Erametsaomanikud pakuvad kõigile võimalust tuua omale jõulukuusk erametsast. Jõulupuude pakkujad asuvad erinevates piirkondades üle Eesti. Eesti Metsaselts kogub andmeid nende metsaomanike kohta, kes pakuvad jõulupuid, allolev nimekiri on pidevalt täienev. Loe edasi: Jõulukuuse saab tuua ka erametsast
Rubriik: Eesti
Vabaühendusi kutsutakse arvamust avaldama
Millised on praegu olulisemad riigivõimust sõltuvad asjad, mis aitaksid kodanikuühiskonda ja vabaühendusi tugevamaks muuta ning koostööd avaliku võimu ja ühenduste vahel parandada?
Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuse Liit (EMSL) palub kõiki avaldama arvamust, millised ettepanekud peaksid olema vabaühenduste manifestis Riigikogu valimiste eel. Hetkel on väljas 14 ettepanekut, mis on välja toodud maikuus toimunud kärajatel või hilisematel kohtumistel. Nüüd on aeg neile hinnang anda, kas teie meelest oleks ettepanek vajalik või ei. Kui märkate, et mõni oluline poolt- või vastuargument on jäänud välja toomata, siis selleks on iga ettepaneku juures kommentaarikast. Samuti on kõik uued ettepanekud oodatud, et need hääletusele lisada.
Ettepanekute puhul oleks aga oluline jälgida kaht asja: esiteks peab selle rakendamine olema Riigikogu või valitsuse pädevuses, teiseks peaks see puudutama kodanikuühiskonda või vabaühendusi laiemalt, mitte ainult kindlat organisatsiooni või valdkonda. Ettepanekud asuvad www.ngo.ee/manifest.
Nii puudutavad ettepanekud näiteks võimalust suunata annetuselt saadud tulumaksutagastus hoopis annetuse saanud organisatsioonile lisaks. Samuti on nede seas ettepanek suurendada Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) riigieelarvelist rahastamist kahekordseks, seega 40 miljonile kroonile aastas. Mitu ettepanekut puudutavad nii tegevuse läbipaistvamaks muutmist ning riigi ja MTÜde koostöö suurendamist.
Millised ettepanekud ja kui palju lõpuks manifesti alles jäävad, otsustab EMSLi liikmete valitud nõukogu, kes koguneb 21. detsembril – teie eelistused ja kommentaarid on aga seejuures väga olulised. Seejärel esitatakse need ettepanekud ka Riigikogu kandidaatidele, nagu eelmistegi valimiste eel. 2007. aasta manifesti üheks tulemuseks oli näiteks Kodanikuühiskonna Sihtkapitali loomine (lähemalt saab toonaste ettepanekute rakendamisest lugeda aadressilt www.ngo.ee/33553).
Avalda arvamust Baltimaade ühise kultuuriportaali osas
Loov Eesti meeskond soovib teada saada, mida arvavad inimesed Baltimaade ühisest kultuuriportaalist. Projekti eestvedajad on ette valmistanud lühikese küsimustiku, millele oodatakse vastuseid.
Kui sul on aega, võid ka vastata. Kokku on esitatud 10 küsimust (inglise keeles) ning ankeedi täitmine ei tohiks võtta rohkem kui viis minutit. Küsimustiku leiab siit. Ühist Baltimaade kultuuriportaali tutvustava esitluse (eesti keeles) saab alla laadida siit.
Allikas: Loov Eesti
Võimalus osaleda permakultuuri profikursusel Eestis
Tegemist on suurepärase kursusega, et varustada ennast täispaketi teadmiste ja oskustega, mida on vaja igaühel, kes tegeleb jätkusuutlike kogukondade rajamisega maal või linnas. Et suur osa kursusest on praktiline õpe, viivad kursuse läbi 2-4 permakultuuri õpetajat.
See oleks 10-14 päevane kursus, mis vastab 72-tunni mahuga rahvusvahelisele õppekavale ja annab kursusel osalejale õiguse kasutada sõna permakultuur professionaalses mõttes.
Vaata permakultuuri kohta lähemalt The Farm kodulehel või Albert Batesi blogist. Loe edasi: Võimalus osaleda permakultuuri profikursusel Eestis
Valgamaa Noorsootöökeskuse Tankla loomine on Eesti noortevaldkonna aasta tegu
9. detsembril leidis Tallinnas, Kadrioru lossis aset noorsootöötajate 2010. aasta tunnustusüritus. Sündmuse eesmärgiks oli tunnustada noortevaldkonna tublimaid tegijaid sel aastal. Eesti Noorsootöö Keskus hindas Marek Meki ja Siiri Liiva panust Valgamaa Noorsootöökeskuse Tankla käivitamisel 2010. aasta Eesti noortevaldkonna aasta teoks kahe teise laureaadi kõrval.
Loe edasi: Valgamaa Noorsootöökeskuse Tankla loomine on Eesti noortevaldkonna aasta tegu
Talv saabub sellel aastal öiste suusahüpete saatel Tehvandilt
Sellel aastal algab talv 22.detsembril kell 01.38. Just siis saabub talv Otepääle suusahüpetega Tehvandi suusahüppemäelt. Otepää saab 14.korda Talvepealinna tiitli. Talvepealinna tiitlit kannab Otepää kuni kevadise pööripäevani, mil asub valitsemisõigustesse Kevadpealinn Türi.
Talvepealinna pidustused algavad aga juba 21.detsembril kell 10.00 traditsioonilise jõuluturuga Otepää Kultuurikeskuse pargis, mida korraldab Otepää Naisselts. Sellel aastal jätkub põnevust just pisiperele – lapsi sõidutavad kelgukoerad – Alaska malamuudid. Kell 11.00 toimub Otepää Avatud
Noortekeskuse noorte poolt korraldatud jõuluetendus kõige pisematele, mille on lavale sedanud noortekeskuse juht Kadri Orav ja kannab pealkirja”Jõuluissit oodates” Kell 17.00 toimub Otepää Kultuurikeskuses teatrietendus “Saabastega kass” Otepää Gümnaasiumi ja Otepää Rahvateatri
esituses. Loe edasi: Talv saabub sellel aastal öiste suusahüpete saatel Tehvandilt
Ida-virulased kutsuvad Tuhamägede Tantsupeole
Ida-Virumaa Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus kutsub kõiki kergejalgseid rahvatantsijaid taas 12. veebruaril 2011 Kohtla-Nõmme Kaevanduspark-muuseumi VII Talvisele Tuhamägede tantsupeole.
Kell 14.00 algab Kaevurite kaerajaani tantsimine maa-aluses Kaevandusmuuseumis, järgneb peotule süütamine kaevanduspargi kivihiies. Head loitsud lausub Mikk Sarv. Palutakse ikka kaasa tuua oma kodukoha kivi lepitusohvriks maavaimudele maapõuest kaevandatud põlevkivi asemele.
Seejärel süüdatakse „Õige suur õletulestik“, tantsupidu toimub väljas tuhamägede tantsupeo lumisel tantsuplatsil. Peo jätkuks minnakse rongkäigus tõrvikute valgel Kohtla-Nõmme Rahvamajja, kus toimub algusega kell 18.30 tantsijate simman ansambliga Folksell.
Peo korraldaja Erika Kõllo ütleb, et peole registreerumisega tasub tantsurühmadel kiirustada, sest üle 1000 tantsija peole ei mahu. „Sel aastal toimub uudisena tants lumeräätsadel, ehitatakse Ida-Viru tantsijate poolt enne valmis vahva lumelinn ja iga tantsurühm saab ka õhtusel simmanil esitada oma kava,“ räägin Kõllo.
Peo külalistel on viimast korda enne suuri ümberkorraldusi võimalus külastada maa-alust kaevandusparkmuuseumi, võtta osa maasturitega korraldatavatest retkedest, saada osa erinevatest talvemõnudest, osaleda käsitöötelkide toimetustes (kutsutakse osalema ka kõiki käsitöölisi), soovi korral saab kinnitada keha kaevurisupiga.
Registreeruda saab: Erika Kõllo, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse rahvakultuurispetsialist Ida-Virumaal, erika.kollo@ivmv.ee, erika.kollo@rahvakultuur.ee, tel 3321248, 5200943.
Veel saab registreeruda Tartu Maratonile
Tartu Maratonile on peale esimest registreerimisvooru kirjas 5840 inimest 24 riigist. See on ligi 2000 inimest enam kui eelmisel aastal samal ajal.
Võistluste peakorraldaja Indrek Kelgu sõnul ületas see tulemus igasugused ootused. „Eelmisel aastal jõudsime me näiteks 5400 registreerunud osalejani alles 3. veebruariks,“ räägib Kelk. Kui varem oli planeeritud kokku 7500 stardikohta, siis senine ülisuur huvi maratonisõitmise vastu näitas, et sellest võib taas väheks jääda.
Üleeile esmakordselt suures koosseisus koos istunud 40. Tartu Maratoni nõukogu- ja korralduskomitee tegi peale põhjalikku kaalumist otsuse tõsta maksimaalset osavõtupiiri 1000 koha võrra ehk 8500 osalejani. Nii 31km kui 63km distantsile tähendab see 500 täiendavat stardikohta. Lõplikud piirnumbrid on 6000 stardikohta 63 km distantsil ja 2500 kohta 31 km distantsil.
20. veebruaril toimuvale 40. Tartu Maratoni pikemale 63km rajale on tänasega veel ligi 1200 vaba stardinumbrit ja lühikesele 31km distantsile 1400. Rohkem nimetatud arve ei suurendata ning stardikohtade lõppemisega suletakse ka registreerumine.
Kotkakino taas avatud
Eile keskpäeval alustas ülekannet looduskalender. ee talvine merikotka veebikaamera. Kaamera sai paigale juba detsembri esimesel nädalavahetusel, kuid vahepealsed tormid rikkusid ülekandeseadmeid. Kaamera on paigaldatud maapinna lähedale, usutavalt on pilt esialgu ülevaatlik.
Looduskalendri tegija Gennadi Skromnov ütles, et esimesel päeval oli pildis näha kahte merikotkast, tõenäoliselt oli läheduses ka kolmas lind. Lisaks neile oli söötmisplatsil arvukalt ronki, vareseid ja harakaid, õhtu lõpetas hiireviupaar.
„Põnev tegevus algab kaamerasilma ees kohe kui valgeks läheb, enne kella üheksat ja vaatamisväärset jätkub pimedani,“ lubab Skromnov.
Kotkaste toidulaua eest hoolitseb kotkamees Tiit Randla
Vaata kotkakino siit: http://www.looduskalender.ee/node/8910.
Milline on elu Setomaal?
Käesoleva aasta augustist novembrini uuris ja analüüsis Saar-Poll OÜ Setomaa Valdade Liidu tellimusel Setomaa nelja valla sotsiaalmajandusliku olukorda. Uuringu tulemusel selgus, et Setomaal on jätkuvalt hulgaliselt probleeme, kuid usk elu jätkumise võimalikkuse seal on kasvanud.
Setomaa arengu kriitilisemad valdkonnad on piirkonna demograafiline olukord ning tööturu olukord. Piirkonna arengustrateegiates ettenähtud tasemed on tegelikkuses osutunud liiga optimistlikeks. Rahvaarvu, sh noorte arvu vähenemine seab ohtu olemasoleva koolivõrgu jätkusuutlikkuse. Koolide sulgemine võib aga anda täiendava tõuke väljarändeks.
Positiivne on suurenenud huvi Setomaale elama asumise ning kohalike elanike optimismi uute inimeste suhtes.
Setomaa arengu võtmeküsimuseks on vaieldamatult, kas kohapeal on tööd või kas Setomaal elades on võimalik piisavalt mugavalt mõnes teises piirkonnas tööl käia. Kui majanduskriisist väljudes tekivad uued ja paremini tasustatud töökohad esmalt Setomaalt kaugemal, on see täiendav surve inimeste väljarändele.
Setomaa ettevõtluse ja majanduse areng on võrreldavate analoogsete lähipiirkondadega kulgenud positiivsemalt. On põhjust arvata, et sellel on oluline koht Setomaa programmil.
Setomaa ettevõtluses on oluline koht väikestel primaarsektori ettevõtetel. Selle sektori efektiivsusele Setomaal tuleks kindlasti kasuks suurem ühistegevus toodete realiseerimisel. Ühine turundus võiks tõsta ka Setomaa turismisektori tulemuslikkust.
Allikas: Maaleht
Ulukid saavad jõulupuhkuse
Jahimehed kuulutavad 21. detsembril Jäneda Linnamäel välja metsades traditsioonilise jõulurahu, millega peatatakse jahipidamine 26. detsembrini.
Jõulurahu väljakuulutamise tava sai Eestis Soome eeskujul alguse 1993. aastal. Seejärel on seda tehtud taas iga aasta erinevates maakondades, teatas Eesti Jahimeeste Selts.
Jõulurahu ajal jahimehed loomi ei lase, vaid käivad peredega metsas ja viivad ühiselt sealsetele asukatele süüa. Rahuajal on kergem hingata suurulukitest huntidel, karudel, ilvestel, metssigadel, punahirvedel, põtradel ja metskitsedel.
Metsaühistud kutsuvad koolitustele
Metsamehed annavad teada, et erametsaomanikel on lähipäevil võimalus osaleda mitmetel koolitustel.
Teisipäeval, 14. detsembril algusega kell 13.30 korraldab Eesti Metsakasvatajate Ühing Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas rühmanõustamise teemal „Hooldusraied“. Soovitav metsariietus. Toetab SA Erametsakeskus.
Lisainfo ja registreerimine: Koit Kikerpuu, tel 5289833
Teisipäeval, 14. detsembril algusega kell 17 korraldab Eesti Metsakasvatajate Ühing Lääne-Virumaal rühmanõustamise „Suurulukid ja jahindus Eestis“. Lektor Tiit Randveer. Üritust toetab SA Erametsakeskus.
Lisainfo ja registreerimine: Koit Kikerpuu, tel 5289833
Kolmapäeval, 15. detsembril algusega kell 11 korraldab Põlva Metsaomanike Selts õppepäeva teemal “Metsaomanik ja maksud”. Lektor Jaan Velström. Õppepäev toimub aadressil Lao tn. 5, Põlva. Õppepäeva läbiviimist toetab SA Erametsakeskus ja on metsaomanikele tasuta. Vajalik eelregistreerimine.
Info ja eelregistreerimine: Tarmo Lees, info@metsaomanikud.ee või tel. 5300 3334
Kolmapäeval, 15. detsembril algusega kell 12 korraldab Harjumaa Metsaomanike Liit Padise vallamajas õppepäeva metsaomanikele. Õppepäeva viib läbi Eesti teenekaim koprauurija Nikolai Laanetu, kes algul räägib kobraste bioloogiast, kahjustuste iseloomust, püügiviisidest ning koprapüüniste erinevatest paigaldamise võimalustest. Ettekanne kestab 1,5-2 tundi, millele järgneb praktiline osa koprapüüniste paigaldamine lähikonnas tegutsevate kobraste asurkonnas. Kõigil osalejail on võimalus proovida uute püüniste paigaldamist ning õppida eduka püügi saladusi. Kuna õppepäev jätkub välitingimustes, siis palun kõigil ka vastavalt oludele riietuda. Õppepäeva orienteeruv lõpp on kell 16.00 Õppepäevast osavõtt on tasuta.
Palun eelnevalt registreerida kontaktil kalle.pold@eramets.ee.
Neljapäeval, 16. detsembril algusega kell 18 toimub Tallinna Metsaomanike Seltsi teabeõhtu seltsi liikmetele Olümpia hotellis (Liivalaia 33), mille teemaks on „Hüvastijätt Amazonasega“. Lektor Aivar Pihelgas.
Lisainfo ja registreerimine: Mart Soobik, Tallinna Metsaomanike Seltsi juhatuse esimees, tel 56 266 165, e-post mart.soobik@erametsaliit.ee
Neljapäeval, 16. detsembril algusega kell 14 korraldab Saare Valla Erametsaomanike Ühing Jõgevamaal Tabivere vallas RMK Elistvere looduskeskuses õppepäeva teemal “Metsaomanik ja uluk”. Räägib jahindusspetsialist Vahur Sepp. Üritus on tasuta. Osalemisest palume teatada kuni 15. detsembrini.
Lisainfo ja registreerimine: Piret Kriisa, tel 5843 9472 või e-post piret.kriisa@mail.ee.
Reedel, 17. detsembril korraldab Põlva Metsaomanike Selts seltsi liikmetele tasuta infopäeva teemal “Metsaomanike ühismüügi organisatsioon – KÜ Eramets”. Ettekanded: Indrek Palm – KÜ Eramets tegevjuht; Tarmo Lees – KÜ Eramets juhatuse liige. Infopäev toimub aadressil Taevaskoja tee 32, Taevaskoja, Põlva vald. Vajalik eelregistreerimine hiljemalt 16. detsembriks 2010.
Info ja eelregistreerimine: Tarmo Lees, e-post info@metsaomanikud.ee või tel. 5300 3334
Reedel, 17. detsembril algusega kell 17.00 korraldab MTÜ Viljandimaa Metsaselts metsaomanike teabepäeva “Pärandkultuuri inventeerimisest Viljandimaal” koos üldkoosolekuga Viljandis Männimäe külalistemajas. Teabepäev on Viljandimaa Metsaseltsi liikmetele tasuta.
Lisainfo: Eha Valeikiene, tel 5347 7454 või e-post eha@vilmets.ee.
Väike Munamägi prügikastis
Eile avaldas Postimees teate, et endine sööstlaskuja Aare Tamme on otsustanud Väiksel Munamäel suusakeskuse kinni panna ning kodumaise lume sootuks jalgelt pühkida. “Äri aetakse seal, kus on soodsamad tingimused,“ rääkis Tamme telefonitsi Ukrainast Postimehele.
Tamme tunnistas Postimehele, et Väikse Munamäe laskumisnõlvade sulgemine on ennekõike siiski majandusotsus. Ta on enda väitel Eesti Energia koridorides kuulnud, et lähiaastatel võib elektrienergia hind tõusta kuni kaks korda. Seetõttu jõudiski järeldusele, et pole mõtet oodata, millal hind kerkib nii palju, et suusa- ja lumelauahuvilised kunded ei jõua seda enam kinni maksta.
Sellele, et Väikese Munamäe arendamine end ära ei tasu on aastaid viidanud ka looduskaitsjad. Veel 2002. aastal kinnitas Tamme, et Väikese Munamäe arendamine on Eesti jaoks ülivajalik projekt ja alustas mitmeid kaitseala kahjustavaid ettevõtmisi.
Tammet on süüdistanud puude ebaseaduslikus raies ja Otepää looduspargi kaitsenõuete rikkumises. Neli aastat tagasi jõudis asi koguni kriminaalmenetluseni, mis lõpetati alles tänavu kevadel kokkuleppel prokuratuuriga, Tammelt ja ta firmalt välja mõistetud 191 000 krooni pole veel riigituludesse keskkonnakahjude arvele laekunud.
“Munamäe suusakeskus on üks õnnetu projekt algusest peale,” kinnitas 2002. aastal Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni esimees Urmas Tartes. “See projekt algas seaduse rikkumisega, mis on ühtlasi seadnud kogu ettevõtmise teravdatud tähelepanu alla.”
Tartese sõnul on Aare Tamme küll oma ideede poolest igati sümpaatne tegija, paraku on tema ettevõtmine üsna keeruline. Selge pole ju näiteks seegi, kui palju Väike Munamägi kannatab välja inimmõju, enne, kui ta hoopis koost laguneb. Sest mägi on väga suures ulatuses metsast paljaks aetud, moreenküngas võib tasapisi vähemaks vajuda. Praegu taastatav suusakeskus vajab väga suuri investeeringuid, näiteks kasvõi nõlvade katmist geotekstiiliga. “Kuid kõige vähem tahan ma seda, et Munamäest saaks aastate pärast võsastuv küngas, millel vedeleb veidi rauarisu,” ütleb Tartes.
Igal juhul tuleks selliste projektide algatamisel enne seitse korda mõõta ja alles siis üks kord lõigata. “Kui läheme vabaaja veetmise võimaluste avardamisel vastuollu looduse- või kultuuriväärtuste püsimajäämisega, siis tuleks enne isegi 14 korda mõõta,” ütleb Tartes. “Munamägi võiks olla õppetunniks sarnaste uute loodusvaenulike projektide algatamisel.”
Hõimuklubis kultuurivaiba mustrikirjast
Homme, 15. detsembril kell 17 toimub Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6, Tallinn) Hõimuklubis mõtteõhtu “Lõime- ja koelõngu soome-ugri ja oriendi vahel”
Kas kultuurivaip, mis ulatub Läänemere kallastelt Vaikse ookeanini on terviklik ja hästi kujundatud nagu gobelään? Või on tegu hõreda kaltsuvaibaga või hoopis juhuslikult kokku pandud lapitekiga? Millised on kultuurivaiba materjalid, kas seda saab taaskasutada ning jätkuvalt rahaks teha?
Hooaja teises Hõimuklubis heietavad neil teemadel mõtteid Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia direktor, rahvaluuleteadlane Anzori Barkalaja ja idamaiste mõtteviiside asjatundja Mart Maameele.
Kõik huvilised on oodatud, üritusest osavõtt on prii.
Eesti Päevaleht kutsub külarahvast ministreid hindama
Nagu kahe eelmisegi aastavahetuse eel kutsub Eesti Päevaleht ka tänavu rahvast meie ministrite tegevusele hinnangut andma.
Küsitlusele vastajad saavad kõigi Eesti Vabariigi ministrite tänavusi toimetamisi hinnata kümne palli skaalas, samuti on võimalik välja tuua iga ministri suuremad õnnestumised ja ebaõnnestumised.
Küsitluse leiate järgmise lingi alt:
http://bit.ly/ministrid
Õhutan Külauudiste sõpru ja lugejaid hoolega kaasa lööma ja küsitluse linki oma sõpradele – tuttavatele edasi saatma, et meie tulemustes ei kajastuks vaid linnarahva hääl. Praeguse seisuga on vastanuid 500 ringis, neist 43 protsenti on Tallinnast.
Peale selle saavad ka kõik ministrid ise oma tegevust ning suuremaid saavutusi ja ebaõnnestumisi hinnata.
Küsitluse kokkuvõte ehk teisitisõnu „Eesti Päevalehe ministrite edetabel 2010“ ilmub Eesti Päevalehes aastavahetuse paiku.
Varasemad edetabelid leiate siit:
http://www.epl.ee/artikkel/485628 ja http://www.epl.ee/artikkel/453340.
Rein Sikk, Eesti Päevaleht
Konnad õpetavad paremini Emajõge tundma
Loodusemehed ja fotograafid Arne Ader ning Urmas Tartes õpetavad multimeediaprogrammi “Konnapilgul mööda Emajõge” abil paremini tundma Emajõe elustikku.
Õppematerjali tutvustab Peipsi Koostöö Keskus homme kell 15 Tartu Keskkonnahariduse Keskuse (Kompanii 10) saalis.
Valminud loodusõppevahend koosneb pildiprogrammist ja saatetekstidest, uusi ning põnevaid fakte aitab meelde jätta viktoriin.
Õppeprogrammi eesmärk on mitmekesistada õppematerjalide hulka, mis aitaks lastel saada hea ülevaate Emajõe vee- ja luhaelustikust nii koolitundides kui looduskeskustes.
Autorid tutvustavad programmi järgmiselt:” Eri aegadel on Emajõel ja tema luhtadel erinev nägu. See oleneb nii aastaajast kui ka sellest, kuidas jõge vaadata: kas seista maapinnal, ronida puu otsa, laskuda kükakile või kõhuli. Ühest ja samast Emajõest saab palju põnevam paik, kui taipame teda silmata maa- ja veelähedase konnapilguga.”
Materjali on kogutud kaks aastat ja see on jaotatud ülevaate saamiseks aastaringi osadeks – algab jääminekuga, kevadisest suurveest südasuveni ning jälle saabuva talveni.
CD-kandjal multimeediaprogramm “Konnapilgul mööda Emajõge” saadetakse Ida-Virumaa, Jõgevamaa ja Lõuna-Eesti koolidele, raamatukogudele ning kõigile loodushariduskeskustele.
Mahepõllumehed ehitavad põhust kontorit
Ökopõllumeestele kohaselt ehitavad Mait Nõmmsalu ja Tauno Tattar ökomaja Tammistu Agro uue kontori jaoks. Nõmmsalu sõnul on seni Eestis ehitatud põhumajad puitkarkassiga, mille vahele pannakse põhk. Nõmmsalu tahab teha teisiti. Uue 80-ruutmeetrise kontorihoone seinad laoti viie tunniga püsti lihtsalt suurtest põhupakkidest. Sees on ruumi 50 m², seinad võtavad enda alla 30 m². Põhk pärineb oma põllult ja pakid on pressitud 90-sentimeetri paksusteks ja ligi kahe meetri pikkusteks ristkülikuteks. Seinad on plaanis kevadel katta seest ja väljast savikrohviga. Praegu on seinad vihma ja lörtsi eest väljastpoolt kilega kaetud. Avarad aknad on kolmekordsed ja Nõmmsalu loodab, et sellise ökomaja puhul on küttekulu väga väike. Plaatvundamendile on plaanitud põrandaküte, aga kas seda ka tegelikult vaja läheb, selgub kui maja on valmis.
Maaleht.ee
Nabala keskkonnakaitse ühing korraldab homme üldkoosoleku
Teisipäeval, 14. detsembril kell 18 toimub Kurtna koolis Saku vallas Nabala Keskkonnakaitse Ühingu (Nabala KÜ) üldkoosolek, kus antakse põhjalikum ülevaade ühingu viiest tegevusaastast ja hetkeolukorrast, kohendatakse põhikirja tänastele vajadustele vastavaks ning valitakse uus juhatus. Nabala keskkonnakaitse ühingu juhatuse liige Tanel Ots märgib, et tänu ühingu tegevusele on võidetud täiendavad uuringud Nabala maardla aladel ja ümbruses. Aktiivsete kodanikena on kogutud allkirju Nabala karstiala ja Tuhala Nõiakaevu toetuseks. Algatatud on kaitsealade loomine, korraldatud üritusi ja teemaõhtuid, kirjutatud artikleid jne.
Nabala Keskkonnakaitse Ühing asutati novembris 2005, asutajateks oli 16 küla Kohila, Kiili, Saku ja Kose vallast. Rohkem lugemist leiab kodulehelt: www.tuhalanoiakaevuleappi.com
Allikas: greengate.ee
Piusal tunnustati Põlvamaa paremaid turisminduses ja jagati tiitleid
Läinud nädalal Piusa külastuskeskuses toimunud Põlvamaa turismiettevõtjate ümarlaual kuulutati välja aasta parimad turismitegijad ja jagati tiitleid.
Aasta turismitöötaja tiitli pälvis tänavu Räpina hotelli peaadministraator Katerin Rämmar. Katerin saavutas Euroopa turismi- ja hotellikoolide rahvusvahelistel kutsevõistlustel pronksmedali. Samuti on ta olnud peamine eestvedaja Räpina hotelli osalemises EASi kvaliteedijuhtimise programmis. Ära märgiti selles kategoorias veel Kiudoski restorani peakokk Kristofer Solnik ning Jaan ja Elna Koort klubist Aal.
Aasta turundustegu tiitliga pärjati Värska Sanatoorium. Värska Sanatooriumi initsiatiivil on saavutatud Venemaaga märkimisväärne koostöö – nii näiteks avati 2010. aastal bussiliin marsruudil Peterburg-Värska. Samuti on andnud tulemusi Värska Sanatooriumi ja MTÜ Setomaa Turism tegevus seoses viisaküsimustega – viisataotlemine on kiirenenud ja lihtsustunud. 2010. aastal on Vene turistide osakaal Põlvamaal suurenenud. Äramärkimist turundusteo kategoorias leidsid veel OÜ Matkajuht, Anu Jõesaare ja Lauri Kulpsoo raamat „Taluperenaiste hoidised“ ning koolitaja Ena Drenkhan.
Aasta atraktiivseimaks uustulnukaks valiti tänavu Eesti Maanteemuuseumi uus ekspositsioon Teeaeg. Välialade avamine tõi kaasa külastajate arvu kasvu (ligi 30 000), uued atraktsioonid loovad lisaväärtust kogu piirkonnale. Nominentide hulgas olid ka Mooste Viinavabrikusse rajatud Eesti Fototurismi Keskus, Räpina hotell ja Saatse Seto muuseum.
Aasta roheline tegu oli komisjoni hinnanguna Eesti Looduse Põlvamaa erinumber. Koostöös Põlva maavalitsusega juunis ilmunud Eesti Looduse Põlvamaa erinumber tutvustas põhjalikult maakonna väärt loodusmaastikke ja suurepäraseid inimesi. Lisaks tunnustati Pesa hotelli Päikeseterrassil tänavu avatud Linnu restorani, Põlvamaa ökofestivali ja loodusgiidi ning elupõlist metsameest Ain Erikut.
Allikas: polvamaa.ee
Puude kuulaja loodusõhtu
Täna, 13. jõulukuupäeval toimub Tallinnas Rahvusraamatukogus Puude kuulaja – Hendrik Relve, Peeter Lauritsa ja Jaak Tuksami õhtu.
Äsja saabus Hendrik Relve põnevalt uurimisreisilt korowai metsarahva juurest. Loodusõhtul kõneleb ta ka oma pikaaegsest kiindumusest Eesti põlispuudesse. Esitletakse Hendrik Relve uut raamatut “Puude kuulaja”. Näha saab raamatu kujundaja kuvataiduri Peeter Lauritsa näitust. Laulab Jaak Tuksam.
Allikas: greengate.ee
Tapa linnaraamatukogus on avatud kaks näitust
Kuni 8. jaanuarini on Tapa Linnaraamatukogu teenindusosakonnas võimalik vaadata Jüri Mildebergi isikunäitust „Enneolematu“. Lasteosakonnas on eksponeeritud stendinäitus ”Tähekese sõbrale”.
Misso õpetaja Anu Raag on üks parematest liiklusõpetajatest
Lõuna Regionaalne Maanteeamet tunnustas märkimisväärse panuse eest liikluskasvatusse õpetajaid, koostööpartnereid, kohalikke omavalitsusi ja märkis ära paremaid liikluskasvatusteemalisi üritusi. Aasta õpetaja tiitli liikluskasvatuse alal sai üheksa õpetaja hulgas ka Misso Keskkooli õpetaja Anu Raag. Omavalitsustest tunnustati Värska valda.
Allikas: Setomaa.ee
Pärnumaa 2010 aasta küla tiitlit kannab Suigu-Murru külade piirkond
Juba kaheksandat korda valiti Pärnumaal aasta küla, aasta sädeinimene ja aasta tegusaim maanoor.
Aasta küla tänavused laureaadid on Suigu- Murru külade piirkond ja Are vald. Suigu-Murru külade piirkond esindab Pärnumaad ka tuleval aastal toimuval Eesti külade konkursil.
Aasta sädeinimene Pärnumaal on Kadri-Aija Viik, Surju vallast. Kadri-Aija tegutseb Lähkma küla eestvedajana.
Tegusa maanoore tiitli pälvis Marko Kaljula, Koonga vallast. Marko on Pärnumaa Kodukandi noortekoja asutaja ja eestvedaja.
Nominentide ja laureaatide tunnustusüritus toimub 14. detsembril Pärnu maavalitsuse saalis.
Allikas:kodukant.ee
Maanteemuuseumi jõuluprogramm „Jõulumaa – jõulutee” 14.-17. detsembrini Varbusel
Maanteemuuseum ootab kõiki lapsi ja lapsemeelseid osa saama jõuluprogrammist „Jõulumaa-jõulutee”.
Räägime liikumisest vanal ajal, taliteedest ja taliteede märgistusest, kaeme oma silmaga lumeväravaid ja vaatame filmi eriti lumistest teedest. Igaüks saab endale autosse või riidekappi riputamiseks meisterdada mõnusa jõuluhõngulise lõhnakuuse. Lustime õues ning meeleolukale saanisõidule viivad muuseumi tublid hobused Pippin ja Kipper. Külmast võetud sõrmi soojendame kuuma teega ning kõhule teeme pai piparkookidega.
Riietus olgu soe ja sobilik lumes hullamiseks. Hea tuju kohapealt!
Allikas: maanteemuuseum@mnt.ee
Dirigendipreemia pälvis Saidi Tammeorg
Tartu Kultuurkapitali Vaike Uibopuu sihtkapitali esimese dirigendipreemia pälvis Saidi Tammeorg Põlvamaalt.
Koos poeg Paavoga Tartu Kultuurkapitali juurde omanimelise sihtkapitali asutanud Vaike Uibopuu sõnutsi langetas kolmeliikmeline komisjon otsuse Saidi Tammeoru kasuks üksmeelselt Märkimisväärne on olnud Saidi Tammeoru roll Uma Pidoks valmistumisel, mil ta viis proove läbi ka Tartus. Saidi Tammeoru kandidatuuri Tartu Kultuurkapitalile esitas Võro Seltsi VKKF juhatuse esimees, Uma Pido projektijuht Triinu Ojar. Eelkõige tõstis Ojar esile viimatise Uma Pidoga seonduvat, mil Tammeorg oli koorijuhtide pealik, naiskooride üldjuht, korraldustoimkonna ja repertuaarikomisjoni liige, projektikoori Naasõ Nurmõlt dirigent ja peo laulude lindistamise korraldaja.
Tunnustus ning 5000 krooni suurune preemia anti Saidi Tammeorule üle 28. novembril Tartu Jaani kirikus toimunud Tartu maakonna naiskooride laulupäeval.
Allikas: polvamaa.ee