Rubriik: Jõgevamaa

Oskar Lutsu huumoripreemia saab Ott Sepp

Oskar Lutsu huumoripreemia laureaadiks saab tänavu näitleja ja lavastaja Ott Sepp, annab teada Palamuse valla koduleht.



Stipendium antakse pidulikult kätte Palamuse rahvamajas pühapäeval,
3. aprillil kell 12.


Auhinnaga tunnustab Palamuse rahvas neid, kes on eelmise aasta jooksul kõige rohkem rahvast naerutanud. Preemia saaja valitakse rahva pakutud kandidaatide hulgast.

Mõte humoristide aastapreemiat välja anda tekkis 1986. aastal ajakirja Pikker toimetusel. Ettepanekuga oli kohe nõus tolleaegse Kevade kolhoosi juhatus – miks ei võiks naljapreemia kanda kirjanik Oskar Lutsu nime, kes on Palamuse kuulsaks kirjutanud kogu Eestimaal.

Esimene huumoripreemia laureaat kuulutati välja Lutsu 100. sünniaastapäeva pidustustel 5. jaanuaril 1987. Paus oli aastatel 1991-1992, siis aga hakati Palamuse muuseumi algatusel koostöös vallaga taas preemiat välja andma.

Alates 2008. aastast korraldab preemia väljaandmist MTÜ Sokuturi stipendiumina. Stipendiumi suurus oleneb toetajate ja korraldava toimkonna võimalustest.

Jõgevamaad väisasid kahel päeval euroteavitajad igast Eestimaa paigast

Pildil Jõgeva maavanem Viktor Svjatõsev, Saaremaa ja Hiiumaa Europe Direct Jõgevamaa Infokeskuse töötaja Karin Kokla ja Europe Directi Jõgevamaa Infokeskuse töötaja Astrid Paulus. Foto: Klaire Ründva.

Möödunud nädalal, 24. ja 25.märtsil 2011 olid Jõgevamaal koolitusel/õppeekskursioonil kogemusi vahetamas ja tulevikuplaane pidamas  erinevate maakondade Europe Direct teabekeskuste ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduste töötajad, kes külastasid ka Euroopa Liidu programmidest laekunud rahade eest arendatud MTÜ Jõgevamaa Omavalituste Aktiviseerimiskeskust ja Luua Metsanduskooli.

Europe Direct Jõgevamaa teabekeskuse üheks tõsisemaks kordaminekuks peeti kaasa aitamist Jõgevamaa arengukonverentsi korraldamisele ja aktiivset osalemist sellel sündmusel. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse teabevõrkude kordinaator Doris Lebreht märkis mõttevahetusel, et Europe Directi Jõgevamaa teabekeskus andis väga olulise panuse möödunud aastal toimunud Jõgevamaa arengukonverentsi korraldamisel. „Konverentsil keskenduti euro tulekule, selle mõjule Eesti ettevõtlusele ja igapäevaelule.”

Europe Directi  Saaremaa ja Hiiumaa teabekeskuse töötajale Karin Koklale jättis Jõgevamaal kõige positiivsema mulje Voorel asuva Jõgevamaa Omavalituste Aktiviseerimiskeskuse külastamine.

„Hea oli kuulda, et juba 2000. aastate algul saadi selles asutuses aru vajadusest tegeleda pikaajaliste töötute rehabilitatsiooniga. See on piisavalt raske valdkond, mille edukale toimimisele on kaasa aidanud ka omavalitsuste koostöö. Ettevõtmist toetab märkimisväärselt ka Euroopa Liit,” sõnas Kokla. Loe edasi: Jõgevamaad väisasid kahel päeval euroteavitajad igast Eestimaa paigast

Elistvere metsseamamma Possa tõi põrsad ilmale

Tänavu on metsseaemand Possa põrsad alles pesas, kuid ilmade soojenedes saavad Elistvere loomapargi külastajad neid peagi näha. Pildil 2009. aastal sündinud põrsad.
Praegu on metsseaemand Possa põrsad alles pesas, kuid ilmade soojenedes saavad Elistvere loomapargi külastajad neid peagi näha. Pildil 2009. aastal sündinud põrsad. foto: Sille Annuk

 

Elistvere loomapargi metsseamamma Possa pesast oli pühapäeva hommikul kuulda hääli, mis ilmselgelt viitavad sellele, et Possa ja kult Kert on jälle järelkasvu saanud.

«Me ei tea, mitu põrsast sündis,» ütles Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Elistvere loomapargi juhataja Sirje Saul. «Nad on pesas peidus, Possa ei lase nii väikseid veel välja. Ilm on ju väga kõle.»
Loomapargis elab praegu neli suurt metssiga: emised Possa ja Riina ning kuldid Kert ja Peedu. Tänavuste põrsaste isa on ilmselt 8-aastane Kert, kelle jaoks konkurent, kolme-aastane Peedu on alles poisike.

Rohkem põrsaid sel kevadel loomapargis ilmselt oodata pole. «Riina on veel noor, vaid aastane metssiga,» märkis Sirje Saul. «Temal ei paista sel kevadel küll põrsaid tulemas olevat.»

Külastajatel on lootust lõbusaid väikseid kärssasid näha paari nädala pärast, sest siis hakkavad põrsad agaralt oma aediku suurust maailma avastama.

Loomapargi teistel elanikel veel järelkasvu pole. Paar nädalat tagasi talveunest üles ärganud karu Karoliinal pole lootuski väiksele mõmmibeebile, sest 12-aastane Karoliina on ju vanapiiga.

Allikas: Tartu Postimees

Keskkonnabussiga Jõgevamaale metsloomi uurima

Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub Jõgevamaale loengule ja loodusretkele.
Laupäeval 2. aprillil kutsutakse kõiki loodushuvilisi Jõgevamaale Kalevipoja kotta. Tuntud loodusretkejuht Vahur Sepp viib läbi interaktiivse loengu, mille käigus näidatakse metsloomade nahku ja koljusid, räägitakse Eesti imetajatest ja jahindusest. Matkarajal õpetab retkejuht märkama loomi ja linde ning lugema nende tegevusjälgi. Väljasõit kell 9.00 Tartu Keskkonnahariduse Keskuse eest, Kompanii 10. Tagasi Tartus ollakse orienteeruvalt kell 18.00.
Registreerimine kuni 31. märtsini telefonil 5343 2408 või e-posti aadressil info@teec.ee. Osalustasu 3,20 eurot, tasuda saab bussis. Hinna sees on lõunasöök.

Jõgevamaal sõlmiti spordivaldkonna koostööleping

Kalev Kurs ja Toivo Tõnson lepingut sõlmimas. Foto: Kalaire Rüdva
Jõgevamaa Spordiliit Kalju president Kalev Kurs ning Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson sõlmisid kahe organisatsiooni vahelise nelja-aastase koostöölepingu.

Spordiliit Kalju ja omavalitsuste liidu vaheline leping reguleerib koostöösuhteid Jõgevamaa spordielu korraldamisel perioodil 2011-2014. Lepingus on kirjas ka summa, 13 000 eurot, mille omavalitusliit eraldab spordiliit Kaljule. Edaspidine toetussumma otsustakse 2013. aasta omavalitsusliidu eelarve koostamise käigus.

„Koostöö meie vahel on kestnud juba aastaid. Arvestades varasemaid asjalikke, stabiilseid ja oma eesmärki täitnud sidemeid otsustasime varasema kolme aasta asemel sõlmida seekord lepingu neljaks aastaks,“ sõnas Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu esimees Toivo Tõnson. „Tuleb ära märkida, et pikemaajaline leping tagab meie poolele ka pikema stabiilsuse. Vähetähtis ei ole see, et vaatamata raskele ajale ei ole Omavalitsuste Liit meile määratud rahasummat muutnud,“ tõdes Jõgevamaa Spordiliit Kalju president Kalev Kurs.

„Eesti Olümpiakomitee, Jõgevamaa omavalitsuste ja spordiliit Kalju koostöös on meie maakonnas tegutsemas ka spordimeisterlikkuse treeninggrupid, mida juhendavad Jõgeval saalihokitreener Marko Saksing ja kergejõustikutreener Piret Koll, Põltsamaal maadlustreener Arved Külanurm ja kergejõustikutreener Lea Vilms ja Adaveres kiirusutamistreener Väino Treimann,” märkis Jõgevamaa spordiliit Kalju tegevjuht Uno Valdmets.

Jaan Lukas

Põltsamaa kunstigaleriis on avatud fotonäitus

Fotonäitus Põltsamaal. Foto: Ethel Hakkaja
Põltsamaa lossihoovis asuvas kunstigaleriis pArt on kuni 1. aprillini avatud Jõgevamaa Fotokunsti Arendus-ja Koolituskeskuse ülevaatenäitus.

Galerii pArt mõneti talutuba meenutavas näitusesaalis on vaadata ligi sada saja pildi, mille autoriteks on fotograafid Johannes Haav, Ardi Kivimets, Raivo Tasso, Harald Lindok ja Mihkel Vaher Jõgevalt, Väino Valdmann Põltsamaalt. Debüteerijaks on näitusel fotograafiahuviline ettevõtja, AS Valmeco juht Rein Mõts.

Mitmetel pildid tutvustavad ajaloolisi, kultuurilooliseid ja looduslikult kauneid paiku: Puurmani loss, Kärde rahumajake, Laiuse lossivaremed, Kassinurme linnamägi Endla Looduskaitseala, Peipsi rannik Pala vallas, Kuremaa järv jne. Johannes Haavalt on näitusel ka aerofotod.

Näitus avati Põltsamaa kunstelu eestvedajate ja Jõgevamaa Fotokunsti Arendus ja Koolituskeskuse koostöös. “Fotograafia on ju ka üks kunstiliike,” ütles galerii pArt perenaine kunstnik ja kunstipedagoog Ehtel Hakkaja. „Hea, et näitusele on toonud oma pildid seitse fotograafi. See võimaldab saada ülevaate igaühe loomingust ja selle omapärast. Väino Valdmann lisaks fotograafiale võimekas ka arvutigraafikas. Teenekas ajakirjanik Ardi Kivimets on osanud oma pilte humoorikalt allkirjastada. Nii nimetab ta pilti kanakarjast ja kukest „Erakonna koosolekuks.“

„Fotonäitus võimaldab tajuda iga pildistaja oma käekirja. Kodune on vaadata ka Väino Valdmanni ja Johannes Haava fotosid Põltsamaalt,” arvas Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots, kes ka ise mitmele sündmustele fotoparaadi kaasa võtab. „Usutavasti on näitus galeriis pArt senini kõige suuremas ruumis avatud fotonäitus Põltsamaal,” märkis Põltsamaa pressimuuseumi üks rajajaid ja MTÜ Ajakirjanduse Uurimis ja Koolituskeskuse juhatuse liige Raivo Suni.

Jaan Lukas

Jakobsoni kõnevõistluse võitis Tanel Sakrits Jõgevalt

Laupäeval Carl Robert Jakobsoni lapsepõlve ja noorusaastate paigas peetud kõnevõistluse „Isamaa on meile püha„ võitis Jõgeva gümnaasiumi 12. klassi õpilane Tanel Sakrits, kelle kõnes väljendus rõõm eestlaste elujõu ja vabaduspüüdluse üle.

„Pole uhkemat tunnet kui olla eestlane. Meil on oma riik, mida paljudel rahvastel pole. Eestlasi ei õnnestunudalistada ei sajandite pikkune saksa ülemvõim ega ka nõukogude okupatsioon. Kui kunagi peaks veel mõni võõrvõim tulema, suudame ka sellele vastu panna.“ Veel avaldas Sakrits aramust, et kui läheb hästi Eesti riigil, peab samaaegselt ka selle elanike käsi hästi käima.

Žürii esimees, ühiskonna- ja kultuuritegelane Ants Paju võrdles Tanel Sakritsa emotsionaalset ja jõulist esinemist Carl Robert Jakobsoni omaga. „Kuulates Taneli kõnet tuli mul silmade ette Carl Robert Jakobsoni kuju Eesti Panga muuseumis,“ sõnas Paku.

Žürisse kuulusid ka Jõgeva maavalituse haridus- ja sotsiaalosakonna spetsialistid Heiki Sildnik ja Tiina Tegelmann, kellest viimane on ka Eesti harrastusteatrite liidu juhatuse liige, samuti eesti keele ja kirjanduse õpetaja haridusega Torma vallavanem Riina Kull. Võitja sai auhinnaks nahkköites Carl Robert Jakobsoni kolm isamaakõnet ja rahalise preemia. Eelnevatel kordadel oli selleks rahatäht Jakobsoni pildiga, nüüd aga 35 eurot. Loe edasi: Jakobsoni kõnevõistluse võitis Tanel Sakrits Jõgevalt

Algab Kaarepere raudteeülesõidukohtade ümberehitus

Sellel nädalal algavad Kaareperes teetööd, mille käigus ehitatakse 5,46 miljoni euro eest kolme samatasandilise raudteeülesõidukoha asemele viadukt.

Põhieesmärk on muuta raudteeületus liiklejate jaoks senisest turvalisemaks. „Kaarepere kolmel raudteeülesõidukohal on viimase kümne aasta jooksul juhtunud viis liiklusõnnetust, kus hukkus üks ja sai vigastada viis inimest. Need arvud näitavad selgelt, et tegemist on liiklusohtliku kohaga, mis vajab ümberehitamist,” ütles maanteeameti lõuna regiooni direktori asetäitja Janar Taal.

Tööde käigus ehitatakse Tartu–Jõgeva–Aravete tugimaanteele viadukt, mis on 73 meetrit pikk ja 11 meetrit lai. Viadukti saavad ületada nii sõidukid kui ka jalakäijad. Samatasandilised raudteeülesõidukohad kaotatakse ka Pikkjärve–Tõrve ja Kaarepere–Palamuse maanteel: nende teede trassi muudetakse nii, et sõidukid pääsevad tugimaanteele raudteed ületamata.

Lisaks viaduktile ehitatakse Kaareperre ja Pikkjärvele umbes kaks kilomeetrit jalgteid ning Kaarepere rongijaama lähedale rajatakse parkla. Teelõikude ümberehitamisest saadud freespuruga ehitatakse tolmuvaba kate 7,5 kilomeetrile Jõgevamaa kruusateedele.

Tee-ehitus kestab 2012. aasta alguseni. Tööde kogumaksumus on 5,46 miljonit eurot ja 80 protsenti rahast tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

Teisipäevast saab Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel taas nakkevõrguga püüda

1. märtsist pääsevad kalamehed Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvele taas nakkevõrkudega püüdma. “Teadusuuringud näitavad, et särjevaru on praegu heas seisus ja seda võib rohkem püüda,” ütles Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome. “Särje kude-eelne liikumine algab märtsis-aprillis, kudemine lõpeb mais.” Määruse muudatus lubab Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel alustada harrastusliku nakkevõrguga püüki 14 päeva senilubatust varem ehk 1. märtsist, püüda võib kuni 5. maini.

1. märtsist kuni 14. märtsini kestval täiendaval harrastuspüügil Peipsi, Pihkva või Lämmijärvel kasutada lubatud nakkevõrkude piirarv on Ida-Viru maakonnas 174, Jõgeva maakonnas 121, Põlva maakonnas 228, Tartu maakonnas 249 ja püsiasutusega Piirissaarel 100. Tasu sel ajal ühe nakkevõrguga püügil on 3 eurot; Piirissaare alalistele elanikele 1,5 eurot.

 Kalastuskaarte saab taotleda alates 28. veebruari hommikust internetist ID-kaardi abil kalanduse infosüsteemi kaudu (http://kala.envir.ee) ning Keskkonnaameti Viru regiooni Jõhvi büroost, Jõgeva–Tartu regiooni Tartu büroost ning Põlva–Valga–Võru regiooni Räpina büroost. Piirissaare saarele väljastab kalastuskaarte Piirissaare vallavalitsus.

Erametsaomanikud õpivad jõulukuuskede kasvatamist

Teisipäeval, 22. veebruaril korraldab Luua Metsanduskool erametsaomanikele kaheksa tundi kestva tasuta kursuse „Jõulukuuskede kasvatamine“. Kursusel õpitakse tundma jõulukuuskede kasvatamiseks sobivaid liike, nõudeid kasvukohtadele, maapinna eripära, istanduse hooldamist, puude lõikamist, aga ka müüki ja tasuvust.
Kursuse viib läbi OÜ Pruuli Puukool juhataja Riho Pruuli. Kursus toimub SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel. Lisainfo ja registreerimine kursusele meilil: koolitus@luua.edu.ee ja telefonidel 776 2115, 566 38224, 525 4004.

Luua metsanduskool kutsub kuuse kasvatamise kursusele

Teisipäeval, 22. veebruaril korraldab Luua metsanduskool erametsaomanikele tasuta kursuse „Jõulukuuskede kasvatamine”.

Kursusel käsitletakse järgmisi teemasid: jõulukuuskede kasvatamiseks sobivad liigid; maapinna ettevalmistamine, istanduse hooldamine; jõulupuude lõikamine; investeeringud, müük, tasuvus.

Kursust juhendab OÜ Pruuli Puukool juhataja Riho Pruuli.

Lisainfo ja registreerimine kursusele e-posti aadressil koolitus@luua.edu.ee ja telefonidel 776 2115, 566 38224, 525 4004.

Vargad käivad taludes ja garaažides

Tänavu  jaanuaris-veebruaris on Lõuna-Eesti kuues maakonnas registreeritud peaaegu 20 vargust ja sissemurdmist garaažidesse ja talumajadesse.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margit Luga ütles, et Jõgeva kriminaalteenistuse politseinikud pidasid selle aasta jaanuari lõpus kinni kaks 20aastast noormeest, keda kahtlustatakse mitmetes sissemurdmistes. “Noormeestele on esitatud kahtlustus sissemurdmistes Põltsamaal asuvatesse garaažidesse,” sõnas prokurör.

Talvisel ajal ei käi inimesed just sageli oma talumaja või garaaži kontrollimas ning seda asjaolu kasutavad ära vargad paksust lumest hoolimata.

Prokuröri abi Margit Luga ütles, et vargustega seotud kriminaalasju uurides paistavad silma teatud seaduspärasused: garaaži sisenetakse tavaliselt kas ukse või luku lõhkumise teel, majja tungitakse tihti sisse kas akna kaudu või ukseluku lõhkumise teel. Seepärast on äärmiselt oluline, et garaaži, suve- või talumaja omanik pöörab tähelepanu turvameetmetele. Loe edasi: Vargad käivad taludes ja garaažides

Elistvere loomapark ootab täna sõpru külla

Elistvere loomapark ootab täna kõiki sõpru ja loomade sõpru külla tähistama sõbrapäeva.

Elistvere loomapargi elanik
Kell 12 algaval sõbrapäevapeol saab koos Tallinna Loomaaia direktoriga jalutada läbi loomapargi, väikestest lemmikutest räägib Tiina Lilleleht Tartu Keskkonnahariduse Keskusest. Töötubades saab meisterdada endale ja sõbrale midagi ilusat, meeleolu loovad Tabivere  noored muusikud.

Päev lõpeb kell 16.

Liikumispuudega inimesed saavad oma matkaraja

Jõgevamaale Saare valda plaanitakse juba tänavu sügiseks rajada Eesti esimene liikumispuudega inimeste matkarada, mis annab ratastoolis liikujatele võimaluse turvaliselt looduses aega veeta.

Tulevane matkarada algab Kääpa külas asuva Kalevipoja teemapargi parklast, kulgeb mööda Kääpa jõe äärt ning jõuab tiiruga parklasse tagasi, kirjeldab Postimees.

Umbes kilomeetri pikkusele matkarajale ehitatakse 1,5 meetri laiune immutatud puidust laudtee, mille muudavad ohutuks rajalt maha veeremist takistavad äärised ja käsipuud.

Raja äärde ehitatakse ka katusega grillimis- ja puhkekohad ning 24 meetri kõrgune vaatetorn. Umbes kümne meetri kõrgusele vaheplatvormile tõstab inimesi lift.

Kes saab Oskar Lutsu huumoripreemia?

Palamuse kandi rahvas peab taas otsustama, kellele kuulub au olla sel aastal Oskar Lutsu huumoripreemia laureaat.

Preemiat antakse välja eesmärgiga avaldada toetust kirjutavatele humoristidele. Seda on tehtud juba 22 korda. Preemia saaja valitakse rahva pakutud kandidaatide hulgast, st kõik võivad pakkuda välja oma kandidaadi.

Oma põhjendatud ettepaneku võiks saata e-posti aadressil sokuturi@gmail.com.

Preemia suurus oleneb toetajate ja korraldava toimkonna võimalustest. Preemia antakse Palamusel laureaadile pidulikult kätte naljakuul.

Annetusi preemia väljaandmiseks oodatakse MTÜ SOKUTURI arvelduskontole
10220061135014 SEB-pangas.

Elistvere loomapargis oma sõbrapäev

Kõiki loomasõpru oodatakse 13. veebruaril Elistvere loomaparki-looduskeskusesse sõbrapäeva tähistama.
 
Päev algab kell 12. Plaanis on jalutuskäik Mati Kaaluga. Väikestest lemmikutest räägib Tiina Lilleleht. Kõigil on võimalus meisterdada endale või sõbrale midagi ilusat.

Meeleolu loovad Tabivere valla noored muusikud. Pakutakse teed ja pirukat.

Info ja registreerumine hiljemalt 10. veebruaril tel 525 3395.

I Eesti Naiste Tantsupidu

Miks naised käivad tantsimas? Praegu sellepärast, et suvel toimub Jõgeval esimene naiste tantsupidu? Aga muidu vist sellepärast, et … noh, et on naised, et edevad, et tahavad …

Seekord on kõik teisiti. Naised ei oota algatust meestelt, vaid teevad ise. See saab olema hingeliigutav NaiseLugu, kui 2882 ema, tütart, vanaema seda tantsukeeles jutustavad. … aga naine ilma meheta on kui lill ilma leheta …, sestap on 240 isa ning poega oma- ja koostantsimisega toetamas lugu, kuidas on õnnestunud siin tuulte tallermaal lapsed ikka eestlasteks kasvatada, rääkis pealavastaja Ülo Luht.

Pidu tuleb. Kokku on registreerinud üle Eestimaa 253 tantsurühma 3122 tantsijaga. Esindatud on kõik maakonnad,soovijaid on ka Rootsist, Leedust ja Ameerikast. Korraldajate üllatuseks on I Eesti Naiste Tantsupeole registreerinud kõige rohkem tantsijaid Harjumaalt – 34 tantsurühma 420 tantsijaga. Neile järgneb Tartu linn ja Tartumaa 27 tantsurühma 336 tantsijaga.

Praegu on kõik peale päevatööd pingeliselt treenimas, sest 12. märtsist algavad tantsupeo eelproovid ja ülevaatused maakondades. Ainult hästi selgeks õpitud-harjutatud tantsudest küpseb tantsupeo etendus NaiseLugu, ütles ettevõtmise peakorraldaja Airi Rütter.
Pidu läheb käima 12. juunil Jõgeva linna staadionil ja lugu jutustatakse kaks korda: kell 15 ja kell 19. Pääsme peole saab Piletilevist lunastada juba praegu. Kohtade arv on piiratud, vaid 2000 piletit etenduse kohta.

Lisainfo: www.naistetantsupidu.ee

Otepää andis Kolkjale tõukekelgupealinna tiitli

Rändur Rääbis ja Otepää karu. Foto: Peipsimaa külastuskeskus
Pühapäeval, 6. veebruaril toimunud tõukekelgupäeva ‘Kolkja Kelk 2011’ raames leidis aset üks teinegi tähtis sündmus. Nimelt täienes Eesti teemapealinnade maastik ühe pealinna võrra, kui talvepealinn Otepää omistas peipsiäärsele Kolkjale tõukekelgupealinna tiitli.

Kolkja on traditsiooniline vene vanausuliste küla, kus on siiani säilinud eripärane vanausuliste arhitektuur, kombed ja usk. Kolkjas tegeldakse aktiivselt ka turismiarendusega – viimase aasta jooksul on siin algatatud uusi kogupereüritusi (lisaks Kolkja Kelgule ka Kolkja Sibulapidu) ja avatud Peipsimaa Külastuskeskus, mis on nüüdseks teenindanud tuhandeid Peipsimaa külastajaid.

Kolkja lipulaevaürituseks on tõukekelguvõistlus ‘Kolkja Kelk’, mis sel aastal toimus juba teist korda, eelmise aastaga võrreldes veelgi suuremalt ja uhkemalt. Kahel võistlustel osales kokku üle 100 tõukekelgutaja, auhindu jagati nii individuaal- kui meeskondlikus arvestuses. Ürituse patrooniks oli Rändur Rääbis – Peipsimaad mööda ringi rändav muinasjutuline kala, kellest on kujunemas piirkonna maskott.

Lisaks haaravatele võistlustele ja Eesti Kunstiakadeemia tudengite disainkelkude näitusele sai ‘Kolkja Kelk 2011’ üheks kõrghetkeks tõukekelgupealinna tiitli üleandmine Kolkjale Otepää valla delegatsiooni poolt. Pidulik tseremoonia algas Otepää vapiloomaks maskeerunud vallavanema Andres Visnapuu sütitava kõnega, milles Kolkja rahvale pandi südame peale tõukekelgupealinna tiitliga kaasnevat suurt vastutust. Uime teemapealinnade saual hoides, tõotas Kolkja delegatsiooni esindanud Rändur Rääbis tiitel igati väärikalt välja teenida. Niisiis, kel vähegi soovi kelgutada värskes tõukekelgupealinnas – Kolkja ootab teid! Kui endal pole kelku käepärast, saab seda laenutada Peipsimaa Külastuskeskusest (www.peipsimaa.ee).

Kairi Villemson, Peipsimaa Külastuskeskus

Täna saab taas filmistsenaariumeid õppida kirjutama

  Täna kell 11-18 toimub Tabivere Vabaajakeskuses Filmitalgute arvult kolmas stsenaariumikirjutamise koolitus.

Koolituspäev on jagatud kaheks osaks, millest esimeses antakse ülevaade filmi žanritest ning tutvustatakse stsenaariumi struktuuri koos kirjutamise mudeliga. Päeva teises osas tegeletakse aga praktiliste ülesannetega. Päeva vältel saab kindlasti näha ka filmilõike Eesti filmitegijate varasalvest ning lisaks tutvuda Filmitalgute veebipõhise stsenaariumikirjutamisega.
Jõgevamaa stsenaariumikoolitust Tabiveres viib läbi noor filmitegija Rasmus Merivoo. 

Filmitalgud  toimuvad Kinobussi ja Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 eestvedamisel terve aasta. Kinokunsti ning osaluskultuuri kokkupuutepunkte kompava eksperimendi eesmärgiks on panna eestimaalased ühiselt filmi tegema. 
 
Eesti filmiprofid viivad kõigis maakondades jaanuarist aprillini läbi filmikoolitusi. Koolitustel ning veebikeskkonna www.filmitalgud.ee vahendusel saavad kõik soovijad kaasa rääkida filmi aluseks oleva stsenaariumi kirjutamisel, hiljem ka sobivate näitlejate valikul, võtteplatside ettevalmistamisel ning filmimisel.
 
Filmivõtted 15 Eesti maakonnas on plaanis läbi viia 2011. aasta augustis, film ise esilinastub novembris. Filmitalgute käiku kajastab erisaadetega ETV, filmi telelinastus on kavandatud 2012. aasta 1. jaanuariks.

Voore paisjärvel püütakse võistu kala

Pühapäeval, 13. veebruaril toimub Jõgevamaal Voore paisjärvel „Voore triibu” kalapüügivõistlus.

Võisteldakse kolmes klassis: mehed, naised ja noored. Arvesse läheb võistleja püütud mõõduliste kalade kogukaal. Parematele auhinnad. Eraldi autasustatakse kõige raskema ahvena püüdjat.
Peaauhind – õhuke televiisor – loositakse välja kõigi auhinnasaajate vahel ja rahaline auhind kõigi võistlejate vahel. Püüda võib nii kirptirgu kui ka sikutiga, aga kasutada võib ühte püügivahendit korraga.
Traditsiooniliselt peetakse Voore kalapüügivõistlust päev pärast „Kuldkala”, et Lõuna-Eestisse tulijatel oleks võimalik kahel võistlusel osaleda.

Võib tulla kogu perega. Samal päeval toimuvad Voorel talvepäevad ja uudistamist seega jagub.

Rohkem infot: www. saarevv.ee.

Jõgeva kutsub purikafestivalile

5. veebruaril toimub Eesti külmapealinnas Jõgeval jääpurikafestival.

Päev algab omavalmistatud kelkude näituse ja võidusõiduga. Pärastlõunal läheb lahti jääpurikavõistlus.
Päeva lõpetab pidu kampsunis ja karupükstes. Avatud Jääbaar.

Jõgeva väärib külmapealinna nime, sest siin on mõõdetud Eesti ametlik külmarekord (-43,5 kraadi 17. jaanuaril 1940) ja mitme kuu kõige madalamad õhutemperatuurid (jaanuar, juuni, juuli, september, oktoober, november).

Rohkem infot: www.kylmalinn.ee

Peipsiäärsed vallad võistlevad sel aastal Värskas

XXXIV Peipsi talimängud toimuvad laupäeval, 19.veebruaril 2011.a. Värskas.  Rongkäik algab 10:00 Värska Gümnaasiumi eest.
Talimängude avamine on kell 10.15 Värska vallamaja ees.
 Peipsi talimängudest on oodatud osa võtma kõik Peipsi järveäärsed vallad ja linnad. Mängudest on lubatud osa võtta antud omavalitsuse elanikel ja omavalitsuses registreeritud spordiklubi liikmetel. Omavalitsus võib osaleda kõikidel aladel vaid ühe võistkonnaga. Kavas on järgnevad spordialad: suusatamine, teatesuusatamine, reesõit, kabe-male, lauatennis, võrkpall, kalapüük, juhtkonnavõistlus ja mälumäng. XXXIV Peipsi talimängud korraldab sel korral Värska vald koos Värska Gümnaasiumi ja Põlva Maakonna Spordiliiduga.

Allikas: werska.ee
Foto: Einar Raudkepp

Konnad õpetavad paremini Emajõge tundma

Loodusemehed ja fotograafid Arne Ader ning Urmas Tartes õpetavad multimeediaprogrammi “Konnapilgul mööda Emajõge” abil paremini tundma Emajõe elustikku.

Õppematerjali tutvustab   Peipsi Koostöö Keskus homme kell 15  Tartu Keskkonnahariduse Keskuse   (Kompanii 10) saalis.
Valminud loodusõppevahend koosneb pildiprogrammist ja saatetekstidest,  uusi ning põnevaid fakte aitab meelde jätta viktoriin. 
Õppeprogrammi eesmärk on mitmekesistada õppematerjalide hulka, mis  aitaks lastel saada hea ülevaate Emajõe vee- ja luhaelustikust nii  koolitundides kui looduskeskustes.

 Autorid tutvustavad programmi järgmiselt:” Eri aegadel on Emajõel ja tema  luhtadel erinev nägu. See oleneb nii aastaajast kui ka sellest, kuidas  jõge vaadata: kas seista maapinnal, ronida puu otsa, laskuda kükakile  või kõhuli. Ühest ja samast Emajõest saab palju põnevam paik, kui  taipame teda silmata maa- ja veelähedase konnapilguga.”

 Materjali on  kogutud kaks aastat ja see on jaotatud ülevaate saamiseks aastaringi  osadeks – algab jääminekuga, kevadisest suurveest südasuveni ning  jälle saabuva talveni.

CD-kandjal multimeediaprogramm “Konnapilgul mööda Emajõge” saadetakse  Ida-Virumaa, Jõgevamaa ja Lõuna-Eesti koolidele, raamatukogudele ning  kõigile loodushariduskeskustele.

Novembris tööpuudus ei vähenenud

Novembris võttis end töötukassas töötuna arvele 7 782 inimest ja arvelolek lõpetati 7 737 töötul. Arveloleku lõpetamisi oli novembris vähem kui oktoobris ja sügiskuudel on arveloleku lõpetamiste arv olnud keskmiselt madalam kui kevad- ja suvekuudel. Kuu lõpus oli Eestis töötuna arvel 66 745 inimest ehk 10,3% 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust. Kõrgeim oli registreeritud töötus endiselt Ida-Virumaal (16,0%) ja madalaim Jõgevamaal (6,8%). 
Võrreldes märtsi lõpu seisuga, mil registreeritud töötute arv oli oma kõrgeimal tasemel, on registreeritud töötute arv siiski langenud pea kolmandiku võrra.
Novembri jooksul lisandus kokku 3 447 uut töötukassa poolt vahendatavat tööpakkumist, mis on ligikaudu sama palju kui oktoobris. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 5 385. Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli oskus- ja käsitöölistele (20%), teenindus- ja müügitöötajatele (18%) ning seadme- ja masinaoperaatoritele (17%).
Tööalasel koolitusel osales novembris 1 465 ja tööotsingu koolitusel 1 102 töötut, tööpraktikal ja tööharjutusel osales vastavalt 424 ja 394 töötut. Karjäärinõustamist sai 1 920 inimest ning ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 37 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 59 uut töökohta. Palgatoetusega rakendus novembris tööle 946 inimest. Kokku oli novembris palgatoetusega töötamas 6 790 inimest.
Töötukassa maksis novembris töötuskindlustushüvitist 16 862 inimesele ehk 23% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 4 694 krooni (300 eurot) ning hüvitise maksmiseks kulus 67 miljonit krooni (4,3 miljonit eurot). Ligikaudu 1 000 krooni (64 eurot) suurust töötutoetust sai novembris 11 723 inimest ehk 16% kuu jooksul arvel olnud töötutest.
Seega valdav osa töötuna arvel olevatest inimestest riigilt rahalist toetust ei saanud.

Allikas: Töötukassa