Rubriik: Eesti

Kas rahvaraamatukogu on Eesti asi 2011?

Eesti Päevalehe veergudel Rein Siku poolt algatatud Eesti asja otsimine võtab üha enam hoogu. Internetihääletusel on antud ligi 2000 häält, peale selle tehtud ligi 150 ettepanekut asjade kohta. Eesti Päevalehe artikleid Eesti asja 2011 teemal on veebis loetud üle 7000 korra. Facebooki fännikülge „Eesti asi 2011” on külastatud ligi 23 000 korda, peale Eesti on seal fänne ka Soomest, Ameerikast, Iirimaalt, Suurbritanniast, Norrast, Itaaliast ja Austraaliast.

Sel nädalal hääletusel:
Uued tulijad
1. Rahvaraamatukogu
2. Teatetants
3. Punklaulupidu

Vanad olijad
4. Lodi – 1,9% hääli eelmises voorus
5. Vana Tallinn – 2,5%
6. Laul „Mis maa see on” – 3,7%
7. Kodusküpsetatud leib – 4%
8. Künnivõistlus – 4,8%
9. Suitsusaun – 9,7%
10. Looduskaamerad – 68%

Eesti asjade pakkumiseks ja hääletamiseks: www.epl.ee/eestiasi
Pakkumiseks ka: e-kiri: rein.sikk@epl.ee, tavakiri: Tallinna 15, 44306 Rakvere, telefon: 322 3487.

Hiite pildivõistluse tähtaeg lähedal

Porikuu lõpuni on võimalik saata Maavalla hiite kuvavõistlusele hiite ja teiste looduslike pühapaikade ülesvõtteid.

Lisaks peaauhinnale ootab väljajagamist hulk eriauhindu rühmades: puu, kivi, veekogu, kaitstavad liigid, annid, hiietavad ning hiie valu.

Noorte (kuni 16-aastaste) peaauhinna paneb välja Haridus- ja Teadusministeerium. Muinsuskaitseamet autasustab tänavu parimat pilti, millel õpilane või üliõpilane on jäädvustanud kultuurimälestisena kaitstava (muinsuskaitsealuse) loodusliku pühapaiga. Võro Instituut paneb taas välja auhinna parimale Vana-Võromaa pühapaiga pildile.

Pildivõistluse hindamiskogusse kuuluvad looduspiltnik Arne Ader, taidur Epp Margna, Maalehe ajakirjanik Sulev Oll ning Tartu kõrgema kunstikooli fotograafia õppejõud Toomas Kalve.

Võitjaid autasustatakse 19.11. Tartus Eesti kirjandusmuuseumis toimuval Hiie väe tunnustamissündmusel.

Tutvu võistluse tingimustega, vaata seni saadetud ülesvõtteid ning lae üles enda tehtud kuvad ajaloolistest looduslikest pühapaikadest http://www2.maavald.ee/pildid/.

Tee ise ebaküdooniamahla

Tallinlastele head maatoitu kojukandev Varaait soovitab rõõmsa meele hoidmiseks juua head värsket ebaküdooniamahla. Mahla valmistamine on lihtne. Vaja on 1 kg seemnetest puhastatud ebaküdoonia lõike ja 200 g suhkrut. Ebaküdooniad lõigatakse lõikudeks ning puhastatakse seemnetest. Seejärel tuleb seegada suhkruga ning asetada mahlaaurutisse. Kuumutatakse 45-60 minutit, lugedes aega vee keemaminekust mahlaaurutis. Kuum mahl valatakse eelkuumutatud purkidesse-pudelitesse ja sulgetakse kohe õhukindlalt. Järelejäänud ebaküdoonialõigud võib ajada läbi hakkmasina ja segada õuna- või kõrvitsapüreega, kasutades seda salatina.

Simunapäeva-pärimuspäevad ERMis

Koolivaheajal iga päev 24.-28. oktoobril kell 10-12 kutsub Tartumaa rahvakultuuri selts rahvakultuurihuvilisi lapsi vanuses 7-12 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajja (Kuperjanovi 9, Tartu) koolivaheaja pärimuspäevadele. Linnalaagri teemaks on seekord simunapäev, mida on peetud hingedeaja lõpuks ja talve alguseks. Tehakse üheskoos rahvalikku käsitööd, õpitakse mängima väikekannelt, flööti, laulma rahvalaule ja -mänge ning osalema ERMi näituseprogrammis. Osavõtutasu on 2,5 eurot päev või 10 eurot nädal.

Pärimuspäevad saavad teoks Eesti Rahva Muuseumi ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi koostöös. Pärimuspäevi toetab TARTU linn.

Osavõtust teatamine: Liina Vainumetsa, tel 58115252, e-post laagrisse@gmail.com

Eesti Energia e-teenindus muudeti mobiilisõbralikumaks

Eesti Energia avas eile mobiiltelefonidele sobivaks kohandatud e-teeninduse. Lisaks elektriarvesti näitude teatamisele saab e-teeninduses mobiiliga vaadata arvete seisu, leida infot Eesti Energia klienditeeninduste kohta ja lugeda värskemaid ettevõtte uudiseid.

Eesti Energia e-teenindusest on sel aastal saanud eelistatuim suhtluskanal ettevõtte klientide seas. „Meie e-teeninduse viimaste kuude statistika on muljetavaldav. Ainuüksi septembri lõpus alanud näiduperioodil võtsime Eesti Energia e-teeninduses klientidelt mõne päevaga vastu 170 000 elektriarvesti näitu. Usume, et uuendused nagu mobiilidele kohandatud veeb, kliendi personaalne energiaprofiil, energiasäästu soovitused ning lähiajal lisanduv lepingute sõlmimine tõstavad e-teeninduse populaarsus veelgi,“ kinnitas Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink.

Mobiiliga saab Eesti Energia e-teeninduses teatada kuni kolme tarbimiskoha näidud. Pärast elektriarvesti näitude sisestamist, annab e-teenindus ka kohe tagasisidet selle kohta, kas teatatud näit on korrektne.

Et mobiiliga e-teenindust kasutada, tuleb mobiilitelefoni veebilehitsejaga minna aadressile m.energia.ee või www.energia.ee. Aadressi www.energia.ee puhul tunneb e-teenindus ise ära, et klient soovib sisse logida mobiiliga ja kuvab talle mobiilidele kohandatud versiooni.

Mobiiltelefonide jaoks kohandatud e-teenindusse saab sisse logida isikukoodi ja elektriarve viitenumbrit või mobiil-id kasutades.

Palupõhjal korraldatakse peredele loodus- ja talgulaager

Palupõhja looduskool. Foto: bioneer.ee

Head talgusõbrad!
Pereinimestest loodusesõbrad, kes talgutunked selleks aastaks varna riputanud, on ilmselt toimetanud liialt rutakalt, sest  28. – 30. oktoobrini toimub Palupõhja looduskoolis loodus- ja talgulaager peredele.
Sügisese koolivaheaja lõpupäevad on just paras aeg panna looduskool talvevalmis. Juba jahekarges sügises jätkub toimetamist kõigile – tegemist ootavad viimased heakorratööd looduskooli lähiümbruses, abikäsi on vaja küttepuude vedamisel ja võsas ragistamisel, sekka leidub ehk mõni tubasemgi töö. Värskes õhus toimetamise kõrvalt jagub aega ka kõikvõimalikele ühistele ettevõtmistele – lisaks loodusretkele saame osa saunamõnudest, lauamängudest, kangakudumisest – nii kuidas igaühel soovi ja jaksu.
Lähemalt saab lugeda ja ennast kirja panna: http://talgud.ee/talgud/2011/palupohja-4
Siim Kuresoo,
ELFi talgukorraldaja

Kolmapäeval kõlab Sänna Kultuurimõisas hõimurahvaste muusika

Mordva Riikliku Ülikooli juures tegutsev folklooriansambel Kelu (Kask). Foto: fennougria.ee

Hõimupäevade raames on kolmapäeval, 19. oktoobril kell 19 Võrumaal Sänna Kultuurimõisas suurepärane võimalus osaleda Mordva folklooriansambli Kelu kontserdil. Repertuaaris on traditsiooniline ersa ja mokša rahvamuusika, tantsud ja kombetalitused. Kontserdi ülesehitus on õpitoa vormis: tantsudes ja lauludes saab kaasa lüüa.
Folklooriansambel Kelu (Kask) tegutseb Mordva Riikliku Ülikooli juures. Tuntud ansambel on käinud esinemas Moskvas, Soomes, Ungaris, Saksamaal ja Šveitsis. Nädalavahetusel esines Kelu Põlvamaal. Täna antakse kontsert Orava kultuurimajas.

Võta kaasa head-paremat ühisele teelauale.

Sänna Kultuurimõis

Praktiline koolitus väiketootjatele ootab huvilisi

Võrumaa Arenguagentuur korraldab koostöös MTÜga kaks head ja praktilist koolitust väiketootjatele:
1) Koolitus kodukosmeetika valmistajatele (eelkõige keskendume käsitööseepide valmistamisele).
2) Koduköökide teavitamise/tunnustamise koolitus väiketootjatele.
Juba praeguseks on huvilisi ka väljastpoolt Võrumaad, aga eelistame siiski ennekõike oma maakonna tegijaid.
Ene Kerge
Võrumaa Arenguagentuur

Muinsuskaitsjate tänuüritusel tänati tublimaid

Kuigatsi mõisa sõiduhobuste tall. Foto: muinas.ee

Reedel toimus Tallinnas, Hopneri majas muinsuskaitse 18. aastapäeva puhul tänuüritus. Tänati kohalikke omavalitsusi, organisatsioone, kodanikuühendusi, kogudusi, omanikke ning üksikisikuid panuse eest säilitada, arendada, restaureerida ja tutvustada muinsuskaitsealasid ja kultuurimälestisi alates kirikutest, mõisahoonetest, linnusepaikadest ja kalmistutest ning tunnustada kodanikuühenduste poolset tänuväärset tegevust kodukandis. Sajakonna projekti seast valis ekspertkomisjon välja 43.

Välja anti kaks 300 € suurust rahalist preemiat, mille said Õnne Paimre Kuigatsi mõisa sõiduhobuste talli taastamise, restaureerimise ja hooldamise eest ning Jarkko Kalevi Arhilahti Ervita mõisa peahoone, möldrimaja ja tuuleveski tulemusliku restaureerimise eest.

Muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu rääkis teemal „Kes on kaotajate ringis, kui kultuuripärandiks olev objekt hävib”. Kõlama jäi, et kaotajaks ei ole mitte ainult ajaloolisse muinsusobjekti hoolimatult suhtuv omanik ja Eesti kultuur.

Muinsuskaitseamet tunnustas sel aastal ka kultuuripärandi tutvustamisele kaasa aidanud kirjanik Mats Traati ja Ugala teatrit. Etendus „Läbi klaasi” kajastas mitmesaja-aastase ajalooga Meleski klaasivabriku ja Rõika peeglivabriku tegevust.

Seto leeloansambel Helmekaala tähistab 25. aastapäeva

Helmekaala. Foto: neljas.ee

22. oktoobril kell 13 saab Võru kultuurimajas Kannel alguse pidu, millega Võru linnas elavate setode leeloansambel Helmekaala tähistab oma 25. tegutsemisaastat. Helmekaala loodi 1986. aastal, mil esimest korda astuti koos üles Obinitsa leelopäeval. Alates 1987. aastast tegutseb ansambel kultuurimaja Kannel katuse all. 25 aasta jooksul on Helmekaalal olnud arvukalt esinemisi. Võru Kandle seto ansambel on tutvustanud oma laulutraditsioone Venemaal, Soomes, Saksamaal ja Rootsis. Helmekaala 25. loomisaasta pidu on kõigile huvilistele tasuta.
Margit-Mariann Koppel

Viljandis jagati etnomuusika auhindu

Zetod. Fotomeenutus virufolk.ee

Eile Viljandis pärimusmuusika lõikuspeol jagatud Eesti etnomuusika auhindadest läksid pooled ansamblile Zetod, kelle viimase aja loomingulist tegevust kroonisid parima ansambli, parima albumi ja parima laulja tiitlid.
Eesti Pärimusmuusika Keskus ja Raadio 2 andsid Etnokulpideks ristitud auhindu kolmandat korda. Võitjad selgitati välja Raadio 2 kodulehel läbiviidud rahvahääletusel, millest võttis osa tuhatkond inimest.
Auhinnatseremoonial riisus koore ansambel Zetod, kellele anti lisaks parima ansambli tiitlile parima albumi Etnokulp mullu ilmunud kauamängiva “Lätsi sanna” eest. Lisaks omistasid hääletajad Zetode eestvedajale Jalmar Vabarnale parima laulja nimetuse.
Parima instrumentalistina säras ansamblites Paabel, RO:TORO ja Sw(f)Est toru- ja parmupilli, vilesid ning sopransaksofoni mängiv Sandra Sillamaa.
Armastatumaks looks tituleeriti suvel tegevuse lõpetanud ansambli Vägilased käsitlus tuntud pärimuslikust laulumängust “Kes aias”. Lisaks pärjas pärimusmuusika keskus Vägilasi eripreemiaga panuse eest eesti pärimusmuusikasse.
Parima holalauliku tiitli sai Mari Pokinen, kellel ilmus eelmise aastavahetuse aegu debüütalbum “22”.
Rannar Raba
Eesti Pärimusmuusika Keskus

 

Sännas õpetatakse renoveerima puidust uksi ja aknaid

22. oktoobril kell 11 toimub Sänna Kultuurimõisa puutöökojas puituste ja -akende renoveerimise õpituba. Juhendab Hendrik Noor.
Õpitoas tehakse teoreetilist juttu renoveerimisel kasutatavatest materjalidest ja tööriistadest ning õpitakse praktilisi töövõtteid värvieemaldamisest, puiduparanduste tegemisest, kittimisest ning lõppviimistlusest. Soovi korral võib õpituppa kaasa võtta oma vana aknaraami või ukse.
Õpituba annab hea võimaluse korrastada oma maja aknaid/uksi ning samas omandada uus oskus, millega on võimalik ka raha teenida. Soovijad saavad selge ülevaate renoveerimisturu hetkeseisust ning nõuandeid, kuidas sel turul läbi lüüa.
Töökoda on renoveerijatele avatud ka nädala see, et saaks õpitud oskused täielikult ära kasutada.
Õpitoas osalemiseks palume registreeruda telefonil 555 88 927 või kultuurimois@kultuuritehas.ee
Õpitoa osalustasu on 2 eurot (sisaldab teelauda).
Sänna Kultuurimõis

Viking Line sõidutab öised jooksjad preemiaks Soome

Ööjooksu vedur Marko Torm (paremal).

Kolmapäeval allkirjastasid Viking Line Eesti ja Eesti Ööjooksu korraldav MTÜ Rakvere Maraton Rakvere Aqva Spa seminariruumis kolmeaastase koostööleppe, mille kohaselt saavad kolmel järgneval aastal Ööjooksu kolmel distantsil osalejad preemiareisi Soome ja tagasi ning ühes võtta ka kaaslase soodushinnaga.
„Rakvere kutsus ja Viking Line vastas kutsele,“ rääkis Ööjooksu vedur Marko Torm. „Võib julgelt väita, et läbi Ööjooksul osalemise viib Viking Line kasvõi terve Rakvere Soome,“ lisas Torm.
Ööjooksu korraldajad on arvamusel, et Viking Line Eesti lisandumine Ööjooksu partnerina on lisaks osalejatele seatud motivatsioonipaketile ka kvaliteedimärk tunnustusest.
Sel nädalal sõlmitud koostöö Viking Line Eestiga on juba mitmes Ööjooksuga sel aastal liitunud suur nimi. Lisaks Rakvere Põhjakeskusele ja Aqva Spale on Ööjooksuga käed löönud ka enegriajook Hustler, mis kannab Ööjooksu ametliku joogi tiitlit.
Kristel Kitsing

Kes on Lõuna-Eesti ehe?

SA Lõuna-Eesti Turism kutsub turismiasjalisi tunnustama oma maakonna parimaid turismiobjekte ja sündmusi, et üheskoos välja selgitada Lõuna-Eesti parimad konkursil „EHE Lõuna-Eesti”.

Eesmärk on tõsta Lõuna-Eesti kui turismipiirkonna mainet ja konkurentsivõimet ning tunnustada ja motiveerida turismiettevõtteid ja -organisatsioone.

Nominente saab esitada kahes kategoorias: 2011. aasta parim turismiobjekt ja 2011. aasta parim turismisündmus.

Sihtasutus ootab põhjendatud ettepanekuid meiliaadressil info@southestonia.ee. Lõuna-Eesti parimad valitakse välja kuue maakonna kandidaatide hulgast, lõpliku valiku teeb SA Lõuna-Eesti Turism nõukogu.

Parimate väljakuulutamine ja autasustamine toimub Lõuna-Eesti turismikonverentsil detsembri alguses.

Lisainfo: Kätlin Kuznetsova, tel 527 3743.
www.southestonia.ee

Täna tähistatakse Eestis hõimupäeva

Täna, 15. oktoobril on hõimupäeva puhul Eestis lipupäev.

Hõimupäeva mõte on teadvustada eestlaste kuulumist soome-ugri rahvaste perre ning väärtustada niimoodi soome-urgilaste ühist pärandit.

1931. aastal langetas Helsingis toimunud soome-ugri IV kultuurikongress otsuse hakata tähistama oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel hõimupäeva. Eestis tähistati 1930ndatel aastatel hõimupäeva kontsertide, aktuste ja koosviibimistega kooli- ja vallamajades. Paljudes kohtades võis Eesti lipu kõrval näha Soome ja Ungari lippu lehvimas.

Eesti okupeerimine katkestas hõimupäeva tähistamise traditsiooni. Taasiseseisvumise järel hakati taastama ka hõimupäeva tähistamist. Kui algselt leidis hõimupäev vastukaja ennekõike koolides, siis praeguseks on kaasa tulnud erinevad haridus- ja kultuuriasutused ning kodanikuühendused. Riigikogu kehtestas hõimupäeva lipu- ja riikliku tähtpäevana 17. veebruaril 2011. aastal.

Võimalus kandideerida teatrikoolitusele Inglismaal

21.-28. novembril toimub ASHA keskuses Inglismaal teatri- ja draamateemaline koolitus “Theatre as a tool of inclusion“. Kandideerimiseks täida vastav ankeet siin. Kandideerida saab kuni 20. oktoobri südaööni, osalejad valitakse 21. oktoobril.

Osalema ootame motiveerituid, 18…30-aastaseid erialase huviga inimesi, kes suhtlevad vabalt inglise keeles. Oodatud on loomulikult noorsootöötajad, huvijuhid, aga ka muud noortega tegelevad inimesed.

Loe lähemalt http://www.kah.ee/kandideeri-teatrikoolitusele-inglimaal/. Lisainfot jagab Hannele Känd, hannele.kand@gmail.com, tel 5669 8839.

Allikas: MTÜ Kultuur aitab hingata

Kirriv ja elolinõ seto kultuuri nätäl

Seto kongress. Foto: setomaa.ee
Mineväl aastagal Priksi Jane puult vällä märgit ja ello kutsut seto kultuuri nätäl oll s´ool aastagal 3.-9. oktoobrini ja tuuhu olli’ haarõt kõik Setomaa valla’. Mul om hüä miil üldä’, õt õgah vallah oll inemine, kiä võtt kultuurinädälit iist vitä’ ja vastut ka’ kõgõ iist. Taha siih kõiki tehnädä, kiä’ uma jou ja tarkusõga abih olli’ ja tii teele maani kumarusõ.

Nätäl oll väiga kirriv, õgasagamatsi tegemisi oll pall´o. Õgal pääväl võidsõt ütskõik mäntseh Setomaa nulgah midägi huvtavva tetä’: kiä tahtsõ, tuu sai pruumi’ söögitegemist vai laulda’, tandsi’, kullõda’ pillimägno vai loengit ja ka’ jutussidõ ajamist. Pääle nuidõ oll viil õgasagamatsi tõisi tegemisi.

Kõik valla’ proomõ’ panda’ kokko sääne kava, õt olõsi’ huvtav ja seto kultuurilõ umanõ. Terve nätäl oll inäp kuulda’ seto kiilt ja proomti k´avvu’ ummih seto rõivih. Hüä miil om tuust, õt latsiaia oppaja’ panni’ hindäle seto rõiva’ sälgä. Väikolõ latsõlõ om väiga tähtsä, õt kedä ja kuis tä hindä lähkoh näge ja midä ja kuis kõnõldas. Kindlahe tasos latsi peräst inäbä hinnäst kokko võtta’ ja pingta’, omma’ jo nimä’ nuu’, kiä’ mii’ kombit ja kultuuri edesi veevä’. Loe edasi: Kirriv ja elolinõ seto kultuuri nätäl

Võru, Valga ja Põlva naised õppisid masseerimist

Massaažikoolitusel osalenud naised lahkusid rõõmsate nägudega. Foto: Katrin Aedma

Oktoobri alguses toimus Võrus india pea- ja näomassaaži koolitus. Koolitama oli tulnud indialane Vicky ja tema abikaasa Katrin Aedma. Katrin rääkis teoreetilist osa, selgitas india peamassaaži päritolu, samuti millal seda tegema peaks ja millal teha ei tohiks.

Vicky õpetas eelkõige praktilisi oskusi. Hommikul alustati 10-st ja õppetöö käis kella 18.00-ni. Vahepeal toimusid vitamiinipausid ja kõigil osalejatel oli võimalik uudistada ja osta idamaa.com rändkaupluse imelisi ehteid.

Päev oli pikk ja põnev, kuid ühest päevast oskuste omandamiseks ei piisa. Osalejad said koolitusmaterjali, protsessi spikri ja tunnistuse, et on kursuse läbinud ja võivad oma lähedaste peal praktiseerida. Selleks aga, et igaüks omandaks india pea- ja näomassaaži ICM võtted, tuleb igal ühel tublisti tööd teha, harjutada ICM praktikapäevadel ja videokoolituse abil.

Koolituse tagasiside naiste poolt oli motiveeriv ja praktikapäevad toimuvad oktoobris veel enne seda, kui õpetajad Indiasse sõidavad.

Loe edasi: Võru, Valga ja Põlva naised õppisid masseerimist

Eestimaa lapsed kutsuvad maailma puhtaks koristama

Sellest nädalast saab erinevates Eesti linnades näha laste poolt meisterdatud plakateid, mis kutsuvad üles Teeme Ära maailmakoristuse aktsioonile kaasa aitama.

Abikäe ulatasid 24 erineva kooli lapsed, kes joonistasid ühtekokku valmis 142 plakatit, mis sellest nädalast kuni 6. novembrini hakkavad kaunistama 10 erineva linna bussiootepaviljone ja välimeediapindu.

Nüüdsest on 50 erinevat originaalplakatit üleval viies erinevas linnas – Tallinnas, Kuressaares, Haapsalus, Viljandis ja Narvas. Järgnevate nädalate jooksul jõuavad uued plakatid ka Tartu, Pärnu, Jõhvi ja Rakvere linnaruumi.

Järgmisel aastal 24. märtsist kuni 25. septembrini toimuv Maailmakoristus 2012 on selle mõtte kandjaks ning ühtlasi ka Teeme Ära rahvusvahelise liikumise esimene suur ühisettevõtmine. Maailmakoristuse aktsiooniga on tänaseks liitunud eestvedajad 70-st erinevast riigist.

Veel on võimalik ka koolidel-lasteaedadel plakatite joonistamises kaasa lüüa, selleks tuleks endast märku anda aadressil: maarja@letsdoitworld.org

Loe lähemalt www.letsdoitworld.org ja www.worldcleanup2012.org

Uuskasutuskeskus ja SmartPOST toetasid SOS Lasteküla

Uuskasutuskeskuse ja SmartPOSTi koostöös toimunud heategevuskampaania raames saatsid head Eesti inimesed SOS Lasteküla toetuseks mitmesuguseid koolitarbeid.

Saadetud pakkidest sai midagi kooliks vajalikku iga SOS Lasteküla koolilaps. Annetati nii pliiatseid, värve, paberit kui ka jalanõusid, ranitsaid ning muid koolis vajaminevaid esemeid.

Alates augustikuust oli kõigil võimalik saata SmartPOSTi pakiautomaatide kaudu heategevuslikke postipakke Uuskasutuskeskusesse. Paki saatmine maksis 1 euro ning saatmiskulu eest annetas SmartPOST samuti SOS Lastekülale vajalikke koolitarbeid.

„Laste silmis peegeldus siiras rõõm ja ootusärevus,“ rääkis Uuskasutuskeskuse tegevjuht Katriin Jüriska pakkide üleandmisel SOS Lastekülas valitsenud meeleolu kohta. „Suur aitäh kõikidele, kes kampaaniaga
kaasa tulid ning lastele rõõmu otsustasid valmistada.“

Sel aastal juba teist korda toimunud SmartPOSTi ja Uuskasutuskeskuse ühise heategevusliku koostööprojekti eesmärk on innustada inimesi ja pakkuda kõikidele võimalust ka ise käed külge lüüa, et abivajajate jaoks midagi ära teha.

SOS Lasteküla pakub perepõhist asenduskodu vanemliku hoolitsuseta lastele, et nad saaksid kasvada üles armastuse, austuse ja turvatunde õhkkonnas. SOS Lasteküla aitab lastel kujundada oma tulevikku ja annab oma panuse nende kasvamisel täisväärtuslikeks kodanikeks ja hoolivateks emadeks-isadeks.
Eestis on kaks lasteküla: Keilas ja Põltsamaal.

Viljandis saab näha Ungari kunsti metsikuid õisi

Autor András Süli

Reedel kell 17 avatakse Viljandis Kondase Keskuses näitus “Ungari kunsti metsikud õied”, mis on Ungari naivistliku kunsti ülevaatenäitus.  Nii ulatuslikku Ungari rahva pildilist rahvakunsti tutvustavat näitust pole varem Eestis toimunud. Neljateistkümne erineva iseõppinud kunstniku teosed pärinevad Kecskemétis asuva Ungari Naivismimuuseumi kogudest.

Ungari rahvakunstis on tugev puutöö traditsioon ja alates 1830. aastaist on nimeliselt teada puunikerdajatest meistrid, kes kujutasid karjuste elu-olu. Piltide tegemine oli talupoegade seas hilisem nähtus ja nende märkamine haakub Euroopa kunstis toimunud muutustega 19. ja 20. sajandi vahetusel.

Kunstikriitik Jenö Bálint rääkis I maailmasõja paiku ühena esimstest, et näiteks talupoeg-kunstnik Péter Benedeki (1889-1984) külaelu kujutamise viis on siiram, värskem ja enam tõlgendamisvõimalusi pakkuv kui professionaalsete kunstnike sellealane looming.

Tunnustamata andekate talupoegade kunstinäituste traditsioon sai Ungaris hoo sisse juba 1930. aastate I poolest, teine suurem naivistide teadvustamise laine leidis aset Ungaris 1960. aastatel. 1976. aastal asutatud muuseum Kecskemétis on tutvustanud, kogunud ja uurinud Ungari naivistlikku kunsti, sealjuures on puulõikel ja skulptuuril olnud maali kõrval oluline koht. Loe edasi: Viljandis saab näha Ungari kunsti metsikuid õisi

Mati Heidmets avab täna Studia Generalias Eesti imet

Mati Heidmets

Täna algusega kell 16 peab Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets Studia Generalia avaliku loengu teemal „Eesti ime. Sõnumeid
2011 inimarengu aruandest“. Hiljuti ilmunud Eesti inimarengu aruanne järeldab: võrreldes Läti ja Leeduga on Eesti mitmes ühiskonnaarengu valdkonnas saanud paremini hakkama.

Loeng analüüsib selle järelduse paikapidavust ning põhjusi, millega Eesti eripärasid seletada. Vaatluse all on viimase 20 aasta arengud kolmes Balti riigis, aga ka regiooni tulevikuvõimalused Euroopas ja laiemalt.

Studia Generalia on avalike loengute sari, mis koosneb Tallinna Ülikooli õppejõudude, teadlaste ja ülikooli külalislektorite avalikest loengutest. Igal inimesel, kes ülikooli ustest sisse astub, on võimalik autoriteetsete mõtlejate eestvedamisel ühiskonda puudutavatel aktuaalsetel teemadel kaasa rääkida. Avalikud loengud toimuvad üks kuni kaks korda kuus neljapäeviti.
Loengutesse kuulama ja diskuteerima on oodatud kõik huvilised . Juba toimunud loenguid on võimalik vaadata Tallinna <http://virtuaal.tlu.ee/> Virtuaalses Ülikoolis.

Loeng toimub  Tallinna Ülikooli Mare hoone auditooriumis M-134 (Uus-Sadama 5, I korrus).

Tallinna Ülikooli Studia Generalia sarja loengud on üle-eestilise
Teadusaasta sündmused. Teadusaasta kohta saab lisainfot aadressilt
www.tlu.ee/teadusaasta või www.miks.ee <http://www.miks.ee/> .

Võrumaal arutletakse mahetoidu väärtuste üle

4. novembril algusega kell 10 toimub Võrumaal Nursis mahekonverents „Tervislik toit ja selle tootmise perspektiivid“.  Sel päeval otsitakse vastuseid mahetootmise kõige põletavamatele küsimustele, aidatakse leida maheideedele kaasamõtlejaid ning jagatakse praktilisi nõuandeid mahetootmise valdkonnas.

Arutlusele tulevad teemad, milline on mahetootmise tähtsus maailmas, tava – ja mahetoidu kvaliteedi ning saagikuse erinevus, mahetoodangu müügitrendid. Samuti on kõneks ühe väike- ja mahetootmise taaselustamise veduri, Heifer programmi edukus. Ka kutsutakse Võrumaa kohaliku toidumärgi UMA MEKK tegevuse näitel, kuidas edendada kohaliku toidu tootmist ja tarbimist ja millised on selle kaubamärgi senised kordaminekud ja komistuskivid. Mahevisiooni paneeldiskussioonis kutsutakse mõtlema kaasa teemal, kuidas ja kuhu areneb mahe Kagu-Eesti.  

Lisaks huvitavatele teemaarendustele on kohapeal võimalik tutvuda kõige moodsama mahetehnikaga Eestis ning näha  tänapäevaseid maheväetisi ja saada informatsiooni nende kasutusvõimaluste kohta.

Konverentsi tulevad tervitama põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, Võru maavanem Andres Kõiv ja Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen.

Konverentsi vahepalaks pakutakse kõigile maitsmiseks  selle piirkonna UMA MEKi hääd  ja parõmbat.

Konverentsile saab registreeruda ja lisainfot vaadata www.voruleader.ee leheküljelt.  

Konverentsi korraldajad Võru maavalitsus, Võrumaa Partnerluskogu  ja  Eesti maaülikooli mahekeskus on valinud päeva läbiviimiseks omapärase paiga. Selleks on Võrumaa masinaühistu Nursis. Tegemist on endise sovhoosi suurfarmiga, kus  toimetab Võrumaa masinaühistu ja mis 4. novembriks on kujundatud  üheks tõeliseks mahekonverentsi paigaks.

Konverents on ühtlasi heaks jätkuks Võrumaal varem aset leidnud ja suurt rahva ning meedia huvi pakkunud ettevõtmistele, nagu seatapuseminar, karjaköögiseminar ja piimapukipidu. Seekord on suurfarmikonverents.

Järgmisel päeval toimub Võrus UMA MEKI II suurlaat.

XX Viljandi pärimusmuusika festival kannab pealkirja “Mehe laul”

26.-29. juulil 2012 peetav XX Viljandi pärimusmuusika festival kannab  pealkirja “Mehe laul”.

Festivali pealiku Ando Kivibergi sõnul on naiste roll pärimusmuusika  olnud alati väga tugev ja tuntav, mis väljendub näiteks selles, et
suurem osa üleskirjutatud regilauludest pärineb just naiste suust. “Aga  ka meeste väärikus, au ja muusika tegemise kultuur väärivad esile
tõstmist. Tahame rõhutada: me vajame endiselt naiselikku kätt ja  suhtumist, aga ka mehelikku ilmavaadet ja tundeväljendust — seda nii
muusikas kui ka kõiges igapäevases. Toome esile meeste laulud, mis on  meestele auasjaks ning mis sütitavad nii mehi endid kui ka naisi ja
lapsi,” sõnas ta.

Festivali korraldajad toonitavad, et traditsioonid on oma loomulikul  viisil tuginenud tugevatel soorollidel. Sellest on sündinud kirg, mis
kannustab otsima uue elu lätet ja sunnib hoidma oma. Samas on rutakust  ja pealiskaudsust kummardav ning rituaale tagaplaanile suruv tänapäev, aga ka see, et meeste füüsiline jõud pole enam elu jätkumise kõige  olulisem omadus, andnud tõuke soorollide ühtlustumisele.

Kui kontserdilavadel on mehed ja naised harjunud oma lugusid ühtviisi kirkalt jagama, siis tantsupõrandatel ja õpitubades on naised enamasti hakkajamad. Järgmisel suvel õhutatakse mehi härjal sarvist haarama ja vaatama, mida uut ning huvitavat õnnestub paunapõhjast ülesotsitud mehelikkusega peale hakata. Aidates tänapäeva mehel taasleida ja mitmekülgsemaks muuta oma rolli pärimusmuusikas, -lauludes ja -tantsudes, antakse valdkonnale uut arenguhoogu ja tuuakse välja vahepeal unustuse hõlmas olnud külgi.

Maailmas leidub aga ohtralt kultuure, milles meeste laulul on kandev roll, näiteks Korsikas, Bretannias, Gruusias, Tõval, Quebecis ja mujalgi.   Aga ka Eestis on inspireerivaid kodumaiseid eeskujusid, olgu nendeks siis eri piirkondade meestelaulutraditsioonid või ainsana Setomaal säilinud kasatski kargamine.

Festivali passid jõuavad Piletilevi vahendusel müügile detsembri algul.