Rubriik: Eesti

Kesk-Eesti harrastusteatrid on sel nädalalõpul Raplamaal

Nädalavahetusel toimub Raplamaal Käru vallas Toosikannu Puhkekeskuses I Kesk-Eesti harrastusteatrite suvekool.

Suvekool saab teoks Rapla Rahvakultuuri Seltsi ja Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse ühisel ettevõtmisel. Tegemist on esmakordselt toimuva ühise suvise koolitusega Raplamaa ja Järvamaa harrastusteatrite näitlejaile ja lavastajaile.
Kavas on EMTA professori Tõnu Tepandi kõnetehnika koolitus, sertifitseeritud lavavõitluse õppejõu Indrek Sammuli lavavõitluse koolitus ning teatri projektijuhtimise koolitus Kesk-Eesti Teatritrupi juhi Ants Välimäe eestvedamisel.
Suvekooli on registreerunud 16 teatritruppi Rapla- ja Järvamaalt kokku 110 osalejaga.
Lisaks koolitustele on kavas ühine folgiõhtu, kus igal osalejal oma pill, millel mängida.
Nautida saab Jüri Tuuliku novellide põhjal valminud ja palju kiidusõnu kogunud etendust „Külatraagik”, mille lavastajaks ja peaosatäitjaks on Margus Mankin.
Allikas: rahvakultuur.ee

Kuninglikud väravad jõudsid Saatsesse

Eesti Kunstiakadeemia andis Saatse muuseumile üle Saatse vana kiriku kunagise ikonostaasi kuninglikud väravad, mis aastasadu kiriku pööningul lebasid. Väravate restaureerija on Allan Talu.

Vana ikonostaasi keskseks detailiks olnud kuninglikud väravad pärinevad ilmselt Saatse vanast puukirikust, mis oli ehitatud 1673. aastal. Väravate stilistika andis aluse paigutada need samasse perioodi. 19. sajandi algul kerkis Saatsesse uus kivikirik ning vana kiriku ikonostaas rändas kahesajaks aastaks pööningule, kust see kolme aasta eest inventeerimiseks paksu tolmukihi alt välja võeti. Enne kui meisterlik ja väärikas teos oma peaaegu täies hiilguses särada sai, kulus restaureerijal peaaegu aasta.
Kuna kiriklikes toimingutes vanu väravaid enam pruukida ei saa, leidsid need uue kodu Saatse seto muuseumis. Olgugi, et leid tuli päevavalgele juba ekspositsiooni planeerimise järel, saavad väravad selles tagantjärele väärika koha.

Allikas: setomaa.ee

Suure tuleohu tõttu kuulutas päästeamet välja piirangud

Foto päästekeskuse arhiivist.

Tuginedes Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetele kuulutab Päästeamet välja suure tuleohuga aja. See tähendab, et metsas on keelatud lõkke tegemine, grillseadme kasutamine ja suitsetamine.

Metsa- ja maastikupõlengute põhjuseks on enamasti inimeste hooletus. Maha visatud või autoaknast välja loobitud suitsukonist võib alguse saada metsatulekahju. Samuti võib tuleohtu tekitada metsas mootorsõidukiga liiklemine.

Metsas jalutades olgu kaasas laetud mobiiltelefon, et vajadusel abi kutsuda. Alati tuleks jälgida oma liikumistrajektoori, et metsatulekahju puhkedes võimalikult kiiresti metsast välja saada.

Alates 11. juunist on Eestis (va Saare ja Hiiu maakonnad) suure tuleohuga aeg, mille määrab Päästeameti peadirektori käskkiri. Kuumade ilmade jätkumisel kuulutatakse suure tuleohuga aeg välja ka Saare-ja Hiiumaal.

Piirangute lõpetamisest teatatakse tuleohu taandumisel.

Infot tuleohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.

Tuleohu kaarti saab jälgida Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi kodulehelt www.emhi.ee .

Päästeameti peadirektori käskkirja terviktekst, mille alusel suure tuleohuga aeg välja kuulutatakse on leitav www.rescue.ee/38211  

Allikas: päästeamet

Keskkonnaamet ootab teateid verevast lemmaltsast

Keskkonnaamet tellib tänavu ohjamiskava võõrliigi verev lemmalts (Impatiens glandulifera) ohjamiseks ja ootab teateid selle taime leiukohtadest üle Eesti. Kuigi Eestis on verev lemmalts massiliselt levinud vaid väga üksikutes kohtades, siis lähimaade Soome ja Rootsi praktikat arvestades võib ta invasiivseks muutuda ja kodumaised liigid välja tõrjuda.

„Kui võõrliigi arvukus ja levik kujutavad ohtu keskkonnale, inimese tervisele või varale, koostatakse liigile ohjamiskava, mille eesmärgiks on olukorra kaardistamine ja tegevuste määratlemine. Näiteks on ohjamiskava koostatud karuputke võõrliikidele, mille põhjal käib nende liikide tõrje juba alates 2005. aastast,“ ütles Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Eike Vunk.

Verev lemmalts on sarnaselt oma sugulasliigile (väikeseõiene lemmalts) väga kiire levikuga võõrliik ja võib kasvada kuni kahe meetri kõrguseks. Oma erakordselt dekoratiivse välimuse – kõrge kasv ja roosad õied – tõttu on ta aianduses levinud. Verev lemmalts on väga vastupidav liik ja parimaks tõrjemeetodiks on hoolikas väljarohimine. Taime rohimine käsitsi on täiesti ohutu.

Rohitud taimi ei tohiks aga lihtsalt maapinnale jätta või suurde hunnikusse jätta, kuna ta suudab väga kergesti juured uuesti mulda ajada ja seemned valmitada.

Teateid vereva lemmaltsa leiukohtadest võib edastada nii regioonide kontaktandmetele kui ka ameti üldmeili kaudu info@ keskkonnaamet.ee. Eestis on registreeritud 947 võõrliiki ehk liiki, kes ei kuulu looduslikult meie kodumaiste liikide hulka. Nende ohtlikkus seisneb kohalikelt liikidelt ruumi ja ressursside äravõtmises, mille kaudu muudetakse ka liikidevahelisi seoseid, toiduahelaid ja ökoloogilist tasakaalu jne. Äärmuslikult võivad võõrliigid kujutada ohtu ka inimese tervisele või varale. Võõrliikideks nimetatud taimi on Eestis 739 liiki.

Lisainfo: Eike Vunk, Keskkonnaameti looduskaitse bioloog, tel 4477380, 53345379, eike.vunk@keskkonnaamet.ee

Toidukultuuri festivali peaesineja on hea toit

Täna Türi rannas ja lauluväljakul toimuva toidukultuuri festivali „peaesinejateks“ on huvitav toit ja hea seltskond. Festivalile on oodatud igaüks, sissepääs on kõigile tasuta.

Viiendat aastat Türil toimuval toidukultuuri festivali platsile rajatakse erinevad teemarestoranid, mahla- ja kokteilibaarid. Magusatootja Kalev ennistab üheks päevaks kuulsa Türi Rannakohviku, sealt avaneb maaliline vaade Türi järvele. Toidutootjad ja maaletoojad esitlevad festivalialal oma toodangut, Hea Toidu Laadal osalevad väiketootjad kelle pakutavat toidukaupa suurtest poekettidest ei leiagi.

Eesti Grilliliit korraldab festivaliga koostöös kolm toiduvalmistamise suurvõistlust, mille käigus süütavad grillituled paar tuhat grillimeistrit Eestist ja välismaalt. Harrastuskalastajate klubi Säinas korraldab Türi järvel ujuvvahenditega traditsioonilise rahvaliku kalapüügivõistluse, võidab see kes kolme tunni jooksul püüab suurima kogukaaluga saagi.

Juku Mängumaa juhataja Riina Risti sõnul saab festivali lasteala olema veelgi meeleolukam ja sisukam kui varasematel aastatel, lisaks suurele batuulinnakule on kohal ka karussellid ja ponid.

Grillfest on kogupere-festival ja seepärast on ka neljajalgsetele pereliikmetele rajatud festivali peaväravasse Bosse lemmiklooma-ala, kus pakutakse head toitu, värsket vett ja pika festivalipäeva mõnusaks veetmiseks lemmikutele kakakotikesi. Koertega saabuvad autoomanikud saavad Türi kiriku kõrvale rajatavas Bosse parklas tasuta parkida, samuti on tasuta parkimine tagatud Speedesti motoparklas mootorratastega saabujaile.

Allikas: jarva.ee

Tule osa saama öisest muusikalisest ajalooretkest!

18.-19. juunil toimub Kuusalu vallas, Viinistu rannakülas järjekordne
kihelkonnamäng. Lühikese suveöö jooksul kõnnime regilaulu saatel mööda külatänavaid,
metsaradasid ja mereranda. Kuuleme jutte ja lugusid Viinistult ja kaugemalt. Mängu veavad ajaloolane Ott Sandrak ja muusik Jaak Johanson. Kaasa löövad Lahemaa Rahwamuusikud ning Viinistu inimesed. Mäng algab kell 22 Viinistu rahvamaja juures Sunimäel ning kestab koiduni.
Osalemiseks vajalik eelregistreerimine kuni 14. juunini aadressil
melikakindel@hotmail.com või tel 5147581. Osavõtutasu 2.50 eurot ühele inimesele.
Mängu viib läbi: Veljo Tormise Kultuuriselts
Toetavad: Kuusalu Vallavalitsus, Eesti Kultuurkapital
Melika Kindel,
projektijuht

Maanteemuuseum alustab teemapäevadega “Ka nii võib”

Maapurjekad.

Täna, 11. juunil alustab Eesti Maanteemuuseumis Varbusel alternatiivseid liikumisviise tutvustav teemapäevade sari, sel laupäeval tutvustab maapurjekaid Savi turismitalu.

Kolmest osast koosnev teemapäevade sari „Ka nii võib” on keskendunud vähetuntud liikumisviiside tutvustamisele. Laadalaupäevadel elustub Valkla kõrtsi esine – kaubeldakse koduse ja käsitöise kraamiga, toimetatakse õpitubades, keerutatakse jalga pillimehe taktis ja peetakse mokalaata. Laadalaupäevad toimuvad suvehooajal iga kuu teisel laupäeval.

Tapa raamatukogus avati omanäoline näitus

Austria Suursaatkonna vahendusel jõudis Tapa Linnaraamatukogusse väga omanäoline kunstinäitus “Kui meri kadus mäe sisse”. Austria kunstnikud Peter ja Regina Rieder on inspiratsiooni ammutanud fossiilidest ning lõpptulemus pakub huvi nii kunstinautlejale kui ka ajaloohuvilisele. Näituse avamist  austas oma kohalviibimisega Austria suursaadik dr Angelika Saupe-Berchtold, kes oma sõnavõtus tutvustas  Peter ja Regina Riederit ja nende loomingut. Kunstnikud on ligi kümme aastat üles astunud näitustega Eestimaa erinevates linnades.

Näitust saab Tapa Linnaraamatukogus vaadata 29. juunini. Juulikuus on näitus üleval Rakvere Galeriis.

Allikas: tapa.ee

Uued luuad alustavad pühkimist

Liikumisel Kodukant on hea meel teatada, et algas uus noorteprojekt “Uued luuad”. Tegemist on kaheksa kuud kestva noortealgatusega, mille jooksul saavad 45 Eesti erinevate maapiirkondade noort oskused külakoosoleku korraldamisest ja praktiseerivad õpitut kodukülas, -vallas või -maakonnas. Üheskoos avastatakse külakoosoleku kui kaasamise ning kaasa rääkimise võimaluse olemus, leitakse motivatsioon kodukohas külakoosolek läbi viia, analüüsitakse kogukonna arenguvõimalusi ning hakatakse ette valmistama kodukandi noortepäevi.
Kui sa oled 15-30 aastane ning elad külas, alevis, alevikus või väikelinnas, siis on projektis osalemine võimalus just sulle avastada iseenda võimekust ning kodukoha arengupotentsiaali.
Kui sul on motivatsioon osaleda projekti kõikides etappides; tahtmist ellu äratada vanad traditsioonid uues kuues, uute luudadega; soov kogukonnas midagi omakäel algatada; villand kodus istumisest ja ootamisest, et kogemused ja teadmised lihtsalt sülle kukuksid; lusti saada mitteformaalse õppimise kogemus, siis ära hoia ennast tagasi ning suundu täitma registreerimisvormi!
Kogu projekti osalustasu on 5 eurot, mis sisaldab majutust, toitlustust, transporti ja täisväärtuslikku programmi. Registreerimine toimub 29. juunini.
Kogu info projekti kohta on Kodukandi kodulehel.

Homme lõpetatakse pidulikult
VII Klaudia Taevi konkurss ja PromFest

PromFest ja Endla teater tõid suveks lavale Verdi "Attila".

1996. aastal alguse saanud Klaudia Taevi nimeline rahvusvaheline noorte ooperilauljate konkurss on 15 aastaga kindlustanud endale koha Pärnu kultuurielus ja Eesti kultuurimaastikul.

Pärnusse rahvusvahelisele ooperimuusika festivalile PromFest saabusid sel nädalal ooperimaailma tulevikutähed, noored ooperilauljad üle maailma osalesid VII Klaudia Taevi nimelisel lauljate konkursil. Konkursi teeb ainulaadseks see, et üks võidupreemiatest on laulda peaosa enda poole valitud ooperis, mis lavastatakse just võitja jaoks järgmisel, kahe aasta pärast toimuval PromFestil nagu tänavu Attila.

Konkursile registreerus 83 lauljat, helisalvestite põhjal kutsuti Pärnusse 32 solisti 17st riigist: USA-st, Prantsusmaalt, Austriast, Argentinast, Venemaalt, Lõuna-Koreast, Soomest, Poolast, Valgevenest, Ukrainast, Norrast, Lätist, Bulgaariast, Kanadast, Saksamaalt, Sloveeniast ja Eestist. Senistest osalejatest on pääsenud nii mõnigi maailma esilavadele New Yorgi Metropolitan Operas, Milano La Scalas, Moskva Suures teatris.

Enne pidulikku finaalkontserti läbisid lauljad kaks vooru. Eile, 10. juunil kõlas edasipääsenute esituses kohustusliku palana Franz Schuberti vokaalset meisterlikkust nõudev ”Ave Maria”. See on üks Taevi konkursi tunnusmärke ja kohustuslik alates esimesest võistlusest.

Konkursi žürii on igati väärikas: Ingrid Kremling-Domanski – Hamburgi muusika- ja teatriakadeemia professor (žürii esinaine, Saksa), Henri Maier – Opera Eventsi juht (Saksa/Prantsusmaa), Alain Surrans – Rennes’i ooperi peadirektor (Prantsusmaa), Peter Theiler -Nürnbergi ooperi peadirektor (Saksa), Hans Nieuwenhaus – ooperistuudio Nederlands juht lavastaja (Holland), Vladimiras Prudnikovas – Leedu rahvusooperi solist, Leedu muusikaakadeemia professor (Leedu), Erkki Alste – Opera-Connection Alste & Mödersheimi (Soome/Saksamaa), Tatjana Zozulja – lavastaja (Ukraina), Paul Mägi – Vanemuise teatri peadirigent (Eesti), Erki Pehk – dirigent, PromFesti kunstiline juht (Eesti).

Täna toimub Ammende villas Klaudia Taevi mälestusõhtu. Taevi õpilaste kõrval astuvad üles Vladimiras Prudnikovas, Urve Tauts, Therese Raide, Malle Raid jt, kontsertmeister Helin Kapten.

VII Klaudia Taevi konkurss ja PromFest lõpevad homme Pärnu kontserdimajas suurejoonilise finaalkontserdiga, millel selguvad võitjad ja laureaadid.

Noore kultuuritegelase preemia pälvisid
Risto Joost ja Igor Kotjuh

Risto Joost.
Igor Kotjuh.

President Toomas Hendrik Ilves andis sel nädalal üle SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia dirigent Risto Joostile ning eripreemia poeedile, esseistile, tõlkijale ja eelarvamustest vabama ühiskonna kujundajale Eestis Igor Kotjuhile.

Risto Joosti kandidatuuri esitas Eesti Kooriühingu muusikanõukogu, kelle hinnangul on ta paistnud silma mitmekülgse ja kõrgetasemelise kontserttegevusega nii dirigendi kui soololauljana.

Igor Kotjuhi kandidatuuri esitas Eesti Instituut, märkides, et tegu on tunnustatud poeedi ja esseistiga, mitmekülgse tõlkijaga. Eriliselt tähelepanuväärne on tema roll eestivene kirjanduse jõulise eestseisjana, kes tajub täpse tundlikkusega eesti ja siinse vene kultuuriruumi loomupäraseid erinevusi, aga mis veelgi olulisem – võimalusi nende piiride ületamiseks. Sihi saavutamiseks on Igor Kotjuh koondanud siinseid noori vene literaate, innustades neid jätkama kirjanduslikku tegevust, edendama kontakte eesti eakaaslastega ja otsima ühisosa eesti kultuuriruumiga. Selleks tarbeks on ta loonud kirjanduslikke võrguväljaandeid ning asutanud kirjastuse KITE. Igor Kotjuhi tegevus ei piirdu Eesti-sisese dialoogi arendamisega, ta on ka oodatud eesti kultuuri seletaja võõrsil, näiteks Peterburi Ülikoolis hinnati kõrgelt tema loengukursust eesti, sh eestivene kirjandusest.

Noore kultuuritegelase preemia suurus on 4793 eurot elik 75 000 krooni ja seda rahastab Toomas Luman. Erandkorras antava eripreemia suurus on 3000 eurot, seda rahastab Indrek Neivelt.

Vabariigi Presidendi Kantselei avalike suhete osakond

SaareFest pakub Kuressaare lossihoovis
Ultima Thule ja Lenna kontserti

Lenna Kuurmaa ja Ultima Thule riisusid sel aastal Eesti muusikaauhindade koore. Neid kahte staari saab kuulata täna Saaremaal Kuressaare lossihoovis kontserdil, ürituse SaareFest raames.
Kontsert on Ultima Thule viimase albumi „Jälgede jälgedes“ esmaesitlus suurel laval.
Festivali raames toimub Kuressaares Turu pidulik taassünd. Esindatud on hea ja saaremaine toit ja käsitöö ning õhtused muusikastaarid jagavad autogramme.
See on selle suve muusikasündmus müütilisel Thule saarel! Losshoovi varavad avatakse õhtul kell seitse.

Eesti naiste oma tantsupidu jutustab NaiseLugu

Täna toimub Jõgeval I Eesti naiste tantsupidu, kus oma lugu jutustavad 3500 tantsijat, kes annavad Jõgeva linna staadionil kaks etendust: kell 15 algab I etendus ja kell
19 algab II etendus.

Naisrühmi on Eestis üle 200 , suurtele tantsupidudele pole kõik mahtunud. Jõgeval on
enamus naisrühmadest koos ja nii mõnigi saab esmakordselt kogeda suurel
tantsumurul tantsimise erilist tunnet.

Tantsupeo stsenaariumi läbivaks teemaks on mõtisklus eesti naisest ja tema saatusest siin tuulepealsel maal nähtuna läbi naise silmade ja südame. Tantsides otsitakse vastust küsimusele, kui palju on tänapäevases ärinaises alles veel seda looduslast, kes kord kuuvalgel allikal silmi pesi ja ussisõnu teadis.
Pealavastaja Ülo Luht usub, et naised suudavad mehed oma südamest tantsitud tantsudega vaimustusest aplodeerima panna.
Aga tantsumurul ei olegi ainult naised, vaid ka neiud,väiksed nukuemad ja vahepeal ka mehed. Ütleb ju eesti vanasõna, et naine ilma meheta on kui lill ilma leheta. NaiseLoo kirjutas kokku Leelo Tungal.

Kodukant otsib aasta küla

Eesti külaliikumise Kodukant aasta küla valimise komisjon on tutvunud juba kümne maakonna aasta külaga, 6.-7. juulil väisatakse Pärnumaa, Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa ja Tartumaa aasta küla.

Komisjoni retk kulgeb trajektooril: Murru–Suigu külade piirkond Pärnumaal, Maaritsa küla Põlvamaal, Tsolgo küla Võrumaal, Palupera küla Valgamaal, Rahinge küla Tartumaal,

Seejärel valib hindamiskomisjon Eesti tänavuse aasta küla. Tiitlivõitja kuulutatakse välja 5. augustil, IX Eesti külade maapäeval Roostal.

Aasta küla hindamiskomisjoni kuuluvad Ene Ergma –Riigikogu esimees, Kristine Hindriks – põllumajandusministeeriumi esindaja, Rein Raudvere – Maalehe esindaja, Taimi Saarma – Eesti Maaomavalitsuste Liidu esindaja, Mariina Laineste – liikumise Kodukant esindaja.

11. juunil tähistatakse kooskudumise päeva

 11. juunil võtavad kudujad mitmel pool üle maailma oma lõngakerad ja vardad kaasa ning tulevad näputööga rahva ette.

World Wide Knit In Public Day — WWKIP Day ehk ka lihtsalt KIP on ülemaailmne kooskudumise päev. Kogu maailmas kogunevad kudujad sel päeval kuduma avalikesse kohtadesse, teavitades, et kudujad ei ole üksi, kudujaid on palju. Muidugi nakatavad kudujad heatahtliku kudumispisikuga paljusid möödujaid.

Kooskudujad tulevad kokku ka mitmel pool Eestis. Kihnus kogunetakse näiteks muuseumi õuel.

Tallinna Ülikooli suvekoolis tänavu 18 kursust

Kuuendat aastat korraldatav Tallinna Ülikooli rahvusvaheline suvekool toimub sedakorda 11.–29. juulini, sel suve pakutakse 18 kursust.

Õppida on võimalik kuut keelt, maalimist, filmitegemist, maailmafilosoofiat, loovkirjutamist, fotograafiat ja palju muud. Registreerumine kursustele on avatud kuni juuli keskpaigani.

Igal aastal on suvekooli kursusi ühendanud tol hetkel aktuaalne teema, näiteks globaliseerumine või igapäevaelu filosoofia, tänavu analüüsitakse mitme kursuse käigus mõiste „hirm” tähendusvälja.

Kui varasematel aastatel on suvekoolis olnud üks peaesineja, siis 2011. aastal on esinejate ring laiem. Osalejatel on võimalik kohtuda auhindu võitnud krimikirjaniku Peter Robinsoniga Kanadast, kes on tuntust kogunud inspektor Banksi sarjaga. Peter Robinson õpetab suvekoolis loovkirjutamist 22.–29. juulil, andes sellega panuse hirmukultuuri käsitlemisse. Ta kohtub lugejatega ning kõneleb oma tööst pikemalt 26. juulil, oodatud on kõik huvilised.

Tänavu on suvekoolis esimest korda võimalik õppida hiina keelt. Algajate kursust loevad Tallinna Ülikooli Konfutsiuse instituudi õppejõud.
 
Suvekoolis on võimalik õppida ka fotograafia põhitõdesid või hoopis seda, kuidas rakendada kauneid kunste eelkooliealiste ja algkoolilaste õpetamisel. Ajaloohuvilised on oodatud Euroopa ajaloo teemalisele kursusele.
 
Lisainfot saab suvekooli kodulehelt http://summerschool.tlu.ee.

Rändlindudest tekitasid põllumeestele enim muret haned

Eelmisel aastal tekitasid põllumeestele kõige rohkem kahju haned ning põhilised kahjupiirkonnad asusid Kesk-Eestis, teatab keskkonnaamet. Kokku laekus mullu rändlindude tekitatud kahju hüvitamise taotlusi 35 põlluharijalt 9 maakonnast.

Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi ütles, et suuremad kahjutegijad olid kevad- ja sügisrändel peatuvad haned, vähem laekus teateid sookurgede ja valgepõsk-laglede kahjustuste kohta. „Suurimad rändlindude kahju piirkonnad on viimastel aastatel nihkunud Lääne-Eestist ja saartelt Kesk-Eestisse – Jõgeva, Tartu ja Lääne-Viru maakonda,” lausus ta.

Tõenäoliselt tulenevad muutused linduse käitumises suuremate põllumajanduspiirkondade paiknemisest. Endiselt peatub rände ajal palju hanelisi  ka Läänemaal ja Saaremaal, kus nad lisaks rannaniitudele toituvad ka põllumaadel.

Keskkonnaamet hüvitab põllumeestele eelmisel aastal rändlindude tekitatud kahju summas, mis ületab 60 000 eurot. Maakonniti on hüvitatavad kogusummad suurimad Jõgevamaal (üle 25 000 euro), Tartumaal (üle 15 500 euro) ning Läänemaal (üle 9000 euro).

Naistetantsupeole minnakse poole suguvõsaga

Kivinukud. Foto: erakogu

Saabuval pühapäeval, 12. juunil toimub Jõgeval esimene Eesti naiste tantsupidu. Selle esmakordse kogemuse osaliseks saab ka sugulastest moodustatud tantsurühm Kivinukud.

Kui Lilli Kivinuk sugulaste tantsurühma idee 2010. aasta suvel köögilaua ääres välja käis, pidasid paljud seda heaks naljaks. Mõtet edasi arendanud, leiti, et suguvõsas oleks huvilisi küll, kes erakordsest tantsupeost osa sooviks võtta. Ametlikult moodustati Kivinukud septembris esialgu ühe
eesmärgiga – osaleda Eesti esimesel naiste tantsupeol.

Rühmas on kaheksa tantsijat: Anne Kivinukk, Ave Kivinukk, Elina Kivinukk, Helena Kivinuk, Liisi Kivinukk, Lilli Kivinuk, Ülle Kivinuk ja Mirjam Kaldma. Kõik on seotud ühe esiisa kolme poja järeltulevate põlvedega. Rühma juhendaja on TTÜ tantsuansambli Kuljus kunstilise juhi assistent Ado Lõhmus, rühma kostüümid – linased rätikleidid – valmistas Marilin Sikkal.

Naistetantsupeol esitatakse N4-kategoorias üks tants „Kaera-Jaan“ Salme ja Ott Valgemäe seades. „See on korraldajate sõnul üheks tipphetkeks tantsupeol, kus ka publik saab kaasa tantsida,“ selgitavad Kivinukud oma osalemise tähtsust.

Naistetantsupidu toimub 12. juunil Jõgeval. Pealavastaja on Ülo Luht. Peaproov-etendus on kell 11, kaks etendust kell 15 ja 19. Piletid on saadaval Piletilevis.

Kivinukude tegemistest saab lugeda nende veebipäevikust http://kivinukud.wordpress.com.

Elina Kivinukk

Eestis ilmus esimene uurimus ökokogukondadest

Tallinna Ülikool andis välja artiklikogumiku ökokogukodadest, mis kannab nime “Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas”. Tegu on esimese raamatuga sarjast Elustiilid, mille eesmärgiks on elustiile käsitlevate originaaluurimuste tutvustamine Eestis.

Toimetaja Airi-Alina Allaste on sotsioloogia professor ja Elustiilide uurimiskeskuse juhataja. Raamat on multidistsiplinaarne ja autorid kasutavad lisaks antropoloogilisi, kasvatusteaduslikke ning semiootikast lähtuvaid lähenemisi.

Raamatu tutvustuses öeldakse, et läbi aegade on olnud utoopiaid paremast elukorraldusest, mille keskmes on kogukond. Ökokogukondi võib käsitleda 21. sajandi unistusena, mis otsib lahendusi kaasaegse ühiskonna probleemidele – keskkonnaga seotud riskidele ja individualistlikust elustiilist tulenevale üksildusele.

Raamat “Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas” on sotsioloogilisel uurimusel põhinev kollektiivmonograafia ökokogukondadest Eestis. Autorid lähenevad fenomenile erinevatest perspektiividest, mahukas kogumik annab ülevaate sotsiaalsest liikumisest, ideoloogiast, lastekasvatusest ja haridusest, uutest soorollidest jne. Loe edasi: Eestis ilmus esimene uurimus ökokogukondadest

Mäos valmistatakse plastikujäätmetest ehitusmaterjali

Taaskasutatud plastikust lillekastid. Foto: plastrex.eu
Mäos tegutsev tehas taaskasutab esmakordselt Eestis kodumajapidamistes tekkivaid plastikujäätmeid, valmistades kodumajapidamistes tekkinud plastikujäätmetest ehitusmaterjali Plastrex.

Uudset profiilmaterjali saab kasutada kohtades, mis on otseses kokkupuutes pinnase ja niiskusega ja kus puit pikajaliselt vastu ei pea. Nii on see kasutatav aiamööbli, lillekastide, peenraääriste, kasvuhoonete, kuuride, aedade, loomade latrite, eramute terrasside aluskonstruktsioonide ja muude toodete valmistamiseks.

Plastrexi valmistajafirma OÜ Rexest Grupp juhatuse liige Aarne Saareväli ütles, et uuenduslikult mõtlev ettevõtja suudab sellest materjalist ise arendada huvitavaid lõpptooteid – disainlaudu ja -pinke, aiamööblit, kergehitusi koduaeda, postkasti aluseid või kompostikaste ning pakkuda täiesti uudset ja ilmastikukindlat kaubavalikut.

Saareväli kinnitusel kasutavad nad tehnoloogiat, mis võimaldab tootmisprotsessi kaasata erinevat tüüpi plastikuid. Tema sõnul on plastikujäätmete ringlussevõtt ehitusmaterjalina üks paremaid võimalusi plastikujäätmete taaskasutamiseks, kuna loodav lisandväärtus on kõrge ning puitmaterjaliga sarnanevat uudset materjali saab laialdaselt kasutusele võtta nii eratarbija oma koduaias kui ka paljude valdkondade ettevõtjad. Plastrex ise on samuti 100% taaskasutatav.

Plastrexist tooteid saab näha Kultuuripealinna Tallinn 2011 ürituste raames, juuni alguses vanas kalasadamas avatud Ökosaarel. Loe edasi: Mäos valmistatakse plastikujäätmetest ehitusmaterjali

Metsaomanikud said investeeringuteks 2,54 miljonit eurot

Möödunud aastal esitati Erametsakeskusele investeeringute tegemise toetuse taotlusi 678, neist rahuldatakse 511. Kokku eraldatakse metsaomanikele investeeringuteks 2,537 miljonit eurot.

Oma metsa majandusliku väärtuse parandamiseks esitas möödunud aasta lõpul toetustaotluse 585 erametsaomanikku ja 24 ühistut. Kõige enam taotlusi esitati metsatehnika ostuks. Metsaomanikud küsisid selleks otstarbeks 2,8 miljonit eurot, toetusi antakse veidi enam kui 1,2 miljonit eurot. 0,84 miljon eurot toetusraha läheb hooldusraiete tegemiseks enam kui 5000 hektaril.

Meetme 1.5.3 raames antakse kahjustatud metsa taastamise investeeringuteks 41-le erametsaomanikule ja ühele metsaühistule ligikaudu 0,2 miljonit eurot; metsatulekahju ennetamiseks saab 1 metsaühistu teha investeeringu 56 tuhande euro ulatuses. Toetusraha tuleb 75% Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) ja 25% Eesti riigi eelarvest.

SA Erametsakeskus kaudu on metsaomanikel võimalik taotleda toetust investeeringuteks, mis aitavad parandada metsa majanduslikku väärtust, taastada tormi ja tulekahju tagajärjel hävinud metsa või ennetada edasisi tulekahjusid. Need on Maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.5.1 ja 1.5.3 raames toetatavad tegevused.

Siit leiad täpsema info eraldatud toetuste kohta: www.eramets.ee/static/files/992.MM2010 toetuse saajad seisuga 19 05 2011.xls.

Allikas: SA Erametsakeskus

Kuressaare rannas heisati Kotkalipp

Täna heisati nii Kuressaare supelrannas kui Kuressaare  sadamas Kotkalipp, mis on märk sellest, et merega seonduvasse loodusesse
ja ümbritsevasse keskkonda suhtutakse hoolikalt.

“Kuressaare sadam on rajamisest saadik 1999. aastal täitnud kõiki rahvusvahelistele väikesadamatele esitatud nõudeid mereohutuse ja
võimaliku reostustõrje vahendite osas. Sadamas heisatud Kotkalipp on tunnistuseks heast teenuste kvaliteedist ja keskkonnasõbralikkusest,” sõnas Kuressaare majandusala abilinnapea Kalle Koov.

Kui juba mullu lehvis Kotkalipp Kuressaare sadamahoone mastis, siis sel aastal heisati lipp ka supelrannas. Abilinnapea Kalle Koovi sõnul teeb linn kõik selleks, et Kuressaare supelrand oleks suvisel ajal meeldiv ujumis- ja vaba aja veetmise koht. “Ühe esimese rannana saab Kotkalipu just Kuressaare ning see on meile tunnustus, mis võiks muutuda ilusaks traditsiooniks,” lausus Koov, lisades, et kindlasti meelitab lipp randa ka rohkem nautlejaid.

2010. aastal algatas MTÜ Hoia Eesti merd Kotkalipu liikumise, mille tulemusel saavad sadamad, rannakülad, rannad ja ujuvalused esitada taotlusi lipu heiskamiseks. Kotkalipu kasutamise õigus on märk sellest, et lipuomanik suhtub hoolikalt merega seonduvasse, loodusesse ja ümbritsevasse keskkonda. Peale Kuressaare ranna lehvib sel suvel Kotkalipp ka Pärnu rannas ja 17 Eesti sadamas. Kotkalipp asendab senist Sinilipu liikumist Eestis.

Kehtna kunstide kool sai keraamikaahju

Ahju toomine klassi

Kehtna kunstisõprade kauased unistused on täitunud, sest  siinsesse kunstide kooli tuliuus keraamikaahi. Soetatud ahjuga saab põletada nii keraamikat kui sulatada klaasi. See teeb ahjust rõõmuallika nii savi- kui klaasisõpradele.

Praegu käivad veel ahju paigaldamise ja tööks ettevalmistamise tegevused, kuid sügisest alates saavad kunstihuvilised Kehtna inimesed tulla juba oma kätega savi voolima või klaasitööd tegema. Planeeritud on mitmeid kursusi ja ringe nii täiskasvanutele kui lastele. Kunstide kooli kunstiõpilased hakkavad ahju kasutama oma õppetöös.

Ahju soetamise tegi võimalikuks Raplamaa Partnerluskogu Leader tegvusgrupi ja PRIA otsuste põhjal meetme 3.1 Pärimustraditsioonide säilitamine ja hoidmine raames eraldatud toetus projektile „Keraamika- ja klaasisulatusahi Kehtnasse“.

Projekt viiakse ellu Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse abil.

Algavad tasuta koolitused e-aruandluskeskonna muudatustest

Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) kutsub osalema tasuta seminaril, et anda ettevõtetele ja MTÜ-dele veel enne majandusaasta aruande tähtaega ülevaade olulistest küsimustest ja probleemidest, mis seotud e-aruandluskeskkonnaga. 

Seminaride teemad:

· Ülevaade muudatustest audiitortegevuse seaduses – mida tähendavad audit ja ülevaatus? (Sulev Luiga, BDO)

· Enamlevinud probleemid aastaaruannete koostamisel. Reidi Strandberg (Gullfia OÜ)

· Ülevaade e-aruandluskeskkonna uuendustest. (Heilika Kutsch, Kersti Rätsep, RIK)

· Ülevaade majandusaasta aruannete andmete kasutamisest riikliku statistika tootmisel. (Merike Põldsaar/Ene Saareoja, Statistikaamet)

 Seminarilt saab kaasa kirjalikud materjalid.

 Koolitused toimuvad 13. , 20. ja 27. juunil kell 10-15.45 Tallinnas Rahvusraamatukogus. Osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine aadressil www.bcs.ee/index.php?lang=est&main_id=241&id=183

Ettevõtjaportaali e-aruandluskeskkond on majandusaasta aruannete elektrooniliseks esitamiseks loodud lahendus. E-aruandluskeskkond asub aadressil https://ettevotjaportaal.rik.ee.