Harjumaa

Mudelisportlased tegid Viimsis lõppenud aastast kokkuvõtte

7. jaanuari õhtupoolikul oli Viimsis asuv Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum avatud mudelisportlaste 2016. a hooaja lõpugalal osalejatele.

Muuseumi erandlikul loal lubati edukad Pärnumaa juhtrajaautomudelismi sportlased Karmen Mets Jõõprest ja Andy Aron Sindist ajaloolisele autole lähemale kui tavaliselt Foto Urmas Saard — Muuseumi erandlikul loal lubati edukad Pärnumaa juhtrajaautomudelismi sportlased Karmen Mets Jõõprest ja Andy Aron Sindist ajaloolisele autole lähemale kui tavaliselt. Foto: Urmas Saard

Pidulikul lõpugalal tunnustati parimaid. Kohal olid lennu- auto- ja laevamudelistid. Kõikidel mudeliliikidel on oma alajaotused, aga kuna meie põhirõhk on automudelismil, siis need jagunevad raadio teel juhitavateks, kiirus- ja juhtrajamudeliteks. Jagati välja mälestusmeened Eesti meistrivõistlustel kolme parema hulka tulnud sportlastele. Lisaks andis Eesti Tehnika ja Spordiliiit (ETSL) välja karikad parimatele alaliikide ja vanusegruppide kaupa. Parimaks juunioriks juhtrajasõidus tunnistati Karmen Mets ja seda kolmandat aastat järjest! 2013 aastal toimunud lõpugalal pälvis Karmen Mets Ilmar Viira nimelise rändkarika.

Sel korral sai Ilmar Viira karika Kaur Erik Tamm Äksist. Rändkarikas antakse noorsportlasele, kes on teinud aasta jooksul kõige suurema arengu. Arvesse võetakse edenemist kõikides klassides kokku, millest noor osa on võtnud. Kaur Erik Tamm võistles klassides: N-14; Open-12ja PR-24.

Galaõhtule lisas erilise tunde muuseum, mille eksponaatide vahel võis jalutada, šampuse klaasidega üksteist tervitada ja vestelda.

Johannes Mets

Vaata pildigaleriid

Loe edasi: Mudelisportlased tegid Viimsis lõppenud aastast kokkuvõtte

Pärnumaa õpetajad maksu- ja tolliameti peamajas

Kolmanda kuni kuuenda klassi Pärnumaa õpetajad külastasid Ülemiste Citys asuvat maksu- ja tolliameti peakontorit neil päevil ametist lahkuva peadirktori Marek Helmi kutsel.

Maksu- ja tolliameti peakontor Tallinnas Foto Urmas Saard — Maksu- ja tolliameti peakontor Tallinnas. Foto: Urmas Saard

Kolmekuningapäeval toimunud väljasõidul tutvustas Helm maksu- ja tolliameti (MTA) uut strateegiat, mille ülesehitamisel on temalt kaalukas panus antud. Kuna tal oli jäänud veel kõigest viis päeva töötamist senises ametis, siis rääkis peadirektor pisut ka endast.

Riigiametist erasektorisse

Kuressaares sündinud Helm on lõpetanud Vändra keskkooli ja Sisekaitseakadeemia tolli eriala, omab Tallinna Tehnikaülikooli haldusjuhtimise magistrikraadi. Helm on olnud MTA peadirektor alates 2011. a jõulukuust, 2004–2006 peadirektori asetäitja. Vahepealsetel aastatel töötas ta rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantslrina ja erinevatel kohtadel siseministeeriumi sisejulgeoleku vallas. Varasemalt on ta töötanud tolliameti edela tolliinspektuuri juhatajana, tollijärelevalve osakonna juhatajana ja Pärnu tollipunkti inspektorina.

Loe edasi: Pärnumaa õpetajad maksu- ja tolliameti peamajas

Vabadussõda ja Konstantin Päts

3. jaanuaril 1920 kell 10.30 vaikisid Eesti Vabadussõjas relvad. Meeleheitlik, ohvriterohke, ent edukas võitlus oli loonud tegeliku pinna oma riigi ehitamiseks. Alates 2006. aastast on 3. jaanuar lipupäevana meie kalendrites.

Vaade Tallinnas asuvale Vabadussõja võidusambale Foto Urmas Saard — Vaade Tallinnas asuvale Vabadussõja võidusambale. Foto: Urmas Saard

Eesti Lipu Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit, Kindral Johan Laidoneri Selts, Jaan Tõnissoni Selts, Jaan Poska Fond ja MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum kutsuvad üles riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, kogudusi, seltse ning kõiki kaaskodanikke peatuma 3. jaanuaril kell 10.30 minutiks, et anda au nendele, tänu kellele oleme oma maa peremehed.

Tallinnas Vabadussõja Võidusamba juures kõneleb nimetatud tunnil kaitseminister Margus Tsahkna, samuti Reaalkooli õpilane ja Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja. Vaimuliku palve järel asetatakse pärjad, lilled ja küünlad.

Kell 12 algab Õpetajate Majas (Raekoja plats 14), Eesti Ajutise Valitsuse esmases töökohas Vabadussõja hakul, avalik arutelu teemal „Missugust mälestusmärki Konstantin Pätsile me Tallinna soovime?“ Osalevad kujurid Jaak Soans, Tiiu Kirsipuu, Mare Mikof, Terje Ojaver, Ekke Väli, Vergo Vernik jpt, samuti kultuuri- ja avaliku elu tegelased Jüri Arrak, Mart Kalm, Juta Kivimäe, Jüri Kuuskemaa, Heie Treier, Andres Tarand jt.

Osavõtt vaba.

Tulekul on täisväärtusliku elu konverents “VaimuKeha”

22. jaanuaril toimub Eesti rahvusraamatukogus Tallinnas täisväärtusliku elu konverents “VaimuKeha”. Üles astuvad seitse tuntud eesti inimest: Kreet Rosin, Kati Orgu, Teet Torim, Mirko Miilits, Sirle Truuts, Jaana Lukovnikova ja Marilyn Jurman. Kõik esinejad räägivad tervisest ja tervislikust seisundist enda vaatevinklist ja tegevusalast lähtuvalt ning jagavad nippe ja praktilisi harjutusi, mida saab kohe kasutusse võtta.

Sille Martma, elustiilinõustaja

Rääkimisele tulevad lood sellest, kuidas endale seatud piirangutest vabaneda, kuidas vaadata inimest kui tervikut (organid versus emotsioonid), kuidas õige toitumisega on võimalik vähki võita, kuidas endaga päriselt hästi läbi saada ning kuidas päriselt terveks jääda ja oma kehaga (ning hingega) rahul olla. Kuna uus aasta ja uusaastalubadused on praegu väga kuum teema, sobib selline konverents väga hästi täiendama endale antud lubaduste andmist ja pidamist. Kes meist ei tahaks endale paremat tervist? Energilisemat keha? Positiivsemat tuju? Edu tööl ja pereelus?

Ma ei tea, kas see on vanusest või on õhk viimaste aastatega teistsuguseks muutunud, aga olen viimasel ajal aina rohkem hakanud mõtlema vaimsusele ja vaimsele tervisele. Minu BrenaFitnessi teekond algas puhtalt jõusaalist, aga ma ei pööranud palju tähelepanu sellele, kuidas ja mida ma sõin, ega jälginud, kas ma üldse olen mingit progressi saavutamas. Mul polnud kindlat plaani ja kui tuju ei olnud, siis ma trenni ka ei kippunud: põnevamat leiab ju alati! Mida aeg edasi, seda rohkem näen nüüd aga enda ja end ümbritsevate inimeste pealt, et kui see juur ikka paigas ei ole, ei ole ka tervis korras ega saavutused kerged tulema.

Vaimne ja füüsiline tervis on minu arvates võrdselt tähtsad. Ei saa olla, et üks on tähtsam kui teine. Kui meie vaim ei ole korras, tulevad haigused ligi, ja samamoodi, kui haigused kimbutavad, on vaimul ka raske olla.

Loe edasi: Tulekul on täisväärtusliku elu konverents “VaimuKeha”

Piltuudis: Jõuluturg Tallinnas Raekoja platsil

Eelistatult kaubeldakse Raekoja platsil Eesti käsitööde ja toiduainetega. Tavapäraselt ei puudu soojad joogid, suupisted, maiustused, kingitused.

Jõuluturg Tallinnas Raekoja platsil Foto Urmas Saard — Jõuluturg Tallinnas Raekoja platsil. Foto: Urmas Saard

Turg avati Läti iseseisvusepäeval ja kestab kanuti päevani ehk kuni Gregoriuse kalendri seitsmenda päevani. Jõuluturgu peetakse juba 16. korda. Esimese turuga alustati aastal 1991. Kuusk toodi kohale umbes 100 kilomeetri kauguselt Käru vallast juba mardipäeval ja aeti kohe ka Raekoja platsi keskel püsti.

Kärdil oli mõneks tunniks pealinna asja ja otsustas üürikest aega kasutada ka Jõuluturu uudistamiseks. Teda huvitasid eriti just kudumid. Kuigi oli kuulnud laiast valikust Eesti käsitööst, üllatas teda varrastega kootud esemete vähesus. Tegelikult seda peaaegu polnudki. Tänapäeval kootakse valdavalt ikka masinatel. Kuigi ka säärane kodune tegemine mahub mõneti käsitöö alla, peab ta vanade tavade au sees hoidjana päris käsitööks siiski varrastega kootud sokke, kindaid, kampsuneid, salle, mütse.

Loe edasi: Piltuudis: Jõuluturg Tallinnas Raekoja platsil

Piltuudis: Vabadussõja mälestuskontsert Estonias

Vabadussõja mälestuskontsert oli ühtlasi toetusavaldus Vabadussõja-aegse Eesti Vabariigi esimese valitsusjuhi ja sõjaministri Konstantin Pätsi mälestusmärgi rajamisele riigi pealinna.

Vabadussõja mälestuskontsertil peab tähtpäeva kõne Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras Foto Urmas Saard — Vabadussõja mälestuskontsertil peab tähtpäeva kõne Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras. Foto: Urmas Saard

28. novembril toimunud kontsert kutsus looma sidet toonaste ja tänaste põlvkondade vahel, pühitsemaks meie riigi sündi ja kestmist.

Rahvusoooper Estonia saalis mängis Kaitseväe orkester kolonelleitnant Peeter Saani juhatusel, laulis Estonia seltsi segakoor Heli Jürgensoni juhatusel, solistina esines Tõnis Mägi.

Vabadussõja tähendust tänasele Eesti noorsoole mõtestas Tallinna 21. Kooli vilistlane Mikk Mäe. Tähtpäevakõnega esines Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras. Lõpusõnades tänas Trivimi Velliste Estonia seltsi, orkestrit, lauljaid ja Tõnis Mägi, kes laulis laulu “Koit”.

Kõigile külalistele anti president Konstantin Pätsi pildiga postkaart, mis kutsus annetama suurmehe auks püstitatava mälestusmärgi kulude katteks. Sularaha võis lasta Estonia fuajees asuva kuuse alla paigutatud korjanduskasti.

Loe edasi: Piltuudis: Vabadussõja mälestuskontsert Estonias

Telefoni abil saab toetada mälestusmärgi rajamist K. Pätsile

Täiendatud 1. detsembril

Konstantin Pätsi Muuseum ja tema koostööpartnerid korraldasid eile, Vabadussõja alguse mälestuspäeval Tallinnas Õpetajate Majas pressikonverentsi, et hoogustada president Konstantin Pätsile püstitatava mälestusmärgi tarvis raha kogumist.

Janek Mäggi teeb Pätsi monumendi rajamise toetuseks telefonikõne numbrile 900 1920 Foto Urmas Saard — Janek Mäggi teeb Pätsi monumendi rajamise toetuseks telefonikõne numbrile **900 1920**. Foto: Urmas Saard

Ajakirjanikele rääkisid oma mõtetest mälestusmärgi idee peamine eestvedaja Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste, president Arnold Rüütel, maalikunstnik Jüri Arrak, Estonia Seltsi esimees Arne Mikk, kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa ja Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak. Pressikonverentsi juhatas suhtekorraldaja ning luuletaja Janek Mäggi.

Velliste meenutas, et just selles majas alustas 1918. aasta novembris avalikku tegevust Eesti Ajutine Valitsus ja kusagil nendes samades ruumides langetati Pätsi juhtimisel ajalooline otsus minna Vabadussõtta.

Käesoleva aasta jaanuaris tegid Eesti lipu selts, Eesti muinsuskaitse selts, Konstantin Pätsi muuseum, Jaan Tõnissoni selts, Kindral Johan Laidoneri selts, Jaan Poska fond ja korp! Fraternitas Estica Riigikogu juhatusele pöördumise ettepanekuga rajada riigi sajandaks sünnipäevaks Tallinna Kuberneri aeda mälestusmärk Eesti Vabariigi väljakuulutajale, esimesele valitsusjuhile ja sõjaministrile Konstantin Pätsile. Seni on nimetatud ühendused isekeskis kogunud 7000 eurot.

Loe edasi: Telefoni abil saab toetada mälestusmärgi rajamist K. Pätsile

Vabadussõja aastapäeva kaks algatust

Vabadussõja mälestuspäeval koguneti Tallinnas Kaitseväe kalmistule, Reaalkooli juurde ja võidusamba jalamile. Ühtlasi algatati üleilmne raha kogumine Konstantin Pätsi mälestusmärgi püstitamiseks Toompeale.

Trivimi Velliste ja Jan Enriko Laidsalu Vabadussõja mälestussamba ees, mõlemal on öelda oluline sõnum Foto Urmas Saard — Trivimi Velliste ja Jan Enriko Laidsalu Vabadussõja mälestussamba ees, mõlemal on öelda oluline sõnum. Foto: Urmas Saard

Eile, 28. novembril tähistati pealinnas Eesti Vabadussõja algust, mis muutis meie maa ja rahva ajalugu. 98 aastat tagasi otsustati kaitsta noort riiki ja peatada pealetungivad Vene vaenuväed. Julge tahtekindlus viis Vabadussõja võiduka lõpuni. Kindral Johan Laidoneri Selts kutsus ajaloolist päeva meenutades looma sidet toonaste ja tänaste põlvkondade vahel.

Laidoneri seltsi esimehe Trivimi Velliste sõnul oli Vabadussõja sangareid mälestamas kõige rohkem inimesi keskpäeval Kaitseväe kalmistul. Kell 13:30 tulid oma lippudega võidusamba ette Ants Erm Vabaerakonnast ja Tarmo Kruusimäe IRL-ist. Juba enne nende saabumist oli asetatud sini-kollastes rahvusvärvides pärg mälestusmärgi jalamile. Erm asetas selle kõrvale lillekimbu ja Kruusimäe süütas küünla.

Laidoneri seltsi uus tegevjuht Jan Enriko Laidsalu läitis samuti küünla. Oma lühikeses sõnavõtus tegi ta teatavaks Laidoneri seltsi poolt välja kuulutatud koolinoorte esseevõistluse „Mida oleksin mina teinud Vabadussõja puhkedes?“, mis kestab kuni 9. detsembrini.

Loe edasi: Vabadussõja aastapäeva kaks algatust

Luues sidet toonaste ja tänaste põlvkondade vahel

28. novembril möödub 98 aastat Eesti Vabadussõja algusest, mis muutis meie maa ja rahva ajalugu.

Detail mälestusehisest Kaitseväe kalmistul Foto Urmas Saard — Detail mälestusehisest Kaitseväe kalmistul. Foto: Urmas Saard

Sel päeval mälestatakse Vabadussõja sangareid:

kell 12 Kaitseväe kalmistul mälestusehise juures
kell 13 Tallinna Reaalkooli juures
kell 13.30 Võidusamba jalamil

Samal päeval kell 18 algab Rahvusooper Estonia saalis (Estonia pst 4) Eesti Vabadussõja mälestuskontsert. Esinevad Estonia seltsi segakoor Heli Jürgensoni juhatusel, Kaitseväe orkester kolonelleitnant Peeter Saani juhatusel ja solist Tõnis Mägi.

Tähtpäevakõne peab Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras. Vabadussõja tähendust tänasele Eesti noorsoole mõtestab Tallinna 21. Kooli vilistlane Mikk Mäe.

Mälestuskontsert on kutsutud looma sidet toonaste ja tänaste põlvkondade vahel, pühitsemaks meie riigi sündi ja kestmist. Kõik on teretulnud! Sissepääs vaba.

Eesti Lipu Selts
Eesti Muinsuskaitse Selts
Estonia Selts
Kindral Johan Laidoneri Selts
Konstantin Pätsi Muuseum

Samal teemal:

Toris ja pealinnas tähistatakse Vabadussõja algust

Hans Soll on saanud aastaga kolm kõrget tunnustust

Kodanikualgatus aitas kaasa sellele, et riik omandas 2015. aastal Sindi paisu ja alustas projekteerimist betoonpaisu lammutamiseks.

Hans Soll tänab Sindi raekojas oma abilisi Foto Urmas Saard — Hans Soll tänab Sindi raekojas oma abilisi. Foto: Urmas Saard

Eile, 21. novembril andis siseminister Hanno Pevkur Tallinnas Suurgildi hoones toimunud pidulikul tunnustusüritusel viieteistkümnele silmapaistvale inimesele üle kodanikupäeva aumärgid. Teiste hulgas sai kõrge tunnustuse kodanikualgatuse „Sindi pais“ eestvedaja Hans Soll, kes seadis eesmärgiks Pärnu jõe alamjooksul asuva Sindi paisu avamise rändkaladele. Paisu asemel uue loodusilmelise kärestiku rajamisel võidavad kalavarude suurenemise läbi nii Pärnu jõestikus tegutsevad kalurid kui ka loodusturismiga tegelejad, kellel avanevad paremad võimalused kalaturismi arendamiseks ja kohaliku toidu pakkumiseks.

Kodanikupäeva aumärki antakse välja alates 1998. aastast. Tänavu esitati aumärgi komisjonile 85 ettepanekut aumärgi andmiseks.

Kodanike algatusrühma “Sindi pais” asutaja Hans Soll on käesoleval aastal lisaks viimasele tunnustusele pälvinud veel kaks suurt tunnustust. Veebruaris otsustati Hans Sollile anda Pärnumaa Vapimärk ja keskkonnaministeeriumi tänukiri.

Urmas Saard

Samal teemal:

Kodanike algatusrühma “Sindi pais” asutaja Hans Soll pälvis 2 tunnustust

Toris ja pealinnas tähistatakse Vabadussõja algust

Tänujumalateenistusega Toris ja mälestuskontserdiga Tallinnas meenutatakse üheaegselt Vabadussõja alguse päeva, kui Eesti rahvavägi asus Eesti Vabariigi iseseisvuse võidukale kaitsele.

Rahvusoooper Estonia hoone Foto Urmas Saard — Rahvusoooper Estonia hoone. Foto: Urmas Saard

EELK Tori Püha Jüri koguduse ja Tori kiriku taastajte ühenduse esimees Jüri Kask annab teada, et esmaspäeval, 28. novembri õhtul algusega kell 18.00 peetakse Eesti sõjameeste mälestuskirikus tänujumalateenistust, millele järgneb tõrvikutega rongkäik ja pärgade asetamine Vabadussõja sangarite monumendi jalamile. Teenistuse viib läbi Eesti kaitseväe kaplaniteenistus ja tähtpäeva sündmusel osalevad Soome ja Läti riikide esindajad. Eesti vabadusvõitlejate liit tänab mälestusmedalitega riigi iseseisvuse taastamisel ja arendamisel märkimisväärset panust osutanud inimesi.

Eesti lipu Selts, Eesti muinsuskaitse selts, Estonia selts, Kindral Johan Laidoneri selts ja Konstantin Pätsi muuseum ootavad täpselt samal ajal inimesi Tallinnas asuvasse Rahvusoooper Estonia saali (Estonia pst 4) Vabadussõja mälestuskontserdile (tasuta, kuid eelneva registreerimisega).

Loe edasi: Toris ja pealinnas tähistatakse Vabadussõja algust

Kutse president Pätsi ümbermatmise mälestustalitusele

Reedel, 21. oktoobril mälestatakse president Konstantin Pätsi ümbermatmise 26. aastapäeva Tallinnas Metsakalmistul.

Algusega kell 12 leiab perekonna rahulas aset mälestustalitus. Hingepalve lausub isa Justinus. Tähtpäevakõne peab MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste. Kohal on lipuvalve. Kõik presidendi mälestuse austajad on oodatud lilleõie ja küünlaga.

Kell 14 algab korporatsiooni Fraternitas Estica ruumides (Pikk 39, II k.) mõttevahetus“Konstantin Päts Eesti Vabariigi 100. aastapäeva raamistikus“. Osalevad Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu esindajad. Osavõtt vaba.

President Konstantin Pätsi ümbermatmise 25 aastapäeva tähistamine Tallinnas Metsakalmistul Foto Urmas Saard →

Samal teemal:

Veerand sajandit Eesti esimese presidendi ümbermatmisest

Presidendi säilmete kodumaa mulda sängitamisest möödub 25 aastat

Toomas Hendrik Ilves viimase 8 aasta pildigaleriis

Täna annab Kersti Kaljulaid riigikogus ametivande ja president Toomas Hendrik Ilvese ametiaeg saab ajalooks, mida jääb meenutama ka siinne üsna juhuslik pildivalik.

Toomas Hendrik Ilves aitab noormehe käest kukkunud kinda üles võtta Foto Urmas Saard — Toomas Hendrik Ilves aitab noormehe käest kukkunud kinda üles võtta. Foto: Urmas Saard

Pildistamised on toimunud Eestimaa paljudes paikades täiesti erinevate sündmuste kajastamisel. Pärnumaal külastas president Seljametsa muuseumit ja kohtus Paikuse naisteühingu Marta liikmetega. Meenutused Pärnus toimunud kaitseväe paraadilt, samuti võidupüha paraadidelt Valgas, Kärdlas, Võrus. Meeldejääv on olnud tema loeng Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli pea poolele tuhandele kuulajale Strandi konverentsihotellis ja samal päeval pildistamine koos 99-aastase väärikate ülikooli õpilase August Puustega. Pildid Viljandi pärimusmuusika festivalilt, kus president on koos Svjata Vatra laulja Ruslan Trochynskyi’ga. Tänavu kevadel esines president Linnade ja Valdade Päevadel, kus kesksele kohale asetus käimas olev haldusreform. Viimase üldlaulupeo aegne selfie pildistamine Tallinnas laululava kaare all. Seal istus president veel koos eelmise abikaasa proua Evelin Ilvesega. Käesoleva aasta suvel istutas president punase tamme Pärnus Suvituse tänava ja Estonia termide vahelisele rohealale, kuhu rotarid soovivad kujundada presidentide parki. Teiste hulgas vaatas puu istutamist ka tema uus abikaasa Ieva Ilves. Pildile on president jäänud veel mitmel pool mujalgi, aga kõik ei mahtunud sellesse galeriisse.

Loe edasi: Toomas Hendrik Ilves viimase 8 aasta pildigaleriis

Algaval ettevõtlusnädalal toimub ligi 200 üritust üle Eesti

Alates tänasest kuni nädala lõpuni toimub iga-aastase ettevõtlusnädala raames ligi 200 üritust üle Eesti. Nädala eesmärgiks on arendada inimestes

ettevõtlikku eluhoiakut, soosivat suhtumist ettevõtlusesse, luua koostöövõrgustikke ning innustada kasvupotentsiaaliga ettevõtjaid astuma ettevõtluses edasisi samme.

„Ettevõtlusnädalaga tahame juhtida avalikkuse tähelepanu ettevõtlikkusele ja ettevõtjate rollile meie majanduses, et ettevõtjaks olemist senisest enam väärtustada ja ühtlasi motiveerida meie inimesi olema rohkem ettevõtlikumad ja julgemad,“ ütles ettevõtlusminister Liisa Oviir. „Teeme tööd selle nimel, et tulevikus oleks ettevõtlikkus integreeritud juba alates esimestest klassidest meie kooliprogrammidesse ja olen kindel, et ettevõtlusnädala sündmuste hulgast leiab igas vanuses inimene endale midagi

huvipakkuvat ja tulevikku suunavat“.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimehe Hanno Tombergi sõnul on ettevõtlusnädal vajalik traditsioon, mis aitab ettevõtlustemaatikat erinevais Eestimaa paigus fookusesse tõsta. „Eesti tänane probleem on toodete madal lisandväärtus ja võimekus kasvada Eestist väljapoole,“ lausus Tomberg. „Leian, et järgmiste aastate suur eesmärk on luua rohkem tootearendust kohapeal, mitte seda ainult sisse osta. Seetõttu tuleb ettevõtlusnädalal rääkida ka uutest lahendustest, mille lõppeesmärk on Eesti teadusasutusi kaasates töötada välja uusi tooteid.“ Loe edasi: Algaval ettevõtlusnädalal toimub ligi 200 üritust üle Eesti

Täna algab 14. Matsalu loodusfilmide festival

Lihula ootab alates sellest kolmapäevast loodusfilmihuvilisi Matsalu rahvusvahelisele loodusfilmide festivalile (MAFF). Festival kestab 21.-25. Septembrini Lihulas, Haapsalus ning Tallinnas.

Festivali võistlusprogramm on jagatud traditsiooniliselt kaheks – Kategooria A – Loodus ning Kategooria B – Inimene ja Loodus. Võistlusprogrammi esitati filme 90 riigist, millest rahvusvahelisele žüriile hindamiseks valiti välja 30 parimat filmi. Züriisse kuulub sel aastal esindajaid Eestist Lõuna-Aafrikani.

Festival avatakse ametlikult kolmapäeval kell 18 avaüritusega Lihula kultuurimaja suures saalis filmi „Habras maailm“ maailma esmalinastusega, aga filmisõbrad saavad tulla filmiprogrammi nautima juba kolmapäeva hommikul kella kümnest. MAFFil linastub sadakond uut loodusfilmi üle maailma, millest veerandsada rahvusvahelises võistlusprogrammis Loe edasi: Täna algab 14. Matsalu loodusfilmide festival

Valik fotosid meenutab taasisesesivumispäeva tähistamist Tallinnas

Tippfotograaf Peeter Hütt tegi ülesvõtteid Pika Hermanni tornis, Kuberneri aias, 20. augusti mälestuskivi juures. Veel on mõned fotod lisatud harrastuspiltnikelt.

Riigikogu ja Eesti lipu seltsi ühisel korraldusel tähistati taasiseseisvuspäeva piduliku lipuheiskamisega Toompeal, millest saab lähemalt lugeda siit. Samal hommikul kinkis lipu seltsi esimees Jüri Trei Pika Hermanni tornis sinimustvalge laualipu Vahipataljoni ülemale major Martin Kukele, kes on osalenud välismissioonidel ja kirjutanud raamatu „Kuus kuud kuumust: Estcoy-12 Afganistanis“.

Presidendi kantselei roosiaias asetati lilled presidentide Konstantin Pätsi ja Lennart Meri büstide juurde. Kadriorus kõneles akadeemik Mihkel Veiderma, kunagise haridusministri poeg.

Jüri Trei kingib Pika Hermanni tornis major Martin Kukele sinimustvalge laualipu. Foto: Peeter Hütt →

Loe edasi: Valik fotosid meenutab taasisesesivumispäeva tähistamist Tallinnas

Kuberneri aias toimub pidulik riigilipu heiskamine

Taasiseseisvumisepäeval 25-aastaseks saavad noored heiskavad 20. augusti hommikul kell 7:00 lipu Pika Hermanni torni.

Eesti lipp Pika Hermanni tornis Foto Urmas Saard — Eesti lipp Pika Hermanni tornis. Foto: Urmas Saard

Tallinnas saab Eesti iseseisvuse taastamise 25. aastapäeva tähistamine alguse 20. augusti varahommikul Toompeal asuvas Kuberneri aias, kuhu koguneb linnarahvas. Pidulikul tseremoonial osalevad riigikogu ja 20. Augusti klubi liikmed, diplomaatiline korpus, Eesti lipu selts, Eesti meestelaulu seltsi Tallinna koorid, Kaitseliidu Tallinna maleva orkester, Kaitseliit liputoimkondadega, skaudid, gaidid, erinevad seltsid, üliõpilasorganisatsioonid ja ühingud. Tullakse oma lippudega.

Kell 6:55 alustab ETV otseülekannet. Sel päeval lähevad 25-aastaseks saavad noored torni lippu heiskama. Koore ja orkestrit juhatavad Kalev Kütaru, Jüri Rent ja Ants Üleoja. Kõlavad riigihümn, “Hoia, Jumal, Eestit” (J.Aavik, A.Raudkepp) ja “Eesti Lipp” (E.Võrk, M.Lipp). Kõnelevad riigikogu esimees Eiki Nestor ja 20. Augusti klubi president Ants Veetõusme, õnnistussõnad ütleb EELK peapiiskopi Urmas Viilma õnnistussõnad.

Urmas Saard

Samal teemal:

Sinuga koos!

Eesti Lipu Selts kinkis Eesti olümpiakoondisele komplekti Eesti lippe

Eesti Lipu Selts külastas olümpiamängude eel Eesti Olümpiakomiteed ja andis üle traditsioonilise kingituse – komplekti erinevas suuruses Lipuvabriku poolt valmistatud Eesti lippe Eesti olümpiadelegatsioonile.

Siim Sukles ja Jüri Trei Foto Eesti Olümpiakomitee — Siim Sukles ja Jüri Trei. Foto: Eesti Olümpiakomitee

Eesti Lipu Seltsi esimehe Jüri Trei sõnul on Eesti olümpiadelegatsioonile Eesti lipu kinkimine pikaajaline traditsioon, millega Eesti olümpiakoondisele olümpiaks kõike kõige paremat soovitakse. “Olümpiamängud on globaalne spordi- ja kultuurisündmus, kus Eesti riigi väärikas ja esinduslik osalemine on oluline. Loodan, et kingitud lipud toovad sportlastele head õnne ja aitavad meeles hoida, et ka kaugel Rios olles elab nende pingutustele kaasa terve Eesti.”

Eesti Olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles tänas Eesti Lipu Seltsi kingituse eest! “Eesti lipp on olümpiamängudel olnud alati aukohal ja see on meie sportlaste, taustajõudude ja ka fännide jaoks esmane identifitseerimise vahend. Eesti lippudega tähistame alati oma elukoha piirkonna olümpiakülas, neid kantakse ava- ja lõputseremoonial, neid kasutatakse sportlastele kaasaelamisel ja loomulikult on lipud alati olemas, kui on see vaja anda üle meie medalivõitjale auringi läbimiseks. Tänan veelkord kingituse eest! Saan lubada, et kingitud lippudest osa leiab koondislaste poolt kasutust juba üsna peatselt, 5. augustil toimuval Rio 2016 olümpiamängude avatseremoonial delegatsioonide sisse marsil.”

Loe edasi: Eesti Lipu Selts kinkis Eesti olümpiakoondisele komplekti Eesti lippe

Kloostrimetsa mälestuspäev

Kloostrimetsa muinsuskaitseklubi ja Tallinna Botaanikaaed püstitasid 1989. a 30. juulil president Konstantin Pätsi endise kodutalu õuele mälestuskivi, kuhu juba enam kui veerandsajandi jooksul kogunetakse samal kuupäeval austuses riigi esimese valitsusjuhi ja esimese presidendi vastu.

Mälestuskivi Kloostrimetsa talu õuel Foto Urmas Saard — Mälestuskivi Kloostrimetsa talu õuel. Foto: Urmas Saard

Tallinna Metsakalmistul asuvas Konstantin Pätsi perekonna rahulas peetakse 30. juulil algusega kell 15.00 mälestustalitus, kus hingepalve loeb Kaitseliidu peakaplan EAÕK ülempreester Aleksander Sarapik. Kõneleb Valdek Berendsen, kes olnud aastatel 1984–2005 Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli direktor. Järgnevalt pärgade-lillede asetamine kalmule ja järelhüüded. Samal ajal on lipuvalves esindatud Fraternitas Estica, Eesti Muinsuskaitse Selts, Kindral Johan Laidoneri Selts ja Memento.

Metsakalmistu rahulast liigutakse rongkäigus üle tänava asuvale Kloostrimetsa talu õuele. Kloostrimetsa talu mälestuskivi juures toimub väike kontsert. Süntesaatoril mängib Jaan Audru ja viiulil Valdo Subi. Edasi jätkatakse traditsioonilises vestlusringis Presidendi kohviga. Kohvilaua katab Väino Roska.

Presidendi vägivaldse küüditamise mälestuspäeva kogunemist juhatab Konstantin Pätsi Muuseumi juhatuse esimees Trivimi Velliste, päeva peakorraldaja on Pätsi muuseumi juhatus.

Urmas Saard

Elron paneb Kloogaranna Festivali külaliste teenindamiseks käiku erirongid

Eesti reisirongiliiklust korraldav Elron muudab 23. juulil toimuva 5. Kloogaranna Festivali ajaks tihedamaks Tallinn-Kloogaranna liini sõidugraafiku, lisandub kaks hilisõhtust reisi.

„Et Kloogaranna Festivali arvukaid külastajaid mahutada ja ürituse nautijad õhtul turvaliselt koju tuua, toetab Elron seda sündmust ka tänavu erigraafikuga,“ ütles Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo. „Rong viib külastajad otse rannale, festivalipaika. Öised erirongid väljumisega Kloogarannast kell 22:30 ja 01:00 sõidavad marsruudil Kloogarand–Tallinn, rong peatub kõikides peatustes.“

Kloogaranna on ka Elroni “Järgmine peatus” kampaania sihtpunkt 17.–24. juulil. Elron kutsub inimesi rongiga avastama lisaks imelisele supelrannale ja mustikametsale ka kohalikke vaatamisväärsusi ja matkaradasid ning proovima lohesurfi. Rongisõitjad saavad pileti või Elroni Sõidukaardi ettenäitamisel osa eripakkumistest Kõltsu mõisas, Laulasmaa Spas, kohvikus Ott&Matilda jm. Vaata lähemalt: http://elron.ee/jargmine-peatus-kloogaranna/ Loe edasi: Elron paneb Kloogaranna Festivali külaliste teenindamiseks käiku erirongid

Siis, kui reisirongid liikusid Tallinnast Riiga läbi Pärnu

Täna, 35 aastat tagasi, avati pidulikult läbi Pärnu kulgenud Tallinna ja Riia vaheline reisirongiliiklus, mis lõpetati 1992. aasta veebruaris.

Edelaraudtee kinkis ammuse raudtee mälestuseks Mõisakülale vana reisivaguni, mis jäi alles koos mõnesaja meetrise raudteejupiga Foto Urmas Saard — Edelaraudtee kinkis ammuse raudtee mälestuseks Mõisakülale vana reisivaguni, mis jäi alles koos mõnesaja meetrise raudteejupiga. Foto: Urmas Saard

Pärast kitsarööpmelise raudtee asemele laiarööpmelise raudtee ehitamist saabusid 1981. aasta 17. juulil üheaegselt Mõisaküla raudteejaama ehitud reisirongid D1-6016 Tallinnast ja DRIA-189 Riiast. Vikipeedia andmeil sõitis 1987. aasta seisuga Tallinn–Pärnu–Riia liini mõlemal suunal üks reisirong päevas ning sõit kestis keskmiselt viis ja veerand tundi. Pärnu ja Mõisaküla kaudu Tallinnast Riiga kulgenud raudtee oli üle 160 km lühem, kui praegune Valgat läbiv tee. Viimane reisirong sõitis Tallinnast Riiga läbi Pärnu 20. veebruaril 1992.

Tallinna–Pärnu–Riia liini sulgemise järel kasutati Pärnu–Mõisaküla vahelist raudteed edasi.

1995. aastaks olevat Tallinna-Mõisaküla raudteeliinist kujunenud üks kõige kahjumlikumaid liine. Sõitjate vähesusele aitas kaasa ka suhteliselt ebamugav sõiduplaan, mille järgi oli näiteks 1995. aastal Mõisaküla–Tallinna liini mõlemal suunal käigus ainult üks reisirong, kusjuures hommikuse rongi väljumise kellaaeg Mõisakülast oli 04:48. Pistelised kontrollid tõestasid, et valdav osa sõitjaid ei ostnud piletit. Põhjuseks haruharv kontrolöride külastus rongides. Reisirong saabus Mõisakülla viimast korda 31. jaanuaril 1996. Kaubarongid sõitsid Pärnu-Mõisaküla vahet veel kuni 2001. aastani.

Raudteelõik võeti üles 2008. aastal.

Edelaraudtee kinkis ammuse raudtee mälestuseks Mõisakülale vana reisivaguni, mis jäi alles koos perroonide ja mõnesaja meetrise raudteejupiga kunagises jaamas.

Urmas Saard

Õhtune jalutuskäik Tallinna kaitseväe kalmistule

Sõjamuuseum pakub kahel juulikuu õhtul ainulaadset võimalust teha hilisõhtune jalutuskäik kaitseväe kalmistul. Jalutuskäiku juhib Trivimi Velliste, kes räägib kaitseväe kalmistu ajaloost ja kujunemisest, mälestusmärkidest ja kabelist ning sellest, keda on lubatud erinevatel aegadel kalmistule sängitada.

Kaitseväe kalmistul on väärikas ajalugu, mis ulatub 1887 aastasse ja see on oluline Eesit ajaloo kandja. Ekskursioon on Eesti ajalugu tutvustav ja silmaringi avardav. Oodatud on KÕIK huvilised, kes tahavad avastada enda jaoks uusi teadmisi.

Esimene jalutuskäik toimus 14. juuli hilisõhtul, teine 28. juulil kell 21.00. Osavõtt on tasuta, kuid palutakse registreeruda aadressil info@esm.ee. Lisainfot saab küsida telefonil 621 7410.

Hvilistel palutakse tulla 10 minutit varem Kaitseväe kalmistu peavärava juurde, mis asub Toonela tee lõpus. Kõige lihtsam tulek oleks bussidega 17, 17A, 23, 23A Tallinna bussijaama peatusesse ja sealt jala mööda Magasini tänavat kuni Toonela teeni, paremat kätt.

Kaitseväe kalmistul taastatud Vabadussõja mälestusehis on 1928. aastal avatud Edgar Johan Kuusiku projekti järgi rajatud monumendi täpne koopia. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Õhtune jalutuskäik Tallinna kaitseväe kalmistule

Viiendast Eestimaa võimlemispeost jäi järele meeldiv meenutus ka Sindi noortele

Tänavune Eestimaa võimlemispidu „Hingelind“ toimus 2. juulil Tallinna Kalevi staadionil, kus osales live muusika saatel ümmarguselt 5000 harrastajat. Nende hulgas Sindi Avatud Noortekeskuse võimlemisrühm Stella.

Sindi võimlemisrühm Stella hingelinnukleitides Foto Sigrid Absalon — Sindi võimlemisrühm Stella hingelinnukleitides. Foto: Sigrid Absalon

„Laseme kõik koos lendu Hingelinnu, kes nüüd üle Eestimaa tuisates jagab aktiivselt peosõnumit maakonnast maakonda, vallast valda, külast külasse,“ kuulutati enne pidu. „Laskem nüüd samal linnul jätkuvalt lennata ja jutustada kõigest, mis nähtud ja kuuldud,“ ütles täna Sindi noortekeskuse juhataja Helle Vent.

Sügaval, sügaval kehas elab hing.
Keegi pole teda veel näinud, aga kõik teavad,
et ta on olemas.
Hinge sees, tema keskel, seisab ühel jalal lind…

„Oleme võimlemispeolt tervetena tagasi, aga Hingelind hoiab meid endistviisi selle võimsa tunde all, mida 5000 esineja ja 25 000 pealtvaatajaga suursündmus pakkus. Meie rühm Stella esines Hingepuhtuse laekas koos 250 gümnasisti ja tudengiga. Kava autor ja lavastaja oli Marju Asarov, kellelt saime ka facebookis eraldi tänu tubliduse eest,“ rääkis Vent.

Loe edasi: Viiendast Eestimaa võimlemispeost jäi järele meeldiv meenutus ka Sindi noortele

Suvalisest laualipust Vabariigi Presidendi lipuni

Juhtus nii, et sihipäraselt ja täpse ajakavaga ettevalmistatud käik Tallinnasse vajas ootamatult mõningast ümberplaneerimist. Sindi ajalooklubi ja lipu seltsi kohaliku osakonna inimesed on korduvalt mõlgutanud mõtteid Lipuvabriku külastamisest, aga soovmõttest kaugemale pole jõutud. Nüüd pudenes võimalus ootamatult sülle ja kõhklematult olid kõik varmalt valmis seda ära kasutama.

Lipuvabrikus Foto Urmas Saard — Lipuvabrikus. Foto: Urmas Saard

Muidugi polnud mõeldav suvalisel hetkel paarikümnekesi ukse avamiseks kella anda. Mõistsime, et sellise hulgaga külastamine eeldab alati eelnevat kokkulepet, mida tehakse hea tava kohaselt mõõdukalt aegsasti. Õnneks oli mõistmine vastastikune, kui Lipuvabriku administraatorile Milla Asmule helistasin ja küsisin, kas suure erandina pääseb ka mõne tunnise ette teatamisega nende tegemisi uudistama. Jaatav vastus rõõmustas kõiki.

Milla oli küll ise muude pakiliste ülesannetega hõivatud, aga tegevjuht Karina Tõeleid võttis meid vastu lahkel naeratusel nagu oleksime ammu oodatud külalised.

Lipuvabrik OÜ on juba 22 aastat tuntust ja tunnustust kogunud. Marko kuulas tähelepanelikult Karina tutvustust ja siis tõstis suure valikuga lippude keskelt ühe laualipu välja. „Tunnen kõigi riikide lippe, aga seda lippu ma ei tea,“ uuris lippude tundja. „See on eritellimus ja kohe ei oska vastata, aga küllap on põhjust seegi välja selgitada,“ vastas Karina.

Loe edasi: Suvalisest laualipust Vabariigi Presidendi lipuni

Rahumäel meenutati Julius Seljamaad ja tema raamatut „“Päiksepaisteline“ revolutsioon“

Väljapaistva riigi- ja kirjamehe Julius Friedrich Seljamaa surmast möödus 17. juunil 80 aastat. Tähtpäeval külastasid Seljamaa rahulat Sindi linna esindus, diplomaadid ja suurmehe pojapoeg Jüri Seljamaa oma lähedastega.

Sintlased auvalves Julius Seljamaa hauamonumendi juures, Tallinna Rahumäe kalmistul Foto Urmas Saard — Sintlased auvalves Julius Seljamaa hauamonumendi juures, Tallinna Rahumäe kalmistul. Foto: Urmas Saard

Delegatsioon Seljamaa sünnilinnast

Kuna Seljama on sündinud, õppinud ja mõnda aega töötanud Sindis, siis tuleb pidada endast mõistetavaks, et tema sünnipaigas pööratakse juba aastaid erilist tähelepanu Eesti teenekale poliitikule. Tallinna Rahumäe kalmistul puhkava Seljamaa kalmule rivistusid sinimustvalgete lippudega Sindi gümnaasiumi õpilased. Riigikogu ja Eesti lipu seltsi poolt kingitud kuldsete narmastega lippu hoidis ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe. Sindit esindasid veel linnapea Marko Šorin, muuseum, ajalooklubi, lipu seltsi Sindi osakond.

Šorin rõhutas varjamatu uhkusega, et ka väike Sindi sünnitab väljapaistvaid isiksuseid, kelle pikas loetelus asub kahtlematult esimeste hulgas Seljamaa nimi. Vaatamata suurte riikide omavahelistele läbirääkimistele võivad ka lihtsas töölisperekonnas kasvanud inimesed etendada oma rahva ajaloo kujundamisel otsustavat tähtsust.

Loe edasi: Rahumäel meenutati Julius Seljamaad ja tema raamatut „“Päiksepaisteline“ revolutsioon“