Liikumisel Kodukant on hea meel teatada, et algas uus noorteprojekt “Uued luuad”. Tegemist on kaheksa kuud kestva noortealgatusega, mille jooksul saavad 45 Eesti erinevate maapiirkondade noort oskused külakoosoleku korraldamisest ja praktiseerivad õpitut kodukülas, -vallas või -maakonnas. Üheskoos avastatakse külakoosoleku kui kaasamise ning kaasa rääkimise võimaluse olemus, leitakse motivatsioon kodukohas külakoosolek läbi viia, analüüsitakse kogukonna arenguvõimalusi ning hakatakse ette valmistama kodukandi noortepäevi.
Kui sa oled 15-30 aastane ning elad külas, alevis, alevikus või väikelinnas, siis on projektis osalemine võimalus just sulle avastada iseenda võimekust ning kodukoha arengupotentsiaali.
Kui sul on motivatsioon osaleda projekti kõikides etappides; tahtmist ellu äratada vanad traditsioonid uues kuues, uute luudadega; soov kogukonnas midagi omakäel algatada; villand kodus istumisest ja ootamisest, et kogemused ja teadmised lihtsalt sülle kukuksid; lusti saada mitteformaalse õppimise kogemus, siis ära hoia ennast tagasi ning suundu täitma registreerimisvormi!
Kogu projekti osalustasu on 5 eurot, mis sisaldab majutust, toitlustust, transporti ja täisväärtuslikku programmi. Registreerimine toimub 29. juunini.
Kogu info projekti kohta on Kodukandi kodulehel.
Rubriik: Eesti
Homme lõpetatakse pidulikult
VII Klaudia Taevi konkurss ja PromFest
1996. aastal alguse saanud Klaudia Taevi nimeline rahvusvaheline noorte ooperilauljate konkurss on 15 aastaga kindlustanud endale koha Pärnu kultuurielus ja Eesti kultuurimaastikul.
Pärnusse rahvusvahelisele ooperimuusika festivalile PromFest saabusid sel nädalal ooperimaailma tulevikutähed, noored ooperilauljad üle maailma osalesid VII Klaudia Taevi nimelisel lauljate konkursil. Konkursi teeb ainulaadseks see, et üks võidupreemiatest on laulda peaosa enda poole valitud ooperis, mis lavastatakse just võitja jaoks järgmisel, kahe aasta pärast toimuval PromFestil nagu tänavu Attila.
Konkursile registreerus 83 lauljat, helisalvestite põhjal kutsuti Pärnusse 32 solisti 17st riigist: USA-st, Prantsusmaalt, Austriast, Argentinast, Venemaalt, Lõuna-Koreast, Soomest, Poolast, Valgevenest, Ukrainast, Norrast, Lätist, Bulgaariast, Kanadast, Saksamaalt, Sloveeniast ja Eestist. Senistest osalejatest on pääsenud nii mõnigi maailma esilavadele New Yorgi Metropolitan Operas, Milano La Scalas, Moskva Suures teatris.
Enne pidulikku finaalkontserti läbisid lauljad kaks vooru. Eile, 10. juunil kõlas edasipääsenute esituses kohustusliku palana Franz Schuberti vokaalset meisterlikkust nõudev ”Ave Maria”. See on üks Taevi konkursi tunnusmärke ja kohustuslik alates esimesest võistlusest.
Konkursi žürii on igati väärikas: Ingrid Kremling-Domanski – Hamburgi muusika- ja teatriakadeemia professor (žürii esinaine, Saksa), Henri Maier – Opera Eventsi juht (Saksa/Prantsusmaa), Alain Surrans – Rennes’i ooperi peadirektor (Prantsusmaa), Peter Theiler -Nürnbergi ooperi peadirektor (Saksa), Hans Nieuwenhaus – ooperistuudio Nederlands juht lavastaja (Holland), Vladimiras Prudnikovas – Leedu rahvusooperi solist, Leedu muusikaakadeemia professor (Leedu), Erkki Alste – Opera-Connection Alste & Mödersheimi (Soome/Saksamaa), Tatjana Zozulja – lavastaja (Ukraina), Paul Mägi – Vanemuise teatri peadirigent (Eesti), Erki Pehk – dirigent, PromFesti kunstiline juht (Eesti).
Täna toimub Ammende villas Klaudia Taevi mälestusõhtu. Taevi õpilaste kõrval astuvad üles Vladimiras Prudnikovas, Urve Tauts, Therese Raide, Malle Raid jt, kontsertmeister Helin Kapten.
VII Klaudia Taevi konkurss ja PromFest lõpevad homme Pärnu kontserdimajas suurejoonilise finaalkontserdiga, millel selguvad võitjad ja laureaadid.
Noore kultuuritegelase preemia pälvisid
Risto Joost ja Igor Kotjuh
President Toomas Hendrik Ilves andis sel nädalal üle SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia dirigent Risto Joostile ning eripreemia poeedile, esseistile, tõlkijale ja eelarvamustest vabama ühiskonna kujundajale Eestis Igor Kotjuhile.
Risto Joosti kandidatuuri esitas Eesti Kooriühingu muusikanõukogu, kelle hinnangul on ta paistnud silma mitmekülgse ja kõrgetasemelise kontserttegevusega nii dirigendi kui soololauljana.
Igor Kotjuhi kandidatuuri esitas Eesti Instituut, märkides, et tegu on tunnustatud poeedi ja esseistiga, mitmekülgse tõlkijaga. Eriliselt tähelepanuväärne on tema roll eestivene kirjanduse jõulise eestseisjana, kes tajub täpse tundlikkusega eesti ja siinse vene kultuuriruumi loomupäraseid erinevusi, aga mis veelgi olulisem – võimalusi nende piiride ületamiseks. Sihi saavutamiseks on Igor Kotjuh koondanud siinseid noori vene literaate, innustades neid jätkama kirjanduslikku tegevust, edendama kontakte eesti eakaaslastega ja otsima ühisosa eesti kultuuriruumiga. Selleks tarbeks on ta loonud kirjanduslikke võrguväljaandeid ning asutanud kirjastuse KITE. Igor Kotjuhi tegevus ei piirdu Eesti-sisese dialoogi arendamisega, ta on ka oodatud eesti kultuuri seletaja võõrsil, näiteks Peterburi Ülikoolis hinnati kõrgelt tema loengukursust eesti, sh eestivene kirjandusest.
Noore kultuuritegelase preemia suurus on 4793 eurot elik 75 000 krooni ja seda rahastab Toomas Luman. Erandkorras antava eripreemia suurus on 3000 eurot, seda rahastab Indrek Neivelt.
Vabariigi Presidendi Kantselei avalike suhete osakond
SaareFest pakub Kuressaare lossihoovis
Ultima Thule ja Lenna kontserti
Lenna Kuurmaa ja Ultima Thule riisusid sel aastal Eesti muusikaauhindade koore. Neid
kahte staari saab kuulata täna Saaremaal Kuressaare lossihoovis kontserdil, ürituse SaareFest raames.
Kontsert on Ultima Thule viimase albumi „Jälgede jälgedes“ esmaesitlus suurel laval.
Festivali raames toimub Kuressaares Turu pidulik taassünd. Esindatud on hea ja saaremaine toit ja käsitöö ning õhtused muusikastaarid jagavad autogramme.
See on selle suve muusikasündmus müütilisel Thule saarel! Losshoovi varavad avatakse õhtul kell seitse.
Eesti naiste oma tantsupidu jutustab NaiseLugu
Täna toimub Jõgeval I Eesti naiste tantsupidu, kus oma lugu jutustavad 3500 tantsijat, kes annavad Jõgeva linna staadionil kaks etendust: kell 15 algab I etendus ja kell
19 algab II etendus.
Naisrühmi on Eestis üle 200 , suurtele tantsupidudele pole kõik mahtunud. Jõgeval on
enamus naisrühmadest koos ja nii mõnigi saab esmakordselt kogeda suurel
tantsumurul tantsimise erilist tunnet.
Tantsupeo stsenaariumi läbivaks teemaks on mõtisklus eesti naisest ja tema saatusest siin tuulepealsel maal nähtuna läbi naise silmade ja südame. Tantsides otsitakse vastust küsimusele, kui palju on tänapäevases ärinaises alles veel seda looduslast, kes kord kuuvalgel allikal silmi pesi ja ussisõnu teadis.
Pealavastaja Ülo Luht usub, et naised suudavad mehed oma südamest tantsitud tantsudega vaimustusest aplodeerima panna.
Aga tantsumurul ei olegi ainult naised, vaid ka neiud,väiksed nukuemad ja vahepeal ka mehed. Ütleb ju eesti vanasõna, et naine ilma meheta on kui lill ilma leheta. NaiseLoo kirjutas kokku Leelo Tungal.
Kodukant otsib aasta küla
Eesti külaliikumise Kodukant aasta küla valimise komisjon on tutvunud juba kümne maakonna aasta külaga, 6.-7. juulil väisatakse Pärnumaa, Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa ja Tartumaa aasta küla.
Komisjoni retk kulgeb trajektooril: Murru–Suigu külade piirkond Pärnumaal, Maaritsa küla Põlvamaal, Tsolgo küla Võrumaal, Palupera küla Valgamaal, Rahinge küla Tartumaal,
Seejärel valib hindamiskomisjon Eesti tänavuse aasta küla. Tiitlivõitja kuulutatakse välja 5. augustil, IX Eesti külade maapäeval Roostal.
Aasta küla hindamiskomisjoni kuuluvad Ene Ergma –Riigikogu esimees, Kristine Hindriks – põllumajandusministeeriumi esindaja, Rein Raudvere – Maalehe esindaja, Taimi Saarma – Eesti Maaomavalitsuste Liidu esindaja, Mariina Laineste – liikumise Kodukant esindaja.
11. juunil tähistatakse kooskudumise päeva
11. juunil võtavad kudujad mitmel pool üle maailma oma lõngakerad ja vardad kaasa ning tulevad näputööga rahva ette.
World Wide Knit In Public Day — WWKIP Day ehk ka lihtsalt KIP on ülemaailmne kooskudumise päev. Kogu maailmas kogunevad kudujad sel päeval kuduma avalikesse kohtadesse, teavitades, et kudujad ei ole üksi, kudujaid on palju. Muidugi nakatavad kudujad heatahtliku kudumispisikuga paljusid möödujaid.
Kooskudujad tulevad kokku ka mitmel pool Eestis. Kihnus kogunetakse näiteks muuseumi õuel.
Tallinna Ülikooli suvekoolis tänavu 18 kursust
Kuuendat aastat korraldatav Tallinna Ülikooli rahvusvaheline suvekool toimub sedakorda 11.–29. juulini, sel suve pakutakse 18 kursust.
Õppida on võimalik kuut keelt, maalimist, filmitegemist, maailmafilosoofiat, loovkirjutamist, fotograafiat ja palju muud. Registreerumine kursustele on avatud kuni juuli keskpaigani.
Igal aastal on suvekooli kursusi ühendanud tol hetkel aktuaalne teema, näiteks globaliseerumine või igapäevaelu filosoofia, tänavu analüüsitakse mitme kursuse käigus mõiste „hirm” tähendusvälja.
Kui varasematel aastatel on suvekoolis olnud üks peaesineja, siis 2011. aastal on esinejate ring laiem. Osalejatel on võimalik kohtuda auhindu võitnud krimikirjaniku Peter Robinsoniga Kanadast, kes on tuntust kogunud inspektor Banksi sarjaga. Peter Robinson õpetab suvekoolis loovkirjutamist 22.–29. juulil, andes sellega panuse hirmukultuuri käsitlemisse. Ta kohtub lugejatega ning kõneleb oma tööst pikemalt 26. juulil, oodatud on kõik huvilised.
Tänavu on suvekoolis esimest korda võimalik õppida hiina keelt. Algajate kursust loevad Tallinna Ülikooli Konfutsiuse instituudi õppejõud.
Suvekoolis on võimalik õppida ka fotograafia põhitõdesid või hoopis seda, kuidas rakendada kauneid kunste eelkooliealiste ja algkoolilaste õpetamisel. Ajaloohuvilised on oodatud Euroopa ajaloo teemalisele kursusele.
Lisainfot saab suvekooli kodulehelt http://summerschool.tlu.ee.
Rändlindudest tekitasid põllumeestele enim muret haned
Eelmisel aastal tekitasid põllumeestele kõige rohkem kahju haned ning põhilised kahjupiirkonnad asusid Kesk-Eestis, teatab keskkonnaamet. Kokku laekus mullu rändlindude tekitatud kahju hüvitamise taotlusi 35 põlluharijalt 9 maakonnast.
Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi ütles, et suuremad kahjutegijad olid kevad- ja sügisrändel peatuvad haned, vähem laekus teateid sookurgede ja valgepõsk-laglede kahjustuste kohta. „Suurimad rändlindude kahju piirkonnad on viimastel aastatel nihkunud Lääne-Eestist ja saartelt Kesk-Eestisse – Jõgeva, Tartu ja Lääne-Viru maakonda,” lausus ta.
Tõenäoliselt tulenevad muutused linduse käitumises suuremate põllumajanduspiirkondade paiknemisest. Endiselt peatub rände ajal palju hanelisi ka Läänemaal ja Saaremaal, kus nad lisaks rannaniitudele toituvad ka põllumaadel.
Keskkonnaamet hüvitab põllumeestele eelmisel aastal rändlindude tekitatud kahju summas, mis ületab 60 000 eurot. Maakonniti on hüvitatavad kogusummad suurimad Jõgevamaal (üle 25 000 euro), Tartumaal (üle 15 500 euro) ning Läänemaal (üle 9000 euro).
Naistetantsupeole minnakse poole suguvõsaga
Saabuval pühapäeval, 12. juunil toimub Jõgeval esimene Eesti naiste tantsupidu. Selle esmakordse kogemuse osaliseks saab ka sugulastest moodustatud tantsurühm Kivinukud.
Kui Lilli Kivinuk sugulaste tantsurühma idee 2010. aasta suvel köögilaua ääres välja käis, pidasid paljud seda heaks naljaks. Mõtet edasi arendanud, leiti, et suguvõsas oleks huvilisi küll, kes erakordsest tantsupeost osa sooviks võtta. Ametlikult moodustati Kivinukud septembris esialgu ühe
eesmärgiga – osaleda Eesti esimesel naiste tantsupeol.
Rühmas on kaheksa tantsijat: Anne Kivinukk, Ave Kivinukk, Elina Kivinukk, Helena Kivinuk, Liisi Kivinukk, Lilli Kivinuk, Ülle Kivinuk ja Mirjam Kaldma. Kõik on seotud ühe esiisa kolme poja järeltulevate põlvedega. Rühma juhendaja on TTÜ tantsuansambli Kuljus kunstilise juhi assistent Ado Lõhmus, rühma kostüümid – linased rätikleidid – valmistas Marilin Sikkal.
Naistetantsupeol esitatakse N4-kategoorias üks tants „Kaera-Jaan“ Salme ja Ott Valgemäe seades. „See on korraldajate sõnul üheks tipphetkeks tantsupeol, kus ka publik saab kaasa tantsida,“ selgitavad Kivinukud oma osalemise tähtsust.
Naistetantsupidu toimub 12. juunil Jõgeval. Pealavastaja on Ülo Luht. Peaproov-etendus on kell 11, kaks etendust kell 15 ja 19. Piletid on saadaval Piletilevis.
Kivinukude tegemistest saab lugeda nende veebipäevikust http://kivinukud.wordpress.com.
Elina Kivinukk
Eestis ilmus esimene uurimus ökokogukondadest
Tallinna Ülikool andis välja artiklikogumiku ökokogukodadest, mis kannab nime “Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas”. Tegu on esimese raamatuga sarjast Elustiilid, mille eesmärgiks on elustiile käsitlevate originaaluurimuste tutvustamine Eestis.
Toimetaja Airi-Alina Allaste on sotsioloogia professor ja Elustiilide uurimiskeskuse juhataja. Raamat on multidistsiplinaarne ja autorid kasutavad lisaks antropoloogilisi, kasvatusteaduslikke ning semiootikast lähtuvaid lähenemisi.
Raamatu tutvustuses öeldakse, et läbi aegade on olnud utoopiaid paremast elukorraldusest, mille keskmes on kogukond. Ökokogukondi võib käsitleda 21. sajandi unistusena, mis otsib lahendusi kaasaegse ühiskonna probleemidele – keskkonnaga seotud riskidele ja individualistlikust elustiilist tulenevale üksildusele.
Raamat “Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas” on sotsioloogilisel uurimusel põhinev kollektiivmonograafia ökokogukondadest Eestis. Autorid lähenevad fenomenile erinevatest perspektiividest, mahukas kogumik annab ülevaate sotsiaalsest liikumisest, ideoloogiast, lastekasvatusest ja haridusest, uutest soorollidest jne. Loe edasi: Eestis ilmus esimene uurimus ökokogukondadest
Ilm läheb sel nädalal väga kuumaks!
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut andis täna kuumahoiatuse: 7.-10. juunil valitseb Eestis kuum ilm. Päeva maksimumtemperatuur tõuseb paljudes kohtades 30 kraadi lähedale. Tuleoht metsades suureneb kiiresti.
Olgem siis ettevaatlikud!
Mäos valmistatakse plastikujäätmetest ehitusmaterjali
Uudset profiilmaterjali saab kasutada kohtades, mis on otseses kokkupuutes pinnase ja niiskusega ja kus puit pikajaliselt vastu ei pea. Nii on see kasutatav aiamööbli, lillekastide, peenraääriste, kasvuhoonete, kuuride, aedade, loomade latrite, eramute terrasside aluskonstruktsioonide ja muude toodete valmistamiseks.
Plastrexi valmistajafirma OÜ Rexest Grupp juhatuse liige Aarne Saareväli ütles, et uuenduslikult mõtlev ettevõtja suudab sellest materjalist ise arendada huvitavaid lõpptooteid – disainlaudu ja -pinke, aiamööblit, kergehitusi koduaeda, postkasti aluseid või kompostikaste ning pakkuda täiesti uudset ja ilmastikukindlat kaubavalikut.
Saareväli kinnitusel kasutavad nad tehnoloogiat, mis võimaldab tootmisprotsessi kaasata erinevat tüüpi plastikuid. Tema sõnul on plastikujäätmete ringlussevõtt ehitusmaterjalina üks paremaid võimalusi plastikujäätmete taaskasutamiseks, kuna loodav lisandväärtus on kõrge ning puitmaterjaliga sarnanevat uudset materjali saab laialdaselt kasutusele võtta nii eratarbija oma koduaias kui ka paljude valdkondade ettevõtjad. Plastrex ise on samuti 100% taaskasutatav.
Plastrexist tooteid saab näha Kultuuripealinna Tallinn 2011 ürituste raames, juuni alguses vanas kalasadamas avatud Ökosaarel. Loe edasi: Mäos valmistatakse plastikujäätmetest ehitusmaterjali
Metsaomanikud said investeeringuteks 2,54 miljonit eurot
Möödunud aastal esitati Erametsakeskusele investeeringute tegemise toetuse taotlusi 678, neist rahuldatakse 511. Kokku eraldatakse metsaomanikele investeeringuteks 2,537 miljonit eurot.
Oma metsa majandusliku väärtuse parandamiseks esitas möödunud aasta lõpul toetustaotluse 585 erametsaomanikku ja 24 ühistut. Kõige enam taotlusi esitati metsatehnika ostuks. Metsaomanikud küsisid selleks otstarbeks 2,8 miljonit eurot, toetusi antakse veidi enam kui 1,2 miljonit eurot. 0,84 miljon eurot toetusraha läheb hooldusraiete tegemiseks enam kui 5000 hektaril.
Meetme 1.5.3 raames antakse kahjustatud metsa taastamise investeeringuteks 41-le erametsaomanikule ja ühele metsaühistule ligikaudu 0,2 miljonit eurot; metsatulekahju ennetamiseks saab 1 metsaühistu teha investeeringu 56 tuhande euro ulatuses. Toetusraha tuleb 75% Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) ja 25% Eesti riigi eelarvest.
SA Erametsakeskus kaudu on metsaomanikel võimalik taotleda toetust investeeringuteks, mis aitavad parandada metsa majanduslikku väärtust, taastada tormi ja tulekahju tagajärjel hävinud metsa või ennetada edasisi tulekahjusid. Need on Maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.5.1 ja 1.5.3 raames toetatavad tegevused.
Siit leiad täpsema info eraldatud toetuste kohta: www.eramets.ee/static/files/992.MM2010 toetuse saajad seisuga 19 05 2011.xls.
Allikas: SA Erametsakeskus
Kuressaare rannas heisati Kotkalipp
Täna heisati nii Kuressaare supelrannas kui Kuressaare sadamas Kotkalipp, mis on märk sellest, et merega seonduvasse loodusesse
ja ümbritsevasse keskkonda suhtutakse hoolikalt.
“Kuressaare sadam on rajamisest saadik 1999. aastal täitnud kõiki rahvusvahelistele väikesadamatele esitatud nõudeid mereohutuse ja
võimaliku reostustõrje vahendite osas. Sadamas heisatud Kotkalipp on tunnistuseks heast teenuste kvaliteedist ja keskkonnasõbralikkusest,” sõnas Kuressaare majandusala abilinnapea Kalle Koov.
Kui juba mullu lehvis Kotkalipp Kuressaare sadamahoone mastis, siis sel aastal heisati lipp ka supelrannas. Abilinnapea Kalle Koovi sõnul teeb linn kõik selleks, et Kuressaare supelrand oleks suvisel ajal meeldiv ujumis- ja vaba aja veetmise koht. “Ühe esimese rannana saab Kotkalipu just Kuressaare ning see on meile tunnustus, mis võiks muutuda ilusaks traditsiooniks,” lausus Koov, lisades, et kindlasti meelitab lipp randa ka rohkem nautlejaid.
2010. aastal algatas MTÜ Hoia Eesti merd Kotkalipu liikumise, mille tulemusel saavad sadamad, rannakülad, rannad ja ujuvalused esitada taotlusi lipu heiskamiseks. Kotkalipu kasutamise õigus on märk sellest, et lipuomanik suhtub hoolikalt merega seonduvasse, loodusesse ja ümbritsevasse keskkonda. Peale Kuressaare ranna lehvib sel suvel Kotkalipp ka Pärnu rannas ja 17 Eesti sadamas. Kotkalipp asendab senist Sinilipu liikumist Eestis.
Kehtna kunstide kool sai keraamikaahju
Kehtna kunstisõprade kauased unistused on täitunud, sest siinsesse kunstide kooli tuliuus keraamikaahi. Soetatud ahjuga saab põletada nii keraamikat kui sulatada klaasi. See teeb ahjust rõõmuallika nii savi- kui klaasisõpradele.
Praegu käivad veel ahju paigaldamise ja tööks ettevalmistamise tegevused, kuid sügisest alates saavad kunstihuvilised Kehtna inimesed tulla juba oma kätega savi voolima või klaasitööd tegema. Planeeritud on mitmeid kursusi ja ringe nii täiskasvanutele kui lastele. Kunstide kooli kunstiõpilased hakkavad ahju kasutama oma õppetöös.
Ahju soetamise tegi võimalikuks Raplamaa Partnerluskogu Leader tegvusgrupi ja PRIA otsuste põhjal meetme 3.1 Pärimustraditsioonide säilitamine ja hoidmine raames eraldatud toetus projektile „Keraamika- ja klaasisulatusahi Kehtnasse“.
Projekt viiakse ellu Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse abil.
Algavad tasuta koolitused e-aruandluskeskonna muudatustest
Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) kutsub osalema tasuta seminaril, et anda ettevõtetele ja MTÜ-dele veel enne majandusaasta aruande tähtaega ülevaade olulistest küsimustest ja probleemidest, mis seotud e-aruandluskeskkonnaga.
Seminaride teemad:
· Ülevaade muudatustest audiitortegevuse seaduses – mida tähendavad audit ja ülevaatus? (Sulev Luiga, BDO)
· Enamlevinud probleemid aastaaruannete koostamisel. Reidi Strandberg (Gullfia OÜ)
· Ülevaade e-aruandluskeskkonna uuendustest. (Heilika Kutsch, Kersti Rätsep, RIK)
· Ülevaade majandusaasta aruannete andmete kasutamisest riikliku statistika tootmisel. (Merike Põldsaar/Ene Saareoja, Statistikaamet)
Seminarilt saab kaasa kirjalikud materjalid.
Koolitused toimuvad 13. , 20. ja 27. juunil kell 10-15.45 Tallinnas Rahvusraamatukogus. Osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine aadressil www.bcs.ee/index.php?lang=est&main_id=241&id=183
Ettevõtjaportaali e-aruandluskeskkond on majandusaasta aruannete elektrooniliseks esitamiseks loodud lahendus. E-aruandluskeskkond asub aadressil https://ettevotjaportaal.rik.ee.
Sänna Kultuurimõis kuulutab välja uue eluga asjade konkursi
Konkursile oodatakse asju, mis on tehtud pruugitud kraamist, igapäevaselt
tarvilikud,
huvitavad ja omanäolised.
Asja pakkumiseks helista 58203730 (Liis) või kirjuta e-posti aadressile kultuurimois@kultuuritehas.ee või saada tavaline kiri aadressile “Sänna Kultuurimõis, Sänna, Rõuge vald, 66710 Võrumaa”. Meie tuleme teeme pilti ja küsime kuidas asi alguse sai. Töid oodatakse 15. juunini 2011. Huvitavamatest asjadest trükitakse rändav fotonäitus. Kõik saadetud tööd riputatakse Sänna Kultuurimõisa kodulehele. Auhinnaks talgupäev töö autori juures! Konkrussi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Rannarahva muuseumis on avatud fotonäitus
Viimsis Rannarahva muuseumis on avatud fotonäitus ”Norra. Rannarahva lood”. MTÜ Norra Sõbrad korraldas eelmisel aastal fotokonkursi, kuhu laekus populaarsest reisisihist Norrast kokku 619 fotot – parimad neist on koondatud näituseks.
Konkurss toimus kahes kategoorias – noored (kuni 18) ja täiskasvanud (üle 18). Heade fotode saamiseks innustas peaauhind: laevareis kahele Kirkenesist Bergenisse. Parima noore auhind oli Tensi Reiside kinkekaart Norrasse sõiduks.
Täiskasvanute kategoorias osutus võitjaks Ingrid Maasik fotoga ”Rannalaste mängud” ja noorte kategoorias Karilin Tõnisoja fotoga ”Õõvastav vaikus”.
Žüriisse kuulusid fotograafid ja disainerid Aivar Pihelgas, Andres Toodo, Tiit Lepp, Marika Piip ning Norra Saatkond. Lisaks võitjatele tunnustas žürii järgmiste autorite töid: Ivar Neio, Alo Peerna, Tõnis Tuuga, Toomas Jüriado, Valmar Valdmann, Maldon Ots, Kati Rüütelmaa; noortest Els Kaev, Krister Kasemaa, Taivo Karu.
Näitus on avatud 31. juulini Rannarahva Muuseumis (Nurme tee 3, Pringi küla, Viimsi vald).
Kõiki konkursile saadetud töid saab vaadata: www.norrasobrad.ee/pildid
Täna kolib kultuur mere äärde
Kultuuripealinn avab linna merele ja kolib kultuuri mere äärde. Täna, 5. juunil sõidab Vabaduse väljakult mööda Pärnu maanteed ja Mere puiesteed linnahalli juurde Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 suurejooneline rattaparaad, et avada linnas rattaliiklust innustavate pidustustega mereäärne kultuurikilomeeter. Tegemist ei ole rattaralli ega spordiüritusega, ratastel ja jalgsi liikumisel läbi südalinna mere äärde on eesmärk anda ratturitele võimalus näidata, et ka nemad on tähtis osa linnaliiklusest.
Täna avab Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 merel kohviku ja kaldal linnainstallatsioonid.
Koguperepeol „Kultuur kolib mere äärde“ avaneb kultuurikilomeetril Vana-Kalasadamas vees hõljuv Ökosaare buss-kohvik, kaldal saab kruttida luuleautomaati ning uudistada linnainstallatsioone, teiste seas maailma suurimat tuulekella.
Vana-Kalasadamas 5. juunil uksed avav Ökosaar on kui teistmoodi mõtteid genereeriv hiigelparv, kus hea sõpradega kohtuda, keha kinnitada või aega veeta – seal asuvad piljardilaud ja klaver, einestada saab bussi teisel korrusel ja värske õhu käes. Pühapäevasel koguperepeol avaneb ka mitu põnevat, kogu suveks avatuks jäävat installatsiooni. Üks neist, Vana-Kalasadama kaldapealsele paigaldatav luuleautomaat on osa Tallinn 2011 ja MTÜ Kirbutsirkus suveprojektist „Murepunktide kett“. Mereäärne luuleautomaat loeb soovi korral luulet kolmes keeles – eesti, inglise ja vene keeles.
Täna mere ääres algav kultuurisuvi pakub üllatusi, ootamatuid kohtumisi, rõõmsaid hetki ja vana taasavastamist mitmeks eelseisvaks kuuks.
Allikas: tallinn2011.ee/kultuurikilomeeter
Kolga-Jaanis tähistatakse Villem Reimani 150. sünniaastapäeva
Täna, 5. juunil tähistatakse Kolga-Jaanis rahvusliku liikumise suurkuju ja Kolga-Jaani koguduse õpetaja Villem Reimani 150. sünniaastapäeva.
Kogunemine toimub Kolga-Jaani kalmistul Villem Reimani haual, kus kõneleb Villem Reimani Kolleegiumi esindaja Ants Tooming.
Esineb Põltsamaa puhkpilliorkester, dirigent Urmas Mägi. Villem Reimani monumendi juures kõnelevad Kolga-Jaani vallavanem Kalevi Kaur ja EÜSi esimees Henrik Einre. Tänujumalateenistusel Kolga-Jaani kirikus jutlustab peapiiskop Andres Põder.
Kolga-Jaani rahvamajas toimub konverents „Villem Reiman 150“, kus kuulatakse ettekandeid. Esinevad põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, ajaloolane Tarmo Piir, kaitseminister Mart Laar ja Tartu Ülikooli kirikuloo teadur Priit Rohtmets.
Allikas: EELK Konsistooriumi pressiteade
Eesti Rahva Muuseumi omakultuuride osakond sai Nordenilt toetust
Omakultuuride osakonna taotlus projekti „Development of knowledge exchange and transfer of know-how of museum reform and innovation between Nordic and Baltic countries: structural changes, economic incentives and new solutions in communication services“ läbiviimiseks sai Põhjamaade Ministrite Nõukogult (Norden) toetusraha 10 tuhat eurot.
Eesti Rahva Muuseumi töötajad ja maakonnamuuseumite esindajad Iisaku Muuseumist, Valga Muuseumist, Mõniste Muuseumist, Mahtra Talurahvamuuseumist ja Hiiumaa Muuseumist saavad projekti käigus omandada kogemusi muuseumireformi ja innovatsiooni valdkonnas nii Islandil, Taanis kui ka Norras.
Allikas: Eesti Rahva Muuseum
Maanteemuuseum otsib maanteede uhkust
Eesti Maanteemuuseum kutsub märkama ja tunnustama meie maanteedel liikuvaid erilisi sõiduvahendeid ja kuulutab sellega seoses välja fotokonkursi “Maanteede uhkus”.
Kuigi meie teedel ringi vurav masinapark on aasta-aastalt aina mitmekesisem ja liigirohkem, leidub siiski piisaval hulgal neid hakkajaid inimesi, kes massist eristuda soovides on oma sõidumasina visuaalselt silmatorkavaks muutnud. Olgu siis ümberehitamise, -kujundamise, kaunistamise või isevalmistamise teel. Et märgata ja tunnustada erilisi sõiduvahendeid meie maanteedel, kutsume üles oma kahe-, kolme- või neljarattalisest sõbrast pilti tegema ja meile saatma.
Konkurss kestab 31. juulini. Fotokonkursi parimad kutsutakse koos oma erilise sõiduvahendiga 20. augustil Eesti Maanteemuuseumisse.
Täna avatakse kartulitrüki näitus ja töötuba
Täna, 5. juunil avatakse Narva Muuseumi Kunstigaleriis näitus: “POTATOPRINT V” kus on näha valik viiendal rahvusvahelisel kartulitrüki festivalil valminud töödest.
Näituse avamisel toimub kartulitrüki töötuba, kus saab katsetada kartulitrükki tekstiilil.
Kohapeal olemas kartulid, kangas, noad, švammid, pintslid, pliiatsid ja siiditrükivärvid.
Osalejad võiksid soovi korral kaasa võtta särgi, püksid vms riideeseme, millele trükkida
(siiditrükivärvid on vesialuselised, et trükitud kujutis säiliks ka peale pesemist, triigi see
eelnevalt üle).
Allikas: Narva muuseum
Narva muuseumi kunstigaleriis peetakse täna kunstnikupäeva
Pühapäeval, 5. juunil peetakse Narva muuseumi kunstigaleriis Kunstnikupäeva ning avatakse kartulitrüki näitus.
Tänavuse aasta Kunstnikupäev on pühendatud Narva muuseumi kunstigalerii 20. aastapäevale. Kahe kümnendi jooksul on kunstigaleriist saanud Narva linna tähtsaim kunstikeskus, kus regulaarselt avatakse uusi näitusi, toimuvad loometunnid nii lastele kui ka täiskasvanutele, korraldatakse kontserte, pidusid, kohtumisi tuntud kunstnikega ning loenguid kunstiajaloo teemadel.
Kella 11-14 saavad kõik huvilised tutvuda Narva, Sillamäe, Kohtla-Järve, Tallinna ja Jaanilinna kunstnike loominguga. Galerii lavadel saab näha varjuteatri ja teatristuudio „16. tuba“ etendusi, tantsustuudio „Varjud“ koreograafilist flash mobi ning akustilise bändi M.O.R.A etteastet.
Lapsed on oodatud osalema Narva kunstnike Katri Kuuse ja Lilli Jefimova meisterklassides, kus saab katsetada kartulitrükki.
Kunstnikud Jana Botsarova ja Tatjana Sonina esinevad oma kontseptuaalsete performance’itega ning Mainori kõrgkooli disainistuudio esitleb oma uut kostüümikollektsiooni. Soovijad saavad riietuda ajaloolistesse kostüümidesse ja lasta end neis pildistada.
Kunstnikupäevaks avatakse Kunstigaleriis korraga viis näitust. Kunstigaleriisse sissepääs on sellel päeval tasuta.
Üritust toetab Eesti Kultuurkapital.