Täna lõppes Portugalis, Peneda-Gerês rahvuspargis toimunud kolmepäevase (24.-27.09.) rahvusvahelise võistluse „Noored Euroopa metsades“ finaal. Parimate metsatundjate tiitlile pretendeerinud kümne Euroopa riigi võistkonna seas tuli Eesti esindus neljandaks. Eestis edestasid Ungari (85 punkti), Kreeka (80 punkti) ja Poola (79 punkti) võistkonnad. Eestit esindanud Prantsuse Lütseumi võistkond „Copper Owl“ (koosseisus Annaleena Vaher, Airon Oravas ja Mati Lepikson, juhendaja Marje Väli) kogus 72 punkti.
„See on läbi aegade Eesti võistkonna parim tulemus, mida on seda hinnatavam, et sel aastal esindas meid võistluse ajaloo noorim võistkond,“ rääkis võistluste Eesti-poolne koordinaator Kristi Teppo Eesti Metsaseltsist. Kokku osales võistluste finaalis kümme riiki, lisaks nimetatutele veel Austria, Tšehhi, Saksamaa, Läti, Leedu ja Portugal.
Võistluste finaalis sooritasid õpilased 50-küsimuselise testi Euroopa metsanduse kohta, lisaks tuli pidada ettekanne oma riigi metsandusest teemal „Väljakutsed metsanduses“.
Järgmise aasta rahvusvaheline finaal toimub Saksamaal. Riiklikud võistlused peetakse 2014. aasta alguses.
Toomas Kelt
Rubriik: maailm
Prantsuse Lütseumi noored metsatundjad võtavad mõõtu Euroopa eakaaslastega
Sel nädalal (24.-27. september) toimub Portugalis, Peneda-Gerês rahvuspargis rahvusvahelise võistluse „Noored Euroopa metsades“ finaal. Parimate metsatundjate tiitlile prtendeerivad kümne Euroopa riigi võistkonnad: Austriast, Tšehhist, Eestist, Saksamaalt, Kreekast, Ungarist, Lätist, Leedust, Poolast ja Portugalis.
Eestit esindab finaalis Prantsuse Lütseumi võistkond „Copper Owl“ (koosseisus Annaleena Vaher, Airon Oravas ja Mati Lepikson, juhendaja Marje Väli).
„Tegu on võistluste ajaloo noorima võistkonnaga, tähelepanuväärne on ka see, et kõik need lapsed elavad linnas,“ rääkis võistluste Eesti-poolne projektijuht Kristi Teppo Eesti Metsaseltsist. Ta lisas, et noored on oma teadmisi tõestanud väga tihedas konkurentsis – Eesti eelvoorus osales 154 võistkonda üle Eesti.
Võistluste finaali pääsejad selguvad kevadiste eelvoorude järel, iga võistlustel osalev riik viib läbi oma võistluse, mille võitjad osalevad finaalis. Eelvoorudes üle Euroopa osales sel kevadel rohkem kui 10 000
õpilast vanuses 13-19 aastat. Võistlusel osaletakse 2-3 liikmeliste võistkondadena.
Võistluste finaalis sooritavad õpilased 50-küsimuselise testi Euroopa metsanduse kohta, lisaks tuleb pidada ettekanne oma riigi metsandusest teemal „Väljakutsed metsanduses“. Võistluse tulemused selguvad tõenäoliselt reedel, 27. septembril.
Finaalvõistlus toimub inglise keeles, mis annab võimaluse siduda loodusteaduste ja keeleõppe, lisaks tutvuda Euroopa riikide metsanduse ja loodusega, luua sidemeid teiste riikidega ning suurendada koostööd metsanduse ja hariduse vallas. Järgmise aasta rahvusvaheline finaal toimub tõenäoliselt Saksamaal. Riiklikud võistlused peetakse 2014. aasta alguses.
Võistluse ametlik koduleht: www.ypef.eu
Vanemuise Sümfooniaorkester esineb Riia Toomkirikus
Vanemuise Sümfooniaorkester, tunnustatud solistid Lätist, Leedust, Saksamaalt ja Eestist, Vanemuise ooperikoor ja Tartu Noortekoor kannavad 14. septembril kell 19 Riia Toomkirikus maestro Paul Mägi dirigeerimisel ette Felix Mendelssohni oratooriumi „Elias“. Tegemist on Vanemuise Sümfooniaorkestri 2013/2014 hooaja avakontserdiga, mis esmakordselt toimub Eestist väljaspool.
Paul Mägi, kes on kolmandat hooaega Vanemuise teatri muusikajuht ja peadirigent, on ka Läti muusikasõpradele tuttav. Aastatel 1990–1994 oli ta Läti Riikliku Sümfooniaorkestri peadirigent ja kunstiline juht, samuti Läti Muusikaakadeemia orkestridirigeerimise professor. Tema käe all jõudis Läti RSO Lääne-Euroopa arvestatavatesse kontserdisaalidesse. Paul Mägi on pälvinud ka Läti riikliku kultuuripreemia.
Solistidena astuvad Vanemuise Sümfooniaorkestri tänavusel hooaja avakontserdil üles rahvusvaheliselt tunnustatud lauljad: Krišjanis Norvelis (bass, Läti Rahvusooper), Liisi Kasenõmm (sopran, Saksamaa), Jovita Vaskevičiute (metsosopran, Leedu Rahvusooper), Viesturs Jansons (tenor, Läti Rahvusooper), Reigo Tamm (tenor) ning Alger Ahuna (sopran, Tartu Poistekoorist).
Paul Mägi jätkab tänavugi enda algatatud traditsiooni, kandes koos Vanemuise Sümfooniaorkestriga hooaja avakontserdil ette vaimulikke suurvorme. 2011. aastal jõudis publikuni Giuseppe Verdi Reekviem, 2012. aastal kanti ette Antonin Dvořáki Stabat mater.
Ühtekokku osaleb Felix Mendelssohni oratooriumi „Elias“ettekandel 160 orkestranti ja koorilauljat. Osalevad Vanemuise ooperikoor (koormeister Piret Talts) ja Tartu Noortekoor (koormeistrid Kadri Leppoja ja Riho Leppoja). See on üle 20 aasta esimene kord, mil Riia Toomkirikus nii arvukas interpreetide kooslus musitseerib. Toomikiriku saal mahutab ligemale tuhatkond pealtvaatajat.
13. septembril algusega kell 19.00 annab Vanemuise Sümfooniaorkester hooaja avakontserdi ka Vanemuise kontserdimajas. Tartus toimuv kontsert on Vanemuise teatri ja Eesti Kontserdi koostööprojekt.
Allikas: Vanemuise teater
Eesti valmistub Grüne Wochel osalemiseks
Sel nädalal tutvuvad partnerriik Eesti ettevalmistustöödega maailma ühe suurima toidu- ja põllumajandusmessi Grüne Woche korraldajad Messe Berlinist.
“Eestil on täiesti ainulaadne võimalus tutvustada end Euroopa suurimale tarbijaturule, 80 miljoni elanikuga Saksamaale,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “Peame pingutama, et Eesti toidutööstuse ja põllumajandustoodang oleks seal senisest enam esindatud. Samuti on oluline tutvustada Eestit kui atraktiivset maaturismi sihtkohta.”
Eesti astub jaanuaris Berliinis esmakordselt üles Grüne Woche partnermaana, mis tähendab messi avatseremoonia ja kultuuriprogrammi korraldamist kuni 5000 külalisele, teiste seas messil ja globaalfoorumil esindatud riikide ministritele ja diplomaatilistele delegatsioonidele, toiduainetööstuse ja põllumeeste liitude kõrgetele esindajatele ning ajakirjanikele.
“Grüne Woche partnermaaks olemine on igale riigile suur võimalus end Saksamaa tarbijatele tutvustada. Ootame põnevusega, kuidas Eesti selle võimaluse ära kasutab,” ütles Grüne Woche peakorraldaja Lars Jaeger. Koos Grüne Woche esindajatega on Eesti ettevalmistustega tutvumas ka kümme saksa ajakirjanikku. Loe edasi: Eesti valmistub Grüne Wochel osalemiseks
Kosmosesse on saadetud sadu loomi ja lugematu arv putukaid
Kadri Valner
Olin sel esmaspäeval üle 20 aasta Moskvas. Ja muu hulgas käisin kunagises kuulsas rahvamajanduse saavutuste näitusel VDNHs. Mäletate, see on see koht, kus igal liiduvabariigil oli oma näitusemaja, kus tohututel väljakutel pritsisid vett kullatud purskkaevud ja mille lähedal seisab kuulus monument “Tööline ja kolhoositar”. Oma lapsepõlveaegse käigu ajal avaldas enim muljet Kosmosepaviljon, kus ees ja sees suuremaid ja väiksemaid kosmoseaparaate.
Täna on VDNH suur lõbustuspark, kosmosepaviljonist on järgi jäänud suveniiribokse täis kõle maja, mille ees seisab üks rakettidest. Just esmaspäeval, kui mina selle ees seisin, tähistati näituseväljakul aga Belka ja Strelka päeva – 53 aastat varem käisid need kaks loomakest kosmoses. Nii oli 19. august Nõukogude kosmonautikale oluline daatum.
Inimesed on ikka kasutanud loomi seal, kus on endal liiga ohtlik olla. Just hiired olid esimesed ümber maakera lendajad ja seda 1957. aastal. Lisaks neile ja koertele on lähetatud kosmosesse rotte, jäneseid, kilpkonni, USA eelistas ahve, kes enim sarnanevad oma arengult just inimesele. Täna aitavad väiksemad loomad prussakatest merisigadeni mõista elusorganismidega kosmoselennul toimuvaid muudatusi.
Nõukogude Liidus algas koerte lennutamine kosmosesse Saksamaalt sõjasaagiks saadud rakettide koopiatega 1951. aastal. Esimesena startisid 22. juulil 1951 Dezik ja Tsõgan ning jõudsid pärast saja kilomeetri kõrgusele tõusmist elu ja tervisega maale tagasi. Aga nende puhul ei olnud tegu kosmoselennuga, seega paraku neile me nii pikka pai ei saa teha või nii head vorstijuppi anda, kui Belkale ja Strelkale.
Kokku tehti selliseid 100–150 km kõrguseid lende 29, mille käigus ka mitu koera oma elu kaotas. Nii omandati kogemusi koerte treenimisel kitsas ruumis viibimiseks, töötati välja mullikujuline klaasist kiivriga skafander ja kabiin.
Kuulus Laika oli 1957. aastal esimene elusolend, kes jõudis orbiidile. Tegemist oli segaverelise, ühelt Moskva tänavalt püütud kolmeaastase emase koeraga. Tema lendas Sputnikul nr 2, mille orbiit ulatus juba 1660 kilomeetri kõrguseni maapinnast. Stardi ajal tõusis Laika südamelöökide sagedus, kuid taastus varsti pärast kosmosesse jõudmist. Orbiidil Laika isegi sõi korra. Lennu edasise käigu kohta on aga üpris vähe teada. Alles 45 aastat hiljem, teatas üks vene teadlastest Texases toimunud Maailma kosmosekongressil, et tegelikult elas Laika kosmoses vaid viis kuni kuus tundi ning suri kuumuse ja stressi tagajärjel.
Kuigi Laika ei elanud kosmosereisi üle, tõestas eksperiment, et reisija jääks orbiidile lennates ellu ning kannataks kaaluta olekut. See lend varustas teadlasi esialgse informatsiooniga sellest, kuidas elusad organismid reageerivad kosmoselennu tingimustes. Nõukogude Liidus looma kindlasse surma saatmine küsimusi ei tekitanud, küll aga korraldati mujal maailmas selle vastu protestimiitinguid küsimusega, kui suured peaksid olema omandatud teadmised, et need vääriks looma hukku.
Ja siis jõudis kätte 19. august 1960. Baikonurilt lennutati kosmosesse kaks krantsi – Belka ja Strelka. Nemad tulid ka tagasi ööpäevaringselt kosmosereisilt. Loe edasi: Kosmosesse on saadetud sadu loomi ja lugematu arv putukaid
Moldova valib Eesti eeskujul e-tervise teenuseid
Praxise eestvedamisel ja Välisministeeriumi toel viibivad Eesti e-tervise spetsialistid sel nädalal Moldovas, et jagada kogemusi ja teadmisi e-tervise lahenduste osas. Viimase aasta jooksul on eksperdid aidanud arendada Moldova riiklikku e-tervise strateegiat ning nüüd valitakse välja need teenused, mida Moldovas järgneva kahe aasta jooksul juurutama hakatakse.
Üks ekspertidest, doktor Peeter Ross märgib, et Moldova e-tervise lahenduste osas on valmis juba väga mitmed olulised komponendid. “On väga tore märkida, et selles faasis on Eesti e-tervise rakendamise kogemustest Moldovas kõige suurem kasu ning praegu saame maksimaalselt ära kasutada Eesti kogemust, et Moldovas juba alustatu edukalt lõpule viia,” tõdeb Ross.
Tervishoiuinformaatika ekspert Ain Aaviksoo toob välja, et Moldova on hea näide Eesti praktilise kogemuse jagamise võimalusest. “Moldovas eksisteerib unikaalne võimalus toetada vajalikke ümberkorraldusi tervishoiusüsteemis, kasutades kaasaegseid IKT võimalusi,” lisab ta.
E-teenused aitavad kaasa tervisega seonduvate tegevuste läbipaistvuse suurendamisele, suurendavad ravikvaliteeti ning annavad võimaluse analüüsida olemasolevaid protsesse ja teha tervishoidu efektiivsemaid investeeringuid. Moldovas on praeguses faasis oluline leida just sellised teenused, millest elanikud kiiresti ja vahetult kasu saaksid. Selle näiteks on pideva infovooga integreeritud haigla- ja perearstivõrgustik või Eestis tugevasti kanda kinnitanud digiretsept.
Eesti poolt on e-tervise teenuste arendamise projekti kaasatud tervishoiu analüütik Priit Kruus Praxisest, tervishoiuinformaatika ekspert Ain Aaviksoo, e-tervise ekspert Peeter Ross ning e-Riigi Akadeemia ekspert Arvo Ott.
Eesti poolt veab projekti Poliitikauuringute Keskus Praxis ning Moldova-poolseteks partneriteks on sealne Tervishoiuministeerium ja kohalik WHO esindus. Projektitegevusi kaasrahastab Eesti Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest. E-tervise teenuste arendamise projekt on üks osa laiemast koostööst Eesti ja Moldova valdkondlike organisatsioonide vahel.
Juulikuus räägiti toidust
Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen jätkab oma igakuist ülevaadet maailma keskkonnaajakirjanduse uudistest. Juulikuus räägiti söögist ja sööjaist.
Eesti ajakirjanduseski on juttu olnud sellest, et kõikvõimalikes söögikohtades pakutavad lasteeined peidavad ilusate nimede taga sageli ebatervislikke toite. Samal teemal kirjutas hiljuti ka briti ajaleht „The Guardian“. Nimelt Inglismaa suurim sõltumatu ökoloogilise põllumajanduse organisatsioon Soil Association avaldas hiljaaegu uurimuse, milles öeldakse, et Inglismaa toidukohtades pakutakse lastetoitudena valdavalt ebatervislikku toitu, kus domineerivad burgerid ja nuggetid ehk eesti keeli kanapalad, vorstikesed, valmistoidud ja magusad gaseeritud joogid. Samuti ei pakuta lastetoitudes piisavalt juur- ja puuvilja.
Kokku testiti kahtekümne ühe restorani ja pubi lastetoite. Kõik testitud söögikohad asusid linnade peatänavail.
Uurimuse teostanud Soil Assosiation on nüüd alustanud kampaaniat, mis kutsub restorane ja pubisid üles pakkuma lastele ebatervislike toitude asemel väikeseid portsjone täiskasvanute toiduvalikutest. Kampaania aitab teadvustada seda, et igasugune toit peaks olema köögis värskelt valmistatud.
Kampaania raames tehtud uuringust selgus ka see, et 40% lapsevanemate sõnul käivad nad koos perega väljas söömas kahe nädala jooksul vähemalt ühe korra. 66% vanematest arvab, et söögikohtades pakutavad lastepraed ei ole piisavalt head. Uuringus osales kokku üle tuhande pere. Loe edasi: Juulikuus räägiti toidust
Saksamaa maheettevõtted sobivad Eestile eeskujuks
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder külastab täna ja homme Saksamaal, Schleswig-Holsteini liidumaal kohalikke mahe- ja ühistulisi ettevõtteid ning kohtub liidumaa energia, põllumajanduse, keskkonna ja maapiirkondade ministri dr Robert Habecki ja maaelukomisjoni esimehe Hauke Göttschiga.
„Schleswig-Holsteini liidumaa on Eestile hea eeskuju mahetootmise osas,“ ütles Seeder. „Kui Eestis on mahepõllumajandusmaad väga palju ja toodangut pigem vähe, siis seal on olukord vastupidine. Meil tasub sinnapoole vaadata ja leida koostöövõimalusi, mis aitaksid ka Eestis jõuda mahetoodangu suurenemiseni.“
Visiidi käigus külastatakse reedel mahetootjate ühistulisi ettevõtteid Landwege ja Domäne Fredeburg, kellega arutatakse mahetootmise, biogaasi, ühistulise tegevuse, otseturustuse ning koolituse ja nõustamise võimalusi. Laupäeval tutvutakse mahe kana-, sea- ja teraviljakasvatusega tegeleva ettevõttega Buchenhof.
Samuti on Schleswig-Holsteini visiidi raames plaanis kohtumised liidumaa energia, põllumajanduse, keskkonna ja maapiirkondade ministri dr Robert Habecki ja maaelukomisjoni esimehe Hauke Göttschiga. Kohtumistel arutatakse edasist koostööd Põllumajandusministeeriumi ja Schleswig-Holsteini liidumaa vahel. Lisaks osaleb Seeder liidumaa peaministri Thorsten Albigi vastuvõtul.
Eesti Põllumajandusministeeriumil on Schleswig-Holsteini liidumaaga pikaajaline koostöö, mille raames on viidud ellu paljusid põllumajandushalduse, teaduse, hariduse ja ühistegevuse projekte.
Allikas: Põllumajandusministeerium
Noor tisler oli ülemaailmsel kutsehariduse olümpial eestlastest parim
Täna, 8. juulil saabuvad Saksamaalt kümme vaprat Eesti meistrit ülemaailmselt kutsehariduse olümpialt WorldSkills 2013, eestlastest parim oli Võrumaa Kutsehariduskeskuse noor tisler Rain Toming.
Rain Toming tuli WorldSkills’i üldarvestuses oma erialal 11. kohale ja pälvis sellega “Best of Nation” medali. Tomingu sõnul oli võistluste eel tema peamine eesmärk jõuda pingelises olukorras valmis oma võistlustöö, milleks oli puhvetkapp. “Olen väga rahul, sain väga hea koha ja suure kogemuse,” ütles ta. Toming lisas, et võistlus läks igati korda ja nüüd tuleb saadud kogemust igal võimalusel kasutada.
Üleilmsetel kutsemeistrivõistlustel panid end proovile noored meistrid erinevatest ametikoolidest üle Eesti. Võistlustulle astusid kaheksa eriala kutseõppurid: trükkal, mehhatroonikud, maastikuehitajad, florist, mööblitisler, plaatija, ehitusviimistleja ja infotehnoloog.
WorldSkills toimus 2.-7. juuli Saksamaal Leipzigis, kus sel aastal osalesid 52 riiki ja omavahel võtsid mõõtu 1046 õpilast. Tänavu korraldati 42. ülemaailmsed kutsemeistrivõistlused, Eesti osales neljandat korda. Noorte treeninguid ja osavõttu üleilmsetel võistlustel korraldab SA Innove.
WorldSkills toimub iga kahe aasta tagant ning on noortele üheks tähtsaimaks kutseoskuste testimise ja näitamise proovikiviks. Võistlused kestavad mitu päeva ning igal võistlusalal hindavad kohtunikud nii tehnilist sooritust, meeskonnatööd kui ka suhtlemist ja oskust projektidega töötada.
Lisainfo WorldSkillsi kohta: www.worldskillsleipzig2013.com
Eesti noored siirdusid ülemaailmsele kutsehariduse olümpiale
29. juunil sõitsid kümme vaprat noort meistrit Eestit esindama ülemaailmsetele kutsevõistlustele WorldSkills 2013. Võistlused, kus sel aastal osalevad 53 riiki üle tuhande õppuriga,
toimuvad 2.–7. juulil Saksamaal Leipzigis.
Üleilmsetel kutsemeistrivõistlustel panevad end proovile noored meistrid erinevatest ametikoolidest üle Eesti. Võistlustulle astuvad kaheksa eriala kutseõppurid: oma oskusi näitavad trükkal, mehhatroonikud, maastikuehitajad, florist, mööblitisler, plaatija, ehitusviimistleja ja infotehnoloog.
Tallinna Polütehnikumis infotehnoloogiat õppinud Madis Männik ütles enne lennukile minemist, et ta tunneb, nagu sõidaks olümpiale. Männik on viimased kolm kuud pühendanud kogu oma vaba aja WorldSkillsiks valmistumisele. Tänaseks on infotehnoloogi treeningud lõppenud ja ta ootab võistlust. Männik on WorldSkillsil endale sihiks seadnud kuldse medali. Ükskõik, kas ta unistus täitub või mitte, on kutsemeistrivõistlused siiski heaks hüppelauaks tulevikku, tõdes Männik.
Tänavu toimub WorldSkills 42. korda, Eestile on need neljandad ülemaailmsed kutsevõistlused. Noorte treeninguid ja osavõttu üleilmsetel võistlustel korraldab SA Innove. WorldSkills toimub iga kahe aasta tagant ning on noortele üheks tähtsaimaks kutseoskuste testimise ja näitamise proovikiviks. Võistlused kestavad mitu päeva ning igal võistlusalal hindavad kohtunikud nii tehnilist sooritust, meeskonnatööd kui ka suhtlemist ja oskust projektidega töötada.
Lisainfo WorldSkillsi kohta: http://www.worldskillsleipzig2013.com/en/
Saksa maanaised heitsid Eestile vahetu pilgu
Jaanipäeva eel ja ajal võõrustasid Viljandi maanaiste ühenduse liikmed Saksamaa Minden-Lübbecke piirkonna maanaisi, kellel nad kaks aastat tagasi külas olid käinud. Organisatsiooni Landfrauenverband Minden-Lübbecke 3700 liikmest tuli Eestit ja Viljandimaad uurima 23. Neist enamikule oli see esimene kord siin kandis reisida, sestap märkis mitu prouat laupäeva õhtul Kivi turismitalus päevapikkusele ringreisile tagasi vaadates, et Eesti eluolu tundub neile mitmes mõttes teistsugune kui Saksamaal.
Et osa sakslannasid käib hobi korras folkloorseid tantse tantsimas, pakkus neile ohtralt jutuainet Viljandimaa tantsurühma Vabajalg esinemine Kivi talu õuemurul.
Külalised panid tähele, et kui nende kodumaal ollakse harjunud tantsima eeskätt aeglasemat sorti folkloorseid tantse, siis siinne traditsioon soosib märksa rohkem ajaloolise taustaga, ent tänapäevast lavatantsu.
Maanaiste ühendusel aitasid sakslannasid vastu võtta maavalitsus ja omavalitsuste liit.
EL ühise põllumajanduspoliitika tuleviku osas saavutati kokkulepe
Luksemburgis kaks päeva läbirääkimisi pidanud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrid jõudsid kokkuleppele ühise põllumajanduspoliitika reformipaketis.
„Eesti jaoks lõppesid läbirääkimised edukalt ja saime viimaste hetkedeni vaidluse all olnud põhiküsimustes head lahendused,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Eesti jaoks on väga oluline, et õnnestus saada erisus nn rohestamise nõude osas. See tähendab, et riikides, kus mets katab üle poole pindalast, ei pea kõige metsasemates piirkondades osa põllumajandusmaast kasutusest välja jätma,“ ütles Seeder.
Kokkuleppe kohaselt kaovad Euroopa Liidus alates 2015. aastast piima- ja alates 2017. aastast suhkrukvoodid.
Samuti saab Eesti jätkata ühtse pindalatoetuse rakendamisega kuni 2020. aastani. „Sealjuures on võimalus rakendada väiketootjaid soosivat ümberjaotavat toetust, kus esimestele hektaritele kehtivad kõrgemad toetusmäärad,“ lisas Helir-Valdor Seeder. Loe edasi: EL ühise põllumajanduspoliitika tuleviku osas saavutati kokkulepe
Tõelised Komissar Rexid kogu maailmast võistlevad Eestis meistritiitli eest
13.-14. juulil 2013 võistlevad Rakveres teenistuskoerte kolmevõistlusel Eesti, Läti ja Leedu ning Põhjamaade parimad saksa lambakoerad, malinoisid jt jäljeajamises, kuulekuses ja kaitses.
Eesti esimese rahvusvahelise koerte kolmevõistluse (saksa k lühend IPO) kolmest osaalast on pealtvaataja jaoks kõige põnevam kuulekus ja kaitse. Mitmekordse Eesti koerte kolmevõistluse meistri ja maratonijooksja Kairi Viherpuu sõnul on vaatajatel raske ükskõikseks jääda, kui koer alustab platsil “päti” otsimist. “On tavaline, et pealtvaatajad hoiavad hinge kinni, kui koer “päti rünnaku” enesekindlalt tõrjub, temaga võitleb ning hoogsa hüppega rajalt maha võtab,” rääkis Viherpuu. Kõige selle juures on koer siiski omaniku kontrolli all ja peab lõpetama rünnaku koerajuhi esimese käsu peale.
Võistluse korraldaja ja tuntud koertekoolitaja Aivo Oblikase sõnul on selline rahvusvaheline võistlus Eestile mitmeti kasulik, kuna aitab kaasa koerte koolitamise vajalikkuse teadvustamisele.
“Meie soov on näidata, et koolitatud koer on üks õnnelik koer, et koer naudib ja vajab inimesega koostööd ning et koerasport on üks võimalus pakkuda oma koerale, ja ka endale, täisväärtuslikku elu,” lisas Oblikas.
Koos rahvusvahelise võistlusega toimuvad Rakveres ka Eesti Meistrivõistlused IPOs ehk (saksa k Internationale Prüfungsordnung), kus selgitatakse välja Eesti IPO ehk kolmevõistluse 2013. aasta meister.
Nii rahvusvahelise kui ka Eesti meistrivõistluse korraldab Klubi Sportkoer koostöös Eesti Kennelliidu Koerte Koolitust Koordineeriva koguga (EKL-KKK). Võistluse üheks kohtunikuks on Pentti Rapila Soomest, teine kohtunik on ajakirja Koer peatoimetaja ja EKL-KKK juht Vilve Roosioks.
Urmo Kübar võitis Euroopa Kodaniku Auhinna
Urmo Kübar, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juht, on tänavuse Euroopa Kodaniku Auhinna võitja. Kokku tunnustab Euroopa Parlament tänavu selle auhinnaga 43 erineva eluala väljapaistvat eurooplast.
Žürii hinnangul on tegemist noore teotahtelise eurooplasega, kes on euroopalike väärtuste levikuks ja kinnistamiseks palju panustanud.
Kokku annab EP igal aastal välja kuni 50 auhinda. Kantselei tööd juhtis EP asepresident Anni Podimata (S&D, Kreeka). Teised liikmed olid: EP asepresidendid Alexander Alvaro (ALDE, Saksamaa), Isabelle Durant (Greens/EFA, Belgia), Othmar Karas (EPP, Austria) ja László Surján (EPP, Ungari) ning endised EP presidendid Hans-Gert Pöttering (EPP, Saksamaa) ja Enrique Baron Crespo (Hispaania).
Võitjate auhinnatseremoonia toimub 16.-17. oktoobril Brüsselis. Euroopa Kodaniku Auhinnaga tunnustab Euroopa Parlament silmapaistvaid eurooplasi alates 2008. aastast.
Anu Tali valiti USAs Sarasota sümfooniaorkestri järgmiseks peadirigendiks
4. juulil toimub Estonia kontserdisaalis juba traditsiooniks kujunenud ERSO suvine kontsert “Sõbrad”, mida seekord juhatab Anu Tali. Äsja avalikustati info, et 1. augustist alustab Anu Tali tööd USAs Sarasota sümfooniaorkestri peadirigendina, jätkates nii Eesti dirigentide edukäiku maailmas.
Kontserdil soleerivad imelapsena tuntuks saanud ning praeguseks üle maailma gastroleeriv, rahvusvahelises pressis “trompeti-Paganiniks” ja “trompeti-Carusoks” nimetatud Sergei Nakarjakov Iisraelist, Belgias resideeruv pianist Maria Mejerovitš ning nimekas Eesti pianist, mitmete rahvusvaheliste konkursside laureaat Marko Martin. Ettekandele tulevad klaveri- ja trompetirepertuaari tähtteosed: Eino Tambergi I trompetikontsert, Dmitri Šostakovitši I kontsert klaverile, trompetile ja orkestrile ning Sergei Rahmaninovi “Rapsoodia Paganini teemale” klaverile ja orkestrile.
4. juulil kell 20 Estonia kontserdisaalis.
Läänemeremaade kultuuripärandi foorum kutsub
Tallinnas 18.-20. septembril 2013 toimuv rahvusvaheline foorum on pühendatud muutuvale mere- ja rannikukultuurile
Läänemeremaade kultuuripärandi foorumid on eelnevalt toimunud Riias, Vilniuses, Helsingis ja Gdanskis.
Sel aastal Tallinnas toimuval foorumil käsitletakse mere- ja rannikukultuuri ajaloolisi ja tänaseid arengusuundi ning pärandi säilimise probleeme ja võimalusi, riikide poliitikat ning praktikat nende küsimuste lahendamisel. Kuidas kaitsta veealust kultuuripärandit? Titanic 100? Heeringas ja ühine kultuuripärand? Mudavannid ja rannikukultuur? Kõigile neile teemadele ja küsimustele otsivad foorumi avapäeval vastust oma ala eksperdid Prantsusmaalt, Ameerika Ühendriikidest, Šveitsist, Norrast, Hispaaniast ja Eestist.
Foorumi teisel päeval toimuvad sessioonid neljas teemaplokis: mere-ja rannikukultuur ja rekreatsiooniturism; traditsiooniline rannikukultuur ja pärandmaastik; pärand muuseumisse või säilitamiseks in situ; mereäärsed alad linnapildis.
Lisaks põnevatele ettekannetele ja aruteludele pakub V Läänemeremaade kultuuripärandi foorum kõigile osavõtjatele ka ekskursioone nii maal kui merel. Mereäärseid lugusid pajatatakse Tallinnas jalutuskäikudel Kultuurikilomeetril, Vabaõhumuuseumis ning väljasõidul Läänemaale. Kajakimatkal Tallinna lahel on huvilistel võimalik tutvuda linna rohkete sadamatega ja nautida merelt avanevat panoraami linnale.
Info ja registreerimine: www.tallinnforum.eu
Ahjukütet ei plaanita keelata
Eelmisel nädalal Brüsselis toimunud konverentsil Green Week arutati erinevaid võimalusi õhukvaliteedi hoidmiseks, mille keskmeks ei olnud kitsalt ahjukütte keelustamine, vaid õhukvaliteet laiemalt.
Eestis on ahjude ja sauna kütmine osa kodusest kultuurist. Viimasel kahel päeval on Eesti meedias levinud info ahjukütte keelustamise kohta, kuid seda ei plaanita keelata.
Õhukvaliteedi seisukohalt on parem see, kui kodustes ahjudes kasutada kuiva puitu. Niiske puidu kasutamisel tekib märkimisväärselt rohkem saasteaineid ning põlemisprotsess ei ole täielik. Lisaks läheb osa soojusest raisku – see kulub puidus oleva niiskuse kuivatamisele.
Kindlasti ei tohiks kodustes ahjudes põletada pakendeid, kilet, plasti või muid jäätmeid, sest selliste materjalide põlemisel võivad tekkida mitmesugused püsivad saasteained, mis võivad olla ohtlikud.
Berit-Helena Lamp
Lapsed ei tea toidu päritolu
Ligi kolmandik Ühendkuningriigi algkooliõpilastest arvab, et juustu tehakse taimedest ning neljandik, et kalapulke tehakse kanast või seast. Üks kümnest põhi- ja keskkooliõpilasest arvab, et tomatid kasvavad maa all, näitab Briti toitumisfondi (BNF) uuring. Küsitleti 27 500 5-16-aastast last. Uuringu tulemused näitavad selgelt, et laste teadmisi toiduvalmistamisest ja tervislikust toitumisest tuleb parandada.
Uuringus oli üllatavaid tulemusi veelgi. Nii näiteks selgus, et kolmandik 5-8-aastasi usub, et leiba ja makarone tehakse lihast. Ligi 20% selle vanuserühma lastest ei tea, et kartulid kasvavad mullas, 10% arvas, et need kasvavad põõsaste või puude otsas.
Samas olid lapsed üsna teadlikud nn taldriku reeglist: 77% algkoolilastest ja 88% põhi- ja keskkooliõpilastest teadsid, et peaksid sööma viis portsjonit puu- ja köögivilja päevas. Sellele vaatamata tunnistas 67% alg- ja 81% põhi- ja keskkooliõpilastest, et söövad neli või vähem portsjonit päevas. Kaks põhi- ja keskkooliõpilast viiest teadis seejuures, et konserveeritud või külmutatud puu- ja köögiviljad selle arvestuse hulka ei kuulu.
Uuring näitab, et murettekitavalt suur hulk lapsi ei söö igal hommikul hommikusööki. Hommikusöögi mittesööjate arv kasvab koos vanusega. Küsimusele „kas sõid sel hommikul?“, vastas 8% alg- ja põhikoolilastest eitavalt. 11-14-aastaste hulgas oli neid 24% ja 14-16-aastaste seas juba umbes kolmandik.
Uuringust nähtub samuti, et kala sööb kaks korda nädalas – nagu soovitatakse – vaid 17% Ühendkuningriigi lastest. Üldse ei söö kala algkooli lastest 16% ning põhi- ja keskkooliõpilastest 20%.
Samuti selgub, et lapsed tahaksid rohkem toitu valmistada: 85% lastest meeldib toiduvalmistamine, kuid 9% alg- ja 11% põhi-ja keskkooliõpilastest ei tee kodus kunagi süüa. Ligi 70% 5-8-aastastest on külastanud mõnd talu, vanemate laste hulgas on neid 80%.
Ühendkuningriik on võtnud ette samme, et laste toidulauda tervislikumaks muuta, seda eelkõige laste teadlikkuse tõstmise kaudu. 3000 Ühendkuningriigi kooli osaleb BNFi tervisliku toitumise nädala programmis, mis aitab lastele taas selgeks teha, kust toit tuleb ning mis on toitumine ja toiduvalmistamine. Nii kasvavad lapsed üles paremate teadmistega selle kohta, kuidas toit nendeni jõuab ning mida tervislik toitumine ja elustiil tähendab.
Plaanitud on ka riikliku õppekava reform, mis muudaks toidu ja toitumise õppe 8-14-aastastele kohustuslikuks. Uus õppekava võimaldaks õpetajatel selgitada, kuidas toitu toodetakse. Lisaks sellele juhivad Leoni restoraniketi asutajad Henry Dimblebyle ja John Vincent sõltumatu koolitoidu ülevaate tegemist, et teha kindlaks, mida on vaja teha selleks, et kõik õpilased saaksid aru, mis on toit ja toitumine.
Ülevaade koostatud uuringu „British Nutrition Foundation, National Pupil Survey 2013. UK Survey Results” põhjal.
Maheklubi.ee
“Europeana 1989 – meie tegime ajalugu”. Poolas käivitatud projekt jõuab augustis Balti riikidesse
Euroopa digitaalse raamatukogu, muuseumi ja arhiivi Europeana uus projekt “Europeana 1989” kutsub kõiki jagama oma kogemusi, lugusid ning teemaga seonduvaid esemeid ajast, mil varises raudne eesriie.
Projekt sai avatakti laupäeval Poolas avaliku diskussiooni ja kogumispäevaga, millele kogunes saalitäis huvilisi. Paljud olid kaasa võtnud mälestusesemeid ja rääkisid meenutusi. Projekt kulgeb edasi kogumispäevadega Poola teistes osades, Eestis, Lätis ja Leedus, Tšehhis, Saksamaal ning Ungaris. Europeana talletab kõik mälestused digiarhiivi.
Osalevate maade elanikel on võimalik rääkida sellest, mida nad tollal nägid ja kogesid ning jagada seda kogumispäevadel või projektiportaali kaudu.
2014. aastaks loob “Europeana 1989” värviküllase kajastuse tollal Euroopat raputanud sündmustest jutustuste, fotode, videoklippide ja helisalvestuste kaudu. Europeana Eesti-poolseks projektipartneriks on Eesti Rahvusraamatukogu.
Balti riikides korraldatakse kogumispäevi augustikuus “ühest riigist teise” turnee korras:
Vilniuses 9.-10. augustil
Panevėžyses 13 augustil
Riias 23.-24. augustil
Tallinnas Rahvusraamatukogus 30.-31. augustil
Üheks täiendavaks eesmärgiks on “rekonstrueerida” Balti kett virtuaalselt, kasutades selleks “Europeana 1989” vastavat kaarti. Kutsume teid juba tänasest osa võtma! Markeerige täpselt, kus te isiklikult asusite selles pikas inimketis 23. augustil, 1989. Võimaluse korral lisage ka foto ja kirjelduseks mõned sõnad või tekstiread. Loe edasi: “Europeana 1989 – meie tegime ajalugu”. Poolas käivitatud projekt jõuab augustis Balti riikidesse
Kaheksa Euroopa riigi harrastusfotograafid lihvivad oskusi Eesti parimate loodusfotograafide käe all
Täna, 6.juunil algab 7-päevane rahvusvaheline loodusfotograafia meistriklassi kursus “Photography in promotion and preservation of natural heritage”, kus osalevad 19 harrastusfotograafi kaheksast erinevast Euroopa riigist. Kursuse korraldajaks on Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus ning koolitajateks oma ala ühed parimad asjatundjad Eestis – Arne Ader ja Urmas Tartes. Suur osa programmi tegevustest viiakse läbi Elva puhkepiirkonnas, aga ka Soomaal, Alam-Pedjal ja Võrtsjärve ümbruses.
Programmi raames läbitakse loodusfotograafia spetsiifikast lähtuv teoreetiline osa, kuid suure osa planeeritud tegevustest moodustab praktiseerimine looduses. Kavas on pakkuda osalejaile unustamatuid looduspilte erinevatelt Eesti kaitsealadelt, tutvustada lisaks loodusele ka Eesti kultuurilugu ja elu-olu ning edendada koostöösidemeid erinevates riikides tegutsevate harrastusfotograafide vahel.
“See on suurepärane võimalus näha Eesti loodust uue nurga alt ja mujalt tulnud loodushuviliste silmade läbi”, sõnab Arne Ader. “Oluline on ka Eesti fotograafide kogemuste ja oskuste jagamine, sest Eesti tipptegijad on ka maailma mõistes tipptasemel”, lisab Urmas Tartes omalt poolt.
Põnevat ettevõtmist toetab Grundtvigi elukestva õppe programm, mille eesmärkideks on: täiskasvanud õppijate ja täiskasvanute koolitajate koostöö edendamine partneritega teistest Euroopa riikidest, täiskasvanute õppimisvõimaluste laiendamine ning täiskasvanuhariduse kvaliteedi tõstmine ja populaarsuse suurendamine Euroopas.
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus tegutseb aastast 1999 ja ühe olulise tegevussuunana pakub erinevaid loodushariduslikke õppeprogramme ja koolitusi. Mitmepäevast rahvusvahelist koolitust korraldatakse aga esmakordselt. “Meil on rõõm, et viimaks on sihtasutusel olemas koht, kus selliseid sündmusi korraldada, Vapramäe loodusmaja, mis võimaldab samalaadseid ettevõtmisi kavandada ka tulevikus”, sõnab sihtasutuse juhataja Gea Järvela. “Huvi kursuse vastu oli väga suur, tähtajaks saime enam kui 150 sooviavaldust 18-le kohale”.
Lisainfo: Kärt Leppik, VVV SA projektijuht, tel: 56952950, kartleppik@gmail.com
Rohkem infot Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse tegemistest: www.vvvs.ee
Lõppes kevadine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine
Veterinaar- ja Toiduamet lõpetas eile kevadise rebaste ja kährikute suukaudse marutaudivastase vaktsineerimise riigipiiri aladel. Vaktsiini külvati väikelennukitelt 9325 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaa ja Lätiga piirnevatel aladel.
Vaktsineerimistegevust alustati Ida-Virumaast, seejärel külvati vaktsiinsöötasid Eesti-Vene maismaapiiril Kagu -ja Lõuna-Eestis ning liikudes edasi pikki Eesti-Läti piiri suunaga idast lääne poole lõpetati Pärnu lahe ääres. Puhvertsooni vaktsineerimiseks kulus kokku 9 päeva.
Käesoleva aasta alguses möödus kaks aastat viimasest marutaudijuhtumist Eesti pinnal ning sellest johtuvalt kuulutas Veterinaar ja Toiduamet aprilli alguses Eesti ametlikult marutaudivabaks maaks. Hoolimata sellest, et taud on taandunud riigist välja, ei tohi marutaudiohtu alahinnata, kuna Eestiga piirnevates riikides, eriti idapiiril, on haigus endiselt levinud.
Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassil ja koeral oleks regulaarselt teostatud marutaudivastane vaktsineerimine. Kõigist ebaloomulikult käituvatest või marutaudile iseloomulike tunnustega loomadest tuleb koheselt teavitada piirkonna volitatud veterinaararsti. Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2013 aasta septembris.
Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Viimase poole sajandi jooksul oli metsamarutaud kõikjal Eestis väga levinud. Haigus hakkas kiiresti vaibuma peale metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise alustamist 2005. aasta sügisel. Aastatel 2006-2010 külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal. Kuna viimase nelja aasta jooksul on Eestis marutaudi täheldatud üksikutel juhtudel Kagu-Eestis mõne kilomeetri kaugusel Venemaa maismaapiirist, jätkati alates aastast 2011 vaktsineerimist vaid ohustatud aladel riigi piiril takistamaks haiguse taaslevimist Eestisse naaberriikidest pärit nakatunud rebaste ja kährikute vahendusel.
Ilmusid ohtlike jäätmete õppematerjalid
Tartu Keskkonnahariduse Keskus koostöös Soome ja Läti partneritega koostas veebipõhise ohtlike jäätmete õppematerjalide kogu kodudele, koolidele ja ohtlike majapidamisjäätmetega kokku puutuvatele töötajatele.
Õppematerjalide hulgas leidub selgitusi tavalisemate kodumajapidamises tekkivate jäätmete kohta, infot ohtlike jäätmetega, nagu näiteks patareide, akude ja valgustitega seotud riskidest ning suuniseid, kuhu viia ohtlikud jäätmed oma kodukohas. Õppematerjale ilmestavad animatsioon, ristsõnad, slaidiesitlused, testid ja harjutused.
„Projekti eesmärk oli luua veebipõhised õppematerjalid: kuidas ära tunda ja ümber käia ohtlike jäätmetega“, ütles projektijuht Jari Heiskanen Sykli keskkonnakoolist Soomes ning väljendas lootust, et õppematerjalid leiavad laialdast kasutust nii Eestis, Soomes kui ka Lätis. Õppematerjalid koostati inglise keeles ning tõlgiti eesti, läti, soome ja vene keelde.
Õppematerjalid leiab veebilehelt: www.sykli.fi/en/hazardous-waste
Lisainfo projekti kohta: www.teec.ee/ET/projektid/ohtlikud-jaatmed
Õppematerjalid loodi projekti „Kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete käitlemine – veebipõhine õppematerjalide kogu“ raames, mille eesmärk oli ohtlike jäätmete taaskasutuse suurendamine elanikkonna seas. Projekti finantseerisid Nordplus programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Kogukonnad ühendavad jõud Lõuna-Eesti tutvustamiseks
Kuus Lõuna-Eesti maakonda avavad sel suvel külastajatele teekonna “Elu kahe maailma piiril”, mis jutustab loo ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Teekonda hakkavad tähistama National Geographicu kollased aknad, millest esimesed kerkivad Lõuna-Eestisse juuni keskel. Projekt avatakse 20. juunil Tartus Raekoja platsil.
Projekti ühe eestvedaja, Tartumaa Arendusseltsi tegevjuhi Kristiina Liimandi sõnul on teekond “Elu kahe maailma piiril” sündinud kogukondade algatusena ning innustab Lõuna-Eesti linnu ja maapiirkondi edasisele tihedale koostööle. „Tartumaal on teekonna loomine juba kokku kutsunud kaks uut piirkondlikku võrgustikku. Kogukondadele tähendab projekt kohaliku eripära esiletoomist ja erinevate osapoolte tugevamat koostööd ning Lõuna-Eesti külastajale uusi tooteid, marsruute, paremat infovahetust ja erilisemat elamust,“ rääkis Liimand.
Paigad, mis kõige paremini annavad edasi meie lugu ja väärtusi, tuuakse esile National Geographicu säravkollaste akendega, kutsudes nii omakandi rahvast kui külalisi tegema tutvust Lõuna-Eesti rikkaliku kultuuripärandi, imelise looduse, uuendusmeelsete ettevõtete ja jätkusuutlike lahendustega.
Loe edasi: Kogukonnad ühendavad jõud Lõuna-Eesti tutvustamiseks
Vabatahtlikud merepäästjad võistlesid Soomes
Läinud nädalal pidasid Eesti vabatahtlikud merepäästjad Soome merepäästeseltsi (SMPS) koolituskeskuses Bågaskäri saarel oma esimesi kutseoskuste võistlusi. Parimateks osutusid sisemaalt pärit võistlejad.
Eesti Vabatahtliku Mere- ja Järvepääste ning SMPS koolitajad andsid parima veepäästemeeskonna ja parimate mereoskustega meeskonna tiitli vabatahtlikele järvepäästjaile, kes töötavad Peipsil ja Saadjärvel.
Idee võistluse korraldamiseks sündis sügisel, kui Eesti vabatahtlike võistkond osales vastaval võistlusel Soomes, selgitas vabatahtlike merepäästjate sidusorganisatsiooni Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste juhatuse esimees Ene Kalmus. «Soomlased on merepäästeoskuste võistlusi korraldanud juba 27 aastat ning need on saavutanud suure populaarsuse – võistlustel võetakse üksteisega mõõtu, kohtutakse heade kolleegidega ning täiendatakse oma teadmisi ja oskusi merepäästjale vajalikes valdkondades.»
Eesti analoogiline võistlus saigi läbi viidud Soomes, kuna soomlaste koolituskeskus koos oma suurepärase varustuse, heade õppe- ja majutusvõimalustega on ideaalne koht praktilisteks õppusteks, lisas Kalmus.
Eestist osales võistlusel viis võistkonda: vabatahtlikud mere- ja järvepäästjad Toilast, Hiiumaalt, Peipsi, Saadjärve ja Kuremaa järve äärest, samuti Lääne-Eesti reservpäästerühmast ning Pärnumaalt.
Võistlus sisaldas erinevaid praktilisi harjutusi nii esmaabi, navigeerimise, veest- ja enesepääste, mereside, tuletõrje, pukseerimise kui ka masspääste osas.
Võru Maavalitsus koos partneritega Venemaalt ja Lätist edendab ettevõtlust
7.-8. mail viibis Madonas (Läti) Võru Maavalitsuse delegatsioon, et koos partneritega Venemaalt ja Lätist lükata käima kolme riigi ühisprojekt “Piirialade sotsiaalmajandusliku arengu edendamine ja ettevõtluse toetamine”, inglise keeles lühidalt “Foster SME”. Venemaalt osaleb projektis Pihkva oblasti ettevõtjate toetusfond ja Lätist Madona omavalitsus. Projekti kaasrahastab Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm.
Projekti peaeesmärk on ettevõtluseks soodsa keskkonna loomine piirialadel. Eesti pool näeb projektis suurt võimalust tõsta meie piirkonna väike- ja keskmiste ettevõtete ekspordivõimekust ning luua eeltingimusi investeeringuteks. Võrumaa ettevõtjatel on programmi vahenditega võimalus külastada kohalikke ja rahvusvahelisi messe Peterburis, Riias ja Tallinnas. Kavas on koostada elektrooniline teatmik, mis jagab informatsiooni, kuidas siseneda naaberriikide turule, samuti antakse välja Võrumaad kui potentsiaalset investeerimiskeskkonda tutvustav brošüür. Projekti kõige mahukamaks tööks on arendustegevuseks vajaliku tehnilise dokumentatsiooni välja töötamine Võrumaa kuues omavalitsuses asuva kaheksa tööstusala jaoks.