Eesti

Täna on jaanipäev

jaanituli — Eile põlesid jaanituled. Foto: Elina Kononenko

Jaanipäeval vaatasid neiud lõokesi. Kes kõige enne nägi kaht lõokest ligistikku taeva all lõõritamas, sel oli õnne oodata. Oli jaanipäev seljataga, hakkas linnulaul metsas ja põllul vähemaks jääma. Lõo laulis nüüd vaid leinalaulu ning käol läks odraokas kurku.

Jaan ise on rahvauskumuste järgi viljakasvataja haldjas, Mardi vend, kes ilmub jaaniööl kõigi teiste haldjate ja surnute hingedega kodukoha hiitesse, põldudele ja koplitesse. Ta on kõige õiglasem haldjas, kes annab igale inimesele saaki tema töö järgi ja karistab laisku ning loodreid vaesusega.

Vanarahval oli palju ennustusi heinaajaks ja sügiseseks viljasaagiks. Kui päike jaanipäeva hommikul selgesti tõuseb ja õhtul selgesti loojub, siis tuleb ilus ja kuiv heinaaeg. Kui jaanipäeval vihma sajab, tuleb märg rukkilõikus ja talvel palju lund. Jaanikuu vihm puistab põllule kulda ja rammutab mulda. Ennejaanine vihm on suureks kosutuseks põlluviljale, pärastjaanine aga kaotuseks heinatööle. Ennejaanine vihm on rohkem väärt kui Riia linn.

Kui rukis enne jaanipäeva õitseb, tähendab see head saaki. Jaanipäeval peabki rukkipeas juba teraalgus sees olema, tähendab ivitsemine peab olema alanud, et jaagupipäevaks (25. juuliks) uudseleiba saada.

Kohe pärast jaanipäeva algas vanasti päris heinaaeg. Jaanipäev ütles põllumehele: nüüd võta vikat varnast ja reha rehe alt ning mine heinamaale! Aga heina tehti ka juba enne jaani, sest muistse põllumehe tõekspidamise järgi on enne jaani heinakõrre küljes nael mett, pärast jaani aga nael vett. Üks sületäis ennejaanipäevast heina on niisama palju väärt kui kaks sületäit pealejaanipäevast.

Allikas: looduskalender.ee

Eestis võiks harrastada militaarturismi

Keila-Joa raketijuhtimiskeskuse varemed. Foto: Tuuli Hiiesalu

Paljudes Eesti külades võib leida nõukogude okupatsioonist järele jäänud rajatisi, mis kunagi olid väga suured, uhked ja hästi kontrollitud, täna aga lagunenud ja mahajäetud ent ometi huvitavad ja külastamisväärt. 1980ndatel avastati Saksamaal, et rangelt kontrollitud piirialadel on loodus erakordselt hästi säilinud. Pärast raudse eesriide langemist intensiivistus maakasutus piirialadel, aga ka looduskaitsjate tegevus. Tekkis rohevöö (Green Belt) idee, mis pidi ühendama raudse eesriide aladele jäävaid kaitsealasid ja elupaiku ning looklema läbi terve Saksamaa. Hiljem laienes Rohevöö projekt üle Euroopa ja jõudis 2006. aastal ka Eestisse.

Rohevöö projekti raames inventuuri teinud Eesti Maaülikooli tudengid ja vabatahtlikud leidsid Eesti põhjarannikult üle 1200 pärandkultuuriobjekti, millest enamuse moodustasid lagunenud ja kasutuseta piirivalverajatised. Akadeemik Anto Raukase sõnul on pärast nõukogude vägede lahkumist võetud mahajäetud rajatistest ära väärtuslik (näiteks rauast uksed) ja ülejäänul lastud lihtsalt laguneda. Praegusel kujul võtavad sõjaväeobjektid (radari-, raketi- ja mereväebaasid, vaatetornid, lennuväljad, sadamad, varjendid jms) enda alla peaaegu 90000 hektarit maad ning on endiselt saasteallikateks ja ka ohtlikud.

Rohevöö projekti eestipoolne koordinaator Henri Järv loodab, et Läänemere rohevöö projekt annab tõuke militaarturismile ja vanadele militaarobjektidele leitakse vääriline kasutus. Kui sõjaväelennuväljadel võib suviti näha huvitavaid üritusi ja neid on kasutusele võetud ka koduloomade varjupaikade, õppesõidu platsidena, siis väga paljude militaarobjektide riismed seisavad siiani roheluse keskel. Nii võib raketijuhtimiskeskuse jäänuseid näha Harku vallas Humala ja Türisalu külas ja allveelaevade demagnetiseerimiskeskuse varemeid Kuusalu vallas Virve külas. Järv tõi eeskujuks lätlased, kes on üles leidnud militaarobjektidega seotud (seal töötanud) inimesed ning palunud neil hakata giidideks.

Kylauudised.ee kutsub kommentaariumis üles arutlema, mida teha mahajäänud ja lagunenud militaarobjektidega, mis tegelikult asuvad enamasti looduskaunis kohas. Samuti võiksid endast märku anda inimesed, kes on töötanud nõukogude sõjaväebaasides ja oskaksid anda informatsiooni seal toimunu kohta.

Rohevöö projekti kohta saab täpsemat teavet kodulehelt http://www.estoniangreenbelt.eu/
Galerii militaarobjektide jäänustest asub aadressil http://nagi.ee/photos/tuuli77/sets/317779/

Rohevöö projekti kohta saab lähemalt kuulata ka Kuku raadio Ilmaparandaja saates 25. juunil kell 14.00.

Tuuli Hiiesalu

Muretut jaanipäeva!

Lõuna-Eesti Päästekeskus soovib kõigile muretut jaanipäeva ning jagab mõned praktilised soovitused, kuidas jaaniõhtu võimalikult ohutult mööda saata.

Jaanilõke

Lõkke põletamisel on tähtsaim, et tuli ei leviks ümbrust süütama. Selleks tuleb lõkkeaseme ümbrus puhastada taimestikust ja ümbritseda ümberkeeratud mätaste- või kivivalliga. Lõke peab asuma hoonetest ja küttepuude hoiukohtadest kümmekonna meetri kaugusel ning metsast tuleohtlikul ajal vähemalt 20 meetri kaugusel. Ühtlasi tuleb lõkke põletamisel arvestada tuulega, mis sädemeid eemale kannab. Lõkke tegemine on lubatud kuni nõrga tuulega, mis liigutab ainult puulehti ja peenikesi puuoksi.

Käepärast peaks olema lõkke suurusele vastavalt üks või mitu ämbrit vett, tulekustutid või aiavoolik veega. Lahtist tuld ära jäta kunagi järelevalveta, lase sel lõpuni põleda, kustuta veega või summuta näiteks liivaga. Loe edasi: Muretut jaanipäeva!

Käes on parim saunaviha tegemise aeg

Just nüüd ja praegu on käes kõige õigem aeg meisterdada saunavihta. Esiteks ei ole kaselehed enam väga pehmed ega n-ö tõrvased (kleepuvad), lisaks on nad kasvanud normaalsuurusesse. Teiseks on just praegu, kuni 1. juulini, vana kuu ning just vanal kuul valmistatud viha koha öeldakse, et see ravib üheksat tõbe.

Saunaviha valmistamine on suuresti tunde järgi tehtav töö, ütleb RMK loodushoiuosakonna Kirde-Eesti piirkonna loodusvaht Aare Aalja, kes oma sõnul toob metsast ühe portsu kaseoksi koju ning hakkab siis nende hulgast vihta kokku sättima. Ikka nii, et tuleks endale käepärane viht, mida on mõnus peos hoida ja mis näeb ilus välja.

Viha jaoks sobivad oksad võiksid Aalja sõnul olla ilusad ühtlased, rohkete lehtedega. Ta ei soovita lõigata viha tarvis ka nn leinakase väga peeneid ja allarippuvaid oksi, sest need on liiga õrnad. Sobivad oksad tuleks välja valida juba metsas, et puule ilmaasjata mitte häda teha. Soovitatav on kaseoksi võtta elektriliinide alt ja kraavipervedelt, kus puudel pole lootust suureks sirguda.

Rohkem teavet viha kokkupaneku, sidumise ja kuivatamise kohta leiad Riigimetsa Majandamise Keskuse kodulehelt www.rmk.ee.

Jaanilaupäev vabaõhumuuseumis kestab südaööni

Jaanitulede süütamise rongkäik algab kell 19 muuseumi peaväravast. Tuleloitsude ja pidukõnede saatel süttivad jaanituled Kiigeplatsil, Külaväljakul ja Kerase platsil.

Kiigeplatsi tantsulaval alustatakse kell 19 rahvapillimuusikaga.
20.15 antakse auhind oma kätega tehtud kiikede piltide ja lugude kogumise kampaanias “Oma Kiik” osalenutele.
Tantsupõrandal annavad alates 20.30 põhitooni Untsakad.
22.20 Tallinna Ülikooli tantsuteater Tee Kuubis esitab eesti rahvatantsul põhineva autoritantsude kava ja kutsub julgemaid jalga keerutama.
23.30 Õhtu tipphetk on kaldapealsel lahti rulluv vaatemäng “Koit ja Hämarik”.
Kiigeplatsil on avatud suupiste- ja joogilett.
Külaväljaku külajaanipidu toimub koos Leigaritega kella 19.30 – 23.30
Jaaniõhtul jätkus jooki-sööki, tralli ja hõiskamist hommikuni. Nii nagu vanasti, on tänapäevalgi sumedas jaaniöös hulk rahvast liikvel. Muidu kinnisevõitu eestlased avanevad ning on rõõmsamad ja seltsivamad kui muul ajal aastas, justkui püüdes võtta sellest ilusast suveööst kõik, mis võtta annab.
Mängitakse ringmänge, õpitakse ja tantsitakse vanu tantse, lauldakse jaanilaule, proovitakse osavust ning julgust.
Külaväljakult saab osta kehakinnitust ja keelekastet.
Kerase platsi folgilava juurde on oodatud kõik, kel soov kuulda pärimusmuusikat. Õhtu avab kell 19 ansambel Zurba ukraina rahvalauludega.
Jaanitule süütamist 19.40 saadavad ansambel Sõsarõ elurõõmsad leelotused. Tantsujalgu soojendab ansambel Armasaeg simmanimuusikaga.
20.50 tervitus Tšuvaši kultuuriseltsi ansamblilt Palan.
22.30 viib ansambel Oort kuulajad regilaulu ürgse väe lätetele.
Kerase platsilt saab osta jooki ja suupisteid.
Õued Eesti Vabaõhumuuseumis on jaanilaupäeval avatud kuni keskööni.
Vabaõhumuuseumi jaanilaupäev kuulub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi
Rohkem infot: www.evm.ee.

Ornitoloogiaühing kutsub pääsukesi loendama

Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub pääsukesi loendama ja fotodel jäädvustama.

Kodukoha pääsukesi loendama palutakse inimesi, kelle elukoha või suvemaja ümbruses pesitsevad savipesi rajavad suitsu- ja räästapääsuke. Pesitsevate pääsukeste kohta andmete kogumisega soovib EOÜ pilku peal hoida nii meie rahvuslinnu kui ka tema sugulase käekäigul.

Loenduses osalemine on lihtne ega eelda eriteadmisi. Loendusankeedi ja juhistega saab tutvuda ja alla laadida suitsupääsukese kodulehelt <http://www.eoy.ee/suitsupaasuke/materjalid/Kodukoha_paasukeste_loendusankeet_2011.pdf>.

Andmeid liikide arvukuse ja pesitsustulemuste kohta saab mugavalt sisestada ka veebiaadressil http://www.eoy.ee/suitsupaasuke/kodukoha-paasuke/.

Fotohuvilisi kutsutakse aga osalema pääsukeste fotovõistlusel, kuhu oodatakse pilte tänavusest aasta linnust suitsupääsukesest, räästa- ja kaldapääsukesest ning piiritajast. Fotokonkursi peapreemia läheb parimale suitsupääsukesest tehtud fotole. Kahes vanuserühmas antakse mõlemas välja kolm auhinnalist kohta. Lisaks jagatakse temaatilisi eriauhindu. Võistluse tähtajad ja reeglid on väljas aadressil
http://www.eoy.ee/suitsupaasuke/fotokonkurss/.

Fotokonkursi korraldab EOÜ koostöös MTÜga Fotokeskkond.

Korraldajad paluvad nii loendamisel kui ka pildistamisel jälgida loodusvaatlemise häid tavasid ning pesitsevaid linde mite liigselt häirida.

Lisainfo: www.eoy.ee/suitsupaasuke

Käivitub mahukas maaettevõtluse uuring

Saamaks teada, kuidas elab Eesti ettevõtlus maal, korraldab Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut põllumajandusministeeriumi tellimusel põhjaliku uuringu „Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ja toetusvajadus”.

Uuring on seotud Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) investeeringutoetuste meetmetega, mille kaudu toetatakse ja arendatakse maapiirkonna ettevõtlust ning seal tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõimet ning jätkusuutlikkust.

Saadud tulemusi kasutatakse maaelu arengukava 2014-2020 koostamisel. Eestis puudub senini kompleksne andmebaas, kust oleks võimalik saada vajalikke algandmeid, iseloomustamaks ja analüüsimaks maapiirkonna ettevõtjaid. Statistiliste andmete ning muu vajaliku materjali ja ülevaadete puudumine raskendab aga maapiirkonna ettevõtluse olukorra hindamist ja analüüsimist.

Uuringu käigus kaardistatakse maapiirkonna ettevõtluse olukord, selgitatakse välja järgmise seitsme aasta (2012–2018) arengutrendid ning analüüsitakse maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate toetusvajadust.

Uuring valmib 3. septembriks 2012.

Aitame soomaa.com-i üleilmses kampaanias!

soomaa.com osaleb ühes üleilmses Facebook kampaanias ja vaja on sinu abi.

Palun võta kaks minutit ja järgi neid kuut sammu allpool:

1) Käi lehel http://www.facebook.com/soomaa.estonia ja kui sa pole seda veel like’inud, palun tee seda.

Mine http://www.facebook.com/thetravelword ja laigi seda samuti.

2) aadressilt http://www.facebook.com/TheTravelWord?sk=app_201143516562748 kopeeri kaldkirjas tekstilõik [TRAVEL PARTNER] deserves to win……

3) Mine oma Facebooki seinale ja liimi see tekst sinna.

4) Muuda nüüd selles tekstis [TRAVEL PARTNER] soomaa.com-iks, sisestades @ ja siis soomaa.com kuni seal dropdown menüüs tekkib “soomaa.com” Kliki sellel!

5) Samamoodi muuda [THE TRAVEL WORD] alustades @ sisestamisega ja selle järel the travel word, kuni saad valida tekkinud dropdownist lingi.

6) Avalda oma seinapostitus.

Käes on aasta kõrghetk

Käes on aasta kõrghetk, mida maakeeles kutsutakse suurteks päevadeks, suviseks päevapesaks, leedoks ning uuemal ajal jaaniks. On aasta pikimad päevad ja lühimad ööd.

Pööripäevast (21.06.) kuni leedolaupäevani (23.06.) taevaharjal pesas istuv päike täidab kõik elava erilise väega ja paneb inimesed rõõmsalt pühi pidama. Suurte päevade kõrghetk on leedolaupäeva õhtul ja öösel enne suurt päevapööret. Leedopäeval, 24. pärnakuud pöörab päike pesast välja. Päevad hakkavad taas lühemaks jääma ning veerevad talvise päevapesa ehk jõulude poole.

Leedolaupäeval tehakse pühadetoitu – saia, munavõid ja korpi. Koristatakse hoolikalt toad ja köetakse saun. Sauna minnakse loomulikult värske vihaga. Kui toad on puhtad, tuuakse sisse kaseoksad. Värskeid oksi võib pista majaräästasse ja peenarde ümber ning nendega võib ka kiike ehtida. Maasse pistetud kaseokstest saab teha kaitsva sõõri tule ümber.

Leedotule pidamine – seal selgel rõõmsal meelel kohal olemine – täidab meid tervistava väega. Vanarahvas on teadnud, et leedotuli ravib haigusi ja õnnistab. Tule äärde minemata jätmine aga ennustab haigusi, ikaldust ning tulekahjusid. Sestap kogunetakse tule äärde terve perega. Varemalt on isegi kariloomad õnnistamiseks ümber tule aetud. Loe edasi: Käes on aasta kõrghetk

Selgus Eesti petangikoondis EMiks ja MMiks

Nädalavahetusel Tallinnas peetud petangiturniirid selgitasid, kes esindab Eestit meeste Euroopa meistrivõistlustel ja naiste maailmameistrivõistluste.

Naiste maailmameistrivõistluste valikturniiril osalesid kaks naiskonda ning Tallinna SK Optima (Katri Aavekukk, Külli Kariste, Merike Aava, Marju Velga) alistasid Tallinna Kalevi PK/Maestro Petanque esinduse (Eve Oidsalu, Riina Hein, Kadri Arunurm) 4:1.

Naiste 13. MM peetakse 7.-10. oktoobrini Vietnamis. Kaks aastat tagasi Tais peetud naiste MMil Eestil eriti hästi ei läinud ning viiest mängust saadi vaid üks võit.

Meeste Euroopa meistrivõistluste Eesti valikturniiril alistas Tallinna SK Optima/Kärdla PK trio Veiko Proos, Meelis Münt, Margus Berkmann pühapäeval Kalevi staadionil peetud finaalseerias kindlalt 3:0 (13:5, 13:4, 13:0) vaid Optima SK mängijatest koostatud võistkonna Martin Mänd/Harry Kanistik/Roger Viks.

Meeste 2. EM peetakse 19.-21. augustini Göteborgis. Kaks aastat tagasi peetud EMil jõudis Eesti 35 riigi seas veerandfinaali, jäädes jagama 5.-8. kohta.

Rene Kundla

Talutoidu tootjad soovivad kohaliku toidu strateegiat

Võrumaale Kärinä külla Nopri Talumeiereisse sel nädalal kogunenud 50 talutoidu tootjat ja müüjat arutasid tööseminaril „Kohalik toit tarbijani 2020 – kuidas?“ võimalusi talutoidu paremaks jõudmiseks tarbijateni. töö lõpuks sõnastati ühe vajaliku tegevusena ettepanek koostada põllumajandusministeeriumi eestvedamisel kohaliku toidu riiklik ja regionaalne strateegia.

Tööseminari korraldas MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti, mille juhatuse liige, Nopri Talumeierei peremees Tiit Niilo ütles, et kohaliku toidu paremaks jõudmiseks tarbijani on vaja teha senisest suuremat koostööd nii tootjate kui riigi tasandil. „Kohaliku toidu riikliku ja regionaalse strateegia väljatöötamine on meie nägemuses üks võimalusi, kuidas saaks senisest tõhusamalt talutoidu tootjate tegevusele kaasa aidata,“ lausus Niilo. Ta lisas, et kohaliku toidu strateegia ja tegevuskava koostamine ning eelarvevõimaluste leidmine võiks olla põllumajandusministeeriumi üks prioriteete uue maaelu arengukava (MAK) koostamisel.

Seminaril osalenud põllumajandusministeeriumi esindajad väljendasid seisukohta, et kohaliku toidu strateegia koostamine võiks tulla kõne alla järgmise MAK perioodi raames Eesti Toidu jätkuprogrammina. Ehkki täna ei ole olemas kohaliku toidu turustustoetusi, on ministeerium teadvustanud selle teema olulisuse ning püüab sellesse panustada läbi ühistegevuse toetamise.

Lisaks kohaliku toidu strateegia koostamise vajalikkusele toodi töögruppides ja seminaripäeva lõpus välja veel mitmeid tegevussuundi: sh lasteaedade, koolide ja hoolekandeasutuste toetamine kohaliku toidu tarbimisel, tihedam koostöö talutoidu tootjate ja turismitalunike vahel jpm. Ühe olulise aspektina jäi kõlama ka vajadus arvestada senisest enam piirkondlike eripäradega ja võimaldada eritingimusi talutoidu tootjatele toetuste taotlemisel ning erinevate nõuete täitmisel, mis aitaks kaasa pere- ja mikroettevõtete arengule, väärtustaks maaettevõtlust, tõstaks esile paikkondlikku traditsioonilist toidukultuuri ja toetaks talutoidu tootmist. Loe edasi: Talutoidu tootjad soovivad kohaliku toidu strateegiat

Viitkal tuleb kodukandipäev

9. juulil kell 12 toimub Võrumaal, Vastseliina vallas, Viitka külas, Kasvandumäel kodukandipäev, mis ühtlasi on ka endise Sõpruse kolhoosi töötajate kokkutulek. Meelelahutust pakuvad Vastseliina isetegevuslased ja Sulbi külateater.

Osavõtumaks on 5 eurot (sisaldab lõunat). Tule ise ja teata endisele kolleegile ka! Täpsem info tel 56225085, Tiit Lõhmus, Viitka külavanem

Voose rahvamajas toimub fotokoolitus

30.juunil, 5. ja 12. juulil ning 5. augustil kell 18 toimub Voose rahvamajas koolitus fotograafiahuvilistele. Koolitaja on Toomas Tuul.

Õppepäevadel käsitletavad teemad: • Säriaja-, ava- ja manuaalprogrammi tundmaõppimine • Teravusalaga mängimine. Teravussügavus • Staatiliste ja liikuvate objektide pildistamine • Erinevate objektiivide ja fookuskauguste kasutamine • Võttenurk ja kompositsiooni põhitõed • Ruumiline foto • Valgetasakaal. Pildistamine keerulistes valgusoludes • Loomuliku valguse kasutamine, välklambi kasutamine • Pildistamine erinevatel kella- ja aastaaegadel • Sündmusfoto, portreefoto, loodusfoto ja spordifoto • Koduste ülesannete analüüs • Fotonäituse korraldamine.

Koolitusel osalejal peaks kaasas olema fotoaparaat, sest kogu õpitu pannakse kohe ka praktikasse!

Koolitust toetab Kohaliku Omaalgatuse programm. Osalustasu on 10 EURi. Lisainfot saab telefonil 523 4627.

Anna Nilisk,
Voose rahvamaja juhataja

Üks vahva ettevõtmine Harjumaa külavanematele

Lugupeetud Harjumaa külavanemad!

MTÜ Vabatahtlik Reservpäästerühm korraldab koostöös Põhja-Eesti Päästekeskusega Harjumaa külavanematele ja aktiivsetele elanikele 28. ja 29.juunil koolituse „Mida saab kogukond teha kodukohas veeõnnetuste vältimiseks?“.

Koolitus toimub 28. juunil Jõelähtme rahvamajas (Jõelähtme küla, Jõelähtme vald) ja 29. juunil Keila kultuurikeskuses (Keskväljak 12, Keila linn).

Koolituse eesmärk on suurendada külavanemate ja elanike teadlikkust veeohutuse valdkonnas, vähendamaks läbi selle veeõnnetuste arvu.

Koolitusel räägime erinevate veekogude eripäradest, veeõnnetuste põhjustest, veekogudel esinevatest ohtudest, ohutust käitumisest, valvega ja valveta supluskohtadest. Päeva teises pooles viime läbi mõtterünnaku teemal „Mida saab kogukond teha veeõnnetuste vältimiseks?“ ning päeva lõpetame praktiliste harjutustega veekogu kaldal.

Koolitusest osavõtt on tasuta (sisaldab toitlustust) ning osalema ootame külavanemaid ja aktiivseid elanikke, kes on valmis veeohutuse teemal kaasa mõtlema ja andma oma panuse kodukoha ohutumaks muutmisel. Koolitajateks on MTÜ Vabatahtliku Reservpäästerühma liikmed.

Osalemissoovist palume teada anda hiljemalt 26.juuni õhtuks aadressil krista.jaamul@rpr.ee või telefonil 52 21 112.

MTÜ Vabatahtlik Reservpäästerühm

www.rpr.ee

www.veeohutus.ee

Itaalia vein ja muusika on vallutanud kolmeks päevaks Haapsalu

17. – 19. juunil 2011 toimub Haapsalu vanalinnas ja promenaadil Itaalia kultuuri- ja veinipidu, kus maitstakse ning hinnatakse kuulsaid Chianti Classico ning Toscana veine ning tuju loovad erinevad muusikud ja lauljad nii Itaaliast kui Eestist.

Reedel toimuvad Haapsalu kohvikutes ja galeriides kontserdid ja veinide degustatsioonid.

Kuursaali juures Promenaadil valib publik laupäeval välja lemmikveinid: Toscana valge, Toscana punase ning Chianti Classico veini.

Osalejad saavad kõigil kolmel päeval osta Itaalia veine ning suupisteid.

Veinipeol osalevad ka Toscana veinitootjad Consortium Tuscany Quality Selections’st. Konsortsiumi veine ja tegemisi tulevad Haapsallu tutvustama Costantino Moretti, perekond Migliorini, Donatella Santinelli ja Roberto Marchi.

Haapsallu saabub ka Itaalia assotsiatsiooni Hera esindaja Andrea Carlucci ning Eesti aukonsul Firenzes Luigi Cecchini. Lisaks veinidele pakutakse degusteerimiseks erinevaid itaalia juustusorte.

Itaalia kultuuri- ja veinipeo idee sai alguse Haapsalu sõpruslinnalt Greve in Chianti Itaalias.

Otepääl saavad täna kokku külavanemad

Kümme Otepää küla said sel aastal uue külavanema. Külavanemad saavad täna, 17.juunil Pilkuse seltsimajas kokku.
Külavanema valitsemise aeg on statuudi järgi neli aastat. Otepää vallas on kokku 21 küla, mille elanike arv on aasta alguse andmetel alates 14 inimesest (Kassiratta küla), kuni 367 inimeseni (Sihva küla). Üheksas külas jäid külavanemad valimata külaelanike vähese valmisaktiivsuse tõttu, kahe küla vanemal ei ole valitsemisaeg täis saanud. Nende küla vanemad valitakse tuleval aastal.
Otepää vallavanem Andres Visnapuu sõnul kirjutati külaelu aktiivsemaks käivitamiseks LEADER meetmesse rahataotlusprojekt, mis tänase seisuga on saanud positiivse vastuse. Projekti raames on ette nähtud külavanemate ning külade aktiivgrupi koolitamine, lisaks on plaanis ringsõit Eestis aasta küla tiitli pälvinud külades.
Monika Otrokova

Sindi linnaraamatukogus avati tekstiilinäitus

Sindi raamatukogus avati tekstiilinäitus “Sõbakirjaline”, kus eksponeerib oma töid Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala 2008. aastal lõpetanud Astri Kaljus. Näitusel on eksponeeritud autori valmistatud kolm Viljandimaa kirjes, värvirohke triibustikuga vaipa ja vaip, mis on valminud autori koolitööna. Tegemist on rekonstruktsiooniga, mille originaal asub Viljandi muuseumis. Astri Kaljus ütles näituse avamisel, et ta teeb palju koostööd muuseumidega, kuna õpitud eriala spetsialiseerus muuseumitööle ja tekstiilikujundusele. Kõik välja pandud vaibad on sõbakirjalises kudumistehnikas teostatud tööd. Autoril on kaks lemmiktehnikat – sõbakiri ja pindpõimes vaibad. Viimaseid Sindi näitusel küll pole.

Lisaks on eksponeeritud Kihnu ja Ruhnu rahvariietest ja mustritest inspireeritud kangastelgedel kootud riidest kotid. Valminud on need lõngajääkidest, kus on lisaks kasutatud sitsiriiet ja mõne koti puhul ka kõlapaelu. Rahvuslikke mustreid ei kopeeri autor üks-ühele maha, vaid üritab
kombineerida värvide, triipude ja mustritega. Arhailised tekstiilimustrid ja tehnika on inspiratsiooniallikaks ning need annavad võimaluse lõpututeks kombinatsioonideks. Vaibakunstnik lisas, et teda paeluvad rahvusmustrite juures erksad värvid, mida ta siis kokku sobitades kangastelgedel vaibaks koob.
Viktor Kaarneem

ELFi sellesuvised talgud keskenduvad loopealsete seisundi parandamisele

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) tänavusuvistest talgutest on suur osa suunatud väärtuslike loopealsete taastamiseks. Talguliste abikäsi oodatakse juulis ja augustis nii Saare-, Lääne- kui Pärnumaa loopealsetel.

Loopealne on liigirikas pärandkoosluste tüüp, mis esineb vaid Eesti, Rootsi ja Venemaa üksikutes paikades õhukesel paepealsel lubjarikkal mullal. Kõige rohkem leidub neid just Lääne-Eesti ja Ida-Rootsi saartel. Suurim oht loopealsetele on kinnikasvamine kadakatega, mis toimub karjatamise lõppemisel võrdlemisi kiiresti. Muutused põllumajanduses on Eestis viimase 70 aasta jooksul vähendanud heas seisundis loopealsete pindala üle 30 korra ning nendega seotud liigirikkus on seeläbi suures ohus.

Loopealsete heaks on talgud tulekul Kesselaiul, Osmussaarel, Vormsil, Pivarootsis, Kuresel, Kumaril, Saaremaal Kuusnõmmes ja Vilsandil. ELF korraldab looduskaitselisi talguid juba tosin aastat. Talgutest loopealsetel ning mujal saab rohkem lugeda ning ennast kirja panna ELFi talgute kodulehel www.talgud.ee .

Mäo bensiinijaamas avatakse näitus Tallinna-Tartu maantee ajaloost

Täna, 17. juunil kell 12 avavad Eesti Maanteemuuseumi ja Maanteeameti esindajad Mäo bensiinijaamas Tallinna-Tartu maantee ajaloonäituse „186“, mis koosneb 19st teeäärsest infotahvlist. Avamisel tutvustavad kuraatorid näituse ülesehitust ja teemadevalikut, teedeinsener Olev Raid annab ülevaate Tallinn-Tartu maantee ehitamisest viimase 50 aasta jooksul ning Maanteeameti peadirektor Tamur Tsäkko Tallinn-Tartu maantee tulevikust.
Viikingite külast kuni Kärevereni paigaldatud infotahvlid annavad ülevaate Eesti tähtsaima maantee kujunemisloost ning tutvustavad tee lähiümbruses olevaid kultuuri- ja ajalooväärtuslikke objekte.
Paljude ümberehituste ja rekonstrueerimiste tulemusena on Tallinna-Tartu maantee praeguseks pikkuseks 186 kilomeetrit. Sellest ka näituse pealkiri. Näituse “186” eesmärk on tutvustada Eesti tähtsaima maantee kujunemislugu ning näidata, et kaasaegse autotee ääres on säilinud märkimisväärsel hulgal erinevatest ajastutest pärit kultuuri- ja ajaloopärandit, mis esmapilgul liiklejatele märkamatuks kipub jääma.

Allikas: muuseum.mnt.ee

Jazzfestival jaanipäevaeelsel Hiiumaal on suve oodatuim üritus

mart mõniste foto — Vaade Sõru sadamasillalt. Mart Mõniste foto

18.–19. juunil toimub Hiiumaa lõunatipus suve oodatuim jazz-festival Sõru Jazz 2011.
Kadakate ja paatide vahel, maalilise merevaatega Sõru sadamahoones astub kahel päeval üles ligi 50 Eesti parimat jazz-muusikut. Kauneid helisid kutsuvad ellu näiteks noored vokalistid Rebecca Kontus, Hedvig Hanson ja Kadri Voorand. Jazzi kavaga astuvad üles ka sellised tuntud vanameistrid nagu Tõnis Mägi, Els Himma ja Riho Sibul.
Kindlasti on Hiiumaal Eesti parim tuul, meri ja päike – ilusa ilma korral saab kontserti nautida õuemurul. Ja kui tulebki väike vihmasabin, on teatavasti paadikuuris eriti jazzilik heli.
Muusikat siduvad vahetekstid on kirjutanud Janek Mäggi, neid loevad Mait Malmsten ja Margus Prangel.
Sõru Jazz toimub jaanipäeva-eelsel Hiiumaal juba neljandat aastat. Üritus on välja kasvanud Tallinnas asuva Teatri Puhveti Jazzisalongi muusikaõhtutest, mille sagedasemad esinejad ka käesoleva aasta Sõru Jazzil üles astuvad.
Festivali täpne asukoht on Hiiumaal Emmaste vallas Pärna külas. Üritusele saab tulla nii auto, bussi kui paadiga.

Vanemuise sopran Pirjo Püvi pälvis eriauhinna
kauneima “Ave Maria” esituse eest

kolm esimest — Andrei Savtsenko, Elina Volkmane ja Pirjo Püvi.

Kuuest finaali jõudnud lauljast tunnistas žürii parimaks ja teise preemia vääriliseks kauni tämbriga, täisjõulise dramaatilise baritoni Andrei Savtšenko Valgevenest, kes valiti ka publiku lemmikuks. Kolmanda koha pälvis säravahäälne sopran Elina Volkmane Lätist. Esimese preemia ja Grand Prix’ otsustas žürii jätta seekord välja andmata.

Kauneima Ave Maria esitaja eriauhind kuulus Eesti lauljatarile, kaunihäälsele Vanemuise sopranile Pirjo Püvile.

Finaali jõudsid ka Juri Samoilov (bariton, Ukraina), Tatjana Ganina (sopran, Ukraina), Nicola Proksch (sopran, Austria). Lauljaid saatis Kaunase muusikateatri ja Pärnu linnaorkestri ühendorkester Erki Pehki juhatusel.

Žürii esinaine, Hamburgi muusika- ja teatriakadeemia professor Ingrid Kremling ütles: „Konkurss on saavutanud rahvusvahelise tuntuse, tase on väga-väga kõrge ja otsust langetada ei olnud sugugi lihtne.”

Vastavalt reglemendile saavad laureaadid võimaluseosaleda PromFesti järgmise festivali ooperilavastuse koosseisus ja esineda PromFesti kontsertprogrammides.

Võistulaulmisele registreerus kokku 83 lauljat 17st riigist.

Rabarock on täna ja homme Järvakandis

Peale aastast pausi on tagasi festival Rabarock, mida on korraldatud Järvakandis alates 2005. aastast. Tänavu on Rabarock suurem kui kunagi varem – kaks päeva, kolm lava ja kolmkümmend artisti. Rabarocki peaesinejateks on drum’n’bassi kuulsus Pendulum (AU), alternatiivmetali staarid Filter (USA) ja 23 aastase vahe järel taas Eestit külastav punk ja post-punk ikoon John Lydon (Johnny Rotten) koos oma bändiga Public Image Ltd.

Viimsi vabaõhumuuseumis oodatakse
Valgete ööde festivalile

Aasta valgeimal nädalavahetusel näidatakse Viimsis Valgete Ööde Festivali raames häid Eesti filme ning toimuvad kaunid taluõue kontserdid.
Festivali kesksed sündmused leiavad päikeseloojangul aset suurepärase merevaatega Viimsi Vabaõhumuuseumis, kus täna, 17. juunil astuvad taluõue kontserdil üles Liisi Koikson koos bändiga ning legendaarne Tõnis Mägi. Esitusele tulevad mõlema artisti parimad palad nii eraldi kui üheskoos ning laulmata ei jää ka Tõnise poolt aastaid tagasi Liisile kirjutatud hittlaul „Sinu hääl“. Öökino raames näidatakse suurel ekraanil selle aasta Eesti filmide kassahitti „Kormoranid“, millele eelneb filmitutvustus ja kohtumine filmi tegijatega.
Homme, 18. juunil tulevad Viimsi Vabaõhumuuseumis lavale Rein Rannap ja Uku Suviste. Lisaks Reinu võrratule ja romantilisele klaverimuusikale, esitavad nad sel õhtul Ukuga mitmed laulud üheskoos. Sealhulgas tuleb esitusele Rein Rannapi „Eesti Laulu“ konkursiks kirjutatud laul „Jagatud öö“. Samal õhtul näidatakse öökino raames mitmete rahvusvaheliste auhindadega pärjatud draamafilmi „Polli päevikud“, millele eelneb samuti kohtumine filmi tegijatega.

Lisaks Viimsi vabaõhumuuseumile näidatakse neil päevil kino ka Rannarahva muuseumis, kus pööningukinos on võimalik vaadata laste- ja perefilmide paremikku, Kirovi ja Kalamehe kinosaalides ajaloolisi must-valgeid filmikaadreid.
Festivali kolmandal päeval, pühapäeval, 19. juunil toimub eksklusiivne kinopäev Keri saarel, kuhu sõidetakse üheskoos juba hommikul väljuva postipaat Helgega. Saarel näitab külastajatele kino Kass Arturi Rändkino. Saare sümbolina tuntud tuletornis toimub romantiline kontsert endise tippkorvpalluri Rauno Pehka esituses. Õhtu lähenedes tuuakse külastajad taas mandrile.

Konjunktuuriinstituut ootab punklaulupeolistelt tagasisidet

Eesti Konjunktuuriinstituut on asunud koostama punklaulupeo piirkondliku majandusliku mõju uuringut ning kutsub kõiki peol osalenuid uuringus kaasa lööma.

Osalemiseks tuleb vastata küsimustikule, mille leiate konjunktuuriinstituudi veebilehelt alloleva lingi kaudu. Küsimustik puudutab üldist rahulolu üritusega, rahalisi kulutusi ning ka ootusi, mis võiks neil üritustel edaspidi just külastaja seisukohalt parem olla.

Nende vastanute vahel, kes esitavad koos ankeediga ka oma kontaktandmed, loositakse välja auhinnad.

Punklaulupeo küsimustik

Jaanus Nurmoja

ELFi talguregatil veel mõned vabad kohad

talguregatt — Runbjam viib talgulised merele. Foto: ELF

ELFi talgute kodulehel on nüüd avatud talguregatile kirjapanek, regatile registreerumise tähtaeg on 15. juuni.

ELFi talgud lähevad jahtaga Runbjarn taas kaheks nädalaks merele. Teisel etapil teeme Kesselaiul aiaposte ning aitame taastada väärtuslikke loopealseid Osmussaarel ja Vormsil.

I etapp: Manija-Abruka-Virtsu
17. – 23. juuli 2011 / Esimesel etapil ulatame abikäe Manilaiu kõredele ja rannaniitudele ning aitame taastada vägevat puisniitu Abrukal.

II etapp: Kesselaid-Osmussaar-Vormsi
23. – 31. juuli 2011 / Teisel etapil teeme Kesselaiul aiaposte ning aitame taastada väärtuslikke loopealseid Osmussaarel ja Vormsil. Loe edasi: ELFi talguregatil veel mõned vabad kohad