Eesti

25 aastat Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonda

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna taasloomisest möödub 5. juunil veerandsada aastat. Täna tähistasid naiskodukaitsjad oma juubelit Eesti sõjameeste mälestuskirikus ja Tori rahvamajas.

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna taasloomise 25 aastapäeva tähistamine Eesti sõjameeste mälestuskirikus Foto Urmas Saard — Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna taasloomise 25. aastapäeva tähistamine Eesti sõjameeste mälestuskirikus Foto: Urmas Saard

[pullquote]Liiliarist, naiskodukaitse tunnusmärk, sümboliseerib puhtust, vaimsust, väärikust ja põhimõtteid, millest juhindudes panustatakse nii isamaaliste traditsioonide hoidmisse kui riigikaitsesse.[/pullquote]Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond asutati 1927. a 8. jõulukuu päeval, kuid nende vähem kui 13 aastat kestnud tegevus keelustati nõukogude okupatsiooni saabumisega 1940. a 27. juunil. Pärnumaa ringkond asutati uuesti 1993. a. Ringkonna lipp pühitseti ja õnnistati Pärnu Eliisabeti kirikus 2012. a 3. juunil. Ringkonnas on moodustatud kolm jaoskonda: Pärnu, Ülejõe, Saarde. Ringkonnal on 101 liiget: 94 tegev-, neli au- ja kolm toetajaliiget. Tegutsetakse kaheksal erialal, milleks on avalikud suhted, side ja staap, sport, kultuur, formeerimine, noortejuhtimine, toitlustus, meditsiin.

Esimene taasasutatud Pärnumaa ringkonna esinaine oli Tiina Aluste-Bärlin. Praegu täidab sama ülesannet Karmen Vesselov, kes igapäevaselt töötab Pajo trükikoja tegevjuhina.

Loe edasi: 25 aastat Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonda

Teeliste kirikud alustavad uut hooaega

Uut suvehooaega alustab Eesti Kirikute Nõukogu kultuuriturismi algatus “Teeliste kirikud”.

EEKBKL Pärnu Immaanueli baptistikoguduse palvemaja Foto Urmas Saard — EEKBKL Pärnu Immaanueli baptistikoguduse palvemaja. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Alates XIII sajandist on pühakojad olnud Eesti kultuuri lahutamatuks osaks[/pullquote]”Teeliste kirikud” eesmärk on tutvustada nii kohalikele reisihuvilistele kui Eestit külastavatele turistidele suveperioodil pikemalt avatud, kauneid ning paljuski unikaalseid Eesti sakraalhooneid: kirikuid, kabeleid, palvemaju ja kloostreid.

“Teeliste kirikud” trükiseid-reisijuhte jagatakse algatusega liitunud kirikutes ja kohalikes turismiinfokeskustes. Samuti saab infot kirikute kohta internetist.

Alates XIII sajandist on pühakojad olnud Eesti kultuuri lahutamatuks osaks, mis moodustavad väärtusliku osa meie kultuuri- ja kunstiajaloolisest pärandist. Sageli on linna, valla ja küla üheks paljudest vaatamisväärtustest selle keskel kõrguv pühakoda, mille aastasadu püsinud müürid hoiavad eneses olulisi kunstiväärtusi. Seepärast võib kirikuid õigusega pidada Eestimaa olulisteks turismisihtkohtadeks ja kohalikeks vaatamisväärsusteks.

Loe edasi: Teeliste kirikud alustavad uut hooaega

Y’s Men kahel päeval Bauskas

Bauskas toimunud Soome-Balti piirkonna Y’s Men liikmete kogunemine algas tavatute kogemustega, mis kestsid kahel päeval kuni ära sõiduni, aga õppepäevade kava oli Pärnu klubi poolt hästi ettevalmistatud, sisutihe ning tulemuslik. Kohtumine lõppes meeldejääva nelipüha jutluse ja kontsertelamusega Bauska baptistide palvemajas.

Soome-Balti piirkonna Y's Men klubide kohtumine Bauskas Foto Urmas Saard — Soome-Balti piirkonna Y’s Men klubide kohtumine Bauskas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Välistati võimalus jääda keeleliselt ja tutvusringkonniti omavahel ühte seltskonda.[/pullquote]Soome-Balti piirkonna Y’s Men klubide kohtumine, ettekannete kuulamine, kogemuste vahetamine ja ülesannete lahendamine leidis aset Bauska sajandite vanuse renoveeritud lossi konverentsisaalis 19. ja 20. mail. Et kõik üksikasjad olid täie põhjalikkusega juba aegsasti vastutustundlikult ettevalmistatud, sellest andis kohe esmapilgul märku erinevatest rahvustest ja asukohamaadest pärit inimeste paigutamine nummerdatud kohtadele. Üllatunud pilgud reetsid esialgset arusaamatust, aga juba õige pea saadi aru tegelikust vajadusest. Välistati võimalus jääda keeleliselt ja tutvusringkonniti omavahel ühte seltskonda. Selline korraldus lõi hea eelduse rahvusvaheliseks suhtluseks ja keelelise väljenduse paremaks harjutamiseks.

Loe edasi: Y’s Men kahel päeval Bauskas

Pärnu kesklinnas lehvivad Georgia lipud

Täna hommikul kella viie paiku heiskasid Pärnu Vaasa pargis restoran Kolhethi omanik Andri Arula ja peakokk Manana Keburia vaheldumisi kaks Eesti ning kaks Georgia lippu, millega tähistati Georgia Demokraatliku Vabariigi asutamist täpselt sada aastat tagasi.

Andri Arula ja Manana Keburia heiskavad Pärnu Vaasa pargis Georgia lipu Foto Pilleriin Järve — Andri Arula ja Manana Keburia heiskavad Pärnu Vaasa pargis Georgia lipu. Foto: Pilleriin Järve

[pullquote]Keburia avaldas täna hommikul siirast tänu Andri Arulale, keda võiks kujundlikult nimetada Pärnus ka Georgia aukonsuliks.[/pullquote]Arula sõnul sündis mõte mõni kuu tagasi. Ta pöördus peagi Eestist lahkuva Gruusia suursaadiku Tea Akhvlediani poole palvega, et Pärnu saaks tänaseks päevaks kaks Georgia mastilippu. Suursaadik oli Arula algatusest väga liigutatud ja kinkiski kaks lippu.

Seitsmendat aastat Eestis elav Keburia saabus Pärnusse Tbilisist, aga tema sünnikodu asub Suhumis. Mäletatavasti kuulutas Georgia parlament 2008. a augustis Abhaasia Venemaa poolt okupeeritud alaks. Ka täna 100 aastat tagasi välja kuulutatud Georgia Demokraatliku Vabariigiga toimis Venemaa autult ja sellepärast püsis vapper rahvas toona iseseisva riigina kõigest 1921. aasta 25. veebruarini, mil Punaarmee tolle mitmeti rikka maa okupeeris.

Loe edasi: Pärnu kesklinnas lehvivad Georgia lipud

Rahvusvaheline muuseumiöö Bauskas

Kõrgemal künkapealsel asuvat Bauska lossi piiravad kahelt küljelt Mūsa ja Mēmele jõed, mis iidsest rajatisest möödudes ühinevad Lielupe jõeks. Jõgede ühinemise paiga lähedusest alustasidki rahvusvahelise muuseumi öö saabudes väikesteks seltskondadeks jagunenud inimgrupid orienteerumist Bauska linnas.

Rahvusvaheline muuseumiöö Bauska lossis Foto Urmas Saard — Rahvusvaheline muuseumiöö Bauska lossis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kesklinnas palusime juhuslikel möödujatel ennast pildistada[/pullquote]Tegemist oli Soome-Balti piirkonna Y’s Men õppepäevadel osalenud veerandsaja inimesega, kelle kahepäevane Bauskas viibine kattus juhuslikult 19. mail aset leidnud muuseumiööga. Igas tillukeses rahvusvahelises seltskonnas pidi olema vähemalt üks lätlane, kes orienteeruks lätikeelses keskkonnas teistest paremini. Meie läksime teele neljakesi: kaks läti naist, üks meessoost leedukas ja teine samast soost eestlane. Anna Ziemele ja Velta Benjava tulid Läti väikelinnast Livanist, Kestutis Dringelis Leedu linnast Vievisest ja mina Sindist. Kõigis kohustuslikes peatuskohtades pidi kogu seltskond jääma ühele fotole, mis tagas võimaluse osaleda hiljem auhinnaloosis.

Bauska lossi kahe osa vahel puudub arhitektuuriline sarnasus. Vanem osa ehitati Liivi ordu poolt 15. sajandi keskpaigas, aga sellest on nüüdseks säilinud üksnes punastest tellistest ja raudkividest lagunevad müürid. Kuramaa hertsogi Kettleri jaoks ehitatud residents valmis 16. sajandi lõpus ja on tänaseks eeskujulikult taastatud. Kolmandal korrusel asuvad hubased võõrastetoad, mis võimaldas esimest korda elus veeta kogu muuseumiöö muuseumis.

Loe edasi: Rahvusvaheline muuseumiöö Bauskas

Huvitavamad leiud Hirve linnuvaatlustornis

Möödunud laupäeval, 12. mail toimunud Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatud tornide linnuvaatluses osales ka Sindi gümnaasiumi 5. klassi õpilane Joosep Ailiste, kes uudistas Pärnus Hirve linnuvaatlustornis.

Pildil hiilib Joosep Ailiste rabas kobrast Foto Helen Parmen — Pildil hiilib Joosep Ailiste rabas kobrast. Foto: Helen Parmen

[pullquote]See oli hinnatud arvukus, neid oli tõesti palju[/pullquote]„Huvitavamad leiud olid änn, kes jäi sedapuhku täpsemalt määramata, 8500 merivarti, soo-loorkull, kaks kuldhänilast ja karmiinleevike, kes oli alles siia saabunud,“ rääkis noor linnuvaatleja.

8500 merivarti? Kuidas sellist hulka päevaga loetletakse? Tundub kosmiline hulk? „Ma ei tea, Lelov määras. Tal vist kogemust ka. See oli hinnatud arvukus, neid oli tõesti palju,“ vastas Ailiste.

Ornitoloog Eedi Lelovi juhendamisel viibis vaatluspäeval Hirve tornis 11 lindude huvilist. Tavaliselt on Ailiste suureks hobiks lindude luuramine ja pildistamine. „Sedakorda ma ei pildistanud, keskendusin binokliga lindude vaatlemisele.“

Loe edasi: Huvitavamad leiud Hirve linnuvaatlustornis

Marutaudivaktsiini külvamine Venemaaga piirnevatel aladel

Esmaspäeval, 14. mail alustab Veterinaar- ja Toiduamet rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist Eesti kagu- ja kirdepiiri aladel. Vaktsineerimine kestab orienteeruvalt 20. maini. Vaktsineerimine toimub 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest.

Metsloomade marutaudivaktsiini külvatakse õhust väikelennukitega Foto Urmas Saard — Metsloomade marutaudivaktsiini külvatakse õhust väikelennukitega. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga.[/pullquote]Vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötasid külvatakse õhust väikelennukitega ning vaktsiine ei külvata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Piisava nähtavuse tagamiseks lendavad väikelennukid madalalt.

“Eesti on juba viis aastat ametlikult marutaudivaba riik. Kuna aga meie kõrval asub riik, kus marutaud on nii kodu- kui metsloomade hulgas laialt levinud, siis on Eesti jätkuvalt marutaudist ohustatud,” selgitas Veterinaar- ja Toiduameti metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuht Enel Niin.

Loe edasi: Marutaudivaktsiini külvamine Venemaaga piirnevatel aladel

Muuseumiöö pakub palju põnevust

Järgmise nädala laupäeval, 19. mail toimuval üleriigilisel Muuseumiööl avavad rohkem kui 200 paika oma uksed viieks tunniks ja täiesti tasuta. Lisaks muuseumitele on avatud kümned arhiivid, galeriid, mõisad ja kirikud – ent sel aastal on plaanis ka mitmeid linnaekskursioone, mis kutsuvad avastama kultuuripärandit, millest muidu iga päev mööda kõnnime.

Seljametsa muuseum Foto Urmas Saard — Pärnumaal Seljametsa muuseumis on 19. mail avatud püsinäitus, ekskursioonid igal täistunnil, töötoad, lastele kino, kell 19.00 esinevad Kukerpillid; muuseumi esisel platsil Seljametsa kevadlaat kell 10.00 kuni15.00. Foto: Urmas Saard

Tallinnas viivad Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilasgiidid huvilisi uurima Tallinna vanalinna – kavas on kaks erinevat marsruuti, Toompea ja all-linn. Tartus otsitakse Kutsehariduskeskuse Turismiosakonna giidiõpilaste juhendamisel linna mittekohti ja kõnnitakse laulupeo jälgedes.

Pärnus viivad giidid algusega kell 23 toimuvale hilisõhtusele tuurile, aga Valgamaal eelneb öö põhiprogrammile Valga Muuseumi bussituur, mille käigus külastatakse Valgamaa mõisaid, millest osa on aktiivselt kasutusel ning mõned ehk juba unustuse hõlma vajumas. Tartus sõidab, nagu eelmiselgi aastal, Rahvusarhiivi (Noora) ja Eesti Rahva Muuseumi vahel terve õhtu jooksul eribuss, mis võimaldab hõlpsalt erinevate paikade vahel liikuda. Lisaks toimub osalevates muuseumides kümneid eriekskursioone, peoteemalisi töötubasid, kontserte, etendusi, mälumänge ja muud.

Loe edasi: Muuseumiöö pakub palju põnevust

Folk pand käümä – reedel algab Moostes suur folgipidu

Rahvamuusikud sõidavad Moostesse, kus reedel algab Eesti rahvamuusikatöötluste festival Mooste Elohelü. Ilmataat lubab folgisuve alguseks 22 soojakraadi.

Mooste Elohelü festivali žürii eesotsas on patroon Ingrid Rüütel Foto Urmas Saard — Mooste Elohelü festivali žürii eesotsas on patroon Ingrid Rüütel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Lisaks žüriile, mis koosneb professionaalsetest muusikutest ning folkloristidest, valib ka publik oma lemmiku[/pullquote]Tänavusel festivalil on uhke võistluskontserdi ja päevaprogrammi täiendusena oodata parajat plaadiesitluste sadu: uudisloomingut tutvustavad Puuluup ja MandoTrio ning Svjata Vatra valis Mooste mõisa paigaks, kus esmakordselt Eestis oma uusi lugusid mängida. “Just öösel maabusime kuumast Pariisist. Meie uus plaat võeti väga hästi vastu ja sama hooga ka Eestis,” lubab Svata Vatra.

Folgipeost on haaratud kogu Mooste: tipptasemel heli- ja valgustehnikaga Folgikoda, Veskiteatri kaks lava, Mooste Rahvamuusikakool, Viinavabrik ja Leelo-torniks saanud omaaegne silotorn. Festival avatakse tantsusammude ja pilliviiside saatel 11. mail kell 18.

Loe edasi: Folk pand käümä – reedel algab Moostes suur folgipidu

Erakorraline palve – 17-aastane tüdruk vajab annetajate toel elupäästvat kallihinnalist ravimit

Haruldase verehaigusega tüdruk vajab tavapärase elu jätkamiseks kallihinnalist ravimit, mis ei kuulu Eesti Haigekassa kompenseeritavate ravimite nimekirja. Laps vajab ravimit elukestvalt ning seni kuni selgub rahastamise lahendus, toetab heade annetajate abil ajutiselt tüdruku ravi TÜ Kliinikumi Lastefond.

Foto SA TÜ Kliinikumi Lastefondi FB lehelt

[pullquote]Pooleteise kuu jooksul vajab tüdruk 3 doosi, mille kogumaksumus on 49 680 eurot.[/pullquote]17-aastasel tüdrukul diagnoositi 2011. aasta sügisel idiopaatiline aplastiline aneemia, mis on haigus, mille puhul toodab luuüdi liiga vähe erinevat tüüpi vererakke. Vereanalüüsidest selgus, et lapsel oli madal nii trombotsüütide, hemoglobiini kui ka leukotsüütide tase. Immuunsupressiivse raviga haigus stabiliseerus.

Kolm aastat hiljem avastati lapsel aga lisaks paroksüsmaalne öine hemoglobinuuria, mille puhul punavererakud ehk erütrotsüüdid lõhustuvad ja tekib hemolüüs.

Loe edasi: Erakorraline palve – 17-aastane tüdruk vajab annetajate toel elupäästvat kallihinnalist ravimit

286 talu kutsuvad 22. juulil huvilisi külla

Tänahommikuse seisuga oli end avatud talude päevale kirja pannud 286 talu, mis on kuue võrra rohkem kui eelmisel aastal. Lausa 85 talu osaleb üritusel esmakordselt.

Tamme talu Pärnumaal Foto Urmas Saard — Tamme talu Pärnumaal. Foto: Urmas Saard

“Meil on väga vedanud, et nii paljud talud on valmis end näitama. Registreerunute seas on palju uusi tulijaid, seega on külastajatel veel rohkem võimalusi seda toredat päeva sisustada,” rõõmustas avatud talude päeva projektijuht Kertu Kärk.

“Samas tahame rõhutada, et kui keegi end tänaseks kirja panna ei jõudnud, siis pole kõik veel kadunud. Ootame endiselt ka hiliseid liitujaid − andke endast palun meili teel teada ja korraldame teie osalemise,” lisas Kertu Kärk.

“Kõik registreerunud talud on ääretult põnevad. See teeb suvel külastajate jaoks valiku päris keeruliseks − mida võtta ja mida jätta. Lausa kurb, kui aastas on vaid üks päev, kui seda kõike näha ja kogeda saab,” sõnas Reve Lambur, kes koordineerib suhtlust osalevate taludega.

Osalevate taludega saab tutvuda avatud talude päeva lehel.

Loe edasi: 286 talu kutsuvad 22. juulil huvilisi külla

Tornide linnuvaatluspäeval selgub tänavune linnurikkaim vaatlustorn

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnuhuvilisi laupäeval, 12. mail tornide linnuvaatluspäevale, millega tähistame maailma rändlindude päeva. Üle Eesti ootavad huvilisi vaatlustornides kogenud linnutundjad, et üheskoos rändavaid ja pesitsevaid linde vaadelda ja määrata.

Pärnus Hirve linnuvaatlustornis (Raekülas) juhendab linnuhuvilisi kell 9 00 kuni 11 00 Eedi Lelov Foto Urmas Saard — Pärnus Hirve linnuvaatlustornis (Raekülas) juhendab linnuhuvilisi kell 9.00 kuni 11.00 Eedi Lelov. Foto: Urmas Saard

See on hea võimalus, et parandada oma linnutundmisoskust ja veeta hommik kevadises linnumelus! Ühtlasi selgub tänavune liigirikkaim vaatlustorn.

Juhendajatega tornide asukohad ja külastusajad leiab kaardilt EOÜ veebilehel. Tornide külastamiseks end eelnevalt registreerima ei pea.

Hetkeseisuga ootavad juhendajad linnuhuvilisi järgmistes kohtades:

– Haapsalus linnutorn Tagalahe ääres (kell 7.00-9.00)
– Lääne-Virumaal Vergi sadamahoone terrass (kell 6.00-13.00)
– Pärnumaal Kabli linnujaama vaatlustorn (kell 5.00-13.00)
– Pärnus Hirve linnuvaatlustorn (kell 9.00-11.00)
– Tallinnas Paljassaare roostikutorn (kell 6.00-12.00)
– Tartumaal Raigastvere ja Ilmatsalu vaatlustornid (mõlemad kell 5.00-13.00)
– Tartus Toomkiriku torn (kell 8.00-10.00)
– Valgamaal Tellingumäe vaatlustorn (kell 7.00-10.00)
– Viljandimaal Õisu vaatlustorn (kell 6.00-10.00)
– Võrumaal Lüübnitsa vaatlustorn (kell 6.00-12.00)

Loe edasi: Tornide linnuvaatluspäeval selgub tänavune linnurikkaim vaatlustorn

Eurovisiooni esimene poolfinaal

Sel aastal on toimumas juba 63 Eurovisiooni lauluvõistlus Lissabonis. Portugal sai lauluvõistluse korraldamisõiguse tänu Salvador Sobrali võidule eelmisel aastal Kiievis looga “Amar Pelos Dois”. Võit Eurovisioonil oli esmakordne Portugali jaoks.

Täna õhtul kell 22 leiab aset esimene poolfinaal, kus saame kaasa elada ka meie esindajale Elina Nechayevale, kes astub lavale esimeses poolfinaalis üheksandana. Eurovisiooni ametliku ennustustabeli järgi on ”La forza” paigutatud neljandale kohale, aga milleski ei saa enne kindel olla, kui kõikide maade esindajad on lavale astunud. Elina sõnul on kõik lõpuni viimistletud ja poolfinaaliks valmis. Meedias ja Eurovisiooni fännide hulgas on eestlanna menu olnud täiesti erakordne.

Aastaid tagasi panime me maailma suurima lauluvõistluse kinni, kuid kas selle aasta võit saab tõeks või mitte, otsustad sina. Betsafe’i Eesti spordiennustus veebileht on teinud eksklusiivse pakkumise uutele liitujatele ja „La Forza“ võidule välja pannud uskumatult suure koefitsiendi koguni 100,00, mis tähendab, et kui eestlanna peaks võitma, siis korrutatakse panus 100ga, tavakasutajatele on võidukoefitsient 12,00.

Lisaks menule arvestavad analüütikud koefitsientide arvutamisel ka muusikakriitikute arvamusi, riigi edu eelnevatel Eurovisioonidel ja hääletamise ajalugu. Loe edasi: Eurovisiooni esimene poolfinaal

Tarmo Tamm: pole kunagi varem nõnda maitsvat umbrohtu söönud

Männimetsa ja liivaranna veerel laiuva Tahkuranna golfikeskuse restoranis Eagle avatud Pärnumaa maitsete aasta algas raba- ja rannarahva õhtusöögiga, mis võimaldas maitsta ning hinnata väga põnevaid just sellele maakonnale omaseid kohapeal kasvatatud roogasid.

Maaeluminister Tarmo Tamm on andnud poolteisemeetrise kahvli terveks aastaks tarvitada Pärnumaa maitsete aasta 13-liikmelisele naiskonnale ja nende juhile Kadi Elmestele Foto Urmas Saard — Maaeluminister Tarmo Tamm on andnud poolteisemeetrise kahvli terveks aastaks tarvitada Pärnumaa maitsete aasta 13-liikmelisele naiskonnale ja nende juhile Kadi Elmestele. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Hea toit valmib lihtsast, puhtast ja tervislikust toormest[/pullquote]Samal ajal kui Pärnumaa maitsete aasta projektijuht Kadi Elmeste tegi oma toimekate toimkonna inimestega restorani teisel korrusel veel viimaseid ettevalmistusi enne külaliste saabumist, jalutas Kihnu seelikut kandev Jana Ruubel korvikesega ringi ja kostitas vilkaid tegutsejaid maitsvate pirukatega. Jana on 2014. aastal ilmunud raamatu „Armastusega Kihnust, uut ja vana saareköögist“ autor. Suuremaa rahvale on ammust aega teada-tuntud Kihnu sai, leib, räimerullid ja lihapirukad. Kihnu naine usub, et hea toit valmib lihtsast, puhtast ja tervislikust toormest.

Tublisti enam kui sajale kutsutud külalisele oli 4. maile kavandatud viie tunni pikkune maitseelamuste õhtu mitte üksnes meeldiv ajaviide vaid ka rohkete teadmiste ammutamise õppepäev. Saabujad maitsesid Eesti peakokkade ühenduse presidendi Rudolf Visnapuu serveeritud roogasid. Paljud oma valdkondade asjatundjad andsid häid selgitusi ja külastajad omapoolseid hinnanguid.

Loe edasi: Tarmo Tamm: pole kunagi varem nõnda maitsvat umbrohtu söönud

Teeme Ära talgupäeval osales vähemalt 51 104 inimest

Tänavune talgupäev läks väga hästi korda: kokku korraldati 2162 talgut, millel osales 3,9% eestimaalastest. Teeme Ära meeskond teeb tänukummarduse neile tuhandetele talgujuhtidele ja talgulistele, kelle kaasabil sai 100. sünnipäeva tähistav Eesti täna tuhandeid kordi paremaks paigaks!

Talgupäeva staapi laekunud emotsioone ja toredamaid talguleide võib lugeda aadressilt www.teemeara.ee/otse.

[pullquote]Väljaspool Eestit korraldati kolm talgut: Kanadas, Prantsusmaal ja Horvaatias.[/pullquote]”Igaüks, kes vähegi soovis, sai koos teiste talgulistega teha oma kingituse Eestile. Inimeste vabatahtlik panustamine kogukonna ja kodukandi hüvanguks on sõnulseletamatult suur asi, mida kõik ei oska ehk väärtustada,” rääkis Teeme Ära eestvedaja Tarmo Tüür. “Talgupäeval muutub kogukondade aktiivsus igal kevadel üha nähtavamaks ning see on kõnekas märk meie ühiskonna sidususest ja tugevusest,” lisas ta. Loe edasi: Teeme Ära talgupäeval osales vähemalt 51 104 inimest

Pärnus kohtusid Soome ja Eesti endiste omavalitsuste juhid

Reede pärastlõunal kohtusid Pärnu raekojas endised Sindi linnapead Liina Maaste ning Marko Šorin kunagise sõpruslinna Anjalankoski esindaja Hannele Viljakaineniga.

Liina Maaste ja Hannele Viljakaineniga Pärnu linnavolikogu saalis Foto Marko Šorin — Liina Maaste ja Hannele Viljakaineniga Pärnu linnavolikogu saalis. Foto: Marko Šorin

[pullquote]Ametlik sõpruslinnade kontakt katkes 2009. a[/pullquote]Viljakainen ja Maaste tunnevad üksteist ajast, kui kahe naaberriigi linnad alustasid sõprussidemete arendamist peale Sindi linna omavalitsuse staatuse tagasi saamist. Omavalitsuslikud õigused taastusid Sindile 1991. a, just ajal kui linnakese peamine tööandja Sindi tekstiilivabrik jäi eriti raskesse majandusolukorda.

Sõpruslinn Soomest pakkus praktilist abi riiete ja kuivainete näol ning tollane volikogu esimees Hannele Viljakainen, tema abikaasa Juha Viljakainen ning Anjalankoski kirikukogudus sõitsid väikebussidega pidevalt Sindi vahet. Nii arenesid sõprussuhted üsna tugevateks ning on ajas püsinud isikute vahel vaatamata Soomes juba varem ja nüüd Eestiski läbiviidud haldusreformile. Samuti jätkub koostöö Sindi luteri koguduse ja Anjalankoski koguduse vahel.

Loe edasi: Pärnus kohtusid Soome ja Eesti endiste omavalitsuste juhid

Juubelihõngulisel Teeme Ära talgupäeval osaleb kümneid tuhandeid

Kõikjal üle Eesti peetakse täna Teeme Ära talgupäeva, kuhu kõik eestimaalased on oodatud osalema. Varahommikune registreerumise seis ennustab taas rohket osavõttu – kavas on üle 2100 talgu vähemalt 40 000 osalejaga. Juubelihõngulisest talgupäevast võtavad osa ka Vabariigi President Kersti Kaljulaid ning Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas.

Talgutele nii linnas kui ka maal oodatakse kõiki inimesi, sealhulgas neid, kes jätsid otsustamise viimasele hetkele – abikäsi läheb vaja igal pool. Ilmateenistus lubab tänaseks väga mõnusat talguilma, mis sobib ühtlasi hästi Eesti värvimiseks kihelkonnavärvidesse. Vahetuid emotsioone otse talgupaikadest saab jälgida talguveebist aadressil www.teemeara.ee/otse (alates kl 10).

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür ütles, et talgupäev tuleb tänavu juubelihõnguline. “Kümne aasta eest toimus esimene suur kodanikualgatus “Teeme ära!” egiidi all, mis andis vabatahtlikule tegevusele Eestis seninägematud mõõtmed. Tänavu, mil Eesti riik tähistab 100. sünnipäeva, teevad kümned tuhanded eestimaalased talgupäeval ühiselt tuhandeid talgutegusid, mis on hindamatu väärtusega kingitus kogu Eestimaale,” rääkis Tüür.

Loe edasi: Juubelihõngulisel Teeme Ära talgupäeval osaleb kümneid tuhandeid

Valitsuses vahetusid kaks ministrit

Vabariigi Presidendi Kantselei teatel vabastas Kersti Kaljulaid täna peaminister Jüri Ratase ettepanekul ametist tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski ning riigihaldusministri Jaak Aabi. Uuteks ministriteks nimetas riigipea Riina Sikkuti ja Janek Mäggi.

Janek Mäggi Foto Urmas Saard — Janek Mäggi. Foto: Urmas Saard

„Eesti poliitika vajab häid spetsialiste ja oma ala tundvaid võimekaid inimesi ning soovin uuele töö- ja terviseministrile edu tema ametis,” ütles riigipea Kadriorus Riina Sikkutit ametisse nimetades.

Janek Mäggit riigihalduse ministriks nimetades rõhutas riigipea, et tema hinnangul ei ole valitsuse liikme ja huviärist kasusaaja rollid ühildatavad. „Poliitiline mõjutustegevus ja üleminek sealt poliitikasse ja ka tagasi ei ole Eesti õigusruumis veel reguleeritud. Aga see ei tähenda, et see oleks vaid formaalne küsimus. See on riigivalitsemise aususe, avatuse ja läbipaistvuse küsimus. Ka hr Mäggi lubas, et pärast ministriameti lõppu ta poliitilise lobbyga teatud perioodi jooksul ei tegele,” ütles president Kaljulaid ning avaldas lootust, et värske minister leiab sellele probleemile ka kiire, selge ja arusaadava lahenduse.

Lisaks tõi riigipea välja, et teda isiklikult häirib tõsiselt hr. Mäggi üleolev suhtumine koduvägivalla vastasesse võitlusesse. „Kuid need väljaütlemised ei ole ohuks meie põhiseaduslikule korrale, mistõttu nimetan mõlemad ministrid täna ametisse,” ütles president Kaljulaid.

Avatud kalasadamate päeva külastas 25 000 kalasõpra

Täna, 28. aprillil toimunud teisel üle-eestilisel avatud kalasadamate päeval osalesid kümned tuhanded huvilised ja sadamatesse tehti esialgsetel andmetel ligi 25 000 külastust.

Avatud kalasadamate päeval Pärnus Japsi kalasadamas

“Esialgsetel andmetel tehti 23 sadamasse kokku ligi 25 000 külastust, ütles kalasadamate päeva üks eestvedajatest Toomas Armulik. Rekordiline arv külastajaid oli Pärnus Japsi kail, kuhu tehti umbes 5000 külastust ja Harjumaal asuvas Leppneeme sadamas käis üle 1800 kalahuvilise. Samuti käidi rohkelt ka Varnja ja Tallinna Kalasadamas, kuna lisaks kalasadamate päevale toimus Varnja laat ja Tallinna kalafestival.”

“Eesti kalurid väärivad tunnustust, sest just tänu neile on meil võimalus süüa värsket kodumaist kala,” ütles tervituskõne pidanud maaeluminister Tarmo Tamm. “Eesti rannikujoon ja siseveekogud on ääristatud tiheda kalasadamate võrgustikuga, kus tehakse rasket, aga tänuväärset tööd.”

“Avatud kalasadamate päeval saame näidata Eesti inimestele kalasadamate igapäevaelu ja seda, kuidas kala meie toidulauale jõuab.” Maaeluministri sõnul saab igaüks kalurite toeks palju ära teha. “Loodan, et avatud kalasadamate päeva külastajad ja ka teised Eesti elanikud leiavad kalurid, kellelt otse värsket ja kodumaist kala osta,” lisas Tamm.

Loe edasi: Avatud kalasadamate päeva külastas 25 000 kalasõpra

Folk pand käümä – Elohelü Folgilahvka

4. ja 5. mail vurab Lõuna-Eestis üks isemoodi lahvkabuss: Mooste Elohelü Folgilahvka, kus nii ööl kui päeval rahvamuusikat mängitakse. 24 tunni jooksul ei katke pillimäng hetkekski, kutsudes nädal hiljem toimuvale folgipeole Mooste Elohelü. Folgilahvka kuulub Euroopa Kultuuripärandiaasta programmi.

[pullquote]1942. aastal valminud Saurer on omal ajal sõitnud Viljandi ja Tartu vahel[/pullquote]”Ootame kõiki peatustesse bussi vastu võtma, uunikumlahvkat lähemalt uudistama ja muidugi võib kodust pilli ühes võtta ning meiega kaasa mängida,” tutvustab programmijuht Kadri Laube ettevõtmist. “Mõtlesime, miks peaks lahvkabussid vaid söögipoolist pakkuma? Meie pakume hoopis muusikat ja maksevahendiks sobib suurepäraselt “aitäh!”.”

Elohelü Folgilahvkale lükkavad hoogu üle saja kohaliku muusiku, kes istuvad erinevatest paikadest bussi ja sõidavad kaasa või tervitavad peatuspaikades.

“Saab kuulda lõõtsasid ja kandleid, torupille ja koorilaulu,” lubab Laube. “Kohtab tuntud muusikuid ja rahvapillipisikuga lapsi, kes soovisid mängida kasvõi öösel: näiteks Wana Wõromaa Wunkorkestri on und trotsides rivistunud Nopri Talumeierei juures kell pool kolm.”

Loe edasi: Folk pand käümä – Elohelü Folgilahvka

Pärnus Japsi kalasadamate päeval näeb Koržetsit ja Sõpruse Puiesteed

Sel laupäeval, 28. aprillil toimub Pärnus Japsi kail avatud kalasadamate päeva esindusüritus. Kokku osaleb avatud kalasadamate päeval 23 sadamat üle Eesti.

Japsi kalasadam Pärnus Foto Urmas Saard — Japsi kalasadam Pärnus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]üles astub Kolme Põrsakese teadusteater[/pullquote]Perepäev algab kell 8 hommikul, mil saab osta värsket kala otse kaluritelt. Kell 10 esineb ansambel Sõpruse Puiestee ja kell 11 tervitab külastajaid maaeluminister Tarmo Tamm. Kalakokad Vladislav Koržets ja Hanno Kask valmistavad päeva jooksul mitmesuguseid kalatoite ning juhivad kala fileerimise õpituba.

Kogu päeva jooksul, kella 8-14 saavad lapsed osaleda Jarko Jaadla õngeõppes ja Jüri Tensoni kalanduse õpitubades. Kohal on kalateadlane Henn Ojaveer ning üles astub Kolme Põrsakese teadusteater.

“Eesti elanikel on vedanud, sest meie kalurid pakuvad neile värsket ja kvaliteetset kala nii Läänemerest kui ka siseveekogudest,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. “Avatud kalasadamate päev on hea võimalus uudistada sadamates ja näha, kuidas seal elu käib, teha juttu kaluritega, osta nendelt äsja püütud värsket kala ning veeta koos pere ja sõpradega üks meeleolukas päev.”

Loe edasi: Pärnus Japsi kalasadamate päeval näeb Koržetsit ja Sõpruse Puiesteed

Teeme Ära talgupäevaks on kirjas juba üle 12 000 osaleja

Teeme Ära talgupäeva kodulehele on praeguseks kirja pandud juba üle 1500 talgu, mille hulgast saab igaüks valida osalemiseks endale sobiva talgupaiga.

Liivi pirukas, mille valmistas tänavuse Teeme Ära talgukevade väljakuulutamise sündmuseks Ljudmila Ruukel Soomaalt

Kuigi talguliste registreerumine kogub alles hoogu, on üle 12 000 inimese end juba kirja pannud. Talgupäeva meeskond kutsub kõiki eestimaalasi ennast osalejana registreerima aadressil www.teemeara.ee, et 5. mail peetaval ühisel talgupäeval teha oma kingitus Eestile. Talgujuhte innustame tänavu pakkuma põnevaid talgutoite eri rahvusköökidest, talgulaua katmise hõlbustamiseks saavad soovijad 25-eurose kinkekaardi.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür ütles, et tänavuse talgupäeva fookusteemad on hästi vastu võetud. “Esmane tagasiside näitab, et üleskutse kaunistada Eesti oma kodukihelkonna värvidega ning rikastada talgulauda põnevate maitsetega erinevatest rahvusköökidest kõnetab inimesi kõikjal,” rääkis Tüür. “Praeguseks registreeritud talgud ning kirja pandud erilised retseptid väljendavad üht sügavat tõdemust – enamik eestimaalasi on südames erakordselt hoolivad oma kaaslaste ja elukeskkonna suhtes. Me kõik võiksime rohkem teadvustada, milline õnn on elada koos selliste inimestega ja nii rikka ning mitmekülgse kultuuripärandiga riigis.”

Loe edasi: Teeme Ära talgupäevaks on kirjas juba üle 12 000 osaleja

Eesti kalatoodetele avanes Montenegro turg

Veterinaar- ja Toiduamet kooskõlastas Montenegro toiduohutuse-, veterinaar- ja fütosanitaaradministratsiooniga ekspordisertifikaadi, mille tulemusena saavad Eesti ettevõtjad eksportida Eesti kalatooteid Montenegrosse.

Alates eilsest võib Montenegrosse eksportida kõigi Eestis tegevusluba omavate kalakäitlemisettevõtete toodangut, kui on olemas vastav sertifikaat, mida väljastatakse VTA maakondlikes veterinaarkeskustes.

2017. aasta jooksul avas Veterinaar- ja Toiduamet uued turud piimatoodete ekspordiks Eestist Türki, Peruusse, Ukrainasse, Lõuna-Koreasse, Jaapanisse ja Lõuna-Aafrika Vabariiki.

Hetkeseisuga saab Eestist eksportida piimatooteid 45 Euroopa Liidu välisesse riiki, kalatooteid 32 Euroopa Liidu välisesse riiki ning liha- ja lihatooteid kaheksasse Euroopa Liidu välisesse riiki.

Illustratiivne pilt. Foto: Urmas Saard →

Martin Altraja
Veterinaar- ja Toiduameti pressiesindaja

Suur kevadine konnade ränne ja konnatalgud

Soojemad ilmad äratasid kahepaiksed, kes on asunud massiliselt oma sigimispaikadesse rändama. Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsub konnasid ohutult üle tee abistama sinna, kus rändeteed ristuvad sõiduteedega. Eriti tähelepanelik tasub autojuhtidel olla hilisõhtustel tundidel, kui ränne on massiline ning vabatahtlikud kahepaikseid abistamas.

Konn kivil Foto Urmas Saard — Konn kivil. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vabatahtlike abiga on hukkumisest päästetud aastate jooksul ca 82 000 kahepaikset.[/pullquote]Teelõike, kus liikluse tõttu hukkub sadu ja tuhandeid konni, on palju just linnade lähedal. Suurem liikluskoormus on pannud löögi alla kahepaiksete populatsioonid just tihedama inimasustusega paikades. “Kuna oleme vabatahtlike abiga konni abistamas juba seitsmendat aastat, on väga selgelt välja tulnud, et linnades ja nende lähedal on kahepaiksete asurkonnad suuremas kadumisohus ja seetõttu vajavad meie abi olulistel hetkedel, nagu seda on sigimispaikadesse ränne, ” ütles “Konnad teel(t)” aktsiooni eestvedaja Kristiina Kübarsepp. “Linnades ja nende lähedal on aga ka vabatahtlikel lihtsam konnatalgutel kaasa lüüa. Näiteks on Tartus Ihastes ja Tallinnas Astangul igal aastal konnatalgutel tuhandeid kahepaikseid abistanud tublid vabatahtlikud, kes oma kodukandis selle liigi säilimise eest on hea seisnud,” kiitis Kübarsepp aastast aastasse kaasa löönud vabatahtlikke.

Loe edasi: Suur kevadine konnade ränne ja konnatalgud

Parima toiduaine konkursil saavad sõna tarbijad

Eesti Parima Toiduaine konkursil käivitus rahvahääletus, kus otsustatakse, milline toode 47 toiduaine seast pälvib Rahva Lemmiku tiitli.

[pullquote]Hääletus läheb lukku 20. aprillil kell 12.00 ning siis kuulutame ka kohe välja tänavuse tiitlivõitja[/pullquote]Eesti Parima Toiduaine konkursi Facebook-lehel astuvad Rahva Lemmiku tiitli nimel võistlustulle tooted, mis on juba pälvinud oma kategooria hõbemärgi, aga ka piirkondlikul konkursil ja kuldmärkide kandidaatide seas silma paistnud tooted ning teised toiduained, mida konkursi hindamiskomisjon on kõrgete punktidega pärjanud.

“Rahva Lemmiku tiitel on toidutootjate silmis sama ihaldusväärne kui ekspertkomisjoni hinnangu põhjal antud tunnustus. Sest lõppude lõpuks on ikkagi tarbijad need, kes otsustavad, millised tooted on edukad ning püsivad poelettidel aastaid või isegi aastakümneid,” kinnitas Potisepp.

Loe edasi: Parima toiduaine konkursil saavad sõna tarbijad