Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames Järvamaal esile tõstetud Tiina ja Jaanus Lohuri perekonda Türi vallast Kurla külast.
Tiina ja Jaanus Lohuri perekond pälvis tunnustuse kogukonnaelu aktiivse edendamise eest. Perekond Lohur on Türi valla kahe küla – Kurla ja Meossaare – vahelise seltsi KUME idee algatajad ja eestvedajad. Tiina ja Jaanus koos kolme lapsega on aidanud rajada külale oma külaplatsi ja külamaja ehk KUME-koja, kus pidevalt koos käiakse ning ühiseid ettevõtmisi läbi viiakse. Tänu sellele on külarahvas hakanud uuesti omavahel suhtlema ja ühistegevust väärtustama. Lohurid on avatud ja vahetu suhtlemisega ning kui kellelgi külas tekib ükskõik milline probleem, saavad nad sellelt perekonnalt alati nõu ja abi. KUME külaseltsi tegemiste kohta leiab rohkem infot aadressilt www.kume.ee.
2012. aastal asutatud MTÜ Türi-Tamsalu Matkatee eesmärgiks on endisele kitsarööpmelise raudtee tammile matkatee rajamine, mis oleks läbitav jalgrattaga ja ka jalgsi. Tundus olevat loogiline ja vajalik ka mingil moel seda endist raudteed tutvustada, et matkajad ikka teaks, kus nad sõidavad ja milline on selle tammi ajalugu, räägib pojektijuht Arlet Palmiste.
Vanatehnika varjupaigas oli juba olemas üks vagun, mille korrastasime ja sisustasime tutvustava ekspositsiooniga, räägib seltsi liige Tuve Kärner, kes juhatas renoveerimistöid.
Ekspositsioonis on välja toodud raudteel juhtunud õnnetused, seal liikunud rongid ja vagunid, jaamad ja jaamahooned, inimeste meenutused ja ka tänapäevase matkatee äärde jäävate kaheksa omavalitsuse peamised vaatamisväärsused. Võimalik on tutvuda raudteed ja Järvamaad tutvustava kirjandusega. “Järva-Jaanis on juba 6 muuseumi, kuid avatav Muuseumvagun on oma väiksuses üks terviklikumaid” sõnas vallavanem Arto Saar.
Väljapaneku kujundas Maris Korrol firmast Deco Disain OÜ. Muuseumvaguni rajamist toetas Kultuuriministeerium läbi Rahvakultuuri Keskuse.
Muuseumvaguni avatakse 1.augustil kell 18.00. Samuti kuulutatakse avatuks ka Järvamaa Kultuuripärandi aasta sündmused augustis, mida korraldab Järva-Jaani vald.
24.-28. juulini toimuvad Järvamaal, Nurmsi lennuväljal ja mujalgi Paide valla aladel motovarjude rahvusvahelised võistlused Baltic Open Paramotoring Championship 2013 (BOPC). BOPC korraldatakse igal aastal ühiselt Balti riikide paraplaaniklubide poolt, selle toimumispaik roteerub riigist riiki. Seekordsele võistlusele tuleb 22 välispilooti, mis on suurim arv seni Eestisse sellistele võistlustele saabunutest. Lisaks veel Eesti piloodid, kuid maksimaalne osalejate arv ongi piiratud 30-ga, et tagada sellise spordiala võistluse ohutus.
Motovarjurid sooritavad erinevaid ülesandeid, mille seas on nii pikad navigatsioonilennud kui keerukad ja atraktiivsed manöövrid madalatel kõrgustel ja vahepeal jalgadega maapindagi puudutades. Võistlusülesandeid sooritatakse neljapäeva hommikust laupäeva õhtuni ning pealtvaatajad on samuti oodatud.
Kõige atraktiivsemad kohapealsed lennud püütakse korraldada reede õhtul kell 18. Eeldatavasti laupäeva õhtuks on plaanitud kõigi võistlejate ja kohtunike ühine mootoritega lend marsruudil Nurmsi-Mäo-Paide-Nurmsi, millest võtab osa kuni 40 pilooti, mis on seni suurim arv Eestis korraga õhus olnud motovarjureid üldse.
Kuivõrd motovarjusport on väga ilmastikutundlik ala, ja programmi võib tekkida palju muudatusi, siis pealtvaatajatel on soovitatav enne kohale tulekut helistada Eesti-poolse korraldaja, klubi Keelutsoon üldnumbrile 55 63 88 00.
Anu Puusepp
jarva.ee
Heategevusliku kontserdisarja „Eesti mõisad 2013” kontserdid toimuvad 25.-28. juulini Kõltsu, Eivere, Räpina ja Lasila mõisates. Selles omapärases kontserdisarjas ühinevad arhitektuur, muusika, ajalugu, metseenlus, mõisaromantika ja kunstipärandi hoidmine, mis kõik seondub ka käesoleva kultuuripärandi aastaga. Sari on alates 1999. aasta suvest tutvustanud 58 mõisat üle Eesti ja toetanud igal aastal üht väikest mõisakooli, -hooldekodu või -lastekodu.
Sarja „Eesti mõisad“ peaesineja on algusest peale olnud barokkansambel Corelli Consort. Juulis 2013 saab nautida kava, mis on tõeline „Crème de la crème“ muusikagurmaanidele. Mõisate ballisaalides pakuvad imekaunist barokkmuusikat Hongkongis sündinud ja läbi USA Eestisse jõudnud kontratenor Ka Bo Chan ning barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel. Mõisate ajalugu ja arhitektuuri tutvustab igas mõisas oma tuntud muhedal moel kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.
„Eesti mõisad 2013″ publiku ja metseenide sihtannetused lähevad Lääne-Virumaal Rakvere vallas asuva Lasila mõisakooli klaverifondi, et aidata kaasa Rakvere Vallavalitsuse, Lasila Põhikooli ja agentuuri Corelli Music ühisele soovile asendada mõisasaali vana ja väsinud klaver uuega veel sellel aastal! Uus ja heakõlaline klaver mõisakooli saalis parandab oluliselt õpilaste hariduse kvaliteeti, aga pakub ka edaspidi võimaluse ümbruskonna elanikele nautida tipptasemel kontserte mõisasaalis aastaringselt, aidates kaasa ajaloolise mõisa kujunemisele kohalikuks kultuurikeskuseks.
Lasila mõisakooli klaverifondi saab toetada sihtannetusega Rakvere Vallavalitsuse arveldusarvele nr 10502017536000 märgusõnaga KLAVER, “Eesti mõisad 2013” kõikidel kontsertidel on avatud annetuskastid ja toimuvad heategevusmüügid. Sarja lõppkontsert Lasila mõisas 28. juulil 2013 kell 18 on piletiteta, sissepääsuks on vaba suurusega annetus Lasila mõisakooli klaverifondi. Uue klaveri ostmiseks vajaliku raha, u 10000.- € kokkusaamiseks kirjutasid Lasila Põhikooli, Rakvere Vallavalitsuse ja agentuuri Corelli Music esindajad 27. mail alla kolmepoolsele Hea Tahte Koostöölepingule.
KONTSERDISARI „EESTI MÕISAD 2013”
N, 25. juuli 2013 kell 18 Kõltsu mõis (Keila kihelkond, Harjumaa)
R, 26. juuli 2013 kell 18 Eivere mõis (Anna kihelkond, Järvamaa)
L, 27. juuli 2013 kell 18 Räpina mõis / Sillapää loss (Räpina kihelkond, Põlvamaa)
P, 28. juuli 2013 kell 18 Lasila mõis (Lasila Põhikool, Rakvere vald, Lääne-Virumaa)
Türil on valminud psüühilise erivajadusega inimestele loodud Türi Kodu. Türi Kodu elanikud peavad soolaleivapidu teisipäeval, 16. juulil kell 14, kui võõrustatakse kõiki sõpru, toetajaid ja partnereid ning tutvustatakse valminud kuut peremaja.
Türi Kodu on elukohaks psüühiliste erivajadustega inimestele, kellele pakutakse uutes peremajades ööpäevaringset erihooldusteenust. Türile kerkinud kuues 11-kohalises peremajas elab praegu 64 elanikku, teenust pakutakse nii vaimupuudega kui ka psüühikahäiretega inimestele. Nüüdseks on Türil uue elupaiga leidnud ASi Hoolekandeteenused senised kliendid suletavatest hooldekodudest Ravilast ja Kernust, kuid Türile on asutud elama ka ASi teistest kodudest, samuti on veel ruumi uutele elanikele.
Elanike igapäevaelu ja -toiminguid aitavad juhendada ja korraldada ööpäev ringi 20 tegevusjuhendajat, vanemtegevusjuhendaja ja kodu juht.
Türile rajatud majad pakuvad nende elanikele nüüdisaegset elukeskkonda, aga mis peamine – kaasavat ning tegusat elukorraldust. Tegeletakse nii tavapäraste majapidamistöödega kui ka erinevate aktiivsete teraapiliste ja töötegevustega, õhtuse aja saab igaüks sisustada vastavalt oma hobidele või muu meelepärase tegevusega. Kõik ruumid ja kodu väliskeskkond on kohandatud erivajadusega inimestele.
Tihtipeale kurdavad vabaühenduste eestvedajad (ja sageli õigusega), et nende teemadele ei pöörata ühiskonnas piisavalt tähelepanu. Et ajakirjanikud ei saa aru ega kajasta, mistõttu rahvas ei ole teadlik, poliitikud ja ametnikud ei tegele piisavalt jne.
Kui see on tuttav tunne, siis 16.-17. augustini korraldab vabaühenduste liit EMSL koos hulga teiste vabaühenduste ja toredate inimestega Paides Arvamusfestivali (www.arvamusfestival.ee). Meie poolt on see ka mõneti jätkuks 1999. aastast toimunud kodanikuühiskonna konverentsidele, mida me vähemalt tänavu enam eraldi ei tee. Kuid tavapärasest konverentsist erinevalt pole Arvamusfestival koht, kuhu lihtsalt tulla kuulama neid, keda korraldajad on esinema kutsunud (ehkki ka seda võib!), vaid see on ka areen, kuhu tulla välja oma teemade, debattide ja arvamustega.
Arvamusfestivali ülesanne ei ole võtta vastu otsuseid või kokku leppida, kelle arvamus on õige ja kelle oma vale. Festivalile on oodatud need, keda huvitab avalik debatt, kes soovivad saada targemaks, öelda välja oma mõtteid ja kuulata teiste omi ning vaadata, kas erinevate arvamuste pinnalt sünnib äkki veel uusi, huvitavamaid, paremaid. Korraldajad on omalt poolt organiseerinud debatid kahele lavale (vaata programmi praegust seisu: http://bit.ly/16wUGEm), kuid aega ja ruumi on ka kõigile teistele, ainsaks tingimuseks kinnipidamine festivali heast tavast (http://bit.ly/1axrJjn). Festival on tasuta nii arutelude korraldajatele, osalejatele kui ka kuulajatele.
Kui soovid endale olulisi teemasid festivalile tuua, on selleks mitmeid võimalusi. Näiteks võid korraldada debati mõnel festivali vähemalt neljast teemalavast – selleks leia debatis osalejad (kes võiksid siis soovitavalt välja tuua erinevaid vaatenurki) ja arutelujuht, lepi nendega kokku ja anna teada info@arvamusfestival.ee. Teine võimalus on oma teemat tutvustada avatud mikrofoni kaudu ning seejärel suunduda soovijatega avatud arutelude alale edasiseks mõttevahetuseks ja ideede kogumiseks. Ruumi on ka õpitubadeks. Kõige puhul kehtib reegel, et mida varem endast teada annad, seda parema aja ja koha saad valida.
Kõikvõimalike küsimuste korral aitab kirjutamine e-posti aadressil info@arvamusfestival.ee. Sel aadressil võib teada anda ka sellest, kui soovid end pakkuda vabatahtlikuks abiliseks korraldamisel. Parim viis end festivali-uudistega kursis hoida, on läbi Facebooki: https://www.facebook.com/Arvamusfestival.
Koostööprojekt -Järvamaal on Mõnus- eesmärk on maal elamise propageerimine, piirkonna pärandkultuuri edendamine ja Järvamaa elukeskkonna ning maaelu tutvustus nii Eestimaa inimestele kui ka meie koostööpartneritele. Koos partneriga toetatakse Järvamaa Laulu ja tantsupeo helindamist ning korraldatakse 2013 ja 2014 aastal rida piirkonda tutvustavaid üritusi:
Avatud talude päev 2013 ja 2014
Järvamaa Päevad Tallinnas 2013
Rahvusvaheline konverents 2014
Projekti tulemusena on Järvamaa tuntud kui hea elukeskkond, talukultuur ja maaelu on saanud suurema väärtuse kogukonna silmis.
Lõuna-Järvamaa koostööportaali eesmärk on koondada Lõuna-Järvamaa (Imavere, Türi ja Väätsa valla) ettevõtjad, kaardistada nende poolt pakutavad teenused ja tooted ning reklaamida neid ühtses internetiportaalis. Portaal aitab osta-müüa-vahetada nii ettevõtetel kui ka eraisikutel. Portaali kaudu on võimalik piirkonna ettevõtjatel saada informatsiooni piirkonnas tegutsevate teiste ettevõtjate kohta – see loob head eeldused koostööks. Soovime muuta mõtteviisi – meie ettevõtjad ei ole mitte konkurendid vaid koostööpartnerid! Portaali loomise eesmärk on viia kohalikud tooted ja teenused otse kohaliku tarbijani. Portaal väärtustab kohalikke tooteid ja teenuseid ning propageerib mõtteviisi – TOETAME OMA KOGUKONDA EHK OSTAME OMADELT JA JÄTAME RAHA KOJU!!!
Koostööportaal on tegutsenud juba üle aasta ning osutunud väga edukaks! Seepärast oleme otsustanud koostööportaali laiendada maakondlikuks ehk Lõuna-Järvamaa Koostööportaalist on saamas JÄRVAMAA KOOSTÖÖPORTAAL. Koostööportaalil on terve rida võimalusi! Koostööportaal võiks saada Järvamaal elavatele inimestele igapäevaseks abivahendiks – portaali esilehele jooksevad automaatselt kõik värsked uudised kohalike omavalitsuste kodulehekülgedelt ning Järva Teatajast ja KUMA uudistest. Seega – kui soovid olla kursis enda kodukandis toimuvaga, siis on suurepärane võimalus ühest kohast kõik uudised kätte saada! Samuti koondub koostööportaali info piirkonnas toimuvatest sündmustest (teatrid, peod, huvialaringid jne).
Koostööportaali on võimalus riputada tasuta üles kuulutusi – ostan, müün, vahetan, annan ära, otsin tööd, pakun tööd jne. Portaal koondab kõik Järvamaal tegutsevad erinevate toodete ja teenuste pakkujad – siit on võimalik leida just Sinule vajalik toode või teenus. Mida aktiivsemalt me kõik koostööportaali kasutame, seda rohkem on seal ka infot. Lisaks on võimalik panna koostööportaal enda avaleheks internetis ja minna otse pankadesse ja teistele igapäevaselt kasutatavatele linkidele.
JAP tegevuspiirkonna ettevõtjatele toimub kolm koostöökohtumist, kus tutvustame ettevõtte andmete sisestamist koostööportaali ja teisi Järvamaa koostööportaali võimalusi.
01.07.2013 kell 11.00 Roosna-Alliku vallamajas,
02.07.2013 kell 11.00 Koeru Kultuurimajas,
04.07.2013 kell 11.00 Paides, Järva Tarbijate Ühistu seminariruumis (tööstuse 11, Paide).
Korraldus: Lõuna- Järvamaa Koostöökogu
Eelregistreerimine: jap@jap.org.ee hiljemalt 27.06.2013.
Liitumine koostööportaaliga on kõikidele ettevõtjatele tasuta v.a. Paide linnas asuvad ja tegutsevad ettevõtted.
Lõuna-Järvamaa Koostööportaal on valminud MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu siseriikliku koostööprojekti raames ning portaali koostamist on rahastatud LEADER programmist.
1. juunil tähistatakse Eesti Piimandusmuuseumis Imaveres piimapäeva, kus saab maitsta Eesti parimaid piimatooteid ja kohapeal valminud piimatoite, õppida nii või ja sõira kui kohupiimavärvide valmistamist.
“Piim on oluline ja tervislik toiduaine, seda eriti laste toidulaual. Seepärast korraldamegi ühe vahva piimapäeva kogu perele, kus saab erinevaid piimatooteid nii maitsta kui ka proovida ise teha,” ütles Eesti Piimandusmuuseumi direktor Ants Välimäe. “Tahame julgustada nii peresid kui ka koolikokkasid toiduvalmistamisel kodumaiseid piimatooteid kasutama.”
Piimapäeval võtavad mõõtu koolikokad, kes valmistavad piimatoodetest erinevaid toite, toimub parima piimatoitude ja -toodete valimine, kõik huvilised saavad proovida kätt või ja sõira ning kohupiimavärvide valmistamises, näidatakse piimafilme ja proovida saab vibulaskmist jpm. Kes ise kätt võiseks teha ei soovi, siis kell 11.30 saab jälgida käsitsi võivalmistamist piimandusveteranide Arno Kannikese ja Arvi Truu poolt. Päeva lõpus saavad huvilised minna tutvuma Risti Agro uue veisefarmi vabapidamise laudaga.
6.-9. juunil kutsub Eestimaa kevadpealinn Türi kõiki kultuuri- ja loodushuvilisi endale külla.
Ajal, mil ringi uitavad õitsvad tuuled ja õhk on tulvil sireliõite uimastavat lõhna, toimub kevadpealinnas traditsiooniks saanud Türi Kevadfestival.
„Türi festival polegi (õnneks) nagu muusikafestival. Pigem on see mitmekülgse inimese sisukas päevade veetmise vorm,“ on öelnud kriitik Heili Vaus-Tamm ajakirjas „Muusika“ Kevadfestivali kohta.
Ainulaadses formaadis sündmus, mille patrooniks on Fred Jüssi, leiab aset juba seitsmendat korda ning kostitab juunikuu teisel nädalalõpul oma külalisi kontsertide, näituse, etenduse, loengute ja loodusmatkaga, sedakorda egiidi „õitsvad tuuled“ all.
Türi kultuurimajas, Püha Martini kirikus ja Türi Põhikooli algklasside majas resideeruval Kevadfestivali muusikalise osa eest hoolitsevad järgemööda ansamblid Vox Clamantis ja Weekend Guitar Trio, klavessiiniduo Reinut Tepp-Irén Lill, flötist Tarmo Johannes, paaniflöödimängija Matthias Schlubeck (Saksamaa) ning pianist Alexander Puliaev (Saksamaa).
Teatrisõprade rõõmuks mängivad festivali avaõhtul Theatrumi näitlejad Marius Peterson ning Ott Aardam J. Fosse etenduses „Ma olen tuul“, mille on lavastanud Lembit Peterson. Reedel ja laupäeval on publik oodatud Raadio Ööülikooli salvestustele, kus Jaan Tätte ja Mikk Sarv arutlevad tuule ja vaimu teemadel. Pühapäeva varahommikul kutsub matkajuht Kaarel Aruoja huvilisi Türi voorestikuga tutvuma. Läbi tasub astuda ka Janne Põlluaasa loodusfotode näituselt Türi Kultuurimaja klaassaalis.
Piletid on saadaval tund enne algust kohapeal ning Piletilevis. Täpsema info ürituste toimumise kohta leiab veebilehelt kevadfestival.tyri.ee ja facebooki lehelt VII Türi Kevadfestival.
Neljapäeval, 23. mail algusega kell 10.00 toimub Järvamaal, Säreveres noortalunike kümnevõistlus, kus selgitatakse kolmeteistkümnendat korda välja Eesti parim noortalunik.
“Võistlus tuleb vaatemänguline, sest me paneme oma noortalunikud proovile nii kaasaegsetel kui ajaloolistel aladel,” ütles võistluse peakorraldaja ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi. “Osalejatelt eeldame head ettevalmistust ja võistlusnärvi, et oma oskusi teiste noortalunikega võrrelda ja panna end proovile võistlussituatsioonis.”
“Noortaluniku amet on iga aastaga järjest mitmekesisem, mis eeldab väga erinevaid teadmisi majandamisest, erinevate masinate ja seadmete ning arvuti kasutamisest.” ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. “Noortaluniku edukuse pant on tema erialased oskused, alles seejärel saavad tulla toetused ja kõik muu.”
Parima noortaluniku tiitlit asub püüdlema üle 30 võistleja kutseõppeasutustest, Eesti Maaülikoolist ning kuni 40-aastaste noortalunike seast. Võistelda tuleb kümnel alal: kodumaiste puiduliikide määramine välisel vaatlusel, veiste eluskaalu määramine, traktori täpsussõit, põllu suuruse määramine sammudega, ajalooliste talutööriistade tundmine ja viljakoti kaalumine, palgi saagimine käsisaega, kartulite noppimine, põllutööriistade haakimine traktorile, teadmiste test ja arvuti kasutamine.
Lisaks Eesti parimale noortalunikule selgitatakse välja ka edukaim “perenaine” ja edukaim “peremees” ehk eraldi arvestatakse ka nais- ja meesvõistlejaid. Individuaalne paremusjärjestus saadakse punktide summeerimisel, viigi korral annab eelise erinevatel aladel saavutatud kõrgemate kohtade arv.
Noortaluniku kutsevõistlust korraldab Järvamaa Kutsehariduskeskus koostöös Põllumajandusministeeriumi ja SA Innovega, võistlust rahastavad Põllumajandusministeerium ja Euroopa Liidu Sotsiaalfond.
Tehnika muutis inimese maailma loojaks ja kujundajaks. Ühes Eesti vanimas maakonnas, Järvamaal, tegutseb kolm vahvat Nutilaborit, iga üks neist eri linnas ja eri suunitlusega, mis õpetab oma teadushimulistele noortele kuidas on teaduse ja tehnika areng muutnud inimeste võimalusi.
Kevadpealinnas Türil tegutseb informaatikaring, mida viib läbi Laine Aluoja, kes tunnistati aasta tagasi parimaks IT rakendajaks. Türi Nutilaboris, mis alustas oma tegevust 29. oktoobril 2012, on õpilastel võimalus õppida, kuidas kasutada erinevaid nutikaid vahendeid õppeöös. Uuritakse näiteid mobiili, tahvelarvutite ja erinevate appide kasutamise võimalustest. Samaaegselt õpitakse looma õppimise huvitavamaks ja mitmekesisemaks muutmise eesmärgil veebipõhiseid ja nutitelefonis kasutamiseks mõeldud õppematerjale. Nutilabori ringis tehakse tutvust programmeerimise algtõdedega, milleks kasutatakse Scratch tarkvara, mille järel püütakse ka ise lihtsamaid mänge programmeerida ja katsetatakse, et kas need samad mängud toimivad ka nutitelefonides. Pilk heidetakse ka koodide loomisele ja katsetamisele. Õpitakse erinevate rakenduste (appide), taustapiltide ja objektide loomist.
Kui pealiskaudne arvamus on, et IT on pigem poiste kui tüdrukute pärusmaa, siis Türil näeb just tüdrukutes siirast huvi ja suurt teotahet. „Tulime, sest tahame selles valdkonnas areneda. See on väga stereotüüpiline, et IT on meeste ala. Olen kohanud väga palju tüdrukuid, kes on sel alal poistest peajagu üle ja palju targemad,“ räägib Ellu, kellel tekkis huvi IT vastu tänu oma isale ja õe kihlatule, kes olevat selles valdkonnas päris taibukad.
Tahad selle aasta jaanide ajal teha midagi teisiti? Tahaksid selle aasta jaanituld ja -pidu pidada kusagil mujal? Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus kutsub 4 noort Leetu osalema ajavahemikus 22.juuni kuni 28.juuni rahvusvahelises noorteprojektis “Chefs and scientists meet in the kitchen”.
Kokku osaleb sündmusel 30 osalejat Leedust, Itaaliast, Tsehhist, Poolast, Saksamaalt, Sloveeniast ja Eestist.
Mida pakub projektis osalemine noorele?
Uusi teadmisi innovaatlistest ideedest toidutööstuses eelkõige turunduslikust ja sihtgrupi tundmise aspektist
Uusi teadmisi noorte ettevõtlikuse arendamisest Leedus
Inglise keele praktikat
Uusi tutvusi
Suhtlemisoskuste parendamist
Kohaliku kutluuriga tutvumist
Osalemise tingimused:
Vanus 19-29
Inglise keele arusaamine
Tahe osaleda
30% transpordikulude tasumisest
Õigeaegselt täidetud kandideerimisankeet
70% transpordikuludest ja 100% toitlustus- ja majutuskuludest kaetakse Euroopa Noored programmist. Kohapealset sündmust organiseerib noorte ettevõtlikkust toetav organisatsioon PROFAT.
Keskkonnaamet tutvustab keskkonnahariduse bussi, mis on keskkonnasõbralik. Buss kasutab kütusena maagaasi ja bensiini ning bussi parkimisandurid töötavad päikeseenergial. Väikebuss on varustatud mitmesuguste õppevahenditega ja on ainus omataoline Eestis.
Bussi soetamise eesmärgiks on parandada Harju-, Järva- ja Raplamaa õpilaste võimalusi osaleda keskkonnaharidustegevustes, kuna neis maakondades puuduvad Keskkonnaameti looduskeskused.
„Keskkonnaamet sai idee Saksamaalt, kus keskkonnahariduse pakkumiseks mõeldud busside võrgustik toimib juba üle 25 aasta. Meie buss on kohandatud erinevate õppevahendite transpordiks. Sellega saab näiteks sõita kooli juurde ja korraldada senisest laiemate võimalustega õppepäev koolis või kooli ümbruses õuesõppena,“ ütles keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik.
Bussis olevate õppevahendite abil saab ammutada teadmisi päikeseenergia kasutamisest, vee ja elektrienergia mõistlikust tarbimisest, mürast, energiasäästlikust majast, maavaradest. Õppevahendid aitavad tundma õppida vee-elustikku, putukate mitmekesisust, panna ennast proovile Eesti ulukite nahkade, koljude ja ekskrementide tundmises.
Lisaks õppeprogrammide korraldamisele üldhariduskoolides saab bussi edukalt kasutada looduslaagrites ja teistes loodusharidusega seotud ettevõtmistes. Kevadel ja suvel on plaanis testida bussi õppevahendeid erinevates tegevustes, alates sügisest saavad koolid keskkonnahariduse bussi külla kutsuda.
Mercedes Sprinter bussi sisemuse ehitas ümber Silwi Autoehituse AS. Bussi soetamist, sisemuse projekteerimist ja ümber ehitamist toetas Euroopa Regionaalarengu Fond meetme „Keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamine“ raames.
Bussi tutvustatakse üldhariduskoolide õpetajatele 9. aprillil Paides, Paide Ühisgümnaasiumis, 10. aprillil Tallinnas, Tallinna Reaalkoolis ja 11. aprillil Raplas, Rapla Ühisgümnaasiumis. Kõikjal on algus kell 15.00.
Avamine kell 12. Päevajuht Jaune Kimmel. Žüriis: Ingrid Rüütel, Contra, Sandra Sillamaa, Juhan Uppin, Arno Tamm.
Töötoad:
– Rahvusliku käsitöö nippe õpetab Anu Pink.
– Kangastelgedel koome kõik koos taas pika kaltsuvaiba – OÜ Kangaspuu.
– Djembede töötoas trummeldab Ian Mikael Kirss.
– Looduse Teekambris pajatab lugusid Mall Värva.
– Maakunsti saladusi avastatakse Tiina Kivimäe abil.
– Aasta loomast hundist jutustab Peep Männil.
Filmitoas vaatame filmi “Regilaul – laulud õhust (Regilaul Songs of the Ancient Sea)”, Ulrike Koch, Šveits, Eesti 2011.
Kell 19.30 eripreemiate üleandmine.
Kell 20 jätkub pidu ansambliga Väikeste Lõõtspillide Ühing.
Türi Kesklinna kalmistul küüditatute kivi juures mälestatakse esmaspäeval kell 12 märtsiküüditamise ohvreid. Paides toimub märtsiküüditamise aastapäeva mälestustseremoonia ning lillede asetamine Paides Murtud rukkilille mälestusmärgi juures.
Märtsiküüditamise aastapäeval meenutatakse üht koletut kuritegu, kui 1949. aasta märtsis viidi üle 20 000 inimese loomavagunites Eestist Venemaale Siberi piirkonda. Sel päeval süüdatakse mälestusküünlad, et hoida elavana mälestust süütutest inimestest, kes kannatasid okupatsioonivõimude inimsusevastaste kuritegude all. (JT)
Albu vallas Vetepere külas metsaserva veetud prussid annavad märku sellest, et riigimetsa majandamise keskus (RMK) on alustanud Kodru raba laudtee remonti.
Puhkeala juhataja Jaanus Käärma kinnitas, et Kodru raba Tammsaare väljamäe poolses otsas uuendab keskus laudteed 2,6 kilomeetri ulatuses.
Et tööde tähtaeg on 15. juuni, peavad kevadel Kodru rabas matkata soovijad arvestama mõningase ebamugavusega. «Ehitaja võtab laudtee üles jupikaupa ja kohas, kus ehitajad parasjagu töötavad, võib möödumine olla keeruline,» selgitas Käärma.
Kodru raba laudtee Järva-Madise-poolset 400 meetrit on uuendatud 2009. aastal.
Töid teeb Reibal JRK OÜ ja need maksavad 49 440 eurot, mille katab Euroopa Regionaalarengu fond meetmest «Looduse mitmekesisuse säilitamine».
Lisaks remondib RMK Järvamaal Simisalu–Matsimäe loodusrada. Selle Simisalu-poolsele 1350 meetri pikkusele paneb uued lauad samuti Reibal JRK OÜ, tööde lõpptähtaeg on samuti 15. juuni ja maksumus 37668,60 eurot.
Järva Maavalitsuse haridus-ja sotsiaalosakonnal valmis ülevaade Järvamaa noorsootöö hetkeseisus.
Andmeid on kogutud ajavahemikus 1.november 2012 – 19. veebruar 2013. Ülevaatesse on koondatud andmed noortekeskuste, noorsootöötajate, noorteorganisatsioonide, noorte kaasamise ja vabatahtliku töö kohta. Kirja on pandud ka noortele suunatud projektid ning andmed rahvusvahelise noorsootöö ja huvitegevuse kohta.
Ülevaate koostanud haridus-ja sotsiaalosakonna peaspetsialisti Tuuli Taaveti (pildil) sõnul on maakonna enam kui 8000 noore jaoks aastate jooksul loodud head võimalused vaba aja veetmiseks ja enese arendamiseks. Maakonnas on 21 noortekeskust, noortetuba ning enamus koolides töötavad huvijuhid. Noorte kaasamiseks ja arvamuse kuulamiseks on koolidesse loodud õpilasesindused ning mõnes vallas tegutsevad ka noortevolikogud. Noorte osaluskogude katuseorganisatsiooniks on MTÜ Järvamaa Noortekogu. Noortele suunatud projekte viivad läbi noortekeskused, üldhariduskoolid, spordiklubid, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ning Kaitseliit ja suurem osa Järvamaa omavalitsusi korraldab igal suvel noortele töö- ja puhkelaagreid
Tuuli Taaveti sõnul on hea meel tõdeda ka seda, et 2013.a kevadperioodil on Järvamaa kuus omavalitsust otsustanud läbi viia noorsootöö kvaliteedi hindamise, mille käigus kaardistavad omavalitsused põhjalikult oma noorsootöö tugevused ja arendamist vajavad valdkonnad, et tulemuste põhjal planeerida edasist arengut ning jälgida edusamme. Eelnevalt on Järvamaal noorsootöö kvaliteeti hinnanud 4 omavalitsust, mis näitab, et kvaliteetse noorsootöö pakkumine on Järvamaa omavalitsustele üha suuremaks prioriteediks.
Täpsemad andmed Järvamaa noorsootöö kohta on leitavad siit Allikas: Järvamaa Infoportaal
Estonia talveaias korraldati esmakordselt maakondlike tervisedendajate tunnustamisüritus, kuhu oli kutsutud tunnustust saavad inimesed, maavanemad ja maavalitsuse tervisedendajad, haigekassa ja tervise arengu instituudi esindajad.
Tänavu tunnustati neid paikkonnas tegutsevaid tervisedendajaid, kes on tegelenud teadlikkuse tõstmisega toitumise ja liikumise valdkonnas. Iga aasta alguses edastab sotsiaalministeerium maavalitsustele aasta prioriteetse teema, mis on aluseks maakonnas tunnustust vääriva inimese väljavalimisel. Tunnustamise süsteem ei ole piiratud ainult maavalitsuste või kohalike omavalitsuste juures töötavate spetsialistidega, vaid esitada võib kõiki inimesi, kes panustavad rahvastiku tervise edendamisse oma igapäevatöö käigus, projektipõhiselt või vabatahtlikult. Loe edasi: Maakondade terviseedendajad pälvisid tunnustust
Kolmapäeval, 20. veebruaril algusega 18.00 toimub Türi kultuurimajas (Hariduse 1) loodusõhtu teemal „Seiku loomade elust ja kokkupuudetest inimesega“.
Külas on Tiit Maran, kes on kaitsnud doktorikraadi, uurides euroopa naaritsat, selle liigi väljasuremist ning selle põhjuseid. Praegu töötab ta Tallinna Loomaaia teadussekretärina ning teadusliku liigikaitse labori juhatajana, tegeledes muuhulgas ka euroopa naaritsa säilitamise ja loodusesse tagasi viimisega. Loodusõhtul kõneleb Maran sellest, keda me peame loomaks ja kuidas me neid tajume.Juttu tuleb haruldastest ja tavalistest liikidest ning nende tähtsusest.
Muusikalise raami kujundab õhtule “Oma Lugu”.
Loodusõhtul osalemine on tasuta, toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
NB! Palume osalemisest teada anda kuni 18. veebruarini: piret.eensoo@keskkonnaamet.ee või Keskkonnaameti Järvamaa kontori üldtelefonil 384 8688.
19. veebruaril kella 13-16.30 toimub Paides Järva maavalitsuses teabepäev „Mahepõllumajanduslik tootmine ja turustamine – võimalused mahetoidu kasutamiseks lasteasutustes”.
Teabepäeva eesmärgiks on viia kokku mahetootjate, -töötlejate, turustajate, omavalitsuste, koolide ja lasteaedade esindajad, et arutada üheskoos mahetoidu kasutamise võimalusi Järvamaa lasteasutustes.
Päevakava
13.00 Tervitussõnad ja mahelõuna
13.30 Mahepõllumajanduse põhimõtetest
14.00 Mahetoidu kasulikkus
14.30 Eesti turul olevad mahetooted
15.00 Mahetoidu kasutamise kogemused Eesti koolides
15.30-16.30 Arutelu mahetoidu kasutamise võimaluste osas lasteasutustes
Lektoriteks on Elen Peetsmann ja Darja Matt. Vestlusringis jagavad oma kogemusi mahetoidu pakkumise osas mahetootjad.
Teabepäeva korraldab SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus koostöös põllumajandusministeeriumiga, toetab Euroopa Liit.
Järva maavalitsus võtab programmi „Teater maale“ raames vastu toetuse taotlusi teatrietenduste korraldamiseks maakonnas ja külastusgruppide lavastuse statsionaari viimiseks. Käesolevaks aastaks on Järva maakonnale määratud toetussumma 5750 eurot.
Haridus-ja sotsiaalosakonna vanemspetsialist Elve Sarap (pildil) ütles, et 2012. aastal oli toetussummaks 5655 eurot ja sellest kasutati ära ca 85 protsenti. Suurema osa toetusest said koolid õpilaste viimiseks statsionaaris toimuvatele etendustele. Seda võimalust kasutasid üheksa maakonna kooli. Teatrietenduste korraldamiseks kohtadel kasutasid toetusevõimalust viis kultuuriasutust ja mõned külaseltsid. Sarapi sõnul on toetusi taotlusi võimalik esitada aastaringselt. Käesoleval aastal on laekunud juba kaheksa taotlust. „Tegevuste kirjeldus toetuse taotlemiseks on üksikasjaliselt kirjas Rahvakultuuri Keskuse koduleheküljel, aga alati võib maavalitsusest nõu küsida,” lisas Sarap.
Programmi „Teater maale” eesmärk on parandada professionaalse teatrikunsti kättesaadavust Eesti maaregioonides. Alates 2012. aastast rakendab programmi Rahvakultuuri Keskus.
E-äriregistri andmetel alustas eelmisel aastal Eestis tegevust 19 203 uut ettevõtet, mida on 8,5 protsenti rohkem kui üleeelmisel aastal. Järvamaal tegutseb neist veidi üle ühe protsendi ehk 198 ettevõtjat.
Järvamaa arenduskeskuse ettevõtluskonsultandi Saima Piisneri selgitusel on maakonnas nüüd vähem kuus alustanud ettevõtjat.
Vähenemise üle Piisneri meelest põhjust rõõmustada pole, kuid see-eest edestas Järvamaa eelmisel aastal tegutsevate ettevõtjate arvuga (2796) Läänemaad ja sihib 173 ettevõtja jagu eespool olevat Jõgevamaad. Loe edasi: Järvamaal alustas paarsada uut ettevõtjat