Rubriik: Eesti

Putukapüüdja aitab suve valutumalt üle elada

Aiasalong Homeyard on toonud turule Eestis uudse sääse- ja parmupüüdja Predator, mis meelitab inimese hingeõhku, nahaeritisi ja kehakiirgust imiteerides sääsed ligi ning püüab kleeppaberile või püünisvõrku, kus need mõne tunni jooksul surevad.

Eesmärk on sigimiseks verd vajavate emasputukate hävitamine ja putukapopulatsiooni kasvu peatamine. Predator on juhtmevaba masin. Teda on lihtne käivitada ja hooldada. Kütteelement kasutab tavalist grillgaasi (propaan). Predator püüab kõiki verd otsivaid putukaid, nende seas ka parmusid.

Homeyardi esindajate sõnul vähendab Predator putukate arvukust paari nädalaga ning hoiab kogu edaspidise suve kontrolli all. Putukapüüdja tegevusraadius on kuni 5000 ruutmeetrit.

Rohkem infot: www.homeyard.ee

Oma Maitse valib leivapäeval parima koduleiva

Oma Maitse leivapäev toimub 21. mail kella 11–15 Tallinnas Sadama turul.

Toidust ja tervisest huvitatud eestlase laual näeb sageli kodus küpsetatud leiba. Rukki- või täisterajahust, seemnete, peekoni või sinihallitusjuustuga, mee või rukkilinnaseekstraktiga leib – igal koduleiva küpsetajal on välja timmitud oma retsept ja maitsekooslus.

Leivapäevale ongi oodatud kõik inimesed, kes küpsetavad kodus leiba ja tahavad oma kogemusi ja väärt nippe, ent ka juuretist jagada nendega, kes pole julgenud veel leivategu ette võtta.

Kavas on parima koduleiva konkurss, kuhu on praeguseks registreerunud 15 naist. Võiduleiva saavad degusteerimisel valida kõik külastajad. Igal täistunnil toimub leivaküpsetamise õpituba Oma Maitse retseptitoimetaja Kaie Mei, Põhjaka mõisa koka Joel Kannimäe ja Haldjaleiva omaniku Annely Maksani juhtimisel.

Huvilistel on võimalik jälgida, milline on leiva teekond juuretise valmistamisest kuni küpsetamiseni. Müügil kõik leivaküpsetamiseks vajalik alates jahudest ja seemnetest kuni leivavormideni, lisaks soolane ja magus leivakõrvaseks.

Oma Maitse on suurim eestikeelne toiduajakiri ja ilmub alates 2005. aastast. Sadama turg on uus toidu- ja käsitööturg Tallinna kesklinnas.

Õnnitlused Rein Sikule

Kylauudis.ee ja Eesti Kodanikajakirjanduse Selts õnnitlevad oma head koostööpartnerit Rein Sikku, kes valiti Aasta Ajakirjanikuks.

Eesti Ajakirjanike Liidu konkursi Aasta Ajakirjanik 2010 zhürii koosseisus Ene Ergma (esimees), Rein Veidemann, Raivo Vare, Mati Talvik, Peeter Ernits ja Liina Kusma valis konkursile esitatud nominentide seast võitjaks Rein Siku, tunnustades tema annet ja tööd, vastutust, hoolivust ja lugupidamist inimestest, kellest ja kellele ta kirjutab. Rein Sikk on ajakirjanik, kelle kirjutised on aastaid rikastanud meie meediapilti.

Nobedat sulge, Rein!

Keskkonnaamet kutsub eeloleval laupäeval matkama

Keskkonnaamet kutsub kõiki huvilisi looduskaitsekuule ning rahvusvahelisele kaitsealade päevale pühendatud matkadele laupäeval, 21. mail. Viljandimaal toimub matk 22. mail. Matku juhendavad Keskkonnaameti spetsialistid. Matkad on tasutaja vajalik on eelregistreerimine. Selga tuleks panna mugavad ja ilmastikuoludele vastavad riided ning jalanõud. Matkadel peame koos piknikku, selleks kõigil osalejatel kaasa oma leivakott ning jook. Loe edasi: Keskkonnaamet kutsub eeloleval laupäeval matkama

Et nägemispuudega inimesed saaksid hõlpsamalt toime tulla

Kui silmad on pärast ühe leheloo luubiga läbilugemist väsinud, võiks olla abi digitaalsest luubist või lugemistelerist. Kui ei näe kellalt õiget aega, oleks abiks rääkiv kell. Kõnelevad ka vererõhumõõtja, glükomeeter, värvimääraja, kalkulaator, köögikaal, saunakaal ja mõõdulint. Populaarseim nägemispuudega inimeste abivahend on DAISY-pleier. See on seade CD-plaatidel heliraamatute kuulamiseks, millel on hästi tuntavad suured ja reljeefsed nupud ning neile vajutamist saadab hääljuhendamine.

Nägemispuudega või mõne teise tavakirjas teksti lugemist takistava puude, häire või haigusega inimesed saavad heliraamatuid laenata Eesti Pimedate Raamatukogust. Telefoni teel, e-postiga või raamatukogu kodulehe e-teeninduses tellitud CD-del heliraamatud jõuavad viiekaupa ümbrisesse pakituna iga kahe nädala tagant lugejate kodupostkastidesse. Plaate ei ole vaja tagastada. See teenus on lugejatele tasuta ja postikulud tasub pimedate raamatukogu. Valida võib enam kui 1400 nimetuse hulgast.

Täpsemat informatsiooni leiab abivahendikeskuse Silmalaegas kodulehelt www.silmalaegas.ee ja telefonilt 53 838 129 ning Eesti Pimedate Raamatukogu kodulehelt www.epr.ee ja telefonilt 6 748 212.

Tänavu on abivahendikeskus ja raamatukogu tutvustanud pakutavaid võimalusi ühiselt mitmes paigas – Väike-Maarjas, Haapsalus ja Imaveres. Paljud inimesed on leidnud neilt üritustelt endale sobiva abivahendi ja selle kohe ka tellinud. Eriti meeldiv on olnud, kui inimesed, kes seni abivahendikeskusest ja raamatukogust midagi ei teadnud, on kokkusaamisel saanud selgeks DAISY-pleieri kasutamise ja ka pimedate raamatukogu lugejaks hakanud.

Järgmine tutvustusüritus toimubteisipäeval, 17. mail kell 12-14 Saaremaa Puuetega Inimeste Kojas – Kuressaare, Pikk 39. Oodatakse puuetega inimesi, nende sugulasi ja sõpru ning sotsiaaltöötajaid.

Kui Teil on sugulasi, sõpru või tuttavaid, kes seda sõnumit lugeda ei näe, palun rääkige neile toimetulekut hõlbustavate abivahenditega tutvumise ja kirjandusega kursis olemise võimalustest.

Priit Kasepalu,

Eesti Pimedate Raamatukogu teabejuht

Puulaevaselts ristis vastvalminud lootsiku president Ilvese järgi

Urmas Suklese ja Teet Kallasvee võidusõit algab. Kallasvee (paremal) sõitis Lodjuriks ristitud ruubaga.

Laupäeval, Haapsalu jahtklubi hooaja avamisel ristiti üks puulaevaseltsi Vikan töötute programmi käigus valminud lootsikuist president Toomas Hendrik Ilvese järgi – president on hiljuti samas lootsikus ka istunud, kirjutab portaal www.laanlane.ee. Üks kahest eile vette lastud ruupadest ehk lootsikuist kannab nime Lodjur, mis on rootsi keeles “ilves”. Puulaevaseltsi Vikan juht Alar Schönberg ütles, et niisugune nimi otsustati lootsikule panna seepärast, et hiljutisel metsapäeval Haapsalu piiskopilinnuse hoovis käis president kohal ja istus vaatamiseks välja pandud ruupa.
Ruubad valmisid Vikani töötute programmi raames. Puulaevaselts Vikan veab Euroopa Liidu ja Euroopa Sotsiaalfondi toel kolmeaastast projekti “Läänemaa edu”. Selle eesmärk on piirkonna töötutele puulaeva ehitusõppe kaudu tegevust leida. Möödunud kuul läbis esimene grupp koolituse ning valmisid madalapõhjalised traditsioonilised ruubad.
Praegu käivad Matsalus Penijõel järjekordsed õppepäevad, kus kõik soovijad saavad õppida, kuidas ehitada traditsioonilist lootsikut.
Ruupadega pidasid võidusõidu maha Haapsalu linnapea Urmas Sukles ja endine linnapea Teet Kallasvee. Sõita said kõik soovijad. Jahtklubi avamise puhul tegi Haapsalu lahel lõbusõitu Ruhnu jahta Runbjarn, oma tegevust tutvustasid Silma Õpikoda ja Rannarootsi muuseum. Õhtul esinesid rahvale Ivo Linna ja Antti Kammiste.

Vaata fotosid ja videot ruupade võidusõidust:
http://laanlane.ee/article/haapsalus-valminud-ruup-ristiti-president-ilvese-j%C3%A4rgi
Ivar Soopan (laanlane.ee)

Lasteombudsman ootab laste õigusteemalisi joonistusi

Läheneva lastekaitsepäeva raames ning suunamaks lapsi oma õigustele mõtlema kuulutas õiguskantsler kui lasteombudsman mai alguses välja laste joonistusvõistluse teemal „Minul on õigus…“

Joonistusi hindab õiguskantsler Indrek Teder koos laste õiguste osakonnaga. Tulemused tehakse teatavaks ja auhinnad iga vanuserühma kolmele vahvamale joonistusele antakse üle 1. juunil – lastekaitsepäeval lastele korraldatud avatud uste päeval õiguskantsleri kantseleis.

Laste joonistusi oodatakse 20. maiks (viimase postituskuupäevaga 18. mai) aadressile Kohtu 8, Tallinn 15193 märgusõnaga „Lapse õigus“. Soovituslikult A3 või A4 formaadis joonistused palume allkirjastada, lõpetades lause „Minul on õigus…“, ning märkida joonistusele autori nimi ja vanus. Töö tagaküljele palume kirjutada lapse kool ja klass või lasteaed ja rühm. Kui lapse tööl on olnud juhendaja, siis ka juhendaja nimi.

Täiendav info ja küsimused joonistusvõistluse kohta: Andra Reinomägi, Õiguskantsleri laste õiguste osakonna nõunik, e-post andra.reinomagi@oiguskantsler.ee

Tallinna päev algas uuendatud Vilde monumendi avamisega

Tänavune Tallinna päev sai täna hommikul avalöögi Eduard Vilde monumendi taasavamisega Harju ja Niguliste tänava nurgal.
Kirjanike maja ees asuv Eduard Vilde ausammas on sellel kohal asunud juba üle poole sajandi. Monument püstitati 1965. aastal kirjaniku 100. sünniaastapäevaks. Eduard Vilde monumendi kavandas skulptor Albert Eskel ning maastikuarhitektuurse lahenduse arhitekt Allan Murdmaa. Monument ning seda ümbritsev plats on aastakümnetega kannatada saanud nii ilmastiku kui vandaalide tõttu. Monumenti ümbritseva platsi korrastamisega jõutakse lõpule augustis.

Allikas: Raepress

Täna peetakse Koigis Eesti meistrivõistlused saapaheites

15. mail peetakse Koigi spordi- ja mänguväljakul (Mõisavahe tee 2, Koigi) Eesti meistrivõistlused saapaheites. Parimatel avaneb võimalus osa võtta suvel Viljandis toimuvatest maailmameistrivõistlustest.

Heited sooritatakse Itaalia firma Siil võistlussaapaga, millel on rahvusvahelise saapaheite liidu IBTA logo. Mõõduvõtul peetakse eraldi arvestust erinevas vanuses lastele, noortele, naistele, meestele ning kolmeliikmelistele mees- ja naiskondadele. Vanuseklasside kolm paremat ja võitja nais- ja meeskond saavad kaela medali. Heitesektor märgitakse maha heitesuunaga alla tuult. Heiteks on aega 30 sekundit ja heitestiil on vaba. Heitesaabast ei tohi rulli keerata.

Heitel võib kasutada kinnast. Sooritus loetakse kehtivaks, kui saabas maandub sektorisse või sektori piiri peale. Võistlejal on kolm heidet. 12 paremat pääsevad finaali, kus neil on veel kolm heidet.

Allikas: jarva.ee

Täna toimub Tapa valla viies rahvajooks ja kepikõnnimatk

Tapa valla V rahvajooks toimub pühapäeval 15. mail algusega kell 12. Start antakse Tapa linnastaadionilt, jooksma kutsutakse kõiki jooksuhuvilisi alates päris pisikestest jooksjatest kuni tublide memmede-ja taatideni välja. Rada kulgeb Tapa linnastaadionilt Roti metsa ja tagasi, põhijooksu distants on 8 km (4km ring joostakse 2 korda). Lapsed saavad turvaliselt joosta linnastaadionil, noored alates 11 aastat jooksevad 4 km Roti metsas.

Lisaks toimub ka kepikõnnimatk, kus aega ei võeta, seda korraldab MTÜ Seenior eestvedaja Anu Jonuks.

Allikas: tapa.ee

Taevaskoda ootab end avastama

RMK Kagu-Eesti puhkeala pakub 15. mail kõigile huvilistele võimaluse avastada looduse poolt kujundatud kaunist paika koos loodusgiidiga üritusel MATKAPÄEV TAEVASKOTTA.
Kogunemine Saesaare paisjärve äärde kell 12. Retked Taevaskotta algavad kell 12 ja 14.
Lisaks matkale tutvustab Metsamoor tervislikke maiustusi, energiakomme, ürdisalve ja ravileotisi. Metsamoori varasalvest võib endale või oma kallitele inimestele soetada hingega tehtud ja loodusest loodud tervisetooteid.
Kavas on väikeste saviloomade värvimise õpituba ning lastele puidust medalite kõrvetamine.
Kõiki osalejaid ootab maitsev supp. Üritus on tasuta.

Allikas: polvamaa.ee

Pokumaa pakub toredaid päevi kogu perele

Täna, 15. mail, toimub Pokumaal laastumaalikool koos Anneli Kaasikuga. Maalitunnid algavad kell 12 ja 14. See on päev kogu perele.

17. mai toimub õiesoengupäev. Oodatakse lapsi Kogu päeva vältel oodatakse Pokumaale toredate soengutega lapsi. Fotod soengutest paneme üles Pokumaa kodulehele, võitja selgitame külastajate internetihääletusega. Toredamale soengule on vääriline auhind. Ürituse hind sisaldub Pokukoja külstuspileti hinnas.

Talgutel osales täpsustatud andmetel 26 001 inimest

Tallinna Tõnismäe Reaalkooli 7b klass talgutel Kadriorus. Foto: Teeme Ära

Talgujuhtidelt saadud täpsustatud andmetel osales 7. mail toimunud talgupäeval kokku 26 001 inimest (ligi 2% elanikkonnast). Teeme Ära talgupäeva korraldusmeeskond ja Eesti Rahva Muuseum tegid muuseumiööl kokkuvõtte ka talgulugude kogumise veebiretkest. Eilseks oli laekunud 104 talgulugu Eesti eri paigust. Talgulugude veebiretke eriauhind otsustati anda Tallinna Tõnismäe Reaalkooli 7b klassile aktiivse talgupäeval osalemise ja sisuka talguloo esitamise eest.

 

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et talgulugude kogumise veebiretke võib lugeda igati kordaläinuks. „Esimene talgulugude kogumise veebiretk õnnestus hästi. Talgulugude arvust olulisem on saadetud lugude sisuline väärtus – kõik nad toovad esile koostegemise tähtsuse ja aitavad jäädvustada meie argipärimust,“ sõnas Tüür. „Jagatud lood innustavad teisi ja tekitavad omakorda uusi lugusid. Südamlik tänu kõigile inimestele saadetud talgulugude ja loomulikult ka talgutel osalemise eest!“

Eesti Rahva Muuseumi (ERM) teadussekretäri Agnes Aljase sõnul kogunes talgulugude veebiretke käigus muuseumile väga huvitavat talgufolkloori – lugusid saadeti kirjalikult, blogipostitustena, fotodena, videofilmide ja helisalvestistena. „Inimesed jutustasid nii kaugemast kui lähemast minevikust, samuti jagasid värskeid talgumuljeid. Laekunud lugude põhjal võib öelda, et talgutel toimuv läheb inimestele vägagi korda ja nad tõesti soovivad seda jagada. Muuseumil on hea meel neid elulisi peegeldusi koguda ja jäädvustada,“ lausus Aljas. Ta lisas, et talgulugude kogumine jätkub ja korraldajad ootavad senisele 104 talguloole ka lisa. Loe edasi: Talgutel osales täpsustatud andmetel 26 001 inimest

Raadi järve varandusest talgulugude nostalgiani

14. mail toimub Eestis kolmandat aastat järjest muuseumiöö. Nagu teisedki Eesti muuseumid ja mäluasutused, avab ka Eesti Rahva Muuseum 14. mai õhtul kell 18–23 oma uksed tasuta külastusteks. Külastajaid ootavad nii ERMi näitusemaja, Postimuuseum ja Raadi mõisapark kui ka Heimtali muuseum Viljandimaal. „ERM on kõikjal – vanas Heimtali koolimajas, postimajas, raudteelaste klubis ja Raadil, ERMi kodus,“ kutsub ERMi direktor Krista Aru eestimaalasi Muuseumiööle.

Lugusid Raadi järves ning mõisas peitunud aaretest saab kuulda ekskursioonidel Raadi mõisapargis (Narva mnt 177, Tartu) kell 18, 20 ja 22. Ekskursiooni käigus pakuvad avastamisrõõmu aarded, mis annavad vastuseid küsimustele, kes uputas 1918. aastal järve põhja 12 kasti varandust, milline serviis oli Liphartite laual ja millisest taldrikust sõi Džohhar Dudajev sõduriputru? Avatud on Alar Madissoni näitus „Meie siin maal“ helitaustaga ja Arvo Iho väljapanek „Aastaring rannatalus“.

ERMi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) saab näha tekstiilikunstnik Anu Raua muuseumi sajandaks sünnipäevaks valminud vaipa „Kogujad“. Kell 20 linastuvad aarded ERMi filmikogust, mis pärast digiteerimist ERR-is on saamas uut elu. Nii varem nähtud kui ka seni linastumata kaadritel võib näha aastakümnetetagust elu mitmest Eestimaa paigast. Filme helindab kitarrist Karl Laanekask koos salapärase külalisega. Kell 21 tehakse kokkuvõtteid ERMi ja Eestimaa Looduse Fondi koostöös toimunud talgulugude kogumise veebiretkest ning loositakse välja auhinnad.

Loe edasi

Homme algab Tartus laste rahvatantsufestival

 

Homme algab Tartus juba kuues laste rahvatantsufestival, mis kestab pühapäevani. korraldavad 14.-15. mail taas vabariikliku koolinoorte rahvatantsufestivali. Esmakordselt toimub see Tartus. Tantsulapsi tuleb heade mõtete linna 35 rühmast ligi 500. Oodata on tantsijaid Tallinnast, Haapsalust, Viljandist, Hiiumaalt, Rakverest, Tartust ja mitmelt poolt mujalt.

Korraldajad kutsusid festivalile lisaks ka neid rühmi, kes juulikuisele tantsupeole ei lähe, kuid tahaksid oma tantsudega siiski üles astuda ning end teistele näidata.

Festivali raames toimub kaks kontserti, kus astuvad üles festivalil osalevad rühmad. Esimene neist on laupäeval, 14. mail Haridus- ja Teadusministeeriumi saalis ning teine pühapäeval, 15. mail linna südames Raekoja platsil.

Kahte päeva mahub mitmeid põnevaid tegevusi – lisaks kontsertidele korraldatakse vahvaid õpitubasid ning sportlikke mänge.

Festivali korraldavad Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (RRS) ning Pelgulinna Haridusselts koostöös Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja Tartu Kesklinna Kooliga

Esmaspäeval avaneb Euroopa Sotsiaalfondi taotlusvoor töölesaamise toetamiseks

16. mail avaneb Euroopa Sotsiaalfondi taotlusvoor „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed”. Välja on võimalik jagada 1,1 miljonit eurot Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi toetusraha. Taotluste esitamise tähtaeg on 27. juunil kell  17.
SA Innove taotlusvoorust toetatakse meetme määruse tegevusi 2 – 4:

2) sotsiaalsete või majanduslike toimetulekuprobleemidega peredele (sh nendele, kelle sissetulek leibkonnaliikme kohta jääb alla poole miinimumpalga või kes saavad toimetulekutoetust) või puudega lapsega peredele lapsehoiuteenuse kulude hüvitamine ning laste hooldamist ja järelevalvet pakkuvad sotsiaalteenused
võimaldamaks lapsevanema tööturule sisenemist, sh vajadusel teenusel oleva lapse transpordikulude hüvitamine (teenusele ja tagasi);

3) tööealisele 15-64  aastasele inimesele, kes vajab abi puude, haiguse või olukorra tõttu, mis oluliselt raskendab tema igapäevast toimetulekut või kinnipidamiskohast vabanenule tugiisikuteenuse pakkumine, sh vajadusel teenuse saaja ja tugiisiku transpordikulude hüvitamine teenuse raames, võimaldamaks teenuse saaja või senise hoolduskoormusega isiku tööturule sisenemist;

4) puudega inimesele isikliku abistaja teenuse pakkumine, sh vajadusel teenuse saaja ja isikliku abistaja transpordikulude hüvitamine teenuse raames, võimaldamaks teenuse saaja või senise hoolduskoormusega isiku tööturule sisenemist.

Taotlusvooru maht on 1,1 miljonit eurot. Toetuse maksimaalne määr on 90% projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu minimaalne määr on 10% projekti abikõlblikest kuludest.

Projektitaotlusi on oodatud esitama juriidilised isikud, FIEd, kohalikud omavalitsused ja valitsusasutused või nende hallatavad riigiasutused.

Taotlusvooru tutvustamiseks toimuvad huvilistele infopäevad 17. mail Tallinnas ja 18. mail Tartus. Täpsem info: www.innove.ee/struktuuritoetused/registreeriminehttp://www.innove.ee/struktuuritoetused/infopaev

Algavad linnuvaatlemise koolitused ja tornivaatlus

Räpina linnuvaatlustorn
Räpina linnuvaatlustorn

Maist juuni alguseni toimuvad Eesti Ornitoloogiaühingu liikmete ja partnerite abil linnulauluõppe hommikud ja õhtud üle Eesti linnades ja ka väljaspool. Kohtade valik ulatub Kallastest saarteni, võimalik on osaleda ka võrokeelsel retkel või lausa linnuööpäeval. Ornitoloogide ja asjatundjate juhendamisel on igaühel võimalik oma teadmisi täiendada ja silmaringi avardada. Kõik õpperetked on tasuta ja kestavad umbes 1,5-2 tundi. Selga tuleb panna ilmale vastav riietus ja kaasa võtta
Linnuõppe toimumiskohad leiad EOÜ kodulehelt www.eoy.ee.

Lisaks on 22. mail  tornide linnuvaatluspäev, kus võimalik juhendajatega linnutornides linde vaadelda. Sel moel pakutakse kõigile  võimalust külastada vaatlustorne nii, et hea optika puudumise või vähese linnutundmisoskuse tõttu nähtud sulelised määramata ei jääks.

Linnuvaatlejatel on võimalik end juhendajatena registreerida nii üksi kui kuni 4-liikmeliste gruppidena. Igasse vaatlustorni võib end kirja panna kuni 4 linnuvaatlejat, kes on valmis enda poolt määratud kellaaegadel tutvustama linnutorni ümbruses tegutsevaid linde ning rääkima piirkonna linnukaitselisest tähtsusest. Juhendajate registreerimine toimub e-posti vahendusel: tarvo.valker@gmail.com ning kestab 20. maini.

Tornivaatlus toimub pühapäeval, 22. mail kell 5.00-13.00, kuid ürituse täpse kestvuse määrab igas tornis registreerimisel juhendaja.

Täna on tuuleristipäev

Täna on esimene ristipäevadest – tuuleristipäev. Tuuleristipäeval maa ja maasta kasvajate segajaile tuleb palju tuulekahju aasta jooksul – tuul lõhub aknaid, murrab metsa, tõmbab läbi ja teeb kõike muud mõeldavat ja mõeldamatut kahju.

Nädala pärast tuleb linnuristipäev – sel päeval okste ja lillede murdjale ning maa häirijaile arvati linde igatsugu kahju ja meelehärmi tooma. Rästad söövad marjad ära, kull viib kanad ära, linnud reostavad auto- või majaakndad jne jne.

Nädal hiljem – lehe- ehk heinaristipäeval ei tohi maast kasvajaid ja toitujaid mingil kombel häirida. Neile tuleb anda hingamist. Kes lehe- ehk heinaristipäeval seda keeldu rikub, näeb suvi läbi hirmsat vaeva küll umbrohtude, lehekasvu ja kõige kasvavaga, kes omakorda hingamisruumi ei jäta leheristipäeval teiste häirijale.

Leheristipäev on viimane hingetõmbepäev enne suurt ristipäeva ehk maahingamispäeva. Suur ristipäev on 40 päeva peale lihavõttepühi, kristlikus kalendris tähistatakse sel päeval Jeesuse taevasseminemise püha. Maarahva jaoks on see maa hingamise päev, kus tuleb hingamist anda nii maale kui kõigele, mis maast kasvab ja elu saab.

Nii oli igal aastal kevadeti tavaks neljal neljapäeval pidada sügavat ja põhjalikku rahu, mis lasi maal ja kõigil maast sõltujatel rahus kasvada.

Hea mõte on nendel neljapäevadel minna lihtsalt parki või metsa, seisatada, kuulata, kõnelda puude ja taimedega, küsida neilt nõu ja pidada plaani, kuidas seda ainukordset aastat koos teiste elusolenditega mõnusalt ja üksteist aidates elada.

Nõnda toimides teritub meel märkama taimi, kes ise püüavad meile abiks tulla. Paljud ravimtaimede tundjad teavad, et haige inimese lähikonda, otse õuemurule või aiaäärde tulevad kasvama taimed, kes suudavad inimese vaevusi leevendada.

Pühitseme ristipäevi ja hoiame meeled lahti märkamaks teisi elusolendeid meie kõrval. Nii on neil lihtne ka meid märgata ja abistada.

Autor: Mikk Sarv

Kevadise turgutuse leiad koduaiast

Elame Eestimaal, kus talv kestab peaaegu pool aastat. Värsket hakkame aiast saama alles maikuu lõpus. Kas on midagi, mida saame tervise turgutuseks tarbida kohe praegu?

Me arvame, et salatiks sobivad vaid poest ostetavad jääsalatid jt salatid ning enamus inimesi ei tea, et nendest palju väärtuslikumad on umbrohuna kasvavad taimed. Kui te omate oma aeda, siis leidke sealt naadid, nõgesed, maltsad, vesiheinad. Ärge neid minema visake. Need on väga väärtuslikud toiduained igapäevaseks kasutamiseks. Külvake endale ökonisu ja oder peenrasse, siis saate nende võrseid tarbida smuutidena.

Esimesed väiksed lehed on kõige võimsamad, nendes on kõik elu alustamiseks vajalikud ained, lisaks on neisse paisatud kogu juurtes säilinud energia, et alustada uut tsüklit ja varustada kogu taim eluks vajalikuga. Inimene võiks sellest samuti osa saada. On ju läbi aastatuhandete söödud just neid toiduaineid, mida loodus parasjagu pakub. Talvel rohkem valku, seemneid, vilju, kevadel aga rohelisi taimi.

Nõgesed ja naadid koos aias tärkava peterselli ja murulauguga on suurepärane toidulisa nii toorelt kui ka kuumtöödeldud toidule pärast tulelt ära võtmist juurde panemiseks. Siis tulevad juba paiseleheõied, võilillelehed, nurmenukud, jänesekapsad ja esimesed puude lehekesed. Vihmaste ilmadega hakkavad kasvama ka vesiheinad – äärmiselt mahlased ja õrna maitsega taimed. Loe edasi: Kevadise turgutuse leiad koduaiast

Kas ja kuidas jõuab loodushoiu sõnum inimesteni?

Eesti Looduseuurijate Selts kutsub seminarile “Kas ja kuidas jõuab loodushoiu sõnum inimesteni?”

Päevast päeva oleme arvutute reklaamide ja muu infovoo mõjuväljas. Need kõik kannavad endas mingit sõnumit. Nende kõikide eesmärk on meid kuidagi mõjutada. Elukeskkonna alalhoiu ja uurimisega tegelevatel vabaühendustel ja inimestel on edastada oma oluline sõnum, ometi vaadatakse neid tihtipeale vaid kui arengu vastalisi puudekallistajaid. Kuidas oma sõnumit ühiskonnas edukalt levitada? Kuidas jõuda sihtgruppideni ja olla neile arusaadav? Kuidas meid ümbritsevas inforägastikus pildile jääda?
Selle üle arutlevad loodushoiu, kommunikatsiooni, semiootika, psühholoogia, eetika, sotsioloogia ja reklaaminduse valdkonna asjatundjad. Loodame, et sellest eri teadusvaldkondi ühendavast mõttevahetusest kooruvad ideed ja arusaamad, mis aitavad kaasa elukeskkonna alalhoidlikke väärtushinnangute levikule.

Seminar toimub 20. mail kell 14-18 Tartus Looduseuurijate Seltsi majas (Struve 2).

Lisainformatsioon: Liis Sinijärv sinijarv@gmail.com, +372 56 259 747

Uus parvlaev Hiiumaa ootab laupäeval perepäevale

Sel laupäeval, 14. mail kell 12-16 ootab Saaremaa Laevakompanii uus parvlaev Hiiumaa Heltermaa sadamas kõiki väikeseid ja suuri hiidlasi ning teisi huvilisi oma pardale perepäevale.

Väinamere Liinide teenindusjuht Anu Hiiuväin rääkis, et kuna laevad teevad iga päev tõsist tööd, siis lustimiseks tavaliselt aega ei jää. „Perepäev on teistmoodi päev – seda ei juhtu tihti, et laeva nina naeratavalt kõigile niisama avatud on. Ootame kõiki külla ning laeva saab uudistada ja küsida nii palju, kui igaüks jaksab,“ kutsus Hiiuväin.

Perepäeval tutvustavad laevapere ja kapten Ain Pulk oma uhiuut laeva ning teevad soovijatele ekskursioone laeva südamesse masinaruumi ja kaptenisilda, kuhu tavaliselt reisijaid ei lubata – see on ainulaadne võimalus näha laeva iga nurga alt.

Laulab Hiiumaa oma superstaar Leemet Onno. Päeva ohjab väle madruspoiss Venno Loosaar. Laevapere jagab kringlit ja morssi, iga väike hiidlane saab tasuta jäätise. Lastele toimuvad võistlused ja jagatakse auhindu ning alumine autotekk on muudetud vahvaks mängumaaks. Perepäeva väisab ka Saaremaa Lihatööstuse Notsu.

Valga lasteaed saab uue värvikuue

Caparol koos tootesarjaga Alpinaga kutsus juba teist aastat järjest lasteaedasid üle terve Eesti osalema värviuuenduse projektis. Eesti lasteaedade seas on Caparoli projektis osalemine muutunud väga populaarseks ja projekti esitajaid on palju.

Žürii valis 50 soovi avaldanud lasteaia seast välja 10 lasteaeda, kes saavad projekti raames tasuta värviuuenduse. Valga maakonnast osutus valituks Valga Lasteaed Walko, kelle esitatud projekt oli Caparol Baltica Eesti filiaali juhataja Jaan Vikati sõnul väga hästi ja korrektselt koostatud. Kandideerimise üheks kriteeriumiks oli, et lasteaia juht suudaks kaasata kogukonna liikmed – lapsevanemad, hoolekogu, kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjad. „Kõige tähtsamaks eduteguriks konkursil ongi lasteaia hoolekogu, kohaliku omavalitsuse ja kogukonna omavaheline koostöö“, lausus kokkuvõtteks Jaan Vikat.

Lasteaia juhataja Riina Vähi sõnul toetas teda projekti koostamisel lasteaia hoolekogu, aktiivsed lapsevanemad ja lasteaia töökas meeskond: „Suvel on linnavalitsus planeerinud kolme rühmaruumi renoveerimise, lasteaia vajadus ruumide värskendamiseks on palju suurem ja seetõttu oligi vaja leida veel teisi võimalusi“.
Tänu lasteaia aktiivsele kogukonnale ongi nüüd SIA Caparol abiga võimalus saada mitmetele ruumidele värske ja lapsesõbralik värvilahendus.

Kartulipaneku aeg

Lõuna-Eestis on kõikjal toomingad täisõites. Kohe-kohe on koorumas ka kuldnokkade pojad, mis on vanarahva tarkuse järgi õige kartulipaneku aeg.
Paraku ennustab EMHI mai lõpuks-juuni alguseks külmalainet, seega peaksid madalamate alade põllupidajad olema ettevaatlikumad.
Kõikjal üle Eesti on kukkumas kägu, tagasi on suitsu- ja räästapääsukesed. Laulmist alustasid rohelised konnad.
Musträstastel on pesas pisikesed pojad.