Läänemeremaade kultuuripärandi foorum kutsub

Tallinnas 18.-20. septembril 2013 toimuv rahvusvaheline foorum on pühendatud muutuvale mere- ja rannikukultuurile

Läänemeremaade kultuuripärandi foorumid on eelnevalt toimunud Riias, Vilniuses, Helsingis ja Gdanskis.

Sel aastal Tallinnas toimuval foorumil käsitletakse mere- ja rannikukultuuri ajaloolisi ja tänaseid arengusuundi ning pärandi säilimise probleeme ja võimalusi, riikide poliitikat ning praktikat nende küsimuste lahendamisel. Kuidas kaitsta veealust kultuuripärandit? Titanic 100? Heeringas ja ühine kultuuripärand? Mudavannid ja rannikukultuur? Kõigile neile teemadele ja küsimustele otsivad foorumi avapäeval vastust oma ala eksperdid Prantsusmaalt, Ameerika Ühendriikidest, Šveitsist, Norrast, Hispaaniast ja Eestist.

 Foorumi teisel päeval toimuvad sessioonid neljas teemaplokis: mere-ja rannikukultuur ja rekreatsiooniturism; traditsiooniline rannikukultuur ja pärandmaastik; pärand muuseumisse või säilitamiseks in situ; mereäärsed alad linnapildis. 

Lisaks põnevatele ettekannetele ja aruteludele pakub V Läänemeremaade kultuuripärandi foorum kõigile osavõtjatele ka ekskursioone nii maal kui merel. Mereäärseid lugusid pajatatakse Tallinnas jalutuskäikudel Kultuurikilomeetril, Vabaõhumuuseumis ning väljasõidul Läänemaale. Kajakimatkal Tallinna lahel on huvilistel võimalik tutvuda linna rohkete sadamatega ja nautida merelt avanevat panoraami linnale.

Info ja registreerimine: www.tallinnforum.eu

Ahjukütet ei plaanita keelata

Eelmisel nädalal Brüsselis toimunud konverentsil Green Week arutati erinevaid võimalusi õhukvaliteedi hoidmiseks, mille keskmeks ei olnud kitsalt ahjukütte keelustamine, vaid õhukvaliteet laiemalt.

Eestis on ahjude ja sauna kütmine osa kodusest kultuurist. Viimasel kahel päeval on Eesti meedias levinud info ahjukütte keelustamise kohta, kuid seda ei plaanita keelata.

Õhukvaliteedi seisukohalt on parem see, kui kodustes ahjudes kasutada kuiva puitu. Niiske puidu kasutamisel tekib märkimisväärselt rohkem saasteaineid ning põlemisprotsess ei ole täielik. Lisaks läheb osa soojusest raisku – see kulub puidus oleva niiskuse kuivatamisele.

Kindlasti ei tohiks kodustes ahjudes põletada pakendeid, kilet, plasti või muid jäätmeid, sest selliste materjalide põlemisel võivad tekkida mitmesugused püsivad saasteained, mis võivad olla ohtlikud.

Berit-Helena Lamp

Lapsed ei tea toidu päritolu

Ligi kolmandik Ühendkuningriigi algkooliõpilastest arvab, et juustu tehakse taimedest ning neljandik, et kalapulke tehakse kanast või seast. Üks kümnest põhi- ja keskkooliõpilasest arvab, et tomatid kasvavad maa all, näitab Briti toitumisfondi (BNF) uuring. Küsitleti 27 500 5-16-aastast last. Uuringu tulemused näitavad selgelt, et laste teadmisi toiduvalmistamisest ja tervislikust toitumisest tuleb parandada.

Uuringus oli üllatavaid tulemusi veelgi. Nii näiteks selgus, et kolmandik 5-8-aastasi usub, et leiba ja makarone tehakse lihast. Ligi 20% selle vanuserühma lastest ei tea, et kartulid kasvavad mullas, 10% arvas, et need kasvavad põõsaste või puude otsas.

Samas olid lapsed üsna teadlikud nn taldriku reeglist: 77% algkoolilastest ja 88% põhi- ja keskkooliõpilastest teadsid, et peaksid sööma viis portsjonit puu- ja köögivilja päevas. Sellele vaatamata tunnistas 67% alg- ja 81% põhi- ja keskkooliõpilastest, et söövad neli või vähem portsjonit päevas. Kaks põhi- ja keskkooliõpilast viiest teadis seejuures, et konserveeritud või külmutatud puu- ja köögiviljad selle arvestuse hulka ei kuulu.

Uuring näitab, et murettekitavalt suur hulk lapsi ei söö igal hommikul hommikusööki. Hommikusöögi mittesööjate arv kasvab koos vanusega. Küsimusele „kas sõid sel hommikul?“, vastas 8% alg- ja põhikoolilastest eitavalt. 11-14-aastaste hulgas oli neid 24% ja 14-16-aastaste seas juba umbes kolmandik.

Uuringust nähtub samuti, et kala sööb kaks korda nädalas – nagu soovitatakse – vaid 17% Ühendkuningriigi lastest. Üldse ei söö kala algkooli lastest 16% ning põhi- ja keskkooliõpilastest 20%.

Samuti selgub, et lapsed tahaksid rohkem toitu valmistada: 85% lastest meeldib toiduvalmistamine, kuid 9% alg- ja 11% põhi-ja keskkooliõpilastest ei tee kodus kunagi süüa. Ligi 70% 5-8-aastastest on külastanud mõnd talu, vanemate laste hulgas on neid 80%.

Ühendkuningriik on võtnud ette samme, et laste toidulauda tervislikumaks muuta, seda eelkõige laste teadlikkuse tõstmise kaudu. 3000 Ühendkuningriigi kooli osaleb BNFi tervisliku toitumise nädala programmis, mis aitab lastele taas selgeks teha, kust toit tuleb ning mis on toitumine ja toiduvalmistamine. Nii kasvavad lapsed üles paremate teadmistega selle kohta, kuidas toit nendeni jõuab ning mida tervislik toitumine ja elustiil tähendab.

Plaanitud on ka riikliku õppekava reform, mis muudaks toidu ja toitumise õppe 8-14-aastastele kohustuslikuks. Uus õppekava võimaldaks õpetajatel selgitada, kuidas toitu toodetakse. Lisaks sellele juhivad Leoni restoraniketi asutajad Henry Dimblebyle ja John Vincent sõltumatu koolitoidu ülevaate tegemist, et teha kindlaks, mida on vaja teha selleks, et kõik õpilased saaksid aru, mis on toit ja toitumine.

Ülevaade koostatud uuringu „British Nutrition Foundation, National Pupil Survey 2013. UK Survey Results” põhjal.

Maheklubi.ee

“Europeana 1989 – meie tegime ajalugu”. Poolas käivitatud projekt jõuab augustis Balti riikidesse

Foto: Eesti Rahvusraamatukogu
Foto: Eesti Rahvusraamatukogu

Euroopa digitaalse raamatukogu, muuseumi ja arhiivi Europeana uus projekt “Europeana 1989” kutsub kõiki jagama oma kogemusi, lugusid ning teemaga seonduvaid esemeid ajast, mil varises raudne eesriie.

Projekt sai avatakti laupäeval Poolas avaliku diskussiooni ja kogumispäevaga, millele kogunes saalitäis huvilisi. Paljud olid kaasa võtnud mälestusesemeid ja rääkisid meenutusi. Projekt kulgeb edasi kogumispäevadega Poola teistes osades, Eestis, Lätis ja Leedus, Tšehhis, Saksamaal ning Ungaris. Europeana talletab kõik mälestused digiarhiivi.

Osalevate maade elanikel on võimalik rääkida sellest, mida nad tollal nägid ja kogesid ning jagada seda kogumispäevadel või projektiportaali kaudu.

2014. aastaks loob “Europeana 1989” värviküllase kajastuse tollal Euroopat raputanud sündmustest jutustuste, fotode, videoklippide ja helisalvestuste kaudu. Europeana Eesti-poolseks projektipartneriks on Eesti Rahvusraamatukogu.

Balti riikides korraldatakse kogumispäevi augustikuus “ühest riigist teise” turnee korras:
Vilniuses 9.-10. augustil
Panevėžyses 13 augustil
Riias 23.-24. augustil
Tallinnas Rahvusraamatukogus 30.-31. augustil

Üheks täiendavaks eesmärgiks on “rekonstrueerida” Balti kett virtuaalselt, kasutades selleks “Europeana 1989” vastavat kaarti. Kutsume teid juba tänasest osa võtma! Markeerige täpselt, kus te isiklikult asusite selles pikas inimketis 23. augustil, 1989. Võimaluse korral lisage ka foto ja kirjelduseks mõned sõnad või tekstiread. Loe edasi: “Europeana 1989 – meie tegime ajalugu”. Poolas käivitatud projekt jõuab augustis Balti riikidesse

Kaheksa Euroopa riigi harrastusfotograafid lihvivad oskusi Eesti parimate loodusfotograafide käe all

Täna, 6.juunil algab 7-päevane rahvusvaheline loodusfotograafia meistriklassi kursus “Photography in promotion and preservation of natural heritage”, kus osalevad 19 harrastusfotograafi kaheksast erinevast Euroopa riigist. Kursuse korraldajaks on Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus ning koolitajateks oma ala ühed parimad asjatundjad Eestis – Arne Ader ja Urmas Tartes. Suur osa programmi tegevustest viiakse läbi Elva puhkepiirkonnas, aga ka Soomaal, Alam-Pedjal ja Võrtsjärve ümbruses.

Programmi raames läbitakse loodusfotograafia spetsiifikast lähtuv teoreetiline osa, kuid suure osa planeeritud tegevustest moodustab praktiseerimine looduses. Kavas on pakkuda osalejaile unustamatuid looduspilte erinevatelt Eesti kaitsealadelt, tutvustada lisaks loodusele ka Eesti kultuurilugu ja elu-olu ning edendada koostöösidemeid erinevates riikides tegutsevate harrastusfotograafide vahel.

“See on suurepärane võimalus näha Eesti loodust uue nurga alt ja mujalt tulnud loodushuviliste silmade läbi”, sõnab Arne Ader. “Oluline on ka Eesti fotograafide kogemuste ja oskuste jagamine, sest Eesti tipptegijad on ka maailma mõistes tipptasemel”, lisab Urmas Tartes omalt poolt.

Põnevat ettevõtmist toetab Grundtvigi elukestva õppe programm, mille eesmärkideks on: täiskasvanud õppijate ja täiskasvanute koolitajate koostöö edendamine partneritega teistest Euroopa riikidest, täiskasvanute õppimisvõimaluste laiendamine ning täiskasvanuhariduse kvaliteedi tõstmine ja populaarsuse suurendamine Euroopas.

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus tegutseb aastast 1999 ja ühe olulise tegevussuunana pakub erinevaid loodushariduslikke õppeprogramme ja koolitusi. Mitmepäevast rahvusvahelist koolitust korraldatakse aga esmakordselt. “Meil on rõõm, et viimaks on sihtasutusel olemas koht, kus selliseid sündmusi korraldada, Vapramäe loodusmaja, mis võimaldab samalaadseid ettevõtmisi kavandada ka tulevikus”, sõnab sihtasutuse juhataja Gea Järvela. “Huvi kursuse vastu oli väga suur, tähtajaks saime enam kui 150 sooviavaldust 18-le kohale”.

 

Lisainfo: Kärt Leppik, VVV SA projektijuht, tel: 56952950, kartleppik@gmail.com

Rohkem infot Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse tegemistest: www.vvvs.ee

Lõppes kevadine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Veterinaar- ja Toiduamet lõpetas eile kevadise rebaste ja kährikute suukaudse marutaudivastase vaktsineerimise riigipiiri aladel. Vaktsiini külvati väikelennukitelt 9325 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaa ja Lätiga piirnevatel aladel.

Vaktsineerimistegevust alustati Ida-Virumaast, seejärel külvati vaktsiinsöötasid Eesti-Vene maismaapiiril Kagu -ja Lõuna-Eestis ning liikudes edasi pikki Eesti-Läti piiri suunaga idast lääne poole lõpetati Pärnu lahe ääres. Puhvertsooni vaktsineerimiseks kulus kokku 9 päeva.

Käesoleva aasta alguses möödus kaks aastat viimasest marutaudijuhtumist Eesti pinnal ning sellest johtuvalt kuulutas Veterinaar ja Toiduamet aprilli alguses Eesti ametlikult marutaudivabaks maaks. Hoolimata sellest, et taud on taandunud riigist välja, ei tohi marutaudiohtu alahinnata, kuna Eestiga piirnevates riikides, eriti idapiiril, on haigus endiselt levinud.

Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassil ja koeral oleks regulaarselt teostatud marutaudivastane vaktsineerimine. Kõigist ebaloomulikult käituvatest või marutaudile iseloomulike tunnustega loomadest tuleb koheselt teavitada piirkonna volitatud veterinaararsti. Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2013 aasta septembris.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Viimase poole sajandi jooksul oli metsamarutaud kõikjal Eestis väga levinud. Haigus hakkas kiiresti vaibuma peale metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise alustamist 2005. aasta sügisel. Aastatel 2006-2010 külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal. Kuna viimase nelja aasta jooksul on Eestis marutaudi täheldatud üksikutel juhtudel Kagu-Eestis mõne kilomeetri kaugusel Venemaa maismaapiirist, jätkati alates aastast 2011 vaktsineerimist vaid ohustatud aladel riigi piiril takistamaks haiguse taaslevimist Eestisse naaberriikidest pärit nakatunud rebaste ja kährikute vahendusel.

Ilmusid ohtlike jäätmete õppematerjalid

Tartu Keskkonnahariduse Keskus koostöös Soome ja Läti partneritega koostas veebipõhise ohtlike jäätmete õppematerjalide kogu kodudele, koolidele ja ohtlike majapidamisjäätmetega kokku puutuvatele töötajatele.

Õppematerjalide hulgas leidub selgitusi tavalisemate kodumajapidamises tekkivate jäätmete kohta, infot ohtlike jäätmetega, nagu näiteks patareide, akude ja valgustitega seotud riskidest ning suuniseid, kuhu viia ohtlikud jäätmed oma kodukohas. Õppematerjale ilmestavad animatsioon, ristsõnad, slaidiesitlused, testid ja harjutused.

„Projekti eesmärk oli luua veebipõhised õppematerjalid: kuidas ära tunda ja ümber käia ohtlike jäätmetega“, ütles projektijuht Jari Heiskanen Sykli keskkonnakoolist Soomes ning väljendas lootust, et õppematerjalid leiavad laialdast kasutust nii Eestis, Soomes kui ka Lätis. Õppematerjalid koostati inglise keeles ning tõlgiti eesti, läti, soome ja vene keelde.

Õppematerjalid leiab veebilehelt: www.sykli.fi/en/hazardous-waste

Lisainfo projekti kohta: www.teec.ee/ET/projektid/ohtlikud-jaatmed

Õppematerjalid loodi projekti „Kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete käitlemine – veebipõhine õppematerjalide kogu“ raames, mille eesmärk oli ohtlike jäätmete taaskasutuse suurendamine elanikkonna seas. Projekti finantseerisid Nordplus programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kogukonnad ühendavad jõud Lõuna-Eesti tutvustamiseks

national geographic akenKuus Lõuna-Eesti maakonda avavad sel suvel külastajatele teekonna “Elu kahe maailma piiril”, mis jutustab loo ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Teekonda hakkavad tähistama National Geographicu kollased aknad, millest esimesed kerkivad Lõuna-Eestisse juuni keskel. Projekt avatakse 20. juunil Tartus Raekoja platsil.

Projekti ühe eestvedaja, Tartumaa Arendusseltsi tegevjuhi Kristiina Liimandi sõnul on teekond “Elu kahe maailma piiril” sündinud kogukondade algatusena ning innustab Lõuna-Eesti linnu ja maapiirkondi edasisele tihedale koostööle. „Tartumaal on teekonna loomine juba kokku kutsunud kaks uut piirkondlikku võrgustikku. Kogukondadele tähendab projekt kohaliku eripära esiletoomist ja erinevate osapoolte tugevamat koostööd ning Lõuna-Eesti külastajale uusi tooteid, marsruute, paremat infovahetust ja erilisemat elamust,“ rääkis Liimand.

Paigad, mis kõige paremini annavad edasi meie lugu ja väärtusi, tuuakse esile National Geographicu säravkollaste akendega, kutsudes nii omakandi rahvast kui külalisi tegema tutvust Lõuna-Eesti rikkaliku kultuuripärandi, imelise looduse, uuendusmeelsete ettevõtete ja jätkusuutlike lahendustega.

Loe edasi: Kogukonnad ühendavad jõud Lõuna-Eesti tutvustamiseks

Vabatahtlikud merepäästjad võistlesid Soomes

Läinud nädalal pidasid Eesti vabatahtlikud merepäästjad Soome merepäästeseltsi (SMPS) koolituskeskuses Bågaskäri saarel oma esimesi kutseoskuste võistlusi. Parimateks osutusid sisemaalt pärit võistlejad.

Eesti Vabatahtliku Mere- ja Järvepääste ning SMPS koolitajad andsid parima veepäästemeeskonna ja parimate mereoskustega meeskonna tiitli vabatahtlikele järvepäästjaile, kes töötavad Peipsil ja Saadjärvel.

Idee võistluse korraldamiseks sündis sügisel, kui Eesti vabatahtlike võistkond osales vastaval võistlusel Soomes, selgitas vabatahtlike merepäästjate sidusorganisatsiooni Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste juhatuse esimees Ene Kalmus. «Soomlased on merepäästeoskuste võistlusi korraldanud juba 27 aastat ning need on saavutanud suure populaarsuse – võistlustel võetakse üksteisega mõõtu, kohtutakse heade kolleegidega ning täiendatakse oma teadmisi ja oskusi merepäästjale vajalikes valdkondades.»

Eesti analoogiline võistlus saigi läbi viidud Soomes, kuna soomlaste koolituskeskus koos oma suurepärase varustuse, heade õppe- ja majutusvõimalustega on ideaalne koht praktilisteks õppusteks, lisas Kalmus.

Eestist osales võistlusel viis võistkonda: vabatahtlikud mere- ja järvepäästjad Toilast, Hiiumaalt, Peipsi, Saadjärve ja Kuremaa järve äärest, samuti Lääne-Eesti reservpäästerühmast ning Pärnumaalt.

Võistlus sisaldas erinevaid praktilisi harjutusi nii esmaabi, navigeerimise, veest- ja enesepääste, mereside, tuletõrje, pukseerimise kui ka masspääste osas.

Võru Maavalitsus koos partneritega Venemaalt ja Lätist edendab ettevõtlust

Õnnelikud projektipartnerid avakonverentsil Madonas 08.05.2013
Õnnelikud projektipartnerid avakonverentsil Madonas 08.05.2013

7.-8. mail viibis Madonas (Läti) Võru Maavalitsuse delegatsioon, et koos partneritega Venemaalt ja Lätist lükata käima kolme riigi ühisprojekt “Piirialade sotsiaalmajandusliku arengu edendamine ja ettevõtluse toetamine”, inglise keeles lühidalt “Foster SME”. Venemaalt osaleb projektis Pihkva oblasti ettevõtjate toetusfond ja Lätist Madona omavalitsus. Projekti kaasrahastab Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm.

Projekti peaeesmärk on ettevõtluseks soodsa keskkonna loomine piirialadel. Eesti pool näeb projektis suurt võimalust tõsta meie piirkonna väike- ja keskmiste ettevõtete ekspordivõimekust ning luua eeltingimusi investeeringuteks. Võrumaa ettevõtjatel on programmi vahenditega võimalus külastada kohalikke ja rahvusvahelisi messe Peterburis, Riias ja Tallinnas. Kavas on koostada elektrooniline teatmik, mis jagab informatsiooni, kuidas siseneda naaberriikide turule, samuti antakse välja Võrumaad kui potentsiaalset investeerimiskeskkonda tutvustav brošüür. Projekti kõige mahukamaks tööks on arendustegevuseks vajaliku tehnilise dokumentatsiooni välja töötamine Võrumaa kuues omavalitsuses asuva kaheksa tööstusala jaoks.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus aitab Gruusiat

Ene Valgemae, Tinatin Gagua, Inga Jljavadze & Margus Ojaots
Ene Valgemae, Tinatin Gagua, Inga Jljavadze & Margus Ojaots

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses olid kaks nädalat stažeerimas kahte kutseõpetajat Gruusiast, Kobuleti kolledžist. Kobuleti kutseõppeasutuse kokanduseriala õpetajad Inga Jljavadze ja Tinatin Gagua viibisid Jõhvis SA Innove projekti „Aitame kaasa Gruusia kutsehariduse arengule II“ raames. Eesmärgiks oli praktiliste kogemuste omandamine ning erialaste ja metoodiliste teadmiste täiendamine.

Kahe nädala jooksul tutvusid külalised Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses koka ja pagar-kondiitri erialade õppekavadega, õppematerjalidega, praktika korraldusega ning erinevate õppemeetoditega erialatundides. Samuti tutvustasid Gruusia õpetajad oma kooli ja õppimisvõimalusi.

„Gruusia õpetajatele avaldas positiivset muljet meie toitlustuse ja majutuse valdkonnas välja antud õppematerjalide suur valik ja hea õppimistingimused,” sõnas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse teenindusõppe valdkonna juht Ene Valgemäe. „Gruusia õpetajad külastasid erinevaid ainetunde ja osalesid nii kokkade kui pagarite ja kondiitrite praktikal. Nad olid positiivselt üllatunud, kui avatud ja sõbralikud olid meie õpilased,” lisas Valgemäe.

Loe edasi: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus aitab Gruusiat

Euroopa Liidu toiduabi jõuab peatselt Eesti abivajajateni

Riigihanke tulemusel on selgunud Eesti abivajajatele tänavu jagatava Euroopa Liidu toiduabi toodete tarnija, kaupade kogused ning sortiment. 21 heategevusorganisatsiooni kaudu läheb tasuta jagamisele ligi 3237 tonni kuivaineid ja 394 tuhat liitrit toiduõli.

PRIA läbiviidud riigihankes toiduabi tarnija leidmiseks laekus kaks pakkumust. Parimaks tunnistati Eesti ettevõtte Sanitex Estonia OÜ ning Leedu ettevõtte Sanitex UAB ühispakkumus. Neil tuleb tagada kaupade valmimine, pakendamine erimärgistusega pakenditesse, transport ja mahalaadimine heategevusorganisatsioonide soovitud ligi 130. kohta üle Eesti. 31. augustiks peab olema tarnitud 699 tonni makarone, 330 tonni neljaviljahelbeid, 693 tonni nisujahu, 419 tonni riisi, 369 tonni mannat, 222 tonni tatart, 506 tonni suhkrut ning 394 tuhat liitrit rapsiõli.

Aasta-aastalt on kasvanud nii toiduabi kogused, neid vahendavate organisatsioonide arv kui ka abisaajate hulk. Selle aasta toiduabi saamiseks esitasid heategevusorganisatsioonid PRIAsse taotlused juba mullu kevadel. Toiduaineid taotleti ligi 4,95 miljoni euro väärtuses, kuid Euroopa Komisjon eraldas Eestile toiduabi jaoks 2,273 miljonit eurot. Seega tuli korrigeerida nii sortimenti kui koguseid. Sellest hoolimata on tänavune toiduabi kogus taas rekordiline, nagu ka planeeritud abisaajate hulk – umbes 140 000 inimest. Möödunud aastal jagati Eestis Euroopa Liidu toiduabina 2571 tonni kuivaineid ja 591 tuhat liitrit rapsiõli ca 120 000 inimesele.

Toiduabi on õigus saada neil, kes vastavad sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud toimetulekutoetuse saamise tingimustele. Kui jaotatavast kogusest kõigile soovijatele ei jagu, siis eelistatakse üksikvanemaga peresid, vähemalt neljalapselisi peresid ning puudega inimesi. Toiduabi enim puudust kannatavatele inimestele on Euroopa Liidu üks turukorraldusmeetmetest. Abivajajateni jõudev kaup on värske ja kvaliteetne. Kaubad vastu võtnud organisatsioonidel tuleb tagada toodete nõuetekohane käitlemine ning säilimine. Eesti osaleb ELi toiduabi-programmis alates 2006. aastast.

Täpsem info programmi, toiduabi koguste ja kohta jagajate kohta on kodulehel www.pria.ee.

Eesti parimad noored aednikud õpivad Räpinas

Kaidi Kask ja Leegi Põder ehitamas putukahotelli. Foto: SA Innove
Kaidi Kask ja Leegi Põder ehitamas putukahotelli. Foto: SA Innove

Eile, 9. mail toimus Räpina Aianduskoolis vabariiklik kutsevõistlus Noor Aednik 2013, kus oma oskused panid proovile Eesti ja Läti parimad noored aednikud. Eesti parim noor aednik on aianduse eriala õpilane Kaidi Kask ja talle järgnes maastikuehitust õppiv Leegi Põder. Mõlemad neiud on Räpina Aianduskooli kasvandikud. Üldarvestuses oli parim Läti Bulduri Aianduskoolist Anna Karlsone.

„Võistluspäev oli edukas, oleme rõõmsad, et Räpina Aianduskooli õpilased näitasid oma teadmiste ja oskuste kõrget taset,” ütles Noor Aednik korraldaja Signe Zubsmann, lisades, et võistlusülesanded olid intensiivsed, kus eksimist võistlejad endale lubada ei saanud ja päeva lõpuks selgusidki väga tihedas konkurentsis osavaimad. „Eesti parimad noored aednikud, Kaidi Kask ja Leegi Põder paistsid eriti silma taimede tundmises ladina keeles,” rääkis võistluse korraldaja.

Esikolmikut premeeris Eesti Aiandusliit aianduspoe kinkekaartidega ja Räpina Aianduskool kinkis tublimatele noortele erialast kirjandust. Eesti Nooraednike Liidu poolt õnnitles võitjaid meenetega Reet Palusalu. Võistlus koosnes neljast osast. Võisteldi taimede tundmises, kus võistlejal tuli ära tunda taimed ladina keeles. Lisaks näidati teadmisi istutusala mahamärkimises, konteineristutuses ja väetuses. Meeskonnatöö oskused pandi proovile „putukahotelli” ehitusel. Tänavustel võistlustel võtsid mõõtu 10 võistlejat Räpina Aianduskoolist, Luua Metsanduskoolist ja Lätist Bulduri Aianduskoolist.

Noor Aednik 2013 pildigaleriiga saab tutvuda siin.

Võistlus korraldati koostöös Sihtasutusega Innove, Eesti Aiandusliiduga ja Põllumajandusministeeriumiga. Ürituse korraldamisel kasutatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi toetust.

Eesti esimene satelliit ESTCube-1 lendab kosmosesse 4. mail kell 5.06

Eesti esimene satelliit ESTCube-1 lennutatakse Euroopa kosmosesadamast Prantsuse Guajaanas Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) uusima kanderaketi Vega pardal Maa orbiidile laupäeval, 4. mai varahommikul Eesti aja järgi kell 5.06. Eesti saamist kosmoseriigiks saab jälgida otseülekandena Arianespace.tv veebilehelt.

ESTCube-1 alustab peale kanderaketist eemaldumist kontrollsignaali edastamist, mida on kõigil raadioamatööridel võimalik vastu võtta sagedusel 437,250 MHz.

Eesti tudengisatelliidi programm algatati Tartu ülikooli üliõpilaste ja õppejõudude poolt 2008. aastal eesmärgiga populariseerida reaal- ja inseneriteadusi, anda tudengitele praktilisi kogemusi ning arendada ettevõtlikkust. ESTCube-1 satelliidi teaduslikuks missiooniks on elektrilise päikesepurje komponentide katsetamine.

Eesti tudengisatelliidi projektis on tööperioodi vältel osalenud ligi sada üliõpilast Tartu ülikoolist, Tallinna tehnikaülikoolist, Eesti lennuakadeemiast ning Eesti maaülikoolist. Projekti juhendavad Tartu observatooriumi teadlased ja Tartu ülikooli õppejõud. ESTCube-1 valmimisse on aktiivselt panustanud Tartu ülikooli välisüliõpilased Lätist, Leedust, Saksamaalt ja Ukrainast. Projekti rahvusvahelisteks partneriteks on Soome meteoroloogia instituut, Helsingi ülikool, Jyväskylä ülikool, Ida-Soome ülikool ja Saksa kosmoseagentuur. Projekti toetab Euroopa kosmoseagentuur. Satelliidi orbiidile lennutamisega tehtav esimene samm kosmoseriigiks saamise poole on pühendatud Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva-aastale.

ESTCube-1 koduleht: www.estcube.eu

ESTCube-1 projekti ametlik uudistekanal: http://www.facebook.com/estcube

Info raadioamatööridele: http://www.estcube.eu/en/radio-details

Radio Classics tõi kokku Eesti ja Läti muusikalapsed

Kerlyn Roosipõld, Evelin Kupits, Laura Veel, Hanna Grete Allev, Ketlin Kallo Jõgeva muusikakoolist. Foto: Mikk-Mihkel Vaabel
Kerlyn Roosipõld, Evelin Kupits, Laura Veel, Hanna Grete Allev, Ketlin Kallo Jõgeva muusikakoolist. Foto: Mikk-Mihkel Vaabel

Klassikaraadio ja Läti raadioprogrammi Klasika korraldatud ühisettevõtmine ”Radio Classics” noortele muusikutele ja kuulajatele on jõudnud lõpule. Mõlema jaama eetris tutvustati aasta vältel noori andeid ja sündmusi naaberriigi muusikaelust ning toimus kaks suurt muusikakoolide festivali. 

Suur hulk Eesti muusikaõpilasi ja õpetajaid sai inspireeriva kogemuse võrra rikkamaks. Muusikakoolide festivalikontsertidel 12. jaanuaril Riia raadiomajas ja 16. veebruaril Viljandis pärimusmuusika aidas osales kokku üle kahesaja muusikaõpilase. Ettevõtmise käigus toimusid noorte muusikute stuudiosalvestused ja eetris oli neli saadet andekatest Läti ja Eesti muusikaõppuritest.

Kalev Välk ja Madis Kirsman Viljandi muusikakooli jazzansamblist. Foto: Mikk-Mihkel Vaabel
Kalev Välk ja Madis Kirsman Viljandi muusikakooli jazzansamblist. Foto: Mikk-Mihkel Vaabel

Aasta jooksul jõudis kuulajateni 12 raadioreportaaži Eesti ja Läti muusikasündmustest, neist neli tehti vastastikku – Eesti raadioreporterid tutvustasid Riia festivale ning Läti kolleegid koostasid ülevaate Järvi festivalist ja Saaremaa ooperipäevadest. Kõik reportaažid olid mõlema raadiojaama eetris, nagu ka järjepidevad muusikauudiste ülevaated Eestist ja Lätist.

 Muusikauudised, reportaažid, festivalikontserdid ning neid tutvustavad fotod ja videoklipid on ühisettevõtmise veebileheküljel: http://klassikaraadio.ee/klassik/radio/

Eesti ja Läti välisminister kuulutasid välja Eesti-Läti tõlkeauhinna võitja

Tänavune Eesti-Läti tõlkeauhinna võitja on Maima Grīnberga. Foto: välisministeeriumi pressibüroo
Tänavune Eesti-Läti tõlkeauhinna võitja on Maima Grīnberga. Foto: välisministeeriumi pressibüroo

Välisminister Urmas Paet ja Läti välisminister Edgars Rinkēvičs kuulutasid täna Tallinnas välja Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhinna võitja. Tõlkeauhinna laureaat on Läti tõlkija Maima Grīnberga. Teos, mille meisterliku tõlke eest ta auhinna pälvis, on Jaan Krossi ajalooline suurromaan „Kolme katku vahel”. Välisminister Urmas Paeti sõnul on märkimisväärne, et Maima Grīnberga on tõlkeauhinna pälvinud ka juba ühe korra varem – 2009. aastal.

Välisministrid Paet ja Rinkēvičs avaldasid heameelt, et tõlkeauhinna algatusest on kujunenud Eesti ja Läti kultuuriruumis traditsioon – seda antakse välja juba neljandat korda. Loe edasi: Eesti ja Läti välisminister kuulutasid välja Eesti-Läti tõlkeauhinna võitja

FRAGILE – kunst nägemispuudega inimestele ja tantsuõhtud KUMUs

Tallinna Ülikooli Astra hoones toimub sel nädalavahetusel (19.-21.aprillini) rahvusvaheline FRAGILE sümpoosion „Tants, kunst ja nägemisvaegus”. Parallelselt leiavad reedel ja laupäeval kl 19.30 KUMU auditooriumis aset FRAGILE etendusõhtud.

Sümpoosion on Fragile-nimelise Euroopa Liidu poolt toetatud projekti kulminatsiooniks, mõlemad keskenduvad nägemispuudega inimeste ja kunstide valdkonna kokkuviimisele. Projekti koordineerib Bærum Kulturhus Norrast, seda toetavad ülejäänud partnerid: Tallinna Ülikool (Eesti), Vo’Arte (Portugal) ja Salamanda Tandem (Ühendkuningriik).

“Fragile” (tõlkes ”habras”) algse idee autoriks on Norra koreograaf Kjersti Kramm Engebrigtsen. Kjersti, soovides jagada Euroopaga laiemalt oma tantsukogemust pimedate inimestega ja selle haprust, kutsus Eesti koreograafi Ajjar Ausma ja Portugali koreograafi Ana Rita Barata oma ideed edasi arendama. Loe edasi: FRAGILE – kunst nägemispuudega inimestele ja tantsuõhtud KUMUs

Maa Päeva eel toetatakse Tšernosemja niklikaevanduse vastaseid

21. aprillil, ülemaailmse Maa Päeva (Earth Day) eelõhtul toimub rahvusvaheline solidaarsusaktsioon Tšernosemja kaitseks ja nikli kaevandamise vastu Voroneži piirkonnas Venemaal. Võitlus on kestnud juba rohkem kui aasta ja see pole üksnes kohalik mure, kuna Tšernosemja on unikaalse taimestikuga piirkond, mille abil on võimalik toita tervet vene riiki. See on oluline tervele maailmale, mille ees Venemaal on kohustus tagada toiduohutus seoses ülemaailmse majanduskriisiga.

Tänaseks on protestiaktsiooniga ühinenud 27 linna ja piirkonna üle maailma, sellele on avaldatud toetust ka Pariisis, Berliinis, Münchenis ja mujal.

Liikumise «В защиту Хопра” ( “Hopra kaitseks”) liikmed paluvad Tallinnal ja kogu Eestimaal kõnealust algatust toetada ühekordse piketiga või mõne muu solidaarsust väljendava aktsiooniga ning saata 21. aprillil toimunust foto korraldajatele sama päeva jooksul, et saaksime uudistes võimalikult laialdast kajastust.

Rohkem infot aktsiooni kohta ja selgitusi, miks teema on oluline just praegusel ajahetkel, samuti autoriteetsete teadlaste arvamusi selle kohta, miks nikli kaevandamine Tšernosemja piirkonnas on täiesti põhjendamatu, võite lugeda siit.

Praegusel hetkel on oluline igasugune toetus, sest puurimist kavatsetakse alustada vaatamata ulatuslikule vastuolule mitmete seadustega ning jätkuvad repressioonid kohalike elanike vastu, kes püüavad oma maad kaitsta. Samuti ei ole seni arvestatud sotsiaalsete protestidega, ohuga keskkonnale ega mõjule Venemaa majandusele.

Tartus toimub rahvusvaheline põllumajanduse tippkohtumine

18. ja 19. aprillil toimub Tartus rahvusvaheline konverents “Agroforum Balticum”, mis toob Euroopa regiooni põllumajanduspotentsiaali üle arutlema OECD, ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO), Euroopa Komisjoni ning kümne riigi delegatsioonid.
Konverentsil arutatakse toiduga kindlustatuse ning keskkonna ja territoriaalse tasakaalu säilitamise tähtsuse üle põllumajanduses. “Euroopa jaguneb põllumajandustootmise mõttes praegu kaheks – intensiivse tootmisega Lääne-Euroopa, kus maaressurss on kasutuses ja surve keskkonnale seetõttu väga suur ja vähekasutatud potentsiaaliga Ida-Euroopa. Peame leidma viise koormuse ühtlustamiseks, sest see aitaks suurendada Euroopa regiooni kui terviku põllumajanduspotentsiaali ja hajutada koormust keskkonnale,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Agrofoorumil esinevad ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni asepeadirektor Ren Wang, OECD kaubandus- ja põllumajandusdirektoraadi nõunik Carmel Cahill ja Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu peadirektoraadi asepeadirektor Loretta Dormal Marino. Sõnavõttudega esinevad ka erinevate riikide ministrid, ülikoolide rektorid, teadlased ja ettevõtjad. Konverentsi korraldavad Põllumajandusministeerium, Eesti Maaülikool ja Peterburi Agraarülikool.
Konverentsi programm: agroforum.emu.ee/schedule

National Geographic käsitleb kadunud liikide taaselustamise temaatikat

NGE_0413_CoverÄsja jõudis lugejani ajakirja National Geographic Eesti aprillinumber, mille seekordne põhilugu keskendub ammu surnud liikide taaselustamise temaatikale. Teadus on jõudnud sinnamaani, et kadunud liikide elluäratamine muutub üha lihtsamini teostatavaks, kuid see vastuoliline teema kütab kirgi ka teadusmaailmas endas.

Põhilugude lühitutvustus:

Kas äratame nad ellu
Väljasurnud liikide taaselustamine on juba võimalik. Kas ka vajalik?

Mammutivõha kütid
Siberi tundras käib jaht ammusurnud mammutite võhkadele.

Uusi liike otsimas
Teadlased on kirjeldanud 1,7 miljonit liiki, miljonid on kirjeldamata.

Kutsumus – lendur

Barrington Irving õpetab lapsi taevalaotust avastama.

Delaware’i park
USA-sse kavandatav rahvuspark väärtustab Brandywine’i orgu.
Loe edasi: National Geographic käsitleb kadunud liikide taaselustamise temaatikat

Eesti põllumehed võivad pääseda keerulisest toetusõiguste süsteemist

Foto: Andres Tarto, www.taevapiltnik.ee
Foto: Andres Tarto, www.taevapiltnik.ee

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu kinnitas ööl vastu tänast lõppenud istungil seisukoha ühise põllumajanduspoliitika kohta ning andis eesistujale Iirimaale mandaadi alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendi ja Komisjoniga.

“Nüüd on oluline saavutada enne suvepuhkusi ka kolmepoolne kokkulepe Euroopa Komisjoni, Nõukogu ja Parlamendi vahel, mis on aluseks, et saaksime uuel rahastamisperioodil ühist põllumajanduspoliitikat rakendama hakata,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “Nõukogus saavutasime Eestile selgelt soodsa tulemuse.”
Nõukogu värske otsuse kohaselt saab Eesti jätkata ühtse pindalatoetuse rakendamist kuni 2020. aastani. “Praeguse süsteemiga jätkamine hoiab ära bürokraatlikult keerulise toetusõiguste süsteemi sisseviimise. Tootjatele on senine süsteem kindlasti lihtsam, harjumuspärasem, õiglasem ja läbipaistvam,” rääkis Seeder.
Oluline teema oli ka n-n rohestamise muutmine Eesti olusid paremini arvestavaks. Läbirääkimiste tulemusel vähenes potentsiaalselt tootmisest välja jäätava põllumaa osakaal seitsmelt protsendilt viiel protsendile ning liikmesriigid nõustusid arvestama ka suurt metsa osakaalu piirkondades.

Eesti keele e-õppe kursus Keeleklikk ingliskeelsetele õppijatele

Eesti keele algtaseme e-õppe kursust Keeleklikk on võimalik kasutada ka ingliskeelsetel õppijatel. Keeleklikk on kaasaegne internetipõhine eesti keele kursus algajatele, mis sobib nii iseseisvaks õppeks kui ka neile, kes käivad keelekursustel ning soovivad e-kursust kasutada lisamaterjalina. Keeleklikk on ennekõike suunatud täiskasvanud õppijatele, kes soovivad omandada igapäevakeelt. E-kursus on kõigile huvilistele kättesaadav aadressil www.keeleklikk.ee.

Algselt venekeelsetele õppijatele mõeldud kursusel on tänaseks üle 12 000 kasutaja ning selle raames on õpetajale saadetud 4300 kodutööd. E-kursus Keeleklikk võimaldab õppida kõigil soovijatel eesti keelt tasuta ja piiramatult, vajalik on vaid arvuti ja internetiühenduse olemasolu.   Rein Joamets

Alates tänasest on ELis keelatud kosmeetikatoodete katsetamine loomade peal

primateresearchAlates tänasest ehk 11. märtsist ei tohi Euroopa Liidus enam kaubelda selliste uute kosmeetikatoodete ja nende koostisosadega, mida on testitud loomade peal.

Keeld puudutab kõiki uusi kosmeetikatooteid, sealhulgas hügieenivahendeid ja ilutooteid seebist hambapastani. Selline keeld saadab tugeva sõnumi kogu maailmale toetamaks julmusevaba ilu. Tegemist on suure ja olulise sammuga, mis tõestab, et loomkatsete alternatiivsed meetodid on tõhusad ja tagavad igati tarbija ohutuse.

Pikaajaline kampaania “Öelge „EI“ julmal teel valmistatud kosmeetikatoodetele” (Say NO to cruel cosmetics: http://nocruelcosmetics.org/), kuhu said toetusallkirju anda ka Eesti kodanikud, on tänaseks kogunud üle 250 000 allkirja.

Loe lisa: http://ec.europa.eu/consumers/sectors/cosmetics/animal-testing/index_en.htm

Loomkatsetest:
http://www.loomakaitse.ee/?q=node%2F1081
http://www.loomakaitse.ee/?q=katseloomad
http://www.loomadenimel.org/loomadest/loomkatsed

Vabatahtlikutööle Lätti oodatakse neid, kel aastaid rohkem kui 50

Eakate vabatahtliku teenistuse programm “Urban and rural culture exchange” pakub natuke seiklust  neile, kel eluaastaid rohkem kui 50.

Vabatahtliku teenistus seenioritele kestab kokku neli nädalat (2.-29.aprillini) Liepajas, Lätis.

Projekt on mõeldud seenior-vabatahtlikele (+50) ning toimub Leipaja Diakooniakeskuses . Vabatahtliku tööks on abistamine keskuse juures (ürituste korraldamise ja õpitubade läbiviimise juures abiks olemine).

Programmi raames kaetakse nii sõidu, -elamise, -toidu kui -tervisekindlustuse kulud. Projekti keeleks on vene, inglise või saksa keel. Projekti jooksul toimub tasuta läti keele kursus.

Rohkem infot: kultuurimois@kultuuritehas.ee või tel 555 889 29 või 555 889 27.

Projekti toetab SA Archimedes Hariduskoostöö keskus programmist Grundtvig

Sänna Kultuurimõis

Millest kirjutas maailma keskkonnaajakirjandus veebruaris

Mirjam Matiisen
Mirjam Matiisen

Euroopa keskkonnauudised vallutas veebruarikuus suuresti niinimetatud hobuseliha skandaal. Paljudes riikides on niisiis selgunud, et loomaliha sisaldavatesse toodetesse on ebaseaduslikult sattunud hobuseliha.

Hobuseliha skandaal on välja toonud mitmeid tänase põllumajanduse kitsaskohti ja probleeme. Keskkonnaportaalis The Ecologist kirjutatakse, et müügilejõudva liha kehv kvaliteet pole kaugeltki mitte kõik, mis selles vallas praegu halvasti. Näiteks on tänapäeva intensiivne põllumajandus üheks peamiseks põhjuseks, miks bioloogiline mitmekesisus vähenemas on.

“The Ecologist´i” toimetaja Andrew Wasley kirjutas aga, et peaksime ehk olema sellele skandaalile tänulikud, sest viimaks ometi on süngele salajasele ärile valgusvihk langenud. Wasley andmetel läheb Euroopas iga-aastaselt tarbijaile teadmata toiduks umbes 65 000 hobust. Suurem osa neist pärineb Ida-Euroopast või Hispaaniast, kust need transporditakse tapmisele Lõuna-Itaaliasse ehk hobuste lihaga kauplemise peamisesse kantsi.

Kultuurilised tabud hobuseliha söömise osas on loo üks külg. Samamoodi probleemne on tõsiasi, kuidas toimib inimkett, et hankida liha võimalikult odavalt.

Skandaal avas toidulauale sattunud odava liha varjupoole, kirjutab Briti ajaleht „The Guardian“. Ajalehe teatel on mitmed teadlased ja arvamusliidrid seisukohal, et ilmnenud tõsiasjad võiksid suunata tarbijaid vähem liha sööma.

ÜRO keskkonnaprogrammi juht professor Mark Sutton ütles, et hobuselihaskandaal on toonud välja selle, et ühiskond peaks rohkem hakkama mõtlema loomakasvatusele ja toiduvalikule üldisemalt. Suttoni hinnangul võiks inimeste toidulauale hakata jõudma rohkem köögivilju ja vähem loomaproteiini. „Liha võib süüa, kuid seda võiks süüa harvem,“ lausus ÜRO keskkonnaprogrammi juht Sutton. „Ja portsjoni suurus on oluline. Tihti on need liiga suured,“ lisas ta.

ÜRO teadlaste hinnangul arengumaades liha tarbimist piirata ei tohiks, sest miljardid sealsed inimesed kannatavad loomaproteiini puuduse käes. Kuid samas arengumaade inimeste lihatarbimine võiks kasvada selle arvelt, et arenenud maades see väheneb.  Loe edasi: Millest kirjutas maailma keskkonnaajakirjandus veebruaris