Rubriik: Pärnumaa

Soomaa peateel on alanud remont

Läbi Soomaa kulgeva Kõpu–Jõesuu maantee Pärnumaale jääval lõigul algas remont, kirjutab Sakala.

Lääne regionaalse maanteeameti direktor Enn Raadik ütles ajalehele, et töö võtab enda alla 6,1 kilomeetrit ehk lõigu Viljandimaa piirilt Riisani.

Juba niigi halvas seisus tee muutus veelgi kehvemaks pärast kevadist üleujutust. Tulvavete all oli üle 7 kilomeetri teed ja see mõjus laastavalt. Mõnel pool oli juba kohti, kus kruusakiht oli teelt peaaegu kadunud.

Teelõik saab seitsme meetri laiuselt peale 10sentimeetrise paksu purustatud kruusa kihi. Ühtlasi kohendatakse teepeenraid, raiutakse võsa, puhastatakse kraave ning parandatakse truupe.

Praegu ei ole plaanis teelõiku liikluseks sulgeda, aga juhtidel tuleb piirangutega arvestada.

Remont läheb maksma 1,35 miljonit krooni ja on kavas lõpetada veel sel aastal.

Laupäeval saab Pärnus tasuta raamatuid valida

Laupäeval, 30. oktoobril kella 11-16 toimub Pärnu keskraamatukogu suures saalis taas raamatuvahetuslaat, kuhu huvilised on oodatud valima endale tasuta raamatuid, teatas Pärnu Postimees.

Pärnu keskraamatukogu haldusosakonna juhataja Krista Visase jutu järgi ootavad uusi omanikke nii raamatukogu oma mahakantud teosed kui ka varasematest laatadest kogunenud kirjavara. Palju on Ülejõe raamatukogust jäänud raamatuid.

Pärnus hakati raamatuvahetuslaatasid pidama aasta tagasi oktoobris, laupäevane on aasta jooksul juba viies.

Kihnu rahvamajas tuleb heategevuspidu

Homme, 29. oktoobril peetakse Kihnu rahvamajas Kihnu koolilaste toetuseks heategevuspidu. Kõik koolilapsed saavad pittu tasuta.

Eeskava täidavad Kihnu kooli pillilapsed ja lastebänd, Järsumäe Virve ja Kihnu kooli vilistlastest pillimehed.

Kätte antakse „Kauni kodu” võistluse aukirjad. Tantsuks mängib ansambel Manija Poisid.

Rohkem infot: www.kihnu.ee

Tsirguliina raamatukogu pakub ugrimugrit

Tsirguliina raamatukogus on avatud näitus “Soomeugrilased ja samojeedid”, näitus on toodud Eesti Rahva Muuseumist.

Näituse koostajad on Laur Vallikivi ja Svetlana Karm, kunstnik  Jane Liiv.
Näitus juhatab sisse raamatukogus 12. novembril toimiva hõimupäeva, kus  külalisteks on udmurditar Irina Orekhova ja kohalik rahvamuusik Koidu Ahk.
Peale näituse saab näha-lugeda Rein Siku raamatut: “Minu Ugrimugri”.

Allikas: Tsirguliina raamatukogu veebipäevik

Voltveti koolituskeskuses avati pangakaartide näitus

Foto: neljas.ee
Pärnumaal Saarde vallas Voltveti koolituskeskuses on eilsest võimalik vaadata ülevaatenäitust pangakaartide ajaloost Eestis ja maailmas. Eesti Panga muuseumi rändnäitus “Meie igapäevane pangakaart” on külastajatele avatud kahe nädala jooksul.

Tänapäeval reklaamitakse kõikjal sularahata makseviisi ja elektroonilist maksekeskkonda. Erinevaid pangakaarte on Eestis kasutatud juba alates 1994. aastast ja võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on Eesti nii pangakaartide arvu poolest ühe elaniku kohta kui ka pangakaarditehingutelt esirinnas.

Tegelikult on makse- ja pangakaardid  maailmas aga juba rohkem kui 50 aastat kasutusel. Esimese maksekaardi maailmas väljastas New Yorgis hoopis mittepangandusasutus Diners Club 1950. aastal. Esimene krediitkaartki väljastati Ameerikas 1951. aastal.

Allikas: saarde.ee

Riik muudab Sindi paisu üle kontrolli saamiseks seadust

Riik kavandab veeseadusesse muudatusi, et saavutada Sindi paisu üle riiklik kontroll ja muuta Pärnu jõgi siirdekaladele läbitavaks, vahendas Pärnu Postimees.

Aastaid kestnud probleemile ei ole keskkonnaministeeriumi asekantsleri Andres Talijärve sõnul kiiret lahendust, kuid sellega tegeletakse jätkuvalt.

Sindi pais on Pärnu jõe suudmest ligi 14 kilomeetri kaugusel asuv kunagise Sindi 1. detsembri nimelise vabriku ehitatud pais, mis on minetanud oma otstarbe. Paisu erastas AS Qualitex, kes müüs paisu ASile Maru (praegune AS Raju), kes soovib saada hüdroelektri tootmisõigust.

Sindi uue betoonpaisu koos kalatrepiga andsid ehitajad vabrikule üle 1974. aastal. Kalatrepp ei toimi nagu vaja ja siirdekaladele on pais suures osas ületamatu rändetakistus.

Teadlaste andmeil puuduvad Sindi paisust ülesvoolu jõesilm, lõhe, meriforell, siirdesiig, vimb ja angerjas. Sindi ning samuti ülesvoolu asuvate Kurgja ja Jändja paisude tõttu on jões madal ka mõnede teiste tüübispetsiifiliste liikide nagu teib, säinas ja latikas arvukus.

Raju soovib enda väitel rajada toimiva kalatrepi ning on riiki süüdistanud kalatrepi ja 1,3-megavatise hüdroelektrijaama rajamise takistamises.

Riik on pakkunud ettevõttele paisu eest 18,5 miljonit krooni, ettevõte tahtis aga 59 miljonit krooni.

Vändra saab uue vee- ja kanalisatsioonisüsteemi

Täna allkirjastasid AS Merko Ehituse juhatuse liige Andres Agukas ja alevivanem Toomas Sonts Vändra alevi vee-ja kanalistasioonirajatiste ehitustööde lepingu. Leping annab aluse lähikuudel alusutada trasside ehitustöödega. Lepinguline tööde maksumus koos käibemaksuga on 69 ,33 miljonit krooni.

Andres Agukas(vasakul) ja Toomas Sonts(paremal) Allikas:vandra.ee

Järgmisena istuvad läbirääkimiste laua taha objektijuhid, et koos alevi esindajatega kokku leppida ehitustööde järjekorras ja selles, millistest alevi piirkondadest töödega alustada. Alevi elanikke hoitakse  töödega kursis koduleheküljel menüüpunkti “Alevi veeprojekt” all ja samuti ajalehes Vändra Teataja.

Allikas: vandra.ee

Kaitseliit sai loa Lottemaale maatüki andmiseks

 Valitsus otsustas anda kaitseliidule loa  seada hoonestusõigus SA Leiutajateküla kasuks Pärnu maakonnas Tahkuranna vallas Reiu külas Uulu linnaku 12,4 hektari suurune kinnistule, kirjutab Pärnu Postimees. 

Endisele Nõukogude armee raketibaasi alale on plaanis ehitada joonisfilmist ja lasteraamatust „Leiutajateküla Lotte“ tuntud tegelaskujudega teemapark. Sealhulgas pääsla, kioskid, Mini-Leiutajateküla, nelja ja poolekorruseline maja (Lotte maja), kahekorruselised majad (Bruno ja Giovanni majad), ühekorruselised majad (jäneste maja, Oskari kuur ja sigade maja), veski, administratiivhoone ja söökla, vaatetorn, matkarada, onnid, maisipulkade masin, purskkaev, laadaplats, kohvik, skulptuuripark, lennumasin jne.

Ares on tulekul raamatukogupäevad

20.-30. oktoobril on Pärnumaal Are raamatukogus tulekul raamatukogupäevad.

Tänavused Are  raamatukogupäevad toimuvad lugemisaastal, mille üleskutses rõhutatakse, et lugemisaasta on mõeldud kõigile. Ka neile, kes veel ei loe. Aga jõuame me nendeni, kes veel ei loe (või enam ei loe) ainult teraselt vaadates, mida nad n-ö lugemise asemel teevad, seda hinnates, vajadusel toetades ja heaks kiites. Pärast mittelugejate ja mittelugemise mõistmist, võime me ka neile puhta südametunnistusega öelda: lugeda on hää, lugeda on parem!

Üritused:

20. oktoobril kell 10 Are vallamaja väikeses saalis laste lugemiskonverents “Jah lugemisele!” Külla tuleb kirjanik Heiki Vilep, esitletakse Are põhikooli laste jutukogumikku, lapsed tutvustavad oma lemmikraamatuid.

20.oktoobrist novembri lõpuni toimub Are raamatukogus raamatuvahetuslaat.
Are raamatukogus saab vaadata näitust “Meie lemmikraamatud”, kus on väljas Are vallamaja töötajatele südamelähedased raamatud läbi aegade.

Vaata ka Are raamatukogu blogi: http://areraamatukogu.wordpress.com/

Pärnu noorkunstnikud värvisid linna prügikastid rõõmsaks

 Pärnu linna Noortekogu ettevõtmisel värvisid Pärnu Kunstikooli õpilased terve nädala kestel linna tänavate ja parkide prügikaste. Kokku said värvilisema ja rõõmsama ilme 19 prügiurni.

Kevadel korraldati Pärnu koolides prügikastide disainikonkurss, millele laekus kokku üle saja töö. Suvel valitud võidutööde kavandite järgi alustati prügikastide värvimisega eelmisel nädalal ja viimased prügikastid said uue välimuse sel nädalal. Pärnu Noortekogu esindab kõiki linna koole ja noorteorganisatsioone.

Allikas: Maaleht

Presidendi mõttekoja kärajad “Eesti 100” täna Pärnus

Missugused on ühiskondliku ja poliitilise arutelu teemad uue alanud aastakümne lõpul, aastal 2018, kui Eesti Vabariik saab sada? Kuhu Eesti pürib? Selliseid küsimusi arutatakse täna sügiseseks traditsiooniks saanud Vabariigi Presidendi mõttekoja kärajatel, mis seekord toimuvad Pärnu kontserdimajas. Oma ideaali tuleviku Eestist saavad esitada nii kutsutud poliitikud-riigimehed kui ettevõtjad, Eesti arengu analüüsijad ning vabaühenduste esindajad.

Setod ja võrokesed võitlevad etnilise kuuluvuse pärast

Setomaa Valdade Liit ühes Võru Instituudiga tegi juba selle aasta juunis Eesti Statistikaametile ettepaneku lisada 2011. aasta rahvaloenduse küsimustikku küsimused ka kohaliku keele ja etnilise kuuluvuse kohta. Statistikaamet ei ole otsust veel langetanud.

Praegu on üksnes hinnangulislet teada, kui palju elab Eestis erinevaid etniliste gruppide esindajaid. Arvatakse, et setosid on 10 000 ja võrokesi 50 000. Kui palju on aga mulke või kihnlasi või kui palju tegelikult setosid ja võrukesi, seda ei olegi täpselt teada.

Eesti Staistikaameti rahva- ja eluruumide leonduse projektijuht Diana Beltadze kinnitas, et täna on Statistikaamet valmis sisse viima kohaliku keele küsimuse, kuna neil on nagunii mitmeid küsimusi, mis täpsustavad emakeelt ja võrukeele oskust. Etnilise kuuluvuse küsimuse osas jääb ta aga kahtlevale seisukohale, kuna antud küsimuse küsimine võib olla vastuolus Eesti Vabariigi seadustega.

Riikliku statistika seaduse paragraaf 22 lõige 1 punkt 3 ütleb, et loendusel tuleb küsida järgmisi kategoorjaid: „rahvus, emakeel, võõrkeelte oskus, religioon, sünnitatud laste arv ning naise vanus esimese lapse sündimisel – demograafilised andmed“. Kuna antud seaduses pole sõnagi mainitud etnilisest kuuluvusest, ei ole Beltadze sõnul teada, kas sellise küsimuse küsimine on seaduslik.

Beltadze ütles, et hetkel teevad nende juristid tööd, et välja selgitada antud küsimuse õiguslik olemus. “Kui seadus lubab, siis meie anname endast parima ja me tekitame sellise küsimuse küsimise võimaluse,” ütles Beltadze, “aga kui seadus ei võimalda, siis me ei saa hakata seadust rikkuma.”

Millise otsuse Eesti Statistikaamet antud küsimuses langetab, selgub lähitulevikus. Täna on nii regionaalminister Siim Valmar Kiisler kui ka kultuuriminister Laine Jänes seisukohal, et antud küsimuse küsimine on väga oluline. “Selline info oleks vajalik ka Kultuuriministeeriumile ajal, mil valmistatakse taas ette kultuuripärandi programmide eelseisvaid perioode,” ütles Jänes

Pikem lugu samal teemal ilmub ajalehes Setomaa juba järgmisel esmaspäeval.

Mirjam Nutov

Pärnumaa mõisas tulid ilmsiks uhked seinamaalingud

Pärnumaal Voltveti mõisas tulid siseviimistluse uuringute käigus ilmsiks arvatavalt Eesti mõisakultuuri ühed lopsakamad seinamaalingud, kirjutab Eesti Päevalehe onlineväljaanne. Uuringute põhjal valmib novembri lõpuks restaureerimiskava.
1830. aastal valminud Voltveti mõisahoone kuulus kuni selle võõrandamiseni von Stryckide suguvõsale, pärast seda on kuldsete lõvide valvatud majas maa ja metsaga seotud kutseõpet jagatud.

Luuletaeva-Latern esitleb: “Vahel lihtsalt on vaja”

Täpselt nädala pärast 15. oktoobril kell 19 esietendub Pärnus luuleklubi Luuletaeva-Latern luuleetendus “Vahel on lihtsalt vaja”. Etendusega tähistab klubi ühtlasi oma 11 sünnipäeva.

Etendust “Vahel lihtsalt on vaja” esitatakse Ingeri- Soome seltsimajas Pärnus Lõuna tn 18.

Lavastaja on Margus Oopkaup. Esinevad Kristi Roots, Evelin Laanesaar, Margit Peterson, Tiiu Lehiste, Ahti Raudberg, Luule Luuse, Karin Tennison, Juta Hiiob, Aimar Roomets, Saima, Raili Kuusik, Ahto Soopa, Airi, Ramona, Terje Leimann, Priit.

Üritus on tasuta.

Reedel on Pärnus Eesti-Läti programmi kontaktfoorum

Eesti-Läti programm korraldab seoses taotlusvooru avamisega reedel, 8. oktoobril Pärnus kontaktfoorumi, kuhu oodatakse inimesi, kes on huvitatud koostöö arendamisest Läti partneritega ja ühisest raha taotlemisest.

Kontaktfoorum annab võimaluse kohtuda erinevate Läti asutuste ja organisatsioonidega ning leida tulevikuks koostööpartnereid. Üritus toimub inglise keeles, kuid tõlge eesti ja läti keelde on tagatud. Kontaktfoorumil osalemine on tasuta. Loe lisa siit.

Allikas: www.estlat.eu

Hooaja viimane taluturg Pärnus Steineri aias

Laupäeval, 9. oktoobril kella 10 – 14 toimub Pärnus Steineri aias hooaja viimane taluturg.

Seekordsel turul on pakutakse Kabli Pagari tooteid, Vaike talu koduleiba, Susimetsa talu istikuid, mett, soolaseeni ja hapendatud seeni, köögivilju, suitsuliha ja -kala, ka õunu. Uudiseks on sedapuhku Olevi talu küüslauk.

Näha saab Pihlaka looduskeskuse koduloomi. Esineb rahvatantsuansambel Nooruse Vöö.


Maarja-Magdaleena gildis on kella 11–15 avatud töötoad. Saab mitmesugustes tehnikates kätt proovida ja oma kätega midagi ainulaadset valmistada.

Gildi pööningusaalis on avatud täika „Minu vana = sinu uus”. Huvilised on oodatud müüma-ostma käsitööks kasutatavaid materjale (lõngad, kangad, niidid jms), tarvikuid (vardad, nõelad, töökorras masinad, tisleritööks vajalik jms) ja kirjandust (raamatud, ajakirjad, lõikelehed).

Nii Steineri aias kui ka gildimajas jagatakse Pärnumaa ettevõtlusnädala raames kogemusi väikeettevõtluse võimalustest. Kella 10–15 toimuv ettevõtmine kannab pealkirja „Ettevõtlik kättevõtlus”.

Vaata lisa!

Tulekul tuulenergeetika teemaplaneeringu arutelud

www.hiiumaa.ee
OÜ Hendrikson & Ko on valmis saanud Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringu eskiislahenduse ning järgmisel nädalal toimuvad avalikud arutelud.

Eskiislahenduses on märgitud võimalikud elektrituulikute arenduspiirkonnad, mis on välja valitud sobivusanalüüsi alusel ning omavalitsuste seisukohti arvestades. Tegemist on esialgsete piirkondadega, mida saab soovi korral täpsustada ja muuta.

OÜ Hendrikson & Ko teatel oodatakse eskiislahenduse avalikel aruteludel tagasisidet nii esialgselt väljavalitud võimalike elektrituulikute arenduspiirkondade kui ka planeeringu seletuskirjas välja toodud tuuleenergeetika arendamise põhimõtete kohta.

Tuuleenergeetika teemaplaneeringu eskiislahendust tutvustavad avalikud arutelud toimuvad järgnevalt:

Esmaspäeval, 11. oktoobril 2010 kell 12.00 Saare maavalitsuses; kell 16.30 Lihula kultuurimajas
Teisipäeval, 12. oktoobril 2010 kell 12.00-16.00 Pärnu maavalitsuses
Kolmapäeval, 13. oktoobril 2010 kell 10.00 Käina Huvi ja Kultuurikeskuses väikeses saalis; kell 17.00 Taebla kultuurimajas.

Täpsem info Hendrikson & Ko kodulehel.

Allikas: hiiumaa.ee

Audru sild avaneb tänasest bussiliiklusele

Audru saja-aastase silla remont on jõudnud sinnani, et täna hakkavad sellest taas üle sõitma bussid, muule liiklusele jääb sild esialgu veel kinni, kirjutas Pärnu Postimees.

Lääne regionaalse maanteeameti direktori asetäitja Margus Eisenschmidt ütles, et sillal on tehtud peale- ja mahasõidud ning pandud kaks kihti katet nii, et ühistranspordiliikluse võib 4. oktoobrist taastada. Tema sõnul on silla kõrval veel päris palju teha: kergliiklustee asfalteeridada ja muldnõlvad kindlustada.

Peatöövõtja AS Teede REV-2 peab 25. oktoobriks objekti üle andma tellijale, see on Lääne regionaalsele maanteeametile. Tööde kogumaksumus on ligi 8,3 miljoni krooni.

Täna tähistatakse rahvusvahelist muusikapäeva

Igal aastal 1. oktoobril tähistatakse ülemaailmselt rahvusvahelist muusikapäeva. Traditsioon algatati 1975. aastal rahvusvahelise muusikanõukogu tollase presidendi, legendaarse viiuldaja Yehudi Menuhini eestvõtmisel. Eestis toimuvad sel puhul mitmed kontsertid ja Eesti televisoon kannab üle muusikapreemiate kätteandmise tseremoonia.

Teist aastat annavad Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital sel päeval üle muusikapreemiad. Eesti Muusikanõukogu, mis katusena ühendab meil tegutsevaid muusikainstitutsioone, pärjab kaheksandat aastat järjest muusikapreemiatega eesti muusikuid. Sel aastal antakse välja ka kolm preemiat meie silmapaistvatele muusikutele kogu senise muusikalise tegevuse eest. Eesti Kultuurkapitali helikunsti Sihtkapital annab üle üheksa preemiat lõppenud hooajal enim silmapaistnud muusikategelastele. Esinevad praegused ja tulevased tähed, muusikakeskkooli sümfooniaorkestrit juhatab Eri Klas. Õhtut juhivad Blacky ja Aarne Saluveer. Otseülekanne ETVs algab kell 19.

Rahvusooper Estonia korraldamisel toimub ooperigala “Generatsioon XXXL”. Täna Pärnu kontserdimajas ja 2. oktoobril Estonia kontserdisaalis kell 19.
Ettekandele tulevad katkendid Mozarti, Bizet’, Puccini, Verdi, Händeli, Mascagni jt ooperitest. Õhtut juhib Chalice, kes kuulajate rõõmuks ka ise Verdi “La traviatast” pärit Alfredo aariaga üles astub. Dirigent Carlos Spierer (Saksamaa).

Eesti Kontsert tähistab rahvusvahelist muusikapäeva Wolfgang Amadeus Mozarti laulumänguga “Bastien ja Bastienne. Täna, 1. oktoobril kell 16 Estonia kontserdisaalis ja 2. oktoobril kell 17 Jõhvi kontserdimajas.

www.teater.ee

Pärnus arutab värvikas rahvusvaheline
seltskond ökoturismi teemadel

Täna hommikul algas Pärnu hotellis Strand Pärnu linnapea Toomas Kivimägi avasõnadega Euroopa ökoturismi konverents. Konverentsil osaleb külalisi 25 riigist, nende seas Nepalist, Hiinast, Austraaliast, Rumeeniast, Kanadast jne.

Päeva esimesel poolel võtsid sõna Richard Denman Suurbritannia turismikompaniist ja professor Wolfgang Strasdas Saksamaalt Eberswalde jätkusuutliku arengu ülikoolist. Kõige värvikama ja atraktiivsema ettekande pidas Pål Knutsson Medhus (pildil) Norrast, kes kohe oma esinemise alguses teatas: „Kui teil on küsimusi, palun ärge küsige neid!”

“Kui paljud teist on helistanud panka ja saanud teada, et teie pangaarve on täis?” esitas Medhus 70liikmelisele publikule küsimuse. “Mitte keegi. Järelikult on meil võimalik teenida. raha.”

„Enam ei ole meil teenindusmajandus. Kas te teadsite seda?” jätkas Medhus. „Me oleme edasi liikunud elamusmajandusse.”

Medhusi ettekanne oli fokuseeritud teemale, mis vahe on teenusel ja elamusel. Tema sõnul maksab inimene meeldejäävatest sündmustest saadud elamuste eest rohkem kui lihtsalt teenuste eest. Ahel edukas ökoturismis peaks olema selline, et kõigepealt on näiteks rebane, järgmiseks astmeks on loomapark, seejärel telk, kust rebast vaadelda, ning kõige lõpuks tulevad elamused, mida inimene saab rebase tegevust jälgides. Siis toimub ka inimese sees muutus. Ökoturism peab inimese viima kuskilt kuhugi, oluline on tekitada muutus inimese sees.

Elina Kononenko, Pärnu

Euroopa ökoturismi konverents kestab 30. septembrini. Lähemalt uuri konverentsi kohta siit.

Pål Knutsson Medhusi kodulehekülg

Maailmaränduritest näitlejad avavad Pärnus fotonäituse

Täna kell 15 avatakse Pärnu Endla Teatrigaleriis fotonäitus “Maailm arlekiini kuues”, kus Laura Peterson, Eneli Raud, Ott Aardam ja Karol Kuntsel toovad vaatajani fotovaliku maailma eri paigus saadud teatrikogemustest.

Endla teatrikohvikus ja Küüni koridorides on näituse raames üleval 34 fotolõuendit, mis kajastavad 2008.-2009. aastal toimunud reisil saadud teatrikogemusi Aasiast ja Lõuna-Ameerikast. Fotod heidavad pilgu nähtud etendustele, teatraalsetele rituaalidele, etenduste ettevalmistamisele, mängupaikadele ja rahvapidustustele.
“Näitus annab aimu, mis oludes erinevais maailma paigus teatrit tehakse ning õpitakse, milline on teatri ja teatraalsete ettevõtmiste funktsioon erinevates kultuuriruumides, pakkudes ainest ja teistsugust lähenemisnurka mõtisklusteks teatri koha üle meie ühiskonnas,” rääkis üks näituse koostajatest, näitleja Ott Aardam.

Näitus “Maailm arlekiini kuues” jääb Endla Teatrigaleriisse üles 24. oktoobrini. Edasi on näitus eksponeeritud veel Kuressaare linnateatris, Ugala teatris, Vanemuise teatris ja Theatrumis. Näitust toetavad Eesti kultuurkapital, Eesti kultuurkapitali Pärnumaa ekspertgrupp, Endla teater, Kuressaare linnateater, Ugala teater, teater Vanemuine, Theatrum. Lõuendid trükkis ja viimistles ArtPrint.

10.10.10 tööpidu tuleb ka paljudes Eestimaa paikades

10. oktoobril ehk 10.10.10 toimuvad paljudes maailma paikades www.350.org ülemaailmsed tööpeod ehk eestipäraselt talgud kliima ja ühtasi kogu maakera heaks. 171 riigis on praeguseks registreeritud üle 4000 talgu, aga kuna 15 päeva on veel aega, lisandub talguid iga päevaga. Eestis planeeritakse talguid praeguseks juba 17 linnas.

10. oktoobril viiakse igas maailmanurgas ellu mõni tegu, mis aitab leevendada kliimakriisi: küll paigaldatakse ühiskondlikesse aedadesse päikesepaneele, seatakse üles tuuleturbiine või korraldatakse jalgrattaõpitubasid.

Tegu on rohujuuretasandi kampaaniaga, mille ülemaailmseks eesmärgis on peatada halvim kliimamuutustes. Sina võid olla üks tuhandetest inimestest, kes korraldab talgud oma kogukonnas.

Talgud on fokuseeritud 350 ppm CO2-le – see on CO2 miljondikosa ja ühtlasi ohutu ülempiir atmosfääris. 350.org eestvedajad usuvad, et lühend ppm võiks tähendada ka people-powered-movement: liikumist, mis hoiab riikide juhid kursis värskeimate teadusavastustega kliima kohta, et hädavajalikud globaalsed muutused saaksid alata.

Mullu korraldas 350.org kõige laialdasema poliitiliste aktsioonide päeva ajaloos, selle käigus leidis aset üle 5000 sündmuse. Tollest päevast alates tekkis võimas efekt – 117 riiki tõotas võtta eesmärgiks 350 ppm CO2 atmosfääris.Et maailma riikide juhtidel ebaõnnestus kliimakokkulepete sõlmimine Kopenhaagenis, tuleb seda enam haarata muudatuste elluviimine enda kätte juba rohujuure tasandil, luues kogukondade jaoks jätkusuutlikke lahendusi ja tugevdates survet muudatusteks.

Vaata Eestis toimuvate talgute kaarti siit.