Rapla liitus võrgustikuga ”Euroopa kultuurilinnad Eestis”. Üle-eestilisele kultuurilinnade võrgustikule pandi alus 2009. aastal, kui üheksa linna ühinesid tulevase Euroopa kultuuripealinna Tallinna üleskutsega kultuurikoostööks. Hiljem on sellega liitunud veel kümme omavalitsust – nii linnu kui vallakeskusi. Praegu on võrgustiku „Euroopa kultuurilinnad Eestis“ liikmeteks Elva, Haapsalu, Jõhvi, Narva, Narva-Jõesuu, Otepää, Paide, Põlva, Pärnu, Rakvere, Sillamäe, Suure-Jaani, Tallinn, Tartu, Tõrva, Türi, Valga, Viljandi ja Võru. Liitumissoovi on avaldanud ka Kohtla-Järve.
Rubriik: Eesti
Tallinnas algavad võitluskunstide maailmamängud
Võitluskunstide IV maailmamängude avatseremoonia toimub reedel, 25. veebruaril Saku Suurhallis. Avatseremoonia raames toimub võitluskunstide- ja folkloorigala, kus on võimalik vaadata Burjaatia, Korea, Venemaa ja Dagestani kultuurikollektiivide etteasted. Programmikavas on peadpööritavad hüpped, esemete purustamine, eksootilised tantsud, trummi- ja tuleshow. Samuti viiakse läbi taekwon-do ja muay-thai Eesti – Korea ja Eesti – Tai võitlejate vaheline võitlus. Tseremoonia algab sportlaste ja delegatsioonide piduliku sissemarsiga. Samuti esinevad avatseremoonial Eesti Kaitseväe orkester ja rahvatantsuansambel Kuljus.
Viie päeva jooksul leiab Eesti Näituste paviljonis aset erinevatel spordiväljakutel võistlused mitmetel kahevõitlusaladel – taekwon-do, kudo, karate, sambo, sportchan, muay- thai, wu-shu, aikido, kuraž ja teised. Eesti sportlasi osaleb mängudel ligi paarsada. Paralleelselt toimub samal ajal ja kohas ka kultuuriprogramm, mille käigus tutvustatakse eri rahvaste kultuuri ja traditsioone.
Võitluskunstide maailmamängud kuuluvad Euroopa kultuuripealinna Tallinna 2011 ametlikku programmi. Maailmamängud on seni toimunud kaks korda Põhja-Koreas ja ühel korral Tais. Eestis on võitlusaladega seotud umbkaudu 5000–6000 harrastussportlast.
Oksaneni “Puhastus” tuleb eetrisse raadiokuuldemänguna
Raadioteatris on valminud viieosaline järjekuuldemäng – Sofi Oksaneni „Puhastus”.
Soome keelest tõlkinud Kalju Kruusa. Raadiostsenaarium ja lavastus: Taago Tubin.
Helirežissöör: Külli Tüli. Muusika: Tiit Kikas.
Osades: Aliide 1992. aastal – Helene Vannari. Aliide aastatel 1949–1953 – Elisabet Tamm. Zara – Alina Karmazina. Ingel Pekk, Aliide õde – Katariina Lauk. Hans Pekk, Ingeli mees – Margus Prangel. Martin Truu, Aliide mees – Raivo E. Tamm. NKVD-mees 1 ja kantpea Paša – Sten Karpov. NKVD-mees 2 ja kantpea Lavrenti – Janek Vadi.
Kuuldemängus on kasutatud salvestisi Eesti Rahvusringhäälingu heliarhiivist.
Esietendus järjejutu eetriajal, 28. veebruarist 4. märtsini kell 11.30 ja 22.30 Vikerraadios.
Maaelo oppus kuulõhe
Rõugõ kandi turismividäjä Piho Aigar om vällä tulnu mõttõga viiä maaelo oppus kuulõhe:kõrrast inämb läävä inemise liina ja tiidmise maaelost kaosõ põlv-põlvõ takah. Koolijuhi omma arvamisõl, et mõtõ om jo hää, a õhku jääs küsümine, kuis seo teos tetä.
«Ku kaia märke inne valimiisi, sõs maaelo küsümüse nakkasõ nii vai tõistõ liinarahva otsusta olõma,» seletäs Piho uma mõttõ tagamaad.
Piho ütles, et kõrrast inämb läävä inemise maalt liina ja tuuga kaosõ ka tiidmise maaelost.
«Selge om tuu, et kõik mar’amaalõ mahu-i, a ku nä sääl maaelo küsümiisi otsustasõ, sõs võinu nä veidikesegi kursih olla tuuga, kuis kar’amaal elo käü ja kost terve süük tulõ,» ütles Piho. «Koolilatsilõ võinu kooliprogrammi seeh anda maaelo oppust, kuis eläjidega ümbre kävvü, kuis näile süvvä anda.» Timä mõtõ om tuu, et tetäs tüülaagrit, koh väiko talomiis olõs uma olõkiga liinalatsõlõ oppaja.
Et sääne mõtõ teos saanu, olnu ütelt puult vaia kuulõ ja latsi, tõõsõlt puult jäl talomiihi, kiä omma ülepää nõuh opilaisi vasta võtma. Piho pidä talonigõ poolõ päält kõgõ parõmbas väikeisi eloviie-tallõ, koh Euroliit midägi säädüisiga ei kõrralda.
Haanimaa Hartsmäe talo peremiis Hollo Agu pidä säänest mõtõt hääs. «A latsõ piäs sõs õks mitmõh taloh käümä, et taa oppus võimaligult mitmõsugumanõ olõs,» ütles tä. Samah pelgäs Hollo tuud, et ku koolih või-i latsi tüüle käske, kas sõs neo latsõ tulõvagi maalõ kah õnnõ kaejis. «Ku nä tallo tulõva, sõs tulõ õks tüüd kah tetä,» märk Hollo. «Taloh saa-i õnnõ kaeja olla.»
Koolijuhi ja latsõ omma nõuh
«Täämbädse päävä noorõ omma ülearvo pall’o tehniga takah kinni, seo olõs hää võimalus suvõl luudusõh olla ja maaello nätä,» kitt mõtõt Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi 11. klassi opilanõ Säde Ken. Ka tüütegemise vasta olõsi-i täl midägi.
«Muidogi olõsi ma nõuh,» ütel’ Võro 1. põhikooli katsanda klassi opilanõ Saia Kris. «A midägi vahtsõt sääl olõsi-i, selle et mul om maakodo olõmah.» Vanaimä-vanaesä man om tä maatüüd küländ har’otanu.
«Maaelo oppust olnu vaia külh, selle et ma olõ nõuh taaga, et kõik latsõ lehmä inämb är tunnõ-i,» ütles Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi direktri Martinfeldi Katrin.
Samah arvas tä, et maaelo oppus es pidänü olõma opiplaani üts osa, selle et sinnä om rassõ midägi mano panda ja viil rassõmb midägi mant võtta.
«Muidogi kulus sääne asi är, et siiä valdkunda veidikesegi helgähüst tuvva,» ütles Põlva Keskkooli direktri Sarapuu Arvo.
Nigu Martinfeld, ei mõista ka Sarapuu üteldä, kuis sääne oppus opiplaani säädi. «Muidogi saas taad asja tetä valik- vai vabaainõna,» pakk tä.
Mirjam Nutov/ Uma Leht
Samal teemal on ka 26. veebruari KUKU Ilmaparandaja saade
Uue Maailma Selts andis välja ajalehe “Üleilmne Tallinn”
Ilmus Uue Maailma Seltsi ajalehe “Väike Ameerika Hääl” erinumber “Üleilmne Tallinn”, kus teemaks see, kuidas globaliseerumine pealinna nägu kujundab.
Üleilmastumine pole mingi abstraktne teooria, vaid reaalselt meie igapäevaelu mõjutav areng, mis oma jälje jätnud ka Tallinna linnapilti. “Üleilmses Tallinnas” vaadeldakse erinevaid kaasaegse linna arengut mõjutavaid nähtusi, näiteks ärilinnaku kujunemine, linnasisese taristu planeerimine või parkimispoliitika, ning seda, millisel eriomasel kujul need nähtused Tallinnas oma koha on leidnud.
“Tallinnas on globaalsed nähtused vägagi selgelt hoomatavad, kuid neis avaldub ka tallinlik ainulaadsus, siinsed inimesed ja nende mõttemaailm,” selgitavad Kadri Vaher ja Tauri Tuvikene Linnalaborist, ”Tallinna omapära on osaliselt seisnenud selles, et kinni on haaratud peaaegu igast võimalusest, linna areng on olnud julge ja metsik. Samas on Tallinn endiselt huvitav ja arenemisvõimeline, tal on selgroog ning globaalne laine ja üheülbastumine ei ole sellest suutnud üle sõita.”
Artiklid põhinevad 2010 kevadsemestril toimunud ja Linnalabori juhendatud kursusel Uus suurlinlik peavool kirjutatud töödel. Kursusel osalesid Tallinna Ülikooli linnakorralduse ning Eesti Kunstiakadeemia urbanistika ja arhitektuuri tudengid.
Leht on kättesaadav tasuta erinevates kohtades üle linna. Nimekirja kohtadest leiab siit: http://www.hääl.eu/leheleiukohad
Pärimusmuusika galakontsert jõuab riigi sünnipäeval üle Euroopa
Eesti Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril algusega kell 19.05 on Klassikaraadio eetris suur pärimusmuusika ülevaatekontsert, mis salvestati kuu aja eest Viljandi Pärimusmuusika Aidas. EBU Euroraadio vahendusel jõuab kontsert peagi ka mitmete teiste Euroopa riikide raadiokuulajateni.
Pärimusmuusika talvegalaks ristitud kontserdil esinesid 21. jaanuaril paljud praeguse aja andekamad pärimusmuusikud, kelle pühendumuse ja kireta poleks meie pärimuskultuur täna sedavõrd elav ja mitmekesine.
Kuulda saab Meelika Hainsoo, Cätlin Jaago, Tuule Kanni, Karoliina Kreintaali, Sofia Joonsi, Tarmo Noormaa, Maarja Nuudi, Sandra Sillamaa, Juhan Suitsu, Tõnu Tubli, Lauri Õunapuu, Jalmar Vabarna ja Ando
Kivibergi esinemist ning ansambleid RO:TORO ja Gjangsta. Kontserti juhib Jaak Johanson.
Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) kaudu on praeguseks talvegala salvestise tellinud Poola, Portugali, Horvaatia, Läti, Rootsi ja Moldova raadiojaamad. Klassikaraadio toimetaja Karin Kopra avaldas veendumust, et aasta jooksul suureneb tellijate hulk veelgi.
Orhideekaitsjad valisid aasta orhidee
Eesti Orhideekaitse Klubi valis välja aasta orhidee, kelleks on tänavu tõmmu käpp (Orchis ustulata). Tõmmu käpp on nii Eestis kui mujal Euroopas üks ohustatumaid käpalisi. See liik asustab vanu poollooduslikke rohumaid ning on ohustatud eelkõige traditsiooniliste põllumajandusviiside kadumisetõttu.
Tõmmu käpa leviala on viimase viiekümne aasta jooksul oluliselt vähenenud,seda eriti mandri-Eestis. Kuigi vähemalt 50% populatsioonidest peaks olema kaitsealadel kaitstud, on see siiski probleemne, sest isendid on lühiealised ja üsna tillukesed ning märgatavad vaid õitseajal.
Tõmmu käpa õied on inimsilueti kujulised. Avanemata õiepungad on tumepurpurset värvi, millest on taim ka nime saanud. Aasta orhideeks valimisega juhitakse inimeste tähelepanu sellele looduse kaunitarile, lootes saada lisaandmeid tema leviku kohta, mis aitab paremini korraldada selle taimeliigi kaitset.
Eesti Orhideekaitse Klubi kuulutab välja aasta orhidee juba teist aastat, selle eesmärk on pöörata tähelepanu just konkreetse käpalise leiukohtade kaitsmisele ning ohtude väljaselgitamisele. Mullu algatatud traditsioon andis
esimese aasta orhidee tiitli punasele tolmpeale.
1985. aastal asutatud Eesti Orhideekaitse klubi ühendab loodushuvidega inimesi väga erinevatelt eluaaladelt, sealhulgas ka elukutselisi botaanikuid-orhidolooge. Klubi eesmärgiks on kodumaiste käpaliste tundmaõppimine, tutvustamine, uurimine ja nende kaitsele kaasaaitamine.
Tartus on Matsalu loodusfilmide festivali Eesti-eri
Täna toimub Tartu keskkonnahariduse keskuses järjekordne Matsalu VIII Loodusfilmide Festivali parimate filmide õhtu. Tänasel filmiõhtul näidatakse kolme Eestis tehtud filmi:
Režissöör Vassili Sarana tehtud film “Reis Leena lättele” räägib Venemaa suurimast jõest Leenast.
Keskjooksul ulatub jõe laius 30 kilomeetrini, delta aga moodustub 150 harust. Alguse saab Leena pisikesest nirest Baikali aheliku nõlvadel. Leena ülemjooks on unikaalse loodusega ja viimased 30 aastat on seda ka inimese sissetungi eest rangelt kaitstud. Siin elab pruunkaru ja kasvab igivana Siberi mänd.
Film pälvis Lihula Gümnaasiumi ökoklassi eriauhinna.
Režissöör Madis Veskimägi “Haigrupäevad” kõneleb loo linnust, kelle rahvapärased nimetused on kalakurg, kalakull, haiber, haigri, aiver või lihtsalt krääks. Film jälgib haigrute elu ja toimetamisi pesas ja väljapool seda, samuti haigru suhteid inimesega. Ka see film pälvis tunnustuse – Looduse Omnibussi eriauhinna.
Režissöör Chintis Lundgreni kuueminutiline lühifilm “Hallõgija” jutustab jabura loo hallõgijast, käost ja teiste lindude elukommetest. Film pälvis samuti Lihula Gümnaasiumi ökoklassi eriauhinna.
Toidupanga annetused ületasid miljoni krooni piiri
Eilseks oli Toidupanga mündikampaania annetusi üle loetud 1 051 324 krooni ehk 67 192 euro ulatuses.
Annetustest saab tuge regulaarse toiduabi korraldamine üle Eesti.
„Oleme tänaseks kaardistanud tegutsevate toidupankade kõige kriitilisemad vajadused – mitmel pool on oluline pakkuda tuge transpordi osas, samuti muretseda külmikuid, laoriiuleid, kaubakärusid ja muud elementaarset,“ sõnas Toidupankade koostöövõrgustiku juht Piet Boerefijn. “Niivõrd kiire toiduabi laienemine teeb meile rõõmu, loodame selleks mündikampaaniast ka vajalikku ainelist tuge leida.”
Toidupank tegutseb tänaseks kokku seitmes linnas – Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis, Viljandis, Narvas ja Rakveres. Aktiivselt tegutsetakse kohaliku Toidupanga loomise nimel täna ka Võrus, Kuressaares, Maardus, Põlvas ja Haapsalus.
„Kogutud annetuste toel tahaksime tuge pakkuda lisaks olemasolevatele toidupankadele ka nendele, kes lähiajal oma tegevusele jalad alla saavad,“ sõnas Boerefijn. Seetõttu jälgitakse Toidupanga toetuseks annetatud summa kasvamist mitmel pool väga ootusärevalt.
Toidupanga mündikampaania annetusanumate inkasseerimine kestab veebriarikuu jooksul. Lõpliku annetussumma loodab inkassatsiooni teostav AS G4S Eesti kokku lugeda märtsi alguseks.
Toidupanga mündikampaania on ellu kutsutud Toidupanga laienemise toetuseks Eesti Pangaliidu, kodanikuliikumise Teeme Ära, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, AS G4S Eesti ja Eesti Kaupmeeste Liidu poolt ning kutsus üles eraisikuid ja ettevõtteid annetama kroonimünte Toidupanga kogumiskastidesse üle Eesti kuni 31. jaanuarini 2011.a. Toidupank on asutatud 2010. aasta märtsis Eesti-Hollandi Heategevusfondi Päikeselill ja Swedbanki poolt. Toidupanga tegevust toetab 2010. ja 2011. aastal Avatud Eesti Fond.
Tiina Urm, Toidupanga mündikampaania
Täna ja homme tehakse Pärnus välku
Täna ja homme kell 13-17 tähistatakse Pärnu Uue Kunsti muuseumis elektriaastat. Toimub tesla generaatori elektrilahenduste esmane demonstratsioon Eestis. Tehakse väikest välku ja räägitakse sellest elektrinähtusest. Üritust viib läbi Energia Avastuskeskuse teadus- ja arendusjuht Aare Baumer.
Uue kunsti muuseum elab kogu aasta Georg Wilhelm Richmanni, 300 aastat tagasi Pärnus sündinud ja maailma esimeseks elektriteadlaseks tõusnud mehe tähemärgi all. Üks maailma esimesi elektriteadlasi sündis 1711. aastal nimelt Pärnus. 1750. aastatel võtsid elektri uurijad Benjamin Franklin Ameerikas ja Georg Wilhelm Richmann Venemaal Peterburis paralleelselt kasutusele piksevardad. 1753. aastal õnnestus Rihmannil pikne kinni püüda, ent samal katsel teadlane hukkus.
Jaanuaris avati Pärnu Uue Kunsti Muuseumi endises majas Esplanaadi tänaval skulptor Riho Kulla kavandatud Georg Wilhelm Richmanni büsti mudel. Ka suvine aktinäituski kannab pealkirja “Mees, naine ja elekter” ning filmifestivali teema on “Elu elektrita ja elektriga”. Pilet 1 euro.
Varivalimistel arutletakse täna koolikatsete üle
Varivalimiste sari “Kutse debatile” ootab noori täna kell 15 Riigikogu teabekeskusesse avalikule debatile teemal “Kas koolikatsed esimesse klassi tuleks keelustada?”
On katsed liigne pinge õpilastele? Või vastupidi – võimalus selekteerida välja sarnaste huvide ja oskustega lapsed? Tule kohale ja kuula, mida arvavad erakondade 2011. aasta noored Riigikogu kandidaadid.
Debatti modereerib ning erinevatele seisukohtadele poolt- ja vastuargumente aitab otsida Eesti keskkooliväitluse valitsev meister Martin Kiik. Debatil astuvad üles noored Riigikogu kandidaadid.
Varivalimised 2011
Varivalimised on Eesti Noorteühenduste Liidu poolt korraldatud 14-20aastastele noortele suunatud poliitiliselt sõltumatu kodanikuharidusprojekt. Projekti eesmärgiks on süvendada noorte huvi ühiskonnaelus kaasarääkimise vastu ning viia noorte arvamuse avalikkuse ja otsustajateni, et Eesti poliitika arvestaks rohkem noorte vajadustega. Projekti raames toimub üle Eesti ligi poolsada noortele suunatud debatti, 25. veebruarini saavad noored osaleda õpilastööde konkursil valimisreklaami teemal, toimuvad otsustusprotsesside simulatsioonimängud jpm. 25. veebruarist kuni 3. märtsini saavad kõik Eesti kodakondsusega 14-17aastased osaleda üleriigilisel e-hääletusel, mille tulemusena pannakse kokku noorte varivalimiste Riigikogu koosseis ning tehakse avalikuks noorte arvamus.
Teeme pühade ajal Eesti terviseradadel tiiru ümber maakera!
Eesti Terviserajad kutsuvad kõiki eestimaalasi Vabariigi sünnipäeva tähistama aktiivse liikumisega. Osalema kõikidel Eesti Terviseradadel samaaegselt toimuval sportlikul rekordiüritusel – suusata, sörgi või kõnni. Ühise rekordürituse „Eesti Terviseradadel … ümber maailma” eesmärk on tutvustada inimestele nende kodukandi looduslike terviseradade võimlusi. Kutsuda kõiki tervislikult aega veetma ja tervisekilomeetreid koguma. Tervisesportlasi ootavad üle Eesti enam kui 70 terviserada. Kõigile avatud ja tasuta kasutamiseks olevad looduslikud terviserajad annavad olulise võimaluse meil endil oma tervise eest hoolt kanda. Liikumist nautima on oodatud KÕIK!
Allikas: terviserajad.ee
Võrumaal mälestatakse Haapsalu tragöödias hukkunuid
Eilsed traagilised sündmused Haapsalu Väikelastekodus vapustasid meid igaüht. Võru Linnavalitsus kutsub inimesi üles süütama Kesklinna pargis mälestusküünlad traagilises õnnetuses hukkunute mälestuseks, samuti langetama leinalipud kõigil majadel. Loe edasi: Võrumaal mälestatakse Haapsalu tragöödias hukkunuid
Selgunud on tänavused kultuuripreemia laureaadid
Valitsus kiitis heaks riigi kultuuripreemiate komisjoni ettepaneku määrata riigi kultuuripreemiad
pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest Tiia-Ester Loitmele, Mai-Ester Murdmaale, Rein Raamatule; Olav Ehalale – loomingulise tegevuse eest 2010. aastal; Tiit Ojasoole, Ene-Liis Semperile ja Eero Epnerile – Teater NO99 suurprojekti „Erakonna „Ühtne Eesti“ suurkogu“ eest;
Viivi Luigele – raamatu „Varjuteater“ eest; Maarja Kasele, Ralf Lõokesele, Karli Luigele, Kristiina Arusoole, Margit Argusele – Sõmeru keskusehoone arhitektuurse lahenduse ja sisekujunduse eest; Aivar Tommingasele – osatäitmiste eest lavastustes „Huntluts“, „Maetud laps“, „Vihmamees“, „Ninasarvik Otto“ ja „Quevedo“ teatris Vanemuine.
Kultuuri elutööpreemia antakse kolmele isikule ning ühe preemia suuruseks on 63 912 eurot. Viis preemiat a´ 9587 eurot antakse möödunud aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate loominguliste saavutuste eest.
Allikas: kultuuriministeerium
Tänavused spordipreemiate laureaadid on kinnitatud
Valitsus kiitis heaks Eesti Spordi Nõukogu ettepaneku ja määras riigi spordipreemiad kokku 12 inimesele.
Spordi elutööpreemia saab Johannes Peets pikaajalise tegevuse ja silmapaistvate tulemuste eest moodsa viievõistluse arendaja ja treenerina ning Ants Saar pikaajalise ja tulemusliku töö eest maaspordi arendamisel ja korraldamisel.
Preemia 2010. aasta tulemuste eest saab Avo Keel tulemusliku töö eest treenerina Eesti võrkpalli koondmeeskonna ettevalmistamisel, Õnne Pollisinski tulemusliku töö eest treenerina Kardo Ploomipuu ettevalmistamisel 2010. aasta invaujumise maailmameistrivõistlusteks, Nikolai Novosjolov kuldmedali võitmise eest vehklemise maailmameistrivõistlustel 2010. aastal, Julia Beljajeva, Anu Hark, Erika Kirpu ja Nelli Paju naiskondliku kuldmedali võitmise eest juunioride vehklemise maailmameistrivõistlustel 2010. aastal ning Indrek Kelk silmapaistva ja tulemusliku tegevuse eest spordivõistluste korraldajana.
Noore sportlase preemia määras valitsus sõudja Kaisa Pajusalule, kes võitis 2010. aastal U23 sõudmise maailmameistrivõistlustel ühepaadil hõbemedali.
Spordi elutööpreemia väärtus on 38 347 eurot, välja antakse kaks elutööpreemiat. Viis 9587 euro suurust preemiat määratakse väljapaistvate saavutuste eest 2010. aastal ning üks riiklik preemia, väärtusega 3196 eurot, noorele sportlasele möödunud aasta tulemuste eest.
Allikas: kultuuriministeerium
Erametsaomanikud õpivad jõulukuuskede kasvatamist
Teisipäeval, 22. veebruaril korraldab Luua Metsanduskool erametsaomanikele kaheksa tundi kestva tasuta kursuse „Jõulukuuskede kasvatamine“. Kursusel õpitakse tundma jõulukuuskede kasvatamiseks sobivaid liike, nõudeid kasvukohtadele, maapinna eripära, istanduse hooldamist, puude lõikamist, aga ka müüki ja tasuvust.
Kursuse viib läbi OÜ Pruuli Puukool juhataja Riho Pruuli. Kursus toimub SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel. Lisainfo ja registreerimine kursusele meilil: koolitus@luua.edu.ee ja telefonidel 776 2115, 566 38224, 525 4004.
Pärnus kestab jääfestival
Foto: Urmas Saard
Reede õhtul algas Pärnu Vallikäärus Pärnu esimene jääfestival. Loe edasi: Pärnus kestab jääfestival
Peterburis taaspühitseti täna luterlik Jaani kirik
Peterburi Jaani kirik enne renoveerimist hävimisohus ning sugugi polnud kindel ka kirikuhoone jäämine eestlaste ja eesti kultuuri kasutusse.
Tänasest on Peterburi Jaani kiriku 400-kohalises saalis võimalus pidada nii jumalateenistusi kui kontserte.
Jaani kiriku ehitamiseks korraldati 1850. aastate lõpul üle-eestiline korjandus ja oma panuse andis ka Vene riik – tsaar Aleksander II eraldas 55 000 rubla hoone ehitamiseks.
Kagu-Eesti keskendus turismimessil suitsusauna tutvustamisele
18.-20. veebruaril Tallinnas toimunud turismimessil Tourest olid taas kõrvuti Võrumaa, Põlvamaa ja Valgamaa, et tutvustada piirkonna uusi turismitooteid ja üritusi. Tänavu oli põhirõhk sauna ja suitsusauna tutvustamisel, sest Kagu-Eestis on mitmeid põnevaid saunateenuste ja -toodete pakkujaid ning algatatud on projekt suitsusauna kandmiseks UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.
Suitsusaun. Foto: saunapood. ee
Ilmus selle aasta esimene Mahepõllunduse Leht
2011.a esimeses numbris antakse ülevaade mahepõllumajanduslikust taime- ja loomakasvatusest 2010.a Eestis. Samuti tutvustatakse Jõgeva teraviljade ja talirüpsi katsete ning piimavesiste heaolu uuringu tulemusi. Lisaks on lugemist mahemaasika ja mahepiima teadusuuringute tulemustest ja maheturu arengust Euroopas.
Mahepõllumajanduse Leht saadetakse postiga kõikidele mahetalunikele. Internetist on võimalik lehte lugeda maheklubi leheküljelt: http://www.maheklubi.ee/mahepollumajanduse_leht/
Mahepõllumajanduse Lehte annab välja Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, väljaandmist toetab Euroopa Liit.
Maheklubi.ee
Paide kultuurikeskus ootab täna lastehommikule
Pühapäeval, 20. veebruaril kell 12 on lapsed koos vanematega oodatud Paide kultuurikeskuse kohvikusse Lastehommikule. Hämariku klubi memmed pakuvad kõigile osalejatele pannkooke. Sissepääs on 1 €.
Allikas: jarva.ee
Täna startis neljakümnes Tartu maraton
Täna sõidetakse neljakümnes Tartu maraton. Teatavasti lükati külma ilma tõttu starti tund aega edasi ning start võistlusele anti kell 10.
Kui viimased startijad Tehvandi staadionilt lahkusid, olid liidritel esimesed kilomeetrid seljataga.
Esireas startis mullune ja ka tunamullune maratoni võitja norralane Anders Aukland. Õnneks on külmakraadid päikese käes tublisti tagasi andnud ja käreda külma tõttu ennustatud-kardetud tervisekahjustused jäävad ehk seekord tulemata.
Tartu maraton. Foto: Margus Ansu/postimees.ee
Pakane on valla!
Nädal pärast küünlapäeva, aega, mil vanarahvatarkuse järgi murdub talve selgroog, hakkas hoopis külmenema. Ja lõppu pole nagu nähagi. Mõned küsimused ja vastused Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi kodulehelt.
Kust tuli see külmalaine? Arktikast. Sakslased panid praegu meie kohal laiutavale kõrgrõhkkonnale nimeks Heike, just aga lahkus Gabriela. Meeldetuletuseks: sel aastal on tsüklonid meeste nimedega, rõhuvad Euroopat aga naisenimedega antitsüklonid. Tõeliselt ohtlikuks külmalaineks on praegust aega vara nimetada, sest -30kraadist temperatuuri on mõõdetud vaid kahel hommikul.
Teatmiku „Eesti kliima riskid” (EMHI 2008) järgi peetakse inimese tervisele eriti ohtlikuks ööpäeva miinimumtemperatuuri püsimist temperatuuril -30 ºC ja alla selle viie või enama ööpäeva vältel. Alates 1961. aastast on Eestis õhutemperatuur langenud -30 kraadini ja alla selle 25 aastal. Aastatel 1963-1970 ja 1976-1980 mõõdeti selliseid pakaseid igal aastal.
Karm külmalaine oli 1978. aasta lõpupäevil (Narvas 42,6 , Kuusikul 40,6 ja Valgas 40,5 miinuskraadi). Viimase veerandsajandi jooksul on aga nii külma ilma ette tulnud harvemini. Talvedel aastast 2000/2001 alates on viiel korral temperatuur langenud alla -30 pügala. Ja huvitav on see, et külmad aastad käivad paarikaupa (aastail 2008 ja 2009 me ei näinudki korralikku pakast). Nii et järgmine talv tuleb ehk soojem.
Külmalaineist veel. Teatmiku andmeil oli aastail 1961-2007 Eestis seitse sellist perioodi, kus õhukülm püsis mitu päeva jutti allpool 30 miinuskraadi. Pikim neist oli 1987. aasta jaanuaris, tervelt kaheksa päeva Tartu- ja Jõgevamaal.
Mis on Eesti absoluutne talvine miinimumtemperatuur? Detsembri külmarekord mõõdeti Narvas 1978. aasta eelviimasel päeval (-42,6 kraadi). Jaanuari rekordiks on muidugi -43,5º , mõõdetud Jõgeval tõnisepäeval, 17. kuupäeval 1940. aastal. Veebruari rekordini (-39,0º) jääb samuti tükk maad. See saadi 1. veebruaril samas paigas 1956. aastal. Muide, ka mullune kõige madalam kraadiklaasi näit (-32,4º) registreeriti Jõgeval.
Mis on tuulekülm?
Teisiti nimetatakse seda parameetrit ka tajutavaks külmaks. Igaüks teab, et mida tugevam on tuul, seda kiiremini kaotab keha soojust, seda külmem tundub õhk. Seetõttu tundub tuulisemal hommikul pakane tavalisest jubedam olevat. Meteoroloogid kasutavad külmatunde arvutamiseks valemeid, lähtudes tegelikust õhutemperatuurist ja tuule kiirusest.
Sellest näitajast tuleks lähtuda ka laste kooli saatmisel, riietumisel jne. Näiteks 18. veebruari varahommikul mõõdeti Jõgeval õhus -31,8 ºC, kuna puhus nõrk tuul 0,8 m/s, siis pidid sealsete elanike näod taluma 35kraadist tuulekülma.
Viiratsi vald katsetab uut omavalitsuste veebiportaali
Siseministeeriumi teatel on kohalikele omavalitsustele mõeldud veebikeskkond kasutuselevõtuks valmis ning portaali katseprojekt käivitus Viiratsi vallas, vahendab Viljandi infoportaal.
Uus veebilahendus võimaldab nii lehekülje haldajatel kui ka omavalitsuse teenuseid kasutaval inimesel lihtsalt ja kiiresti teha mitmesuguseid toiminguid. Tänu ühendusele riigiregistritega lihtsustab teenuste kasutamist eeltäidetud avaldusvormide kasutuselevõtt.
„Teenusportaali väljatöötamisel lähtuti põhimõttest, et info peab olema inimesele lihtsalt ja kiirelt leitav,” ütles regionaalminister Siim-Valmar Kiisler. „Ühtse veebikeskkonna väljatöötamise tingis vajadus tänapäevase ning kasutajasõbraliku keskkonna järele, mõeldes seejuures nii omavalitsusteenuste kasutajatele kui ka teenuse osutajatele. Portaal põhineb vabavaral. See lahendus on riigi seisukohalt otstarbekaim – nii kulutuste kontrolli all hoidmiseks kui ka edaspidiste arenduste vajadusest lähtudes.”
Uue süsteemi kasutuselevõtuga soovib riik suurendada kohalike omavalitsuste läbipaistvust ja kodanike kaasarääkimise võimalust.
Portaali katseprojekt käivitus Viiratsi vallas. Teistel Eesti omavalitsustel on teenusportaaliga võimalik liituda alates 2011. aasta märtsist.
Viiratsi valla uue veebilehe ajutine veebipesa: http://viiratsi.kovtp.ee.
Turistide köitmiseks sai raha seitse suurprojekti
EASi juhatus otsustas eraldada regionaaltoetust seitsme külastuskeskkonda arendava projekti tarvis mahus 16,7 miljonit eurot. Toetust küsiti 128 ettevõtmise jaoks mahus 173,9 miljonit eurot, seega ületasid taotlused vooru mahtu kümnekordselt.
EASi juhatus otsustas rahastada Lottemaa teemapargi, Kiviõli seiklusturismikeskuse, Audru ringraja, Rakvere linnuse, Narva-Jõesuu rannaala, Kärdla sadama ja Sõrve tuletornilinnaku väljaarendamise projekti.
„Meie toetusskeem on üles ehitatud nii, et suuremad võimalused võita olid nendel taotlustel, mis toovad Eestisse ja konkreetsesse piirkonda rohkem uusi külastajaid nii Eestist kui ka välismaalt. Tähtis on ka see, et turistide raha jääks piirkonda ning looks uut jõukust ja töökohti,” ütles regionaalminister Siim-Valmar Kiisler.
Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meedet rahastab Euroopa regionaalarengu fond.