Rubriik: Paide linn

Järvamaal ilmub uus kogukondlik ajaleht KoosOlek

Kogukondliku ajalehe KoosOlek avanumber.
Järvamaa aktiivsed inimesed asutasid aasta lõpus uue kodanikumeedia kanali – kogukonnalehe KoosOlek, mis ilmub paberkandjal kord kuus tiraažiga 700 eksemplari ning esialgu vaid neljaküljelisena.

KoosOlek kajastab Järvamaa kogukonnaelu: vabaühenduste, üksiktegijate ning kogukondlikku ja säästvat arengut toetavate äriliste ettevõtmiste tegemisi ja mõtteid.

Lehe väljaandmist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) läbi Järvamaa Vabatahtlike Keskuse (Paide SRIK). KoosOleku idee on algatatud Paide kogukonnakeskuses, kuid kirjutama oodatakse kõiki. Oma lugu, teade plaanis oleva ettevõtmise kohta või ka reklaamisoov tuleks huvilistel saata aadressile ajaleht@weissenstein.ee. Samale aadressile oodatakse ka KoosOleku tellimusi.

KoosOlek on trükitud kohalikus trükikojas (Kuma) keskkonnasõbralikule paberile (holmen book), kujunduse tegi Heli Aade.

Lehel ei ole müügi- ega ka kindlat reklaamipinna hinda, selle asemel on oodatud väljaandmist toetavad annetused (täpsemad andmed KoosOleku viimasel lehel). KoosOlekut saab alati endale võtta Paide kogukonnakeskusest (Tallinna tn 11, Paide).

Allikas: weissenstein.blogspot.com

Noortekeskus tuleb Paide tänavatele

paide
Noortele pakutakse vaheajaks õues tegevust. Andrus Eesmaa foto

Tänasest, 27. detsembrist kolib Paide avatud noortekeskus kolmeks tunniks päevas oma tegevustega keskväljakul asuvasse lumelinna, kus noortele pakutakse õues tegutsemise võimalusi. Üritusega soovitakse meelitada noori koolivaheajal väljas liikuma, nõnda et vaheaeg ei mööduks ainult toas ja noored saaksid nautida lumerohket talve. Noortekeskuse töötajad on mõelnud korraldada erinevaid mänge ja võistlusi, millest oodatakse osa võtma kõiki noori, kel hea tuju ning seljas soojad riided.

Allikas: Järva Teataja

Ambla metsamehed ootavad täiendust

Ambla Metsaühistu korraldab 9.detsembril Paide kultuurikeskuse metsanduse õppepäeva.

Räägitakse ühistegevusest metsanduses, uutest arengusuundadest ja Eesti metsanduse arengukavast aastateks 2011-2020. Juttu tuleb jahiseaduse muudatustest, muudatustest liiklusseaduses, muudtustest metsatehnika ja traktorite kasutamisel.

Õppepäeval jagatakse metsanduslikke infomaterjale ja raamatuid. Võimalus on astuda Ambla Metsaühistu liikmeks.

Ambla Metsaühistu

Paide täitub täna jõulumeluga

Fotomeenutus mullusest Paide Jõulukrooni folgifestivalist. Foto: Järva Teataja

Eestimaa südames Paides on täna kogu linna haaramas tõeline jõulumelu, kus kogupereüritusel „Paide jõulukroon 2010“ toimuvat laata ilmestavad kultuuriprogramm, näitused, konkursid, töötoad, võistlused, päkapikkude rongkäik, ühtelaulmine ja folkloorifestival „Järva jõulufolk“.

Paide Jõulukroonile on tulemas peale külastajate ja kauplejate üle 800 laulja-tantsija. Ühtelaulmisele ja folkloorifestivalile tulevad koorid, ansamblid, võimlemise- ja rahvatantsurühmad kogu Järva maakonnast, nad täidavad lumise ja karge Paide keskväljaku rõõmsa laulu ning tantsuga.

Meeleolu loovad päkapikutantsud ja päkapikkude ühtelaulmine koos superstaarisaate Getter Jaaniga ning keskväljakut külastavad ülemaalise X jõuluvanade konverentsil osalevad jõuluvanad. Linnas toimub mitmeid kontserte nii kirikus, raekojas kui ka kogukonnakeskuses. Tantsusamme saab aga seada kultuurikeskuse tantsutoas.

Ka jõulukinkide ja muude kaupade valik on lai, sest kauplejaid on keskväljakul toimuvale laadale tulemas nüüd juba 115. Töötoas Keskväljak 8 majas saab igaüks valmistada jõuluehteid ja valada õnnetina.

Tule veeda mõnus perepäev Paides linna südames täna kell 10-16 ja hoia end keskväljakul, spordihallis, vallitornis ja kogukonnakeskuses toimuvaga kursis portaali www.paidelaadad.ee kaudu. Päevakava pakub tegevust, meelelahutust lastele ja täiskasvanutele.

Paide tegevuskeskuses tegi uksed lahti ökokäsitöökoda

1. detsembril alustas Paide tegevuskeskuses (Kure 3a) tegevust ökokäsitöökoda, edastas Järva Teataja.

Mittetulundusühingu Mänguexpert esimees Anneli Merila lausus, et huvilistel on võimalus kasutada õppematerjale ning töövahendeid õmblemiseks, kudumiseks, viltimiseks, vanapaberi taaskasutamiseks.

«Alati on kohal juhendaja, kes oskab käsitööalast nõu anda,» lisas ta.

Peale selle on müügil Järvamaal loodud ökokäsitöö.

Merila sõnas, et võimalik on ära anda taaskasutatavaid materjale (tekstiili, kangajääke, lõnga-niidijääke, kudumeid, vanu käsitööesemeid), kogusse võib pakkuda kirjandust ja käsitöönäidiseid.   Lastele ja seltskondadele saab tellida ökokäsitöökojas loova üritusena elamuspidu.

Järvamaa muuseumis valmistatakse õlgedest pühadeilu

Järvamaa muuseum laseb jõulud tuppa 1. detsembril näitusega „Õlesed jõulud”. 4. detsembril kella 10-14 toimuvas töötoas jagab muuseumi programmijuht kõigile huvilistele õlest jõulukaunistuste valmistamise saladusi.

1.-22. detsembrini liigub majas ringi jõulusokk ja lastele tutvustatakse vanade eestlaste jõuludeks valmistumise kombeid: mida ja kuidas söödi-joodi, millised olid inimeste uskumused ja tavad.


Muuseumituppa toodud õlgedel mängitakse vanu jõuluaja mänge ja lahendatakse mõistatusi. Valmistatakse õlest jõuluehteid ja kaunistatakse nendega jõulupuud.

Muuseumitundidesse tuleb eelregistreeruda telefonil 385 1867.

Järvamaa kultuurikonverents keskendus lugemise väärtustamisele

raamatJärvamaa kultuuritöötajaid ühendav kultuurikonverents toimus reedel Paide kultuurikeskuses. Järvamaa kultuurikonverentsi „Lugedes rikkaks“ avasõnade järel andis maavanem Tiina Oraste üle Järvamaa teenetemärgi Järvamaa Keskraamatukogu pearaamatukoguhoidjale Eha-Hilju Palmile. Maavalitsuse tänukirja aktiivse osalemise eest lugemisaasta korralduslikus tegevuses sai maavanemalt Järvamaa Keskraamatukogu.

Allikas: jarva.ee

Paide kogukonnakeskuses tuleb juttu päikeseküttest

Ise tehtud päikesepaneel. Foto: Tiit Kanne
12. novembril kell 18 teeb Tiit Kanne Paide kogukonnakeskuses (Tallinna tn 11, Paide) ettekande “Teeme ise päikeseküttesüsteemi”.

Tiidu sõnul on hilissügis või talve algus viimane aeg alustada päikeseküttesüsteemi kavandamist ja ehitamist, et olla valmis uueks hooajaks, mis algab juba veebruarikuus, kui päike hakkab käima kõrgemalt ja taevas muutub selgemaks.

Tiit näitab pilte ja räägib, miks ta otsustas katsetada päikesekütet, kuidas süsteemi ehitas, mis materjale ja seadmeid kasutas, mis maksma läks, kuidas õnnestus ja missugused olid möödunud hooaja tulemused. Üritus on tasuta.

Paide kogukonnakeskus koondab endasse mitmeid Paides Tallinna tn 9 ja 11 hoonekompleksis (kuulub Paide linnale) tegutsevaid ühendusi ja algatusi. Asja mõte on elustada Paides kodanikualgatusel toimiv linnakogukond. Selline, mis tõeliselt ise hakkama saaks. Ka siis, kui ajad raskemaks lähevad. Julgustada ja toetada kohalikku ettevõtlikkust, nii majanduslikku, kultuurilist kui sotsiaalset. Loe lähemalt siit.

Õpilaste kodu-uurimiskonverentsil esitleti sisukaid töid

2009/2010. õppeaastal valmis Eestimaa 40 koolis 173 koduloolist uurimistööd. Kodu- ja kultuuriloo uurimisega oli seotud üle 350 õpilase. Kokkuvõtteid tehti Tallinna ühisgümnaasiumis toimunud koolinoorte kodu-uurimiskonverentsil, millest võttis osa 135 õpilast, õpetajat ja külalist 43 koolist üle Eesti. Konverentsiks valmis ka seeriaväljaande „Õpilaste kodu-uurimistöid” 27. number. Plenaaristungil tunnustati sisukamate uurimistööde autoreid.

I  Aja lood: Marleen Reemann „Vaba-Sõltumatu Noortekolonn Nr 1” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Helle Ruusmaa); Lagle Pärn „Tšernobõli tuumakatastroof” (Jõgeva täiskasvanute KK, juhendaja Eino Veskis); Karl-Erik Org „Võru judo-klubi Rei ajalugu” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Kaja Kenk).
II Paigalood: Tatjana Grõndzola „Killukesi ukrainlaste eluolust Türi vallas” (Türi Gümnaasium, juhendaja Anne-Ly Seljama); Elin Valdre „Võru kohvikute elu aastani 1940” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Arthur Ruusmaa); Janeli Metsapool „Prandi küla ajalugu ja tänapäev” (Paide Gümnaasium, juhendaja Erika Kranich).
III Talu- ja perelood: Liis Metsatalu „Metsatalu suguvõsa” (Paide Ühisgümnaasium, juhendajad Anne Kivimäe ja Elbe Metsatalu); Anete Sammler „Kuriste talu” (Koigi Põhikool, juhendaja Riina Kuusik); Marion Mölder „Elu Võru linnas vanaema ja ema pilgu läbi 20. sajandi teisel poolel” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Kaja Kenk).
IV Elu ja lugu: Inger Agur „Minu vanaema Ingrid Aguri lugu” (Viljandi C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium, juhendaja Agnes Ümarik); Kadi Mass „Pärnjõe kooli vilistlase Elle Eha-Are elutee ja looming” (Pärnjõe Põhikool, juhendaja Aime Auksmaa); Katrina Meriste „Üks rääkimata lugu Tõrvast pärit tantsijannast Helmi Keernikust” (Helme SIK, juhendaja Mall Lepik).      
V Koolilood * Noortelood: Mailis Rannaveer „Järva-Jaani Kodu-majanduskool (1924–1947)” (Järva-Jaani Gümnaasium, juhendaja Helgi Veemaa); Kristjan Teearu „Ristiküla kool” (Kilingi-Nõmme Gümnaasium, juhendaja Mari Karon); Kaja Markin „Vainupea laste koolitee” (Haljala Gümnaasium, juhendajad Reet Markin ja Külli Heinla).
VI Seda ja teist: etno * pärimus- ja pärandkultuur * loodus: Sirli Kormik „Pärandkultuur Roelas” (Roela Põhikool, juhendaja Maret Tralla); Airiki Talts „Kodukoha Allikukivi ajaloost ja vaatamisväärsustest” (Kilingi-Nõmme Gümnaasium, juhendaja Ly Aasav); Maarja-Liis Mereäär „Muhu pühapaigad” (Kuressaare Gümnaasium, juhendaja Sirje Kereme).
Allikas: Õpetajate Leht

Järgmisel nädalal tuleb Eestimaa südames piimafoorum

4. novembril kell 10-16 toimub Paide kultuurikeskuses Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK)  konverents “Piimafoorum 2010”. Piimafoorumil käsitletakse traditsiooniliselt sektori aktuaalseid küsimusi.

Foorumiks ilmub artiklite kogumik, millest leiab artikleid ja ülevaateid seoses piimaturu arengutega, muutustega piimanduspoliitikas, infot uute teadusuuringute kohta jm.

Foorumil käsitletavad teemad:

„Eesti piimanduse ees seisvad väljakutsed“, Jaanus Murakas, EPKK piimatoimkonna esimees.

„Piimanduspoliitika Eesti Vabariigis“, Helir-Valdor Seeder, põllumajandusminister.

„Toiduhindade volatiilsus kui globaalne mure“, Ruve Schank, põllumajandusministeerium

.„Euroopa Liidu piimanduspoliitika – kõrgetasemelise töögrupi tulemused“, Enn Sokk, põllumajandusministeerium.

„Euroopa Liidu piimaturg ja tuleviku piimanduspoliitika“, Stanislav Jas, COPA/COGECA.

„Kui jätkusuutlik on Eesti piimatootmine?“, Aavo Mölder, AS Tartu Agro.

„Eesti piimandus Euroopa kaardil – kas paistame välja?“, Aivar Häelm, Eesti Piimaliit.

„Väljakutsed ja võimalused tootearenduses“, Tiina Saron, Eesti Piimaliit.

„Piimatoodete jaeturg“, Erkki Erilaid, Maxima Eesti.

„Ettevõtete koostöö konkurentsiõiguse aspektist“, Indrek Orav, Advokaadibüroo Glikman & Partnerid.

„Eesti piimandussektor enne ja pärast EL-ga liitumist“, Ants-Hannes Viira, Eesti Maaülikool.

Peale eelnimetatu leiab foorumi kogumikust artiklid järgmistel teemadel:

Ülevaated piima tootmisest, piimaturu hindadest ja piimaturu korraldusest, põllumajandusministeerium ja EPKK; ülevaade piima tootmiskvoodist ja selle täitmisest 2004-2010, EPKK; „Piimatootjate majanduslik olukord 2009. aasta FADN andmetel“, Marju Aamisepp, maamajanduse infokeskus; Copa-Cogeca seisukohad ELi piimanduspoliitika tuleviku kohta, EPKK; „Mis võimalusi pakub lähitulevik lehmade tervise ja söötmise hindamisel?“, Meelis Ots, Tiia Ariko, Hedi Harzia, Jaak Samarütel, Merike Henno, Olav Kärt, Eesti Maaülikool; „Seleeni olulisus piimakarjakasvatuses“, Pilleriin Puskar, Alltech Eesti; „Veiste nakkava rinotrahheiidi viiruse mõju karjatervisele Eestis ja tõrje strateegiad“, Arvo Viltrop, Kerli Raaperi, Toomas Orro, Annely Aleksejev, Eesti Maaülikool; „Põllumajandusloomade kloonimine – kuidas ja milleks?“, Ülle Jaakma, Eesti Maaülikool.

Foorumi korraldamist toetab Euroopa Liit. Piimafoorumil osalemine on tasuta.

Paides antakse inspiratsiooni kaugtööks

15. oktoobril toimub Paide linnavalitsuses kaugtöö inspiratsioonipäev „Elu võimalikkusest maal”.

Päev algab kell 10 ja sellesse mahuvad Henny van Egmond Yolki (endine Rabobanki programmi juht, Holland) ettekanne „Uus töömaailm, peamised trendid, saavutatud tulemused ja juhtimise väljakutsed” ning kolm debatti.

Neist esimeses arutlevad Presshouse’i reklaamidirektor Mart Parve, Saku õlletehase personalidirektor Ave Kala ja CPD arenduskeskuse juhataja Karl-Jan Reincke teemal, kuidas juhtida efektiivselt nüüdisaegset paindlikku organisatsiooni.

Regionaalarengu debatis otsivad majandusanalüütik Andres Arrak, Kuusalu vallavolikogu liige Henn Pärn ja siseministeeriumi nõunik Kaur Kaasik-Aaslav vastust küsimusele, miks peaks KOV olema huvitatud piirkonna arengust.

Praktikute debatis keskenduvad Kõnnu kaugtöökeskuse esindaja Kadri Seeder, Abja kaugtöökeskuse esindaja Marju Mäger ja Tartu Nutikumi esindaja Madis Mikkor teemale „Kaugtöökeskused meil ja mujal, Eestile sobivad mudelid”.

Rohkem infot: http://cafe.telework.ee/

 

10.10.10 tööpidu tuleb ka paljudes Eestimaa paikades

10. oktoobril ehk 10.10.10 toimuvad paljudes maailma paikades www.350.org ülemaailmsed tööpeod ehk eestipäraselt talgud kliima ja ühtasi kogu maakera heaks. 171 riigis on praeguseks registreeritud üle 4000 talgu, aga kuna 15 päeva on veel aega, lisandub talguid iga päevaga. Eestis planeeritakse talguid praeguseks juba 17 linnas.

10. oktoobril viiakse igas maailmanurgas ellu mõni tegu, mis aitab leevendada kliimakriisi: küll paigaldatakse ühiskondlikesse aedadesse päikesepaneele, seatakse üles tuuleturbiine või korraldatakse jalgrattaõpitubasid.

Tegu on rohujuuretasandi kampaaniaga, mille ülemaailmseks eesmärgis on peatada halvim kliimamuutustes. Sina võid olla üks tuhandetest inimestest, kes korraldab talgud oma kogukonnas.

Talgud on fokuseeritud 350 ppm CO2-le – see on CO2 miljondikosa ja ühtlasi ohutu ülempiir atmosfääris. 350.org eestvedajad usuvad, et lühend ppm võiks tähendada ka people-powered-movement: liikumist, mis hoiab riikide juhid kursis värskeimate teadusavastustega kliima kohta, et hädavajalikud globaalsed muutused saaksid alata.

Mullu korraldas 350.org kõige laialdasema poliitiliste aktsioonide päeva ajaloos, selle käigus leidis aset üle 5000 sündmuse. Tollest päevast alates tekkis võimas efekt – 117 riiki tõotas võtta eesmärgiks 350 ppm CO2 atmosfääris.Et maailma riikide juhtidel ebaõnnestus kliimakokkulepete sõlmimine Kopenhaagenis, tuleb seda enam haarata muudatuste elluviimine enda kätte juba rohujuure tasandil, luues kogukondade jaoks jätkusuutlikke lahendusi ja tugevdates survet muudatusteks.

Vaata Eestis toimuvate talgute kaarti siit.

Paides avas uksed ajakeskus Wittenstein

Eile avati Paide Vallitorni ehitatud ajakeskus Wittenstein. Torni paigaldatud lift, mis täidab ajamasina rolli, viib inimesed kiviaega ja toob nad tänapäeva tagasi. Laupäeval Paide vallimäel alanud muinasaja festival “Aegade tuuled” jätkub ka täna.

Paide linna 719. sünnipäeva ning Paide vallimäel avatud ajakeskuse Wittenstein pidustused said alguse laupäeval kell 12.00 Paide vallimäel ning kestsid läbi kogu päeva, kulmineerudes õhtul Paide vallimäel esietendunud vabaõhuetendusega „Lauluväe rahvas“.

Muinasaega käsitleva festivali „Aegade tuuled“ tegevused jätkuvad Paide vallimäel pühapäeval kell 10, mil algab nii arheoloog Ain Mäesalu juhendamisel toimuv kiviheitemasina valmistamine kui ka näiteks rauamaagist rauasulatamise eksperiment, mille viib läbi arheoloog Jüri Peets.

Läbi kogu festivali loovad läbi erinevate tegevuste muinasaja hõngu aga kiviaja laagrist ning viikingite külast pärit inimesed ning käsitöölised kes meisterdavad ning kauplevad eheda käsitööga. Näha saab veel muistsete relvade ning sõjapidamisviiside demonstratsioone, kuulata loenguid muinasaja eluolust ning kuulata ja osaleda keskaja muusika õppetubades, mida viivad läbi vanamuusikaansambli Rondellus muusikud.

Nii laupäevase kui pühapäevase festivalipäeva kulminatsiooniks on laulu väe igikestvusest ning selle rollist rahvaste kujunemisel rääkiv vabaõhuetendus „Lauluväe rahvas,“ mis etendub mõlemal päeval kell 18.00.

Täpsem info: www.wittenstein.ee

Allikas: jarva.ee

Vaata klippi:

Järvamaa muuseumis on uus püsiekspositsioon

Järvamaa muuseumi uues püsiekspositsioonis on aukohal Kihme hõbeaare, kuid piiluda saab ka Nurmsi ja Tarbja kalme põhjal rekonstrueeritud tarandkalme sisemusse; vitriinis vaatavad vastu Villevere hõbeaarde mulaažid aga ka päris ehtsad muistised Paide Vallimäelt, vahendab ERR oma uudistes.

Varem asus arheoloogiaväljapanek Paide vallitornis, uut ekspositsiooni ärgitasid koostama muuseumi arheoloogiavaramut revideerinud arheoloogid.

Järvamaa muuseumi uus ekspositsioon annab hea ülevaate kiviaja inimese Järvamaa aladele jõudmisest kuni vara-uusajani välja.

Paide Vallimäel tuleb nädalavahetusel muinasaja festival

Sel nädalavahetusel 25. ja 26. septembril Paide Vallimäel peetava festivali “Aegade tuuled” teemaks on muinasaeg ja orduaja ehk keskaja algus Eestis (13. sajand). Ühtlasi avatakse vallitorni loodud seninägematu ajakeskus Wittenstein.

Ajaooliset oli muinasaja näol tegemist õige pika perioodiga, mis ulatus esimeste inimeste saabumisest viikingiajastul ja lõppes võõrvõimu kehtestamise ja ristiusustamisega. Festivali korraldajate sooviks on pakkuda külastajatele läbilõiget muinasaja maailmast kuni selle loojanguni 13. sajandil.

Festival saab avalöögi laupäeval kell 12, kui Paide raekoja ees tunnustatakse Paide linna tänavust aukodanikku ja vapimärgi kavalere. Ühtlasi tähistatakse Paidele linnaõiguste andmist. Pärast seda liigub protsessioon kos rahvaga Paide Vallimäe Ajakeskusesse.

Laupäeval saab Vallimäel tutvust teha Mõniste muuseumi kiviaja külaga, MTÜ Austervegri viikingite laagriga. Arheoloog Jüri Peetsi juhendamisel korraldatakse rauasulatuse eksperiment. Arheoloog Ain Mäesalu aitab kiviheitemasinat valmistada. Keskaja muusikat ja muusikariistu õpetab tundma vanamuusikaansambel Rondellus. Saab näha näitusi, demonstreeritakse relvi, esinevad mitmed muusikud ja huvilised saavad osaleda kohalike käsitöömeistrite laadal ja õpitubades ning tarkust omandada ajalookooli loengutes.

Kell 18 algab etendus “Lauluväe rahvas”, selle teksti autoriks on Jürgen Rooste ja lavastajaks Reeda Toots, peaosas Kaire Vilgats. Kell 20 läheb lahti linna sünnipäevapidu koos Siim Aimla bändi ja Kaire Vilgatsiga.

Festivali teise päeva kava kattub peaaegu eelmisega, kell 10-17.30 on avatud atraktsioon “Ajamasinaga läbi Eestimaa ajaloo”. Ka teisel päeval kell 18 saab näha etendust  “Lauluväe rahvas”.

Vaata lisa: www.wittenstein.ee

„Paide pajataja” tiitli pälvis Ellen Rosimannus

Giidikonkurssi „Paide pajataja 2010”, mille eesmärk oli tekitada üldsuses huvi Paide ajaloolise vanalinna vastu, leida uusi Paide tundjaid ja ajaloohuvilisi ning koguda uudsete vaatenurkade alt teavet Paide linna kohta, võitis Ellen Rosimannus, teatas Järvamaa infoportaal.

Kolm finalisti, peale Rosimannuse veel Elle Hallik ja Urve Schkiperov, tutvustasid žüriile oma marsruute Paide vanalinnas, teine võistluse osa oli kirjalik töö.

Urve Schkiperov pälvis tunnustuse meeleoluka esinemise ja elava oma linna loo eest, Elle Hallikut kiideti põhjaliku ettevalmistuse ja julge alguse eest. Ellen Rosimannust iseloomustas žürii kui tõelist entusiasti — ta oli ainus, kes end ajastule sobivalt ka riidesse pani. Žürii teatel tegi Rosimannus teistest veidi paremini nii kirjaliku töö kui ka ringkäigu.

„Hinded olid suhteliselt ühtlased ja kõigi kolme kirjaliku töö puhul oli vahe minimaalne. Just nii nagu ühe ühtlase tasemega konkursi puhul olema peabki,” lausus MTÜ Järvamaa Giidid juhatuse liige Tiiu Saarist.

Tema sõnul oli kõigis töödes oli omajagu väärtuslikkust, midagi uut ja omapärast, midagi sellist, mis eneselegi üllatusi valmistas. „Igal juhul kõik tööd on kiidusõnu väärt,” lisas Tiiu Saarist.

Žürii koosseisu kuulusid peale tema veel Järva maavanem Tiina Oraste, giid ja võitluse idee autor Marek Vahula, Paide linna esindaja Elena Sapp, Paide linna tundja, ühenduse Weissenstein esindaja Rainer Eidemiller ja Eesti Kodu-uurimise Seltsi esimees Andrus Ristkok.

Järgmine konkurss toimub loodetavasti Türi vallas. „Anname teatepulga edasi Türi rahvale, sest neil on esiteks giide jupike rohkem kui Paides ning mingi eeskuju praegu ka olemas. Ja kui tänavu Türi rahvas Paidesse jõudu katsuma ei tulnud, siis pole välistatud, et paidekad siiski Türile oma ninaotsa pistavad,” ütles Tiiu Saarist.

Konkursi korraldas MTÜ Järvamaa Giidid koostöös Marek Vahula ja Paide linnaga.

„Paide pajataja 2010” tiitli võitis Ellen Rosimannus (vasakul). Foto: Jarva.ee

Järgmisel nädalavahetusel elustub Paides muinasaeg

Järgmisel nädalavahetusel, 25. ja 26. septembril avatakse Paide vallitornist ümber kujundatud ajakeskus Wittenstein muinasajafestivaliga „Aegade tuuled”.

 Tänavuse festivali teemaks on muinasaeg ja orduaja ehk keskaja algus Eestis. Tulevikus on kavas käsitleda teisi epohhe Eesti ajaloos kuni laulva revolutsioonini välja.

„Nii nagu Wittensteini ajakeskuses saab kaheksal korrusel ajamasinaga ringi liikudes näha kaheksat erinevat ajalooetappi, saab ka iga-aastase festivali „Aegade tuuuled“ raames Paide vallimäel näha milline olustik valitses muinasajal, orduajal, kuningate ajal, tsaariajal, Eesti vabariigi loomise ajal, okupatsioonide ajal, taasiseseisvumis- ning euroajal,“ ütles üks festivali eestvõtjaid Enno Must.
 
Festivalile oodatakse esinejaid ja osalejaid Eesti eri paigust. Kõigile kehtib soovitus, et nad võiksid Paide vallimäge külastades kanda ajastukohaseid kostüüme või riideid.
 
„Vaevalt nüüd kellelgi muinasajast pärit rõivaid on, kuid kui külalistel juhtub kodus olema lina- või takuriideid, siis võiks julgesti need selga panna ning seeläbi ajastu hõngu loomisele kaasa aidata,“ lausus Must.

Festival „Aegade tuuled” avatakse järgmisel laupäeval, 25. septembril kell 12 Paide raekoja ees.

Avamise järel on kõik oodatud Paide vallimäele, kus muinasaega käsitlevad loengud, õpitoad, demonstratsioonid ja esinemised ning muud tegevused kestavad õhtul kuni kella kuueni välja, mil laululaval algab vabaõhuetendus „Lauluväe rahvas“.

Festivali teisel päeval, pühapäeval, toimub tegevus muinasaja külas kella 10-18 ning õhtul etendub teist korda „Lauluväe rahvas”.

Järgmisel laupäeval ja pühapäeval toimub Paide vallitornist ümberkujundatava ajakeskuse „Wittenstein“ avamise raames muinasaja festival, kus kahe päeva vältel püütakse Paide vallimäel luua tõeline muinasaja õhkkond. Foto: Jarva.ee

Vaata lisa!