Tallinn

Täna algav Estonian Cycling Weekend toob liiklusmuudatusi

Täna, 25. mail algab Eesti rattamaailma aasta tähtsündmus Estonian Cycling Weekend 2012, mis kestab kuni pühapäevani, 27. maini ning seoses sellega esineb ajutisi liiklusseisakuid võistlustrassidel.

Tallinnas on liiklus häiritud 25. mail, kui toimub Tallinn-Tartu Grand Prix 2012 võistlejate Tallinnast väljasõit ajavahemikul 10.30-11.00. Tallinn-Tartu Grand Prix 2012 marsruut on Tallinn-Järva-Jaani-Jõgeva-Tartu ning liiklus on häiritud ka teistel rajalõikudel ratturite trassi läbimise ajal. Vaata rajaskeeme!

Tartu linnas on liiklus häiritud kõigil kolmel päeval: 25.05 Tallinn-Tartu Grand Prix 2012 ajal, 26.05 SEB Tartu Grand Prix 2012 ning SEB 31. Tartu Rattaralli lastesõitude ajal ja 27.05 SEB 31. Tartu Rattaralli ajal.

Palume Tartu rajaskeemidega tutvuda siin:
25.05 – http://tartumaraton.ee/tallinn-tartu-gp-2012-rada
26.05 – http://www.tartumaraton.ee/seb-tartu-gp-2012-rada ja http://www.tartumaraton.ee/seb-31tartu-rattaralli-lastele
27.05 – http://www.tartumaraton.ee/seb-31tartu-rattaralli-rada
27.05 toimuva SEB 31. Tartu Rattaralli rada kulgeb läbi Lõuna-Eesti.

Liiklusega seotud küsimuste korral palume esmalt tutvuda Klubi Tartu Maraton kodulehega!

Liikluspiirangud aga ei mõjuta oluliselt jalakäijaid, mistõttu on kõikidel neil, kelle kodukohta võistlustrassid läbivad, suurepärane võimalus tulla tippratturitele raja äärde kaasa elama! Vaata Estonian Cycling Weekendi programmi!

Täname mõistva suhtumise eest!
MTÜ Klubi Tartu Maraton
www.tartumaraton.ee
http://www.facebook.com/tartumaraton

Tallinnas toimub kultuuriuurijate ülemaailmne suursündmus

28. maist 3. juunini toimub Tallinnas rahvusvaheline kultuuriuurijate suursündmus, mis tutvustab Eesti tippkultuuri ning toob Eestisse mõjukaid kaasaegseid kultuurimõtestajaid. Mainekas ja staažikas Rahvusvaheline Filosoofia ja Kirjanduse Assotsiatsioon (IAPL) peab Tallinnas oma 36. aastakonverentsi – see on nädalapikkune kultuuri ja mõtlemise pidu, kus intensiivsed arutlused vahelduvad kõrgtasemel kultuuriprogrammiga. Konverentsi avamine toimub esmaspäeval kell 16 Tallinna Ülikoolis (Uus-Sadama 5, M-218).

2012. aasta konverentsist tõotab tulla Eesti humanitaaria valdkonna suursündmus. Üheks IAPLi konverentsi tugevuseks on kultuuritegijate ja -uurijate kokkuviimine: 2005. aasta Helsingi konverentsil pidas ettekande Kiasma arhitekt Steven Holl, ettekandjate hulgas on olnud režissöör Peter Greenaway. Tänavuste peaesinejate hulka kuuluvad prantsuse üks mõjukamaid filosoofe Jacques Rancière, aga ka Erkki-Sven Tüür Eestist ja Sofi Oksanen Soomest. Konverentsi 250 osalejat külastavad KUMUt ja sealset Tõnis Vindi ülevaatenäitust, vaatavad ja analüüsivad filmi „Polli päevikud” ning kuulavad Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontserti. Loe edasi: Tallinnas toimub kultuuriuurijate ülemaailmne suursündmus

Lau külapood viib külastaja tagasi aastasse 1938

Eesti Vabaõhumuuseum tähistab oma 55. sünnipäeva uue eksponaathoone – Lau külapoe – avamisega. Külapoes valitseb 1938. aasta õhustik ja sealt saab osta ka erinevaid kaupu: sukki-sokki, nööpe-paelu, kangaid ja huulepuna, prantsuse seepi, kahvleid ja lauanuge, söögikraami, õlut jm.

Lau külapood on pärit Ingliste valla Lau külast, endisest Juuru kihelkonnast Harjumaal. Hoone on ehitatud 1914. a Ingliste mõisa viinapõletaja Jaan Meinbergi poolt. Üsna tõenäoliselt oli see algselt mõeldud vaid elumajaks ning kohandati poehooneks alles hiljem. 1930. aastal rentisid osa ruume poeks Lau külast pärit Jaan ja Amalie Pikkof, kuid paraku läks nende poepidamine 1934. a pankrotti. Pärast seda võttis poe üle Jaan Meinbergi lesk Anna Pauline Meinberg koos oma tütre Alice´ga. Rahva seas kutsutud neid Poe-Mammaks ja Poe-Liisiks. Mingil määral tegutses Lau pood ka kokkuostupunktina ning Poe-Mamma korraldanud seal kohalikele naistele kokakursusi.

Lau pood oli tüüpiline väike segapood, kus müüdi nii toidukraami kui ka pudu- ja riidekaupa. Loomulikult ei puudunud sealt petrooleum, lambid, tikud, tubakas ja maiustused. Enamasti toodi kaup kohale ringisõitvate kaubaagentide poolt. Pood lõpetas tegevuse 1940. aastal. Eesti Vabaõhumuuseum omandas poe 1999. aastal.

Allikas: Eesti Vabaõhumuuseum

Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid tulevad Tallinna

„Päästa Magdalen“ on lugu, mille tegelased, kolm noort inimest, satuvad 2012. aasta maikuus Assauwe lossitorni: kes meelega, kes kogemata; ja lugu sellest, mida ja keda nad sealt leiavad. See on lavastus üksindusest, armastusest, illusioonidest. Sellest, kuidas endale loodud ideaalid purunevad nendega silmitsi seistes. Sellest, kas teist inimest on võimalik päästa iseenda käest. Sellest, et meil on vaja teisi, et näha iseennest.

– Mida me nüüd teeme?
– Ootame. Varem või hiljem KEEGI PEAB TULEMA.

Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna tudengid koostöös Drakadeemiaga. Laval teatrikunsti 10. lennu näitlejatudengid.

Lavastaja: Kaija Maarit Kalvet (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)
Dramaturg: Birk Rohelend (Drakadeemia)
Kunstnik-butafoor: An-Liis Amur (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)
Multimeedik: Terina Tikka (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)
Valguskujundaja: Reelika Palk (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)
Näitlejad: Liina Leinberg, Mihkel Kallaste, Rauno Polman (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)

Etendused toimuvad:
K: 23.05 kell 17
R: 25.05 kell 17
L: 26.05 kell 13

Eesti Teatri-ja muusikamuuseumis
Sissepääs muuseumipiletiga (3/1)

Lisainfo Facebookis

Eesti Väitlusseltsi koolitus õpetab kuidas jõuda heade otsusteni

Usume, et kasulikeim oskus töökeskonnas on argumenteerimine – selline sõnavõtt, kus üksteist kuulatakse ja arvamuste kaalu ei määra kõvem hääl ega positsioon, vaid loogika ja faktid. Pakume võimalust õppida eristama emotsionaalset otsustamist kaalutletud otsustamisest. Kui Sina oled inimene, kes peab pidevalt suhtlema oma partneritega ning oma sõnumit edastama, siis koolitus on mõeldud just Sulle!

Eesti Väitlusseltsi koolitus kutsub koolitusele “Kuidas jõuda heade otsusteni?”, mis toimub 1. ja 8. juunil Tallinnas.

Koolitusel saab teada ja proovida:

kuidas jõuda teadliku ja kaalutletud otsuseni;
millised tegurid mõjutavad otsuste tegemist;
kuidas olla veenev ja edukas info edastaja;
kuidas kasutada veenmist läbirääkimiste situatsioonis.

Koolitajateks psühooloogiadoktorant Andero Uusberg ja vandeadvokaadi taustaga Matti Laarmaa.
20. maini kehtib soodushind 95 eur + km, SEVi liikmetele kehtib soodustus -10%.

Koolituse täpsem kirjeldus on kättesaadav Eesti Väitlusseltsi koolituse veebilehel.

Tallinna Rattamaratoni võitis Caspar Austa

Kõrvemaal toimunud Samsung Estonian Cup rattamaratonide sarja teisel etapil Tallinna Rattamaratonil ei saanud keegi sarja liidri Caspar Austa vastu, kes võttis veenva võidu. Võistkondlikult oli parim Nissan ProShop Team. Kokku startis 15. Tallinna Rattamaratonile 1566 ratturit.

Kõrvemaal suurepärastes tingimustes peetud Tallinna Rattamaratoni 58 kilomeetrisele põhidistantsile startis 1040 ratturit. Uuendusena oli kasutusel viitstardid, mis lähetas stardigrupid rajale väikeste vahedega, et vältida stardirüsinas tekkida võivaid kokkupõrkeid. Loe edasi: Tallinna Rattamaratoni võitis Caspar Austa

Plakatinäitus viib maailmareisile koos Neeme Järviga

Plakatinäitus “Ümbermaailmareis Neeme Järviga”, kus eksponeeritud 80 kontserdiplakatit maestro esinemistelt üle kogu maailma, on 19. maist avatud Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis.

Järvi on maailmas tuntumaid eesti muusikuid ja eesti muusika esitajaid. Ta on juhatanud välismaal eesti heliloojate orkestriteoseid ja vokaalsümfoonilisi suurvorme, nagu näiteks R. Tobiase oratoorium “Joonase lähetamine”, A. Kapi oratoorium “Hiiob”. Tema juhatatud muusikat on salvestatud ligi 450 plaadile.

Neeme Järvi elu- ja loometegevust kajastav ainestik on koondatud isikuarhiivi. 2004. aastal alustas maestro aastate jooksul kogunenud materjalide üleandmist Eesti Rahvusraamatukogule, et loodaks terviklik kogu ja ka avalikkus saaks võimaluse seda kasutada. Kogus leidub lisaks esinduslikule valikule kontserdiplakatitest veel hooaegade brosüüre, arvukalt ajalehtede väljalõikeid, intervjuusid, kirjavahetust, fotosid jpm.

Käesolev väljapanek on esmakordne katse koostada näitus Neeme Järvi kontsertide plakatitest. Nende vahendusel on võimalik teha ümbermaailmareis ja mõista Neeme Järvi rahvusvahelist haaret muusikamaailmas. Afissidel vahelduvad orkestrid ja kontserdisaalid, kuid orkestrite ees seisab dirigendina alati Neeme Järvi. Kui tekib soov lõpetada pildiline ümbermaailmareis muusika saatel, siis Rahvusraamatukogu muusikasaalis on võimalik kuulata pea kõiki Neeme Järvi salvestatud plaate.

Näituse koostas Rahvusraamatukogu kunstide teabekeskus.
Näitus jääb avatuks 9. juunini.

Olete oodatud!

Eile oli rahvusvaheline Taimede lummuse päev

18. mail toimus Eestis teadusaasta raames esimene rahvusvaheline taimede lummuse päev, mille puhul toimusid Tartus ja Tallinnas arvukad põnevad ettevõtmised. Tartu Raekoja platsis ootasid huvilisi õpitoad, 3D simulatisoon taimede mõjust linnale, näitused ja videoprogramm, mis avasid külastajale taimede värvilise sisemaailma. Tallinnas avati Viru keskuse II korrusel näitus, Miia-Milla-Manda muuseumis toimusid töötoad lastele.
Taimed on imetabased organismid. Nende võime ise toitaineid sünteesida muudab nad loomade ja inimeste olemasolust sõltumatuks. Kuid meie ilma taimedeta ei saa. Ettevõtmise eesmärgiks on tekitada inimestes üle maailma huvi taimede vastu ning panna neid mõistma taimeteaduste tähtsust.
19. mail kell 21.30 linastub muuseumiööl Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9) film “Vaimustavad taimed” (“Amazing Plants”). Film on eestikeelse tõlkega, sissepääs tasuta.
19. ja 20. mail saab Taimede lummuse päeva plakatite ja fotode näitust vaadata Tartu Ülikooli botaanikaaias.
Taimede lummuse päeva kava on leitav internetis:
http://environ.emu.ee/taimede-lummuse-paev/
Lisainfo Teadusaasta sündmuste kohta www.miks.ee <http://www.miks.ee>

Laupäeval on Kalamaja päevad

19.- 20. mail saamegi kõik jälle Kalamajas kokku!
19 mai, LAUPÄEV

TETERMANNI MAJAS ja KALJU KIRIKUS (Kalju 1)
Laupäev algab traditsioonilise pannkoogihommikuga Tetermanni majas. Samas on avatud ka 1 euro pood.
Kalju kirikus toimub igal täistunnil 11-16 kontsert, lastele avatud mängunurk.

NB! Kell 14 toimub Tetermanni majas endiste ja praeguste seenioride jututund. Jututunni järel on seenioridele bussiekskursioon giidiga.

KOTZEBUE PLATSIL
Kell 11-17 toimub Kotzebue platsil suur kevadlaat.
Laadal toimub ka RAAMATUVAHETUS – võta läbiloetud raamatud kaasa ja vaheta uute vastu! Loe edasi: Laupäeval on Kalamaja päevad

Toimus Kodukaitse teatejooks “Toompea 18.45”

Eesti Kodukaitse Ajaloo selts koostöös Tallinna kultuuriväärtuste ameti, Tallinna kesklinna valitsuse, Tallinna spordi- ja noorsooameti ja Tallinna munitsipaalpolitsei ametiga korraldas teisipäeval, Tallinna päeval teatejooksu “Toompea 18.45”, millega tähistati Eesti kodukaitse moodustamise aastapäeva.

15. mail 2012 möödus 22 aastat murrangulistest sündmustest, kus Toompeale Interrinde miitingule kogunenud ülesköetud ja raevunud miitingulised murdsid lossi sisehoovi eesmärgiga kukutada alles mõned kuud ametis olnud ja riiki iseseisvumisteele suunama hakanud valitsust. Halvema hoidsid ära tolleaegse peaminister Edgar Savisaare raadiopöördumise peale Toompeale
appi rutanud tallinlased ja ümberkaudsete piirkondade elanikud, sundides märatsejaid taltuma ning lossi sisehoovist ja platsilt lahkuma. Öösel kell kolm võttis Eesti Vabariigi valitsus vastu otsuse kodu, rahu ja ühiskondliku korra ning kodanike turvalisuse tagamiseks luua organisatsioon Eesti kodukaitse.

Nende sündmuste meenutamiseks hakati alates 1993. aastast korraldama teatejooksu “Toompea 18.45”. Kahjuks katkes traditsioon peale kodukaitse organisatsiooni tegevuse lõpetamist 1996. aastal. Tänavu traditsioon taastati ja vaatamata jahedale ilmale saabus võistlusele enamik varem registreerunud osavõtjaid.

Võistlustrass oli linnajooksuks huvitav ja samas raske. Esimene etapp algas Kiek in de Köki juurest mööda Falgi teed kuni Šnelli tiigini, teine vahetus jooksis paralleelselt Šnelli tiigiga ja 3. etapp kulges Šnelli tiigi lõpust mööda Nunne tänavat Pika jala tõusuni. Kõige raskem, ligi 700 meetrit pikk ja Toompeale suunduv trass sai osaks “ankrumeestele”. Nemad jooksid mööda Pika Jala tõusust Lossi platsile ja finišeerusid Komandandi teel.

Naistest võitis esikoha politsei- ja piirivalve ameti võistkond, teiseks tuli Saue linna naiskond ja kolmandaks Sisekaitse akadeemia. Meestest osutus parimaks Sisekaitse akadeemia, teise tulemuse saavutas politsei- ja piirivalve ameti ning kolmanda Eesti Päevalehe võistkond. Kõiki esimesele kolmele kohale tulnud võistkondade liikmeid autasustati medalite ja diplomitega ning esikohale tulnud võistkonnad said aastaks hoiule rändkarika.

Kohtumiseni 15. mail 2013.

Aadu Jõgiaas, Eesti Kodukaitse Ajaloo seltsi juhatuse liige

Tallinna päeval toimub teatejooks „Toompea 18.45“

Tänasel Tallinna päeval toimub pealinnas teatejooks ” Toompea 18.45″, millega tähistatakse Eesti Kodukaitse moodustamise aastapäeva.
Täna möödub 22 aastat murrangulistest sündmustest, kus Toompeale, Interrinde miitingule kogunenud ülesköetud ja raevunud miitingulised murdsid lossi sisehoovi eesmärgiga kukutada alles mõned kuud ametis olnud ja riiki iseseisvumisteele suunama hakanud valitsus. Halvema hoidis ära tolleaegse peaminister Edgar Savisaare raadiopöördumise peale Toompeale appi rutanud tallinlased ja ümberkaudsete piirkondade elanikud, sundides märatsejad taltuma ning lossi sisehoovist ja platsilt lahkuma.

Öösel kell kolm võttis Eesti Vabariigi valitsus vastu otsuse kodu, rahu ja ühiskondliku korra ning kodanike turvalisuse tagamise luua organisatsioon Eesti Kodukaitse.

Nende sündmuste meenutamiseks hakati alates 1993. aastast korraldama teatejooksu „Toompea 18.45“. Kahjuks katkes traditsioon peale Kodukaitse
organisatsiooni tegevuse lõpetamist 1996. aastal. Sel aastal on ajaloolise teatejooksu traditsioon kavas taaselustada ja võistlema oodatakse arvukalt osavõtjaid.

Jooksu korraldavad Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts koostöös Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti, Tallinna Kesklinna Valitsuse, Tallinna Spordi- ja Noorsooameti ja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametiga.

Loomaaed ootab täna talgutele

Et lasteloomaaed 1. juuniks avada, kutsub Tallinna Loomaaed täna vabatahtlikke talgutele lehti riisuma ja muid õuetöid tegema. Pärast töötegemist räägib zooloog Aleksei Turovski lasteloomaaia õues loomajutte.

Talgutele registreerida saab meiliaadressil last@tallinnzoo.ee, mis tagab tasuta sissepääsu loomaaeda koos talguliste grupiga. Tööriistad ja kindad on kohapeal olemas.

Kogunemine on 14.15 loomaaia Põhjaväravas Paldiski mnt 145. Tunniajane loeng algab kell neli.

Hõimuklubi otsib eesti sõnade juuri

Kolmapäeval, 16. mail kell 17 on Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6, Tallinn) järjekordne Hõimuklubi, mis seekord uurib, kust on pärit eesti sõnad.

Äsja valminud “Eesti etümoloogiasõnaraamatus” käsitletakse eesti kirjakeele sõnavara päritolu. Sõnaraamatus on üle 6600 märksõna, eesti keele tüvevara ajaloo ja etümoloogiateaduse metoodika lühiülevaade ning teiste keelte sõnade register.

Eesti Keele Instituudis aastatepikkuse töö tulemusel valminud raamatut tutvustavad koostajad Iris Metsmägi, Meeli Sedrik ja Sven-Erik Soosaar. Etümoloogia-alase uurimistöö põnevatest tagamaadest räägib Udo Uibo.

Hõimuklubi toimub koostöös Eesti Keele Instituudiga, toetab Tallinna Kultuuriväärtuste Amet.

Kõik huvilised on oodatud! Üritusest osavõtt on prii.

Viljandi Kultuuriakadeemia koos Drakadeemiaga – “Päästa Magdalen”

hää küll ma lähen
olen nagu udu
ja laskun vihma-
lume-rahena
ei tule armas-
tusest iial puudu
sest kes on üks
on üks ka kahena
(Juhan Viiding)

Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna tudengid koostöös Drakadeemiaga. Laval teatrikunsti 10. lennu näitlejatudengid.

Etendused toimuvad:
K: 23.05 kell 17
R: 25.05 kell 17
L: 26.05 kell 13
Lisainfo Facebookis.

Nädala pärast pealinnas sotsiaalse ettevõtluse foorum

Täpselt nädala pärast, 18. mail algusega kell 17 toimub Tallinnas hotellis Tallink City (A. Laikmaa 5, II korrus) sotsiaalse ettevõtluse foorum.

Heateo sihtasutus tutvustab ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) toetusel ning koostöös AIESEC Eestiga toimunud projekti “Hakka sotsiaalseks ettevõtjaks!” raames valminud sotsiaalseid äriideid.

Tutvustatakse järgmiseid sotsiaalse ettevõtluse äriideid:
Sotsiaalne talu – erivajadustega inimeste kaasamine talupidamistöödesse
100 puud – tervislikud ning mahedad õunad koolilastele
Sõber koer – tark loom, kes aitab inimest
Viru keskus Soomes – eestlaste integratsioonitugi Soomes
Maku – keskkonna säästlik ja kaasaegne kinkepakend
Griinbiin – omanäoline noortekohvik
Loomade hotell – omaniku ja looma rõõmuks
Ridere – südamlik paik eakale inimesele
Õueõpe – teistpidi koolitund

Tutvu ajakavaga ning registreeru aaderssil http://maailmamuutjad.wordpress.com

Üritus on kõigile tasuta! Registreerida saab 14. maini kella 23.55ni.

Pühapäeval avatakse tulbifestival

Pühapäeval, 13. mail avatakse Tallinna botaanikaaias esimene tulbifestival. Festivalil näeb muuhulgas sügisel botaanikaaeda istutatud 55 000 tulpi 55 sordist. Näha saab ka nartsisse, hüatsinte, krookuseid jm.

13. mail pääsevad pered botaanikaaeda soodsa piletihinnaga: perepilet maksab vaid kolm eurot. Tulpide istutamisest ja kasvatamisest peab loengu Frank Timmerman, kes toob näiteid varasemalt korraldatud festivalidelt nii Araabia Ühendemiraatides, USAs, Kanadas kui ka Hollandis.

Festivali kava:

13. mai kell 13 – festivali avamine koos toetajate (Vopak E.O.S, Hollandi saatkond, Maaleht) ja kooliõpilastega üle Tallinna. Ülevaatlik loeng Frank Timmermanilt konverentsisaalis. Huvilised saavad botaanikaaia metoodikutega mikroskoopidest erinevaid taimi uurida. Töötuba, kus valmistatakse paberist ja kangast lilli ning kinkekotte ja meisterdatakse kaarte emadele.

15.05–20.05 – kooliõpilaste poolt taimepottidesse istutatud tulpide näitus palmimajas.

17.05–20.05 – Arvi Paali tulbinäitus palmimajas.

20.05 – parimate kooliõpilaste ja tubifestivali fotokonkursi autasustamine palmimajas.

Kõikidel külastajatel on lubatud siseneda tulbipeenardesse pildistamiseks, kasutades selleks ettenähtud kohta.

Algas endise Valdeku kooli osaline lammutamine

Järgneva kahe aasta jooksul saab praegu tühjalt seisev kunagine Valdeku kooli hoone uue sisu. Osa praegusest hoonest lammutatakse. Lammutustöödeks tegi parima pakkumise OÜ Eldostar ning need lähevad maksma 34 800 eurot. Maja lammutustööd kestavad kaks-kolm nädalat.

Kunagine Valdeku koolimaja koosneb kahest erineval ajastul ehitatud osast. Vanem pärineb 1950. aastate algusest ja uuem, mis on väga kehva ehituskvaliteediga, 1980. aastatest. Viimane suures osas lammutataksegi. Säilitatakse ainult spordisaali ja söökla pool.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul tuuakse endise koolimaja stalinistliku arhitektuuriga peahoonesse nõmmelastele erinevaid teenuseid pakkuvad linnaasutused. Sinna koondatakse ka linnaosavalitsuse osakonnad, mis praegu paiknevad kolmes erinevas kohas. «Endise sööklaosa esimesele korrusele, mis samuti renoveeritakse, tuleb uus saun, teisele korrusele aga spordisaal,» lisas ta.

«Valdeku 13 hoones saab uued ruumid Nõmme sotsiaalkeskus. Esimesele korrusel planeerime ruumid raske ja sügava puudega laste ja noorte päevahoiuteenuse osutamiseks. Sellist teenust pole ei Nõmmel ega ka Mustamäel. Samuti on Valdeku 13 hoone valmimisega seotud MTÜ NIRK põlvkondade maja projekt, mis hakkaks pakkuma sotsiaal- ja haridusteenuste paketti ning huvitegevust linnaosa eri vanuses erivajadustega inimestele,» tutvustas Korp plaane.

«Kuna renoveeritavas majas on ka saal, saab seda kasutada halduskogu koosolekute pidamiseks, kuid muul ajal linnaosale vajalike ürituste korraldamiseks. Hoone ümber on piisavalt parkimiskohti ning ka ruumi mugavaks liiklemiseks,» arvas Korp.

Renoveerimistöid finantseeritakse olemasolevate hoonete müügist saadava tuluga ning täiendavalt linnaeelarvest. Praeguste kavade kohaselt lõppevad renoveerimistööd 2014. aasta lõpus.

Laupäeval toimub Maaema kevadmess

XXIV Maaema kevadmess on tulekul sel laupäeval, 12. aprillil Eesti rahvusraamatukogus Tallinnas Tõnismägi 2. See on eluterve keskkonna ja teadmiste mess.

Avatud kella 9-19.

Konverents: “Kas maaelu Eestis on veel võimalik?”
Toimuvad tervise-ja ökotoodete näitusmüügid.

Olete teretulnud külastama! Sissepääs on tasuta.

Osalemissoov: 514 3361, pr. Helve Laksberg.

www.maaema.ee

Kust leida see üks euro, mis toob neli tagasi?

Iga kultuuri- või spordisündmuse eelarvesse panustatud euro toob piirkonda tagasi keskmiselt 4 eurot – nii on märgitud Kultuuriministeeriumi poolt tellitud ja Konjunktuuriinstituudi läbiviidud uuringus „Eestis toimuvate kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majandusliku mõju hindamine ning analüüs“.

Kõige suurema eelarvega on muidugi rahvusvahelised sündmused, mida külastavad nii esinejate kui publikuna ka välismaalased.

Ka Euroopa Liidu programmi Kultuur poolt toetatavad projektid peavad omama rahvusvahelist mõõdet. Koguni pool kultuurikoostöö projektide eelarvest tuleb EL-lt, teine pool jääb korraldajate kanda. Omafinantseering valmistab enamasti kultuurisündmuste korraldajatele palju peavalu, kuid esmapilgul võib jääda märkamata, et selle omafinantseeringu alla käivad ka toetused riigi, kohaliku omavalitsuse ja sponsorite poolt.

Eesti kultuurikorraldajad on ELi programmi Kultuur projektide pea- ja kaaskorraldajatena olnud seni väga edukad: näiteks 2011. aasta taotlusvoorust sai toetust 4 pikaajalist ning 12 lühemaajalist kultuurikoostöö projekti. Loe edasi: Kust leida see üks euro, mis toob neli tagasi?

Homme võidakse koputada ka sinu uksele

Homme, 11. mail toimub suurim tudengite organiseeritud heategevusüritus „Kevadkoputus 2012“, mille käigus koguvad noored raha SOS Keila Lastekülale mikrobussi ostmiseks.

SOS Keila Lastekülal on vaja uut mikrobussi, kuna olemasolev buss on väga vana ja vajab väljavahetamist. Keila lasteküla asub linnast väljas ja seal elab 60 last, seega on buss kogu aeg sõidus, viies lapsi trenni, huviringi, arsti juurde, emasid hulgilattu jne. Ja mis veelgi tähtsam, igas peres on 5-6 last ja selleks, et kõik koos kuhugi minna saaksid, näiteks nädalavahetusel kinno, on vaja väikest bussi.

Suvel Southwesterni programmiga USAs raamatuid müüvad noored alustavad Tallinnas, Tartus ning nende linnade ümbruses ukselt uksele annetuste kogumist. Eestimaa perede ustele on koputama minemas 200 Tallinna ja Tartu tudengit, kes koguvad annetusi SOS Keila Lastekülale mikrobussi ostmiseks.

Kõik need inimesed, kelle uksele ei satuta koputama, võivad bussi ostmist toetada ülekandega: SOS Lasteküla Eesti Ühing, 221001178590 või helistades annetusnumbritele 900 6680 (10 €) ja 900 6690 (5 €).

Täna saab tasuta näha Moldova filmi “Hüvasti”

Juba täna pärastlõunal kell 16 linastub kinos Artis Moldova režissööri Valeriu Jerghi mängufilm “Hüvasti”, mis jutustab loo vanemate poolt

hüljatud poisist ja tüdrukust majandusraskustes vaevlevas riigis. Filmi juhatab sisse režissöör isiklikult ning kommentaari filmile annab

lasteõiguste ekspert Andres Aru Õiguskantsleri Kantseleist.

Film on kõigile TASUTA! Lisainfo:

http://www.terveilm.net/?id=610&year=2012.

Eesti väitluse meistrivõistlustel näitasid parimat taset Tallinna Inglise Kolledži õpilased

Lõppeva õppeaasta edukaim kool Eesti väitluse meistrivõistluste sarjas oli Tallinna Inglise Kolledž, edestades Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja Rocca al Mare Kooli, kes saavutasid vastavalt teise ja kolmanda koha.

Akadeemiline väitlus on võistluslik intellektuaalne harrastus, kus õpilaste või tudengite võistkonnad esitavad kohtunikele argumenteeritud poolt või vastu seisukohti kindlaksmääratud teemadel. Kohtunikud hindavad analüütilise ja loogilise mõtlemise, mõtete sõnastamise ja avaliku esinemise oskusi.

Eesti väitluse meistrivõistlused koosnevad kolmest osavõistlusest. Igal etapil tuleb kolmeliikmelisel võistkonnal väidelda viies eelvoorus, parimad saavad edasi finaalvoorudesse. Osade voorude teemad on teada mitu nädalat enne etappi, teised tuleb ette valmistada tunni aja jooksul kohapeal. Käesoleva aasta teemad olid näiteks “Eestis tuleks erakondade rahastamise põhimõtteid muuta”, “Massimeedia peaks rohkem toetama homoseksuaalsuse positiivset kuvandit” ja “Mehitatud kosmoselendude riiklik rahastamine on
põhjendatud”.

Kolme etapi kokkuvõttes näitasid kõige paremat mõtlemis- ja kõneoskust Tallinna Inglise Kolledži õpilased. Kokku osales väitluse meistrivõistlustel 174 õpilast 24 gümnaasiumist. Põhjalikud tulemused leiab Eesti Väitlusseltsi kodulehelt. Tartu Ülikooli Teaduskool on võrdsustanud Eesti väitluse meistrivõistlused riikliku aineolümpiaadiga, seega on parimate tulemustega õpilastele tagatud riigieelarvelised kohad ülikoolides ning nad sõidavad väitluse maailmameistrivõistlustele Eestit esindama.

Silmapaistvaid tulemusi on Eesti väitlejad näidanud ka välismaal, püüdes aktiivse väitlusriigina maailmas kõvasti tähelepanu. “Eesti Väitlusselts on üks tugevamaid väitlusühinguid maailmas. Seda mitte üksnes nende tähelepanuväärse edu tõttu piirkondlikel turniiridel ja rahvusvahelistel üritustel, vaid tänu pikaajalisele tegevusele aktiivsete, informeeritud ühiskonnaliikmete kasvatamisel. Väitlusega tegelevatest õpilastest kasvavad kodanikud, kes keeruliste teemade arutamisel oskavad ja peavad oluliseks kaaluda erinevate osapoolte argumenteeritud seisukohti. Eesti Väitlusseltsi tegevuste ja saavutuste üle võivad kõik eestlased põhjusega uhkust tunda. Ootan pikisilmi oma külaskäiku Tallinna seoses käesoleva aasta septembris toimuva demokraatiapäevaga,” kommenteeris väitlusseltsi tegemisi filantroop George Sorose heategevusraha haldava Avatud Ühiskonna Fondi noorteprogrammide juht Noel Selegzi New Yorgist.

Eesti Väitlusselts on 1994. aastast tegutsev 680 liikmega noorteorganisatsioon, mille missioon on juurutada mõtteviisi, et ühiskondlikus dialoogis saab määravaks tugevam argument, ja arendada selleks vajalikke oskusi. Alates käesolevast õppeaastast on väitlemine Eestis ka riiklikus õppekavas. Väitlusseltsi toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Kalev, Premia ja Aura.

Ööülikooli sarjas ilmub Kristiina Ehini audioraamat ”Vetelkõndimisest”

107_660_s_s_xu51i — Kristiina Ehin. Foto: mahtramuuseum.ee

Raadio Ööülikooli audioraamatute sarjas ilmub luuletaja Kristiina Ehini loeng ”Vetelkõndimisest”. Poeet kehastub selles naiseks, kes oma 100-aasta juubelikõnes pajatab oma elu lemmikharrastusest – vete peal kõndmisest.

”Loengu ulmelisus või tõetruudus jäägu kuulajate kujutlusvõime hooleks. Ööülikooli tegijail jääb üle vaid nentida, et meie teadusseierid hakkasid selle peale pöörlema nagu kompassid Bermuda kolmnurga kohal, ja Esna mõis ühes kuulajatega tegi paar tiiru ümber oma telje ning triivis juubilari jälgedes mööda maailmameresid kaasa,” kirjeldas Ööülikooli toimetaja Jaan Tootsen.

Plaadi muusikaline kujundaja Sofia Joons: ”Kui esimest korda kuulasin Kristiina loengut, ei osanud ma üldse midagi lisada. Kõik oli seal olemas. Kuulasin veel ja sain aru, et ma pean otsima oma eestirootsi ehk siis veelähedasest repertuaarist ja hiiukandle kõlast seda, mis kannaks samasuguseid lugusid ja mõtteretke. Mis oleks tugev, kindel, kerge, habras ja avatud korraga. Ja sõna laiemas mõttes naiselikult julge.”

Audioraamatu helirežissöörid on Külli Tüli ja Teet Kehlmann, kujundaja Mae Kivilo, toimetaja Jaan Tootsen. Plaadi väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.

Audioraamatu esitlus toimub täna, 8. mail kell 19 Uue Maailma kirjanike maja aias, Koidu tänav 84.

Sel nädalal on võimalus kuulata kahte mõnusat kõrede kontserti

Kõre, ehk juttselg-kärnkonn vajab kaitset. Foto: teadus.err.ee

Üle-eelmisel nädalal eduka alguse saanud kõre kuulamise retked saavad sel nädalal järje. Neljapäeva (10. mai) öösel kuulatakse kõre laulu mitte kaugel Tallinnast ja laupäeval (12.mai) stardib kõre kuulamise retk Haapsalust.
Mõlemal õhtul koguneme kell 21.30, et siis koos sõita kõrede pulmapaika.
Seal ootab kahepaiksete asjatundja. Retked lõppevad südaöö paiku.
Rohkem infot ja kirjapanek: http://talgud.ee/kore-aasta/retked.
Siim Kuresoo,
ELFi talgukorraldaja

Eva Jänese maalidel segunevad tänapäevane ja müütiline Kreeka

Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis on avatud Eva Jänese maalinäitus ”Ilus Hellas. Teema variatsioonidega.” Eksponeeritud on 45 Kreeka valgusest ja müütidest inspireeritud õlimaali.

Kultuurihällile Kreekale on osaks saanud Euroopa murelik ja negatiivne tähelepanu. Kreeka elu on põhjamaalastele raskesti mõistetav: sealne suhtumine igapäevaellu on nii teatraalne ja abstraktne kui ka müütidele toetuv ja religioosne. Kreekas on ilu ja valgust, looduse salapära ja ülevust. See on maailm, kus müüdid on segunenud reaalse eluga. Eva Jänese töödel on jooni ja ilmeid minoilistelt freskodelt ja Kreeka vaasimaalidelt ning need on sümbioosis tänapäeva elu ja inimestega.

Näitus jääb avatuks 2. juunini.

Rahvusraamatukogu näituste osakond