Pärnu koolidele luuakse ühist vilistlasidentiteeti „Õppisin Pärnus“

Augustiarvamus on populaarse tänavafestivali Augustiunetus eriprogramm, mis soovib Pärnusse tuua arvamusfestivali vaimu. Sel talvel taasloodud Pärnu Ühisgümnaasiumi Vilistlaskogu alustab uute vilistlastraditisoonidega, kutsudes üles looma avalikku arvamusruumi ja andma panus oma väärtuste hoidmisse.

Augustiarvamus toimub 1875 aastal valminud hoones, kus praegu tegutseb Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, aga mis enne I maailmasõda oli haridustempliks kõigile, kes Pärnust ülikooli läksid Foto Urmas Saard
Augustiarvamus toimub 1875. aastal valminud hoones, kus praegu tegutseb Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, aga mis enne I maailmasõda oli haridustempliks kõigile, kes Pärnust ülikooli läksid. Foto: Urmas Saard

Augustiarvamus toimub 1875. aastal valminud hoones, kus praegu tegutseb Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, aga mis enne I maailmasõda oli haridustempliks kõigile, kes Pärnust ülikooli läksid. Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlaste hulgas on palju eesti rahvusmõtte sõnastajaid ja Eesti Vabariigi loojaid. Aldur Vunk küsib: „Kas annab selle kooli mudel ja eeskuju ka praktilist teavet tänapäeva koolikorralduse planeerimisel (kui me üldse vajame uusi konstantinpätse ja jürivilmse)?

Pärnu koolivõrk on läbinud mitmeid reforme, paljud koolid on liidetud teistega, mitmed lihtsalt suletud. Marit Raidi küsib: „Mis saaks, kui luua reformidest räsitud Pärnu üldhariduskoolidele ühine vilistlasidentiteet ja koguda ideid, millised traditsioonid, eesmärgid ja suunad saaks olla ühised kõigile Pärnu üldhariduskoolide vilistlastele. Kuidas saavad linna ja maakonna arengusse panustada need vilistlased, kes tunnevad, et käes on tagasi andmise aeg?“

Reorganiseeritud Pärnu VI Keskkooli vilistlane Rainer Toome arvates, võiks olla võimalus ja põhjus kodulinnas taas kokku saada, olenemata, millise kooli vilistlased me oleme. Peab muutuma linn koos aja ja inimestega ning kujundama endale maine, kuhu on alati tagasi oodatud kõik Pärnus õppinud inimesed.

Loe edasi: Pärnu koolidele luuakse ühist vilistlasidentiteeti „Õppisin Pärnus“

Neli Lõõtsavägilast kümne pilliga Sindis

Lõõtsavägilased Rasmus Kadaja, Tobias Tae, Andres Eelmaa ja Margus Põldsepp avasid Sindis käesoleva aasta suvekontsertide sarja linna seltsimajas.

Lõõtsavägilistega on Sindi seltsimaja trepil liitunud ka laulja Ilme Prenge ja seltsimaja juhataja Anneli Uustalu Foto Urmas Saard
Lõõtsavägilistega on Sindi seltsimaja trepil liitunud ka laulja Ilme Prenge ja seltsimaja juhataja Anneli Uustalu. Foto: Urmas Saard

Tänaseks kavandatud selle aasta esimene suvekontsert pidanuks linnarahva ootuste kohaselt toimuma Kiriku pargi varjuliste puude all. Paraku heitliku meelega ilm ei lasknud helitehnikat lageda taeva alla tuua, sest puudus teadmine, kas keset kontserti võib taas vihmasahmakas kaela sadada. Kuigi eelnevalt anti teada võimalikust kontserdi asukoha vahetusest, tekitas see ikkagi mõningast segadust. Osa inimesi kogunes parki, teised läksid aegsasti seltsimajja. Et ka pargis oodanud rahvas ansambli Lõõtsavägilased kontserdist päris ilma ei jääks, alustati esinemisega kümmekond minutit hiljem.

Noortest muusikutest sõnakam pilli- ja laulumees Andres Eelmaa ütles Lõõtsavägilasi tutvustades, et nende ansambel asutati 2013. aasta jõulukuul. Lõõtsavägilaste sünnipäevaks arvatakse siiski järgmise aasta 29. jaanuari, kui toimus ansambli esimene ametlik proovimäng. Ansamblis mängib kolm noorhärrat. Noorim on 13-aastane Tobias Tae (lõõts, järellaulja), vanuselt järgmine 15-aastane Rasmus Kadaja (lõõts, järellaulja) ja vanim 16-aastane Andres Eelmaa (lõõts, basskitarr, eestlaulja). Kolmekesi omandavad nad muusikalist vilumust ja teadmisi Karksi-Nuia Muusikakoolis, mille direktor on Margus Põldsepp. Tema on ka noormeeste juhendaja.

Loe edasi: Neli Lõõtsavägilast kümne pilliga Sindis

Avagem enam oma koduväravaid,
et linlased saaks maale tulla

Ühispilt Tahkuranna ausamba jalamil.
Ühispilt Tahkuranna ausamba jalamil.

Kolmandal üle-eestilisel avatud talude päeval pakkus loodus ühe ilusama päeva juulis. Talude ja ettevõtjate arv on aasta-aastalt suurenenud. Kuna Pärnumaa on üks aktiivsemaid piirkondi, mis pakub võimalust avatud talude külastuseks, siis  Vigala 43liikmelise reisirühmana haarasime kinni võimalusest olla naabrite mail ja lõpetada ringsõit Tahkurannas Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi sünnipaigas ja kuulda monumendi valmimislugu.

Raudkivid Pätsi momumendi jaoks korjati sealt samast Tahkuranna põldudelt samba valmistamiseks.  Austust ja lugupidamist vääriv külastus kunagise presidendi vastu on inimlik Eesti Vabariigi 100. aastapäeva künnisel. Kasvav huvi avatud talude vastu näitab, et eesti inimene hoolib maaelust ning ehedast toidust. Teisalt on maaeluminister Tarmo Tamm toonud koolikavasse strateegia, mille eesmärk on suurendada laste puu- ja köögivilja- ning piima ja piimatoodete tarbimist. Siia võib lisada C. R. Jakobsoni öeldu: „ See rahvas üksi võib oma vabaduse peale julge olla, kellel liha ja leib omaenese päralt on.” Ringsõit hõlmas kuute talu.

Hommikune kohtumine Reet Karukäpa õuel
Hommikune kohtumine Reet Karukäpa õuel

Esimeseks vastuvõtjaks oli Reet Karukäpp Kilksamal. Perenaise elus on üks ajalooline fakt: ta on sündinud 17. juunil 1940, päeval, kui Nõukogude väed tungisid Eestisse. Enne lõunat oli Eesti Vabariik, pärast lõunat hoopis teine riik. Reet Karukäppa on teadus alati paelunud, ta omandas doktorikraadi geoloogias. Meile tutvustas ta talu tagasisaamise lugu. Keerulised olid maaparandustööd vanade rebasefarmimüüride vahel. Teisalt on maa seal väheviljakas. Seepärast peab Karukäpp õigemaks kasvatada mustsõstart. Sel aastal rikkus kevadkülm hea saagi võimaluse. Mustsõstar on inimese tervisele hea.  Loe edasi: Avagem enam oma koduväravaid,
et linlased saaks maale tulla

Paikusel loovutasid maaomanikud kergliiklustee ehitamiseks maad

Algselt Pärnumaale Paikuse valda kavandatud kolme kilomeetri pikkuse kergliiklustee asemel ehitatakse käesoleval suvel valmis umbes kolmandiku võrra lühem tee, mis ulatub kuni Seljametsa lasteaiani.

Seljametsa kergliiklustee ehitus Foto Urmas Saard
Seljametsa kergliiklustee ehitus. Foto: Urmas Saard

Väljakuulutatud hankega ehitamise õiguse võitnud AS TREF Nord oli tänaseks jõudnud mulla eemaldamisega Põlendmaa teeristist mööda. Kahe kilomeetrise lõiguga alustati Sinioja teeristist. Tee süvendisse veetakse aluspinnaseks liiva. Paralleelselt käib ka valgustuse ehitus.

Tee ehitamine sai võimalikuks tänu omanikule, kes loovutasid tasuta maanteega piirneval alal neile kuulunud maad. Kuna üks omanik keeldus oma maad 140 meetri pikkuselt ja 11 meetri laiuselt tee ehitamiseks andmast, jääb esialgul populaarse Seljametsa karjääri supluspaigani kergliiklustee rajamata. Täna ütles Paikuse vallavanem Kuno Erkmann, et kindlasti tahetakse tuleval aastal projektiga jätkata ja selleks otsitakse senisest kavatsusest erinevaid võimalusi. Võimalik, et kergliiklusteega minnakse edasi teiselpool maanteed.

Hetkel on lahtine ka EAS-ilt taotletav toetus, aga Erkmann loodab siiski raha saada. Projekti maksumus on 395 000 eurot, millest vald tasuks 85 500 eurot.

Loe edasi: Paikusel loovutasid maaomanikud kergliiklustee ehitamiseks maad

Lilled vajavad pidevat hoolt ja kaitset varganägude eest

Nii Sindis kui Paikusel on Kase aiandi hooldada kõik rippanumates ning kastides tänavapilti kaunistavad suvelilled.

Kardo Kase kastab Sindit kaunistavaid lilleampleid Foto Urmas Saard
Kardo Kase kastab Sindit kaunistavaid lilleampleid. Foto: Urmas Saard

Et suvelilled püsiksid kogu suve värskelt ilusatena, peab neid sageli kastma ja kindlate vaheaegade tagant väetama. Sindis tegutsev Kase aiand on lillelise silmailu ette kasvatanud, välja toonud ja püsivalt selle eest hoolt kandmas.

Sindis on õielisi ampleid ehk rippanumaid kolmekümne ringis, umbes sama palju ka lillekaste. Paikusel paarkümmend amplit rohkemgi, kaste paarikümne ümber. Kase aiandi perefirma agronoom Kardo Kase nimetab ennast tagasihoidlikult lihtsaks töömeheks, kes iga kolme päeva järel kõiki lilli kastmas käib. Selleks otstarbeks valmistas ta spetsiaalse agregaadi, millega saab hästi hõlpsasti kasta.

Lilletaimi on Sindis ja Paikusel kahesuguseid: surfiiniad ja pelargoonid. Surfiinia ehk ripp-petuunia õitseb väga pikaajaliselt. Kasvukohtadena sobivad nii poolvarjulised kui päikeselised paigad.

Loe edasi: Lilled vajavad pidevat hoolt ja kaitset varganägude eest

Kuidas Arnold uue koduga koduneb

Arnold vajutas arvuti klaviatuuril õiget nuppu, mille tulemusena üleslaaditud fotode töötlemine muutus hetkega oluliselt hõlpsamaks. Polnud sellest võimalusest teadlik. Veel vähem võisin aimata, et Arnoldist võiks kunagi ka nimetamisväärset kasu tõusta. Sai ta turvakodust oma hoole alla võetud ikka seepärast, et Merle oskas poisi nõnda meeldivaks rääkida.

Arnoldi hommikune ärkamine Foto Urmas Saard
Arnoldi hommikune ärkamine. Foto: Urmas Saard

Arnoldi asemel eelistasid Merle ja Edit teda poisiks kutsuda. Et poiss tegelikult veelgi meeldivamaks osutub, seda ei osanud enne silmast silma kohtumist oodata.

Kõige rohkem kõhkluseid tekitas Arnoldi vanus. Arvasin, et aastatega välja kujunenud harjumused ei pruugi kõiges meie perele vastuvõetavad olla ja nende muutmist ei pidanud võimalikuks. Õnneks osutus peamine kõhkluste tekitaja asjatuks, sest Arnold on sellisena nagu ta on, isegi väga vastuvõetav. Selget umbusku ja kahtlusi äratas siiski sünnitunnistusele kirjutatud sünnidaatum. Tema aastaid arvestades eeldasin, et poiss on juba poisikese tempudest välja kasvanud, maha rahunenud ja mängulust ununenud noorusradadele. Paraku vedas eelarvamus eksitusse. Olen rõõmsalt üllatunud, kui Arnold võtab nõuks keset päeva, sagedamini siiski pimeduse saabudes ei millestki lustima asuda. Kaltsuvaibad libisevad sel juhul hoobilt sinna, kus need ei peaks olema. Voodikate kerkib ja selle alla jääva tunneli lagi pöördub järgmisel hetkel pahupidi. Mõnemeetri kõrgune hüpe ahju otsa poleks mulle jõukohane, aga temale kergelt virgutav liigutus. Kardinapuu serval tapsimine ja selle lõpus ümberpööramine on tema jaoks lõbus kehaline harjutus.

Loe edasi: Kuidas Arnold uue koduga koduneb

Nurgakivi Pärnu bussijaamale

Pärnu ühistranspordi keskterminali hoonele asetatud nurgakivi pidulik tseremoonia leidis aset kapsli betoneerimisest sadakond meetrit eemal asuvas kohas, kus 1896. a 5. oktoobril väljus esimene rong Pärnust Valka.

Andrus Kärpuk, MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juhatuse liige, tutvustab Pärnu bussijaama nurgakivi kapsli sisu Foto Urmas Saard
Andrus Kärpuk, MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juhatuse liige, tutvustab Pärnu bussijaama nurgakivi kapsli sisu. Foto: Urmas Saard

Täna keskpäeval kogunesid pärnakad Ringi tänavale, mille ääres elanud omaaegne Pärnu linnapea Oscar Brackmann lubas raudtee rööpad ja jaamahoone ehitada oma maja ette. Nüüd meenutab Pärnu esimese raudteejaama asukohta Baltimaade vanim auruvedur, mis ehitati 1911. aastal ja oli kuuekümnendate alguseni Kundas kasutusel. Alates 2006. aasta novembrist eksponeeritakse Lavassaare raudteemuuseumi vedurit ja selle järele haagitud vagunit kunagise jaama asukohas.

Lähema poole aasta pärast enam Brackmanni maja bussijaama teenindamiseks ei vajata ja 2019. aastal katkeb vähemalt seitsmeks aastaks 120 ja rohkem aastat kestnud pidev rongiliiklus Pärnus. Sealsamas lähedal asub ka Eesti Vabariigi väljakuulutamise monument. Nende kolme sümboolset tähendust omava mõtte kokkupuute punktis leidiski aset sündmus, mida sooviti suurejoonelisemalt ära märkida.

Loe edasi: Nurgakivi Pärnu bussijaamale

Piltuudis Valgeranna tee viimase osa ehitusest

Maanteeameti teatel alustati juuli algul Pärnumaal Audru vallas Valgeranna tee 1,7 kilomeetri pikkusel lõigul kergliiklustee ehitust.

Valgeranna kergliiklustee ehitus Foto Urmas Saard

Valgeranna sillast ranna parklani rajatava kergliiklustee valmimise järel saab peatselt jalgrattaga turvaliselt Pärnust Valgeranda sõita. Tee-ehitust rahastatakse Euroopa Liidu meetmest, mis toetab kesklinna ümber paiknevate elamupiirkondade ühendamist linnaga.

 

 

Valgeranna kergliiklustee ehitus. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Piltuudis Valgeranna tee viimase osa ehitusest

Weekend suurendab rongiliikluse sagedust Pärnuga

Seoses 3.-5. augustil Pärnu Weekend Festival Baltic toimumisega sõidab festivalilinna rohkem ronge.

Pärnu Kaubajaama peatus Foto Urmas Saard
Pärnu Kaubajaama peatus. Foto: Urmas Saard

Festivali külastajate mugavamaks sõidutamiseks toimuvad lisareisid 3., 4. ja 6. augustil Tallinn-Pärnu liini mõlemal suunal.

Neljapäeval, reedel ja pühapäeval on kell 13:33 Tallinnast väljuv Rapla reis pikendatud Pärnuni, kuhu saabub Raplast vahepeatusteta kell 15:49.

Pärnust Tallinnasse väljub rong samadel päevadel kell 16:10 ning jõuab pealinna kell 18:29, läbides vahemaa Pärnust Raplani peatumata. Raplast Tallinnani peatub rong kõigis jaamades.

Festivali ajal on käigus ka kõik tavapärased ja suvehooajaks lisatud Tallinn-Pärnu liini reisid.

Täpsemad sõiduajad leiab Elroni sõiduplaani otsingust alates 27. juulist.

Samal teemal:

Rongiga Viljandi pärimusmuusika festivalile Foto Urmas Saard

 

 

 

Viljandi pärimusmuusika festivali ajal sõidab Viljandisse rohkem ronge

Austati Pärnumaa parimat põllumeest, õpetajat, noorettevõtjat

Avatud talude päeval Kurgja talumuuseumi peamajas toimunud pidulikul kogunemisel anti Carl Robert Jakobsoni konkursi tänavustele laureaatidele üle preemiad.

Vasakult Pärnumaa parim õpetaja Lembit Roosimäe, parim põllumees Mihkel Vainula, Pärnu Postimehe eripreemia laureaat Kadi Ruumet Foto Urmas Saard
Pärnumaa parim õpetaja Lembit Roosimäe, parim põllumees Mihkel Vainula, Pärnu Postimehe eripreemia laureaat Kadi Ruumet. Foto: Urmas Saard

Jakobsoni konkurssi viiakse läbi alates aastast 1987. Sedakorda pälvisid rahalise preemia, tänukirja ja pronksist nimitegelase bareljeefiga lauamedali, mille puitalusel tunnustatud isiku nimi koos ametinimetuse ja kuupäevaga, Pärnumaa parim põllumees Mihkel Vainula ja õpetaja Lembit Roosimäe. Pärnu Postimehe eripreemia vääriliseks tunnistati ettevõtja Kadi Ruumet.

Autasud andsid üle Jakobsoni sihtasutuse nõukogu esimees Rein Kõgel, nõukogu ja žürii liige Jaanus Männik, Pärnumaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Lauri Luur, Pärnu Postimehe peatoimetaja Merili Nikkolo.

Vainula pereettevõte OÜ Helgi ja Pojad, kus ta ise on tegevjuht, harib ümmarguselt tuhandet hektarit põllumaad, kasvatades kaun- ja teravilju. Vainula tunnistati möödunud aastal üleriigiliselt kõige edukamaks hernekasvatajaks. Tema põllu ühelt hektarilt koguti 6,6 tonni saaki. Vainula on samuti Kabli maaparandusühistu asutaja ja Häädemeeste Lions klubi liige.

Pärnu maavanem Kalev Kaljuste hinnangul on praegune põllumees aldis uuendustele nagu Vainulagi, kes vaatab ettepoole ja kasvatab kivistel ning liivastel Häädemeeste põldudel rekordsaake.

Loe edasi: Austati Pärnumaa parimat põllumeest, õpetajat, noorettevõtjat

Sindi hoovimüügi päev kordub sügisel

25. juulil uudist muudetud ja täiendatud

Täna hommikul toimus Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõuniku Mart Tõnismäe kabinetis töökoosolek, mis võttis kokku läinud nädalavahetusel, 22. ja 23. juulil aset leidnud hoovimüügi päevade korralduse head ja parandamist nõudvad küljed.

Sirje Soovik kirjutab loteriigia võidetud raamatusse pühenduse, et linnavalitsuse kingitus ühele osalejale tema kodus pidulikult üle anda Foto Urmas Saard
Sirje Soovik kirjutab loteriigia võidetud raamatusse pühenduse, et linnavalitsuse kingitus ühele osalejale tema kodus pidulikult üle anda. Foto: Urmas Saard

Hoovimüügil osalenute asukohtade päris täpne arv jäi lahtiseks, aga kindlasti oli neid tublisti üle paarikümne. Selgus, et lisaks eelnevale registreerimisele linnavalitsuses otsustasid oma koduõued külalistele avada veel mõned viimase hetke liitujad. Kuigi eelteavitust tehti eelnevalt piisavalt palju, jätkus ikkagi küllalt palju inimesi, kes alles hoovimüügi toimumise ajal avastasid rõõmsa üllatusena, et taas on Sindis midagi uudset teoksil.

Tõnismäe tunnistas viga, et registreerimise teatele polnud lisatud viimast kuupäeva, et kõik osalejad oleksid jõudnud ka eelteavitavale lehele, millel asuval linna kaardil hoovimüügi asukohad märgitud. Kuid vaatamata sellele pole veel saadud mitte ühtegi negatiivse sisuga tagasisidet. Kepikõnni järel linnavalitsuse postkasti postitatud postkaardile kirjutasid mõned teekonna läbijad ka oma hinnangu, mis andis kinnitust, et aeti õiget asja. Näiteks Siret Kukk julgustas kindlasti samaga jätkama. Ka hoovimüüjad palusid linnavalitsust tunnustada. Eriti tänulik oli Liivia Enn Raba tänavalt, aga ka mitmed teised.

Loe edasi: Sindi hoovimüügi päev kordub sügisel

Päev Sindi hoovimüügi päeval

Sindi hoovimüügi päevade esimene päev on õhtusse jõudmas ja kõige hilisemale ajale avatuks jäänud koduväravadki sulgumas. Neist mitmed jätkavad veel pühapäeval ja nendega liituvad uued kauplejad. Hoovimüük pole üksnes raha loovutamine tarviliku kauba eest, vaid uudne võimalus kohtuda väikese kogukonna meeldivate inimestega ning üllatuda korduvalt oma kodulinna aedade ilu võlust.

Sindi hoovimüügi päevade esimene päev Foto Urmas Saard
Sindi hoovimüügi päevade esimene päev. Foto: Urmas Saard

Pikal tänaval elav perekond Piiriste pani oma koduväravasse pilkupüüdvalt kutsuva reklaami juba esmaspäeval. Hille hoolitseb Sindi linnaruumi peenarde eest. Pole siis ime, et koduaed näeb välja nagu liigirohke botaanikaaed, mida on kujundatud juba kaheksa aastat. Esimene ostja on kohal juba veidi enne kümmet. Naerataval Hillel on kõik juba aegsasti külaliste vastu võtmiseks valmis. Abikaasa Toomas on teda igal sammul abistamas. Hea kondiitrioskuseid valdav Hille õde Heili Tähepõld toob äsja ahjust võetud hõrgutisi kohvikusse. Ostja on õnnelikult rahul, et saab oma iluaeda täiendada nelja uue taimega. Müüja näib veelgi õnnelikumana ja katab esimesele tasuta kohvilaua.

Tahtmine on võimalikult palju müügikohti külastada. Seepärast ei võimalda aeg kõikjal liiga pikalt paigale jääda, kuigi kaup on aus, müüjad toredad ja valmis sinuga pikemalt kui tavakaupluses vestlema. Mõni maja vahet on siledale kiviparketile tõstetud rõivaste valiku jaoks pikem stange ja Ilme Prenge tulnud maja perenaisele appi asjatundlikult kaupa soovitama. Näib, et mitmed müügihoovid pole ainult ühe pere ettevõtmine. Ühinetakse ühisele tegevusele ka sõpruskonniti.

Loe edasi: Päev Sindi hoovimüügi päeval

Sindi esimesed hoovimüügipäevad juba käesoleval nädalavahetusel

Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe ja kepikõnni juhendaja Sirje Soovik tegid täna viimaseid ettevalmistusi sellel nädalavahetusel toimuvateks hoovimüügipäevadeks, mida korraldatakse Sindi linnas esmakordselt.

Sindi hoovimüügi päevadeks ollakse valmis Foto Urmas Saard
Sindi hoovimüügi päevadeks ollakse valmis. Foto: Urmas Saard

Ühiselt külastati neid hoovimüügi kohti, mis olid juba aegsasti registreeritud ja jõutud kanda ka eelteavitavale linnakaardile. Tõnismäe andis üle reklaamid, mis aitavad hoovimüügi külastajatel leida avatud punkte. Keda kodust leida ei õnnestunud, neile jättis Tõnismäe paberid aialauale või maja trepile. Et tuul minema ei kannaks, asetas mõne kopsakama kivi peale. Oli neidki, kes juba ise reklaami eest hoolt kandnud. Näiteks Pikk tn 22 maja ees on kõrge ja kaugele nähtav värviline reklaam üles pandud. Reklaam teatab ka kohviku avamisest.

Sirje Soovik käis hoovimüügi kohad läbi selleks, et laupäeva keskpäeval alustada raekoja eest tervislikke eluviise harrastava rahvaga kepikõndi kõige sobivamal teekonnal, mis lubaks peatuda võimalikult paljudes kauplemise kohtades.

Lisaks tosinale kaardile kantud hoovimüügile on osalejaid veelgi. Ühtekokku on praeguseks avaldanud osalemise soovi üle paarikümne pere. Keda kaardile pole kantud, nemad peavad leidma ise parima võimaluse endast märku andmiseks.

Loe edasi: Sindi esimesed hoovimüügipäevad juba käesoleval nädalavahetusel

“Armastuse ausammas“ ja legend

Valgerannas, Pärnumaa romantilisel rannateel, valmis Eesti Vabariigi sajandaks juubeliks skulptuur “Armastuse ausammas”, mille looja on Pärnu kujur Rait Pärg.

Armastuse ausammas Valgerannas, kujur Rait Pärg Foto Urmas Saard
“Armastuse ausammas” Valgerannas, kujur Rait Pärg. Foto: Urmas Saard

Audru vallavolikogu liige Mati Sutt meenutas 2014. a sügisel toimunud nõupidamist. Mõttevahetusel tõdeti, et Pärnumaa Romantilise Rannatee 250 kilomeetri pikkusel rannajoonel on midagi olulist puudu. Varbla kadakate vahelt Kabli ja Treimani liivarandadeni kulgeval teekonnal peaks lisaks Valgeranna imekaunile loodusvaatele olema veel mingi väga oluline põhjus peatumiseks. Pakutud siis pinki. Mercedes Merimaa leidis, et pingist üksinda jääb väheks ja sellel peaks istuma armastajate paar.

Nüüdseks on väljakäidud mõttest möödas pea kolm aastat. Valgerannas Doberani rannamajast sadakond sammu Pärnu suunas paikneva vaatetorni kõrval asub kõrgel liivaluitel kivil istuv noor armastajate paar. Selle taga varjatumal kohal pink ja veel midagi moodsalt kaasaegset, mis samuti kuulub eile õhtul erilise romantilisusega avatud “Armastuse ausamba“ juurde.

Loe edasi: “Armastuse ausammas“ ja legend

Siurulaste mõtetes Koidula juures

Kultuuriseltsi Tulused lahutamatu nelik koosseisus Krista Nõmm, Liina Hansen, Jaak Känd ja Timo Dreimann esitasid eile õhtul Pärnus Koidula ausamba juures terve tunni kestnud kirjanduslik-muusikalise etenduse “Siuru 100. Kohtumised pargis”, mis jutustas kirjandusrühmituse Siuru loomingulist tegevust kuni 1919. aastani.

Timo Dreimann, Krista Nõmm, Jaak Känd ja Liina Hansen Pärnu Koidula pargis Foto Urmas Saard
Timo Dreimann, Krista Nõmm, Jaak Känd ja Liina Hansen Pärnu Koidula pargis. Foto: Urmas Saard

Koidula parki kogunes umbes poolsada kirjandushuvilist, kes kuulasid huviga Marie Underi, Artur Adsoni, Henrik Visnapuu, August Gailiti, Friedebert Tuglase ja Johannes Semperi loomingut, mida omakorda kaunistasid Timo Dreimanni esitatud Raimond Valgre loodud muusikapalad. Selgitavad vahetekstid Siuru plahvatuslikust loomingulisest tegutsemisest aastatel 1917-1919 valis välja ja kandis ette Jaak Känd. „Kava kokkupanekul oleme kasutanud kirjanike loomingut, mälestusteraamatuid Artur Adsoni „Siuru-raamat“, Henrik Visnapuu „Päike ja jõgi“, raamatuid „Marie Underi ja Friedebert Tuglase kirjavahetus“ ja Ivar Grünthali „Müütide maagia“ ning Sirje Kiini artiklit maikuises Sirbis „Mida on siurulastel meile öelda?“,“ ütles Känd sissejuhatuseks.

Pikemalt tsiteeris ta kirjandusteadlast Sirje Kiini ajalehes Sirp avaldatud artikli põhjal: „Siuru näol on tegemist eesti kultuuriloo tähtsaima modernistliku rühmitusega, tõeliste kultuuri- ja kirjanduslike revolutsionääridega, kes panid Esimesest maailmasõjast vapustatud vaimsetele ja majandusraskustele vaatamata toime omamoodi kultuuriime. Olukorras, kus kirjanikel alles puudus oma koondav ning kaitsev organisatsioon, kus oli väga raske, kui mitte võimatu raamatuid välja anda, õnnestus noortel, veel üsna tundmatuil autoreil anda paari-kolme aasta jooksul välja 25 raamatut ning koguteost. See oli nooruslikult tormakas, vaimu vabastav raamatutulv, mis paisati sõjaajal täiesti kängunud raamatuturule. Kogu toonane kultuurielu ja avalik tähelepanu hakkas keerlema just selle rühmituse kirjanike ümber.“

Loe edasi: Siurulaste mõtetes Koidula juures

Lembit Roosimäe on Pärnumaa populaarseim haridus- ja kultuuritöötaja

Täna hommikul otsustas C. R. Jakobsoni stipendiumi konkursi žürii valida Pärnumaa populaarseimaks haridus- ja kultuuritöötajaks Sindi gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe.

Lembit Roosimäe Foto Urmas Saard
Lembit Roosimäe esinemas Sindi ajalooklubis. Foto: Urmas Saard

Jakobsoni konkursile esitatud Roosimäe töötab Sindi gümnaasiumis õpetajana alates aastast 1990. Ajalugu on teda köitnud varajasest noorusest saadik. Jõgeva keskkooli lõpetamise järel valis ta kõhklematult ajalooõpingud Tartu ülikoolis. Diplomi omandamise järel läks ta Paikusele erikutsekooli poisse õpetama. Tosin aastat hiljem, erikutsekooli likvideerimise järel kutsuti õpetaja tolleaegsesse Sindi keskkooli.

Tema tunnid on ajaloohuvilisele õpilasele köitvad ja paljupakkuvad, sest õpetaja on erudeeritud, oma ainet suurepäraselt valdav. Roosimäe andest panna õpilased ajaloost huvituma kõneleb teadmine, et pea iga kolmas Sindi kooli lõpetaja valib riigieksamiks ajaloo. Igal õppeaastal juhendab ta õpilaste uurimistöid, mida on avaldatud ka kogumikus “Pärandilaegas”. Roosimäe väidab, et mida tugevam on noor ajaloos, seda paremini ta mõistab ja oskab selgitada maailmas toimuvat.

Loe edasi: Lembit Roosimäe on Pärnumaa populaarseim haridus- ja kultuuritöötaja

Pärnus peatub esimene ristluslaev

Täna hommikul sildus Pärnu kruiisisadama uue kai ääres Londonist teekonda alustanud ristluslaev Serenissima, mis liigub Läänemerel eksootilise kaugel asuva saareriigi lipu all.

Ristluslaev Serenissima saabub Pärnusse Foto Urmas Saard
Ristluslaev Serenissima saabub Pärnusse. Foto: Urmas Saard

Pärnu Vanasadama turvaalal käis vilgas tegevus juba varajastel hommiktundidel. Pika punase vaiba lahtirullimine ja pruunikale graniitpurule kinnitamine võttis omajagu aega. Pärnu Sadama juhatuse liige Sander Kilk ütles, et Pärnus tahetakse ka edaspidi saabuvaid kruiisilaevu sama pidulikult vastu võtta, mitte ainult esimesel korral. Pasunakoori Õnn Tuli Õuele oli samuti aegsasti kohal. Seitse varjualusega müügiletti ootasid suveniiride müüjaid. Kaheksas varjualune oli varustatud kirjadega Pärnu ja www.visitparnu.ee. Suured bussid ootasid väljasõite Viljandimaale Olustvere mõisa, Pärnumaale Tamme talu ürdiaeda ja suvepealinnaga tutvuma.

Kui kella kuue paiku võis veel tõusvat päikestki näha, siis järgmistel tundidel hakkas vihma tibutama. Kell 7.15 sai kai ääres seisvalt lootsilt kuulda, et Serenissima on jõudnud muulide vahele. Kulus veel tublisti paarkümmend minutit, kui jahisadamas seisvate aluste kõrgete mastide taga ilmus nähtavale kaua oodatud viie tekiga ristluslaev, millel kirjade järgi pikkust 87,5 meetrit.

Loe edasi: Pärnus peatub esimene ristluslaev

Tori laadal võis toetada koduvallast pärit naislenduri mälestuspingi valmimist

Tori valla VII suvefestivali “Tori ööd ja päevad” kolmas päev algas aleviku keskväljakul suvelaadaga.

Tori laadal annetati Eesti esimese kutselise naislenduri Elvy Kalepi mälestustepingi valmistamiseks Foto Urmas Saard
Tori laadal annetati Eesti esimese kutselise naislenduri Elvy Kalepi mälestustepingi valmistamiseks. Foto: Urmas Saard

Tori aleviku keskväljaku rohumaa on sedavõrd suur, et üheaegselt mahub sellele ka mitu erineva sisuga suurüritust. Tori hobusekasvanduse karikas 2017 teise etapi treeningvõistlused üksnes täiendasid kesksuvise laadapäeva melu. Pealava ja meelelahutuskava puudumine ei vähendanud laada headust. Sai rahulikumalt kaubakoormate vahel jalutada, kauplejatega mokalaata pidada, hinnata jookide ja proovipalukeste häädust. Kaks noormeest tegid siiski toitlustamise telkide juures pisut ka muusikat. Üks tõmbas karmoškat, teine silitas poognaga viiulikeeli. Keda huvitas tõsisem kontsert, pidi ootama õhtu saabumist. Otse Tori põrgus tähistatakse Tori segakoori 150. aastapäeva öölaulupeoga.

Chillipipraga juust oli jõudnud laadaletile otse Hollandist. Uudishimu sundis näksima. Alateadlik ettevaatlikus manitses proovima linnunoka otsa suurust tükikest. Esmasel proovimisel maitset ei tundnudki, hetk hiljem hakkas suus pisut tulitama ja järgmisel momendil põletas killuke juustu juba tervet suud. Ootamatu kogemus tekitas soovi rüübet peale võtta. Kõrval telgis kauples Haapsalu naine kodus valmistatud kalja ja õllega. Tema tuli Torisse Mihkli laadalt. Proovisin magusamaitselist õlut. Sellega peab samuti ettevaatlik olema, muigas lahke müüja.

Loe edasi: Tori laadal võis toetada koduvallast pärit naislenduri mälestuspingi valmimist

Pärnu Vanasadam on Serenissima vastuvõtuks valmis

Tunamullu alustatud Pärnu Vana sadama uue kai ehitus on lõppenud, pollarid ja vendrid kinnitatud, siledaks rullitud graniitkillustikule turvaaed paigaldatud, valvekaamerad laeva sildumisalale suunatud – kõik on valmis selleks, et esmaspäeva hommikul saaks taas pärast paarikümne aastast vaheaega külastada Pärnut esimene ristluslaev.

Pärnu Vana sadama uue kruiisikai ääres peatub esimene kruiisilaev vähem kui ööpäeva pärast Foto Urmas Saard
Pärnu Vana sadama uue kruiisikai ääres peatub esimene kruiisilaev vähem kui ööpäeva pärast. Foto: Urmas Saard

Veel eile tõsteti altpoolt veepiiri viimaseid betoonivalu raketise saalongeid välja. Ekskavaatori kopaga täideti silla poolset madalamat osa killustikuga. Aga need tööd toimusid juba kaugel väljapool seda ala, kuhu peaks homme hommikul arvatavalt kella seitsme ja kaheksa vahel ristluslaev otsad kinnitama. Valminud on ca 250 meetri pikkune ja veepealses osas umbes kolme meetri kõrgune päris uus kai, mis läks Pärnu Sadama omanikule maksma ümmarguselt 1,5 miljonit eurot. Süvendustöödega kokku liidetuna kujunes suuprojekti maksumuseks 6,5 miljonit eurot.

Kruiisikai ehitust juhtiv Pärnu Sadama nõukogu liige Kaspar Kokk ütleb, et kesklinna kruiisikai ääres on võimalik vastu võtta kuni 7,2-meetrise süvise ja 200 meetri pikkuseid aluseid. Suuremad laevad ei mahuks jões ringi pöörama.

Loe edasi: Pärnu Vanasadam on Serenissima vastuvõtuks valmis

Rääma oma päev peetud

Pärnu Rääma linnaosa rahvas tähistas täna oma esimest kogukonna ühistegemist meelelahutusliku kava, ekskursioonide, laada ja kohvikutega.

Mats von Kartohvel Nooruse Maja suveaia laval Foto Urmas Saard
“Mats von Kartohvel” Nooruse Maja suveaia laval. Foto: Urmas Saard

Nooruse Maja suveaia väravas tervitas esimesena pikemat kasvu noorhärra ja kutsus kohe seiklema. Auhinnadki olid ahvatlevalt juba lauale vaatamiseks välja pandud. Rääma linnajaos toimuva mobiilse seiklusmänguga võis alustada maja õuealalt. Etteantud vihjete põhjal pidi leidma 10 asukohta ja vastama küsimustele. Paraku jäi esimene põnevusretk läbimata, sest puudus internetiühendusega taskutelefon, mis mõistnuks ka QR-koodi lugeda. Veel sain lahkelt noorhärralt teada, et just olid suupilliklubi Piccolo Pelimaanid oma ütlemata vahva esinemise lõpetanud. Aga suupillimängijate järel astusid lavale uued esinejad ja meelelahutust jätkus ka hilisematele saabujatele.

Väravast paremat kätt kutsus kollane värv ja küpsevate pannkookide lõhn lähemale minema. Reformierakonna Pärnu linna toimekas seltskond jagas tasuta pannkooke. Kolme sorti moosi laotati heldelt koogile, maasika moos oli vist kõige magusam. Jane Metsal olid ka lapselapsed abis. Pisike tüdruk hoidis käes tumepunaseid roose. Vanaemal olevat homme sünnipäev. Küsisin, kas kõik räämakad? Ei ühtegi, aga Rääma oma päevale olid ju peale räämakate ka kõik teised toredad inimesed kutsutud. Isegi naaberlinnast Sindist sõideti perekonniti kohale.

Loe edasi: Rääma oma päev peetud

Algatati Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju hindamine

Keskkonnaamet teatab Pärnu jões Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju  hindamise avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest.

Sindi ujula veemõnusid nautimas Foto Urmas Saard
Sindi ujula veemõnusid nautimas. Foto: Urmas Saard

Kavandatava tegevuse arendaja on Keskkonnaagentuur, kes esitas Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse Sindi linna ja Sauga valla territooriumidel asuvatel kinnistutel, Sindi paisust 550 meetrit ülesvoolu, Pärnu jõe põhja süvendi rajamiseks. Vee erikasutusloaga taotletakse Sindi linna väliujulas jõeala põhja süvendamist kõrguseni 0,5 m abs. See tähendab, et absoluutskaalas ehk meretaseme 0-st lähtudes jääks sealses paigas jõepõhi 0,5 m keskmisest merepinna tasemest kõrgemale. Süvendamise eesmärgiks on Sindi väliujula kasutatavuse tagamine ka pärast Sindi paisu muutmist kärestikuks. See saavutatakse süvendustööde mahus 46 000 m3.

Ujula piirkonnas on praegune jõe sügavus Sindi paisu minimaalse paisutustasemega ligikaudu 2,5 m (4,5 m abs). Sindi paisu kärestikuks muutmise järgselt alaneb veetase jões ca 1,5 meetrit. Sindi linnavalitsuse korralduse (23.02.2016 nr 54) kohaselt peab vee sügavus välisujulas olema vähemalt 2 m.

Loe edasi: Algatati Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju hindamine

Sindi hoovimüügi päevade ettevalmistused täies hoos

Uudist täiendatud Sindi linna kodulehel avaldatud tegevuspiirkonna kaartidega: 22. juulil ja 23. juulil

Hoovimüügi päevade korraldamise mõtte hõikas Sindi linnavalitsus välja juuni alguses. Vahepeal hoogu kogunud algatus leiab toetust ja kümmekond maja ongi juba otsustanud 22. ning 23. juulil oma hooviväravad kauplemiseks avada. Lisaks on selle ettevõtmise juurde küpsenud veel täiendavat põnevust.

Sirje Soovik ja Mart Tõnismäe peavad nõu kepikõnni ettevalmistamise asjus Foto Urmas Saard
Sirje Soovik ja Mart Tõnismäe peavad nõu kepikõnni ettevalmistamise asjus. Foto: Urmas Saard

Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe ütles, et samal ajal korraldatakse ka kepikõnni päevad. Kepikõndijate kontrollpunktideks on hoovimüügi pesad, mille läbimine saab vastaval postkaardil märgistatud erivärvi markeriga.

Täna hommikul külastas Tõnismäe töökabinetti suurte kogemustega kepikõnni juhendaja Sirje Soovik, kes on Sindi oma inimene. Kohtumisel täpsustati üksikasju. Laupäeval, 22. juulil alustatakse Sindi raekoja esiselt kepikõnni eelsoojenduse ja teele asumisega kell 12.00. Et kepikõndijad lisaks keppide omamisele eristuksid veel kuidagi rõhutatult teistest tänaval ja hoovimüügi pävadel osavõtjatest, soovitas Soovik midagi silmatorkavat välja mõelda. Näiteks lille- või tammepärjad pähe. Nii võiks toimuvale anda koguni uue nimetuse: „Sindi kepikõnni pärjapäevad“. Kellel endal keppe pole, neile lubas Soovik laenata. Muidugi on temalgi laenutatavaid keppe piiratud koguses.

Loe edasi: Sindi hoovimüügi päevade ettevalmistused täies hoos

Avatud talude päevale saab sõita põllumeeste tasuta bussiga

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit koostasid 23. juulil toimuvaks üleriigiliseks avatud talude päevaks eriprogrammid, mille käigus sõidutatakse 450 huvilist Pärnust, Viljandist, Rakverest, Tartust ja Tallinnast taludesse ilma piletiraha küsimata.

Avatud talude päev Pärnumaal Panga talus Foto Urmas Saard
Avatud talude päev Pärnumaal Panga talus 2016. aastal. Foto: Urmas Saard

“Tasuta bussireisidega kutsume avatud talude päevale inimesi, kellel muidu ei oleks võimalik üritusest osa saada,” ütles Vahur Tõnissoo Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast. “Huvi bussireiside vastu on suur, mistõttu sellel aastal oleme suurendanud bussireiside arvu üheksani.”

“Bussireiside programmid on paika pandud selliselt, et näidata, kui mitmekülgne Eesti põllumajandus on,” ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kalle Liebert. “Külastame nii suuremaid kui ka väiksemaid talusid ning väga erinevate tegevusalade esindajaid.”

23. juulil väljuvad viiest linnast üheksa bussi, ühtekokku 450 inimesele. Registreerumine bussidele on avatud.

Kolmandal üleriigilisel avatud talude päeval osaleb üle 270 talu ja põllumajandustootmise. Külastajad näevad nii suuri farme kui ka väiksemaid talusid, kaasaegset põllumajandustehnikat ja väiketööstusi, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid.

Loe edasi: Avatud talude päevale saab sõita põllumeeste tasuta bussiga

Märt Jaanus Tammann esines Surju hooldekodus

Sindi naisliidu korraldatud väljasõidul külastati Surju hooldekodu Videvik, kus Sindi noormees Märt Jaanus Tammann andis eakatele meeliköitva kontserdi.

Märt Jaanus Tammann mängib karmoškaga rahvalikke viise Surju hooldekodus Foto Urmas Saard
Märt Jaanus Tammann mängib karmoškaga rahvalikke viise Surju hooldekodus. Foto: Urmas Saard

„Üks väike rõõm las olla igas päevas või sõna hea, mis muudab kauniks kõik või killukene helesinist taevast…,“ ütles naisliidu esinaine Juta Velleste enne kotserti oma mõtete sissejuhatuseks.

Sindi gümnaasiumi 8. klassi õpilane Märt Jaanus Tammann mängis karmoškal 50 minutit ühte jutti rahvalikke lugusid: „Mets mühiseb“, „Kõrtsu polka“, „Kristjani reilender“, samuti kõlas rahvalik padespaan ja palju muud. 14-aastane Märt Jaanus ütles, et alustas karmoškaga mängimise õppimist päris iseseisvalt paar aastat vanema venna eeskujul. Siiski on teda juhendanud ja kasulikke näpunäiteid jaganud Olavi Kõrre. Noormehe jutust ilmnes, et nooti ta ei tunne ja kõik lood õpib selgeks kuulmise järgi. Näiteks kuulab ta selleks youtube’is leiduvaid salvestusi või jätab kontserditel kuuldu meelde. Olgu selleks ansambli Untsakad repertuaar või midagi muud.

Loe edasi: Märt Jaanus Tammann esines Surju hooldekodus