JAAN PEHK ANNAB TALLINNA PÄEVAL LINNAVOLIKOGUS VEEBIKONTSERDI

Homme, 15. mail tähistataval Tallinna päeval saab teiste põnevate e-sündmuste seas kontaktivabalt tutvuda ka Tallinna linnavolikoguga ning nautida Jaan Pehki veebikontserti.

Jaan Pehk kirjutab Sindi raekojas kõrsikute pakendile oma autogrammi. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Kell 10.10 algab lühike videotuur, kus linnavolikogu esimees Tiit Terik tutvustab volikogu hoonet, ajalugu ning seda, millised otsused istungitesaalis sünnivad. Samuti näitab ta, mida peidab volikogu esimehe kabineti seinas asuv seif. Tallinna linnavolikogu töötab vanalinna piiril aadressil Vana-Viru 12 asuvas omaaegses uhkes linnavillas. Kohaliku omavalitsuse volikogu on nagu kogukonna parlament, kus elanike valitud esindajate kaudu otsustatakse kohaliku elu kõiki küsimusi.

Kell 11-11.30 on veebiülekanne, mis kannab pealkirja „Jaan Pehk ja 30 aastat Tallinna linnavolikogu“. Armastatud laulja Jaan Pehk annab (mini)veebikontserdi, kus saab kindlasti kuulda laule „Korstnapühkija“ ja „Laul Tallinnast“, kuid loomulikult on Pehkil muudki varuks. Muusikalise etteaste vahepeal vestlevad volikogu esimees Tiit Terik ja Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor Sulev Mäeltsemees sellest, kuidas on Tallinn 30 aastaga muutunud. Tallinlastel oli uuesti võimalik oma linna kohalikku elu korraldama hakata 1989. aasta detsembris, kui valiti pärast poole sajandi pikkust pausi taas Tallinna linnavolikogu. Mäeltsemees oli aastatel 1989−1996 linnavolikogu liige ning 1992-1993 linnavolikogu esimees.

Mõlemat veebiülekannet saab vaadata tallinn.ee/tallinnapaev ja www.delfi.ee/z/tallinnapaev.

KU päevatoimetaja

PEAMINISTER KÜLASTAS ÕPPUST KEVADTORM

Peaminister Jüri Ratas ütles õppust Kevadtorm 2020 külastades, et meie Kaitsevägi on oodatult kõikideks olukordadeks valmis. „Kaitsevägi võttis viiruse puhkedes kasutusele läbimõeldud ja tõhusad meetmed selle leviku tõkestamiseks. Need võimaldasid nii erandlikus olukorras jätkata siiski tõhusat väljaõpet ja iseseisva kaitsevõime arendamist,“ lausus ta.

Peaminister Jüri Ratas külastab Kevadtormi 2020. Foto: Stenbocki maja

Ratas külastas õppuse juhtimispunkti Kaitseväe keskpolügoonil, kus sai 1. Jalaväebrigaadi ülema kolonel Vahur Karuse juhtimisel ülevaate Kevadtormi hetkeseisust ning seal osalevate ajateenijate, tegevväelaste ja liitlaste tegevusest. Lisaks kohtus ta reserviks ettevalmistatava 13. jalaväepataljoni sõduritega ning jälgis lahinglaskmisi.

Loe edasi: PEAMINISTER KÜLASTAS ÕPPUST KEVADTORM

NORDECON EHITAB VÄOLE LIIKLUSSÕLME

Maanteeamet ja Nordecon AS allkirjastasid lepingu Tallinna piirile jääva Väo liiklussõlme ehitamiseks. Lepingu kogumaksumus on koos käibemaksuga 20,6 miljonit eurot.

Väo liiklussõlme rajamise ala. Foto: Maanteeamet

„Väo ristmik on üks Eesti koormatuimaid ristmikke, mida läbib ööpäevas ligi 49 000 autot. Tänaseks on see oma läbilaskevõime ammendanud,“ märkis Maanteeameti põhja teehoiu osakonna juhataja Janar Tükk. „Meie eesmärk on suurendada ühe koormatuima liiklussõlme läbilaskevõimet ja muuta see liiklejatele ohutumaks.“

„Tallinna ümbritsevatest suundadest on idapoolne seni olnud korrastamise ootel. Kindlasti on paljudele tuttavad ebamugavused Peterburi tee ületamisel nii Laagna teelt kui ka Tallinna ringtee poolt tulles,“ sõnas Nordecon ASi juhatuse liige Ando Voogma. „Ehitaja ja liiklejana on mul väga hea meel, et saame juba 2021. aasta lõpuks muuta selle võtmetähtsusega liiklussõlme oluliselt mugavamaks ja ohutumaks.“

Loe edasi: NORDECON EHITAB VÄOLE LIIKLUSSÕLME

VIIRUSPUHANGU TÕTTU EDASI LÜKATUD MESSID JÄÄVAD TÄNAVU TOIMUMATA

Eesti Näituste AS annab teada, et vahetult enne eriolukorra kehtestamist Terviseametiga kooskõlastatult suve algusesse edasi lükatud messid „Eesti ehitab “ ja „Interjöör ja aiandus“ , samuti ka mess „Ilu Sõnum Kevad“ sel aastal ei toimu.

Epidemioloogiline olukord Eestis näitab küll stabiliseerumise märke, kuid lähtuvalt Vabariigi Valituse poolt esitatud eriolukorrast väljumise kavast, on Eestis veel pikk tee minna, enne kui on võimalik korraldada avalikke suurüritusi. Täna on jätkuvalt meie kõigi prioriteet inimeste tervis ja ohutus ning seetõttu ei ole võimalik korraldada kevadisele messiperioodile kavandatud messe.

Kahtlemata omab messide ärajäämine suurt majanduslikku mõju nii eksponentidele, messikorraldajale, stendiehitusfirmadele, turundusfirmadele, reklaamibüroodele kui pajudele teistele ettevõtetele, kes otseselt või kaudselt on seotud messide ettevalmistuse ja toimumisega ning kes üldjuhul ei kvalifitseeru ka tänastele riiklikele kriisiabi erimeetmetele.

Eesti suurima erialamessi, ehitusmessi „Eesti ehitab“ projektijuht Epp Sultsmanni sõnul vaadatakse tulevikku siiski optimistlikult, sest juba eelmine majanduskriis näitas kohapealsete messide olulist rolli kriisist väljumisel. „Messil osalemine on tõhusaks abivahendiks, aitamaks kiiremini jalule saada just väikse- ja keskmise suurusega ettevōtetel ning tulla paremini toime turupositsioonide taastamise ja ümberjaotumisega. Eesti Näituste AS on oma messide kaudu valmis seda abi pakkuma ka käesolevast majanduskriisist väljumisel“, sõnas Sultsmann.

KU päevatoimetaja

TÄNA TÄHISTAB MAAILM INTELLEKTUAALOMANDI PÄEVA

Ülemaailmne intellektuaalomandi (IO) päev 2020 asetab innovatsiooni ja seda toetavad IO õigused rohelise tuleviku loomise püüdluste keskmesse. Miks? Sest täna tehtavad valikud kujundavad meie homset. Maa on meie kodu. Peame selle eest hoolitsema.

[pullquote]Me ei saa teha samu asju ikka ja jälle ning oodata teistsuguseid eripäraseid tulemusi.[/pullquote]Rohelise tuleviku rajamine on meie kõigi ühine väljakutse ja kõigil meil on oma roll selle ülesehitamisel. See on keeruline ja mitmetahuline ettevõtmine, kuid meil on ühist tarkust, leidlikkust ja loovust, et leida uusi, tõhusamaid viise vähese süsihappegaasiheitega tuleviku kujundamiseks.

Loe edasi: TÄNA TÄHISTAB MAAILM INTELLEKTUAALOMANDI PÄEVA

TUNTUD ERAKLIINIK ANNETAS PAUNKÜLA HOOLDEKESKUSELE KAITSEMASKID

Christinas Clinic annetas MTÜ Paunküla Hooldekeskuse töötajatele ja elanikele steriliseeritavad LIPOELASTIC kaitsemaskid COVID-19 leviku tõkestamiseks. “Saime annetuse teha tänu meie klientidele, kes maske kliiniku e-poest soetasid” märkis juhataja Brit-Carmen Norlan.“

MTÜ Paunküla Hooldekeskus esindajad Lipoelastic kaitsemaske vastu võtmas. Foto Christinas Clinic — MTÜ Paunküla Hooldekeskuse esindajad Lipoelastic kaitsemaske vastu võtmas. Foto: Christinas Clinic

Loe edasi: TUNTUD ERAKLIINIK ANNETAS PAUNKÜLA HOOLDEKESKUSELE KAITSEMASKID

KALAMAJA PÄEVADE TÄNAVATURU KAUPLEJAD KOLIVAD E-POODI. VÄIKETOOTJATE MÜÜGIPLATVORM FRESH ON AVATUD

Riigis kehtiva eriolukorra tõttu on väiketootjad sattunud olukorda, kus nende põhiline müügiväljund ehk laadad on eriolukorra tõttu tühistatud. Paraku ei ole kõigil ressurssi, et tavapärase tootmise kõrvalt hakata tegelema ka ajamahuka turundustööga ning hakata klientidele ise kaupa ukselt uksele transportima.

Kalamaja Päevade tänavaturg. Foto erakogust

Lahendusena loodi veebikeskkond Fresh, mis võimaldab osta Eesti väiketootjate toodangut kodust lahkumata.

Loe edasi: KALAMAJA PÄEVADE TÄNAVATURU KAUPLEJAD KOLIVAD E-POODI. VÄIKETOOTJATE MÜÜGIPLATVORM FRESH ON AVATUD

EESTI ETTEVÕTE KRAH PIPES TOETAB TIIGER POOTSMANI KRIISI AJAL ITAALIAS

Tallinna loomaaia amuuri tiiger Pootsmani vader Krah Pipes toetab 7200 euroga Parco Natura Viva loomaaeda Itaalias. Vaderi panus aitab koroonapandeemias raskustesse sattunud loomaaial tiiger Pootsmani ülalpidamiskulusid katta.

[pullquote]kuigi kõikjal Euroopas on loomaaedadel praegu raske, on Itaalias olukord lausa kriitiline[/pullquote]Amuuri tiiger Pootsman viibib Parco Natura Viva loomaaias üleeuroopalise ohustatud liikide paljundusprogrammi raames. Koroonapandeemia tõttu on eraloomaaed suletud ning kadunud on põhiline tuluallikas – külastajad. Pootsmani vader Krah Pipes nõustus Tallinna loomaaia ettepanekuga annetada kahe viimase aasta Pootsmani toetussumma raskustesse sattunud Itaalia loomaaiale. Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi poolt 7200 euro suuruse vaderitoetuse ülekandmine aitab Parco Natura Vival raske aeg üle elada ning tagada Pootsmani heaolu.

Loe edasi: EESTI ETTEVÕTE KRAH PIPES TOETAB TIIGER POOTSMANI KRIISI AJAL ITAALIAS

APRILLI ESIMESE KAHE NÄDALAGA REGISTREERUTI RAHVUSRAAMATUKOGU LUGEJAKS ROHKEM KUI AASTA EEST TERVE KUUGA

Aprilli esimese kahe nädalaga registreeris ennast Rahvusraamatukogu lugejaks 601 uut klienti, mis on mitukümmend inimest rohkem kui mullu terve aprilli jooksul, kui uusi registreerunuid oli 577. Kasv on seotud nii võimalusega laenutada inimkontaktivabalt raamatuid kui ka juurdepääsuga mitmetele digiteenustele ja e-andmebaasidele.

Eesti Rahvusraamatukogu. Foto: Urmas Saard

Neljandat nädalat järjest oli inimeste huvi raamatute laenutamise vastu tavaajast märksa suurem – päevas laenutati keskmiselt 190 raamatut, tavaliselt jääb keskmine 143 juurde. Rahvusraamatukogu on üle vaatamas ka paljusid teisi teenuseid ning plaanib hakata lähiajal pakkuma pikematel teemadel nõustamist video teel ning laiendada tellimise võimalust ka pakiautomaatidesse üle Eesti.

Inimkontaktivaba laenutus jätkub

Nädala alguses pikendas Rahvusraamatukogu laenutustähtaegu veel kuu võrra – kõik lugejad, kelle laenutähtajad muudeti eriolukorra alguses 5. maile, saavad raamatuid veel kuu aega lugeda, sest raamatukogu ootab neid tagasi alles 1. juunil. Rahvusraamatukogu jälgib olukorda ning püüab viivisepoliitika ja laenutustähtaegade muutmisega piirata inimestel vajadust kodunt välja tulla.

Loe edasi: APRILLI ESIMESE KAHE NÄDALAGA REGISTREERUTI RAHVUSRAAMATUKOGU LUGEJAKS ROHKEM KUI AASTA EEST TERVE KUUGA

VALITSUS TOETAB TARTU ÜLIKOOLI UURINGUTE LÄBIVIIMIST COVID-19 LEVIKU KAARDISTAMISEL

Valitsuse liikmed toetasid täna kahe Tartu Ülikooli poolt välja pakutud uuringu läbiviimist, millega selgitatakse koroonaviiruse leviku ulatust rahvastiku hulgas. Uuringu tulemused on oluliseks sisendiks COVID-19 tõkestamise otsuste tegemisel.

Seroepidemioloogilise uuringu pilootprojektid teostatakse Saaremaal (pildil Kuressaare) ja Õismäel, mõlemalt poolt on uuritavaid 1080 inimest. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Nädalas testitakse 2000 inimest, nii sümptomitega kui ilma[/pullquote]„Valitsuse erikomisjon vajab piirangute üle otsustamiseks rohkem andmeid viiruse leviku kohta rahvastikus. Epideemiat ei saa efektiivselt ohjata, kui pole täpsemalt teada, kuidas see elanikkonna hulgas levinud on,“ ütles peaminister Jüri Ratas.

Esiteks toetasid valitsuse liikmed COVID-19 seiresüsteemi teadusprojekti. Tartu Ülikool pakub seire läbiviimist juhuvalimi intervjuude ja valimisse sattunute testimise kaudu. Nädalas testitakse 2000 inimest, nii sümptomitega kui ilma, et hinnata üleriigilist nakkuse levikut eri maakondades ning rahvastikurühmades. Teadusprojekti maksumus on 1,8 miljonit eurot.

Covid-19 seireprogrammi projektijuht ja kõneisik on Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi professor Dr. Ruth Kalda. Seire tulemusi raporteeritakse valitsuskomisjonile iganädalaselt.

Loe edasi: VALITSUS TOETAB TARTU ÜLIKOOLI UURINGUTE LÄBIVIIMIST COVID-19 LEVIKU KAARDISTAMISEL

HELDUR KAJASTE: MITTE SEE EI OLE SUUR-REEDE SÕNUM

Baltimaade kõrgeim kirik pole vist kordagi selle avamisest saadik täheldanud ühe mehe osalusel peetud jumalateenistust kristlastele nõnda kallil Suurel Reedel.

Heldur Kajaste. Oleviste koguduse pastor. Foto: Aris Sepp

Tegelikult osutus seegi näiliseks, sest täna keskpäeval Pereraadio vahendusel kuulajateni jõudnud Oleviste koguduse jumalateenistuse salvestas eelnevalt pastor Heldur Kajaste juba käesoleva nädala teisipäeval kiriku Püha Maarja kabelis. „See oli peaaegu soolo-teenistus. Ma olin seal üksi: lugesin pühakirja ja jutlustasin, lisaks kasutasin varematest aegadest pärit üld- ja koorilaule – ka salvestasin üksi,” selgitas vaimulik. Lisaks kuulamisele on võimalik siin seda jutlust täies mahus ka süvenenud mõttega lugeda.

Lisaks kõigele eelenvale tähistab Heldur Kajaste täna oma kuuekümneseks saamise juubelisünnipäeva. Palju õnne! „Tema sõnavõtud ja näiterikkad jutlused baseeruvad Jumala Sõnale ja kindlatele põhimõtetele,” lausus Kajaste 50. juubeli puhul Eesti Piibliseltsi juhatuse esimees Jaan Bärenson ja sama kinnitavad juubilari kaasrändurid uuesti ka 10 aastat hiljem.

KU päevatoimetaja

» AITA ISEENNAST!

Smithfield’i asulas põlesid heledasti tuleriidad. See oli tuli, mis oli võtnud elu mitmetelt märtritelt. Üks rändaja märkas oma imestuseks aga üht poissi sealtpoolt koju suundumas. Ta küsis poisilt: “Kus sa käisid?” – “Ma käisin Smithfield’is märtrite põletamist vaatamas.” – “No mikspärast ometi sa sinna läksid?” imestas rändaja. Ja väike poiss vastas: “Ma läksin, et õppida – kuidas tuleb surra.”

Loe edasi: HELDUR KAJASTE: MITTE SEE EI OLE SUUR-REEDE SÕNUM

PEALINNA LINNAVOLIKOGU VALMISTUB ESIMESEKS E-ISTUNGIKS

Järgmisel neljapäeval, 16. aprillil toimub Tallinna linnavolikogu istung esmakordselt elektrooniliselt. Linnavolinikud võtavad istungist osa Microsoft Teams programmi kaudu.

Tiit Terik, Tallinna linnavolikogu esimees. Foto: Jukko Nooni

[pullquote]Istungil osalejaks loetakse hääletuskaardiga end sisseloginud linnavolikogu liikmed ja kõik linnavolikogu liikmed, kes osalevad istungil Teams’i kaudu.[/pullquote]„Minu selge huvi on olnud, et Tallinna linnavolikogu saaks esimesel võimalusel taas täiskoosseisus otsuseid langetada, tehes seda seaduspäraselt ja kaasates võimalikult paljud liikmed,“ ütles linnavolikogu esimees Tiit Terik.

Teriku sõnul on alates eriolukorra kehtestamisest Eesti omavalitsustes volikogude istungite korraldamist tõlgendatud erinevalt ning seisukohad on selles küsimuses lahknenud. „Rahandusministeerium on öelnud, et elektroonilised istungid on seaduspärased, samas endine õiguskantsler, vandeadvokaat Allar Jõks on väljendanud seisukohta, et volikogud peavad alati kogunema füüsiliselt.

Loe edasi: PEALINNA LINNAVOLIKOGU VALMISTUB ESIMESEKS E-ISTUNGIKS

MINISTER VAHENDAS BARTHOLOMEOSE MÕTET: OHUS EI OLE MITTE USK VAID USKLIKUD INIMESED

Keskpäeval ministeeriumide ühishoone pressikonverentside ruumis toimunud valitsuse pressikonverentsil osalenud rahvastikuminister Riina Solman osundas sellele, et tänasel suurel neljapäeval sisenes kristlik maailm vaikse nädala aega.

Riina Solman. Kuvatõmmis „Valitsuse uudiste“ YouTube’i kanali videoülekandelt

„Pühapäeval on ülestõusmispüha, mida me tunneme rahvakeeles ka munadepühana või lihavõttepühana. Aga neid pühasid ei pea mitte ainult kristlased vaid ka tavalised inimesed. Homme on riigipüha – suur-reede. Sellel nädalal peavad ülestõusmispühi Lääne kristlikud kirikud, kogudused: katoliiklased ja Konstantinopoli patriarhaadi õigeusklikud, samuti baptistid, nelipühilased, luterlased ja teised Eesti protestantlikud kogudused,” rääkis Solman ja viitas ka järgmisele nädalavahetusele, kui ülestõusmispüha pühitsevad Moskva patriarhaadi õigeusklikud ning vanausulised. Tavaolukorras peetakse nendel aegadel väga palju avalikke jumalateenistusi ja missasid, toimuvad traditsionaalsed surnuaia külastused. „Praegu me ei ole tavaolukorras ja kõik nimetatud tegevused avalikus ruumis tuleb ära jätta ja rahvakogunemised ei ole lubatud.”

Loe edasi: MINISTER VAHENDAS BARTHOLOMEOSE MÕTET: OHUS EI OLE MITTE USK VAID USKLIKUD INIMESED

TEISIPÄEVAL TOIMUS SUUR-REEDE RAADIOJUMALATEENISTUSE SALVESTAMINE OLEVISTE KIRIKU MAARJA KABELIS

Eilsel keskpäevasel asutusteülesel briifingul ütles rahvastikuminister Riina Solman saabuvate pühade kohta, et sellel korral tulevad need teistmoodi. Kõik senised tavad – ristikäigud, missad ja muu seesugune tuleb tänavusel kevadel ära jätta. Kasutatakse koguduste sotsiaalmeedia kontosid, veebi-, raadio- ja teleülekandeid.

Heldur Kajaste Maarja kabeli kantslils. Foto Siim Teekel — Heldur Kajaste Maarja kabeli kantslils. Foto: Siim Teekel

[pullquote]Tema, kes ise sellise soovituse osaks sai, ei toimi kunagi taoliselt. Hoopis vastupidi…[/pullquote]Arvestades jätkuvalt riigis kestvat eriolukorda kuuleb Oleviste kiriku suur-reede jumalateenistust Pereraadios (Tallinnas 89,6 MHZ) algusega kell 12.00.

Raadiojumalateenistuse jutluse peab pastor Heldur Kajaste, kelle vaimulik sõnum pole üksnes piibli teksti põhjal pilguheit paari tuhande aasta tagusesse aega, vaid oskus näha risti saladust ka näiteks Smithfield’i asulas põlenud tuleriidal. Kajaste sõnul on Kristuse kannatusele ja surmale võimalik mõelda mitut moodi, seepärast vaatleb ta mõnda seika selle päeva eri tahkudelt ja näidetega meie praegusest ajast.

Loe edasi: TEISIPÄEVAL TOIMUS SUUR-REEDE RAADIOJUMALATEENISTUSE SALVESTAMINE OLEVISTE KIRIKU MAARJA KABELIS

TERVISHOIUTÖÖTAJA ÕPETAB: KUIDAS KAITSEMASKI ÕIGESTI ETTE PANNA?

Kuidas korrektselt paigaldada kaitsemaski, selgitab Ida-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna õendustöö koordineerija Signe Juhkam.

Videoõpetus

Praeguse eriolukorra ajal tasub kodust lahkudes kanda maski. Selleks, et mask kasutaja tervist maksimaalselt kaitseks, soovitab Ida-Tallinna Keskhaigla järgida teatud kindlaid võtteid.

Loe edasi: TERVISHOIUTÖÖTAJA ÕPETAB: KUIDAS KAITSEMASKI ÕIGESTI ETTE PANNA?

PRANGLI SAAREL ALUSTAB TÖÖD ESMAABIOSUTAJATE BRIGAAD

1. aprillil alustab Prangli saarel tööd esmase abi brigaad, mille koosseisu kuuluvad spetsiaalse väljaõppe läbinud kohalikud elanikud, kes saarelt Regionaalhaiglale partneriks on. Tegemist oli algselt Terviseameti ja Regionaalhaigla koostöös sündinud väikesaarte erakorralise meditsiinilise teenindamise parandamise projektiga, millega alustati juba pea kümme aastat tagasi Kihnus.

Prangli saar, Politsei ja Piirivalve kopter, dr Andrus Remmelgas, Regionaalhaigla reanimobiiliosakonna juhtaja Fotokollaaž Urmas Saard — Prangli saar, Politsei ja Piirivalve kopter, dr Andrus Remmelgas, Regionaalhaigla reanimobiiliosakonna juhtaja. Fotokollaaž: Urmas Saard

Püsielanikkonnaga Eesti väikesaared on lahutamatu osa Eesti territooriumist ning sealsel elanikkonnal on samuti õigus kvaliteetsele abile. Väikesaartel erakorralise meditsiiniteenuse kättesaadavuse parendamiseks mehitati esimene esmase abi brigaad 2011. aastal Kihnus, aasta hiljem liitusid projektiga Ruhnu ja Vormsi saar. „Tänaseks rahastab brigaade Eesti Haigekassa ning nad on üks osa Eesti kiirabisüsteemist. Aprillist oleme valmis alustama tööd Prangli saarel,“ ütles Regionaalhaigla reanimobiiliosakonna juhtaja dr Andrus Remmelgas.

Kohapealsete abistajate peamisteks ülesanneteks on abivajaja seisundi kirjeldamine ja tema telemeditsiiniliste vahendite abil uuritavaks, s.o arvutiekraanil nähtavaks muutmine haigla telemeditsiini arstile. Arst saab jälgida patsiendi elulisi näitajaid ja videosilla vahendusel ka sündmuskohta. Tema juhendamisel antakse patsiendile esmaabi ning otsustatakse edasise meditsiiniabi või haiglasse transpordi vajadus. Paralleelselt saab kogu vajaliku teabe Regionaalhaigla reanimobiilibrigaad, kes valmistub vajadusel väljalennuks. „Loomulikult ei ole väljaõpetatud inimesed valmis täies mahus raskes seisus patsiente ravima, kuid selline häirekeskusega kooskõlastatud käitumismuster peaks lõppkokkuvõttes tagama haiglaravi vajava patsiendi kiirema äratoimetamise saarelt,“ lisas dr Remmelgas.

Regionaalhaigla tänab Viimsi valda hea koostöö eest brigaadi töö ettevalmistamisel ja tugipunktile vajalike ruumide leidmisel!

KU päevatoimetaja

SAAREMAAL ALUSTAB TÖÖD KAITSEVÄE VÄLIHAIGLA

Seoses kriitilise olukorraga Saaremaal saadetakse appi kaitseväe välihaigla, et toetada raskete COVID-19 viirusesse haigestunud patsientide ravi.

Kaitseväe välihaigla transpordiks ettevalmistamine. Foto: Mari-Liis Päären

[pullquote]Konteinerhaigla avab uksed alates neljapäevast ja me vaatame jooksvalt, millist funktsiooni see täitma hakkab[/pullquote]Eile esitas Terviseamet Kaitseväele ametiabi taotluse konteiner-välihaigla rakendamiseks koos kuni paarikümne Kaitseväe teenistujaga Kuressaare Haigla toetamiseks.

Kaitseväe juhataja allkirjastas 30. märtsil käsu vastava abi andmiseks Kuressaare Haiglale. “Tegu on unikaalse haiglaga, mis on algselt mõeldud kasutamiseks sõjalise konflikti korral. Konteiner-välihaigla koos kaitseväe ja tsiviilpersonali ning kuni 20 intensiivravi ja kuni 40 täiendava voodikohaga annab olulise toe Saaremaa haiglale vajaliku intensiivravi võimekuse tõstmiseks,“ rääkis kaitseminister Jüri Luik.

Loe edasi: SAAREMAAL ALUSTAB TÖÖD KAITSEVÄE VÄLIHAIGLA

TIIT TERIK: KEERULISE OLUKORRAGA EI SAA PÕHJENDADA SEADUSE LOOVAT TÕLGENDAMIST

Tallinna linnavolikogu esimees pöördus täna Riigikogu põhiseaduskomisjoni poole palvega algatada seadusemuudatus, et kohalike volikogude istungite elektroonilistes kanalites korraldamine oleks üheselt mõistetav.

Terik on seisukohal, et ilma vastava muudatuseta on elektroonilisel teel läbiviidud volikogu otsused õigustühised, kuna nende vastuvõtmisel ei ole järgitud seaduses volikogu istungi läbiviimisele kehtestatud õigusnorme.

Tallinna linnavolikogu on viiruse leviku vältimiseks korraldanud hetkel oma töö nii, et istungitel osaleb igast fraktsioonist vaid üks esindaja. Selline lahendus aga ei saa kaua kesta, kus poliitiline debatt on pärsitud.

Tallinna linnavolikogu esimehe sõnul oli pöördumise ajendiks rahandusministeeriumi ringkiri kohalikele omavalitsustele, milles soovitatakse praeguses eriolukorras elektroonilise volikogu istungi läbiviimist. „Samas kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei võimalda istungil virtuaalset või elektroonilist osalemist. Füüsilise kohaloleku nõudest möödaminekut ei saa õigustada põhjendusega, et seaduse vastuvõtmise ajal 1993. aastal ei tuntud tänapäevaste tehnoloogiliste vahendite võimalusi,“ kirjutas Terik põhiseaduskomisjoni esimehele Paul Puustusmaale.

Loe edasi: TIIT TERIK: KEERULISE OLUKORRAGA EI SAA PÕHJENDADA SEADUSE LOOVAT TÕLGENDAMIST

REGIONAALHAIGLA TÄNAB PATSIENTE MÕISTVA SUHTUMISE EEST

Regionaalhaigla on viimasel nädalal seoses tervishoiu hädaolukorraga plaanilist ravitööd piiranud, et valmistuda kõrgema etapi haiglana COVID-19 haiguse leviku kasvuga kaasnevaks. Haigla tänab mõistva suhtumise eest kõiki neid patsiente, kelle kauaoodatud plaaniline ravi või uuring seetõttu edasi lükkunud on.

Peep Talving ja Helis Pokker. Foto PERH — Peep Talving ja Helis Pokker. Foto: PERH

Plaanilist ravitööd piiratakse kuni eriolukorra lõppemiseni Regionaalhaigla statsionaarsetes osakondades, päevakirurgias, päevaravis ning ambulatoorseid vastuvõtte polikliinikutes. Piiramine võib tähendada ka plaanilise vastuvõtu, uuringu, operatsiooni põhjendatud edasilükkamist või vastuvõtu läbiviimist kaugvastuvõtu ehk telefonikonsultatsiooni kaudu. Haigla tagab jätkuvalt tõsiselt tervist ja elu ohustavate seisundite planeeritud ravi ja erakorralise ravitegevuse.

Regionaalhaigla ravitöö juhi dr Helis Pokkeri sõnul võetakse arsti poolt patsiendiga, kelle vastuvõtu- või uuringuajas on toimunud muudatus, telefoni teel ühendust vähemalt üks päev enne plaanitud haiglasse saabumist. Kui aga juhtumisi ühendust ei võeta, siis palume siiski haiglasse mitte tulla ja teavitada endast e-postil info@regionaalhaigla.ee või telefonil 617 1300. Onkoloogilistele patsientidele on loodud oma infoliin numbril 5399 4187, kuhu saavad murega helistada kõik haigla keemiaravi patsiendid ja nende lähedased esmaspäevast reedeni kell 10.00-15.00, nädalavahetusel 12.00-14.00. ”Hindame patsientide ja nende lähedaste mõistvat ja toetavat suhtumist kõrgelt ning oleme selle eest tänulikud,“ lisas dr Helis Pokker.

Regionaalhaigla jagab operatiivselt infot oma kodulehel ja Facebooki lehel.

KU päevatoimetaja

KUIDAS TULLA TOIME KOROONAVIIRUSEST TINGITUD HIRMU JA ÄREVUSEGA?

Regionaalhaigla Tervisepooltunni uues episoodis räägime koroonaviirusega seonduvatest psühholoogilistest probleemidest ja kuidas nendega toime tulla. Külas on Regionaalhaigla psühholoogid Kristi Kalvik ja Marko Neeme. Kuula saadet TERVISEPOOLTUND.

Alustuseks võiks piirata telefonis või internetis surfamist ning seada endale kindlad kellaajad, näiteks päevas kaks aega. Foto Urmas Saard — Alustuseks võiks piirata telefonis või internetis surfamist ning seada endale kindlad kellaajad, näiteks päevas kaks aega. Foto: Urmas Saard

Alustuseks küsin, kuidas saab inimene toime tulla ärevusega, mida tekitab pidev ebameeldivate uudiste vool?

Praeguses olukorras on oluline jätkata igapäevaste tegevustega nii palju kui võimalik. Olla füüsiliselt aktiivne, jätkata suhtlemist lähedastega ja leida meeldivaid koduseid toimetusi. Peaasi on mitte end isoleerida ja muremõtetega üksi jääda. Rääkides pidevast infotulvast, mis praeguse pandeemiaga kaasneb, on soovituslik mitte liiga tihti uusi uudiseid otsida. Piisab paarist korrast päevas. On ka soovituslik piirata infoallikaid ja toetuda ühele või kahele usaldusväärsele allikale. On ju teada, et vastuoluline info suurendab ärevust.

Loe edasi: KUIDAS TULLA TOIME KOROONAVIIRUSEST TINGITUD HIRMU JA ÄREVUSEGA?

TALLINNA LINNAVOLIKOGU KINKIS POSKA MAJALE JAAN POSKALE KUULUNUD RAAMATU

Homme, 7. märtsil möödub sada aastat Jaan Poska surmast. Poska sajanda surma-aastapäeva puhul toimus täna Tallinna Siselinna kalmistul mälestustseremoonia, seejärel meenutati riigimeest tema kunagises kodumajas Kadriorus. Tallinna linnavolikogu kinkis Poska majale raamatu, mis kunagi on kuulunud Jaan Poska isiklikku raamatukokku.

Linnavolikogu esimees Tiit Terik ja Poska maja juhataja Pille Lang kingitud raamatuga. Foto Jukko Nooni — Linnavolikogu esimees Tiit Terik ja Poska maja juhataja Pille Lang kingitud raamatuga. Foto: Jukko Nooni

[pullquote]head diplomaadioskused ning laialdased juriidilised teadmised võimaldasid Poskal „volikogu oma käes hoida“[/pullquote]Linnavolikogu esimees Tiit Terik ütles, et suure tõenäosusega on võinud sellest 1889. aastal Sankt-Peterburgis ilmunud venekeelsest kriminaal- ja tsiviilasjade seaduste kogust Poska ka ülikoolis õppida. „Me ei tea, kus ja kuidas on see raamat segastel aegadel rännanud, aga nüüd on see tagasi kodus. Seda, et teos on kuulunud Jaan Poskale, kinnitab raamatus olev tempel,“ sõnas volikogu esimees.

Jaan Poska sündis 24. jaanuaril 1866. aastal Laiusel ning ta suri 7. märtsil 1920 Tallinnas. Ta on esimene eestlane, kellele Eesti Vabariik korraldas riiklikud matused. Poska nimi seondub eelkõige Tartu rahulepingu sõlmimisega, kuid ta oli 20. sajandi alguses tihedalt seotud ka Tallinna juhtimisega. Ta oli aastatel 1905-1909 esimene eestlasest linnavolikogu esimees ning aastatel 1913-1917 oli ta ametis linnapeana.

Loe edasi: TALLINNA LINNAVOLIKOGU KINKIS POSKA MAJALE JAAN POSKALE KUULUNUD RAAMATU

TALLINNAS TÄHISTATAKSE JAAN POSKA 100. SURMA-AASTAPÄEVA

Reedel, 6. märtsil tähistatakse Tallinnas Jaan Poska 100. surma-aastapäeva. Sel puhul algab kell 12 Tallinna Siselinna kalmistul Poska perekonna hauaplatsil mälestustseremoonia, mille järel meenutatakse riigimeest tema kunagises kodumajas Kadriorus.

Jaan Poska maja Tallinnas Jaan Poska tänaval. Foto Urmas Saard — Jaan Poska maja Tallinnas Jaan Poska tänaval. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Jaan Poska andis möödunud sajandi alguses suure panuse ka Tallinna linna arengusse.[/pullquote]Jaan Poska sündis 24. jaanuaril 1866. aastal Laiusel ning ta suri 7. märtsil 1920 Tallinnas. Ta on esimene eestlane, kellele Eesti Vabariik korraldas riiklikud matused. Poska nimi seondub eelkõige Eesti omariikluse tekkimisega, kuid ta oli 20. sajandi alguses tihedalt seotud ka Tallinna juhtimisega.

„2. veebruaril tähistasime Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäeva. Selle lepingu peaarhitekt oli Jaan Poska, kes ei saanud ise kahjuks sõlmitud rahu kuigi kaua maitsta, pingeline töö oli jälje jätnud ta tervisele ning veidi enam kui kuu pärast rahulepingu sõlmimist lõppes suure riigimehe maine teekond,“ lausus Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik. „Jaan Poska andis möödunud sajandi alguses suure panuse ka Tallinna linna arengusse. Ta oli aastatel 1905-1909 esimene eestlasest linnavolikogu esimees ning aastatel 1913-1917 oli ta ametis linnapeana,“ lisas Terik.

Loe edasi: TALLINNAS TÄHISTATAKSE JAAN POSKA 100. SURMA-AASTAPÄEVA

KUULA INTERVJUUD PROFESSOR PEEP TALVINGUGA KOROONAVIIRUSEST: KUI SA OLED TERVE JA TAHAD END MASKIGA KAITSTA, SIIS SEE ON ÜSNA MÕTTETU

Peep Talving: kätehügieen, köhaetikett ja mõistlik sotsiaalne isoleeritus on praegused võtmesõnad. Riskid võivad muutuda kiiresti. Kuula Regionaalhaigla Tervisepooltunni podcasti episoodi koroonaviirusest. Saates on külas Regionaalhaigla ülemarst-juhatuse liige dr Peep Talving.

Paljudel on puhkused planeeritud ja piletid ostetud ning nüüd ei teata, mida teha. Pärnu bussijaam. Foto Urmas Saard — Paljudel on puhkused planeeritud ja piletid ostetud ning nüüd ei teata, mida teha. Pärnu bussijaam. Foto: Urmas Saard

Hetkel saab meditsiinimaailmas enim tähelepanu kahtlemata koroonaviirus. Milliste sümptomite puhul peaks arsti poole pöörduma?

Koroonaviirus sarnaneb teiste hingamisteede nakkustega nagu gripp ja RSV (respiratoor-süntsütiaalsed) viirused. Koroonat eristab kõhulahtisus, mida pole varem hingamisteede infektsioonide puhul täheldatud. Kui vaadata Hiina avaldatud andmeid, siis 80% haigetest ei vaja intensiivravi ning neid võib isoleerida ka kodus. Juhul kui lisandub organipuudulikkus, valu rinnus, õhupuudus, kõhulahtisusest tekkiv vedelikupuudus, tuleb abi otsida haiglast. Üle Eesti on kokku lepitud, et koroonaviirusega tegelemise keskusteks saavad vajadusel Lääne-Tallinna Keskhaigla, Pärnu Haigla, Ida-Viru Keskhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum. Koroonakahtlusega haiged lähevad esmalt sinna. Kui näiteks Tallinnas on ka haiged, kes vajavad intensiivravi, juhitavat ventilatsiooni ja organipuudulikkuse ravi, siis on nad praegu Terviseameti poolt määratud tulema Regionaalhaiglasse. Need on algreeglid, mis võivad veel muutuda. Oluline on need vajalikuks hetkeks paika saada, et poleks halbu tundeid ja patsiendile antakse õige signaal.

Loe edasi: KUULA INTERVJUUD PROFESSOR PEEP TALVINGUGA KOROONAVIIRUSEST: KUI SA OLED TERVE JA TAHAD END MASKIGA KAITSTA, SIIS SEE ON ÜSNA MÕTTETU

TERMOKAAMERAD LENNUJAAMA JA SADAMASSE

Sotsiaalminister Tanel Kiik saatis täna valitsusliikmetele ettepanekud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. Sotsiaalministri juhitud töörühm tegi muuhulgas ettepanekud laiendada koroonaviiruse testimise regionaalset võimekust ning paigaldada lennujaama ja sadamasse termokaamerad riskipiirkonnast saabujate hulgas võimalike haigestunute tuvastamiseks.

Tallinna Vanasadam. Foto Urmas Saard — Tallinna Vanasadam. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Esmased koroonaviiruse tõkestamisega seonduvad lisakulud on termokaamerate, isikukaitsevahendite ja desinfitseerimisvahendite soetamine ning täiendav inimressurss.[/pullquote]„Tallinna Kiirabi ja Lääne-Tallinna keskhaigla kiire tegutsemine eile tuvastatud koroonaviiruse haigusjuhtumi lokaliseerimiseks näitas, et tervisesüsteemil on valmisolek viiruse edasise leviku tõkestamiseks. Samas peame olema valmis, et neid juhtumeid võib tulla veel,“ ütles töörühma juht, sotsiaalminister Tanel Kiik. „Eile kogunenud töörühm pidas vajalikuks tõsta veelgi kõigi pädevate asutuste valmisolekut ja võimekust ning tõhustada teavitustööd. Ühtlasi leiti, et kõikjal avalikes ruumides võiks luua täiendavaid võimalusi käte desinfitseerimiseks.“

Loe edasi: TERMOKAAMERAD LENNUJAAMA JA SADAMASSE

KÕRGHOONE MUSTAMÄELE

Tallinna linnavolikogu võttis eilsel istungil vastu detailplaneeringu, mille kohaselt kavandatakse Mustamäe Keskuse kõrvale 24-korruselist hoonet.

Sääse ja A. H. Tammsaare tee kinnistute ning lähiala detailplaneeringu on koostanud K-Projekt AS, planeeringuala suurus on 2,59 hektarit.

Detailplaneeringus on ette nähtud laiendada Mustamäe Keskust, et luua piirkonna elanikele täiendavalt võimalusi vaba aja sisustamiseks (kino, toitlustus, sportimisvõimalused, mängutoad ja ‑saalid jms). Samuti on leitud kehtivas detailplaneeringus A. H. Tammsaare tee äärde kavandatud kõrghoonele uus linnaehituslikult sobivam asukoht Sääse tänava ääres.

Linnavolikogu liikme Maksim Volkovi sõnul muudab detailplaneering kindlasti Mustamäe ilmet. „Pean kõige tähtsamaks, et ehituse käigus oleksid täidetud kõik parkimiskohtade ja teede infrastruktuuri korrastamise nõuded. Oluline on, et uute majade ehitamine ei kahjustaks Mustamäel juba elavate inimeste elukvaliteeti. Linnavalitsuse ülesanne on seda ära hoida ning kontrollida nende nõuete täitmist,“ lisas Volkov.

Loe edasi: KÕRGHOONE MUSTAMÄELE