja raha olemusest teatakse minimaalselt, otsustatigi luua investeerimiskoolitus, rääkisid õppepäevade korraldamise ellu kutsujad vahetult enne algust. Mihkel Šorin meenutas Eesti suurimal investeerimiskoolitusel Wealth Forum osalemist. Kohal olid raamatu “Rikas isa, vaene isa” autor Robert Kiyosaki ja teised tuntud koolitajad. „Kohe tekkiski tahtmine Pärnus samuti midagi sarnast korraldada. Küll aga väiksemale hulgale inimestele.“ Šorin on ka ise lugenud 15 aastat tagasi eesti keeles esmakordselt ilmunud ja hiljem kordustrükina avaldatud raamatut, mis purustab müüdi nagu oleks vaja rikkaks saamiseks teenida üksnes kõrget palka. Kiyosaki õpetab lastele rahaga ümber käimist sellisel kombel, et kindlustada endile tuleviku edukust.
Joosep Roots lisas täienduseks juurde, et liitus Junior Achievement Eesti õpilasfirmade mentori programmiga ja sai selle kaudu tasuta pileti Wealth Forum’ile.
Alates möödunud nädalast täiendab Gustav Fabergé pronksist infotahvel maailmakuulsa kullassepaäri asutaja skulptuuri, mille aasta tagasi kinkis Pärnu linnale Peterburi juveeliäri Tenzo Jewellery House omanik Alexander Tenzo. Kogu kompositsiooni looja on kujur Evgeniy Burkov.
Gustav Fabergé pronksist infotahvel. Foto: Urmas Saard
Pärnuga seotud Fabergé perekonna pärandi uurimise, tutvustamise ja mälestuse jäädvustamisega alustati 2013. aasta kevadel, kui Tiina Ojaste juhtimisel asutasid 5 kultuurilembelist pärnakat MTÜ Pärnu Fabergé Seltsi.
2014. a 14. märtsil täitus 200 aastat terves ilmas ühe tunnustatuima juveliiri Peter Carl Fabergé isa Gustav Fabergé sünnist. Fabergé’de isikutele pühendatud päevadel Pärnus osales ka Fabergé eksperdina professor Valentin Skurlov. Kunstiteadlane teadis, et Fabergé’de omandisse kuulus linnavalli ja Vana Tallinna tänava vahelises osas asunud kinnistu. Eelmise sajandi alguses ehitati kunagise hoone asemele uus Saksa seltsi maja. Seepärast avati päev varem mälestustahvel Vana Tallina tänaval asuva maja seinal.
Tulevane kuulsus alustas juba kuueaastaselt juveliiri oskuste omandamist. Ta õppis Pärnus asunud spetsiaalses juveliirimeistrite koolis. Ka oma esimese ettevõtte rajas Gustav Fabergé Pärnusse.
Eile alustati Pärnus uuenduslikult ja endiselt priipääsmega aasta esimest kirjandusõhtut kohvikus Versus, mis on eelmisest kohtumispaigast oluliselt avaram ja mahutas vabalt ligemale 60 luule-, proosa- ja muusikahuvilist.
Andra Jõgis ja (:)kivisildnik Pärnu kirjandusõhtul Versuses. Foto: Urmas Saard
Õhtu läbiviimise poolelt osutus õnnestunud uuenduseks (:)kivisildniku ettepanek istuda laval kõrvuti esinejatega, neid kuulates, usutledes ja kontrollides ajalisest piirangust kinni pidamist. Kuna oma loomingut soovisid tutvustada paljud ja õhtu pidanuks mahtuma paari tunni sisse, eraldati kokkuleppeliselt igale autorile 10 minutit. Sellest omakorda pool aega kulus usutlusele, mis tegelikult kujunes (:)kivisildniku oskuslikul juhtimisel kõigiga sõbralikuks ja sisukaks vestluseks.
Esimesena võttis kõrgemale ehitatud põrandale tõstetud tugitoolis sõna Papa Janson, kes mängis ja laulis oma loodud lugusid.
Neljandast eluaastast luuletaja
Seejärel seadis ennast mugavalt istuma tuntud muinasjuttude vestja Jaak Känd, aga sedakorda ühtki muinasjuttu ei kuuldud. Selle asemel esitles ta oma debüütluuleraamatut “Iga päev, iga aasta”. (:)kivisildniku sõnul on Jaagu loetud luuletused kohati täiesti oivalised. „Sa oled viimasel aastal ikka väga ägeda progressi teinud. Kuidas sa seda teed?“
Veeteede Ameti teatel algavad jäämurdetööd Pärnu ja Liivi lahel 9. jaanuaril.
Alates 14. jaanuarist peab Pärnu sadamasse sisenevatel ja väljuvatel jäämurdja poolt teenindatavatel laevadel olema vähemalt jääklass 1C (Lloyd`s Register) või samaväärne teiste klassifikatsiooniühingute jääklass, peamasina võimsus mitte vähem kui 1600kW.
Pärnu lahel ja Liivi lahel hakkab riik jäämurdetöid tegema Veeteede Ameti mitmeotstarbelise laevaga Eva 316, mis ehitatud 1980. a Soomes Savonlinnas.
Varujäämurdjaks on 1995. a Turus ehitatud vedurlaev Protector. Omanikuga AS Alfons Hakans on algavaks jäämurdehooajaks sõlmitud riigihanke leping.
Jäämurdja Eva 316 Pärnu sadamas 2014. a märtsi keskpaigas. Foto: Urmas Saard →
Juba nädalapäevad ei pääse Pärnu talisuplejad niisama lihtsalt kaldaliivalt otse jõkke suplema. Iga päev võetakse mootorsaag ja lõigatakse paraja suurusega jääauk uuesti lahti.
Miinus 20 kraadi õhutemperatuuri Pärnus. Foto: Urmas Saard
Kui täna tund pärast keskpäeva Papiniidu silla lähedal asuvale supluskohale lähenesin, oli jäässe tehtud bassein taas külmas vees ujujatele ettevalmistatud ja Pärnu talisuplejate seltsi president Tõnu Kütt järsust kaldaservakust üles ronimas, saag näppus ja teisedki abilised järgnemas. Viimati kohtusime samas kohas 3 aastat tagasi 22. jaanuaril. Ilm oli samasugune päikseline, aga tänase -20 kraadi asemel näitas termomeeter üksnes mõned pügalad allpool nulli. „Tegelikult pole suurt vahet, kui palju kraade õhus on. Palju olulisem on tuulevaikus,“ selgitas Kütt, kes koos valgevenelase Nikolai Bribõlskiga kümmekond aastat tagasi selle paiga alaliseks talisupluse kohaks välja valis. Bribõlski on seltsi asepresident. Nagu tookordki, kinnitasid mehed nüüdki ühest suust, et talisuplus tekitab suurepärast heaolutunnet, toodab organismile ergutavaid hormoone ja ergastab mõttetegevust.
Kui 3 aastat tagasi oli Pärnus registreeritud talisuplejaid 15 ja teatava regulaarsusega talisuplust harrastajaid paarikümne ringis, siis nüüd nimetas Kütt sama arvu ligilähedast kahekordistumist. Praegugi moodustavad endiselt mehed enamiku, aga ka naiste osakaal on märgatavalt kasvanud.
Rahvusvahelise malesuurmeistri Paul Kerese pronksbüst kõrgub graniitsambal kunagise Pärnu poeglaste gümnaasiumi ees, sest 1934. aastal lõpetas ta sama kooli. Tippmaletaja tänasel sajandal sünniaastapäeval toodi juba aegsasti esimesed lilled ja süüdati väiksed küünlad. Pärast päikese loojumist läideti 64 suurt kauakestvat küünalt.
64 küünalt Paul Kerese mälestuseks tema sajandal sünniaastapäeval Pärnus. Foto: Urmas Saard
„Oli aeg, kui öeldi Eesti ja mõeldi Keresest,“ ütles suurt lillekimpu mälestusmärgi jalamile asetanud Pärnu abilinnapea Jane Mets. Veerand tundi enne kogunemist laoti 64 suurt küünalt maha ja Mets lubas kõigil kohale tulnud Kerese austajatel panna leegitsema vähemalt ühe küünla.
Mark Soosaar tuli kohale oma laternaga. Ta pakkus välja mõtte, et Pärnu koolides võiks olla üheks valikaineks male. Seda selleks, et Pärnust võrsuks lõpuks ka maailmameister. „Keresest oleks ju võinud saada maailmameister, kui mitte nõukogude võim ei oleks olnud nii halastamatu meie rahvusliku suurmehe suhtes. Kui Kremlist poleks antud käsku, et võitma peavad teised mehed, mitte Keres…“ Soosaar ei välistanud võimalust, et Kerese infarkti võiski põhjustada tema ebasoosingusse sattumine. Ta suri südamerabanduse tagajärjel 59 aasta vanuses 1975. aastal. Keres maeti suurte auavaldustega Tallinna Metsakalmistule.
„Seistes koolimaja ees, kus on õppinud meie rahvale väga paljud olulised inimesed, Eesti riigi loojad Päts, Vilms, Kuusner, terve plejaad kultuuriinimesi, mõtlen miks ei võiks praeguse nimetusega Kuninga tänava põhikooli vapi kujundiks olla malelaual seisev kuningas,“ tegi Soosaar ettepaneku. „Terve meie elu on üks malemäng, kaotuste ja võitudega käsikäes.“
Sõnavõtu järel mängis malekorüfee mälestuseks Keresest 6 aastat noorem Henno Sepp paarikümne kraadises külmas ühe suupillipala.
Narvas sündinud, lapsepõlve ja noorusaastad Pärnus elanud Keres püsis maailma absoluutses tipus aastakümneid. Rahvusvaheline maleföderatsioon kuulutas aasta 2016 Kerese aastaks. Keres on valitud Eesti 20. sajandi sportlaseks. Kunagise Pärnu Poeglaste gümnaasiumi esisel platsil avati malekuninga Paul Kerese auks büst 1996 a. augustis. Samba autor on Mare Mikof. Mälestusmärgi püstitamiseks asutati 1994. aastal Pärnu maleklubi eestvõtmisel Paul Kerese mälestusfond, mille kaudu koguti raha büsti saamiseks.
Eile toimus Pärnu Väärikate ülikoolis käesoleva õppeaasta teise semestri esimene loeng, millele eelnes TÜ Pärnu kolledži direktori Henn Vallimäe tervitussõnavõtt ja kümnendat aastat tegutseva ansambli Top Ten esinemine.
Lembit Roosimäe, Sindi gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, esineb Pärnu Väärikate ülikooli kuulajatele. Foto: Urmas Saard
Pärnu Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli meenutas, et Sindi Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe on varemgi auväärsele kuulajaskonnale Tervise saalis esinenud. Siis oli ta õpetaja Laurina viiulit mängimas. Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend ütles pisut naljatledes, et kuna suuresti Roosimäe eestvedamisel toimuvad Sindi ajalooklubi kogunemised ja paljud selle liikmed on samuti Väärikate ülikooli hoolsad kuulajad, siis võis toimunut pidada ka laiendatud ajalooklubi sündmuseks.
Küüditamises pole midagi uut
Roosimäe sündis väljasaadetud vanemate lapsena. Isa pani talle nimeks Lembit oma onu mälestuseks, kes langes Sinimägedes punaste vastu sõdides. Eestisse pääses poiss neljaselt. Seepärast isiklikke mälestusi pole palju, aga ta on suurt tööd teinud arhiividokumentidega ja seepärast tema teadmised ka väga väärtuslikud ning usaldusväärsed. Mälestustest siiski seda, et Eestisse saabujat võeti vastu ilmse jahedusega ja nimetati Venemaa eestlaseks. Aga ema ja isa jutust mäletab Roosimäe sooje sõnu sealsete Siberite asukate kohta. Nemadki olid kunagised väljasaadetud ja mõistsid eestlasi hästi.
Eesti Metodisti Kiriku Pärnu Agape kogudusel on saanud tavaks kutsuda kolmekuningapäeva jumalateenistusele inimesi kõigist teistest linna kirikutest ja palvelatest, et jagada kristlikus usuelus ühist osa erinevate tõekspidamistega usklike vahel.
Ansambel Valge vene esineb Agape kirikus. Foto: Urmas Saard
Lisaks üle linna paistvatele kõrgete tornidega kolmele kirikule on Pärnus veel päris suur hulk rohkem või vähem tuntud nimetustega pühakodasid. Tornideta Immaanueli, Saalemi ja teiste sarnaste kõrval on Agape kogudus üks linna tuntumaid, mis asutati 1921. aastal. Laiemale üldsusele sai ta paremini teatavaks üheksakümnendatel, pärast uue hoone valmimist Rääma männiku servas. Agape toetub ajaloolisele kristlikule traditsioonile ja kohtleb austusega oma naabreid teistes kirikutes.
„Pole teada, kui suursugune see tuleb, kui laiaulatuslikult teised kogudused saavad meie kutsele vastata. Teadaolevalt on vähemalt kahel suuremal Pärnu kogudusel ka oma tavajumalateenistus samal ajal,“ arutles pastor Tõnu Kuusemaa enne teenistuse toimumist. Külastasin taolist koguduste vahelist jumalateenistust esmakordselt. Polnud aimu, mida suursugune täpsemalt peaks antud juhul tähendama ja ei esitanud teadasaamiseks ka täiendavaid küsimusi. Lootsin seda ise näha ja paremal juhul ka kogeda.
„Käsitööplahvatus“ hõlmab kolme eripalgelist näitust, mis käsitlevad Pärnu käsitöö erinevaid aspekte.
Veisenahast joogipudel on vahatatud ja liivaga vormitud. Foto: Urmas Saard
Näitus “Loomast loodud” rõhutab loomsete materjalide olulisust meie käsitööpärandis. Väljapanek tutvustab loomset päritolu materjale nagu vill, nahk ja luu ning nendest materjalidest valminud unikaalseid käsitööesemeid. Näituse eestvedajad Liis Luhamaa ja Julika Roos on näitusele kokku koondanud Pärnumaa käsitöölised ning eelkõige ongi vaatluse all Pärnumaa taludest ja loodusest pärit tooraine ja sellest meisterdatud looming. Tänapäevase kõrval saab tutvuda ka ajalooliste käsitööesemetega, et meenutada meie esivanemate oskusi ja leidlikkust. Ekspositsioon kutsub austama loomseid ande ja pakub inspiratsiooni põnevate loomsete materjalide kasutamiseks.
„Puulased“ ehk Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli rahvusliku puutöö eriala lõpetajaid eesotsas juhendaja Meelis Kihulasega seavad eesmärgiks kasutada puitu just nii, nagu seda tegid meie esivanemad. Esemed on valminud masinaid kasutamata, soovides edasi anda traditsioonilise puutöö oskuseid. Lisaks esemelisele poolele toob näitus vaatajani puidutöö tehnoloogia ning kirjeldab selle käsitööliigi erinevaid tööetappe. Eksponeeritakse ka tööriistu ja puidunäidised.
Täna mälestati Vabadussõjas Eesti vabaduse eest võidelnuid. Pärnu Alevi kalmistul toimus Vabadussõjas langenute ausamba juures seisak, millega meenutati 1920. aasta 3. jaanuaril Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel kehtima hakanud vaherahu, mis tähistas Eesti täielikku võitu Vabadussõjas.
Pärjad Pärnu Vabadussõja monumendi jalamil. Foto: Urmas Saard
1919. a viimasel päeval jõuti Eesti ja Venemaa vahelistel läbirääkimistel vaherahu sõlmimiseni, mis nägi ette kahe riigi vahelisel rindejoonel sõjategevuse lõpetamist Eesti ja Nõukogude Vene rindel 3. jaanuaril 1920 kell 10.30. Kuu aega hiljem kirjutati Tartus alla rahulepingule, millega Vabadussõda lõppes Eesti võiduga.
Pikka traditsiooni au sees pidades asetasid relvarahu aastapäeval Pärnus Vabadussõjas langenute ausamba jalamile pärja maavanem Kalev Kaljuste, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Kaitseliidu Pärnumaa Maleva ja Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna esindatus. Arvukalt tuli kohale Eesti Lipu Selts oma liikmete ja lippudega. Tseremooniat juhtis Kaitseliidu Pärnumaa maleva kaplan Eduard Kakko.
„Võibolla see võitlusind saavutada midagi enneolematut oli kergem kui pärast seda vabadust hoida. Esimese iseseisvuse lõpul ei suutnud president mõista oma rahvast ja rahvas presidenti. Juba siis ei arvatud enam rahvast, kes oli vabaduse nimel verd valanud, enam midagi,“ hindas kaplan kriitiliste sõnadega Eesti poliitilist ajalugu ja leidis, et sarnaselt esimese iseseisvusaja lõpuga ei saa ka nüüd meie valitsejad rahvast aru ning kodanikud ei mõista enam oma juhte.
3. jaanuaril kell 10.30 tähistatakse vaikuseminutiga Vabadussõja relvarahu 96. aastapäeva ning mälestatakse Eesti vabaduse eest võidelnuid.
Kapten Viktor Arak on Eesti Vabaduse Risti kavaler, kelle kalmu hoiab korras ja süütab mälestuspäevadel küünla Sindi gümnaasium. Pildil kooli praegused vilistlased. Foto: Urmas Saard
Kaitseliidu malevad ja kaitseväe üksused asetavad sel puhul pärjad Vabadussõja mälestussammastele üle Eesti. Tallinnas asetab Vabadussõja võidusamba jalamile Kaitseliidu poolt pärja Kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Ilmar Tamm. Sõnavõttudega esinevad kaitseminister Hannes Hanso, Tallinna Reaalkooli õpilane ja Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja.
Pärnus toimub algusega 10.30 Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute ausamba juures mälestustseremoonia. Ausamba jalamile asetavad pärja maavanem Kalev Kaljuste, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Kaitseliidu Pärnumaa maleva ja Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna ning Eesti lipu seltsi esindajad.
Tänavu möödub 96 aastat hetkest, mil Eesti – Nõukogude Venemaa rindel vaikisid relvad. Eesti oli ohvrite hinnaga kindlustanud endale riigina püsimajäämise, öeldakse Kaitseliidu pressisõnumis. Vabadussõja lahinguväljadel oli langenud üle kahe tuhande võitleja, haavadesse-haigustesse suri teist sama palju. Ühtekokku kaotas Eesti üle kuue tuhande inimese surnuna, haavatuid oli kaksteist tuhat.
Tänast vaadet, mida Pärnu linnakividel ei näe, korvab rannaliiva ja kinnikaanetamata mere vahel valendav viirg.
Pärnu rand aasta viimasel päeval. Foto: Urmas Saard
Samavõrd, kuidas langevad pügalad miinuskraadide suunas, eemaldub aegamisi meri kuldse liivaga rannast. Päeval kõikus alanev meretase vahemikus +25 kuni +15 cm üle keskmise ja jätkab Pärnu Sadama andmeil jätkuvat langust veel päris pikalt. Lainetuse tulemusena on külmunud liivale jäänud maha pesulaua pinda meenutav väli. Pesulaud on ammugi muutunud unustusehõlma kaduvaks tarbeesemeks, aga loodus pole vaatamata oma näilisele heitlikkusele midagi kõrvale heitnud.
Piki rannariba kulgevad üsna laiad lumised vaalud tekitavad mulje, nagu oleks üksnes selles laiuses lund sadanud. Nii see muidugi pole olnud, aga jäise õhu ja vee koostöömõjul on loodus loonud sedakorda väga huvitava vaatepildi. Lained loksuvad laisalt jää-äärele.
6. ja 7. detsembri kardetud veetõus jäi õnneks olemata. Õnneks läks ka uisutajatel, sest surfikeskuse juures olev madal ala jäi merevee taganemise järel kenaks madalaks veekoguks, mis ära jäätunult muutus ideaalseks liuväljaks.
Ilmaennustajatelt aegsasti lubatud paraja tugevusega tuul sundis mere suunas astujat pisut looduse vägevusega jõudu katsuma, aga ka mitte ülemäära pingutama.
Esimesel jõulupühal Pärnu rannas. Foto: Urmas Saard
Mai tänava kohal oleva linnuvaatlustorni mineku mõttest tuli siiski poolel teel loobuda, sest edelakaarest puhuv tuul paisutab üsna kerge vaevaga vee madalamatele rannaniidu aladele ja nii kattus jupike kergliiklusteedki merevoogude virvendusega. Kingadega läbi ei läinud ja ega kummikutestki poleks abi olnud, sest pärast märja teekonna läbimist polnud võimalik väga pikalt mööda kuiva asfalti astuda. Võibolla kalamehe säärikud oleksid jätnud linnuvaatlustornini jõudmiseks jalad kuivaks. Imestasin, et kõigest 90 cm üle keskmise taseme tähendab mõnes kohas juba randa pääsemise tõkendit. Surusin kootud mütsi uuesti sügavamalt pähe ja pöörasin merele selja.
Seadsin sammud keskranna poole. Tervise kohal olevate lõugaste peale viib kõrgem laudtee ja sellel seistes oli põnev vaadata lohesurfareid. Normaalsetel aastatel lasevad surfarid sobiva tuule korral detsembris ennast lohetrapetsil vedada lumelauaga mööda valgeid välju. Aga tänavune aasta on kõiges täiesti peapeale pööratud. Kui muidu on talvistel surfaritel lumelauariietus või tunked, siis nüüd kattis nende keha suvine kalipso. Sõiduks sobiv tuulekiirus on vahemikus 4 kuni 25 meetrit sekundis. Kusagil selle keskmes täna sõidetigi.
Täna toimus jõululaat Pärnu Raeküla koolis, kus lisaks oma kooli 7 minifirmale ja töötubadele osalesid külalistena kõik Pärnu Ülejõe põhikooli minifirmad, üllatajana tuli kauplema ka Sindi gümnaasiumi õpilasfirma Säde.
Jõululaat Pärnu Raeküla koolis. Foto: Urmas Saard
„Selliselt suuremalt peame kooli õpilaslaata alles teist aastat. Varem oleme müüke teinud mingite teiste sündmuste, nagu reaalainete nädala või projektipäeva raames. Tänavu kutsusin külalistena osalemas ka kõik Pärnu Ülejõe põhikooli minifirmad,“ rääkis majandusõpetaja Kristi Suppi. Eelregistreerimise lehel on kirjas kokku 39 kaupleja nimetust. Kauplevad nii minifirmad kui töötoad. Junior Achievement Eesti kodulehelt saab teada, et minifirma on lihtsustatud variant õpilasfirma programmist, mis mõeldud ettevõtliku mõttelaadi arendamiseks ja ettevõtlusalaste põhiteadmiste andmiseks 7.-9.klassis.
Milles on siis töötubade erinevus? Suppi selgitas, et kui ametlikult registreeritud ÕF ja MF tegutsevad terve õppeaasta, siis töötoad on ühekordsed, konkreetseks ürituseks valmistunud meeskonnad. Suppi hinnangul oli väga suur abi töötubades osalevate õpilaste vanematelt. Õpetajatest abistas oma õpilasi Pille Nurk (3.a), kes on ka Pärnu Ülejõe Põhikooli MF L.A.M konsultant. Veel nimetas ta õpetajaid Anneli Kõrge (6.a), Sirle Sikk (6.b) ja Anu Helemäe (7.a).
Eile Pärnu Kaubamajaka kaubanduskeskuses peetud õpilaslaadal „Jäärmark“ osales 24 firmat.
Eliria Kaup (paremal). Foto: Urmas Saard
Laada toimumise valmistasid korralduslikult ette ja viisid läbi Pärnu Raeküla kooli üheksandate klasside 5 õpilast, keda omakorda abistasid veel 7 õpilast. Kogu meeskonnatööd juhtis kooli õpilasesinduse esimees Eliria Kaup (9. c). Organiseerimistöös oli peamiseks nõuandjaks majandusõpetaja Kristi Suppi, kelle algatusel alustati Pärnu Ülejõe gümnaasiumi abiturientidega ja nüüd pärast gümnaasiumiastme sulgemist võttis kaheksanda „Jäärmarki“ korraldamise üle Raeküla kool.
Kaubalettidel esmapilgul märgatust
Raeküla kooli MF Topsik leidlikud neiud kasutasid oma toote valmistamiseks tarbitud plastikpudeleid. Kaks pooleks lõigatud pudelit ühendati kinniseks topsikuks liite kohta liimitud lukuga. Keskkonnasäästlik materjali taaskasutus väärib alalist tunnustust. Žürii hindas parimat toodet minifirmade esimese koha vääriliselt.
Mihklikuul asutatud mittetulundusühing Avangard Galerii avas täna õhtul Pärnus Rüütli tänaval kuue maalikunstniku loominguga esimese näituse.
Avangard Galerii aadressil Rüütli 27, Pärnus. Foto: Urmas Saard
Näituse avamisel võtsid kunstnike ja kunstisõprade õnnitlusi vastu Marian Kivila ja Jan Leo Grau. Kivila sõnul valmistati näituse valik ette kuu ajaga. Seda tehti pärast põhitööd hiliste õhtutundide arvelt ja väsimusest hoolimata. „Näitus on improvisatsiooniline. Vaatamata teatavale kiirustamisele ei tähenda tulemus seda, et näitus kuidagi halb oleks. Improvisatsioonid ongi ju alati väga head. Performance-kunst ei ole väga pikalt läbi kalkuleeritud, vaid püüdsime õhust kinni kõige olulisema. Me ise oleme oma galeriiga alguses ja samas oleks huvitav jälgida, kuidas on tänased kunstnikud olnud alguses ja kuhu nad lõpuks välja jõuavad. Siin on võimalus arutleda inimese, aja, kvaliteedi ja põlvkondade vaheliste seoste üle,“ rääkis Kivila. Järgnevalt nimetas ta näitusel osalevaid kunstnikke.
Andrus Joonas on Edela-Eesti koolkonnast; Jan Leo Grau on iseõppija, kes vaatleb foto- ja maalikunsti suhet kaduvuses, tema juhuslikud mobiilivõtted jõuavad tundeliste lisanditega lõuendi kangale; Martin Saar tuli hiljuti New Yorgi kunstiakadeemia magistrantuurist Eestisse tagasi; Alina Orav on praegu Vancouveris elav noor maalikunstnik, kes lõpetanud Eesti kunstiakadeemia; Liis Koger esindab noorema põlvkonna abstraktsionismi ja Billeneeve tuleb samuti siinse Edela-Eesti koolkonna kogemustega.
Täna esines TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikoolis selle aasta viimase loenguga Lagle Parek, kes rääkis kultuurilooliste peatustega palverännaku võimalikkusest Piritalt – Vana Vastseliina.
Lagle Parek. Foto: Urmas Saard
Oodates Lagle Pareki saabumist Tervise kultuurikeskusesse, tekkis vestibüülis hetkeline nõutus küsimuses, millise tiitliga oleks kõige sobilikum auväärset külalist auditooriumile esitleda? Muidugi on ta ühiskonnategelane ja paljudest eluettappidest võiks teda esiletõstvalt nimetada ka endiseks siseministriks. Aga talle endale meeldib ennast nimetada kloostri sõbraks. Parek ei ole birgitiinide ordu liige, aga on ilmikuna sidunud oma elu Pirita kloostriga alates selle taastamisest saadik. Just töö siseministri ametis viiski teda kokku ülemabtissi ema Teklaga ja sealt edasi kulges sõprus kloostriga üha suuremas vaimses sügavuses.
„Sadade aastate eest võtsid mungad ette palverännaku Padiselt Harju-Madisele,“ tõi Birgitta õdede sõber Lagle Parek näite ajaloost, mille vastu näib tal eriline huvi olevat, iseäranis siinse Maarjamaa vastu. Võimalik, et säärane huvi on pärandus tema emalt Elsbet Parekilt, kes oli omal ajal Pärnu muuseumi direktor. „Umbes kolm aastat tagasi tekkis mõte, et miks ei võiks võtta ette palverännakut põhjarannikult ja minna Vahtsõliina püha krutsifiksi juurde? Pirita ja Vana-Vastseliina on Eestis kaks ainsat paika, kus saadud paavstilt erinevatel aegadel õiguse indulgentse müüa.”
Täna ennelõunal kogunesid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli vabatahtlikud abilised kolledži avarasse vestibüüli, kus pikk laud kaeti nende endi poolt valmistatud hõrgutistega.
TÜ Pärnu kolledž. Foto: Urmas Saard
Taoline jõulukuul kogunemine hommikukohvile on saanud iga-aastaseks sündmuseks, kus traditsiooniliselt tervitab Väärikate ülikooli ellukutsuja ja projektijuht Mari Suurväli kõiki oma vabatahtlikke abilisi, samuti oli kohal ka kolledži direktor Henn Vällimäe, et osavõtlikke inimesi tänada. Erilise kiituse pälvis Mari Suurväli. „Kui meil Mari taolist ülientusiastlikku inimest poleks olnud, pidanuks ta välja mõtlema, aga nüüd puudub selleks vajadus,“ ütles direktor humoorikalt kujundlikus pildis.
Suurväli meenutas 2010. a kolmekuninga päeval toimunud esimest õppepäeva, mis tookord toimus kolledži sajakohalises auditooriumis. Kaugemalt tulnud 50+vanuses õpihuvilised saabusid majja ettenägelikult juba paar tundi varem. Ilma istekohata jäämise võimalus oli suur, sest Suurväli sõnul sai juba 2009. a lõppevatel päevadel selgeks, et kolledži suurima auditooriumi täituvus ei luba rohkem soovijaid eelregistreerida. Kuna huvilisi saabus kavandatust kaks korda rohkem, otsustati käigult ka kõrval olev ruum kasutusele võtta ja esimene õppepäev korraldati videoülekande abil kahes ruumis üheaegselt. Sellise korraldusega tehti Pärnu kolledžis ajalugu, sest sarnaselt toimiti tolle hoone katuse all esmakordselt.
Kui eelmisel õppeaastal lõpetas Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi viimane lend, tekkis minul kui õpetajal küsimus, kas ka Jäärmark lõpetab? Tänaseks on kahtlused hajunud!
Kristi Suppi, foto erakogust
Juba 23 aastat on Eestis tegutsenud SA Junior Achievement Eesti, kes tegeleb mini- ja õpilasfirmade programmidega, et ettevõtlus- ja majandusõpe oleks kättesaadav Eesti koolides. Pärnumaa koolid on aktiivselt haakunud nende programmidega algusest peale. Alles käesolevast aastast on hakatud ka riiklikul tasandil hoogsalt ettevõtlikkust ja ettevõtlusõpet toetama.
Kaheksa aastat tagasi tekkis idee, et kui meil on nii palju õppefirmasid, siis miks mitte pakkuda neile võimalust müüa oma tooteid ka kodulinnas? Kas seda peaksid organiseerima ainut õpetajad? Aga miks mitte anda võimalust õpilastele endile organiseerimiskogemuste saamiseks? Nii sündis üritus „Jäärmark“ – õpilaste projektimeeskond korraldabki müügipäeva „õpilastelt õpilastele“, kus saavad osaleda nii mini- ja õpilasfirmad, kui ka nooremad õpilased oma töötubades valminud toodetega, olgugi, et nende vanus ei luba veel õppefirmat luua.
Õnneks jäi prognoositud veetõus, 189,7 cm üle nulli, Pärnus tulemata. Õhtul kella 10 ja 12 vahel püsis vesi küll üle kriitilise 160 cm, aga see veel tõsist üleujutuse ohtu ei kujutanud. Täna hommikul poole viie paiku valitses samuti oht tõusta kriitilise piirini, aga jäi siiski sellest mõnevõrra allapoole. Viimati tõusis merevesi korraks üle 160 cm 4. detsembri keskööl vastu 5. kuupäeva.
Praegu näitab Pärnu Sadamas meretaseme mõõtmine vee alanemist ja prognoositult langeb homme kella viieks kuni 45 cm pealpool nulli.
Fotod on tehtud eile õhtul ajavahemikul poole kümnest poole kaheteistkümneni Pärnu jõe vasakkaldal Papiniidu ja kesklinna sildade vahelisel alal.
Veetõus Pärnu kesklinna kai ääres 6. detsembri õhtul kella 23 paiku. Foto: Urmas Saard →
Laupäeval, 5. detsembril, peetakse Junior Achievement Eesti SA egiidi all väga pika traditsiooniga õpilasfirmade laat „Pärnumaa jõulud“, mida korraldatakse koostöös Pärnu kolledži, Pärnumaa majandusõpetajate ainesektsiooni ja Eesti ettevõtlusharidus Seltsiga.
Teisi Kirimägi Häädemeestelt osales mullu õpilasfirmade laadal “Pärnumaa jõulud” ja kauples tänavu veebruaris ka Rocca al Mare kaubanduskeskuses Euroopa laada õigustega õpilasfirmade laadal. Foto: Urmas Saard
Õpilasfirmade laada pidulik avamine toimub kaubanduskeskuse Port Artur 2 aatriumis keskpäeval, müük algab kell 11.00 ja kestab 15.30-ni. Laadale registreerus kuuest maakonnast 78 õpilasfirmat. Tegemist on tõeliselt äriliste ettevõtmistega, kus noortel tuleb oma ettevõtluses arvestada müügist saadava sissetuleku kõrval ka otseste kulutustega. Nii näiteks tasutakse 80X80 cm suuruse müügikoha eest 8 eurot, mille eest saab lisaks veel osaleja infomapi, lõunasöögi ja õpilasfirma nimesildi. Kaugemalt tulevad noored peavad välja käima paarkümmend eurot öömaja eest ja muidugi maksma transpordi maksumuse. Hea, kui omavalitsused toetavad. Kahjumiga ei taha keegi kaubelda ja seepärast mõeldakse alati väga hoolega, millist kaupa või teenust loodetavale ostjale pakkuda. Lisaks rahalisele tulule motiveeritakse noori ettevõtjaid ka mitmesuguste preemiatega. Autasude välja selgitamiseks teevad seegi kord vastutusrikast tööd mitmesuguste erialade inimesed. Hindamine toimub kahes astmes: eraldi põhikooli minifirmadele ja gümnaasiumi õpilasfirmadele. Tunnustatakse parimaid müüjaid, müügikoha kujundajaid, innovaatilisemaid tooteid ja teenuseid, Ka paljud toetajad jagavad veel täiendavaid eripreemiaid.
Tänane esimene adventpüha algas Eliisabeti kirikus hommikuse missaga. Päeva teisel poolel toimus tunni kestel kaunimate advendi- ja jõululaulude laulmine. Kohe selle järel jalutati kiriku juurest läbi Rüütli tänava Rüütli platsile.
Enn Auksmann (paremal) annab tule Torrimile ja Kosenkraniusele. Foto: Urmas Saard
Kõige ees sammus laterna tulega teed valgustades EELK Pärnumaa praost Enn Auksmann, kes oli riietunud valgesse rüüsse. Tema kõrval astus küünaldega koguduse diakon ja peaorganist Jaanus Torrim, vaimulike taga Korstna talu hobuvankril jõuluvanad. Muist jõuluvanasid jalutasid vankri järel koos Janne Ristimetsa tantsulastega ja nende järel omakorda suur hulk kirikulisi.
Õpetaja Enn Auksmann pöördus Rüütli platsile kogunenud rahva poole mõttega imest, mida Issanda tulemise ajal oodatakse. „See on Jumala inimeseks saamise ime, mille läbi meid inimlapsi ülendatakse Jumala lasteks,“ kõneles Auksmann, kes soovis, et jagatav tuli ei kõrvetaks, vaid soojendaks, et ei pimestaks, vaid valgustaks. Ta palus võtta selle soojendava valguse oma südamesse.
Joosep Tammo pälvis Eesti Kirikute Nõukogu oikumeenilise aastapreemia, mis antakse üle 17. detsembril Pirita kloostris toimuval nõukogu korralisel töökoosolekul.
Joosep Tammo. Foto: Urmas Saard
19. novembril peetud Eesti Kirikute Nõukogu korralisel töökoosolekul otsustati 2015. aasta oikumeeniline aastapreemia anda pastor Joosep Tammole, kes oma isiku ja tegevusega on kehastanud Kiriku kui Kristuse Ihu ühtsust selle mitmekesisuses ning edendanud seeläbi Eesti ühiskonna arengut erinevates eluvaldkondades, öeldakse pressisõnumis.
Tammo on olnud Eesti Kirikute Nõukogu asepresident aastatel 1995–2013 ja ligemale paarikümne aasta jooksul sama ühenduse komisjonide liige, samuti täitnud haridustoimkonna konsultandi ülesandeid kuni käesoleva aasta sügiseni.
Hinnatud tegevpedagoogina on tema kompetentsi kaasatud kristliku hariduse kontseptsiooni ja kristlike koolide kujunemisel Eestis. Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis on ta õpetanud religioonilugu, filosoofia ajalugu ja eetikat. Tammo on õppejõud Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris ja pidanud loenguid mitmes kõrgkoolis. Ta on tuntud mitme raamatu ja paljude artiklite autorina.
Fotod meenutavad eelmise aasta lumerohket 21 novembrit, kui Pärnus Nurme tänaval kasvanud umbes 14 meetri kõrgune hõbenulg paigutati jõulukuuseks Keskväljakule.
