Briti “pop-up saatkonnad” Eestis

Paide kuuenda Arvamusfestivali esimesel päeval avas Suurbritannia Ühendatud Kuningriigi Suursaatkond Eestis nn “pop-up saatkonna“ linna keskväljakul, kus oli püsti pandud Briti sümboolikaga tähistatud telk, vestluskaaslasteks asesaadik Alison Beckett ja paar sõjaväelast.

Alison Beckett (keskel), Briti saatkonna asesaadik Foto Urmas Saard
Alison Beckett (keskel), Briti saatkonna asesaadik. Foto: Urmas Saard

[pullquote]järgmised „pop-up saatkonnad” toimuvad saartel[/pullquote]Tänavu korraldab Briti saatkond üle Eesti ürituste sarja, millega tähistatakse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ning Eesti ja Suurbritannia vahelise sõpruse 100. aastapäeva.

Briti saatkonna pressiesindaja Julia Amor meenutas, et käesoleva aasta 10. jaanuaril kuulutas suursaadik Eestis Theresa Bubbear välja läbi aasta vältava ürituste sarja, mis peab jõudma kõigisse Eesti maakondadesse. Selle raames korraldatakse virtuaalnäitust Briti Kuningliku Mereväe toetusest Eesti Vabadussõjas, aga kuulutatati välja ka koolilastele mõeldud konkurss, mille auhindadeks on kutsed tänavusele kuninganna sünnipäevapeole. „Me näitame valikut laste töödest, mis meile üle Eesti saadeti. Lapsed on joonistanud ja meisterdanud puutöid. On ka videosid tehtud,” rääkis Amor. „Me soovime suhelda iga maakonna inimestega, kuulata neid ja rääkida meie elust ning tööst. Pakume erilist torti, mis on kujutatud vastava sümboolikaga.”

Loe edasi: Briti “pop-up saatkonnad” Eestis

Ähijärvelt stardib RMK suure ühismatka esimene matkarühm

Täna algab kuni 25. augustini kestev RMK suur ühismatk, millega tähistatakse Eesti vabariigi juubeliaastat.

Pildil Piusa koopad Kõik kellel Piusa koopad või Taevaskojad endiselt külastamata, peaksid kindlasti just selle matkagrupiga liituma Foto Urmas Saard
Pildil Piusa koopad. Kõik kellel Piusa koopad või Taevaskojad endiselt külastamata, peaksid kindlasti just selle matkagrupiga liituma. Foto: Urmas Saard

Matkarühmad alustavad liikumist RMK matkatee otspunktidest ja liiguvad matkapealinna Aegviitu. Üks matkagrupp alustab Antsla vallast Ähijärve külastuskeskuse juurest kell 12 ning liigub mööda Ähijärve-Aegviidu 627 km pikkust lõiku. Tegu on matkaürituse pikima lõiguga. Rõuge valda läbib ühismatk 7.-11. augustil, liigutakse nii ratastel kui ka jalgsi.

Ähijärve külastuskeskusest alustab teekonda 25-liikmeline seltskond, matkajuhiks legendaarne Alar Sikk. „Kõik huvilised on oodatud matkajaid teele saatma ja neid teekonnal tervitama,” teatab Katre Palo, Rõuge vallavalitsuse
kommunikatsioonispetsialist. Teavet ühismatka kohta, sh Ähijärv-Aegviidu lõigu kava leiab veebilehelt http://rmk100.ee/yhismatk/info-matkadest.

Kolmapäeval, 8. augustil algusega kell 22.00 aga tasub sammud seada Rõuge vallas asuvasse Pähni külastuskeskusse, kus armastatud näitleja Guido Kangur kõneleb ristipuudest ning muusikat teeb kollektiiv UMA (Aleksei Saks – trompet, Robert Jürjendal – kitarr). Üritusele registreerumine ning lisainfo: http://rmk100.ee/sundmused/ristipuude-traditsioon-louna-eestis.

Raiesportlaste maailma paremik võistleb Norras

Täna hommikul algasid Norras Lillehammeris raiespordi maailmameistrivõistlused. Eestit esindab võistlustel koondis, kuhu kuuluvad profiklassis võistlevad Taavi Ehrpais, Sulev Tooming, Jarro Mihkelson ja juuniorsportlasena Priit-Karmo Orupõld. Kõik profiklassi mehed on kogenud ja tituleeritud raiesportlased, kel on ka maailmameistrivõistluste kogemus.

Norras võistlev Taavi Ehrpais, kes võitis Poolas toimunud Raiespordi maailmameistrivõistlustel kuldmedali täpsussaagimises Foto Urmas Saard
Norras võistlev Taavi Ehrpais, kes võitis Poolas toimunud Raiespordi maailmameistrivõistlustel kuldmedali täpsussaagimises. Foto: Urmas Saard

Võistlused Lillehammeris avati pidulikult eile, täna algasid võistlused. Eesti meestel on täna pärastlõunal ees langetamine, homme võisteldakse platsialadel (saeketi vahetus, kombineeritud järkamine ja täpsusaagimine). Laasimine ja teatevõistlus toimuvad pühapäeval. Siis selguvad ka üldvõitjad, tehniliste alade parimaid autasustatakse laupäeva õhtul.

Võistlustest võtab osa 31 võistkonda, neist esmakordselt kolm naisvõistlejatest koosnevat tiimi. Samuti on Norra võistluste korraldajana saanud välja panna kaks võistkonda. Osalejaid on lisaks Euroopa riikidele ka Jaapanist.

Raiseepordi maailmameistrivõistlused toimuvad üle aasta, eelmistelt võistlustelt Poolast tõi Taavi Ehrpais koju kuldmedali täpsussaagimises ja siis veel juuniorina võistelnud Jarro Mihkelson pronksi laasimises.

Käimasolevate võistluste tulemusi näeb reaalajas aadressilt http://ialcno.azurewebsites.net/Home/Dashboard, võistluste otsepilt on nähtav Facebookis https://www.facebook.com/worldloggingchampionship/.

Toomas Kelt
Luua Metsanduskooli kommunikatsioonispetsialist

Samal teemal:

Andres Olesk, raiesportlane Foto Urmas Saard

 

 

 

Raiesportlased võistlevad Türi lillelaadal

Muusik Villu Talsi: külades on eriliselt meeldiv publik

Praegu üle-eestilisel tuuril oleva ansambli Curly Strings mandoliinimängija Villu Talsi märkis, et selles kontsertsarjas jõuab bänd ka paikadesse, kus üldiselt harva esinetakse. Ta kiitis küladesse kogunenud muusikasõprade kogu hingest kaasaelamist ja külalislahkust, mis sageli väljendub ka kodus valmistatud toidu või omakasvatatud aed- ja puuviljade kinkimises.

Ansambel Curly Strings Foto Curly Strings
Ansambel Curly Strings. Foto: Curly Strings

Villu Talsi sõnul varub Curly Strings piisavalt aega ka kontserdikülastajatega suhtlemiseks. Nii saavad autogrammid jagatud ja ühispildid tehtud.

Kuidas muusikutele ülikuumad ilmad mõjuvad?
Päris raske on laulda ja mängida, kui päike laval näkku või selja taha paistab. Siis tuleb lihtsalt esineda ja higistada. Ilusate ilmadega käivad aga inimesed palju ringi ja külastavad sageli kontserte, mis on väga vahva.

Mitu kontserti ansambli Curly Strings tänavusest suvetuurist on juba toimunud?
Kui ma ei eksi, siis minu arvates seitse (Intervjuu toimus 1. augustil). Kokku koosneb tuur kolmekümnest kontserdist.

7. augustil ootab ees kontsert Sadala rahvamajas. Kuidas suhtute seitsmesse kui õnnenumbrisse?
Seitse on tõesti tore number. Curly Stringsi suvetuur sündis aga tänu „EV 100“ külade programmile. Otsustasime riigile kingituse teha kontsertidega paikades, kuhu me tavaliselt ei jõua. Käivitus Curly Stringsi külade tuuri projekt, millest kogukondade esindajad kinni haarasid ja teatasid huvist meid esinema kutsuda. Kontsertide kuupäevad pandi aga paika marsruuti ja ajagraafikut silmas pidades. Küllap avastavad kaugemalt tulnud inimesed paikades, kus meie kontserdid, mõndagi huvitavat. Kindlasti tasub positiivse uudishimuga ringi vaadata ka Sadalas.

Loe edasi: Muusik Villu Talsi: külades on eriliselt meeldiv publik

Üksteist Jõgevamaa Kodukandiühenduse küla ootavad külalisi

Jõgevamaa Kodukandiühendusse liitunud külad ootavad 4. ja 5. augustil projekti Avatud Külaväravad raames külalisi 11 paika, kus huvitavalt ja atraktiivselt tutvustakse kogukonna tegemisi, tuuakse välja maal elamise iseärasused nii rõõmude kui ka murede vaatevinklist.

Avatud KülavärvadKahel augustikuu päeval on külaväravad avatud Jõgeva vallas Kuristal, Luual, Sadalas ja Sadukülas, Mustvee vallas Hallikul ja Kasepääl, ja Põltsamaa vallas Kamaris, Lustiveres ja Pajusis. Jõgevamaa Kodukandiühenduse kauaaegsete liikmetena osalevad Külaväravatel ka pärast haldusreformi Tarumaal paiknevad Assikvere küla Pala piirkonnast ja Maarja-Magdaleena küla. „Võimalus on osaleda õpitubades, saada osa ekskursioonidest. Enamikes külades lõpeb sündmus simmaniga,” ütles Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse esimees Liia Lust.

„Meil on Jõgevamaal tugevad kogukonnad, kes panustavad piirkonnas elu hoidmisele oma külades. Kõik osalevad külad on erilised ja erinevad, mistõttu ei saa öelda, et kui oled ühte näinud, siis oled juba kursis külade tegemistega. Igas külas on ka omanäolised ja erinevad kogukonna liigutajad, omavahel seob neid soov ja tahe ühiselt tegutseda kodukoha paremaks muutmisel,” lisas ta.

Projekti avatud Külaväravad on toetatud Jõgevamaa Koostöökoja meede 3 „Maakondlikud projektid ja koolitused“ MAK 2014-2020 LEADER meetmest.

Jaan Lukas

Corelli Music jätkab kavaga “Eesti mõisad 2018” ja heategevusega mõisates

Sel aastal Tallinnas Maarjamäe lossis alanud ja oma 20. toimumisaastat tähistav heategevuslik kontserdisari “Eesti mõisad 2018” jätkub kolme kontserdiga reedest pühapäevani. Kaks esimest on mõisad, mis on saanud uue hingamise Eesti iseseisvuse taastamise järel, millega märgime Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ja Euroopa kulltuurpärandi aastat.

Kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa Foto Urmas Saard
Kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa. Foto: Urmas Saard

27. juulil kell 18 algav kontsert pakub võimaluse uudistada kogu nõukogude aja kohutavas seisus olnud hooldekodust tänaseks perekond Siilatsite valduses pärlina säravat Kernu mõisa Hageri kihelkonnas. 28. juulil kell 16 algab kontsert Mädapea mõisas Rakvere kihelkonnas, mille omanik Marika Vartla on kuulsaks teinud mõisa ümber lokkava pojengide, flokside, hortensiate aiaga ning kus toimuvad igal suvel rahvusvahelised pojengi- ja floksipäevad.

Lõppkontsert on 29. juulil kell 17 Ruila mõisakoolis, kus väike Leelo Tungal, kelle pere on selle mõisakooliga seotud juba mitu põlve, elas läbi kõik õudused, millest jutustab film “Seltsimees laps”. Aukülalisena on ta lõppkontserdil ka ise kohal.

Sellel kontserdil antakse Ruila mõisakoolile üle sarja jooksul kogutud rahaline toetus koolilaste väikekannelde fondi. Kõikidel kontsertidel on avatud annetuskastid, toimuvad heategevusmüügid. Lõppkontsert Ruilas on piletimüügita, ainult vaba annetuse alusel.

Kontsertidel pakuvad barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel, kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa ja solist näosaate võitja tenor Valter Soosalu kauni buketi barokiaja muusikast, nagu see endistel aegadel mõisate ballisaalides kõlada võis ja palju põnevat ajaloost ja arhitektuurist.

Maanteemuuseum tähistab oma sünnipäeva Fordidega

Sel pühapäeval, 29. juulil tähistab Eesti Maanteemuuseum oma 18. sünnipäeva. Lisaks muuseumi oluliste teetähiste meenutamisele vaadatakse 110 aasta tagusesse aega, kui tehasest väljusid esimesed Fordid ja algas autode masstootmine.

Maanteemuuseum Foto Urmas Saard
Maanteemuuseum. Foto: Urmas Saard

Kogu päeva tegevuste märksõnaks on „Ford“, kuna Henry Fordi sünnist möödub 155 ja konveiermeetodi kasutuselevõtust 110 aastat.

„Henry Ford muutis luksusliku, vaid ühiskonna koorekihile kättesaadava auto igamehe tarbeesemeks, suunates nii jäädavalt kogu ühiskonna edasist arengut,“ selgitas maanteemuuseumi teadur-kuraator Annika Kupits. „Vaatamata sellele, et Henry Ford ise konveierliini ei leiutanud, suutsid tema täiustused selle tööle panna.“

Külastajatele on vaid sellel päeval vaatamiseks näitus „Ford ajateljel“, kus avaneb esimese Fordi ja tema järeltulijate lugu. Kohale on tulnud ka kolm erineva ajastu autot – 1930-ndate alguse Ford A, 1980-ndate Ford Sierra ja tuliuus 2018. a Ford Focus RS. Kel sügavam huvi, saab kell 12.15 kuulata muuseumi teadurit, kes räägib Henry Fordi eduloost täpsemalt.

Lisaks sisustavad pidu erinevad mängud, töötoad ja päevapiltniku meeleolukas fotosessioon. Päeva lõpetab ühine tordisöömine.

Sünnipäevapidu algab kell 12. Sissepääs muuseumipiletiga.

Vana-Võromaa pärimuskooli loengu peab Tiia Trolla

Vana-Võromaa pärimuskool on loengusari, kus tutvustatakse Vana-Võromaa põliselanikkonna erinevaid tavasid, rituaale, suulisi traditsioonide väljendusvorme, käsitööoskusi, looduse ja universumiga seotud tavasid jne. Loengud toimuvad teisipäeva õhtuti Stedingu kohvikus, iga kolme nädala tagant.

Tiia TrollaPärimuskooli seitsmes loeng toimub täna, 24. juulil kell 19 Stedingu kohvikus (Fr. R. Kreutzwaldi 15). Pilet 3€. Vana-Võromaa taimedest ja pärimusest tuleb rääkima OÜ Vanaema Aed looja Tiia Trolla. Tiia on üle 10 aasta kogunud teavet ja materjale vanade viljapuude, marjapõõsaste, ilupuude, talulillede ja köögiviljade kohta. Eesmärgiks on koondada veel ringiliikuvat pärimust vanade aiataimede kohta, kaardistada võimalikud emataimede asukohad ning säilitada ja paljundada põliseid taluaia taimi ning nende sorte Karula rahvuspargis asuvas puukoolis. Loengu käigus tuletame meelde, millised on meie koduaedades traditsiooniliselt kasvatatud põlised taimed, nende päritolu ja jõudmine meie aedadesse.

Projekti läbiviimisel tehakse koostööd Võru Instituudiga ja projekti rahastavad Rahvakultuuri Keskus, Eesti Kultuurkapital ja Võru Linnavalitsus.

Erametsaliit palub metsa minekust loobuda

Eesti Erametsaliit tuletab kõigile meelde, et meie metsad on praegu äärmiselt tuleohtlikud ning võimalusel tuleks metsa minemist üldse vältida.

Metsarada Ruhnus Foto Urmas Saard
Metsarada Ruhnus. Foto: Urmas Saard

Erakordselt palavate ilmade ja põua tõttu on Rootsis ulatuslikud metsa- ja maastikupõlengud. Tulest pole puutumata jäänud ka Eesti loodus. Eesti Erametsaliidu juhatuse liige Ando Eelmaa palub erametsaomanike nimel puhkajatel ja teistel looduses liikujatel metsa minemist vältida. „Panen inimestele südamele, et praegusel kuival ajal on igasugune tegevus metsas riskantne ning võimalusel palun lükata metsa minek edasi,“ sõnas Eelmaa. Iga väiksemgi säde võib kuiva metsaaluse süüdata. Kindlasti ei tohi metsas lõket teha, grillida ega suitsetada. Samuti on ohuks maastikusõidukitega liikumine.

Viimastel päevadel on tuleoht kõikjal Eestis suurenenud ning palavate ilmade jätkumisel suureneb see veelgi.

Eesti driftijad võistlesid Pärnus võidukalt!

Läinud nädala reedel ja pühapäeval olid Pärnus Jannseni tänava äärse sadama-ala väravad avatud „Summer Bash 2018” driftijatele ja arvukale hulgale pealtvaatajatele.

Pro-Am parimad Oliver Randalu, Raigo Rande, Sander Saar Foto Urmas Saard
Pro-Am parimad Oliver Randalu, Raigo Rande, Sander Saar. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Jannseni tänava sadama-ala saamine tuli meile poolkogemata kätte[/pullquote]Marko Opmann, mittetulundusühingu Eesti Drifti Liit esindaja, ütles toimunud võistlust kokkuvõtvalt hinnates, et mõlemad päevad olid põnevad. „Kusjuures üllatusmomente väga ei olnudki. Võitsid seekord favoriidid, Baltimaade parimad driftijad. Tulid kõvemad mehed Lätist ja Eestist, kes sõidavadki ainult seda sarja ja nemad ka poodiumil olid. Mehed tulid, nägid, võitsid. Rada oli lihtne ja hästi jälgitav. Kõigil olid head võimalused suurepärast sõitu teha. Eksimise võimalusi oli vähe. Praktiliselt ilma ühegi avariita. Väikesed kraapimised muidugi juhtusid, aga mitte nimetamisväärsed,” kommenteeris Opmann vahetult pärast võitjate autasustamist.

Laupäeva õhtul kutsuti pjedestaali kolmele astmele kuus ägedamat võistlejat, kes võtsid vastu auhinna ja pritsisid sõbralikult üksteist šampanjaga. PRO klassis astusid poodiumile kõrgeimal kohal Harold Valdma, tema kõrval teise koha omanik Eriks Ulašs ja kolmandaks tulnud Janis Eglite.

Loe edasi: Eesti driftijad võistlesid Pärnus võidukalt!

Jaapani rahusaadik istutas Heimtali Mõisafestivalil puu

Möödunud laupäeval toimunud Heimtali mõisa I suvefestivalil istutas kultuurpihlaka rahuideid propageeriv jaapanlane, tegevust jätkus lastele ja täiskasvanutele mitmetesse töötubadesse. Prooviti maitsvaid toite, värvikust ja silmarõõmu pakkus mõisaaaegne rõivastumisstiil.

Jaapani külaline Yuij Miyata koos Viljandi abivallavanema Ene Saare ja tõlgiga. Foto Urve Mukk
Jaapani külaline Yuij Miyata koos Viljandi abivallavanema Ene Saare ja tõlgiga. Foto: Urve Mukk

Mõned päevad enne Heimtali mõisa I suvefestivali algust andis Viljandi valla vallavanema ülesannetes olev abivallavanem Ene Saar teada, et festivali avamine saab rahvusvahelise värvingu. Peakorraldaja Heimtali Mõisakooli Seltsi eestvedaja Urve Muki sõnul juhatas sündmuse sisse puu istutamine, millega anti koos edasi väärikas sõnum: „Igaüks meist saab panustada sellesse, et maailm, mille tulevastele põlvedele pärandame, oleks võimalikult harmooniline ja jätkusuutlik“. Viljandimaal viibis ja istutas koos meiega puu Jaapani päritolu rahusõnumi levitaja, keskkonnakaitsja ja endine ÜRO rahusõnumi saadik Yuij Miyata, kes läbib jalgsi enam kui 600 km Balti keti kulgemise teekonda. Nii saigi Heimtali mõisa parki kultuurpihlakas, millel kenasti silt juures ja loodame, et ta kuumusele vastu peab ja tulevastele põlvedele rahusõnumit edasi kannab. Oma rahu- ja tasakaalusõnumi levitamise teel istutas Yuij Miyatal Heimtalisse oma 1057. puu.”

Loe edasi: Jaapani rahusaadik istutas Heimtali Mõisafestivalil puu

Avatud talude päev jätkas rekorditega

Täna hommikuse seisuga, kui 70 talu külastuste arvud pole veel korraldajateni jõudnud, oli 2018. aasta avatud talude päeval rohkem kui 129 000 külastust. Eelmisel aastal tehti avatud talude päeval 120 000 külastust.

Alpakafarm Pärnumaal Tori vallas Foto Urmas Saard
Alpakafarm Pärnumaal Tori vallas. Foto: Urmas Saard

Praeguse seisuga oli kõige rohkem külastajaid Andre Farmis, kes luges kokku 6500 inimest (eelmisel aastal 5600). Samuti oli palju külastajaid Konju Kitsefarmis, kuhu läks uudistama 5200 inimest (eelmisel aastal 4000), ning Voore Farmis, kus oli 3488 külastust (eelmisel aastal 1317). Andmeid lisandub jooksvalt ning loodetavasti saab lõplikud arvud välja kuulutada homseks, 24. juuliks.

Korraldajad on väga tänulikud kõigile taludele, kes rõõmuga külastajaid vastu võtsid, kõigile külastajatele, kes päeva meeleolukaks ja toredaks muutsid, ning kõigile, kes avatud talude päeva toimumisele oma nõu ja jõuga kaasa aitasid.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Korraldamisse on kaasatud ka kohalikud Leader-tegevusgrupid ja Eesti Külaliikumine Kodukant.

Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Riik ei jäta põllumehi põuas üksi

Maaeluministeerium otsib ja analüüsib koostöös põllumajandussektoriga kõiki võimalusi, kuidas põllumehi põuast põhjustatud raskustes aidata. Pöördumine Euroopa Komisjoni poole ja rohestamise toetuse erisus on vaid mõned ministeeriumi astutavatest sammudest.

Tarmo Tamm Foto Urmas Saard
Tarmo Tamm. Foto: Urmas Saard

[pullquote]sõltuvalt piirkonnast võib jääda 30-70% tänavusest viljasaagist saamata[/pullquote]Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on põuaga sel aastal probleeme nii Põhja-, Kesk- kui Lõuna-Euroopas; põud mõjutab nii meie taime- kui ka loomakasvatajaid. „Eelmisel nädalal saime meie põllumeestele Euroopa Komisjonilt erisuse rohestamise nõude ökokesa tootmispiirangu nõude asjus, mis võimaldab ka nendelt aladelt loomasööta varuda ja seeläbi loomasööda varumisbaasi laiendada. Kutsun kõiki meie põllumehi üles koostööle, et loomasööt saaks sel aastal varutud ja teravili väärindatud. Meil on jätkuvalt omajagu hooldatavat põllumajandusmaad, kus niidetav või hekseldatav rohi jääb kokku koristamata − see potentsiaal tuleb praeguses olukorras täielikult ära kasutada,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Loe edasi: Riik ei jäta põllumehi põuas üksi

Heimtali mõisas tuleb suvefestival

Laupäeval toimub Viljandimaal Heimtalis esimest korda suvefestival, mis on pühendatud selle ajaloolise paiga 490. Aastapäevale. Sündmusest rääkis Külauudistele peakorraldaja Heimtali Mõisakooli Seltsi juhatuse esinaine Urve Mukk.

Heimtali-Mõis
Heimtali mõisahoone külaliste ootel.. Foto: Heimtali Mõisakooli Selts

Heimtali mõisas toimunud ka varem mõisakultuuri tutvustavaid sündmusi, mis andis aga tõuke I Heimtali mõisa suvefestivali korraldamiseks ?

Heimtali mõisas tegutsev põhikool on eelnevad 14 aastat kaasa löönud külastusmängus Unustatud mõisad, mille idee järgi avas mõis uksed 4-6 korral suve jooksul ning alati olid põhilise sisu täitjad ajalootunid ja giidituurid. Sel aastal otsustati enam mitte osaleda ja avada siiski uksed huvilistele vähemalt ühel päeval – 21. juulil. Esimest korda sai mõte välja käidud eelmise aasta novembris Viljandimaa mittetulundusühenduste tunnustamise päeval, kui küsiti 2018. aasta plaanide kohta, vastasin: tuleb suvefestival. Talvel oleme juba mitu aastat korraldanud kogukonnaga koostöös jõululaata, nüüd siis ka suvine sündmus.

Kuivõrd võib öelda, et suvefestivalil osaleja viiakse vahetult kunagisse mõisamaailma?

Loe edasi: Heimtali mõisas tuleb suvefestival

Mustvee lugu esinduslikus pildiraamatus

Sel reedel Mustvee linnapäevade avapäeval esitletakse Mustvee Kultuurikeskuses raamatut „Mustvee linna aja lugu pildis „

Mustvee-raamatu-kaasa
Mustvee raamatu kaas

Ajaloo-ja kultuurihuviliste daamide Anu Otsa ja Laidi Zalekešina koostatud raamatus on vanaaegsed fotod ja täpselt samad objektid pildistatuna tänapäeval. Vanim foto on tehtud sada kuus aastat tagasi. Ajaloolised fotod pärinevad Vello Otsa erakogust. Pildiallkirjad koostasid Vello Ots ja Laidi Zalekešina ja need on kahes keeles- nii eesti kui vene keeles.
Kaasaegsete fotode autor on Anu Ots. Silmailu ja äratundmisrõõmu pakkuvad õhufotod on drooniga teinud Mustvee vallavolikogu esimees Aivar Saarela.
„Raamatu koostamisel pidasime silmas nii Eesti Vabariigi sajandat aastapäeva kui ka 80 aasta möödumist Mustveele linnaõiguste andmisest. Tööga alustasime rohkem kui aasta tagasi. Ajaloolised fotod vajasid ka töötlemist. Loomingulises protsessis oli hea koostöö Vooremaa toimetuse kujundaja Evdin Kasemetsaga,”  ütles Anu Ots. Laidi lisas, et koostöö Edviniga ei ole esmakordne ja oleme tema raamatu kujundustest väga vaimustuses.
„Iga foto pakub omaette elamuse. Minu üheks lemmikuks on Eesti esimese iseseisvusperioodi lõpuaastatel tehtud foto laste laulupeorongkäigust kesklinnas ja samas kohas tehtud uuel fotol on piisavalt emotsionaalsust ja pidulikkust, kui eelmisel aastal toimus Võidupüha paraad, ”  arvas Laidi Zalekešina, kes Mustvee kultuurikeskuse juhataja
Anu Ots lisas, et kõige ekstreemsem pildistamine toimus suurte jääkuhjade otsas, kui ta muuli pildile püüdis. Omajagu julgust ja kõrgusekartuse trotsimist nõudis ka kiriku tornidest pildistamine.
„ 13 juulil kell 14.00 on kõik oodatud raamatu avalikule esitlusele Mustvee kultuurikeskusesse. Osa tiraažist läheb kinkimiseks, osa müügiks. Raamatut saab osta ka laupäeval Mustvee linnapäevade laadal, ”  lisas ta.
„Mustvee linna aja lugu pildis” väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa Ekspertgrupp.

Jaan Lukas

Haldusreformijärgsesse Jõgeva valda rajas esimese kõlakoja Sadala Külade Selts

Sadala kõlakoda ehitusjärgus Foto Sadala Külade Selts
Sadala kõlakoda ehitusjärgus
Foto Sadala Külade Selts

14. juulil avatakse rahvakultuuripeoga Jõgeva vallas Sadalas laululava ja lipuväljak, mis on ehitatud kogukonnaühenduse mittetulundusühingu Sadala Külade Seltsi eestvedamisel.

Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt ütles, et laululava ja lipuväljak rajati nii piirkonna, Jõgeva valla ja Jõgevamaa ning ka üle-eestiliste sündmuste mitmekülgsemaks ja atraktiivsemaks korraldamiseks erinevatel aastaaegadel. „Sadalas said näiteks alguse EV 100 pidustused Jõgevamaal.” Laululava ja lipuväljaku ehitamine on Sadala Külade Seltsi kingitus oma kogukonnale ja Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks.

„Ehitustööd algasid 2017. aasta hilissügisel. Projekteeris FIE Aivar Kõivistik Tartumaalt, ehitajaks on Mauleman OÜ Põlvamaalt. Oma kujult meenutab laululava pooleks lõigatud kirikukella. Laululava vorm moodustub liimpuidust kaartest ja neid katvast „koorikust”. Akustiliselt on tähtis tagaseina olemasolu. Hoone tagaosas on ruum esinejatele. Kaarjad asted laulava ees loovad laulukooridele omase asetuse. Lava tagumises osas on trepid ja uks esinejate jaoks. Kevadel rajati laululava ette kiviparkett,” rääkis Pille Tutt. „Kuigi projektis on ehitise nimetuseks laululava, nimetas selts ehitise kõlakojaks nagu oli Eestis kombeks ka vanadel aegadel. Lipuväljakul hakkavad lehvima Sadala Külade Seltsi, Jõgeva valla, Jõgevamaa, Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu lipp „

Loe edasi: Haldusreformijärgsesse Jõgeva valda rajas esimese kõlakoja Sadala Külade Selts

Avatud talude päevale viivad tasuta bussid

22. juulil toimuval neljandal üle-eestilisel avatud talude päeval viib huvilisi taludesse jumalatosin tasuta bussi, millest kaheksa sõidab ringi mandril ning kolm külastab Saaremaa talusid. Tasuta bussireise taludesse korraldavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit.

Mätiku talu peretütar Mirjam Pikkmets Oidremal 2016. a Avatud talude päeval. Foto: Urmas Saard
Mätiku talu peretütar Mirjam Pikkmets Oidremal 2016. a Avatud talude päeval. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Hetkeseisuga osaleb 2018. aastal avatud talude päeval 296 talu ja põllumajandustootmist.[/pullquote]„Bussireiside kavandamisel ja talude valimisel oleme lähtunud sellest, et saaksime reisiseltskonnale pakkuda võimalikult mitmekülgset pilti Eesti talupidamistest. Bussireisidele ootame registreerima kõiki, kes sooviksid saada osa avatud talude päevast läbi põnevate reisikavade,“ sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo kutsub avatud talude päeval uurima põllumeestelt, kuidas kaasajal taimi ja loomi kasvatatakse. „Eesti inimeste kokkupuude põllumajandusega on jäänud aasta-aastalt üha nõrgemaks ja see on väetis müütidele ning väärarusaamadele. Eesti põllumees on alati hoidnud külalistele väravad lahti ja on ikka valmis selgitama, kuidas kasvatatakse vilja ja karja ning miks tuleb põldudel ravida taimi ja tõrjuda kahjureid.“

Loe edasi: Avatud talude päevale viivad tasuta bussid

Kingituseks on juba kogutud 48 tonni viljakat mulda

Läinud nädalal tegi Kompostiljon üleskutse kinkida riigi suurjuubeliks kõige kaalukam kingitus – kompostida ühtekokku 100 tonni mulda. Inimesed on innukalt reageerinud ja varunud Eestile juba 48 tonni mulda.

Lahtivõetavate külgedega komposteerimise kast (mõõtmed 71X71X80 cm) Sindis Raudtee tänava koduaias Foto Urmas Saard
Lahtivõetavate külgedega komposteerimise kast (mõõtmed 71X71X80 cm) Sindis Raudtee tänava koduaias. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Saadud kompostimulda saab kasutada näiteks oma aia või toalillede tarbeks.[/pullquote]”Eelmisel nädalal alustasime üleskutsega kinkida Eesti Vabariigile juubeliks 100 tonni viljakat kompostimulda. Meil on ääretult hea meel, et nädalaga on kogunenud juba ligi pool eesmärgist,” rõõmustas kingituse üks eestvedajatest Anni Raie. „Siiski on veel kaalukaimast kingitusest Eestimaale puudu pisut enam kui 50 tonni komposti. Seega kutsume ka teisi eestimaalasi üles kompostima bio- ja aiasaadustest puhast mulda ning kinkima selle sümboolselt Eestile. Kingitusega saab liituda kuni oktoobrini,” lisas Raie.

Kingitusega saab liituda veebilehel. Registreerumisel saab kompostikasti mõõtude järgi teada oma isikliku kingituse kaalu ehk mitu tonni mulda registreeritud kompostikast toodab, kui see biojäätmeid täis koguda. Saadud kompostimulda saab kasutada näiteks oma aia või toalillede tarbeks.

Loe edasi: Kingituseks on juba kogutud 48 tonni viljakat mulda

Jõgevamaalased Leedus karskel jaaniõhtul

Abivallavanem Viktor Svjatõšev Jonavas võid valmistamas  Foto : erakogu
Abivallavanem Viktor Svjatõšev Jonavas võid valmistamas
Foto : erakogu

Leedu vabariigis asuvat Jonava linna võib eestipäraselt kutsuda ka jaanilinnaks. Jaanipäeva paiku viibis selles paigas sõpruspiirkonna Jõgeva valla delegatsioon .

“Jonavat võib pidada Leedu jaanilinnaks. Jaaniõhtul on põhirõhk kontsertidel ja õhtusel tule- vee ja valgusmängul, mille saatel toimub kogu rahvuslik etendus. Jaanipidu nautis ligi 20 000 inimest , ennekõike noored. Lõkkematerjal oli väga korralikult laotud ja mitte kõrge. Pidu oli täielikult alkoholivaba, puudus ka õlu, ” ütles Jõgeva abivallavanem Viktor Svjatõšev
Suhted Jonavaga loodi tema tööaastatel Jõgeva linnapeana. . „Rahvapidu oli tulnud nautima ca 20 000, põhiliselt noored. Sündmus oli täielikult alkoholivaba, puudus isegi õlu
Töötoas pakuti juba sajandeid tagasi Leedus tarvitamisel olnud sööke ja jooke: sealhulgas mustva leiba, koorega kartuleid, kodujuustu, seeni, kalja . Põnev oli end panna proovile teraviljade tundmises ja või valmistamises. Sain hakkama, kuid töö oli piisavalt väsitav, ” lisas Svjatõšev. Tema sõnul kuulutakse leedu jaaniõhtul välja ka „Leedu Vabariigi president „, kes valitakse meeste ja naist hulgast, kelle nimed sarnanevad Eesti Jaanide ja Jaanikatega

Nerise jõe ääres paiknev Jonava linn on a samanimelise rajooni halduskeskus. Jonova omavalitsuses on kokku 44 000 elanikku. Jonava olulisem tööstusettevõtte on keemiafirma Achema, millel esindus ka Jõgeval. Jonava rahvatantsijad on esinenud ka Jõgeval toimunud Eesti Naiste Tantsupidudel.
Jaan Lukas

Peipsimaa tunnuslauseks võib inspiratsiooni anda rääbis

Hannes Soosaar koos laudkonna kaaslastega Peipsimaa tuleviku üle mõtlemas Foto Jaan Lukas
Hannes Soosaar koos laudkonna kaaslastega Peipsimaa tuleviku üle mõtlemas
Foto Jaan Lukas

Mustvee kultuurikeskuses toimunud Peipsimaa arengustrateegia seminaril oli kõneaineks ka Peipsimaale tunnuslause leidmine. Ühes laudkonnas tekkis idee seostada tunnuslause rääbisega

Moderaator , õppejõud ja konsultant Mihkel Laan kutsus mõtlema ka sellele, milline võiks olla Peipsimaa hüüdlause, mis Peipsimaad tabavalt iseloomustaks. .
Laudkond , kus osales ka Mustvee vallavolikogu eelarve-ja arengu komisjoni esimees erinevate kultuurisündmuste korraldaja Hannes Soosaar pakkus tunnuslauseks : „Peipsimaa maitsev kui rääbis. „Rääbis võiks olla mitmesuguses tegevuses , miks mitte ka päevitamas.” Lisas ta.
Mihkel Laane arvates tasub tunnuslause valikul lähtuda sellest, et Peipsi on Euroopas suuruselt neljas järv, kogu oma potentsiaaliga.. Peipsimaale on iseloomulik vanausuliste ja setode kultuuri teema. . Viimasel ajal on järjest rohkem pööratud tähelepanu Peipsimaa toidule, „ ütles ta.

Mihkel Laane sõnul tasuks Peipsimaana käsitleda mitte ainult rannaala, vaid ka ümberkaudseid alasid, nii, et näiteks Tallinnast tulijal tekkiks ettekujutus kuidas Peipsimaale jõutakse.

„Riigile võiks anda sõnumi, et Peipsiveere Programm võiks kindlasti jätkuda , saada uued piirid , mis ühtiksid uute valla piiridega. Tarvis oleks ka mitmekülgsemat rahastamist, „ arvas Hannes Soosaar. Tema arvates võiks olla tihedam ja mitmekülgsem ka koostöö Peipsiäärsete Eestima ja Venemaa piirkondade vahel , olgu valdkonnaks siis kultuur, majandus või midagi muud.
Jaan Lukas

Tuustari rahvamuusikud saabuvad Võru Pärimustantsufestivalile

Rahvamuusikud Eha Niglas ja Artur Aunap ansamblist Tuustar Foto: Jõgevamaa Kodukandiühendus
Rahvamuusikud Eha Niglas ja Artur Aunap ansamblist Tuustar
Foto: Jõgevamaa Kodukandiühendus

5-8 juulini kestval Võru Pärimustantsufestivalil musitseerib Jõgevamaalt nii paikonnas kui ka kaugemal populaarne pärimusmuusikaansambel Tuustar.
Tuustari liikmetest esinevad Võrus juhendaja Eha Niglas ja noored rahvamuusikud Artur Aunap, , Stina Heinola, Marta-Helene Hansing ja Roomet Allingu. “Lööme pillilood lahti Võru kesklinna pargis ja ka Tamula järve ääres. Oleme selgeks õppinud ka mõned võrokeelsed laulud, näiteks „Võru polka“. Eha Niglast ootab ees hingekosutav kohtumine Võru muusikapedagoogi ja rahvatantsijate saatja Erja Aropiga , kes tema kooliõeks Elleri nimelisest muusikakoolist.” rääkis Artur Aunap. ” Oleme püüdnud selgeks õppida laule ja ka pärimusi ja legende , mis seotud kohtadega, kus esineme. „ rääkis Artur.
Ansambli Tuustar muusikud on pälvinud Jõgevamaal väärika tunnustuse. Muusikaõpetaja Eha Niglast autasustati mõned aastad tagasi Jõgevamaa Kuldiristiga, Artur Aunap pälvis möödunud aastal aukirja Jõgeva maavanemalt Viktor Svjatõševilt rahvamuusika edendamise ja selle propageerimise eest noorte hulgas.
Jaan Lukas

Peipsimaal algab Järvefestival

Lodi Jõmmu on Peipsi Järvefestivalil alati kohal  Foto MTÜ Peipsimaa Turism
Lodi Jõmmu on Peipsi Järvefestivalil alati kohal
Foto MTÜ Peipsimaa Turism

“Peipsi Järvefestival 2018” kulgeb 30. juunist – 7. juulini mööda Peipsi järve ja nii järvel kui ka 8 sadamas toimuvad üritused, mis näitavad Peipsimaad tavapärasest märksa huvitavamal viisil

“Vahemikus 30. juuni – 07. juuli sõidab LODI JÕMMU koos vabatahtliku saatelaevastikuga Vasknarvast Värskani, peatudes iga päev uues sadamas. Terve päeva kestel viiakse sadamates läbi erinevaid Peipsi järve kultuuripärandit ja loodust ning Eesti pärimusmuusikat tutvustavaid õpitubasid ja laevasõite. Päeva lõpetuseks saab igas sadamas nautida kontserti otse Peipsi kaldal, ” ütles MTÜ Peipsimaa Turism juhataja “Peipsimaa ettevõtjad pakuvad külastajatele kohalikust toorainest valmistatud roogasid, suupisteid ning jooke. Kõik külalised on oodatud ka festivaliga kaasa sõitma. Purjetama kutsutakse huvilaevu, purjekaid, kajakke ja teisi veesõidukeid, mis võivad Peipsil liigelda. Võimalik on hääletada ka mõne saatelaeva pardale või sõita rattaga mööda kallast, ” lisas ta.

Kadi Ploom: „Kolmandat korda toimuvale Peipsi Järvefestivalile on oodatud nii suured kui väikesed vee- ja kultuurihuvilised. Festivali programmis on sel aastal mitmeid põnevaid õpitubasid nagu kalatoidud, Peipsi kalad, veepääste ning joonistatud haavadega esmaabi õpituba. Ka sel aastal stardib festival Vasknarvas ja lõppeb Räpinas,
peatudes iga päev uues sadamas. Järvefestival tutvustab kohalikku kultuuripärandit, loodust ja maitseid tavapärasest huvitavamal moel. Kõik vabatahtlikud veesõidukid on oodatud kaasa sõitma. Kogu festivaliprogramm sealhulgas õhtused kontserdid on kõigile osavõtjatele tasuta!“
Peipsi Järvefestivali korraldavad Peipsi-Alutaguse Koostöökoda, Jõgevamaa Koostöökoda, Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, Tartumaa Arendusselts, Piiriveere Liider koostööprojekti “Peipsi Järvefestival” raames koostöös Peipsimaa Turismiga.

Jaan Lukas

Jüri Trei Vikerraadio saates „Kajalood”

Kui paljud mäletavad või üldse teavad, et vastavalt diplomaadi ja kultuuritegelase Jüri Trei ideele taastati 25 aastat tagasi võidupüha paraadide traditsioon ning elustati maakondadele võidutule jagamise tava.

Jüri Trei jagab Eesti lipu päeval Sindis laululehti ja lippe Foto Urmas Saard
Jüri Trei jagab Eesti lipu päeval Sindis laululehti ja lippe. Foto: Urmas Saard

Kuid Jüri Trei nimega ei seondu mitte üksnes võidupüha paraadide ja võidutule jagamise tava. Tema innuka tegevuse tulemusena taastati Peterburis eestlaste Jaani kirik, sealsete eestlaste seltsielu ja eestikeelne ajaleht Peterburi Teataja, mille toimetaja on Trei tänaseni. Tema eestvedamisel paigaldati Peterburi kalmistule mälestuskivi akadeemik Ferdinand Johann Wiedemannile ja mälestustahvel majale, kus Lydia Koidula Kroonlinnas elas. Eesti Lipu Seltsi esimehena korraldab ta terves maailmas sinimustvalgete esinduslippude kinkimist eesti koolidele ja kogudustele. Trei on laulnud Estonia laval koos Georg Otsaga ja püüab nüüd leida Peterburis selle maja asupaika, kus Georg Ots kunagi sündis.

Trei põnevat jutustust tema tegevusest läbi mitmete aastakümnete oli võimalus võidupühal kuulata Vikerraadio lainel eetrisse läinud saates „Kajalood”, mille autor on Kaja Kärner. Kellel huvi kohtuda selle suurepärase kultuuritegelasega, saab saadet järelkuulata.

Loe edasi: Jüri Trei Vikerraadio saates „Kajalood”

Sadukülas valmis kogukonnapaviljon

24. juunil avatakse Jõgeva vallas Sadukülas Vabadussõja mälestusmärgi pargis Härjanurme Maarahva Seltsi algatusel ehitatud uus kogukonnapaviljon. Ehitise välisein on värvitud Kursi kihelkonna rahvarõivaseeliku triipude toonides.

Paviljon enne avamist Foto Jaan Lukas
Paviljon enne avamist
Foto Jaan Lukas

Saduküla Vabadussõja mälestusmärgi parki ehitati esimene paviljon pärast monumendi avamist 1930 aastal ja teine taasavamise järel 1989 aastal kaitseliitlaste algatusel. „Ehitis kippus aga lagunema ja muutus inimestele ohtlikuks , trepp ja põrand olid juba mädanenud. Nii tekkis vajadus uue paviljoni ehitamiseks, „ ütles Härjanurme Maarahva Seltsi juhatuse esimees Karina Kaarpere. Tema sõnul pühendati ettevõtmine Eesti Vabariigi sajandale aastapäevale. Paviljon on ametikult kantud EV 100 kingituste nimekirja ja hakkab kandma vastavat märgist.
“Tänavuste Teeme Ära talgute üks märgusõnasid oli kodukihelkonna rahvarõivavärvid. Nii tegime paviljoni välisseina Kursi kihelkonna rahvarõiva seeliku triipude toonides. Uus paviljon on väljanägemiselt sarnane eelnevatele”

Kogukond otsustas kogukond paviljoni omade kulude ja jõududega valmis ehitada. Vaatamata kevadistele põllutöödele leiti selleks aega. Eriti tahaks kiita meie tublisid mehi, aga usinasti lõid kaasa ka naised ja lapsed. Ehitustööd kestsid ikka mitmel nädalavahetusel,” ütles Kaarepere.

„Paviljoni avamine toimub 24 juunil koos jaanipäeva tähistamisega. Soojendussündmuseks on poissmeeste ja naistemeeste jalgpallimatš. Küllap peetakse päevakohaseid kõnesid. Kultuuriprogrammi sisustab kohalik lauluring Eha Niglase juhtimisel ja memmede tantsurühm Puurmanist. Kavas on jaanipäevale omased rahvalikud mängud. Sündmusele on kõik oodatud. Kaasa võib võtta piknikukorvi.

Vabadussõja mälestusmärgi parki ja siinsesse paviljoni on kogunetud erinevate kokkutulekute ajal, olgu siis näiteks koos külarahvas või kooli vilistlased või mõne teise valdkonna inimesed. „ Ka nüüd , mil valminud uus paviljon, on teretulnud kõik, kes kaunist ajaloohõngulisest paigast hoolivad ja siin väärikalt käituvad. . „ Karina Kaarepere arvates mahub paviljoni alla istuma ligi paarkümmend inimest. „Usutavasti korraldame siin mõnegi Härjanurme Maarahva Seltsi koosoleku. Hea kui saaks paviljoni ka laua paigutada, kus arutelu protokollida või ka einestada saaks. „ ütles Karina Kaarepere.

Jaan Lukas

 

Pajusis etendub torni ehitamise lugu

Lavakujundus
Lavakujundus
Käesoleva nädala reedel esietendub Pajusi Rahvamajas Pajusi Teatri esituses Tarmo Kruusi kirjutatud ja lavastatud näidend „Ehitame torni!“.
Näidend „Ehitame torni!“ on Pajusi Teatri publikule teatud mõttes juba tuttav. Nimelt mängiti seda ka 2017. aasta oktoobris, kuid mõneti teistsuguses formaadis. „Siis oli tegemist lühiformaadiga, mis sai ette valmistatud lühilavastuste festivaliks. Kuna lavastuse mängukordade arv jäi väikseks ja Pajusi Teatri mängukavasse tekkis vaba koht, otsustasime trupiga varasema teksti uuesti ette võtta, sedapuhku küll muutunud ja täiustatud kujul. Seega võib öelda, et kuigi Pajusi Teatris on lavastust „Ehitame torni!“ küll mängitud, on siiski tegemist uue loo ja uuslavastusega“, ütles Tarmo Kruus. Tema sõnul alustati proovidega tänavu märtsi lõpus. „Näidendis on viis tegelast, üks tegelaskuju on duublis, seega on trupis kuus näitlejat – Lea Krass, Gunnar Vasemägi, Ellen Kuslap, Diana Tuul, Kätlin Visnapuu ja Reigo Viks. Enamik näitlejatest, kes lõid kaasa sama näidendi lühiversioonis, on ka nüüd kaasa löömas, küll mõningate eranditega.“
„Etenduse „Ehitame torni!“ näol on tegemist suhteliselt ühiskonnakriitilise lavastusega. Maailm meie ümber on rahutu, nagu me igapäevaselt meediast lugeda/kuulda võime, ja maailm on rahutu erinevate sotsiaal-kultuuriliste põhjuste tõttu. Just neidsamu põhjuseid me antud lavastuses lahata üritamegi. Ja kuigi pealtnäha võib lavastuse liigitada kategooriasse „elamise raske koorem“, usun ma, et lisaks olukorra kaardistamisele pakub antud lavastus ka usku paremasse homsesse – lootust, unistusi, üleskutset näha mitte ainuüksi iseennast ja oma õigusi vaid ka teisi inimesi enda kõrval.“ lausus Tarmo Kruus.
„Esimese hooga mängime Pajusis antud lavastust kahel korral – 15. ja 17. juunil, aga kindlasti on plaanis selle lavastusega suvel ringi rännata. Läbirääkimised erinevate esinemiskohtadega käivad, etenduste info jälgimiseks tasub kindlasti silm peal hoida Pajusi Teatri Facebooki-leheküljel.“ märkis autor ja lavastaja.

Jaan Lukas