28. veebruarist 2. märtsini külastavad Võrumaa koolijuhid, omavalitsuste esindajad ning hariduse arengu töörühma liikmed Läti Vabariigi Riia regiooni, et tutvuda viimastel aastatel ellu viidud muutustega Läti haldus- ja hariduskorralduses. Koolide külastamise käigus tutvustavad piirkonna koolide direktorid arenguid hariduslike erivajadustega õpilaste toetamisel , õpilastele võimalustes
põhikooli järgsel edasiõppimisel ning kooli suutlikkusel järgida riiklikke haridusreforme.
Võru maakonna ja endise Riia rajooni koolijuhtide vastastikused töövisiidid algasid juba 2006. aastal, kuid majanduslikud raskused ning töökorralduse muutused mõlema riigi hariduse juhtimises muutsid suhtlemise tagasihoidlikuks. Hoolimata sellest, et Riia regioon on Võrumaast elanike arvult paarkümmend korda suurem, ollakse töiste suhete jätkumisest huvitatud mõlemal pool.
Allikas: Võru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakond
Rubriik: Eesti
TÜ ajaloo muuseumis räägitakse galaktikate tekkimisest
Tartu Tähetorni astronoomialoeng toimub 1. märtsil kell 17.30 TÜ ajaloo muuseumi konverentsisaalis. Elmo Tempel räägib galaktikate tekkimisest. Kõik huvilised on oodatud.
Tähetorni astronoomialoenguid toetab Euroopa Sotsiaalfond.
Tartu Tähetorni astronoomiaring
Parimatele põllumeestele jagati pühade eel teenetemärke
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder andis riigipüha eel ministeeriumis Eesti Vabariigi aastapäeva tähistaval aktusel kätte 23 teenetemärki, tunnustamaks 2010. aasta põllumehi.
Kuldse teenetemärgi sai Roomas Maailma Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) juures töötav Ruve Šank.
Hõbedase teenetemärgi pälvisid:
Marje Aid – kalakasvatuse spetsialist
Madis Ajaots- agronoom, Rannu Seeme OÜ ja Pilsu talu juhataja, Aasta Põllumees 2010
Arnold Kimber- endine Leivaliidu president
Arvo Kuutok- Takkasaare talu peremees, Aasta Põllumees 2005
Lempo Must – teraviljakasvataja ning piima- ja lihatootja Võrumaalt, kohaliku külaelu edendaja
Aivar Pikkmets- Mättikku talu peremees, aktiivne mahepõllumajanduse propageerija
Sirje Potisepp- Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja, tootekonkurssi “Parim Eesti toiduaine” ja kampaania “Märka lipu märki” eestvedaja
Andrus Puksov – linnu- ja teraviljakasvatusega tegeleva OÜ SANLIND juhataja
Tõnu Rahula – Raikküla Farmer OÜ juhataja
Jüri Roots – Eesti Maaülikooli vanemspetsialist, põllumajandusinformaatika koolkonna rajaja
Toivo Univer – aiandusteadlane, põllumjajandusteaduste kandidaat
Arvo Veidenberg – Pajumäe mahetalu peremees
Elvi Viira – MTÜ Saaremaa Kodukant looja ja koordinaator, kohaliku külaelu edendaja
Sinine teenetemärk:
Malle Järvan- Eesti Maaviljeluse Instituudi vanemteadur, põllumajandusteaduste doktor
Linda Latt – Põllumajandusameti peainspektor seemnete sertifitseerimise valdkonnas
Mait Must – Põllumajandusameti peaspetsialist maaparanduse valdkonnas
Enel Niin –Veterinaar-ja Toiduameti osakonnajuhataja, metsloomade vaktsineerimise projektijuht
Merli Sild – Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor, mitmete tunnustust pälvinud põllumajandusalaste püsinäituste eestvedaja
Tõnu Taat – põllumajandusministeeriumi maaettevõtlusbüroo peaspetsialist
Valli Tamm – põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist
Tea Tuulberg – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti regioonide osakonna juhataja
Mart Uba – Jõudluskontrolli Keskuse biomeetria sektori juhataja, piimaveiste geneetilise hindamise ideoloog ning lammaste geneetilise hindamise süsteemi käivitaja Eestis
Maaelu Edendamise Sihtasutus valis 2010. aasta parimaks piimakarjakasvatajaks Avo Samarüüteli OÜst Männiku Piim Tartumaalt ja 2010. aasta parimaks lihaveisekarjakasvatajaks Margus Keldo Tsura Talu OÜst Valgamaalt.
Allikas: põllumajandusministeerium
Viljandi noored koostasid parima kodulehekülje
Viljandi Jakobsoni gümnaasiumi 11.b klassi õpilased panid kokku kodulehekülje, mis osutus omas kategoorias Eesti parimaks ning arvatakse õppematerjali hulka. Võistlusel ”Targalt internetis” pälvis teise koha Kilingi-Nõmme gümnaasiumi kümnes klass ning kolmandaks tuli Valga gümnaasiumi üheteistkümnes klass.
Võistlusel osalesid 10.-12. klassi õpilased, kes pidid kirjeldama ohuolukordi interneti kasutamisel ning pakkuma lahendusi, kuidas nendega toime tulla või neid vältida. Võistluse eesmärk oli luua interneti turvalisema kasutamise sõnumit kandvaid õppematerjale nooremale koolieale. Töös pidi olema vähemalt kolm komponenti: koomiks, plakat, videoklipp, animafilm või lugu.
Parimad võistlustööd lisatakse Koolielu portaali www.koolielu.ee õppematerjalide hulka ning kokkuleppel autoritega esitletakse neid
internetiturvalisust käsitlevatel üritustel Eestis ja mujal Euroopas.
Ristil avati Risti Rahva Seltsi käsitöömaja
Majas korraldatakse käsitöötoodete valmistamise kursusi, näitusi ja müüke. Ürituste korraldamisel teevad koostööd erinevad Risti piirkonna käsitöölised.
Käsitöömaja paikneb endises toidupoe hoones, mis seisis pikka aega kasutuseta. Praegu kuulub hoone AS Haapsalu Restauraatorile. Ettevõte on ka hoonet korrastanud. AS Haapsalu Restauraator andis maja Risti Rahva Seltsile tasuta kasutamiseks.
Avamisel oli ligi 40 inimest. Vallavanem kinkis majale avamise puhul Eesti lipu.
Allikas: laanemaa.ee
Järvakandis algab õpilaste konkurss Minu klaas 2011
1. märtsil algab Eesti klaasi pealinnas järvakandis VI üle-eestiline õpilaste kunstikonkurss MINU KLAAS 2011, mille eesmärgiks on kasvatada Eestile kõrgetasemeline klaasikunstnike ja -käsitööliste põlvkond. 1. märtsist -20. maini oodatakse konkursile 1. -12. klassi õpilaste töid, mis peavad olema valmistatud klaasist või käsitlema klaasi. Nii on konkursile oodatu klaasehted, -maalid, -graveeringud, vitraažid, -skulptuurid, -mosaiigid, -esemed jne. Samuti on oodatud klaasiteemalised maalid, joonistused, graafilised lehed, kollaažid, aga ka klaasiteemialised jutud ja luuletused. Võistlevad ka dokumentaal- ja kunstilised fotod jne. Töid hindab žürii, mille esimeheks on Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonna emeriitprofessor Maie-Ann Raun, liikmeteks professionaalsed kunstnikud, kirjanikud, fotograafid, õpetajad ning Klaasipealinna esindajad.
Kõik laekunud tööd pildistatakse ja pannakse tutvumiseks Facebooki lehele MINU KLAAS . Sealt on võimalik saada vastukaja ja heatahtlikku kriitikat. 01.juunist -10.septembrini saab töid näha näitusel Järvakandis, pärast seda lähevad tööd väljapanekuks Olustvere mõisa ja mujale Eestis.
Käib varivalimiste e-hääletus
Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) veebilehel www.varivalimised.ee avati 14-17aastastele kodanikele varivalimiste e-hääletussüsteemi, kus Riigikogu kandidaatide poolt saavad hääletada mittevalimisealised noored üle Eesti. E-hääletada saab 3. märtsini ID-kaardi, SEB ja Swedbanki internetipanga ning E-kooli kasutajatunnuste abil.
Üleriigilise poliitiliselt sõltumatu kodanikuharidusprojekti raames on veebruari jooksul toimunud ja toimumas üle Eesti ligi poolsada noortele suunatud valimisdebatti, mitukümmend simulatsioonimängu otsuste langetamisest poliitikas ning õpilastööde konkurss valimiskampaaniate ja -reklaami teemal.
Lisaks internetikeskkonnale on noortel võimalik varivalida ning oma arvamust väljendada ka üle riigi avatud ametlikes e-hääletuspunktides.
“Täna on Eesti noortel võimalus teha ajalugu ja esmakordselt osaleda e-hääletussimulatsioonis, mis hõlmab kogu Eestit. Varivalimised annab noortele kodanikele, kes veel pärisel valida ei saa, kaasarääkimisvõimaluse ja teadmise, et noorte arvamus jõuab otsustajateni ning et noorte häälel on tähtsus,” lausub ENLi varivalimiste projektijuht Mailis Ostra.
Varivalimiste e-hääletussüsteem tagab hääletajale anonüümsuse ning seda saavad kasutada vaid 14-17aastased Eesti kodakondsusega noored. Varivalijad saavad hääletada oma elukohajärgsete kandidaatide vahel ning oma häält saab hiljem soovi korral muuta nagu ka päris e-hääletamisel. Varivalimistulemused tehakse teatavaks 6. märtsil pärast päris valimispunktide sulgemist Tallinnas Solarise keskuses.
Varivalimised on ENLi poolt korraldatud 14-20aastastele noortele suunatud poliitiliselt sõltumatu kodanikuharidusprojekt. Projekti eesmärgiks on süvendada noorte huvi ühiskonnaelus kaasarääkimise vastu ning viia noorte arvamus avalikkuse ja otsustajateni, et Eesti poliitika arvestaks rohkem noorte vajadustega. Projekti raames toimuvad üle Eesti debatid, õpilastööde konkurss valimisreklaami teemal, simulatsioonimängud otsustusprotsessidest ning 25. veebruarist kuni 3. märtsini saavad kõik 14-17aastased Eesti kodakondsusega noored osaleda üleriiigilises e-hääletussimulatsioonis ning valida Riigikogu kandidaatide vahel.
Ruhnus tehti raadioteatrit
Ruhnu rahvas õppis Eesti ringhäälingumuuseumi teadur-pedagoogi Tarmo Kanniku käe all raadioteatri tegemist. Kanniku juhtimisel, juhendamisel, õpetamisel tegid koolilapsed ja osake külarahvast rahvamajas kuuldemängu “Rebane kanakarjas”.
Lugu salvestati kolmes jaos, eriefektid (mets, sammud, kanakari) sinna juurde. Eesti Ringhäälingumuuseumi teadur Tarmo Kannik jagas ka olulisemaid fakte kuuldeteatri ajaloost.
Ruhnu blogi kirjeldab, et tegu oli saarerahvale erakordse sündmusega.
Loov Eesti korraldab koostööpaneelide sarja “Kus on porgand?”
Loov Eesti kutsub alates märtsikuust kuuel korral kõiki huvilisi klubiõhtule „Kus on porgand?“, mille eesmärgiks on tutvustada loomemajanduses tegutsejatele paralleelvaldkondi ning läbi koostöö ja kogemuse probleemidele lahendusi leida.
Loov Eesti klubiõhtutel sümboliseerib porgand eesmärki, sihti, edu, rahulolu. Pea igal loomevaldkonnal on omad mured ja probleemid, mis lahendust vajavad. Võib olla on jalgratas juba leiutatud ning probleemile hea lahendus mõnel teisel alal välja töötatud? Klubiõhtute seerial on ühe õhtu jooksul fookuses kahe loomevaldkonna esindajad. Paneeli teemad käsitlevad loovuse ja majanduse kokkupuutepunkte- analüüsitakse, kuidas on võimalik saavutada eneseteostus ja majanduslik kindlus ning kuidas eri valdkondades seda tehtud on.
Mõlemat valdkonda esindab kaks inimest, kes oma elukutse tõttu näevad probleemistikku veidi erineva nurga alt. Arutelus osaleb loomevaldkondadeväline ekspert, kes annab omapoolseid soovitusi, kuidas paremini koostööd teha ja edukamalt majandada.
Esimese klubiõhtu teemaks on KIRJANDUS vs. MUUSIKA. Kirjandusvaldkonda esindavad kirjanik Sass Henno ja kirjastaja Silva Tomingas, muusikamaastikul toimuvast räägivad produtsent Toomas Olljum, dirigent Anu Tali ja helilooja Ülo Krigul. Kõrvalpilgu heidab nende loomevaldkondade teemadele kommunikatsiooniekspert Raul Rebane.
Ürituste toimumisajad:
2. märts I Kirjastamine & muusika
16. märts II Film & arhitektuur
30. märts III Kultuuripärand & IT
13. aprill IV Teater & kunst
27. aprill V Reklaam & raamatukogud/muuseumid
11. mai VI Meedia ja disain
Paneele juhib Märt Treier
Üritus algab kell 17 Eesti Disaini maja kohvik-klubis Oot-Oot (Kalasadama 8, Tallinn).
Registreerimiseks anda märku seminar@looveesti.ee
Tapal peetakse täna ja homme Eesti linnade talimängud
Sel nädalavahetusel, 26. ja 27. veebruaril kogunevad Tapale Eesti linnade esindused, et üksteiselt mõõtu võtta seitsmel spordialal. Praeguseks on registreerunud 18 linna ligi nelja ja poolesaja osavõtjaga.
Talimängude üldkokkuvõttes selgitatakse parimad linnad kahes grupis: kuni 10000 elanikku ja üle 10 000 elaniku.
Lisaks selguvad parimad järgmistel spordialadel: suusatamine, meeste korvpall, naiste korvpall, kabe, male, lauatennis, omavalitsusjuhtide
võistlus.
Kogu informatsioon võistluste kohta asub EMSL Jõud kodulehel http://www.joud.ee/est/g78s1660
Allikas: Eestimaa Spordiliit Jõud
Algab põnev heitlus elamusterohke auhinna nimel
Selgusid Dream Foundationi põneva reisimängu „Sinu tasuta pilet unistuste ülikooli välismaal“ finalistid, kes astuvad üksteisega elamusterohke auhinnareisi nimel võistlustulle. Võitja lennutatakse koos kaaslasega omal valikul kas Taani, Rootsi, Hollandisse või Suurbritanniasse tutvuma kohalike õppejõudude, õppetingimuste ja rahvusvahelise tudengieluga.
Finalistide antud intervjuudest žüriiliikmetele selgus, et peamised põhjused, miks nad välismaale minna soovivad, on seotud kogemuste ja rahvusvahelise hariduse omandamisega. „Hea meel on tõdeda, et finaali on sattunud noored, kes teavad, miks nad välismaale minna tahavad ja mida nad sellest kogemusest omandada soovivad,“ ütles kampaania eestvedaja Liina Liiv. Ta lisas, et positiivne on ka see, et suur osa finaliste plaanib pärast välismaise kõrghariduse omandamist kodumaale naasta ja oma teadmisi Eestis rakendada.
Tiheda sõela läbisid kaheksa tublit noort, kes näitasid esimeses voorus läbi küsimustiku üles suurt huvi ja motivatsiooni välismaal õppimise vastu,“ sõnas Liiv.
Žürii valikul pääsesid finaali:
Daniil Aal Jakob Westholmi Gümnaasiumist
Egon Odras Tartu Kutsehariduskeskusest
Tiina Linna Pärnumaa Kutsehariduskeskusest
Mari Pärtel Kuressaare Gümnaasiumist
Diana Kull Vanalinna Hariduskolleegiumist
Keilit Aedma Pirita Majandusgümnaasiumist
Liis Gross Gustav Adolfi Gümnaasiumist
Karin Kolomainen Pelgulinna Gümnaasiumist
Rohkem infot reisikampaania ja reeglite kohta leiad Dream Foundation Eesti kodulehelt.
Dream Foundation on Euroopas tegutsev organisatsioon, mille peamine tegevusala on välismaale õppimamineku tutvustamine, võimaluste loomine ja õpingutel noorte toetamine. Lähemalt saab võimalustega tutvuda Dream Foundationi kodulehel www.dreamfoundation.eu
Allikas: Liina Liiv, Dream Foundation Eesti, www.dreamfoundation.eu
Täna valmib Eesti Rahva Muuseumis Eesti kaardi kujuline pidusöök
Eesti Rahva Muuseum tähistab Eesti Vabariigi 93. aastapäeva 24. veebruaril Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu) kodusele maale ja kodumaisele toidule tähelepanu pöörates.
Eestlased on üks paiksemaid rahvaid Euroopas, kes on elanud samal maal aastatuhandeid. Alati on siin hoitud ja hinnatud oma peret, kodu ja maad. Aastasadade jooksul on muutunud maa omanikud ja maakasutusviisid.
24. veebruaril kuulutame Eesti Rahva Muuseumi ja Maa-ameti koostöös välja kogumisvõistluse 20 aastat maareformist, millega kutsume kirja panema 1991. aastal alguse saanud maareformiga ja muutunud maakasutusega seotud mälestusi ja kogemusi. Maa-ametis valminud lühifilm tutvustab kaartide tegemist ja Maa-ameti geoportaali kasutusvõimalusi. Samas valmib kartulitest ja eestimaiste toiduainete valikust Eesti kaardi kujuline pidusöök, mida üheskoos proovida. Muusikat teevad Andres Vago ja Roland Mällo. Ürituse algus kell 13.00.
Avatud on püsinäitus Eesti. Maa, rahvas, kultuur ja vahetuvad näitused Euroopa maitsed ning Kui põllud põlesid.
Muuseum on 24.02.2011 avatud 10-17.
Sissepääs tasuta.
Maa- ja matsirahvas
Kes meist ei teaks vahvat rahvalikku laulu:
Mats alati on tubli mees, ei kedagi ta pelga!
Küünlakuu viimases nädalas on madisepäev, 24. veebruar. Siis on küünlapäevast alates kolm esimest nädalat loetud ja kukkedel-kanadel õigus käes õue minna. Madisepäev on Eesti Vabariigi aastapäev. Matsirahvana kuulutasime sel päeval välja oma riigi. Maamees Mats on uhke nimi. Uhke on ka laul “Mats alati on tubli mees.” Kunagi lauldi seda isegi hümni asemel. Ürgvana ja uhke on ka meie asumisala vana nimetus MAA, millest tulenevad nimetused maarahvas ja maakeel. Hõimurahvastest nimetavad oma asumisala Maaks mansid ja ungarlased.
Maa rahvana peame hoolima maast ja kõigest sellega seonduvast – allikatest, kividest, hiiesaludest, pühadest paikadest. Nii, nagu meie hoiame maad, hoiavad maa ja maa erinevad paigad ka meid.
Võtke sel küünlakuu lõpunädalal aega ja leidke oma koht, kus maa teid hoiab ja armastab. Minge parki või metsa või mere äärde, laske jalgadel end viia paika, kuhu nad minna tahavad. Peatuge seal, tervitage ja tänage, et pärale jõudsite. Soovige endale ilusat kevadet ja jälgige vaikselt, mis ümberringi juhtub. Jätke kõik hästi meelde ja pange hiljem kirja. Käige oma armsaid paiku külastamast ikka ja jälle. Need paigad hoiavad ja armastavad teid!
Mikk Sarv
Petrone “Minu Eesti” põhjal tehakse mängufilm
Ameeriklase Justin Petrone menukale „Minu Eesti” 1. osale on ilmunud vahetult enne Eesti vabariigi aastapäeva järg. Süldisööjate ja seenekorjajate maale tõi autori 2002. aastal armastus. Raamatu 2. osas tegeleb ameerika-eesti paar pereks kasvamise ning pesapunumisega, mis tänu Eestit haaranud kinnisvarapalavikule ning autori eksistentsiaalsetele kõhklustele just üleliia libedalt ei lähe.
Justin Petrone kirjeldab oma raamatut järgnevalt: „Üks mu peateemasid on saatuse ja vaba valiku vahekord, aga teine sama oluline teema on võõras olemine, sest mina, peategelane, olin Eestis võõras, ning samamoodi olin ma võõras täiskasvanute maailmas, ja samamoodi märkasin ma omavahelist võõrandumist eestlaste seas. Oluline fookus mu raamatus on Eestil, kes samuti on võõras ja uues rollis, hüpanud äsja välja eks-nõukogude orbiidilt ja sattunud skandinaavialikku tarbijaühiskonda. Muidugi saab seda raamatut võtta ka täiskasvanuks saamise loona, idealismi ja realismi konfliktina, ning samamoodi põrkuvad siin Ameerika ja Eesti, uus ja vana elustiil.”
Raamatu originaal on kirjutatud inglise keeles ning ka see, „My Estonia 2”, on Eesti poodides müügil.
„Minu Eesti” kahe raamatu põhjal on plaanis teha rahvusvaheline mängufilm, Petrone Printil on sellekohane leping kirjutatud alla produktsioonifirmaga Exitfilm.
„Armastuslugu läbi erinevate kultuuride põrkumise,” kirjeldab tulevast filmi produtsent Anneli Ahven. „Lugu tundub piisavalt üldistust pakkuv, et sellest võiks tulla mõnus meelelahtuslik film, mille kaudu maailmale Eestit tutvustada.” Praegu tegeleb Exitfilm tulevasele filmile välispartnerite otsimisega Soomest ja USAst. Võtted algavad 2012. aastal.
Justin Petrone kohtumine lugejatega tuleb Tallinnas Viru Keskuse Rahva Raamatu poes 11. märtsil ning Tartu Linnaraamatukogus 17. märtsil.
Lüllemäel tuleb hea villa päev
Pühapäeval korraldavad MTÜ Maavillane ja MTÜ Hea Villa Selts Lüllemäel hea villa päeva, mis algab kell 11. Toimuvatel villakärajatel räägitakse villast ja selle töötlemise võimalustest ning villakäsitööst. Samuti saab tutvuda villa töötlemise masinatega. Liisa Kallam, Liisa Tomasberg ja Liina Veskimägi tutvustavad oma raamatut „Taasleitud vilt” selle autorid.
Rahvamajas on sel ajal vaatamiseks OÜ Maarjalepp viltimismasinal MTÜ Maavillane vildimeistrite valmistatud viltide näitus. Kohapeal on võimalik osta viltkangast, lõnga ja raamatuid „Taasleitud vilt” ja „Karula kihelkonna vanem käsitöö”.
Korraldajad: MTÜ Maavillane, MTÜ Hea Villa Selts
Rahastajad: Leader, Valgamaa Partnerluskogu, MTÜ Maavillane
TeateTantsu ajal toimub suurim tantsurühmade folkloori kogumine
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ning Eesti Kirjandusmuuseum alustavad koostööd, et korraldada koos viimase poole sajandi suurimat rahvatantsurühmade folkloori kogumist.
Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 tänavusuvises TeateTantsu suurprojektis osaleb mitusada rahvatantsurühma, sellega avaneb võimalus saada hea läbilõige Eesti rahvatantsu maastikust. Rühmadele saadetud küsitluses palutakse kirjeldada nii igapäevast tegevust, esinemiseelseid rituaale, legende, reiside kirjeldusi jne. Andmed arhiveeritakse digitaalsel kujul Eesti Rahvaluule Arhiivis.
„Tants on kollektiivne tegevus ja iga kollektiivi hea toimimise osaks on tantsimise kõrval aastatega tekkinud ja vaid sellele kooslusele omased kombed ja traditsioonid,“ ütles Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi juhatuse esimees Kalev Järvela. Järvela lisas, et nii paisub ühekordse TeateTantsu projekti mõju veel suuremaks: „Euroopa kultuuripealinna aastal toimuv TeateTants loob sel moel võimaluse ka kestvamaks kultuurinähtuseks.“
Rahvaluule Arhiivis on tantse talletatud ligi 100 aastat. Esimesed professionaalsed tantsukirjeldused pani 1913. aastal kirja Anna Raudkats. 1930. aastatel jätkasid kogumist Ullo Toomi, Rudolf Põldmäe ja Herbert Tampere. Tänapäeval on rohkelt jäädvustatud ning tutvustatud Ingrid Rüütli eestvõttel Kihnu tantsutraditsiooni, samuti on salvestatud Ingeri tantsupärimust.
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning Eesti Kirjandusmuuseumi vahelise koostöölepingu sõlmimine toimub teisipäeval, 01. märtsil kell 12 Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu).
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts korraldab 20.-28. augustil 2011 suuremahulise tantsuprojekti TeateTants 2011, mille käigus läbitakse tantsides 1000 km Eestimaa maanteid. TeateTantsu eesmärgiks on läbida lakkamatult tantsides ja musitseerides 15 maakonda. Projektis on oodatud kaasa lööma vähemalt 4000 tantsijat, aga miks mitte ka kuni poole rohkem. Osaleda saavad nii tantsurühmad kui koorikollektiivid ning kõik särasilmsed seltskonnad, kes tantsust rõõmu tunnevad.
Haapsalu põlenguohvrite toetuseks on laekunud ligi 95 000 eurot
Inimesed on Haapsalu põlenguohvrite tarvis kandnud eri annetuskontodele rohkem kui 94 950 eurot. Rahandusministeeriumi Haapsalu väikelastekodu kontodele oli täna hommikuks laekunud 1736 annetajalt veidi rohkem kui 59 000 eurot.
Punase risti ja Unicef Eesti rahvuskomitee kontodele oli tänahommikuse seisuga 1358 annetaja poolt kantud veidi üle 35 950 euro.
Annetusi põlenguohvrite heaks saab teha järgmistele kontodele:
UNICEF-i Eesti Rahvuskomitee
Swedbank 221049382034
SEB 10052039502009
Sampo Pank 332029950003
Eesti Punane Rist
Swedbank 1180001436
SEB 10220039608010
Rahandusministeerium
SEB 10220034796011
Swedbank 221023778606
Nordea 17001577198
Danske 333416110002
Raplast sai võrgustiku „Euroopa kultuurilinnad Eestis“ kahekümnes liige
Rapla liitus võrgustikuga ”Euroopa kultuurilinnad Eestis”. Üle-eestilisele kultuurilinnade võrgustikule pandi alus 2009. aastal, kui üheksa linna ühinesid tulevase Euroopa kultuuripealinna Tallinna üleskutsega kultuurikoostööks. Hiljem on sellega liitunud veel kümme omavalitsust – nii linnu kui vallakeskusi. Praegu on võrgustiku „Euroopa kultuurilinnad Eestis“ liikmeteks Elva, Haapsalu, Jõhvi, Narva, Narva-Jõesuu, Otepää, Paide, Põlva, Pärnu, Rakvere, Sillamäe, Suure-Jaani, Tallinn, Tartu, Tõrva, Türi, Valga, Viljandi ja Võru. Liitumissoovi on avaldanud ka Kohtla-Järve.
Tallinnas algavad võitluskunstide maailmamängud
Võitluskunstide IV maailmamängude avatseremoonia toimub reedel, 25. veebruaril Saku Suurhallis. Avatseremoonia raames toimub võitluskunstide- ja folkloorigala, kus on võimalik vaadata Burjaatia, Korea, Venemaa ja Dagestani kultuurikollektiivide etteasted. Programmikavas on peadpööritavad hüpped, esemete purustamine, eksootilised tantsud, trummi- ja tuleshow. Samuti viiakse läbi taekwon-do ja muay-thai Eesti – Korea ja Eesti – Tai võitlejate vaheline võitlus. Tseremoonia algab sportlaste ja delegatsioonide piduliku sissemarsiga. Samuti esinevad avatseremoonial Eesti Kaitseväe orkester ja rahvatantsuansambel Kuljus.
Viie päeva jooksul leiab Eesti Näituste paviljonis aset erinevatel spordiväljakutel võistlused mitmetel kahevõitlusaladel – taekwon-do, kudo, karate, sambo, sportchan, muay- thai, wu-shu, aikido, kuraž ja teised. Eesti sportlasi osaleb mängudel ligi paarsada. Paralleelselt toimub samal ajal ja kohas ka kultuuriprogramm, mille käigus tutvustatakse eri rahvaste kultuuri ja traditsioone.
Võitluskunstide maailmamängud kuuluvad Euroopa kultuuripealinna Tallinna 2011 ametlikku programmi. Maailmamängud on seni toimunud kaks korda Põhja-Koreas ja ühel korral Tais. Eestis on võitlusaladega seotud umbkaudu 5000–6000 harrastussportlast.
Oksaneni “Puhastus” tuleb eetrisse raadiokuuldemänguna
Raadioteatris on valminud viieosaline järjekuuldemäng – Sofi Oksaneni „Puhastus”.
Soome keelest tõlkinud Kalju Kruusa. Raadiostsenaarium ja lavastus: Taago Tubin.
Helirežissöör: Külli Tüli. Muusika: Tiit Kikas.
Osades: Aliide 1992. aastal – Helene Vannari. Aliide aastatel 1949–1953 – Elisabet Tamm. Zara – Alina Karmazina. Ingel Pekk, Aliide õde – Katariina Lauk. Hans Pekk, Ingeli mees – Margus Prangel. Martin Truu, Aliide mees – Raivo E. Tamm. NKVD-mees 1 ja kantpea Paša – Sten Karpov. NKVD-mees 2 ja kantpea Lavrenti – Janek Vadi.
Kuuldemängus on kasutatud salvestisi Eesti Rahvusringhäälingu heliarhiivist.
Esietendus järjejutu eetriajal, 28. veebruarist 4. märtsini kell 11.30 ja 22.30 Vikerraadios.
Maaelo oppus kuulõhe
Rõugõ kandi turismividäjä Piho Aigar om vällä tulnu mõttõga viiä maaelo oppus kuulõhe:kõrrast inämb läävä inemise liina ja tiidmise maaelost kaosõ põlv-põlvõ takah. Koolijuhi omma arvamisõl, et mõtõ om jo hää, a õhku jääs küsümine, kuis seo teos tetä.
«Ku kaia märke inne valimiisi, sõs maaelo küsümüse nakkasõ nii vai tõistõ liinarahva otsusta olõma,» seletäs Piho uma mõttõ tagamaad.
Piho ütles, et kõrrast inämb läävä inemise maalt liina ja tuuga kaosõ ka tiidmise maaelost.
«Selge om tuu, et kõik mar’amaalõ mahu-i, a ku nä sääl maaelo küsümiisi otsustasõ, sõs võinu nä veidikesegi kursih olla tuuga, kuis kar’amaal elo käü ja kost terve süük tulõ,» ütles Piho. «Koolilatsilõ võinu kooliprogrammi seeh anda maaelo oppust, kuis eläjidega ümbre kävvü, kuis näile süvvä anda.» Timä mõtõ om tuu, et tetäs tüülaagrit, koh väiko talomiis olõs uma olõkiga liinalatsõlõ oppaja.
Et sääne mõtõ teos saanu, olnu ütelt puult vaia kuulõ ja latsi, tõõsõlt puult jäl talomiihi, kiä omma ülepää nõuh opilaisi vasta võtma. Piho pidä talonigõ poolõ päält kõgõ parõmbas väikeisi eloviie-tallõ, koh Euroliit midägi säädüisiga ei kõrralda.
Haanimaa Hartsmäe talo peremiis Hollo Agu pidä säänest mõtõt hääs. «A latsõ piäs sõs õks mitmõh taloh käümä, et taa oppus võimaligult mitmõsugumanõ olõs,» ütles tä. Samah pelgäs Hollo tuud, et ku koolih või-i latsi tüüle käske, kas sõs neo latsõ tulõvagi maalõ kah õnnõ kaejis. «Ku nä tallo tulõva, sõs tulõ õks tüüd kah tetä,» märk Hollo. «Taloh saa-i õnnõ kaeja olla.»
Koolijuhi ja latsõ omma nõuh
«Täämbädse päävä noorõ omma ülearvo pall’o tehniga takah kinni, seo olõs hää võimalus suvõl luudusõh olla ja maaello nätä,» kitt mõtõt Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi 11. klassi opilanõ Säde Ken. Ka tüütegemise vasta olõsi-i täl midägi.
«Muidogi olõsi ma nõuh,» ütel’ Võro 1. põhikooli katsanda klassi opilanõ Saia Kris. «A midägi vahtsõt sääl olõsi-i, selle et mul om maakodo olõmah.» Vanaimä-vanaesä man om tä maatüüd küländ har’otanu.
«Maaelo oppust olnu vaia külh, selle et ma olõ nõuh taaga, et kõik latsõ lehmä inämb är tunnõ-i,» ütles Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi direktri Martinfeldi Katrin.
Samah arvas tä, et maaelo oppus es pidänü olõma opiplaani üts osa, selle et sinnä om rassõ midägi mano panda ja viil rassõmb midägi mant võtta.
«Muidogi kulus sääne asi är, et siiä valdkunda veidikesegi helgähüst tuvva,» ütles Põlva Keskkooli direktri Sarapuu Arvo.
Nigu Martinfeld, ei mõista ka Sarapuu üteldä, kuis sääne oppus opiplaani säädi. «Muidogi saas taad asja tetä valik- vai vabaainõna,» pakk tä.
Mirjam Nutov/ Uma Leht
Samal teemal on ka 26. veebruari KUKU Ilmaparandaja saade
Uue Maailma Selts andis välja ajalehe “Üleilmne Tallinn”
Ilmus Uue Maailma Seltsi ajalehe “Väike Ameerika Hääl” erinumber “Üleilmne Tallinn”, kus teemaks see, kuidas globaliseerumine pealinna nägu kujundab.
Üleilmastumine pole mingi abstraktne teooria, vaid reaalselt meie igapäevaelu mõjutav areng, mis oma jälje jätnud ka Tallinna linnapilti. “Üleilmses Tallinnas” vaadeldakse erinevaid kaasaegse linna arengut mõjutavaid nähtusi, näiteks ärilinnaku kujunemine, linnasisese taristu planeerimine või parkimispoliitika, ning seda, millisel eriomasel kujul need nähtused Tallinnas oma koha on leidnud.
“Tallinnas on globaalsed nähtused vägagi selgelt hoomatavad, kuid neis avaldub ka tallinlik ainulaadsus, siinsed inimesed ja nende mõttemaailm,” selgitavad Kadri Vaher ja Tauri Tuvikene Linnalaborist, ”Tallinna omapära on osaliselt seisnenud selles, et kinni on haaratud peaaegu igast võimalusest, linna areng on olnud julge ja metsik. Samas on Tallinn endiselt huvitav ja arenemisvõimeline, tal on selgroog ning globaalne laine ja üheülbastumine ei ole sellest suutnud üle sõita.”
Artiklid põhinevad 2010 kevadsemestril toimunud ja Linnalabori juhendatud kursusel Uus suurlinlik peavool kirjutatud töödel. Kursusel osalesid Tallinna Ülikooli linnakorralduse ning Eesti Kunstiakadeemia urbanistika ja arhitektuuri tudengid.
Leht on kättesaadav tasuta erinevates kohtades üle linna. Nimekirja kohtadest leiab siit: http://www.hääl.eu/leheleiukohad
Pärimusmuusika galakontsert jõuab riigi sünnipäeval üle Euroopa
Eesti Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril algusega kell 19.05 on Klassikaraadio eetris suur pärimusmuusika ülevaatekontsert, mis salvestati kuu aja eest Viljandi Pärimusmuusika Aidas. EBU Euroraadio vahendusel jõuab kontsert peagi ka mitmete teiste Euroopa riikide raadiokuulajateni.
Pärimusmuusika talvegalaks ristitud kontserdil esinesid 21. jaanuaril paljud praeguse aja andekamad pärimusmuusikud, kelle pühendumuse ja kireta poleks meie pärimuskultuur täna sedavõrd elav ja mitmekesine.
Kuulda saab Meelika Hainsoo, Cätlin Jaago, Tuule Kanni, Karoliina Kreintaali, Sofia Joonsi, Tarmo Noormaa, Maarja Nuudi, Sandra Sillamaa, Juhan Suitsu, Tõnu Tubli, Lauri Õunapuu, Jalmar Vabarna ja Ando
Kivibergi esinemist ning ansambleid RO:TORO ja Gjangsta. Kontserti juhib Jaak Johanson.
Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) kaudu on praeguseks talvegala salvestise tellinud Poola, Portugali, Horvaatia, Läti, Rootsi ja Moldova raadiojaamad. Klassikaraadio toimetaja Karin Kopra avaldas veendumust, et aasta jooksul suureneb tellijate hulk veelgi.
Orhideekaitsjad valisid aasta orhidee
Eesti Orhideekaitse Klubi valis välja aasta orhidee, kelleks on tänavu tõmmu käpp (Orchis ustulata). Tõmmu käpp on nii Eestis kui mujal Euroopas üks ohustatumaid käpalisi. See liik asustab vanu poollooduslikke rohumaid ning on ohustatud eelkõige traditsiooniliste põllumajandusviiside kadumisetõttu.
Tõmmu käpa leviala on viimase viiekümne aasta jooksul oluliselt vähenenud,seda eriti mandri-Eestis. Kuigi vähemalt 50% populatsioonidest peaks olema kaitsealadel kaitstud, on see siiski probleemne, sest isendid on lühiealised ja üsna tillukesed ning märgatavad vaid õitseajal.
Tõmmu käpa õied on inimsilueti kujulised. Avanemata õiepungad on tumepurpurset värvi, millest on taim ka nime saanud. Aasta orhideeks valimisega juhitakse inimeste tähelepanu sellele looduse kaunitarile, lootes saada lisaandmeid tema leviku kohta, mis aitab paremini korraldada selle taimeliigi kaitset.
Eesti Orhideekaitse Klubi kuulutab välja aasta orhidee juba teist aastat, selle eesmärk on pöörata tähelepanu just konkreetse käpalise leiukohtade kaitsmisele ning ohtude väljaselgitamisele. Mullu algatatud traditsioon andis
esimese aasta orhidee tiitli punasele tolmpeale.
1985. aastal asutatud Eesti Orhideekaitse klubi ühendab loodushuvidega inimesi väga erinevatelt eluaaladelt, sealhulgas ka elukutselisi botaanikuid-orhidolooge. Klubi eesmärgiks on kodumaiste käpaliste tundmaõppimine, tutvustamine, uurimine ja nende kaitsele kaasaaitamine.
Tartus on Matsalu loodusfilmide festivali Eesti-eri
Täna toimub Tartu keskkonnahariduse keskuses järjekordne Matsalu VIII Loodusfilmide Festivali parimate filmide õhtu. Tänasel filmiõhtul näidatakse kolme Eestis tehtud filmi:
Režissöör Vassili Sarana tehtud film “Reis Leena lättele” räägib Venemaa suurimast jõest Leenast.
Keskjooksul ulatub jõe laius 30 kilomeetrini, delta aga moodustub 150 harust. Alguse saab Leena pisikesest nirest Baikali aheliku nõlvadel. Leena ülemjooks on unikaalse loodusega ja viimased 30 aastat on seda ka inimese sissetungi eest rangelt kaitstud. Siin elab pruunkaru ja kasvab igivana Siberi mänd.
Film pälvis Lihula Gümnaasiumi ökoklassi eriauhinna.
Režissöör Madis Veskimägi “Haigrupäevad” kõneleb loo linnust, kelle rahvapärased nimetused on kalakurg, kalakull, haiber, haigri, aiver või lihtsalt krääks. Film jälgib haigrute elu ja toimetamisi pesas ja väljapool seda, samuti haigru suhteid inimesega. Ka see film pälvis tunnustuse – Looduse Omnibussi eriauhinna.
Režissöör Chintis Lundgreni kuueminutiline lühifilm “Hallõgija” jutustab jabura loo hallõgijast, käost ja teiste lindude elukommetest. Film pälvis samuti Lihula Gümnaasiumi ökoklassi eriauhinna.