Paide linnavalitsus ootab kuni 6. veebruarini 2012 ettepanekuid heategevusliku sihtkapitali „Andekas laps“ 2011. aasta stipendiaatide kohta ning kutsub inimesi üles annetuste näol sihtkapitali tegevust toetama.
Ettepanekuid toetuse saamiseks võivad teha kõik inimesed, asutused, ühingud, organisatsioonid ja äriühingud, esitades vabas vormis avalduse ning kandidaadi iseloomustuse.
Paide teeneka maleõpetaja Hillar Hanssoo pärandvara põhjal asutatud sihtkapitali eesmärk on toetada Paide linnas elavaid andekaid lapsi saavutuste ja tulemusliku tegevuse eest. Nõukogu poolt läbivaadatud ja linnavalitsuse poolt kinnitatud toetused antakse üle 24 . veebruaril Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud pidulikul kontsert-aktusel Paide Raekojas.
Ettepanekuid stipendiaatide osas saab teha 6. veebruarini kirjalikult Paide linnavalitsusse Pärnu tn 3 märksõnaga „Andekas laps“ ning samuti välkpostitsi paide@paide.ee .
Esimesed preemiad Paide linna andekatele lastele maksti sihtkapitalist välja 2004. aastal. Sihtkapitali on aastate jooksul raha annetanud paljud linlased ning siinsed ettevõtted. Sihtkapitali arveldusarve SEB Pangas on 10030228771016.
Albu Põhikoolis toimus eile, 27. jaanuaril juba üheksandat korda õpilaste võistulugemine „Hansenist Tammsaareni”.
Pärast ennelõunast külaskäiku Tammsaare-Põhja tallu ehk Vargamäele koguneti Albu mõisa, kus praegu tegutseb kool. Võistulugemisest võttis sel aastal osa 77 õpilast üle Eesti: Tartust, Rakverest, Pärnust, Kuressaarest ja mujalt, lisaks kolm õpilast välisriikidest: kaks Riia eesti põhikoolist ning üks neiu Aleksandrovka keskkoolist (Krimmist).
Õpilased jagati vanuste järgi gruppidesse ning iga vanuserühma tekstiesitust kuulas ja jälgis žürii. Nende otsuste põhjal selgitati vanusegruppide parimad ning anti välja eripreemiaid. Noorem vanuserühm (5.-6. klass):
Eripreemia – Anastassia Koržova Albu põhikool, õpetaja Enda Trubok
Eripreemia – Maria Kraav Albu põhikool, õpetaja Enda Trubok
Eripreemia – Elisabeth Klementi Pärnu Koidula gümnaasium, õpetaja Ebe Saarna
III koht – Maarja Tiits Jõgeva ühisgümnaasium, õpetaja Inga Reinumägi
II koht – Karl Oskar Stalte Riia eesti põhikool, õpetaja Anne Laur
I koht Helena Harriet Tamm Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium, õpetaja Kaia Pihlak
Täna, 28. jaanuari hommikul istub 35. korda koos A. H. Tammsaare nimelise Albu valla kirjanduspreemia žürii, et valida välja lugejapreemia laureaat ning õpilastööde hulgast 2011. a. A. H. Tammsaare nimelise Albu valla noorte kirjanduspreemia laureaadid. Žürii esimees on Kalju Kertsmik.
Tänapäeval kella 12–15 toimub juba 32. Tammsaare rahvamatk Järva-Madise vallamaja juurest üle Vargamäe Simisalusse. Kõik huvilised on oodatud matkama. Peakorraldaja Albu valla rahvamajade juhataja Malle Lomp.
20. jaanuaril toimusid Paide Ühisgümnaasiumi aulas Tervisesõdalaste mängud. Kaks ja pool tundi uurisid kõik viiendate klasside õpilased mängujuht Tõnu Einasto juhtimisel meid ümbritsevaid kasulikke jõude.
Saadi teada, milline jõud on puhtal õhul, valgusel, veel, hügieenil ja liikumisel. Kõigi viie jõu kohta lahendati neljas meeskonnas erinevaid ülesandeid ning lõpuks sooritati kaheksas grupis eksam. Kõik lapsed said tubli osalemise eest valge särgi ja mõlemad viiendad klassid kleepsud positiivsete jõudude meelespidamiseks.
5. a klassi õpilase Arlis Aroldi arvates oli päev äge, kuna lõpus sai särgi ja eksamit sooritati kaaslastega koos. Marika Jaas 5. b klassist pidas päeva põnevaks, kuna sai teada uusi asju. Näiteks, mida pimedam toas on, seda kiiremini uni tuleb. Mõlemale lapsele meeldis väga lõbus mängujuht, kes rasked ülesanded arusaadavaks tegi. Kooli külastas ka firma Philips esindaja Enn Tammesson, kelle sõnul on Philipsi eesmärgiks tuua koolidesse rohkem valgust. Projekti raames saab üks klassiruum uued energiasäästlikud lambid ning vaimuvalgust jagati rohkem kui 40-le õpilasele.
Õpetaja Tiina Kivimäe sõnul ollakse uhked ja rõõmsad, et kool on üks viiest väljavalitud koolist, kus selline päev toimub.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnusõpru osalema 28. ja 29. jaanuaril toimuval talvisel aialinnuvaatlusel TALV 2012. Talvisest aialinnuvaatlusest on kujunenud Euroopa kõige populaarsem linnuvaatlusüritus, mis köidab igal aastal sadu tuhandeid inimesi. Kolmandat aastat Eestis korraldatava vaatluse vastu on eelnevatel aastatel olnud suur huvi – mullu edastas oma vaatlused 1134 linnusõpra 948 vaatluskohast, kokku vaadeldi 30 973 lindu 58 liigist. Kõige arvukam oli oodatult rasvatihane, kes esines 95% vaatluskohtades ning moodustas pea veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas taas rohevint, järgnesid põldvarblane, leevike ja koduvarblane.
Aialinnuvaatluse suure edu võtmeks on lihtsus, kuna see ei nõua põhjalikke eelteadmisi lindudest. Piisab sellest, kui ühe tunni jooksul pannakse kirja kõik kohatud linnuliigid ning iga liigi kohta suurim üheaegselt nähtud isendite arv ning saadetakse tulemused koordinaatorile. Osaleda võivad kõik, kes tunnevad huvi koduümbruses tegutsevate lindude vastu. Määramise hõlbustamiseks võib kasutada linnumäärajat ja binoklit.
Kõigi osalejate vahel loositakse veebruari keskel välja linnuvaatlusi ja linnumääramist hõlbustavaid auhindu.
Järvamaa külasid oodatakse 21. juulil Järva-Jaani vallas Kuksema mõisapargis toimuvale XII Järvamaa külade päevale. Tulenevalt asjaolust, et 2012. aasta on kuulutatud Eesti filmi aastaks, kannab ka külade päev sel aastal teemapealkirja „Elu külas on kui filmis“.
Korraldustoimkonna kava kohaselt pakub kell 15 algav üllatusterohke kinoseanss mitmeid erinevaid „filme“. Näiteks tehakse õppefilmi koos Artur Talvikuga, kes tutvustab filmitegemise telgitaguseid. Komöödiafilmide blokis oodatakse külasid esitama tuttavaid lõike Eesti filmiklassikast. Toimub lasteseanss, kus lapsed saavad ise oma filme ja multikaid kokku panna ning oma koha leiavad ka spordifilmid temaatiliste võistlustega. Päeva lõpetab koguperefilm, mida aitavad teostada tantsuansambel ning kohalikud kultuurikollektiivid. Omapärase ja lustaka kinoseansina kujutatud Järvamaa külade päevast valmistatakse ajaloo tarbeks dokumentaalfilm.
Järva-Jaani on ainuke koht Järvamaal, kus järjepidevalt on kino näidatud ning siin on olemas ka oma kinomuuseum. Seega on taolise maakonna külasid ühendava „kinoseansi“ toimumine Järva-Jaanis igati kohane. Ettevõtmist korraldavad ühistööna MTÜ Kuksema Ühendus, MTÜ Kodukant Järvamaa ja Järva-Jaani Vallavalitsus.
22. jaanuaril tähistatakse üleilmset lumepäeva “World Snow Day”, mis on Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) poolt algatatud projekt tähistamaks talve
ja lume olemasolu. Eestis saab lumepäevast osa võtta 13 maakonnas kokku 32 erineval terviserajal.
SA Eesti Terviserajad koostöös Eesti Suusaliiduga korraldavad sellel päeval hulgaliselt väikeseid lumepäevi üle Eesti. „Meie eesmärk on meelitada
loodusesse kõiki tervisesõpru ja pakkuda neile meeldejääv päev lumes ja lumega terviseradadel üle Eesti,“ sõnas Eesti Terviseradade juht Jaak
Teppan.
Rahvusvahelise lumepäeva motoks (Explore, Enjoy, Experience) on avastada midagi uut, nautida lume võlusid ja ammutada lumest indu. Lumepäeva tähistatakse kõikidel kontinentidel, kokku 39 riigis ja 225 paigas.
Erinevate terviseradade lumepäeva kava varieerub – saab kelgutada ja liugu lasta, aga ka suuskadel liigelda ning fotosid jahtida.
Nimeki lumepäeva tähistavate terviseradadest:
Harjumaa – Aegviidu, Keila, Kolgaküla, Kõrvemaa, Tallinnas Järve ja Pirita terviserajad;
Tartumaa – Lähte terviserada, Tartumaa Tervisespordikeskus Elvas ja Tähtvere Spordipark Tartus;
Valgamaa – Karula-Lüllemäe, Tõrva ja Kääriku ning Tehvandi terviserajad;
Viljandimaa – Viljandi ja Karksi-Nuia terviserajad;
Võrumaa – Vastseliina, Haanja, Kubija ja Metsavenna talu terviserajad.
Infot konkreetsete terviseradade lumepäeva kohta saab Eesti Terviserajad koduleheküljel (http://www.terviserajad.ee/lumi/), terviseradadel kohapeal ning www.world-snow-day.com ja Eesti Terviserajad Facebooki lehekülje kaudu, kus on avatud ka lumepäeva auhinnamäng.
Kümme aastat tagasi, 15. jaanuaril 2002. aastal loodud Järvamaa Infoportaalist jarva.ee on kujunenud täna välja maakonna oluline infoallikas. See on keskkond, mis toimib tänu mitmekülgsele koostööle ning aitab vahendada järvamaalaste õnnestumisi, häid ideid ja arendavaid koostegemise võimalusi nii tekstis, pildis kui videos.
Maakonna infoportaali toimetaja Anu Ansbergi sõnul on läbi aegade Järvamaa infoportaali jaoks olnud oluline pakkuda aktuaalset ja asjakohast Järvamaad puudutavat informatsiooni. Portaali eesmärk on tugevdada maakonna identiteeti ja olla avatud teabekanal maakonda puudutava info pakkumiseks kõikidele huvilistele.
Eile õhtupoolikul ootas Järvamaa infoportaal kõiki koostööpartnereid ja portaali kaastegijaid Järvamaa turismiinfokeskuses toimunud tänuüritusele.
Järvamaa Koigi-Sargvere segarühm Vallatsi ootab kõiki sõpru oma 15. sünnipäeva tähistamise peole täna, 14. jaanuaril kell 18 Paide Kultuurikeskusesse.
Sünnipäevapeol astuvad külalistena üles segarühm „Lender“ Saaremaalt, segarühm „Vallatud“ Pärnumaalt ning naisrühm ja segarühm tantsuseltsist „Kiitsharakad“ Raplamaalt. Saab näha meeleolukat tantsuprogrammi „Vallatsi“ esituses. Üles astuvad maakonna tantsurühmad. Peokülalisi simmanimuusikaga kostitavad Margus Põldsepp ja Sulev Salm.
Sargvere segarühm tuli kokku 1996. aasta sügisel. Esimene ülesastumine oli 1997. aasta jaanitulel. 1999. aasta 20. novembril toimus maakondlik võistutantsimine, mille tarvis iga rühm tegi etteantud muusikale oma tantsu. Sargvere rühma tants tunnistati parimaks. Võidutasuks saadi kõikide rühmade osavõtutasud, kokku 1600 krooni. Selle rahaga otsustati teha pidu, kuhu kutsuti kõik võistlusel osalenud rühmad. Sellest kujunes tähelepanuväärne sündmus, sest rühmale pandi ka nimi “Vallatsi”. Vallatsi nime kannab rühm seetõttu, et tantsijad käivad koos mitmest vallast (Paide, Koigi, Kareda, Imavere) ning ka muidu vallatud on.
Rühm on osalenud igal aastal maakonna laulu- ja tantsupidudel. Toredaks tavaks on kujunenud sõprussuhted kolme rühma vahel: Vana-Vigala tantsuselts “Kiitsharakad”, Jõõpre segarühm “Vallatud” ja meie. Läbi aastate on kordamööda üksteisel külas käidud ning koos korraldatud erinevaid stiilipidusid. Samuti on korraldatud ühiseid õppepäevi, kus tuntumad tantsuõpetajad on olnud Ilma Adamson, Ülle Ferschel, Maido Saar, Henn Tiivel ja Ülo Luht.
Tihedad sõprussidemed on olnud ka Saaremaa Taritu segarahvatantsurühmaga. Üksteisel on mitmeid kordi külas käidud. Unustamatu oli osavõtt 2000. aastal Taritu laulupäevast ja “Õlletoobrist”. Vastutasuks korraldasime meiegi neile Sargveres peo “saarlaste moodi”.
Rühm on suviti oma esinemiste poolest aktiivne olnud. Esinetud on paljudel peoõhtutel, külapäevadel jne.
Terve Rakvere Liigub liikumissarja instruktor Moonika Pilli jagamas helkureid kingituseks sarjas osalejatele.
Eesti Ööjooksu toimkond koostöös Maanteeameti Ida regiooniga alustab neljapäeval kahenädalast teavituskampaaniat Virumaa ja Järvamaa koolides, et muuta pimedal ajal liikumine turvalisemaks.
Maanteeameti Ida regioon ja Ööjooks külastavad 12. jaanuarist Virumaa ja Järvamaa suurimaid koole ja avaliku sektori ametiasutusi, jagades kahe nädala jooksul teavitust nähtavaks olemisest ja turvalisest liikumisest. Kampaania hõlmab infovahetust kooli eestvedajatega, lahedate ja mõjusate plakatite kajastamist ning infoflaierite jagamist.
Ööjooksu liikumissarja instruktor Moonika Pilli räägib, et vaatamata maanteeameti tublile teavitustööle ja eeskuju andvatele avaliku elu tegelastele on helkuri kandmine ja muul moel nähtav olemine veel paljude jaoks Eestis võõras ja teisejärguline.
Kahenädalase ettevõtmise raames soovitakse eriti tõhusalt panustada Ida-Virumaa ja Järvamaa piirkonda, kuna Rakvere inimestena on Ööjooksu toimkonnal kodumaakond igapäevaselt hästi kaetud.
“Kuna piirkonnas on planeeritud tegevus juba kõlapinda leidnud, siis on usinamad koolid juba ise pöördunud ja uurinud, millal ja kuidas on meie instruktoreid kooli rääkima kutsuda,” räägib Ööjooksu väliürituste juht Kadi Fedoritš.
Kampaania kestab kaks nädalat. Korraldajad usuvad, et tulemused on nähtavad oluliselt kauem.
Kristel Kitsing,
Ööjooksu pressiesindaja
Aeg taas kaeda, kes ja mida kodanikuühiskonna heaks mullu ära tegid. Anna siin klõpsates teada, kes sinu meelest vimplit väärib!
Kategooriaid ikka viis ja tähtajaks 24. jaanuar:
Aasta vabaühendus – ei pea tingimata registreeritud olema
Aasta avaliku võimu esindaja – asutus või inimene, Toompealt Torguni
Aasta äriühing – kes oleks enam kui sponsor
Aasta missiooniinimene – kes oleks enam kui hea kodanik
Aasta tegu – märgilisim mullune muutus kodanikuühiskonnas
EMSL otsib vabakonnale parimaid avaliku konkursiga juba üheksakümne .. tollendamast aastast, valiku teeb küünlapäeva kandis EMSLi nõukogu, pidulikud embused veebruaris. Kõiki tiitleid ei pruugita igal aastal välja anda.
Koeru keskkooli näitering etendab homme, 27. detsembril kell 18 Koeru kultuurimajas lavalugu „12 kinki jõuluvanale”. Tegu on jõululooga, mis sobib vaatamiseks kogu perele.
2010. aasta Järvamaa spordipreemiad. Edukas neiu 2010 - Grete Šadeiko, foto: Anu Ansberg
Järvamaa Spordiliit on koostanud spordiklubide poolt esitatud tulemuste põhjal Järvamaa sportlaste 2011. a medalivõitude tabeli. Nüüd ootab spordiliit kodanike arvamust Järvamaa 2011. a parimate sportlaste valimisel hiljemalt 5. jaanuariks 2012.a.
Parimad selgitatakse: – kõikide spordiklubide ja spordialade esindajate arvamuste alusel;
– avaliku küsitluse alusel (Järvamaa Infoportaal, Järva Teataja, Kuma raadio, jarvasport.ee);
– Järvamaa Spordiliidu juhatuse otsuse paremusjärjestuse alusel.
Arvamusankeet palutakse toimetada Järvamaa Spordiliitu tagasi 5. jaanuariks 2012.
Ankeet on oodatud paberkandjal Paide Spordihalli, Aiavilja 1, Paide või e-posti teel: piret.maaring@jarvasport.ee. Arvesse lähevad ainult need arvamusankeedid, mis on laekunud hiljemalt 5. jaanuariks 2012 ja millel on kõik read täidetud (valitud viis meest, viis naist, kolm võistkonda, viis noort neidu ja viis noormeest ja üks naisveteran ja üks meesveteran).
2011.a parimate valimise ankeet spordiorganisatsioonile – tabeli leiad SIIT 2011.a parimate valimise ankeet spordisõbrale – tabel leiad SIIT
Parima sportlase punktisüsteem: vastavalt I koht – 5 punkti, II koht – 4, III koht – 3 jne. Võrdsete punktide korral eelistatakse spordiklubide arvamust ja selle võrduse korral JSL juhatuse liikmete arvamust.
Parimate austamine toimub reedel, 20. jaanuaril 2012 algusega kell 18.00 Albu Rahvamajas koostöös Järvamaa omavalituste liidu ja Eesti kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupiga.
Laupäeval, 17. detsembril 2011 peeti Türil Lokuta jahilasketiirus traditsiooniline võistlus jahilaskmises “Jõulusporting 2011”. Osales 24 laskurit üle Eesti. Lasti 50 märgilist põhiharjutust, mille järel selgusid võitjad veteranide ja juunioride arvestuses. Absoluutarvestuse parimate selgitamiseks lasid kuus absoluutarvestuse paremat laskurit lisaks veel 25 märki finaalseeria.
Võistluse sportlikku pinget suurendas asjaolu, et võistlusel osalesid Türil treeninglaagris viibivad Eesti noortekoondise kandidaadid jahipraktiliste harjutuste laksmises. Meeldiva üllatuse valmistas Järvamaa laskur Alo Salm, kes põhivõistluse järel läks finaali liidrina. Finaalis panid küll kogenumad laskurid oma paremuse maksma, kuid tulemuste areng Alo Salmil on silmapaistev. Samuti näitas head tulemust ka Järvamaa veteranlaskur Oskar Paukku ja seda juba traditsiooniliselt.
Tulemused:
Absoluutarvestus:
1. Carl Uuemõis Tallinn 67 tabamust 75-st.
2. Thomas Soosaar Jõgevamaa 66 tabamust 75-st.
3. Reigo Paukku Järvama 65 tabamust 75-st.
Veteranid:
1. Oskar Paukku Järvamaa 35 tabamust 50-st.
2. Olev Schmidt Harjumaa 34 tabamust 50-st.
3. Nikolai Trofimov Järvamaa 34 tabamust 50-st.
Juuniorid:
1. Thomas Soosaar Jõgevamaa 44 tabamust 50-st.
2. Carl Uuemõis Tallinn 43 tabamust 50-st.
3. Reino Velleste Raplamaa 39 tabamust 50-st.
Esmaspäeval, 19. detsembril kell 17 avatakse Paides Säästva Renoveerimise Infokeskuses „mÖÖbliÖÖ“ kõigile, kelle salakireks on või võiks saada mööbli restaureerimine. ÖÖvahti aitavad pidada restauraator Mati Raal Tsunftijänesest ja Liberoni esindaja Ivar Risthein.
Muusikat teeb Lihvpaber ja Pitskruvi. Pakutakse kehakinnitust.
Soovitame restaureerimiseks valitud eseme foto saata eelnevalt e-posti aadressile: mati@tsunftijanes.ee . Juurde märkida ”Paide SRIK”.
Restaureeritav ese on soovitav eelnevalt ette valmistada: võtta maha vana värv või lakk (eelnevalt aega kokku leppides saab seda teha ka Paide SRIKis). Võimaluse korral palutakse kaasa võtta oma tööriistad: pitskruvid, naelatangid, kaaprauad jne.
Töötoa osalustasu on 15 eurot.
NB! Paide SRIK-i mÖÖblirestaureerimise diplomandid. Kui kutsud kaasa oma sõbra ja oled talle mentoriks, siis tÖÖtoa hind on Sulle 5 eurot. Info ja registreerimine tel 51 500 66 või e-post: paide@srik.ee .Kohtade arv piiratud!
Loe lähemalt: http://weissenstein.blogspot.com/2011/12/mooblioo.html
Täna, 18. detsembril, on Eesti ringhäälingumuuseum auväärse tähtpäeva puhul avatud kella 10-17. Saab osaleda giidituuril, kuulata vanu helisalvestisi ja salvestada kuuldemängu.
Lisaks näitustega tutvumisele saab kell 12 osaleda giidituuril, kell 14 kuulata 1930. aastate helisalvestisi, kell 15 salvestada lühikuuldemänge ja kell 16 kuulata valimikku kuuldepilte, mis külalised on muuseumis 2011. aastal salvestanud.
Muuseumi tavapärane hinnakiri 18. detsembril ei kehti, igal külalisel on võimalus endal otsustada, milline on muuseumi külastamise tasu.
Ringhääling tekkis 1924. aastal eraettevõttena. Raadiojaama loomise algatajad olid Nõmme kooliõpetaja Aleksander Tamm ja raamatupidaja Hans Oll-Reinson. Mehed sõitsid hommikuti tihti koos Pääsküla elektrirongiga tööle ja seal oligi raadiojaama asutamise mõte tekkinud.
Avasaateni, mida peetakse regulaarsete saadete alguseks Eestis, jõudis OÜ Raadio Ringhääling 18. detsembril 1926.
Järvamaa Muuseumi poolt koostatud näitusel on toodud välja fotovalik aastatest 1990-1992.
Ekspositsiooniarvutist on võmalik vaadata filme Järvamaa omavalitsustest aastal 2011. Esimesena on võimalik näitusega tutvuda Imavere rahvamajas 16.12.2011 kuni 6.01.2012.
Järvamaa Muuseumi poolt koostatud näitusel on toodud välja fotovalik aastatest 1990-1992. Ekspositsiooniarvutist on võmalik vaadata filme Järvamaa omavalitsustest aastal 2011.
Järvamaa Muuseum on läbi Leader-rahastusmeetme, tänu Järvamaa Omavalitsuste Liidule ja kohalikele koostöökogudele – Järva Arengu Partnerid ja Lõuna-Järvamaa Koostöökogu, saanud teostada projekti, mille üheks osaks on ka käesolev näitus.
Projekti olulisemateks eesmärkideks oli pöörata kohalike kogukondade tähelepanu lähiajaloo säilitamisele, koguda materjali ja saada seeläbi parem ülevaade eelmise sajandi 90-ndate algusest ning jäädvustada tänast päeva ehk aastat 2011.
Tänavuse Järva maavalitsuse poolt väljaantava andeka õpilase stipendiumi sai Paide Ühisgümnaasiumi 12. klassi õpilane Maia Salm.
Maavalitsuse haridus-ja sotsiaalosakonna peainspektor Anne Viljat ütles, et Maia Salm on aastaid paistnud silma väga hea õppeedukuse poolest. Tal on mitmekesised vaimsed huvid, paremaid tulemusi on ta saavutanud reaal- ja loodusainete olümpiaadidel. 2011. a jagas Salm maakonna matemaatikaolümpiaadil esikohta ja võitis keemiaolümpiaadi. Akadeemiliste võimete arendamisele on kaasa aidanud osalemine Tartu Ülikooli teaduskooli tegevuses. Maia Salmi koostatud uurimistöö saavutas keskkonnaalaste uurimistööde konkursil esikoha. 2011. aasta saavutuste hulka kuulub ka osalemine Saksamaal suveakadeemias ja osavõtt rahvusvahelisest noorteprojektist Türgis.
Maavalitsus soovib stipendiumi väljaandmisega tähtsustada teadusandekate noorte toetamise olulisust, motiveerida kõrgete vaimsete võimetega õpilasi arendama maksimaalselt oma potentsiaali ning tunnustada väga heade akadeemiliste saavutustega õpilast. Stipendiumikonkursi tänuüritusele olid kutsutud kõik esitatud kandidaadid koos vanematega.
Täna kogunes Järvamaa haigla õuele väike rahvamass, et osa saada pidulikust nurgakivi tseremooniast ehitatavale hooldusravikompleksile. Nurgakivi panekul osales lisaks maakonna esindajatele ka sotsiaalminister Hanno Pevkur.
Pevkuri sõnul näitab Paide keskuse arendamine selgelt seda, et riigi jaoks ei ole oluline mitte ainult Tallinna ning Tartu raviasutuste kõrge kvaliteet vaid ka väiksemates Eestimaa paikades pakutav arstiabi. „Arvestades, et hooldusravi vajadus tõuseb elanikkonna vananemisega kiiremini kui teised raviliigid, on panustamine uutesse kaasaegsetesse hooldusravihaiglatesse möödapääsmatu,“ täiendas minister Pevkur.
AS Järvamaa Haigla juurde peaks 2012. aasta lõpuks valmima statsionaarse õendusabi ehk hooldusraviteenuste osutamise kompleks. Projekti kohaselt ehitatakse haigla olemasolevate hoonete juurde uus 1550 m² suurune ravikorpus, mis vastab tervishoiuteenuste osutamiseks kehtestatud nõuetele ning milles on Järva maakonna koduõendusteenuste koordineerimise keskus ning kokku 24 voodikohta hooldusraviteenuste osutamiseks, sealhulgas surija õendusabi ehk hospiits.
Pärast nurgakivi panekut sõitis minister Pevkur Paidest Alatskivile, et osaleda SA Peipsiveere Hooldusravikeskuse juurdeehituse avamisel.
Mõlemad ehitused on kaasrahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.
Maagiat toob õhtusse Meelis Kubo mustkunstishow. Publiku ette astuvad Rosanna Lints, Lauri Lugu ja tantsuteater koomilise lavastusega “Nii valge süda”. Laval Stora Magnara. Tantsuks mängib Airi Allvee ja After All. Õhtut juhivad Karmo Nigula ning Jonathan Peterson. Pidu toimub 30. detsembril algusega kell 20 Paide Kultuurikeskuses.
Tänavune aastalõpupidu on välja kuulutatud maskipeona. Olgu see ühtaegu väljakutse, põnevus ja salapära. Tore oleks kui peoline ise endale meelepärane maski meisterdab või hangib. Kel aga selleks mahti pole saab maski laenutada peo hakul kultuurikeskusest.
Tänavuse aastalõpupeoga kaasneb traditsiooniliselt šampanja ja melu ja üllatuslikult mõned „krutskid“.
Gruppidele alates 6-st inimesest on kehtib piletiostul soodustud 10%. Samuti on piletiostjatel veel võimalik broneerida tantsusaali rõdule laud ja teha kohvikult Treegel lauale ka söögi-joogitellimus.
Kohtume Aastalõpu maskipeol 30. detsembril Paide kultuurikeskuses. Piletid müügil.
Paides tegutsev noorte naiste klubi LC-8 külastas täna hommikul Türi vallas asuvat Lokuta lasteaeda ja kinkis lastele kolm raamatut ning suure kommikoti.
Klubi president Katrin Murakas ütles Järvamaa Infoportaalile, et heategevus on üks klubi missioonidest. „Tänane jõulueelne heategevusüritus leidis aset juba kolmandat korda, eelnevatel aastatel oleme külastanud Paides asuvat Sookure lasteaeda ja Türi Kesklinna lasteaeda,“ selgitas Murakas.
„Täna lugesime koos päkapikkudeks maskeerunud klubi liikmetega Katrin Puusepa, Marianna Metsla ja Anne Põder`iga lastele raamatuid ette ja mängisime nendega. Saime lastelt palju armsaid kallistusi ja isetehtud järjehoidjad, lisaks anti meile ka piparkoogikott kaasa,“ kirjeldas Katrin Murakas rõõmsat kohtumist.
Klubi president tänas südamest Lokuta lasteaeda, kes päkapikud kenasti vastu võttis ja positiivse emotsiooni andis.
Lõppeval nädalal kirjutasid Põhja-Savo majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnakeskuse juhataja Kari Virranta, Järva maavanem Tiina Oraste, Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum ja Ida-Viru maavanem Riho Breivel alla noorsootööalasele koostöölepingule.
Haridus-ja sotsiaalosakonna peaspetsialist Tuuli Taavet ütles, et leping on suunatud eelkõige kogemuste vahetamisele erinevates noorsootöö valdkondades. 2012.-2013. aastatel on koostöökohtumiste teemadeks: noorte õppimine, tööhõive, koolitus ja tööturule astumine; tutvumine mitmekultuurilise noorsootöö meetoditega; noorte omaalgatuse, loovuse ja innovaatilisuse toetamine noortepoliitika toimealades ning erinevate osapoolte roll erinoorsootöös.
Vastavalt lepingule toimub esimene kohtumine 7.-10. veebruarini 2012 Soomes. Kokku on koostöökohtumisi kavandatud kaheksa.
Noorsootööalane koostöö kolme Eesti maakonna ja tookordse Ida-Soome lääni vahel sai alguse 1997. aastal.
Statistikaamet alustas 1. detsembril teavituskampaaniat, et tõsta Eesti elanike teadlikkust 31. detsembril algavast 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusest (REL 2011). Loendusel osalemise info jõuab Eesti elanikeni tele ja raadio, aga ka välimeedia ja otseposti kaudu.
„Aasta viimasel päeval algava rahvaloenduse tunnuslauseks on „Igaüks loeb!”. See väljendab loenduse sügavamat ideed – iga Eesti elaniku osalemine loendusel on ääretult tähtis, et saada parimad andmed Eesti elu korraldamiseks järgmise kümne aasta jooksul,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.
Teavituskampaania läheneb rahvastiku teemale Eesti rahvaloenduste 130-aastase ajaloo kaudu ja küsib, kui palju on praegu Eestis elanikke. „See on Eesti jaoks üks põhiküsimusi, sest mõjutab ju meie tulevikuvalikuid ja -võimalusi,” lisas Potisepp. „Vaid tänu kümnele varasemale rahvaloendusele teame, kui palju on meid viimase 130 aasta jooksul Eestis elanud,” märkis ta.
REL 2011 teavituskampaania koosneb kolmest etapist, millest esimese jooksul tutvustatakse 31. detsembril algaval rahvaloendusel osalemise võimalusi. „Et loendusel osalemine oleks võimalikult mugav, saab esmakordselt ise valida küsimustiku täitmise viisi — selle võib täita jaanuarikuu jooksul interneti teel või oodata rahvaloendaja külastust ajavahemikus 16. veebruarist kuni 31. märtsini,” selgitas Potisepp.
Jaanuaris, kampaania teise etapi keskmes on internetiloendusel osalemine ning veebruaris ja märtsis keskendub kampaania rahvaloendajate külaskäigule.
Teavituskampaania kestab detsembri algusest märtsi lõpuni ja selles kasutatakse nii tele-, raadio-, print-, väli- kui ka internetireklaami. Samuti jõuab detsembri teises pooles kõigi teadaolevate eluruumide postkastidesse kolmekeelne infovoldik.
Teavituskampaania töötasid välja reklaamiagentuur Creatum OÜ ja meediaagentuur Inspired Communications OÜ, kes võitsid selleks korraldatud riigihanked.
Vaata ka teavituskampaania esimest teleklippi:
Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.
2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.
Tuntud jõuluvana Ärni on juba kaks aastat Paide Jõulukroonil koos jõuluvanade konverentsiga osalenud. Tänavu on tal Jõulukroonil aga täita ülitähtis päeva juhi roll. Mullu jättis Ärnile kõige sügavama mulje suur päkapikkude rongkäik.
Seesugune saab teoks ka tänavu. Kohe laadapäeva alguses kell 10 saab rongkäik Paide kultuurikeskuse väljakult alguse ja suundub pikas punases rivis keskväljakule. Rongkäigus osalevad ligi 200 maakonna mudilaskooride laulupäkapikku. Samas on päkapikumarsile oodatud kõik Paide ja Järvamaa lapsed, kel soov jõulumees Ärnile ja laadapublikule heameelt teha.
Lääne-Eesti Päästekeskuse ja Paide Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi koostöös sisustatakse 3. detsembril ürituse "Jõulukroon" raames laste vaba aegerinevate ennetuslike tegevustega.
Päkapikumütsides ja võimaluse korral ka punastes jopedes lapsi mudilastest teismeliseni oodatakse 3. detsembril kell 9.45 kultuurikeskuse juurde, kus algab rongkäiguks rivistumine. Keskväljakul võtab Ärni punamütsid rõõmuhõisetega vastu. Kell 13 esitab keskväljakul päkapikkude ühendkoor koos superstaarisaate Rosanna Litsiga vahvaid lastelaule Osalevad mudilaskoorid Retlast, Kabalast, Türilt, Vodjalt, Peetrist, Laupalt ja Paidest. Jõulumees Ärnil on aga tegemist palju: laada- ja lobajutud, mängud ja vigurid.
Täna kell 10 avatakse Paide keskväljakul jõululaat.