Eilsel TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli loengul rääkis linnapea Romek Kosenkranius Pärnu lähiaja arengutest ja vastas paljude kuulajate küsimustele.
Miks peaksime midagi üldse muutma? Probleemid, mis nõuavad lahendust? Toimuvad muutused ühiskonnas ja piirkondade võitlus elanikkonna olemasolu eest, inimeste ootuste kasv elukeskkonnale. Need ja mitmed teised märksõnad leidsid linnapea esinemises käsitlemist. Kui Kosenkranius küsis kohe jutu alguses arvamusi lahendust nõudvate probleemide kohta, siis kõige esimesena hõigati saalist Pärnu Vana turu ümber tuure koguva segase loo selgitamise vajadust. Hiljem turgu enam ei mainitud ja küsimuste vooruski selle kohta küsimusi ei esitatud.
Elavamaks vestluseks läks saali ja esineja vahel siis, kui jutt puudutas käimasolevat haldusreformi. Kosenkraniuse hinnangul on praeguseks Pärnu ja selle lähivaldade piirid väga hägustunud. Elatakse linna lähiümbruses, tööl käiakse Pärnus või vastupidi. Omavalitsuse peamine tulubaas oleneb sellest, kus töötav elanikkond on sissekirjutatud. Kui Pärnu loob uusi võimalusi täiendavate töökohtade tekkimise jaoks ja tööjõud elab väljapool linna, siis lähebki linna jaoks oluline üksikisiku tulu Tahkuranda, Paikusele, Saugasse, Audrusse või veelgi kaugemale.
Küsimusi esitati seinast seina. Mis saab Vana-Pärnu kalmistu Sauga jõe äärsest piirkonnast, kus kirstude otsad paistavad kaldajärsakust välja? Kosenkraniuse sõnul seisab asi Muinsuskaitseameti taga. „Muinsuskaitseamet on väga jäärapäiselt nõudnud seal enne kaldakindlustuse ehitamist arheoloogilisi uurimusi. Selleks tuleb eelnevalt sinna rajada punnsein, et oleks võimalik arheoloogilisi kaevamisi toimetada. Siiamaani on Muinsuskaitseamet sellistest rahadest keeldunud, sest projekti maksumus küündib tuhandetesse. Päris täpselt ei oska praegu peast öelda.“
Küsimus muuli ja selle ümbruse korrastatuse kohta, samuti Ranna pargi valgustatusest samas piirkonnas? „Ranna valgustust tehakse Euroopa Liidu vastavast meetmest. Projekt on olemas ja ehitamist alustatakse pärast meetme otsuse langetamist. Muulid on antud 50-ks aastaks Pärnu Sadamale, kui jõe ühe osana, kasutada. Lepinguliselt on muulide korrashoid pandud Pärnu Sadamale kohustuseks. Sadam on lubanud vajalikke töid teostada igal aastal tähtajaga 15. maiks. Talvekuudel kannab jää prahti muulide vahele ja liigutab kivisid. Kevadel saavad talvised pahandused kõrvaldatud.“
Millal saab Pärnu uue silla? Tartu on saanud juba 3 silda, Pärnu samal ajal mitte ühtegi. „Ennustan, et Pärnu enne aastat 2018-2019 kindlasti mingit silda ei saa. Silla ehitus, mis oli planeeritud Aia ja Raba tänavate vahele, maksaks umbes 22 kuni 25 miljonit eurot, mida linnal kuskilt võtta ei ole.“ Kuidas Tartu raha sai? „Tartu sai raha seetõttu, et neil on väga tublid esindajad Riigikogus, kes kauplesid eurorahad peale. Valitsus on kogu aeg väga Tartu poole kaldu. Uurisin ministeeriumist veel üht võimalust ja põhimõtteliselt võib osutuda mõeldavaks ehitada sild riigimaantee võrgu koosseisus. Aga täna selleks veel kindlust ei ole.“
Millal avatakse parkimismaja? „Küsida tuleb Port Artur Gupi käest. Linnavalitsus väljastas kasutusloa augustis 2013 ja parkimismaja omanik oleks võinud näiteks sama aasta 1. septembril tõkkepuud üles tõsta ning hoone üldisesse kasutusse anda. Küsisin omanikelt, mida saab linn selleks teha, et parkla avataks? Vastati, et kui linn lubaks parkimismaja ühendamiseks Port Artur kahega ehitada galerii. Andke mulle andeks, aga mina olen sellega nõus. Võibolla see kõigile ei meeldi, aga äkki siis läheb parkimismaja laht.“
Küsimus Rimi laienemisest? „Tahetakse laiendust Ülejõele, bussijaama vastas oleval Lepa majana tuntud kinnistule, räägitud on huvist Port Arturi kaubanduspinnal. Nüüd on sõlmitud leping Pärnu Vana Turuga,“ vastas Kosenkranius.
Urmas Saard