Tallinnas Eesti Keele Instituudis toimub täna hõimupäevade konverents „Põlisrahvad ja keeled globaliseeruvas maailmas. Väljakutsed, võimalused ja ohud“. Kõne alla võetakse muuhulgas keele prestiiž ja identiteediküsimused, aga ka mitmekeelsus ning digivõimalused ohustatud põliskeelte kaitsel ja säilitamisel.

[pullquote]Eesti keelele kui soome-ugri keelele peab alati jääma eriomane koht Euroopa keele- ja kultuurikaardil[/pullquote]ÜRO eestvedamisel on 2019. aasta kuulutatud rahvusvaheliseks põliskeelte aastaks. Maailmas kõneletavast umbes 7000 keelest on ohus rohkem kui kolmandik ehk vähemalt 2680 põliskeelt. Ohustatud või hääbumisohus on ka enamik soome-ugri keeli, mistõttu keskendub tänavune hõimupäevade konverents just põlis- ja vähemuskeeltele.
„Põlisrahvaste ja vähemusrahvuste õiguste kaitse puudutab kogu rahvusvahelist üldsust. Eri rahvaste ja kultuuride mitmekesisus on kogu maailma rikkus. Meie kohus on seda rikkust kaitsta ja teha omalt poolt kõik, et lõpetada assimileerimissurve soome-ugri vähemuskeelte kõnelejatele,“ ütles kultuuriminister Tõnis Lukas. „Keeleküsimused puudutavad praegusel inglise keele võidukäigu ajal ka eestlasi, sest emakeel on meie rahvuse juur ja järjepidevus. Eesti keelele kui soome-ugri keelele peab alati jääma eriomane koht Euroopa keele- ja kultuurikaardil,“ toonitas kultuuriminister.
Loe edasi: Keeleeksperdid kogunevad põliskeelte tulevikku arutama






























