Rubriik: Läänemaa

VIRTSU RAHVAMAJA ON SURNUD. ELAGU VIRTSU RAHVA MAJA!

Satiiriline plakat Virtsu Rahva Maja MTÜ avaüritusel. Pildil Virtsu Rahva Maja MTÜ juhatuse liige Triin Raave; Metsküla Kooli direktor Pille Kaisel; Virtsu Rannahoone MTÜ juhatuse liige Anni Pea; Matsalu Loodusfilmide Festivali peakorraldaja; Maris Altmann; Virtsu Rahva Maja MTÜ juhatuse liige Triin Tiik; Eestimaa Looduse Fondi juht Silvia Lotman; Virtsu Rahva Maja MTÜ juhatuse liige Annely Rahkema; Virtsu Kooli end. huvijuht; Anu Mätas. Foto: Virtsu Rahva Maja MTÜ

Päevatoimetaja

Teisipäeval, 1. oktoobril toimus Virtsu Rahvamaja tegevuse lõpetamise ja Virtsu Rahva Maja MTÜ avaüritus, millel osales pea veerandtuhat inimest.

Loe edasi: VIRTSU RAHVAMAJA ON SURNUD. ELAGU VIRTSU RAHVA MAJA!

HAAPSALU GURMEETURG KATAB TÄNAVU LAUA METSIKUTE MAITSETEGA

Metsapoole maitsed tiim, Gurmeeturg 2023. Foto: MTÜ Kodukant Läänemaa

2. septembril saab Haapsalu raudteejaama perroonist Läänemaa kõige uhkem kohaliku toidu turg, kust leiab lisaks Läänemaa toodetele kulinaarseid üllatusi Hiiu-, Saare- ja Raplamaalt, Romantiliselt Rannateelt ning Põhja-Eestist.

Loe edasi: HAAPSALU GURMEETURG KATAB TÄNAVU LAUA METSIKUTE MAITSETEGA

„NAISED & NUMBRID” HAAPSALU KULTUURIKESKUSES

Fotogalerii

Naised & numbrid Haapsalu kultuurikeskuses. Fotokollaaž: Urmas Saard / Külauudised

Reedel, 27. mai õhtul Haapsalu kultuurikeskuses toimunud kogukonnateatri etendusele “Naised & numbrid” olid kõik piletid aegsasti välja müüdud. Õnnelikest piletiomanikest moodustasid üle kolmandiku Pärnu Y-klubi liikmed või nende toetajad, kes ei läbenud oodata, millal lavastaja Liia Kanemägi oma tosina näitlejaga Pärnusse tuleb.

Loe edasi: „NAISED & NUMBRID” HAAPSALU KULTUURIKESKUSES

LEEDI HALLIMÄE LINNUSE MUINASLINNADE TÄHISE JA TEABETAHVLI AVAMINE

Hallimäe nõlva juures asuv muinaslinnuste kaart metallplaadiga mälestuskivil. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Vanade eestlaste pühaks peetud neljapäeval kogunes päikese loojangu ajal mõnekümne inimesega seltskond Läänemaal asuva Leedi Hallimäe linnuse serva, kus avati suursuguse pidulikkusega ja kombestikule kohase rituaaliga Eesti muinaslinnuste kaart metallplaadiga mälestuskivil ning teabetahvel.

Loe edasi: LEEDI HALLIMÄE LINNUSE MUINASLINNADE TÄHISE JA TEABETAHVLI AVAMINE

MATSALU RAHVUSPARGI LAGERAIETE JA KAITSE LEEVENDUSTE VASTU

Vaade Matsalu rahvuspargile Puise ninalt. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Looduskaitseühendused Eesti Metsa Abiks (EMA), Roheline Läänemaa ja Roheline Pärnumaa esitasid Keskkonnaametile (KeA) mahukad parandusettepanekud Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõule, millega amet soovib ulatuslikku looduskaitsealaste piirangute leevendamist rahvuspargis.

Loe edasi: MATSALU RAHVUSPARGI LAGERAIETE JA KAITSE LEEVENDUSTE VASTU

PUISE RANNAL AVATI SKULPTUUR PAADIPÕGENIKE MÄLESTUSEKS

Monumendi ideekandja harjukas Heidi Ivask. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Eile eemaldasid sinise katte Läänemaa Puise ninal paadipõgenike mälestuseks valminud pronksist kujult justiitsminister Raivo Aeg ja sealtsamast kaheksa-aastase poisina kodumaalt põgenema pidanud Otto Tiefi valitsuse riigisekretär Helmut Maandi poeg Jaak Maandi, kes alates aastast 1992 elab taas vabas Eestis.

Loe edasi: PUISE RANNAL AVATI SKULPTUUR PAADIPÕGENIKE MÄLESTUSEKS

SAJA VIIEKÜMNE AASTASE MAARJA-MAGDALEENA KOORI ÜLEVAD MULJED HAAPSALUS TOIMUNUD VABA RAHVA LAULU JÄREL EHK KOHTUMISENI RAKVERES

Maarja-Magdaleena segakoor Vaba Rahva Laulul Haapsalus, esimese rea esimene on koorijuht Liia Koorts. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Eestimaa üks vanemaid koore Maarja-Magdaleena segakoor Tartu vallast (endisest Tabivere vallast Jõgevamaalt) tähistab novembris 150. aastapäeva. Koor on saanunud energiat ja jõudu laulmiseks paljudelt esinemistelt Eestis ja välisriikides. Elamuste rikka pagasiga saabuti ka Haapsalus toimunud üldrahvalikult ja isamaaliselt sündmuselt Vaba Rahva Laul.

Loe edasi: SAJA VIIEKÜMNE AASTASE MAARJA-MAGDALEENA KOORI ÜLEVAD MULJED HAAPSALUS TOIMUNUD VABA RAHVA LAULU JÄREL EHK KOHTUMISENI RAKVERES

KÕIK VABA RAHVA LAULUD SAID VIHMAST HOOLIMATA HAAPSALUS LAULDUD

Vaba Rahva Laul Haapsalu Piiskopilinnuse õuel. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Vihma trotsides püsisid lauljad ja tantsijad ning neid kuulama tulnud rahvas kuni kontsertkava lõpuni Haapsalu Piiskoplinnuse õuel, kus toimus järjekordne Vaba Rahva Laul.

Loe edasi: KÕIK VABA RAHVA LAULUD SAID VIHMAST HOOLIMATA HAAPSALUS LAULDUD

Sindi automudelistid Haapsalus

30. novembril toimus Haapsalus Eesti karikasarja aasta viimane etapp automudelismi juhtrajasõidus.

Eesti automudelismi juhtrajasõidu karikasarja 2019. aasta viimase etapi osalejad Haapsalus. Foto Johannes Mets
Eesti automudelismi juhtrajasõidu karikasarja 2019. aasta viimase etapi osalejad Haapsalus. Foto: Johannes Mets

Andy Aron auhinda vastu võtmas. Foto Johannes Mets
Andy Aron auhinda vastu võtmas. Foto: Johannes Mets

Kavas oli kaks klassi: N-14 ja PR-24. Sindi klubist saavutas N-14 klassis Karin Mets 4. koha ja PR-24 klassis saavutas Karmen Mets 5. koha. Andy jäi tehniliste probleemide tõttu kaks sõitu enne lõppu pealtvaatajaks ja pidi leppima 30. kohaga.

Kokkuvõttes tulid Sinti järgmised karikad:

N-14 klassis (noored kuni 14 aastat): Karin Mets – 5. koht.
PR-24 klassis: Karin Mets – 5. koht noorte ja juunioride arvestuses.
Open-12 klassis: Karmen Mets – 3. koht ja Andy Aron – 5. koht.
F1-32 klassis: Andy Aron – 2. koht ja Karmen Mets 3. koht.
ES-32 klassis: Karmen Mets – 2. koht.

KU päevatoimetaja

Kaasahaaravad mustlasrütmid Kullamaa Kultuurimajas

„Mustlased on kirglikud inimesed ning nende rahvatants ja -muusika toob esile kirkaid emotsioone. Mustlaste pikk teekond Indiast Euroopasse, mis algas aastatuhat tagasi, on rikastatud paljude maade motiividega, mida nad läbisid, luues unikaalse heli ja pillimängu viisi,” ütleb Natalija Ilves, mustlastantsu ansambli AL SOL tantsutrupi asutaja, kunstiline juht ja koreograaf.

AL SOL Kullamaa. Foto Ernest Bondarenko
AL SOL Kullamaa. Foto: Ernest Bondarenko

[pullquote]Viimastel aastatel on ansambel võitnud Venemaal toimunud mitmel mustlasvilje festivalil laureaaditiitli[/pullquote]Suurepärase võimaluse mustlaste viljega tutvumiseks annab mustlastantsu ansambli AL SOLi koostatud folkloorikava „Romad: millenniumi kestev teekond“ 2019. aasta kontsertreis. Kontsertsari sai Eesti Integratsiooni Sihtasutuse toetuse, mille eesmärk on tagada ainulaadse ja professionaalse showprogrammi jõudmist erinevatesse Eestimaa paikadesse. Laupäeval, 19. oktoobril kell 17:00 saab nautida kontserti „Romad: millenniumi kestev teekond“ Kullamaa Kultuurimajas. Piletid on saadaval tund enne etenduse algust kohapeal.

Mustlastantsu ansambel AL SOL loodi 2006. aastal Natalija Ilvese poolt eesmärgiga säilitada ja arendada mustlaste folklooritantsu professionaalsel tasandil. Ansambel koosneb endistest professionaalsetest tantsijatest, keda ühendab sügav huvi mustlaste vilje vastu.

Loe edasi: Kaasahaaravad mustlasrütmid Kullamaa Kultuurimajas

Läänemaal tähistatakse vastupanuvõitluse päeva paadipõgenike monumendi avamisega

22. septembril tähistatav vastupanuvõitluse päev on Läänemaal sisustatud paljude tegemistega: alustatakse Jüri Uluotsa kalmu juures ja pikk tegevusrohke päev lõpeb kogunemisega Puise rannal.

Kivi Puise rannas paadipõgenike mälestuseks. Foto Arnold Aljaste
Kivi Puise rannas paadipõgenike mälestuseks. Foto: Arnold Aljaste

[pullquote]Tänavu täitub 22. septembril 75 aastat päevast, kui Eesti Vabariigi Valitsus pidas oma viimase istungi Läänemaal asuvas Põgari külas[/pullquote]Kell 10.00 – 10.25 leiab aset mälestushetk Jüri Uluotsa kalmul Kirblas, kus kõneleb ajaloodoktor Mati Mandel ja palvuse peab Kirbla Püha Nikolause koguduse õpetaja Illimar Toomet. Kalmule asetatakse mälestuspärjad ja süüdatakse küünlad.

Kell 11.30 – 11.55 toimub mälestuspalvus EELK Ridala Püha Maarja-Magdaleena kirikus, teenib koguduse õpetaja Küllike Valk ja laulab Ridala põhikooli poistekoor Anne Pääsukese juhendamisel. Ka mälestustahvlite juurde asetatakse mälestuspärjad ja läidetakse tulukesed.

Loe edasi: Läänemaal tähistatakse vastupanuvõitluse päeva paadipõgenike monumendi avamisega

Täna alanud Matsalu loodusfilmide festivalil linastub ligi sada uut loodusfilmi

19.-23. septembril toimub Lihulas juba 16. Matsalu loodusfilmide festival. Iga aastaga populaarsemaks muutuval festivalil linastub tänavu 90 loodusfilmi kõikjalt maailmast, millest kolmandik on rahvusvahelises võistlusprogrammis.

Matsalu
Matsalu

Ühe suurima tõmbenumbrina toimub selle aasta festivalil ka Eesti Vabariik 100 raames loodud eepiline Joosep Matjuse loodusfilmi “Tuulte tahutud maa”

Festivali peakorraldaja Silvia Lotman on õnnelik, et festivalil osalejate ja festivali koostööpartnerite arv on iga aastaga aina suurenenud. “Proovisime sel aastal esimest korda müüa festivali passe ka enne festivali algust koostöös National Geographic Eestiga ning tundub, et selle aasta festival tuleb ajaloo suurim. See näitab, et huvi loodusfilmide vastu on Eestis endiselt suur ning läbi selle ka teadlikkus keskkonnaprobleemide ja loodusvõlude vastu ka igal aastal kasvamas,” sõnas Lotman. pidulik esilinastus.

Loe edasi: Täna alanud Matsalu loodusfilmide festivalil linastub ligi sada uut loodusfilmi

Teatejooks pani õla alla Haapsalu ratastoolikasutajate tegevuspargi toetuseks

Haapsalus valmistutakse ratastoolikasutajatele kohandatud tegevuspargi avamiseks. Park antakse Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse külastajate ning linnaelanike ja -külaliste kasutusse.

Haapsalu ratastoolikasutajate tegevuspark Foto Veiko Võrklaev
Haapsalu ratastoolikasutajate tegevuspark. Foto: Veiko Võrklaev

Loe edasi: Teatejooks pani õla alla Haapsalu ratastoolikasutajate tegevuspargi toetuseks

Juhtrajasõidu karikasarja avaetapp Haapsalus

27. jaanuaril kogunes Haapsalu Noortekeskusesse veidi üle 30 mudelisportlase, et läbi viia juhtrajasõidu karikasarja 2018 aasta avaetapp. Kavas oli kolm klassi: PR-24, Open-12 ja ES-24.

Janis Nabokins Foto Urmas Saard
Janis Nabokins. Foto: Urmas Saard

Veel aasta tagasi oli Haapsalus seis väga nutune, sest Päästeamet oli teinud linnavalitsusele ettekirjutuse selle ruumi sulgemiseks, kuna puudus tagavaraväljapääs tulekahju korral. Linnavalitsus korraldas ka konkursi tagavaraväljapääsu ehitamiseks, kuid pidas laekunud pakkumisi liiga kalliks. Selle tõttu otsustati kevadised Eesti Meistrivõistlused, mis olid võistluskalendri järgi plaanis läbi viia Sindis, korraldada erandkorras Haapsalus, et teha sümboolne viimane kummardus sellele suurte traditsioonidega kohale. EMV Haapsalus toimuski, kuid mõne aja möödudes hakkas Haapsalust tulema infot, et linnaisad ikkagi otsustasid tagavaraväljapääsu ehitada. Vähe sellest! Leiti raha ka uue juhtraja ehituseks. Raja projekteeris ja ehitas Janis Nabokins, kes on ise tiitlitega sõitja ja ka Sindis võistelnud. Vahetult enne MM-i Itaalias, septembrikuus, sai rada Haapsalus valmis. Rada on 46 meetrit pikk ja samuti tähistatud värvikoodiga, nagu Sindis. Seega asub nüüd Eesti uusim ja pikim rada Haapsalus. Avavõistlus viidi läbi 13 jaanuaril, kust meie pesamuna Karin Mets tõi koju kaks auhinda: 2. koht noorte arvestuses ja 3. koht juunioride arvestuses.

Loe edasi: Juhtrajasõidu karikasarja avaetapp Haapsalus

Baltikumi pikim Ranniku matkarada jõuab sel nädalal Tallinnasse

Loode-Eesti piirkonna ühisturunduse projektijuht Krista Must jagab pildigaleriid eilsest matkateekonnast Nõva sadamast Vihterpalu mõisani ja lisab juurde mõne sõna eilse matkapäeva kokkuvõtteks.

Teekonnal Nõva sadamast Vihterpalusse Foto Krista Must
Teekonnal Nõva sadamast Vihterpalusse. Foto: Krista Must

Teekond Nõva sadamast Vihterpalusse oli erakordselt vaheldusrikas. Kõndisime liiva- ja kivirandades, rannaniidul, metsa- ja külavaheteedel. Matka alustasime kell 9 ja sihtpunkti jõudsime kella 15 paiku, läbisime 24 kilomeetrit ja tegime 29 665 sammu. Matkajuht Juris, erialalt bioloog, jõudis meile rääkida rannajoone kujunemisest, teekonnal nähtud loomadest ja haruldasematest taimedest. Eestis matkamise käigus on ta õppinud ära mitmed eestikeelsed sõnad nagu roostik, liivarand, rästik, puravik jne ja tunneb hästi paljusid Eesti asulaid. Juris ei ole esimest korda Eestis matkamas, varem on ta siin käinud jalgrattaga.

Täna on matkajatel puhkepäev. Homme, teisipäeval kell 9 starditakse Vihterpalu mõisa juurest. Olete oodatud kaasa matkama kas terve tee või osa sellest!

Krista Must

Loe edasi: Baltikumi pikim Ranniku matkarada jõuab sel nädalal Tallinnasse

Matsalu loodusfilmide festival toimub sel aastal kõigile kooliõpilastele tasuta

20.-24. septembril toimub Lihulas juba 15. Matsalu loodusfilmide festival. Iga aastaga populaarsemaks muutuval festivalil linastub tänavu ligi 100 loodusfilmi kõikjalt maailmast. Tänu Hooandja keskkonnas kogutud toetusele on kõik filmid MAFF

sel aastal kooliõpilastele tasuta.

Festivali avapäev on traditsiooniliselt lastepäev, mille raames linastuvad lastele eriseansid ning filmitegijad ja fotograafid tutvustavad töötubades lastele oma tööd ja töövahendeid. Lastepäeval toimuvad koolide ühiskülastused, aga kooliõpilased on oodatud osalema kogu festivalil, sest põnevaid ja harivaid filme on täis kõik neli päeva.

Matsalu loodusfilmide festivali peakorraldaja Silvia Lotman tänab kõiki, kes on festivali praeguseks nii rahaliselt kui oma mõtetega toetanud. “Matsalu festival on koht, kuhu tulevad kokku inimesed erinevatest eluvaldkondadest üle kogu maailma. Meid ühendab huvi looduse vastu. Mul on hea meel, et sel aastal saame tänu toetajatele pakkuda kõikidele kooliõpilastele võimalust osa saada maailma loodusfilmide paremikust ning seeläbi tõsta nende huvi keskkonna teemade vastu,” sõnas Lotman.

Lisaks filmisõpradele ja filmitegijatele on festivalile oodatud ka loodusfotograafid ning loodusfotohuvilised. Traditsiooniliselt on festivali osaks loodusfotonäitused ning kõigil festivali külastajatel on võimalus osaleda fotopäeva üritustel, mis pakuvad põnevaid töötubasid, harivaid ettekandeid ning uusima foto- ja videotehnika esitlusi.

Festivali eesmärk on tutvustada ja tunnustada uusi loodusfilme ja nende loojaid ning edendada loodusfilmide levikut. Matsalu loodusfilmide festival propageerib looduslähedast ja säästvat elulaadi ning põlisrahvaste sügavalt loodusega seotud traditsioonide austamist.

Festival koosneb võistlusprogrammist, lisaprogrammidest, koolinoortele suunatud loodusharidusprogrammist, loodusfoto- ja kunstinäitustest, fotoprogrammist, seminaridest, töötubadest, meistriklassidest ja paljust veel. MAFFil linastub sadakond uut loodusfilmi üle maailma, millest veerandsada osaleb rahvusvahelises võistlusprogrammis. Filmid võistlevad kahes kategoorias: “Loodus” ning “Inimene ja loodus”. Matsalu loodusfilmide festivali programm on eilsest alates üleval ka festivali kodulehel: http://matsalufilm.ee/et/teatrisaal/.

Filmiseansid toimuvad Lihula Kultuurikeskuses. Lisaks Lihulale saab valikut festivalifilmidest näha ka Haapsalus Iloni imedemaal ning Pürksi kultuurimajas. Fotoprogrammi üritused toimuvad Lihula mõisas.

Kauge, kuid lähedane Georgia

See oli tänavu urbekuu viimasel nädalal, kui väike seltskond eestlasi veetis nädalapäevad Georgias, mõned neist esmakordselt. Nüüd viibivad Nika Aslamazashvili, Davit Maisuradze, Ekaterine Mosiashvili jumalatosin päeva esmakordselt Euroopa Liidus ja Eestis.

Grusiinid Nika Aslamazashvili, Ekaterine Mosiashvili ja Davit Maisuradze Pärnu rannas Foto Urmas Saard
Grusiinid Nika Aslamazashvili, Ekaterine Mosiashvili ja Davit Maisuradze Pärnu rannas. Foto: Urmas Saard

Nika, Davit ja Eka (Ekaterine) on ühed neist paljudest Georgia inimestest, kes eestlasi nende kodumaal külalislahkelt võõrustasid. Nika sõidutas meid ühel päeval oma autoga. Abielupaar Davit ja Eka andsid öömaja. Nika teenib igapäevast leiba taksojuhina, aga ta on õppinud goreograafiat ja võib samahästi ka tantsuõpetaja olla. Davit on õppinud IT valdkonnas ja töötab nii sellel alal kui ka raamatute kujundajana. Eka töötab giidina, aga tunneb ka veiniteadust. Kuid kõiki neid kolme ühendab ühine soov, mis tõigi grusiinid Eestisse.

Pärast Riia lennuväljal maandumist ja põgusat tutvumist Läti pealinnaga võeti rataste alla teekond Pärnusse. Autosõidul imetleti metsade rohkust ja üllatuti kui kuuldi, et Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike, et poolt maismaad katab mets, kuuludes sellega Euroopa Liidu kuue kõige suurema metsade osakaaluga riigi hulka, et mets on Eesti üks olulisemaid taastuvaid loodusvarasid ja elukeskkondi.

Loe edasi: Kauge, kuid lähedane Georgia

Elu oma vaikusega, merekohinaga, salapärastega metsadega Vormsi saarel

Vormsi tervitus - armastame Eestimaad
Vormsi tervitus – armastame Eestimaad

Vormsi ajaloost. Vormsile on nime andnud Islandilt pärit viiking Orm, mis tähendab Madu. Vormsi on ajalooline rannarootslaste asuala. Enne II maailmasõda elas Vormsil rohkem kui 2500 inimest. Mehed sõitsid merd, talutöö oli naiste kanda. Vormsi õunad, kartul ja vinnutatud lambaliha olid teada ka piiri taga. Vormsi omas kuulsust  suvituskohana. Rannarootslaste asustuse lugu katkes 1943./44. aastal, kui põgeneti valdavalt Rootsi. Nõukogude ajal jäi Vormsi NSVLi suletud piiritsooni. Praegu on saarel elanikke üle 400. Tegevusaladeks on turism, metsamajandus, kalapüük…  Vormsi traditsiooniline püha on olavipäev  29. juulil.

Vormsi talumuuseum Svibys. Kohtumispunkt enne saarega tutvumist. Saab näha talu ja kuulata vormsilaste ja eestirootslaste ajalugu. Elumaja ehk Pearsi talu on ehitatud 20. sajandi algul. Talus on järgmised hooned: ait, maakelder, suitsusaun, kõrvalhoone, tall ja laut, kaev, pritsimaja, tualett. Vormsi talumuuseumis on eestirootslaste talupojakultuur taasloodud. Kasutuses on suitsusaun ja vana lauta kasutatakse näituse- ja koosolekusaalina. 1930. aastatel oli Sviby 350 elanikuga üks suuremaid Vormsi külasid. Seekordne  tutvustus oli Marju Tamme poolt, mis juhatas  Raplamaa õpetajatest pensionärid saareringidele. Loe edasi: Elu oma vaikusega, merekohinaga, salapärastega metsadega Vormsi saarel

Juhtrajasõidu hooaeg lõpetati Haapsalus

Johannes Mets, MTÜ Sindi Mudelisport ja Sindi ANK tehnikaringi juhendaja, teeb ülevaate käesoleva aasta viimasest juhtraja automudelite võistlusest.

Karikavõitjad Pärnumaalt Andy Aron, Karin Mets, Karmen Mets
Karikavõitjad Pärnumaalt: Andy Aron, Karin Mets, Karmen Mets

26. novembril kogunes Haapsalus veidi alla 30 mudelisportlase, et viimast korda sel aastal üksteiselt mõõtu võtta. Traditsiooniliselt jäi viimasele etapile kaks klassi N-14 ja PR-24. Neljas ülejäänud klassis olid asjad juba varem paika pandud.

Alustasid noored N-14 klassiga. Osales 16 võistlejat. Nende hulgas ka Karin Mets ja Reimo Usin, kes harjutavad Sindi rajal. Reimo startis B grupis ja Karin A grupis. Juba treeningute lõpus hakkas Reimo mudel kiirust kaotama. Tavaliselt on probleem mootoriharjastes. Need said kiiresti välja vahetatud, kuid võistluse esimeste ringidega oli selge, et viga mootoriga on tõsisem. Õnneks oli abi kohe saadaval ja saime mootori kiiresti vahetatud, kuid sellele kulus kogu esimese sõidu aeg, mis hinnanguliselt tähendas ca 25 ringi mahajäämist teistest võistlejatest. Lõppkokkuvõttes Reimole 15. koht. Karin esines A grupis tublilt ja sõitis end kaheksandana finaali. Finaalis suutis ta oma kohta parandada ja lõpuprotokolli läks kirja 7. koht. Sellega tuli ka tõhus punktilisa karikasarja arvestuses ja Karin oli võitnud oma esimese karika sellel spordialal.

Loe edasi: Juhtrajasõidu hooaeg lõpetati Haapsalus