Rubriik: Eesti

Fotokonkurss “Linnas on ilu ja linnas on elu”

Saue Linnavalitsus kuulutab välja fotokonkursside sarja „Linnas on ilu ja linnas on elu“, et püüda pildile see saladuslik ja imeline, lõbus ja lustlik või väärikas ja väljapeetud miski, mis on täis elu ja mis annab põhjuse Saue linna kohta rõõmsalt hüüda või hardunult õhata „Kui ilus!“.

Ilu ja elu pildile püüdmine on omaette kunst. Näita, et oled meister, haara fotoaparaat ja jäädvusta Saue linnast just neid erilisi sündmusi, nähtusi, juhtumeid, hetki, esemeid, objekte, inimesi või emotsioone, mis tähendavad sinu jaoks ilu või näivad imeliselt elavad. Fotokonkursile esitatud fotode puhul hinnatakse nende väljendusrikkust ja emotsionaalsust, leidlikku ideed, iseloomulikkust Saue linnale, kunstilist ja tehnilist taset ning headest pildistamise tavadest kinnipidamist.

Parimad fotod selgitab välja žürii ja need leiavad auväärse koha Saue linna 20. juubeli raamatus, mis ilmub suvel 2013. Fotokonkursile järgneb kevadel ja suvel 2013 näitus konkursile esitatud fotodest linna erinevates asutustes.

Konkursi tähtajad:
„Linnas on ilu ja linnas on elu – suvi“, 22. september 2012
„Linnas on ilu ja linnas on elu – sügis“, 21. detsember 2012
„Linnas on ilu ja linnas on elu – talv“, 20. märts 2013
„Linnas on ilu ja linnas on elu – kevad“, 1. mai 2013

Täpsemalt saab konkursi tingimustega tutvuda Saue linna kodulehel

Rakvere Teater sõidab lavastusega „Tuulte pöörises“ Ameerikasse

Sel pühapäeval mängib Rakvere Teatri trupp Chicago Eesti Majas Andres Noormetsa poolt lavastatud Kitzbergi „Tuulte pöörises”. Edasi siirdutakse Ohio Northern University lavale, siis Torontosse ja Washingtoni ning lõpuks sõidetakse esinema New Yorki.

„Tuulte pöörises“ on pälvinud hooaja 2010/2011 parima lavastuse publikupreemia, lisaks mängiti seda septembris 2011 Tartus, Eesti Teatri Festivali Draama 2011 põhiprogrammis „allkirjaga teater“. Just Draama festivalil sattuski etendust nägema ka eesti juurtega ameeriklane Nils Riess, kes juhatab Ohio Northern University etenduskunsti osakonda. Tema kutsele tulla Ohiosse mängima, lisandus veel mängukohti ning praeguste plaanide kohaselt kestab „Tuulte pöörises“ trupi ringreis Ameerika Ühendriikides ja Kanadas 16.-29. septembrini.

Ringreisi korralduse taga seisab näitleja ametile lisaks rahvusvahelisi suhteid korraldav Erni Kask, kelle sõnul on väljapoole oma igapäevast tegevuspiirkonda pääsemine loomeinimesele väga oluline, mille tõttu ta ka välissuhete arendamise ettepaneku teatri juhtkonnani viis. Järgmine kord mängitakse „Tuulte pöörises“ etendust kodulaval 25.oktoobril. Andres Noormetsa (Endla Teater) ümberkirjutuses, lavastuses ja lavakujunduses ning Kristi Leppiku kostüümides tegutsevad Anneli Rahkema, Tiina Mälberg, Peeter Rästas, Erni Kask ja Toomas Suuman.

Algab metsloomade marutaudivaktsiini külvamine piirialadel

Marutaudivaktsiini pala

Esmaspäeval, 17. septembril alustab Veterinaar- ja Toiduamet sügisest rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist Läti ja Vene piiriga külgnevatel aladel. Eelmisest aastast alates ei külvata vaktsiini kogu riigis, vaid vaktsineeritakse 20-40 kilomeetri ulatuses Läti piirist, 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Ida-Virumaast, jätkatakse Eesti-Vene maismaapiiril Kagu- ja Lõuna-Eestis ning seejärel liigutakse edasi pikki Eesti-Läti piiri suunaga idast läände kuni Pärnu laheni.

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil. Külvamist ei teostata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, et tagada piisav nähtavus.

Loe edasi: Algab metsloomade marutaudivaktsiini külvamine piirialadel

Valmis uudiskirja “Käpa all” sügisnumber

Varjupaikade MTÜ annab teada, et uudiskirja “Käpa all” sügisnumber sai valmis. Teemadeks nagu ikka loomad ja toredad inimesed. Pika intervjuu tegi peatoimetaja Anu Pärnu varjupaiga usina vabatahtliku Hanna-Maiga, kes ütleb, et ta on tänu varjupaigas vabatahtlikuks olemisele parem ja õnnelikum inimene.

Varjupaigas vabatahtlikuks hakkamise kohta saad lisaks uudiskirjale rohkem lugeda meie uue kujundusega kodulehelt:
http://www.varjupaik.ee/#!tule-vabatahtlikuks/cpeq. Uudiskirja leiad siit: http://issuu.com/triinupriks/docs/kapa_all_2012_3_issuu

Meie varjupaikades ootab pidevalt uut kodu ligi 200 koera ja üle 400 kassi. Nad kõik vajavad toitu, arstiabi ja peavarju. Aita meil aidata! Anneta endale sobiv summa Varjupaikade MTÜ kontole SEB pangas 10220068203017. Kui soovid aidata konkreetset varjupaika, lisa selgitusse märksõna: Pärnu, Viljandi, Virumaa, Valga või Võru.

Aita meil aidata loomi, anneta Varjupaikade MTÜ kontole SEB pangas 10220068203017 või Swedbanki annetuskeskkonna kaudu.
Hakka veebiperemeheks! http://veebiperemees.varjupaik.ee

Allikas: Triinu Priks, Varjupaikade MTÜ

Jänedal toimub erametsanduse aastakonverents

Reedel, 14. septembril toimub Jänedal Maamajanduse Infokeskuses erametsanduse aastakonverents „Puit energiaks!“, kus analüüsitakse puiduenergia kasutamise tulevikku.

Konverents analüüsib, kuivõrd tasuv on puitu energia tootmiseks kasutada, millist kasu saab energiapuidust kohalik kogukond ning millised on erametsaomaniku võimalused puidust energia tootmisel. Saame teada, kas meie metsaressursid on selleks piisavad ja millised toetused aitaksid kaasa puidu paremale kasutamisele. Lisaks ettekannetele Eesti arengutest toovad külalisesinejad värsket infot Euroopa uusimatest praktikatest.

Konverentsi korraldavad Erametsakeskus ja Eesti Erametsaliit koostöös Maamajanduse Infokeskusega ning läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

12. ja 13. septembril toimusid Jänedal ka kahe rahvusvahelise metsanduse töögrupi seminarid.

INTERREG IVA projekt „Wood Energy & Cleantech“ (täpsem info: www.eramets.ee/woodenergy) on Läänemere regiooni koostööd edendav (INTERREG IVA) projekt, mille eesmärk on edendada puidu ja puiduenergia kasutamist ning anda sisendeid ja planeerida reaalseid investeeringuid energiasektori valdkonnas.

WETNet töögrupp (Wood Energy Training Network) (www.eramets.ee/wetnet-woodenergy-training-network) on Leonardo uuendussiirdeprojekt. Rahvusvahelise töögrupi ülesanne on tuleva aasta septembriks töötada välja ühtne üleeuroopaline puiduenergia koolitusprogramm.

Lisainfo: Indrek Jakobson, Erametsakeskuse projektijuht, mob 52 44 844, e-post indrek.jakobson@eramets.ee

Pühapäeval selgub aasta parim mahetootja ja -toode

Mahetoid kogub populaarsust. Foto: EMSA
Tänavu valiti kolmandat korda Eesti parim mahetootja ja parim mahetoode. Võitjad kuulutatakse välja pühapäeval, 16. septembril kell 15.00 Eesti Vabaõhumuuseumis Rocca al Mares Eesti leiva päeval, mille alateema on „Leiba ja tsirkust“.

Parima mahetoote konkursil kandideerisid töödeldud mahetooted, iga töötleja sai esitada kuni kolm toodet. 14 talu ja töötlemisettevõtet esitasid konkursile kokku 30 toodet.

Parima toote väljaselgitamist juhtis Dimitri Demjanov Eesti Kulinaaria Instituudist, kes kinnitas: „Hindajad oli ühel meelel, et 2012 konkursil esitletud tooted olid võrreldes eelmiste aastatega enim läbimõeldud nii terviklahenduste – sisu ja pakend – osas kui ka peamise omaduse – maitse – esiletõstmise poolest. Arenguruumi on aga tarbimisväärtuse tõstmisel ja sihtgrupi leidmisel. Eesti mahetooted on positiivse trendiga ja turule tuleb aina rohkem nii uusi tegijaid kui ka tooteid.”

Parima mahetootja konkursile esitasid maheorganisatsioonid üheksa kandidaati. „Nagu varasematel aastatelgi, polnud parimate väljavalimine kerge ülesanne. Ettevõtted olid küllaltki erinevad nii suuruse kui ka tegevusvaldkonna poolest,“ sõnas Airi Vetemaa Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest. „Eriti rõõmustab see, et enamik kandidaatidest olid noored ettevõtjad, kellel on olemas visioon ja tahe oma ettevõtteid arendada. See annab lootust, et maaelul ja mahetootmisel on tulevikku,“ tõdes Airi Vetemaa.

Vabaõhumuuseumisse tulekuks tasub mahetoidu huvilistel varuda terve päev. Leivapäeva ürituste seas on mahetoidul tähtis roll. Näiteks peetakse Sassi-Jaani talu õuel mahetoodete laata, kus saab maitsta Eestimaist mahetoitu ja seda otse tootjatelt osta. Lastele mõeldud mahetoidu töötubades valmistatakse maitsvaid mahesnäkke. Ka külastajad saavad konkursil osalenud mahetoodetest valida oma lemmiku, hindamine toimub Sassi-Jaani talu õuel kell 12.00-13.00. Loe edasi: Pühapäeval selgub aasta parim mahetootja ja -toode

Tulekul säästva arengu foorum

Kolmapäeval, 3. oktoobril 2012 algusega kell 9.30 toimub Tallinnas Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses säästva arengu foorum, mis kannab nime „Rohelise majanduse eeldused ja võimalused Eestis“.

Järjest enam räägitakse kogu maailmas rohelisest majandusest kui valitsevast tuleviku majandusest – see on vähese CO2-heitega ja loodusvarade kokkuhoid liku kasutusega sotsiaalselt vastutustundlik majandus. Globaalsed kriisid ja muutused tingivad selle, et majanduse areng saab toimuda ainult siis, kui loodusvarad ja keskkonnateenused, millel põhineb ühiskonna heaolu, on jätkuvalt tagatud nii praegustele kui tulevastele põlvkondadele.

2012. aasta juunis toimus ülemaailmne ÜRO säästva arengu konverents Rio+20, mille üks põhiteema oli roheline majandus. Vastu võeti ühisdeklaratsioon tulevikust, mida me tahame saavutada (The Future We Want). Eesti delegatsiooni juhina rõhutas välisminister Urmas Paet, et jätkusuutlikule arengule ei ole alternatiivi. Tarbijate ja tootjate teadlikkust on vaja suurendada ning energiamajanduses, tööstuses, põllumajanduses ja transpordis peame enam kasutama keskkonnahoidlikke tehnoloogiaid. Samuti viitas ta, et Eestis rakendatud uuenduslikud e-lahendused aitavad arengut tõhustada nii kodus kui mujal maailmas.

Mida arvavad Eesti ettevõtjad, mis on roheline majandus ja kuidas seda saavutada oma ettevõttes, organisatsioonis ning riigis tervikuna? Kas me jagame ühist eesmärki? Kas meie vahendid selle saavutamiseks on piisavad, mida on vaja teha senisest erinevalt?

Säästva Eesti Instituut koos Riigikantselei juures tegutseva säästva arengu komisjoniga korraldab nende küsimuste üle arutamiseks säästva arengu foorumi, mis toimub juba kuuendat korda. Seekordse foorumi peamiseks sihtrühmaks on ettevõtjad ja majanduspoliitika kujundajad Eestis. Loe edasi: Tulekul säästva arengu foorum

Läänemaal tunnustati Lea ja Urmas Lai perekonda

Läänemaa kogukonna pärl – Lea ja Urmas Lai pere. Foto: Kodukant
Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Läänemaal esile tõstetud Lea ja Urmas Lai perekonda Risti vallast.

Lea ja Urmas Lai perekond pälvis tunnustuse tänu aktiivsele külaelu edendamisele ja oskuslikule kogukonna kaasamisele. Lea ja Urmas koos kahe tütrega on andnud külale ühise hingamise. Pereema Lea on olnud Piirsalu külavanem juba aastaid ning tänu tema initsiatiivile ja tohutule tööpanusele on Piirsalu küla arenenud. Ühiselt on kirjutatud mitmeid projekte, mis on aidanud remontida rahvamaja, korrastada parki ning sisustada laste vaba aega.

Perekond Lai on alati löönud kõikides üritustes kaasa ja näidanud eeskuju ning osanud kaasata ühistegevustesse teisi külaelanikke. Abikaasa Urmas on alatise külatalgutel osalejana hea transpordi küsimuste lahendaja ning asendamatu “saemees” pargi korrastamisel. Lapsed Liina ja Maarja on küla tegemistes ja talgutel samuti aktiivselt kaasa löönud ning innustanud oma eeskujuga teisi külanoori. Pereema Lea on nimetatud 2010. aastal Läänemaa Sädeinimeseks ning pälvis külaelu edendajana tänavu Risti valla vapimärgi.

Allikas: Külaliikumine Kodukant

Iff, Ott ja Noorkuu plaanivad ühiseid jõulukontserte

Iff, Ott ja Noorkuu. Foto: Eesti Muusikaagentuur
Ivo Linna, Ott Lepland ja Noorkuu astuvad kuulajate ette 13.-16. detsembrini üle Eesti. Ainulaadsed kontserdid toimuvad Jõhvis, Pärnus, Tallinnas ja Tartus. Laval esmakordselt kõik koos kohtuvad artistid pakuvad kindlasti suurepärast ja meeleolukat jõulumuusikat ning toovad kuulajateni ka isiklikud lemmikud.

“Minu arvates on Noorkuu mehed ühed vahvamad tegijad meie maastikul ning ma olen täitsa kindel, et meil koostöö nii Noorkuuga kui Otiga väga hästi õnnestub, seda enam, et me polegi nö. ühiselt koos laval olnud”, ütleb Ivo Linna.

“Ivo Linna on üks minu eeskujudest ning mul on suur au ja rõõm kohtuda temaga jõuluturneel”, ütleb Ott Lepland.

“Teeme maksimumi nii solistide saatmisel kui iseseisvalt ning meile on suur väljakutse esineda koos Ivo ja Otiga korraga ühisel laval”, räägib Martti Meumers Noorkuust.

Suurema osa kontserdi repertuaarist moodustab jõulumuusika, kuid kindlasti leiavad koha kavas ka solistide erisoovid.

Ivo Linna seostub paljudele inimestele eelkõige ansambli “Rock Hotel” solistina ja laulva revolutsiooni aegadest selliste lugudega nagu “Eestlane olen ja eestlaseks jään” või “Sind surmani” kui alati ja läbinisti Eesti Mehena. Kindlasti on Ivo üks meie muusikamaastiku lemmikuid, kes on lisaks kõigele muule kaasa löönud ka telesaates “Tarkade klubis” või tegelenud lastele viktoriinivõistluste korraldamisega. Loe edasi: Iff, Ott ja Noorkuu plaanivad ühiseid jõulukontserte

Harjumaal tunnustati Lea ja Heikki Ylöneni perekonda

Harjumaa kogukonna pärl 2012 on Lea ja Heikki Ylöneni pere. Foto: Kodukant
Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Harjumaal esile tõstetud Lea ja Heikki Ylöneni perekonda Nissi vallast.

Perekond Ylönen – Lea, Heikki ja tütar Sanna – pälvis tunnustuse tänu sellele, et nad on läbi erinevate ettevõtmiste andnud olulise panuse kohaliku elu hoogustamisele, kogukonnatunde suurendamisele ja peresuhete väärtustamisele. Tänu Lea ja Heikki eestvedamisele sai renoveeritud 19. sajandi keskpaigast pärit Nissi leerimaja, mis parandas Riisipere aleviku ilmet ning on ühtlasi üks kaunimaid kogudusemaju Eestis. Õdusas ja külalislahkes kogudusemajas saavad lisaks koguduse tegemistele sooja vastuvõtu osaliseks kõik soovijad.

Läbi EELK Nissi Maarja koguduse on perekond Ylönen olnud heaks koostööpartneriks Nissi Valla Noortekeskusele, MTÜ Lehetu Külaseltsile, MTÜ Nissi Perekeskusele ja Nissi vallavalitsusele. Koos on korraldatud lastele alevilaager, panustatud kohalike noorte töökasvatusse ja puhta elukeskkonna loomisse, olles iga-aastane partner Nissi valla õpilasmalevale. Lea ja Heikki märkavad abivajajaid ning peavad oluliseks, et kõik vallaelanikud tunneksid ennast täisväärtuslike kogukonna- ja ühiskonnaliikmetena. 2010. aastast on kogudus koostöös Nissi vallavalitsusega kutsunud jõulude eel leerimajja kõiki vallaelanikke, et üheskoos meeldivalt aega veeta ja jõulusuppi süüa.

Juba mitu aastat on Lea ja Heikki pööranud tähelepanu ka paljulapselistele peredele Lehetu külas, tuues Lehetu külakeskusesse toiduabi. Samuti on nad kaasa löönud erinevates vanemlust toetavates projektides ning võimaldanud kasutada hubast kogudusemaja mitmesuguste sündmuste läbiviimiseks. Äramärkimist väärib ka Nissi Perekeskusega koos korraldatud paarisuhte koolitus, mis oli mõeldud harmoonilisema pereelu tagamiseks Nissi vallas elavatele peredele.

Allikas: Külaliikumine Kodukant

Ullo Toomi nimelise stipendiumi laureaat on
Helle-Mare Kõmmus

Tänavuse Ullo Toomi nimelise stipendiumi saab tantsupidude tunnustatud üldjuht Helle-Mare Kõmmus (fotol) Hiiumaalt. Stipendium antakse pidulikult üle tantsutaat Ullo Toomi 110. sünniaastapäeval 14. septembril kell 15 Tallinna raekojas.
Ullo Toomi halduskogu leidis, et Helle-Mare Kõmmus on üld- ja noorte tantsupidude üldjuhina ning oma aastatepikkuse tööga Hiiumaal väärtustanud ja edasi arendanud Ullo Toomi põhimõtteid ning olnud rahvatantsu traditsioonide silmapaistev hoidja ja edasikandja.
2009. aasta tantsupeo kunstilise juhi Ülo Luhti sõnul on Helle-Mare oma ema töö jätkajana olnud tantsuga seotud terve elu.
“Ta on mõtlik ja analüüsiv tantsuõpetaja ja ta oli hindamatu liige 2009. aasta tantsupeo lavastusmeeskonnas, mõtles suurelt ja töötas pühendunult. Helle-Maret tahaks iseloomustada tema enda sõnadega: naine on nagu meri – elu andja ja kandja,” ütles Luht.
Stipendiumi pidulik üleandmine Tallinna Raekojas Ullo Toomi 110. sünniaastapäeval on tantsutaadi juubeliaasta üheks tippsündmuseks.
Helle-Mare Kõmmus on lõpetanud Tallinna pedagoogilise instituudi kultuurharidustöö erialal ning õppinud tantsu Mait Agu juures. Aastast 1997 töötab ta Hiiumaal rahvakultuurispetsialistina, suunates nii kogu maakonna kultuurielu ning juhendades samal ajal ise ka mitmeid sealseid kollektiive. Helle-Mare Kõmmus on osalenud noorte- ja üldtantsupidude lavastusgrupis seitsmel korral, olles 1994. ja 1999. aastal peo üldjuht-lavastaja. 2014. aasta XIX tantsupeol on ta B1 rühmade üldjuht.
1999. aastal pälvis ta Kristjan Toropi tantsupeostipendiumi parima tantsulavastuse eest XVI üldtantsupeol. Tänavu veebruaris omistati Helle-Mare Kõmmusele teenete eest rahvakultuuri edendamisel Valgetähe V klassi teenetemärk.
1987. aastal loodud Ullo Toomi fondi eesmärk on jäädvustada mälestust Tantsutaadist ning väärtustada rahvatantsualast tegevust. Fondi rahast antakse välja Ullo Toomi nimelist tantsustipendiumi eesti rahvatantsul ja autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. Toomi stipendiumi saajate seas on olnud Henn Tiivel, Mait Agu, Ilma Adamson, Ilmar Moss, Helju Mikkel ja teised armastatud rahvatantsujuhid. Stipendiumi kätteandmist korraldavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.

Paneme rohelistele toodetele märgid külge!

Eesti Roheline Liikumine kutsub vabatahtlikuna osalema „Rohelise toote“ kampaanias. Selleks tuleb minna poodi, leida rohelised tooted ja märgistada need nii, et ostjad oskaks teha õigeid valikuid.

Tänavu oktoobris toimuv mahe- ja ökotoodetele tähelepanu juhtiv kampaania „Roheline toode“ ootab tegutsema vabatahtlikke üle Eesti. Ettevõtmise eesmärk on muuta jaekettides müüdavad loodussäästlikud tooted tarbijale nähtavaks poeriiulitele kinnitatava „Rohelise toote“ märgise abil. Nii lihtsustame tarbijatel tervislike ja loodussäästlike valikute tegemist.

Sinu abi vajame ennekõike Sulle sobivates kauplustes mahe- ja ökotoodete märgistamisel. Märgistamine toimub septembrikuus. Kampaania jooksul tuleb eelnevalt valitud kauplusi külastades teha kord nädalas ringkäik, märgistused üle vaadata ning vajadusel tooted korrektselt märgistada. Soovi korral saad sõbra kaasa võtta, sest seltsis on lõbusam ja silm teravam.

Vabatahtlikele pakume temaatilisi koolitusi ja juhendamist, korraldame ka ühisüritusi.

Kui soovid „Rohelise toote“ kampaanias kaasa lüüa, registreeru sellel lehel. Palun vali ka, millises poes soovid kaupu märgistada ja millistes tegevustes kaasa lüüa.

Kaupluste nimekiri täieneb jooksvalt, seega soovitame registreeruda ka juhul, kui Su kodupoodi hetkel nimekirjas pole. Ka muude tegevuste loetelu
leiad registreerimisvormist. Vali üks või lausa mitu meelepärast tegevust.

Põllumajandusministeerium soovib maareformi seaduse muutmist

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tegi keskkonnaministrile ettepaneku seadustada kasutusvalduse üleandmine järeltulevatele põlvedele, et tagada peretalude säilimine. 

„Me näeme praegu, et üha enam noori on valmis oma vanemate põllumajandustootmise üle võtma ja tegevust jätkama. Põlvkondade vahetudes on oluline, et peretalude järjepidevus säiliks,“ ütlespõllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Täna ei võimalda maareformi seadus kasutusvalduses maad teisele isikule edasi anda, sh kui tootja soovib oma ettevõtte koos kasutusvalduse lepinguga anda edasi oma järeltulijale. „Meie poole on pöördunud mitmed põllumajandustootjad, kes tahaksid oma tootmise lastele üle anda, kuid ei saa seda praeguse seaduse järgi teha. Põlvkondade vahetust soodustades saame kaasa aidata nii peretalude kui põllumajandusliku tegevuse säilimisele,“ selgitas Seeder.

Maareformi seaduse muutmine annab põllumajandustootmisega tegelevatele füüsilisest isikust ettevõtjatele võimaluse anda kasutusvaldusega maa üleabikaasale või lapsele, kes jätkab põllumajandusliku ettevõtlusega.

Käesoleva aasta 31. juuli seisuga on Eestis kasutusvalduses maad ligi 69 000 hektarit.

Kas sead teevad seatempe?

Kristel Vilbaste

Mul on metssigade suhtes kahetised tunded. Kui ma oma tänavust kartulisaaki vaatan, siis tahaksin röögatada: „Oi sigudikud!“ Aga metsanotsudes on ühtteist ka head.

Minu esimesed mälestused metssigadest on maasikamaitselised – ajast, kui olin ise veel põlvepikkune ja käisin venna järel plekktopsike käes pikki kanaali – nii nimetati Pärnumaal saviseid kraave – metsmaasikaid otsimas. Kanaal, mis kevadel vett täis oli, kuivas suveks sootuks, vaid mõne koha peal oli vihmajärgseid loigukesi – neid poriauke armastasid metssead ja kanaalipõhi oli porilompi suunduva seapere jälgi tihedalt täis. Kanaalikaldad olid täis aga küpseid maasikaid, mida me kambakesi ikka korjamas käisime, et siis topsitäis marju suhkruga vahule hõõruda ning vanaema käest sinna peale kaevukülma piima küsida.

Mingi hetk lasi keegi aga lahti jutu, et põrsastega seapere on hirmus ohtlik ja emis kipub üllatajat ründama. Ilmselt oli selles tõetera sees ja nii me siis iga kurvi taha hoolega piilusime, et vajadusel enne metssiga putket teha. Tuleb küll tunnistada, et ühtegi metssiga me oma maasikalkäikudel ei kohanud. Alles hiljem mõistsin, et metssiga on oma tegemistes rohkem hämarikuloom ja tema päeval kohtamine on tõesti suur juhus.

Ja ka hämarikus on siga näha ja kuulda pea võimatu. See teadmine juhtus mõned aastad hiljem, kui ma koolieelikuna võisin minna seavalvesse. Kartulipõllu veerde, väikäimla katusele. Loe edasi: Kas sead teevad seatempe?

Lapsed saavad koguda loodusteadmisi

Alates tänasest algavad 83 lasteaia- ja koolilastele mõeldud tasuta RMK loodusõppeprogrammi, mis pakuvad oktoobri lõpuni võimalust koguda uusi ja värskendada olemasolevaid loodusteadmisi.

Erineva raskusastmega programme pakuvad kokku 18 looduskeskust üle Eesti. RMK loodushariduse peaspetsialisti Helen Luksi sõnul keskenduvad programmid peamiselt praktiliste teadmiste omandamisele. “Sügis on metsas teatavasti koriluse tippaeg – selgi aastal on rohkelt pohli, seeni ja jõhvikad veel valmimas. Metsahüveks võivad olla aga ka teadmised, mille uueks õppeaastaks koos tarkusepurki talletame ning koolis või muul vajalikul hetkel kaane alt välja võtame,” selgitas Helen Luks õppeprogrammide sisu.

Sügisprogrammid viivad noored huvilised metsast rannikuni. Programmide raames minnakse seenele-marjule, et uurida, mida tasub suhu pista ja mida mitte, vaadeldakse mere ääres rändlinde, uuritakse miks peetakse jahti ja kuidas edenevad metsas sügistööd. Noortele soovitakse selgitada, et inimene ja keskkond on üksteisele vajalikud ja kasulikud. “Samuti anname ülevaade sellest, kuidas metsade jätkusuutlik majandamine tagab nende taastumisvõime ja puiduressursside olemasolu,” rääkis Luks ning lisas, et käesoleva aasta alguses alanud metsamajandamist selgitav pilootprogramm, millest võttis kevadel osa 10. klasside 676 õpilast üle Eesti, ootab samu noori ka sügisesele jätkuprogrammile. Loe edasi: Lapsed saavad koguda loodusteadmisi

Lõpule jõuab kogukonna pärlite tunnustamine

Täna jõuab lõpule konkursil „Kogukonna pärl“ esile tõstetud perede tunnustamine.

Eesti Külaliikumine Kodukant jätkab täna, 10. septembril koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames esile tõstetud perede tunnustamist. Konkursile esitati üle Eesti kokku 125 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Viimasena antakse täna tunnustus üle Harjumaa ja Läänemaa peredele.

Harjumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Lea ja Heikki Ylöneni perekond Nissi vallast. Tunnustamine toimub täna kl 12.00 Harjumaal Nissi vallas Nissi Maarja koguduse majas.

Läänemaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Lea ja Urmas Lai perekond Risti vallast. Tunnustamine toimub täna kl 14.00 Läänemaal Risti vallas Piirsalu külas. Kogunetakse Piirsalu pargi väravas, edasi suundutakse Liiva talumuuseumi ja Piirsalu rahvamajja.

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et konkursi „Kogukonna pärl“ eesmärk on esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaate esitati palju ja tunnustamist väärivad kõik, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut. Loe edasi: Lõpule jõuab kogukonna pärlite tunnustamine

Õpilased saavad oma unistuste koolisööklaid luua

Tervise Arengu Instituut kutsub kõiki kooliõpilasi osalema loovtööde konkursil „Koolisöökla minu unistustes”, kus saab läbi joonistuse või video edasi anda oma nägemuse, milline peaks olema üks meeldiv ja hubane koolisöökla.

Loovtööde konkurssi erinevatel koolitoidu ja koolisööklaga seotud teemadel korraldab instituut tänavu kuuendat korda. Eelmisel aastal said õpilased fantaseerida teemal „Kui ma oleksin koolikokk” ning siis laekus kokku 528 tööd. „Konkursi eesmärk ongi võimaldada noortele kaasa mõelda tervisliku koolilõuna teemadel,” lausus Tervise Arengu Instituudi projektijuht Reelika Viitamees. „Nii väärtustavad nad ka enam koolikokkade igapäevast tööd ning samas saavad toitlustajad õpilaste tööde varal muuta koolitoitu mitmekesisemaks, uudsemaks ning sööklaid meeldivamaks paigaks.”

Konkursil võivad osaleda kõik kooliõpilased 1.-12. klassini. Algklasside õpilased saavad konkursil osaleda tasapinnalise töö ehk (arvuti)joonistuse, maali või kollaažiga, põhikooliõpilased kas tasapinnalise töö või videoga ning gümnaasiumiõpilased videoga. Tasapinnaline töö tuleb valmistada individuaalselt, videod kas grupi või klassi ühisloominguna.  Loe edasi: Õpilased saavad oma unistuste koolisööklaid luua

2011. aasta ID-kaardid tuleb välja vahetada

Infoturbespetsialistid avastasid ID-kaartidest turvariski ja väljavahetamisele läheb 120 000 kaarti.

Riigi infosüsteemide arenduskeskuse (RIA) peadirektori asetäitja Kalle Arula sõnul avastati potentsiaalne turvarisk rutiinse kontrolli käigus.

Arula kinnitas, et inimesed võivad rahulikud olla, sest kaart ei ole praegu väärkasutatav ega lahti muugitav. „See on vaid matemaatiliselt välja arvutatud võimalus,” kinnitas Arula. See on tema sõnul võrreldav turvauksega, millel on mitu lukku ja üks neist on vigane. Seega – viga on, aga otsest ohtu praegu pole. Loe edasi: 2011. aasta ID-kaardid tuleb välja vahetada

Uus arhitektuur Lahemaa vanades külades

Keskkonnaamet, Eesti Arhitektide Liit ja Viinistu kunstimuuseum korraldavad 11. septembril algusega kell 13 Viinistu kunstimuuseumi kabelis mõttekoja “Uus arhitektuur Lahemaa vanades külades“. Päeva modereerib arhitekt Ülar Mark.

Mõttekojas räägitakse uusarhitektuuri sobitumisest külakeskkonda, reeglitest ja loomest, käimasoleva arhitektuurse visioonikonkursi „21. sajandi kodu Lahemaal“ eesmärkidest ning Lahemaa külade inventuuride valguses tehtud ettepanekutest uushoonestuse tingimustele.

Mõtteid vahetavad tuntud arhitektid ja arhitektuuriloolased nagu näiteks Jaan Tiidemann, Lilian Hansar, Emil Urbel, Jaak Huimerind ja paljud teised. Päeva lõpetab jalutuskäik Viinistu külas.

Seminar on kõigile tasuta.

Maaülikoolis alustas tegevust pereülikool

Maaülikoolis alustab tegevust pereülikool


Laupäeval, 8. septembril alustas Eesti Maaülikoolis tegevust pereülikool, kuhu on oodatud õppima lapsed koos vanemate ja vanavanematega.

Septembrist kuni juunini toimuvad iga kuu teisel laupäeval pereülikooli õppepäevad. „Samal ajal, kui täiskasvanutele toimuvad loengud, on lastel võimalus meisterdada, nuputada, mängida ja osaleda sarnasel teemal töötubades,“ rääkis Eesti Maaülikooli avatud ülikooli juhataja Riin Kikkas.

Iga kord räägitakse uuel teemal – toimub tervisliku toidu päev, energiapäev, lemmikloomapäev, mürapäev, rahapäev, metsapäev, kala- ja järvepäev. „Maaülikoolis uuritakse väga põnevaid teemasid ning pereülikoolis räägitakse sellest, mis mõjutab meie igapäevast eluolu, millele me muidu võib-olla ei oskagi tähelepanu pöörata. Lisaks antakse praktilisi nõuandeid, kuidas igapäevast käitumist säästlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks muuta.“

Loenguid peavad Eesti Maaülikooli teadlased ja õppejõud ning lastega tegelevad sama eriala üliõpilased. Õppetöö toimub maaülikooli õppehoonetes, aga ka Järvseljal metsas, Rõhu katsejaamas ja Võrtsjärve ääres.

Pereülikooli toimumist toetavad Eesti Maaülikool, Hasartmaksumängu Nõukogu ja Tartu Linnavalitsus.

Rammumees tõusis maailma eliidi hulka

Gibraltaril toimunud rammumeeste meistrite liiga etapil teise koha saanud Valgamaa rammumees Lauri Nämi läheb kahe nädala pärast oma esimesele MM-le.

Gibraltaril oma seni parimat tulemust liigas näidanud Nämi sõnas, et juba siis, kui ta USAs Los Angeleses maailmameistrivõistlustel finaali jõuaks, oleks see suur saavutus, sest kohal on maailma tipud. Loe edasi: Rammumees tõusis maailma eliidi hulka

Eesti ööjooks alustab kolmandat hooaega

Eesti ööjooksu peakorraldaja Marko Tormi sõnul algab registreerimine III ööjooksule, mis toimub järgmise aasta 7. juunil, tänavu 1. novembril.

 “Poolteist kuud tegutsemist on nüüdseks võimaldanud 2013. aastal ees ootavat ka ürituse veebilehele sisestada. Veebilehelt www.eestimaraton.ee on võimalik leida enamiku kolmanda Eesti ööjooksu infost. Lisaks värske info Aqva Spaa “Terve Rakvere liigub” liikumissarja kohta, millega alustatakse 17. septembril,” rääkis Torm. Loe edasi: Eesti ööjooks alustab kolmandat hooaega

Põltsamaal pekstakse järgmisel nädalal reht

Juba mitmel aastal on kaks veteranist masinameest esitlenud Põltsamaal huvilistele vanaaegseid rehepeksumasinaid  tööprotsessi käigus. Rehepeksupäev saab teoks ka järgmisel kolmapäeval Põltsamaa Ametikooli juures. Põltsamaa mehe Valdeko Kippuse sõnul on tal rehepeksupäeva korraldamiseks saavutatud kokkulepe Põltsamaa Ametikooli direktori Viive Kibenaga. Muutuvad  ju endisaegsed masinad üha haruldasemaiks ja see põlvkondki, kes nendega töötada oskab ja neid oma noorusajast mäletab, hakkab tasapisi kaduma. Seetõttu on Kippuse kinnitusel äärmiselt oluline, et ka noored näeksid ja saaksid praktiliselt järele proovida, kuidas selliste masinatega reht peksti. Loe edasi: Põltsamaal pekstakse järgmisel nädalal reht

Kuidas talitseda kriiside mõju toidu hinnale?

Suvekuudel üha aktiivsemalt tõstatunud küsimus toiduainete hinnatõusu kohta on igati aktuaalne küsimus. Erinevate asjaolude kokkulangemise tõttu on maailm tõepoolest sisenemas kõikuvate toiduhindade ajastusse. Olukorraga paremaks toimetulekuks saab aga igaüks midagi ära teha, andes oma panuse kodumaise toidutootmise järjepidevusse.

Alustagem sellest, et toiduta ei saa, toit on eksistentsi küsimus. Ajalooliselt on toit olnud seotud ka julgeolekuga, mistõttu on kohalikku toidutootmist, just nagu riigikaitsetki, läbi aastasadade püütud ühel või teisel moel toetada ja edendada. Nii oli näiteks Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika loomisel 50 aasta eest peamine eesmärk kindlustada end nälja vastu ning tagada põllumajandussektorile stabiilsus.

See eesmärk on püsivalt olnud täidetud juba 1980. aastate lõpust, mil toiduga kindlustatus oli ELis muutunud sedavõrd enesestmõistetavaks, et toetamise vajalikkus kahtluse alla seati. Tollastest ideedest tulenevalt reformiti EL laienemise eel põllumajanduspoliitikat mõnevõrra turusõbralikumaks ning jõuti hektaripõhiste otsetoetuste ja maaelu arenguni.
Loe edasi: Kuidas talitseda kriiside mõju toidu hinnale?

Eesti esindajana ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsioonis asus tööle Siim Tiidemann

Reedel, 7. septembril toimub Roomas eesistujariigi Eesti eestvedamisel ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) Euroopa regiooni juhtimiskoosolek, mida juhatab alates septembrist Eesti esindajana tööle asunud Siim Tiidemann.

“Meie eesistumise kava FAO Euroopa regioonis näeb ette koostöö edendamist regioonis – tahame suurendada riikide kaasatust ning tõsta Euroopa regiooni nähtavust globaalsel taustal,” selgitas Siim Tiidemann. “On oluline, et Euroopa regioon võtaks senisest enam ette Euroopa ühist huvi väljendavaid teemasid ning jõuaks neis ka ühispositsioonideni.”

Peamiste teemadena on Eesti oma eesistumise kavas FAO Euroopa regioonile välja pakkunud erasektori rolli põllumajanduse ja toidusektori arengus, Euroopa põllumajandus- ja toidutootmise potentsiaali ning toidutootmise ketis tasakaalustatuma arengu esmatootmise, töötlemise ja turustamise vahel.

“Toidutootmise kasvava tähtsuse rõhutamiseks teeme ettepaneku, et ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsioon ning eriti selle Euroopa regioon oleks selgelt esindatud maailmanäitusel Expo 2015, mille teemaks on planeedile toidu ja eluks vajaliku energia tagamine,” ütles Tiidemann.

Siim Tiidemann on alates 1. septembrist Eesti esindaja FAO juures, vahetades seoses ametiaja lõppemisega välja Ruve Šanki, kes asub tööle põllumajandusministeeriumi välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhatajana. Siim Tiidemann töötas põllumajandusministeeriumis 2003. aastast, alates 2008. aastast välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhatajana.