Rubriik: Tallinn

Viljandi Kultuuriakadeemia koos Drakadeemiaga – “Päästa Magdalen”

„Päästa Magdalen“ on lugu, mille tegelased, kolm noort inimest, satuvad 2012. aasta maikuus Assauwe lossitorni: kes meelega, kes kogemata; ja lugu sellest, mida ja keda nad sealt leiavad. See on lavastus üksindusest, armastusest, illusioonidest. Sellest, kuidas endale loodud ideaalid purunevad nendega silmitsi seistes. Sellest, kas teist inimest on võimalik päästa iseenda käest. Sellest, et meil on vaja teisi, et näha iseennest.

hää küll ma lähen
olen nagu udu
ja laskun vihma-
lume-rahena
ei tule armas-
tusest iial puudu
sest kes on üks
on üks ka kahena
(Juhan Viiding)

Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna tudengid koostöös Drakadeemiaga. Laval teatrikunsti 10. lennu näitlejatudengid.

Lavastaja: Kaija Maarit Kalvet (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)
Dramaturg: Birk Rohelend (Drakadeemia)
Kunstnik-butafoor: An-Liis Amur (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)
Multimeedik: Terina Tikka (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)
Valguskujundaja: Reelika Palk (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)
Näitlejad: Liina Leinberg, Mihkel Kallaste, Rauno Polman (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)

Etendused toimuvad:
K: 23.05 kell 17
R: 25.05 kell 17
L: 26.05 kell 13
Lisainfo Facebookis.

Nädala pärast pealinnas sotsiaalse ettevõtluse foorum

Täpselt nädala pärast, 18. mail algusega kell 17 toimub Tallinnas hotellis Tallink City (A. Laikmaa 5, II korrus) sotsiaalse ettevõtluse foorum.

Heateo sihtasutus tutvustab ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) toetusel ning koostöös AIESEC Eestiga toimunud projekti “Hakka sotsiaalseks ettevõtjaks!” raames valminud sotsiaalseid äriideid.

  • Tutvustatakse järgmiseid sotsiaalse ettevõtluse äriideid:
  • Sotsiaalne talu – erivajadustega inimeste kaasamine talupidamistöödesse
  • 100 puud – tervislikud ning mahedad õunad koolilastele
  • Sõber koer – tark loom, kes aitab inimest
  • Viru keskus Soomes – eestlaste integratsioonitugi Soomes
  • Maku – keskkonna säästlik ja kaasaegne kinkepakend
  • Griinbiin – omanäoline noortekohvik
  • Loomade hotell – omaniku ja looma rõõmuks
  • Ridere – südamlik paik eakale inimesele
  • Õueõpe – teistpidi koolitund

 
Tutvu ajakavaga ning registreeru aaderssil http://maailmamuutjad.wordpress.com

Üritus on kõigile tasuta! Registreerida saab 14. maini kella 23.55ni.

Pühapäeval avatakse tulbifestival

Pühapäeval, 13. mail avatakse Tallinna botaanikaaias esimene tulbifestival. Festivalil näeb muuhulgas sügisel botaanikaaeda istutatud 55 000 tulpi 55 sordist. Näha saab ka nartsisse, hüatsinte, krookuseid jm.

13. mail pääsevad pered botaanikaaeda soodsa piletihinnaga: perepilet maksab vaid kolm eurot. Tulpide istutamisest ja kasvatamisest peab loengu Frank Timmerman, kes toob näiteid varasemalt korraldatud festivalidelt nii Araabia Ühendemiraatides, USAs, Kanadas kui ka Hollandis.

Festivali kava:

13. mai kell 13 – festivali avamine koos toetajate (Vopak E.O.S, Hollandi saatkond, Maaleht) ja kooliõpilastega üle Tallinna. Ülevaatlik loeng Frank Timmermanilt konverentsisaalis. Huvilised saavad botaanikaaia metoodikutega mikroskoopidest erinevaid taimi uurida. Töötuba, kus valmistatakse paberist ja kangast lilli ning kinkekotte ja meisterdatakse kaarte emadele.

15.05–20.05 – kooliõpilaste poolt taimepottidesse istutatud tulpide näitus palmimajas.

17.05–20.05 – Arvi Paali tulbinäitus palmimajas.

20.05 – parimate kooliõpilaste ja tubifestivali fotokonkursi autasustamine palmimajas.

Kõikidel külastajatel on lubatud siseneda tulbipeenardesse pildistamiseks, kasutades selleks ettenähtud kohta.

Algas endise Valdeku kooli osaline lammutamine

Järgneva kahe aasta jooksul saab praegu tühjalt seisev kunagine Valdeku kooli hoone uue sisu. Osa praegusest hoonest lammutatakse. Lammutustöödeks tegi parima pakkumise OÜ Eldostar ning need lähevad maksma 34 800 eurot. Maja lammutustööd kestavad kaks-kolm nädalat.

Kunagine Valdeku koolimaja koosneb kahest erineval ajastul ehitatud osast. Vanem pärineb 1950. aastate algusest ja uuem, mis on väga kehva ehituskvaliteediga, 1980. aastatest. Viimane suures osas lammutataksegi. Säilitatakse ainult spordisaali ja söökla pool.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul tuuakse endise koolimaja stalinistliku arhitektuuriga peahoonesse nõmmelastele erinevaid teenuseid pakkuvad linnaasutused. Sinna koondatakse ka linnaosavalitsuse osakonnad, mis praegu paiknevad kolmes erinevas kohas. «Endise sööklaosa esimesele korrusele, mis samuti renoveeritakse, tuleb uus saun, teisele korrusele aga spordisaal,» lisas ta.

«Valdeku 13 hoones saab uued ruumid Nõmme sotsiaalkeskus. Esimesele korrusel planeerime ruumid raske ja sügava puudega laste ja noorte päevahoiuteenuse osutamiseks. Sellist teenust pole ei Nõmmel ega ka Mustamäel. Samuti on Valdeku 13 hoone valmimisega seotud MTÜ NIRK põlvkondade maja projekt, mis hakkaks pakkuma sotsiaal- ja haridusteenuste paketti ning huvitegevust linnaosa eri vanuses erivajadustega inimestele,» tutvustas Korp plaane.

«Kuna renoveeritavas majas on ka saal, saab seda kasutada halduskogu koosolekute pidamiseks, kuid muul ajal linnaosale vajalike ürituste korraldamiseks. Hoone ümber on piisavalt parkimiskohti ning ka ruumi mugavaks liiklemiseks,» arvas Korp.

Renoveerimistöid finantseeritakse olemasolevate hoonete müügist saadava tuluga ning täiendavalt linnaeelarvest. Praeguste kavade kohaselt lõppevad renoveerimistööd 2014. aasta lõpus.

Laupäeval toimub Maaema kevadmess

XXIV Maaema kevadmess on tulekul sel laupäeval, 12. aprillil Eesti rahvusraamatukogus Tallinnas Tõnismägi 2. See on eluterve keskkonna ja teadmiste mess.

Avatud kella 9-19.

Konverents: “Kas maaelu Eestis on veel võimalik?”
Toimuvad tervise-ja ökotoodete näitusmüügid.

Olete teretulnud külastama! Sissepääs on tasuta.

Osalemissoov: 514 3361, pr. Helve Laksberg.

www.maaema.ee

Kust leida see üks euro, mis toob neli tagasi?

Iga kultuuri- või spordisündmuse eelarvesse panustatud euro toob piirkonda tagasi keskmiselt 4 eurot – nii on märgitud Kultuuriministeeriumi poolt tellitud ja Konjunktuuriinstituudi läbiviidud uuringus „Eestis toimuvate kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majandusliku mõju hindamine ning analüüs“.

Kõige suurema eelarvega on muidugi rahvusvahelised sündmused, mida külastavad nii esinejate kui publikuna ka välismaalased.

Ka Euroopa Liidu programmi Kultuur poolt toetatavad projektid peavad omama rahvusvahelist mõõdet. Koguni pool kultuurikoostöö projektide eelarvest tuleb EL-lt, teine pool jääb korraldajate kanda. Omafinantseering valmistab enamasti kultuurisündmuste korraldajatele palju peavalu, kuid esmapilgul võib jääda märkamata, et selle omafinantseeringu alla käivad ka toetused riigi, kohaliku omavalitsuse ja sponsorite poolt.

Eesti kultuurikorraldajad on ELi programmi Kultuur projektide pea- ja kaaskorraldajatena olnud seni väga edukad: näiteks 2011. aasta taotlusvoorust sai toetust 4 pikaajalist ning 12 lühemaajalist kultuurikoostöö projekti. Loe edasi: Kust leida see üks euro, mis toob neli tagasi?

Homme võidakse koputada ka sinu uksele

Homme, 11. mail toimub suurim tudengite organiseeritud heategevusüritus „Kevadkoputus 2012“, mille käigus koguvad noored raha SOS Keila Lastekülale mikrobussi ostmiseks.

SOS Keila Lastekülal on vaja uut mikrobussi, kuna olemasolev buss on väga vana ja vajab väljavahetamist. Keila lasteküla asub linnast väljas ja seal elab 60 last, seega on buss kogu aeg sõidus, viies lapsi trenni, huviringi, arsti juurde, emasid hulgilattu jne. Ja mis veelgi tähtsam, igas peres on 5-6 last ja selleks, et kõik koos kuhugi minna saaksid, näiteks nädalavahetusel kinno, on vaja väikest bussi.

Suvel Southwesterni programmiga USAs raamatuid müüvad noored alustavad Tallinnas, Tartus ning nende linnade ümbruses ukselt uksele annetuste kogumist. Eestimaa perede ustele on koputama minemas 200 Tallinna ja Tartu tudengit, kes koguvad annetusi SOS Keila Lastekülale mikrobussi ostmiseks.

Kõik need inimesed, kelle uksele ei satuta koputama, võivad bussi ostmist toetada ülekandega: SOS Lasteküla Eesti Ühing, 221001178590 või helistades annetusnumbritele 900 6680 (10 €) ja 900 6690 (5 €).

Täna saab tasuta näha Moldova filmi “Hüvasti”

 

Juba täna pärastlõunal kell 16 linastub kinos Artis Moldova režissööri Valeriu Jerghi mängufilm “Hüvasti”, mis jutustab loo vanemate poolt

hüljatud poisist ja tüdrukust majandusraskustes vaevlevas riigis. Filmi juhatab sisse režissöör isiklikult ning kommentaari filmile annab

lasteõiguste ekspert Andres Aru Õiguskantsleri Kantseleist.

 

Film on kõigile TASUTA! Lisainfo:

http://www.terveilm.net/?id=610&year=2012.

 

Eesti väitluse meistrivõistlustel näitasid parimat taset Tallinna Inglise Kolledži õpilased

Lõppeva õppeaasta edukaim kool Eesti väitluse meistrivõistluste sarjas oli Tallinna Inglise Kolledž, edestades Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja Rocca al Mare Kooli, kes saavutasid vastavalt teise ja kolmanda koha.

Akadeemiline väitlus on võistluslik intellektuaalne harrastus, kus õpilaste või tudengite võistkonnad esitavad kohtunikele argumenteeritud poolt või vastu seisukohti kindlaksmääratud teemadel. Kohtunikud hindavad analüütilise ja loogilise mõtlemise, mõtete sõnastamise ja avaliku esinemise oskusi.

Eesti väitluse meistrivõistlused koosnevad kolmest osavõistlusest. Igal etapil tuleb kolmeliikmelisel võistkonnal väidelda viies eelvoorus, parimad saavad edasi finaalvoorudesse. Osade voorude teemad on teada mitu nädalat enne etappi, teised tuleb ette valmistada tunni aja jooksul kohapeal. Käesoleva aasta teemad olid näiteks “Eestis tuleks erakondade rahastamise põhimõtteid muuta”, “Massimeedia peaks rohkem toetama homoseksuaalsuse positiivset kuvandit” ja “Mehitatud kosmoselendude riiklik rahastamine on
põhjendatud”.

Kolme etapi kokkuvõttes näitasid kõige paremat mõtlemis- ja kõneoskust Tallinna Inglise Kolledži õpilased. Kokku osales väitluse meistrivõistlustel 174 õpilast 24 gümnaasiumist. Põhjalikud tulemused leiab Eesti Väitlusseltsi kodulehelt. Tartu Ülikooli Teaduskool on võrdsustanud Eesti väitluse meistrivõistlused riikliku aineolümpiaadiga, seega on parimate tulemustega õpilastele tagatud riigieelarvelised kohad ülikoolides ning nad sõidavad väitluse maailmameistrivõistlustele Eestit esindama.

Silmapaistvaid tulemusi on Eesti väitlejad näidanud ka välismaal, püüdes aktiivse väitlusriigina maailmas kõvasti tähelepanu. “Eesti Väitlusselts on üks tugevamaid väitlusühinguid maailmas. Seda mitte üksnes nende tähelepanuväärse edu tõttu piirkondlikel turniiridel ja rahvusvahelistel üritustel, vaid tänu pikaajalisele tegevusele aktiivsete, informeeritud ühiskonnaliikmete kasvatamisel. Väitlusega tegelevatest õpilastest kasvavad kodanikud, kes keeruliste teemade arutamisel oskavad ja peavad oluliseks kaaluda erinevate osapoolte argumenteeritud seisukohti. Eesti Väitlusseltsi tegevuste ja saavutuste üle võivad kõik eestlased põhjusega uhkust tunda. Ootan pikisilmi oma külaskäiku Tallinna seoses käesoleva aasta septembris toimuva demokraatiapäevaga,” kommenteeris väitlusseltsi tegemisi filantroop George Sorose heategevusraha haldava Avatud Ühiskonna Fondi noorteprogrammide juht Noel Selegzi New Yorgist.

Eesti Väitlusselts on 1994. aastast tegutsev 680 liikmega noorteorganisatsioon, mille missioon on juurutada mõtteviisi, et ühiskondlikus dialoogis saab määravaks tugevam argument, ja arendada selleks vajalikke oskusi. Alates käesolevast õppeaastast on väitlemine Eestis ka riiklikus õppekavas. Väitlusseltsi toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Kalev, Premia ja Aura.

Ööülikooli sarjas ilmub Kristiina Ehini audioraamat ”Vetelkõndimisest”

Kristiina Ehin. Foto: mahtramuuseum.ee

 Raadio Ööülikooli audioraamatute sarjas ilmub luuletaja Kristiina Ehini loeng ”Vetelkõndimisest”. Poeet kehastub selles naiseks, kes oma 100-aasta juubelikõnes pajatab oma elu lemmikharrastusest – vete peal kõndmisest.

 ”Loengu ulmelisus või tõetruudus jäägu kuulajate kujutlusvõime hooleks. Ööülikooli tegijail jääb üle vaid nentida, et meie teadusseierid hakkasid selle peale pöörlema nagu kompassid Bermuda kolmnurga kohal, ja Esna mõis ühes kuulajatega tegi paar tiiru ümber oma telje ning triivis juubilari jälgedes mööda maailmameresid kaasa,” kirjeldas Ööülikooli toimetaja Jaan Tootsen.

 Plaadi muusikaline kujundaja Sofia Joons: ”Kui esimest korda kuulasin Kristiina loengut, ei osanud ma üldse midagi lisada. Kõik oli seal olemas. Kuulasin veel ja sain aru, et ma pean otsima oma eestirootsi ehk siis veelähedasest repertuaarist ja hiiukandle kõlast seda, mis kannaks samasuguseid lugusid ja mõtteretke. Mis oleks tugev, kindel, kerge, habras ja avatud korraga. Ja sõna laiemas mõttes naiselikult julge.”

Audioraamatu helirežissöörid on Külli Tüli ja Teet Kehlmann, kujundaja Mae Kivilo, toimetaja Jaan Tootsen. Plaadi väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.

Audioraamatu esitlus toimub täna, 8. mail kell 19 Uue Maailma kirjanike maja aias, Koidu tänav 84.

Sel nädalal on võimalus kuulata kahte mõnusat kõrede kontserti

Kõre, ehk juttselg-kärnkonn vajab kaitset. Foto: teadus.err.ee

Üle-eelmisel nädalal eduka alguse saanud kõre kuulamise retked saavad sel nädalal järje. Neljapäeva (10. mai) öösel kuulatakse kõre laulu mitte kaugel Tallinnast ja laupäeval (12.mai) stardib kõre kuulamise retk Haapsalust.
Mõlemal õhtul koguneme kell 21.30, et siis koos sõita kõrede pulmapaika.
Seal ootab kahepaiksete asjatundja. Retked lõppevad südaöö paiku.
Rohkem infot ja kirjapanek: http://talgud.ee/kore-aasta/retked.
Siim Kuresoo,
ELFi talgukorraldaja

Eva Jänese maalidel segunevad tänapäevane ja müütiline Kreeka

Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis on avatud Eva Jänese maalinäitus ”Ilus Hellas. Teema variatsioonidega.” Eksponeeritud on 45 Kreeka valgusest ja müütidest inspireeritud õlimaali.

Kultuurihällile Kreekale on osaks saanud Euroopa murelik ja negatiivne tähelepanu. Kreeka elu on põhjamaalastele raskesti mõistetav: sealne suhtumine igapäevaellu on nii teatraalne ja abstraktne kui ka müütidele toetuv ja religioosne. Kreekas on ilu ja valgust, looduse salapära ja ülevust. See on maailm, kus müüdid on segunenud reaalse eluga. Eva Jänese töödel on jooni ja ilmeid minoilistelt freskodelt ja Kreeka vaasimaalidelt ning need on sümbioosis tänapäeva elu ja inimestega.

Näitus jääb avatuks 2. juunini.

Rahvusraamatukogu näituste osakond

Rahvusraamatukogus etendub Kivirähki “Kaheksa varbaga kuningas”

Elukunstnik Valdeku unistuseks on mängida kuningas Leari. Paraku näib, et kaks amputeeritud varvast ning liiga kirevalt elatud elu on sellele plaanile kriipsu peale tõmbamas. Kuid Valdek ei vannu alla ning nii saab teatrilavaks haiglakoridor ning partneriks lihtne sanitar, kelle täita on kõik ülejäänud rollid peale kuninga. Miks ka mitte, Leari võib tegelikult mängida kõikjal. On öö, on teater ja on inimesed, kes on suuremad, kui nende saatus.
– Andrus Kivirähk

Esietendus 10. mail 2012
Rahvusraamatukogu Konverentsikeskuse suures saalis

Autor          Andrus Kivirähk
Näitejuht   Kalju Orro
Sanitar        Piret Kalda
Valdek         Arvo Kukumägi

Info etenduste ja piletite kohta Piletilevist!

Muuseumiööl avatakse Rahvusraamatukogus hoidlad ja vaadatakse filmi

Laupäeval, 19. mail leiab aset juba kaheksandat korda üleeuroopaline Muuseumiöö, mis sellel aastal pühendatud Eesti filmi 100. aastapäevale ja kannab pealkirja “Öös on kino” Rahvusraamatukogu on valinud muuseumiöö programmi filmi “Tallinn pimeduses”, mis filmitud osaliselt Rahvusraamatukogu ees vahetult pärast uue maja valmimist 1992-1993. aastal. Lisaks on muuseumiööl hea võimalus giidi juhendamisel tutvuda raamatukogu hoidlate- ja lugemissaalidega ning leida end köitemärgiste maailmast.

MUUSEUMIÖÖ KAVA

  • 19.15-21.15 linastub suures konverentsisaalis nostalgiahõnguline musta huumoriga vürtsitatud põnevik “Tallinn pimeduses” (1993), mis viib vaataja 1991. aastasse, kui taasiseseisvunud Eestile tagastatakse kullavarud (triljon krooni), mille vene maffia otsustab röövida. Plaani teostamiseks kasutatakse naiivse elektriku Toivo (Ivo Uukkivi) abi, kelle ülesandeks on kogu linn kesköötunnil pimendada. Lisaks Ivo Uukkivile, kellele see oli esimene filmiroll, löövad kaasa vene maffiategelasi kehastavad Peeter Oja, Tõnu Kark, Jüri Järvet ja Enn Klooren. Filmi lavastas 1993. aastal Soome lavastaja Ilkka Järvilaturi, stsenarist on Paul Kolsby ja operaator Rein Kotov. Filmi on saatnud edu „Sundance’il” ja Thessaloníki rahvusvahelisel filmifestivalil. Filmile eelneb kohtumine tegijatega, kus võimalus näha “ehtsat” kullakangi.

EKSKURSIOONID

  • 18.00 ja 21.30 toimuvad eestikeelsed ekskursioonid lugemissaalides. Giidi juhendamisel saab teha ringkäigu raamatukogu lugemisalas ning tutvuda lugemissaalide ja neis peituvate aaretega. Põhjalik ja pikem tutvustus tehakse 8. korruse muusika- ja filmisaalis.
  • 19.00, 20.00 ja 21.00 toimuvad eestikeelsed ekskursioonid hoidlates. Igal eespool nimetatud täistunnil algavad ekskursioonid raamatukogu kulissidetagusesse maailma, mis lugejale jääb tavaliselt suletuks.

Kuna kohtade arv ekskursioonidele on piiratud, siis palume hoidlate ja lugemisala külastamiseks eelnevalt registreeruda e-posti aadressil Mari.Orro@nlib.ee või tel: 630 7524 hiljemalt 17. maiks.
Ekskursiooni osalejatel palume koguneda enne algust infoleti juurde.
Lugemisalasse juurdepääs giidi saatel.

NÄITUSED

  • 19.30, 20.30, 22.00 toimub harulduste kogu näitusesaalis näituse “Eesti köitemärgised 1840-1940” tutvustus, kus tutvustusele lisaks saab vaadata filme raamatute köitmisest ja restaureerimisest ning välja on pandud raamatuköitjate töövahendid, mis kasutusel tänapäevalgi.
  • 18.00-23.00 fuajees on avatud näitus “Esimest korda Londonis”, kus lastel võimalus joonistada olümpiateemalisi pilte ja osaleda Eesti Spordimuuseumi korraldatud joonistusvõistlusel.

Muuseumiööl on avatud kohvik ja raamatupoed. Raamatukogu on avatud külastajatele kuni kell 23.00.

Täna hakatakse sotsiaaltöötajatele elektriautosid jagama

foto: err.ee

Esimesed autod on küll juba Tallinnas ja Tartus laiali jagatud, kuid tänasest hakkavad elektriautod jõudma ka teistesse kohalikesse omavalitsustesse.

Kohalike omavalitsuste esindajad saavad oma autod kätte lähimast Silberauto esindusest. Esimestena antakse need üle Tallinna Silberauto esindusest Anijale, Aegviidule, Keila linnale ja Keila vallale, Kohilale, Kosele, Kullamaale, Nõvale, Harkule ja Kärule. Tallinnas annab esimesed autod üle Mitsubishi Corporation Automotive Europe B.V. asepresident Yoshitomo Fukunaga.  

Täna antakse ka Pärnus autod üle Arele ja Sindile. Seejärel hakatakse autosid jagama teistest Silberauto esindustest üle Eesti.

Plaani kohaselt soovitakse sotsiaaltöötajatele anda ca 150 autot kuus või rohkem.

Kõik autod peaksid olema jagatud juunikuu lõpuks. 

Allikas: sotsiaalministeerium

Tulekul heategevuslik kunstioksjon

J.Arrak, "Võitlus lohega"
Juba teist aastat järjest korraldab Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfond heategevuslikku kunstioksjonit „Aita alustada elu“. Oksjon toimub 17. mail algusega kell 19:00 hotellis Swissôtel Tallinn.

Seekord kogume toetust, et soetada Pelgulinna Sünnitusmajja SiPAP- aparaat, mis aitab enneaegseid vastsündinuid, kellel avaldub hingamispuudulikkuse sündroom. Oksjonil on esindatud Jüri Arraku, Olav Marani, Toomas Vindi, Laurentsiuse, Tiit Pääsukese, Andres Toltsi, Ivi Arraku, Mall Nukke, Maarit Murka, Jaan Toomiku, Kaido Ole, Alice Kase, August Künnapu ja Mart Sanderi tööd.

Osalemissoovist palume teada anda e-maili teel aadressil toetusfond@synnitusmaja.ee või telefonil +372 555 28323 (Eeva Kauba). Esimeste kunstioksjonile tulevate töödega saab tutvuda siit.

Allikas: Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfond

Esimene Sabatants ootab järge

Äsja lõppes Tallinnas teatris NO99 esimest korda toimunud traditsioonilise tantsu festival Sabatants. Neli päeva pakkusid võimalusi nii aruteludeks, õppimiseks kui koostantsimiseks.

Hommikused jututoad otsisid vastuseid mitmetele küsimustele ja olukordadele, mis kerkinud esile seoses traditsioonilise tantsu eluga kaasajal. Üheskoos tantsijate, pillimeeste, uurijate ja teiste huvilistega arutlenud pärimusmuusik Siim Sarv võttis jutuks tulnu lühidalt kokku: “Meil on kogukond tantsijaid ja pillimehi, erinevalt mesilastest ja lilledest ei ole neid siiamaani aga kokku lastud. On aeg need kaks erinevatel viisidel teineteisega ühendada. Selle järgi on olemas selge vajadus, kuid kuidas ja millal seda teha, näitab aeg.“

Päevastes õpitubades tutvustati ja tantsiti nii Eesti kui kaugemate maade tantse: Lätist, Leedust, Poolast ja Baskimaalt. Teiste hulgas olid kohal ühed viimastest Pakri traditsiooni kandjatest, Endel Enggrön ja Manfred Strickman. Oma paikkonna tantsude õpetamise kaudu loodavad nad leida Eestis muusikuid ja tantsijaid, kes kannaksid edasi hääbuvaid teadmisi ja oskusi. Loe edasi: Esimene Sabatants ootab järge

Nahkhiiretalgud alustavad kodanikuühiskonna nädalat

Kadrioru Selts ja Teeme Ära talgupäeva meeskond korraldavad koos sihtasutusega Domus Dorpatensis ja Kadrioru Pargiga täna Kadriorus nahkhiirte varjekastide meisterdamise ja ülespaneku talgud. Ühtlasi on tegemist avalöögiga Eesti Kodanikuühiskonna Nädalale, mis kulmineerub 5. mail ühise üle-eestilise talgupäevaga.

Pühapäevahommikuse seisuga oli talguveebis valida juba rohkem kui 1000 talgu seast ning talgulisena oli end kirja pannud üle 7000 inimese. Teeme Ära talgupäeval osalemiseks saab end registreerida talguveebis aadressil www.teemeara.ee kuni järgmise nädala reede õhtuni.

 Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et tänaseks hakkab Eestimaa talgukaart paika saama. „Hea meel on näha, et valgeid laike Eestimaal sisuliselt enam pole. Üle tuhande ettevõtliku eestimaalase on oma talgud üles pannud. Need on nagu tuhat ettepanekut mingi väärt asi koos ära teha, korda seada või välja mõelda. Nüüd on kõigil laupäevani aega valida, millise ettepaneku juurde süda kutsub. Ja laupäeval teeme ära!“ sõnas Tüür. Loe edasi: Nahkhiiretalgud alustavad kodanikuühiskonna nädalat

Tantsupäeval Sabatähe tantsufestivalile

29. aprillil kogu maailmas tähistatav tantsupäev on alguse saanud 1982.aastal UNESCO ja rahvusvahelise tantsukomitee CID algatusena, et tuua
tantsukunst lähemale igale inimesele ning anda võimalus kõigile huvilistele tantsimiseks või tantsusündmustest osa saamiseks. Rahvatantsuhuvilised saavad tantsupäeva tähistada teatris NO99 toimuval traditsioonilise tantsu festivalil Sabatants, mis pakub tantsurõõmu lausa nelja päeva jagu,27.-30.aprillini!

Esimest korda toimuv Sabatants annab tantsijatele ja pillimeestele võimaluse ka Tallinna linnaruumis koosarutlemiseks ning –tegemiseks. Päevased ajad on sisustatud harivate loengute, õpitubade ja aruteluringidega, mis toimuvad paralleelselt kahes ruumis. Osavõtjad saavad lisaks Eesti ja muu Euroopa tantsude õppimisele ise kaasa mõelda ja rääkida ka erinevate tantsu ja tantsumuusikat puudutavate ilmingute ning
suundumuste üle.

Õhtuti tasub päeval õpitut kinnistada aga tantsuklubides. Tantsuks mängivad paljud omad: Maarja Nuut, Krista ja Raivo Sildoja, Siim Sarv, Tarmo
Noormaa, Kadri Lepasson, Johanna-Adele Jüssi, aga ka kaugema kandi rahvas: ByTikzyz ja Jurģis Ukrinsi kapell Leedust, Oskars Patjanko kapell Lätist ja Niwiński kapell Poolast, ning paljud teised. Samal ajal korraliselt toimuvate tantsuklubidega on avatud ka vabalava, kus kõigi meeleheaks
saavad mängida pillidega kohaletulnud.

Kui kogu festivali programm on ühtiv rahvusvahelise tantsupäeva eesmärgiga, siis konkreetselt sel päeval saavad kõik soovijad Sabatantsul osa võtta ka üle-eestilisest ühistantsimisest. 29.aprillil kell 15.05 tantsitakse  jazziklubis Vikerraadio saatel koos reinlendrit, pärast mida, kell 16.00 on kõigil võimalik nimetatud tantsu lähemalt õppida ka reinlendri õpitoas!

Sabatantsu festivalile on oodatud nii aastaid tantsinud kui ka need, kes alles soovivad esimesi samme õppima hakata!

Korteriühistutele pakub parkimine muret

Enamike korteriühistute suureks mureks on parkimiskohtade nappus ja kõigile osapooltele sobivaid lahendusi selle leevendamiseks on raske
leida, tõdes Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. “Viisime läbi küsitluse oma liikmete eas ning enamiku meelest
on parkimiskohti elamute juures liiga vähe,” vahendas ta.  “Oma äranägemise järgi saab korteriühistu parkimist korraldada ainult oma kinnistul ja juhul, kui parklat saab piirata aiaga. Aga väga sageli mahub kahe maja vahele vaid kitsas mururiba, kõnnitee ja üldkasutatav sõidutee – nii pargitaksegi seal, kus on parasjagu vaba koht,” rääkis Mardi, kelle sõnul ei tule kalliste maa-aluste parkimiskorruste rajamine ühistu nappide rahaliste võimaluste juures kõne allagi.

“Head lahendust siin paraku pakkuda pole võimalik – kolmkümmend aastat tagasi planeeritud kortermajade juures ei osatud ju aimatagi, et autostumine Eestis taolised mõõtmed võib võtta,” kõneles Mardi.
“Probleeme on ka neil ühistutel, kes elanike tarvis kunagi maa-alused garaažid ehitasid – kohti jääb lihtsalt väheks.”
Mardi hinnangul oleks kõige parem parkimiskohad kaasomanike vahelise kokkuleppega kindlaks määrata ning notariaalselt kinnitada, vältimaks
hilisemaid vaidlusi. “Kasutuskorra paikapanemisel tuleks lähtuda lahendusest, mis arvestaks võimalikult õiglaselt kõigi kaasomanike huve,” selgitas Mardi.

Suureks probleemiks on need pealinna kinnistud, kus maad parkimiskohtadeks ette nähtud polegi – nii otsivad taolise probleemiga hädas olevad korteriühistud abi nii riigilt kui linnalt. “Selge on see, et lähiaastatel parkimisprobleemid süvenevad. Iseäranis Tallinnas on ühistud seetõttu väga keerulises olukorras – oluline on, et linn siin ühistutele abikäe ulataks, mitte ei laiendaks niigi nappide parkimiskohade arvelt tasulist parkimisala,” rõhutas Urmas Mardi.

Tallinn on aga korteriühistute muredele püüdnud võimaluse piires ka lahendust otsida – linnavalitsus on seadnud elanike parkimisprobleemide lahendamiseks linnamaale isikliku kasutusõiguse 22 korteriühistu kasuks, neist 15 asuvad Mustamäel.  „Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe aastakümnete tagune planeering ei vasta tänapäeva parkimisvajadusele,“ on nentinud ka abilinnapea Eha Võrk. „Oleme seda suurte elamukvartalite üht põhiprobleemi koostöös korteriühistutega üsnagi edukalt lahendanud,” ütles ta.

Täna kuulutatakse välja ITL-i aastaauhinnad

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) kuulutab juba 14. korda välja oma aastaauhindade saajad.

ITL on igal aastal selgitanud olulisi tegusid ja tegijaid Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas, juhtimaks esile tõstmisega laiema avalikkuse tähelepanu valdkonna olulisematele protsessidele ja suundumustele.

Täna, 26. aprillil algusega kell 16 Hotellis Swissotel Tallinn (Tornimäe 3), Ballisaalis 3 toimuval ITL aastakoosolekul kuulutatakse välja:
1. Aasta Idee 2011
2. Aasta Tegu 2011 ja
3. Aasta Tegija 2011.
Aasta-auhindade üleandmine algab ITL-i koori esinemisega. Samuti antakse üle Ustus Aguri nimeline stipendium infotehnoloogia-ala
doktorandile.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit on 2000. aastal asutatud vabatahtlik organisatsioon, mille peaeesmärgiks on ühendada Eesti infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonifirmasid, arendada nende koostööd Eesti suundumisel infoühiskonda, esindada ja kaitsta liikmesfirmade huvisid ning väljendada nende ühiseid seisukohti. ITL-i põhilised tegevussuunad on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna populariseerimine, erialase hariduse ja seadusandluse edendamine. ITL-i kuulub 70 liiget.

Lisainfo ITL-i kodulehelt!

Tänavusel Seeniorlaulul võidutsesid mehed

Pärnu Tervise kultuurikeskuses toimus kuuendat korda harrastussolistide võistulaulmine Seeniorlaul.
Nooremas vanuserühmas (50-65 aastased) saavutas esikoha Allan Laur Tapalt, II koha Viktor Norman Valgast ning III koha Endel Kumm Sõrvest.Vanemas grupis (66 ja vanemad) sai esikoha Rudolf Ernesaks Tallinnast, II koha Vello Mäeots Tallinnast ning III koha Vello Raagmets Tapa vallast.

Parimaks saatjaks tunnistati Heino Riibak Tapa vallast, artistlikumaks kontsertmeistriks nimetati Benno Margus Tallinnast. Vanim osavõtja oli 83-aastane Aleksandra Järve Tallinnast.

 Žürii esimees Toomas Kuter: „See oli läbi aastate osavõturohkeim konkurss. Lauldi nii ooperiaariaid, vanu romansse, rahvalaule, estraadimuusika klassikat, aga ka rohkesti omaloomingut. Tase on aasta aastalt tõusnud ning konkursilt on oma ettevõtmistesse hoogu saanud paljud värvikad harrastuslauljad.

Tublid ja erilised olid kõik, tähtsaim oli aga Seeniorlaulu positiivne aura. Lisaks solistidele pakkus see emotsionaalset ja hingelist rahuldust ka žüriile.”

Žüriisse kuulusid dirigent Erki Pehk, Eesti muusikaakadeemia professor, pianist-kontsertmeister Helin Kapten, laulja ja vokaalpedagoog Malle Raid, Pärnu eakate avahoolduskeskuse direktor Heli Kallasmaa, žürii tööd juhtis  Pärnu 2011.a. muusikapreemia laureaat Toomas Kuter.

 Seeniorlaulu võistulaulmine toimus kuuendat korda. Konkursi läbiviimist toetasid Pärnu linnavalitsus ja Eesti kultuurkapital. Auhinnad panid välja AS Balti Kell, Oriflame ja tervisekeskus Apelsin. Seeniorlaulu korraldas MTÜ Rand.
Merike Viilup

Sulgpalliturniir Kevadsuled VIII ootab osalema ka harrastajaid

Turniiri eesmärk on suurendada sulgpalli kui võistlusspordi kandepinda Eestis. Eriti oodatud on sulgpalliharrastajaid, kes seni pole turniiridel käinud või ei ole sattunud jõukohasele turniirile! Samuti on oodatud väliskülalised.

Võisteldakse meespaarismängus, naispaarismängus ja segapaarismängus C, D ja E liigas. Mängitakse võistlejate pallidega (suled). Autasustakse mänguliikide finaliste.

Võistlused toimuvad 12. mail 2012 Spordiklubis SPARTA (Pärnu mnt 139c; Tallinn), algusega kell 10:00. Võistlustele nimeline registreerimine mänguliikide kaupa kuni 8. maini 2012 e-mailiga aadressile: henn@sarv.ee.

Esialgne ajakava avaldatakse Eesti Sulgpalliliidu kodulehel 11. mail 2012. Täpne ajakava kinnitatakse kohapeal.

Täpsemat infot leiad SIIT!

Korraldaja:
Spordiklubi „MTÜ Sarv“
Henn Sarv (henn@sarv.ee), +372 513 8100
Maris Sarv (maris@sarv.ee)

Peakohtunik : Priit Rajamägi

Toetajad: Võistlust toetab Spordiklubi SPARTA