Rubriik: Eesti

Lõõtsamängijate võistumängimise võitis taas Toomas Ojasaar

Traditsioonilise August Teppo nimelise lõõtsamängijate jõukatsumise XVIII Võru Folkloorifestivalil võitis ässade klassis teist aastat järjest Põlvast pärit Toomas Ojasaar. Napilt teiseks jäi žürii otsusega Toomas Oks. Kolmanda koha võitis Sulev Mägi.

Kokku osales mitme tunni pikkusel võistumängimisel Võru kultuurimajas Kannel 34 mängijat, mis on pika traditsiooniga võistluse viimaste aastate rekord. Mängitakse Eesti kuulsaima lõõtsameistri August Teppo lõõtsade järgi tehtud lõuna-eesti ehk teppo tüüpi lõõtsadel.  Ässade arvestuses võistlevad need mängijad, kes on varasematel aastatel saanud auhinnalise koha täiskasvanute seas. Kolmekordsel ässade klassi võitjal on võimalus saada auväärt lõõtsakuninga tiitel, millele võitja Toomas Ojasaar jõudis juba väga lähedale.

Täiskasvanute klassis oli seekord võitja Priit Laatre, noortest jagasid esikohta Ott Leitham ja Henrik Hinrikus ning algajate arvestuses Merili Moosus. Eripreemia anti Kalev Hellamaale vanas stiilis mängu eest.

Žüriisse kuulusid kuulsad lõõtsamehed Juhan Uppin, Tarmo Noormaa ja Heino Tartes ning Siiri Konksi Võru vallast. Võru vald kui pikaajaline Teppo konkursi toetaja pani võitjatele välja rahalised auhinnad.

„Tore, et see traditsioon kestab ja tore, et palju uusi noori mängijaid on peale tulnud,“ ütles Heino Tartes žürii poolt tulemusi välja kuulutades.

Võru lähedal Loosul 1875. aastal sündinud August Teppo jõudis oma pika elu jooksul valmistada umbes 150 pilli. Viimase neist tegi ta 1959. aastal 84-aastasena. Tüüpiline Teppo lõõts on neljarealine ja kolmekooriline. Teppo lõõtsad tunneb ära erilise kõlatämbri järgi.

Ökokogukondade huviliste kokkutulek toimub augustis

Tänavune ökokogukondade huviliste suvine kokkutulek on augusti alguselt edasi lükatud ja toimub 24.-26. augustil Tartumaal Mäksa vallas, loodavas Kaveri Kogukonnas.

Kokkutuleku pealkiri on “Kogukondliku elu võlu Eestis – eile, täna, homme”. Esimesel päeval keskendutakse minevikule, teisel olevikule ja kolmandal tulevikule. Täpsem info lähiajal Eesti Ökokogukondade Ühenduse kodulehel www.kogukonnad.ee ja facebookis: http://www.facebook.com/kogukonnad.

Edasilükkamise põhjuseks on peamiselt see, et korraldajatel on vaja rohkem aega kokkutuleku ettevalmistamiseks.

Allikas: Eesti Ökokogukondade Ühenduse juhatus

Kasvuhormoon jääb Euroopa Liidu loomakasvatuses keelatuks

Kasvuhormooni kasutatakse osades riikides näiteks veiste kasvatamisel. Pilt on illustratiivne. Foto: PõM
Foto: põllumajandusministeerium

ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ja maailma terviseorganisatsiooni (WHO) ühise toidustandardite programmi, Codex Alimentariuse komisjoni viimasel istungil juuli alguses käis tuline vaidlus kasvuhormoon raktopamiini (ladina k ractopamine) kasutamise üle loomakasvatuses.

Õigupoolest oli tegemist pikaajalise, 2003. aastast käiva vaidlusega standardi üle, millega kehtestatakse raktopamiini piirnorm toidus. Käesoleva aasta 5. juulil jõuti lõpuks hääletuseni, kus piirnorm kiideti heaks häältega 69-67 (heakskiitmiseks oli vajalik saada minimaalselt 69 häält). Sellise piirnormi toidule kehtestamine tähendab sisuliselt seda, et selle kasutamine loomakasvatuses on aktsepteeritud.

Kui Codex’sis sai kasvuhormooni piirnorm toidus heakskiidu napi poolthäältega, siis Euroopa Liit (EL) jääb endale kindlaks – neist ainetest jäävad siin kasvavad ja siin toiduks kasutatavad sead ja veised puhtaks. Nii piiripealse toetuse saanud otsusele järgnes nimelt Euroopa Liidu avaldus, milles märgitakse, et EL-s jääb senine kasvuhormoonide kasutamise keeld kehtima. EL ja teised Euroopa regiooni riigid, keda toetasid veel Hiina, Venemaa, India, Türgi, Iraan, Egiptus, Keenia, Zimbabwe ja teised, väljendasid oma vastuseisu ja rõhutasid, et nad ei kiida heaks kasvu kiirendavate ainete kasutamist.

Tegelikult pole ELis keelatud mitte üksnes loomadele raktopamiini manustamine, vaid ka kasvuhormooni saanud loomade liha tarvitamine toiduks. Euroopa Liit jääb endiselt seisukohale, et rahvusvaheline standard raktopamiini piirnormide kohta pole põhjendatud ja on endiselt tugevalt vastu kasvuhormooni piirnormi vastuvõtmisele sigade ja veiste puhul, kuna selle ohutuse küsimus on jätkuvalt lahendamata. EL viitas oma otsuses riskihindamise asutuse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) hinnangule, mille kohaselt hetkel ei ole piisavalt andmeid tunnistamaks ainet ohutuks. Kuna endiselt on üleval aine ohutuse küsimus, siis EL oma seadusandlust ei muuda.

Raktopamiin on beeta-agonistide hulka kuuluv kasvuhormoon, mida kasutatakse söödalisandina sigade, veiste ja kalkunite kasvatamisel kvaliteetse liha koguse suurendamise ning tootmise efektiivsuse parandamise eesmärgil. Euroopa Liidus on selliste hormoonide kasutamine keelatud alates 1996. aastast. Nimelt on EL-i üldise poliitika kohaselt keelatud manustada veterinaarravimeid tervetele loomadele muuks otstarbeks kui raviks. Esmakordselt lubati raktopamiini kasutamine sigadel USA-s 1999. a. 26 riiki maailmas on aine registreerinud ja osades neist on lubatud seda ka kasutada.

Lisalugemist samal teemal:
http://www.foodsafetynews.com/2012/07/codex-votes-69-67-to-advance-ractopamine-limits-for-beef-and-pork/

Katrin Lõhmus, põllumajandusministeeriumi toidu üldnõuete büroo peaspetsialist

Eha ja Koidu pesamuna sai täna ühekuuseks

Väike-konnakotkaste, Eha ja Koidu “silmatera” on saanud kuu vanuseks. Lennuvõimestumiseni on jäänud teist samavõrra aega veel. Väikeste lastega väikesed mured, suurematega… Toitu hakkab tükk maad rohkem minema. Vihmased ilmad konni peidupaikadesse ei aja.

Veidi vanemal väike-konnakotkal) Stephil on tervis viimastel päevadel “veidi kehv” olnud. Ornitoloogid ja loomaarst M. Leivits hoiavad silma peal, aga vahelesegamist peetakse viimaseks võimaluseks. Täna oli väikesel kotkapojal isu söögi järgi ja olemine veidi reipam.

Valminud on juriidiline abimees sotsiaalsele ettevõtjale

Advokaadibüroo Varul koostas vabatahtliku tööna „Sotsiaalse ettevõtluse eestkostevõrgustiku loomine“ lõppenud projekti raames
juriidilise abimehe sotsiaalsele ettevõtjale.

Materjal on mõeldud abivahendiks juriidilistes küsimustes üldise suuna leidmiseks. Abimehe leiab siit:
http://sev.ee/wp-content/uploads/2012/05/Sotsiaalse-ettev%C3%B5tja-juriidiline-abimees.pdf

Pindalatoetusi taotleb PRIAst üle 17 000 maakasutaja

Pindala- ja keskkonnatoetusi taotlesid tänavu kevadel PRIAst kokku 17 199 maaharijat ja loomaapidajat. 12 liiki toetuste eelarve on kokku ligi 167,3 miljonit eurot.

Viimasel kolmel aastal on kasvanud nii toetuste taotlejate arv kui ka toetusaluse maa pindala. 2011. aastaga võrreldes on taotlejaid umbes 300 võrra rohkem.

“Enne kui detsembrikuus toetuste väljamaksmisega alustada saab, on palju tööd ees nii põllumeestel kui ka PRIA-l. Toetuse soovijatel tuleb täita mitmesuguseid nõudeid seoses maaga, PRIAs aga tehakse kõigi taotluste osas kontrolle nii dokumentide ja andmete osas kui ka klientide juures kohapeal,” ütles PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Andrus Rahnu. “Paljudele saadame ka järelepärimisi, kui on vajadus andmeid täpsustada. Sellistele kirjadele palume kindlasti vastata, hiljem on paranduste tegemine keeruline või pole enam võimalik taotlejate uue infoga arvestada.”

Meetmete lõikes kujunes tänavu toetuste taotlemine selliselt:
Ühtne pindalatoetus (ÜPT) – 16 767 taotlust 912 048 ha kohta. Kõige rohkem on taotlejaid Võrumaal (2024), ent taotlusalust maad on kõige rohkem Lääne-Virumaal (103 919 ha).
Põllumajanduskultuuri täiendavat otsetoetust ja heinaseemne täiendavat otsetoetust maksab Eesti riik oma eelarvest lisaks ELi rahastatavale ÜPT-le. Neid toetusi taotlesid vastavalt 6345 ja 48 põllumeest.
Ebasoodsamate piirkondade toetust soovib lisaks 9178 taotlejat 380 111 hektarile. Loe edasi: Pindalatoetusi taotleb PRIAst üle 17 000 maakasutaja

Mõnusate mõtete mess ootab viimaseid registreerijaid

Üks väike Jõgevamaa küla, kelle tunnuslauseks on Jõgevamaa jõhvikas ootab positiivselt mõtlevaid ja maailma muuta soovivaid vahvaid inimesi Mõnusate Mõtete Messile, mis toimub 4. augustil 2012 Juula külas. Osaleda soovivatel seltsidel ja organisatsioonidel on aga registreerumisega aega veel vaid selle pühapäeva, 15. juulini. Loomulikult on oodatud kõik niisama kuulamis- ja kaasamõtlemishuvilised.

Tegemist on vabaõhuüritusega, kus mitmed seltsid üle Eesti astuvad oma boksiga üles, tutvustavad oma tegemisi ja näitavad oma tooteid-teenuseid. Kõik kohaletulijad osalevad maa- ja külaelu puudutavates teematubades: külanoore kükitamise koht, kesk-ea-rõõmud, penskarite teemaja ja maailmalõpu ennetamise tuba. Toimub hingega asjade oksjon, mille tulu läheb Tabivere hooldekodule. Oksjonile oodatakse igalt seltsilt midagi isetehtut.

Loe edasi: Mõnusate mõtete mess ootab viimaseid registreerijaid

Ristna teeb visiidi Kunda sadamasse

Sel nädalavahetusel teeb Ristna visiidi Kunda sadamasse. Patrull-laeva saab külastada laupäeval, vahemikus kell 10:00-15.00.Ristna viibib Kunda sadamas Mereväe ja Kaitseliidu Meredivisjoni ühise projekti raames, mille eesmärgiks on välja õpetada merekaitseliitlasi, kelle ettevalmistus võimaldab edukalt osaleda merelises riigikaitses.

EML Ristna projekt on Kaitseliidu Meredivisjoni peamisi tegevusi, mille eesmärgiks on välja õpetada merekaitseliitlasi, kelle ettevalmistus võimaldab edukalt osaleda merelises riigikaitses. Lisaks individuaalsetele ja kollektiivsetele harjutustele viiakse ellu ka mitmeid kaitsepoliitilisi ülesandeid. Näiteks Eesti ja tulevikus ka teiste Läänemereriikide (väike)sadamate külastamine ja Eesti riigikaitse tutvustamine, sealhulgas viisakusvisiidid ja „avatud laev“üritused.

Loe edasi: Ristna teeb visiidi Kunda sadamasse

Ühe õndsa hetke lugu

Auto oli leidnud parkimiskoha. Ümberringi kõrgusid puud, üks uhkem kui teine, mägede võimsust veel näha polnud. Vapralt vinnasin selga endast vaid ehk pool meetrit lühema seljakoti ning olingi valmis vallutama Norra kõrgusi. Seisin puidust sildi juurde, millele oli põletatud „Jutulbu“ ning poseerisin naeratades fotograafile neljast küljest – mäed, siit ma tulen!

Vaevalt viis minutit hiljem ja 20 meetrit kõrgemal oli mul pulss 170 lähedal, võhm otsakorral. „Oot, kui pikk see meie matk nüüd olema pidigi?“ küsisin hingetõmmete vahel oma kaaslaselt. „Täna umbes kuus tundi, homme ehk pisut pikem,“ tuli kiire vastus. Selge. Ajasin selja uuesti sirgu, hingasin veelkord sügavalt sisse ning välja ja puhkisin ülespoole minema. Pulss oli vahepeal jõudnud langeda 150ni.

Mägedes käies on keeruline mõista, mis on hea ja mis halb. Kui ronid mäest üles, ootad, millal lõpuks ometi saabub laugem maa või isegi päästev laskumine. Lõpuks selleni jõudnud, püüad aga kramplikult sättida oma jalgu õigesse asendisse, et mitte kukkuda. Põlved annavad märku, et neil on liigesed ja tuharad tuletavad meelde, et neil on lihased. Astudes mööda soist pinnast loodad, et vähemalt väikese varba otski jääb kuivaks, kõndides aga mööda kivist pinnast, palud mõttes andeks oma põrutada saanud põlvedelt. Nähes mägede vahel lund, tormad seda rõõmsalt nautima ja järgmisel hetkel oled ühe jalaga põlveni lumes. Tulemuseks marraskil nahk.  Loe edasi: Ühe õndsa hetke lugu

Põllumajandusministeerium arutab Jõgeva Sordiaretuse Instituudi ja Eesti Maaviljeluse Instituudi ühendamist

Põllumajandusministeerium on alustanud Jõgeva Sordiaretuse Instituudi (Jõgeva SAI) ja Sakus asuva Eesti Maaviljeluse Instituudi (EMVI) ühendamise ettevalmistamist.

„Põllumajandussektori jätkusuutlikkuseks on väga oluline panustada teadus- ja arendustegevusse. Evalveerimise ja mitme hindamise tulemusel on selgunud, et põllumajandusteadus vajab Eestis ümberkorraldusi – senisest tõhusamat struktuuri ja efektiivsemat finantseerimisskeemi, mis tagaksid meie põllumajandusteaduse konkurentsivõime ja teadustöötajate motiveerituse,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Loe edasi: Põllumajandusministeerium arutab Jõgeva Sordiaretuse Instituudi ja Eesti Maaviljeluse Instituudi ühendamist

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika algusest möödub tänavu 50 aastat

Tänavu tähistatakse 50 aasta möödumist põllumajanduspoliitika (ÜPP) loomisest.
Juuni lõpus said Bulgaaria pealinnas
Sofias kokku üle 120 maaelu ja põllumajanduse eksperdi ning MTÜ-de,
haridusasutuste, tudengiorganisatsioonide ja meedia esindaja, et
rahvusvahelisel konverentsil arutada ÜPP mõju neljale väga erinevale ja
Euroopa eri nurkades asuvale ELi liikmesriigile – Portugalile, Maltale,
Bulgaariale ja Eestile.

Konverentsi “ÜPP – minevik ja tulevik” üheks peaesinejaks oli Mihail
Dumitru, maaelu arengu programmide juhataja Euroopa Komisjoni põllumajanduse
ja maaelu arengu peadirektoraadist Brüsselist. Oma kõnes rõhutas ta ÜPPi
võimalikku lihtsustamist, mida arutatakse eesseisva reformi käigus: “Meie
eesmärgiks on pakkuda lihtsustatud reeglistikku, toetuste jaotamise süsteemi
ja juurdepääsu abivahenditele ÜPP järgmisel perioodil ehk aastatel
2014-2020. Oleme keset väga dünaamilist läbirääkimiste protsessi, et
reformida üht ELi vanimatest poliitikatest. Vähe on aega jäänud selleks, et
selgitada nii põllumeestele kui ka liikmesriikidele, mida tulevikult on
oodata. Kõik teemaga seotu tuleb aga ikkagi otsustada ELi tasandil ja siis
veel kooskõlla viia liikmesriikide õigusaktidega.”
Loe edasi: Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika algusest möödub tänavu 50 aastat

Rakvere linnapea tänas Ameerika suursaadikut koostöö eest

USA suursaadik Eestis, Michael C. Polt võõrustas 4. juulil oma Maarjamäel
asuvas residentsis Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäeva puhul
suurejoonelise vastuvõtuga kõiki neid, kellega ta kolme aasta jooksul
koostööd on teinud.

Kutsutute seas viibis ka Rakvere linnapea Andres Jaadla, kes kuulus kohaliku
omavalitsusjuhina Michael C. Polt’i moodustatud innovatsioonikotta.
Suursaadiku avatud ja aktiivne ellusuhtumine tõi Eestisse mitmeid algatusi
innovatsioonialaseid algatusi.

„Just innovatsioon, kaasaegne ja kaasahaarav mõtlemine on see, mis
iseloomustab suursaadik Micahel C.Polt’i,“ ütles Andres Jaadla.

Vastuvõtul tänas Rakvere linnapea Andres Jaadla suursaadikut tehtud töö
eest. „Michael C Polt oli Targa Maja idee suur toetaja,“ lisas Andes Jaadla.

Lepiti kokku, et innovatsiooni alal tehakse koostööd ka edaspidi.

Kogukonna pärlid saavad tunnustuse

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustab täna ja homme koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames esile tõstetud peresid. Konkursile esitati üle Eesti kokku 125 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Esimesena antakse tunnustus üle Jõgevamaa, Põlvamaa, Võrumaa ja Tartumaa peredele.

Jõgevamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Katrin Kaalepi perekond Tabivere vallast Juula külast. Tunnustamine toimub 10. juulil kl 11.00 Juula külas.

Põlvamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Reet Pettai perekond Veriora vallast Süvahavva külast. Tunnustamine toimub 10. juulil kl 15.00 Süvahavva külas.

Võrumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Kadi ja Hendrik Noore perekond Rõuge vallast Sänna külast. Tunnustamine toimub 11. juulil kl 14.00 Sänna Kultuurimõisas.

Tartumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Kristina ja Tarmo Ruderi perekond Rõngu vallast Tilga külast. Tunnustamine toimub 11. juulil kl 16.30 Tilga külas Koopaaru talus.

Konkursi „Kogukonna pärl“ eesmärk on esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaate esitati palju ja tunnustamist väärivad kõik, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut.

Kokku tunnustatakse tiitliga „Kogukonna pärl“ 15 peret üle Eesti – igas maakonnas ühte perekonda, kes jäi ankeetide põhjal sõelale. Projekti „Kogukonna pärl“ elluviimist toetatakse regionaalministri valitsemisalast. Konkursi tunnusmeene autor on Rõuge sepp Peeter Reemann, sepise idee on inspireeritud Pärlijõega seotud legendist Võrumaal. Loe lähemalt www.kylaelu.ee.

Kandidaate said esitada kõik inimesed ja organisatsioonid ning tunnustust väärivate kandidaatide sekka sobisid nii noored pered kui eakamad, nii ammu maal elavad kui hiljuti linnast maale kolinud pered. Peamine, et kõigi nende initsiatiiv ja pealehakkamine, head mõtted ja koostöösoov on nakatanud kogukonda ühiselt asju ette võtma ja koosolemisest rõõmu tundma.

 

Veebimäng “Nastix seikleb internetis”

„Nastix seikleb internetis“ on Tiigrihüppe Sihtasutuse tellimusel loodud  internetipõhine mäng. Mäng on mõeldud peamiselt 9-14-aastastele lastele turvalise Internetikasutuse õppimiseks.
Mängu peategelane, Nastix, on tuntud IT koomiksi BadBlock tegelane, kes alustas seiklemist Eesti Ekspressi veergudel 2000 aastal. Ta on karvane ja tahumatu IT mees, kes tunneb arvuteid ja Internetti läbi ja lõhki, kuid võib päriselus hätta jääda. Nüüd on Nastix lõudnud lapsi õpetama, et ka nemad saaksid arvuti ja Internetiga sõbraks ning oskaksid hoiduda seal varitsevatest ohtudest.
Nastixiga koos saavad mängijad selgeks: mida ja kuidas oleks mõistlik end internetis teistele esitleda; mis üldse on privaatsus ja kuidas seda mõista interneti kontekstis; koos õpitakse looma ja ära tundma turvalist parooli ning uuritakse, millele peaks tähelepanu pöörama uue kasutajakonto loomisel.
Viirusteküüsi langenud Nastixi arvuti ravitakse koos terveks ning hättasattunud mobiilikasutaja saab samuti abi. Eraldi minimängud on loodud küberkiusamise ning sotsiaalvõrgustikes suhtlemise teemal.

Nastixiga saab seigelda siin www.targaltinternetis.ee/nastix/

Folkloorifestival muudab Võru jalakäijate linnaks

Sel neljapäeval algav XVIII Võru Folkloorifestival muudab reedest pühapäevani osa Võru kesklinnast vaid jalakäijate pärusmaaks, et pidulised võiksid segamatult festivalil ringi liikuda.
„Loome ühtse festivaliala, mis ulatub kesklinnast kultuurimaja Kannel aiani ja seob nõnda põhilised kontserdikohad,“ ütleb festivali tegevjuht Kadri Valner. „Nii jääb see ala ligi 60 kollektiivi, umbes 400 esineja ja eeldatavalt vähemasti 10 000 festivalikülalise pärusmaaks.“
Festivaliala kahte otsa seob linna läbiv rekordpikk käsitöö ja kohaliku toidu laat, kus linlastele ja külalistele pakuvad head ja paremat üle 150 müügikoha.
Kolme päeva jooksul suunatakse liiklus, sealhulgas ka bussiliinid Jüri ja Liiva tänavalt kõrvalolevatele, põhiliselt Vilja ja Kreutzwaldi tänavale. Korraldajad loodavad kõigi autojuhtide mõistvusele seoses Võrumaa suvise suurima kultuurisündmusega.
Festival algab neljapäeval, 12. juulil kell 18 Võru valla Loosu küla Teppo talus tantsuetendusega Suvehaljas tantsusamm, mille lavastab Võrumaa üks tuntumaid tantsujuhte Maire Udras. Võru parimaid rahvatantsijaid saadavad muusikud Mari Kalkun, Triin Arak, Karoliina Kreintaal ja Siim Soop.
Nelja päeva jooksul toimub Võru linnas ja maakonnas üle 50 kontserdi, lisaks traditsiooniline tänavatants, publiku ja esinejate ühised õhtulaulmised ja koostantsimised, Võrumaalt pärit kuulsa lõõtsameistri August Teppo nimeline eesti lõõtsa võistumängimine, töötoad, kirikukontserdid, noorte muusikute ülesastumised festivali vabalaval jne.
12.-15. juulil toimuv XVIII Võru Folkloorifestival kannab nime „Päivgi tands tsõõrin”.

Maailma vanima Rolls-Royce´i klubi unikaalseid autosid saab näha Vihula mõisas

14. juulil võõrustab Vihula mõis maailma vanimat Rolls-Royce´i klubi “20-Ghost Club´i” ja Virtuaalset Vanatehnikaklubi. Mõisahoovis saab näha 40 erinevate aastakäikude klassikalisi ja vanasid autosid, sealhulgas ka 18 imeilusat Rolls-Royce´i alates ikoonilisest 1913. a Rolls-Royce Silver Ghostist kuni 1930ndatest pärit Rolls-Royce Phantomini.

Vihula Mõisa juhatuse liikme Paul Taylori sõnul on 800-aastase ajalooga Vihula Mõis sobiv paik korraldamaks iga-aastast vanade ja klassikaliste autode päeva. “Sel aastal külastab mõisa Baltikumi tuuri raames maailma vanim Rolls-Royce´i klubi “20-Ghost Club” koos endise Londoni linnapea ja klubi juhi sir John Stuttardiga ning meil on heameel ka tervitada Virtuaalse Vanatehnikaklubi liikmeid,” lisab Paul Taylor.

Üritus algab 18 Rolls-Royce´i näitusega laupäeval kell 11, mil kõigil on võimalik neid autosid uudistada ja autoomanikega vestelda. Kell 13 saabuvad mõisa ka Virtuaalse Vanatehnikaklubi liikmed erinevate aastakäikude masinatega. Ning kell 14 algab vanade ja klassikaliste autode rongkäik läbi Lahemaa rahvuspargi suunaga Palmse, Sagadi, Altja, Vihula mõis. 1,5-tunnise rongkäigu kestel tehakse peatused kõikides mõisates, et vestelda sealsete külastajatega.

Olles ka ise ühe unikaalse auto omanik, selgitab Paul Taylor, et vanad autod puudutavad hinge ning neis leidub palju enam iseloomu ning klassikalist stiilset peenust kui ühel tänapäeva autol üldse on. Seetõttu pole midagi imestamapanevat, et alles hiljaaegu müüdi oksjonil maha 100 aasta vanune Rolls-Royce Silver Ghost rekordilise 4,7 miljoni naelsterlingi (5,85 miljonit eurot) eest. Vihula mõisas ei ole võimalik küll oksjonil müüdud autot näha, kuid ikoonilist 1913. a Rolls-Royce Silver Ghosti saavad kõik mõisa külastajad laupäeval oma silmaga vaadata.

Seega juba sel laupäeval, 14. juulil on oodatud vaid tunnisõidu kaugusel Tallinnast asuvasse Vihula mõisa kõik, aga eriti autohuvilised, kuna põnevust jätkub terveks päevaks. “Lisaks autode uudistamisele saavad külalised mängida Baltimaade suurimal minigolfi väljakul, külastada öko-farmis elavaid loomi, viinamuuseumi, tuuleveskit koos vaateplatvormiga, avastada ümbrust jalgrattaga, teha paadisõitu Mustoja jõel ning osaleda mõisatuuril, mis on täis meeliköitvaid legende ja lugusid mõisa ajaloost ja inimestest,” lisab Paul Taylor.

Vanade ja klassikaliste autode päeva lõpetab kell 18.30 algav barbeque-õhtu, kus ei puudu suur lõkketuli ega rahvuslik muusika. Õhtul on võimalik vabamas õhkkonnas suhelda nende hinnaliste autode uhkete omanikega ja miks mitte saada endale samuti uus hobi.

Lisainfo:

Paul Taylor

e-post:paul@uniquestay.com

Kadi Elmeste

e-post: kadi.elmeste@vihulamanor.com

Alpinistid tõusevad taas Tartu ülikooli ja Parroti mäetippudele

Tartu ülikooli 380. aastapäeva tähistamiseks stardib 12. juulil Tallinnast ekspeditsioon Tartu ülikooli ja Parroti nimelistele mäetippudele Kesk-Pamiiri mäestikus – 30 aastat pärast esmavallutusi.

Tartu ülikooli ja J.F. Parroti mäetipud asuvad Kesk-Pamiiri mäestikus, Kõrge Seina ahelikus vastavalt 6350 ja 6277 m kõrgusel üle merepinna. Kesk-Pamiir asub Tadžikistanis, Mägi-Badahšani autonoomse vilajeti territooriumil. Käesoleval aastal möödub nii Tartu ülikooli kui ka Parroti tipu esmatõusust 30 aastat. Tõusud tehti Tartu ülikooli 350. aastapäeva puhul. Vahepealsel ajal eestlased seal käinud pole.

Mäetippe asub vallutama Tartu ja Tallinna alpinistidest koosnev 10-liikmeline grupp eesotsas Andrus Hiiemäega, kes hindab retke keerukaks ja suhteliselt ohtlikuks, kuna ekspeditsioon toimub inimasustusest kaugel ning välisele abile loota on pea võimatu. „Tõus baaslaagrist tippu sisaldab liustiku ületamist, tõusu lumenõlval ning liikumist teraval harjal. Vajalik on seongus liikumine ning see nõuab erivarustust (köied, kassid, kirkad, lumeankrud jmt) ning reljeefile vastavaid tehnilisi võtteid ja oskusi. Lisaks toimub enamik tegevusest rohkem  kui 5000 meetri kõrgusel, tipud aga on veel üle kilomeetri kõrgemal – merepinnalt tõusjatele avaldab oma pärssivat mõju kindlasti ka kõrgusfaktor. Ilmaolud mägedes on alati ettearvamatud,“ ütleb Hiiemäe ja lisab, et isegi äärmise hädavajaduse korral võib abi saabumine Tadžiki sõjaväekopteriga võtta päevi.

Hiiemäe hinnangul teeb alpinisti jaoks ekspeditsiooni eriliseks just vajadus tegutseda täiesti iseseisvalt ilma igasugust tugiteenust omamata. Puuduvad ettevalmistatud rajad, tugiköied jne. Olemasolevad tõusukirjeldused ja kättesaadav teave olude kohta piirkonnas on pigem ajaloolise väärtusega. Seega selguvad taktikalised nüansid ja teekonna valik tipputõusuks alles kohapeal. 

Ekspeditsioon kestab 37 päeva ning kõik vajaminev alates tehnilisest varustusest kuni söögi-joogi ja sidevahenditeni tuleb meestel endil kaasa võtta. Lisaks võetakse kaasa Tartu ülikooli lipp, tekkel ja sõrmus, et need tippu jätta. 30 aastat tagasi mäe esmavallutuse ajal jäeti mäetippu tollane ülikooli tekkel ning tipuplaat.

Spetsiaalne ettevalmistus ekspeditsiooniks algas jõuludest – jooksvalt tehti üldfüüsilisi ja vastupidavustreeningud, erialased ja tehnilised treeningud viidi läbi Eesti pankrannikul nii talvel kui ka suvel, lisaks pikad matkad raskete seljakottidega, osavõtt mägipääste ja alpinismitehnika võistlustest ning mitmed koolitused (nt esmaabi ja meditsiini, laviini jm).

Ekspeditsioon stardib 12. juulil Tallinna lennujaamast ja saab suuresti teoks Tartu ülikooli toetusel. Tagasi jõutakse plaanide kohaselt 17. augustil.

Lisainfo: Kristjan-Erik Suurväli, tel 517 5339, kristjan.erik@alpinism.ee

Anneli Miljan

 

Fuji Rakke rattamaratonil oli kiireim Martin Loo

Martin Loo Rakke rattamaratonil. Tanel Meose foto

Samsung Estonian Cup rattamaratonide sarja neljanda osavõistluse Fuji Rakke rattamaratoni võitis Martin Loo, kes läbis 59 km pikkuse maratonidistantsi ajaga 01:57:58. Talle jäi 6 sekundiga alla Peeter Pruus.
Tänavu juba kolm Samsung Estonian Cup maratonidesarja etappi võitnud Caspar Austat konkurendid siiski poodiumilt tõrjuda ei suutnud ning sarja üldliider ületas finišijoone kolmandana.
Järgmine Samsung Estonian Cup rattamaraton toimub 28. juulil Otepääl.

Kabala rahvamajas toimub augusti alguses VII rahvusvaheline kartulitrükifestival

10.-12. augustini toimuva festivali teema on “JÄLG” – jäljed looduses, kultuuris ja meie peades.
Kartulitrükifestival on väike kunstiüritus, mille põhieesmärkideks on arendada ja propageerida kartulitrükki, kui lihtsat ja ökoloogilist graafikatehnikat ja elavdada maapiirkondade kultuurielu.

Festivali raames toimuvad jälje teemalised loengud ja töötoad, kus mõtiskletakse jälgede, nende jätmise ja kulumise üle. Lisaks trükitakse ohtralt kartuliga paberile ja kangale, kasutades selleks erinevaid tavalisi ja tavatuid värve kohupiima- ja siiditrükivärvist tindini.

Festivalile trükkima ja vaatama on oodatud kõik huvilised olenemata soost, rahvusest, haridustasemest ja varasemast kunstikogemusest.
“Võtame vastu 30 osalejat, kes peavad end eelnevalt kodulehel www.printpotato.pri.ee registreerima,” ütles Katri Kuusk. Registreerunud osalejatele on organiseeritud öömaja ja toitlustamine, kuid trükkima ja vaatama on oodatud ka kõik teised, lisas ta.

Loenguid ja töötube viivad läbi järgmised head inimesed: „Kaduvad kultuuri jäljed eesti maastikes“ Valdur Mikita (EST) ja „Kauge ja vaikse heli jälg“ Tuule Kann (EST). Korraldajate sõnul ei ole loengute nimekiri veel täielik ega lõplik ning kavas võib tulla muudatusi.

Kartulitrüki tegemiseks vajalikud vahendid (kartulid, noad, paberid, värvid, kangad, pintslid, švammid, pliiatsid, vildikad jne) on kohapeal olemas. Kes soovib, võib enda materjale ka kaasa võtta. Olemas on tekstiilivärvid, võta kaasa ka oma rõivaid/kangaid, millele trükkida.
Samuti on oodatud kõik muud loomingulised lahendused, mis seotud trükikunsti, kartulite, jälgede ja keskkonnaga.
Festival toimub Kabala Rahvamajas, Kabala alevikus, Türi vallas, Järvamaal. Kabala jääb Imavere-Viljandi maantee äärde, Türilt ca 20 km Viljandi poole. Osalejate käsutuses on rahvamaja koos köögi ja hooviga.
Ööbimine on suures saalis võimlemismattidel, osalejad peavad magamiskoti kaasa võtma. Kes tahab, võib ka telkida.
Üritus on tasuta, osalejad maksavad vaid söögiraha 19 €.
Üritust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Türi vald.

Lisainfo www.printpotato.pri.ee
MTÜ Potatoprint – printpotato@gmail.com
Katrin Soomets

Paides toimuval kreisilinnapäeval jätkub lustimist kogu perele

Kreisilinnapäeval 14 juulil kell 11 toimuvad Paide kultuurikeskuse esisel platsil Paide kauneima koera valimised. See on mitteametlik meelelahutuslik koertenäitus, kus võivad osaleda kõik segaverelised koerad ja tõukoerad, kes on marutaudi vastu vaktsineeritud.

Kreisilinnapäeval on kõik lapsed oodatud Paidesse Lembitu parki laste mänguväljakule mängima. Toimub palju põnevat. Kõigil, kel kodus oma lemmikloom, võtke ka tema kaasa – valime neist välja armsaima. Kreisilinnapäev toimub Paide Lembitu pargis 14. juulil kella 10-16. Sel päeval saavad laste käsutuses olema lisaks mänguväljaku atraktsioonidele ka batuudid. Osaleda saab taaskasutuskarnevali töötoas, kohtuda klouniga ja Kadriorust küll tulnud Miia-Milla-Manda muuseumiga, mängida murumänge, süüa jäätist ja pannkooke. Igaüks, kel ideid ja tahtmisi võib tulla lastemaailma oma tegevusega, mis lapsi võiks köita ja arendada. Lasteala kõrval on selleks päeval tehtud loomaaed, kuhu tuuakse loomi. Kindlasti on seal üks väike hobune, kellega lapsed saavad sõita, kits ja võib-olla veel loomi, kes aitavad muru pügada. Aga tooge kodust kaasa lustima ka oma lemmikloomad – tule ja näita oma koera, kassi, siga või krokodilli! Lemmiklooma tuues hoolitse ka tema ning teiste turvalisuse eest – vajadusel kasuta puuri, rihma või suukorvi ja loomale võta kaasa jooki-sööki.

Kreisilinnapäevale oodatakse vabas vormis kohvikuid korraldama ja omatehtud toitu-jooki pakkuma.

Kreisilinnapäeva korraldajad ootavad ka huvilisi, kes oma vabakohviku Paidesse Lembitu parki püsti seavad. Kuna Lembitu pargis kohvikut ei ole, siis teeme selle ise! Igaüks on oodatud pakkuma omatehtud kohvi, morssi, kooke, võileibu, vahvleid, pannkooke või mida iganes suupärast. Kas raha eest või niisama, täitsa oma asi. Kohvikus võib istuda laudade taga, lebada murul või tsillida võrkkiikedes. Võibolla saab isegi grillida. Lisaks on meil P.A.I.-kohvik. See on koht, kus saab süüa ja juua teenitud P.A.I.de eest. Nii saab toetada kõiki neid, kes on vabatahtlikena aidanud kaasa sel päeval peo korraldamisel või muul ajal kogukonna heaks vabatahtlikuna tööd teinud.

Vabakohviku korraldajal on oluline heade tavade järgimine: toit peab olema värske, valmistatud toidukõlbulikust toorainest, toidu pakkuja terve jne.

Vabakohviku püstipanekus või mistahes oma idee või tegevusega väljatulemiseks anna palun teada kas meiliaadressil kogukonnakeskus@weissenstein.ee või telefonil 53 56 46 23.

Maive Premet
Paide kogukonnakeskus

Fenno-Ugria ja Omnibussi suvereis viib Karjalasse

Looduse Omnibussi ja Fenno-Ugria Asutuse tänavune ühisretk viib Karjalasse – reisiseltskond külastab nii Venemaa kui ka Soome poolt ning jõuab isegi Solovetsi saartele.

30. juunist 9. juulini kestev reis keskendub Karjala kui ürgse looduse, igavikulise ajaloo, Kalevala ja kaunite laulude maa tundmaõppimisele.

Helsingi kaudu liigutakse Kuhmosse ja külastatakse Sommelo rahvamuusikafestivali. Sealt edasi minnakse üle piiri Viena-Karjalasse Kalevala runolauljate küladesse Uhtuasse ja Jyskyjärvisse.

Reisi kaugeimaks sihtmärgiks on Solovetsi saared. Külastatakse ka Karjala kaljujooniseid Belomorski lähistel ning Valge mere kanalit.

Taas kord vaatab Omnibussi seltskond üle Karjala rahvusküla Kinnermäki (Kinerma). Siis käiakse Sortavala vanade traditsioonidega laulupeol ning sõidetakse läbi Helsingi tagasi Tallinna. Soovijad saavad külastada ka Laadoga järves asuvat Valamo saart.

Looduse Omnibussi alustas reisijate eelregistreerimist juba kevadel, huvi reisi vastu oli väga suur. Fenno-Ugria poolt korraldavad reisi Viia-Kadi Raudalainen ja Jaak Prozes, viimane on ka reisi juht.

Juulis algab teavitusprojekt rahvusvahelisest sundrändest

Alates 1. juulist alustas Eesti Inimõiguste Keskus teavitusprojekti “Rahvusvahelise sundrände suhtes teadlikkuse tõstmine Eesti ühiskonnas” läbiviimist. Projekt kestab kuni 30. juunini 2013 ja seda kaasrahastab Euroopa Liitu Euroopa Pagulasfondi kaudu ja Eesti Vabariigi Siseministeerium.

Projekti vältel toimub palju erinevaid tegevusi – näiteks pühendatakse üks päev suvisest Tartu Armastusfilmide Festivalist tARTuFF migratsiooni teemadele, samuti on selleaastane PÖFFi inimõiguste eriprogramm samal teemal. Ajakirjanikele korraldatakse õppereis, kus nad saavad ülevaate lisaks Eestis sundrände valdkonnas toimuvast kui ka võrdlusmomendi teise riigiga. Ühtlasi korraldatakse ajakirjanikele kaks rahvusvahelist seminari, kus esinevad näiteks Belsat TV, aga ka ECRE esindaja.

Jaanuarist kuni juunini 2013. aastal toimub Postimehes igakuine online väitlus sundrände ja inimkaubanduse teemadel. Kevadel toimub ka suurem üleriigiline teavituskampaania.

Pagulaste ja varjupaigataotlejatega seotud loeng lisatakse nelja ülikooli õppekavva vabaainena, mille eest on võimalik teenida 6 EAP’d.

Täpsemad tegevused lisatakse projekti alguseks inimõiguste keskuse kodulehele.

Vabaühendused vajavad koostööd korruptsiooniennetuses

Ühing Korruptsioonivaba Eesti kohtus  vabaühenduste esindajatega, et arutada koostöövõimalusi kodanikuühiskonna rolli tugevdamiseks korruptsiooniennetuses.

27.06 aset leidnud kohtumise käigus  arutleti, kuidas saaks kodanikuühiskond senisest tõhusamalt ühiskondlikel arengutel silma peal hoida ja oma  seisukohti koordineeritumalt väljendada. Arutleti ka kodanikuhariduse teemadel ja käsitleti ühiskonna läbipaistvuse ning aususega seotud küsimusi üldisemalt. Näiteks leidsid osalejad, et probleemid püsivad jätkuvalt kohalikes omavalitsustes, kus tuleks senisest enam tähelepanu pöörata valimiskampaaniate läbiviimisele. Pikemalt peatuti ka kodanikuühiskonna enda eetiliste standardite tugevdamisel ning leiti, et kodanikuühiskonna eetikakoodeksi juurde oleks tarvis luua seletav-kommenteeriv täiendus, mis aitaks lahti mõtestada koodeksis sisalduvaid põhimõtteid. Loe edasi: Vabaühendused vajavad koostööd korruptsiooniennetuses

Maidla mõis avab veinikeldri

Maidla mõis avab juuli viimasel nädalal toimuval vallapäeval mõisa kõrval asuvas kunagises jääkeldris infokeskuse, mille huvitavamad eksponaadid on muinasmõõga koopia ja raua saamise lugu, ning teenijate majas veinikeldri, kus tutvustatakse Euroopa veinikultuuri ja saab maitsta eri maade veine. Loe edasi: Maidla mõis avab veinikeldri