Rubriik: Eesti

Võistluse “Noored Euroopa metsades” parimad olid Austria õpilased

26. – 27. septembrini Sagadis toimunud metsandusliku võistluse “Noored Euroopa metsades” parimaks osutus Austria võistkond. Testi ja ettekande tulemusena said nad võimalikust 100-st punktist 80. Teiseks tuli Kreeka 73 punktiga ja kolmandaks Ungari 72 punktiga. Eesti võistkond tunnistati 8. koha vääriliseks.

“Õppida, õppida, õppida! Võistlus ei ole raske, kui oled selleks hästi ettevalmistunud,” kommenteeris Austria suurepärast tulemust võitjavõistkonna liige Johannes Rieder. Kokku osalesid võistlusel 11 Euroopa riigi noored vanuses 13-19, kokku ligi
70 inimest.

Tänavu teist aastat toimuva võistluse finaal oli mullu Poolas. Järgmisel aastal Portugalis toimuvas finaalis osalev Eesti tugevaim võistkond selgub kevadel 2013. “Suutsime metsaseltsiga ellu viia kaks eesmärki – tutvustada noortele metsandust ja anda õpilastele võimalus leida uusi sõpru üle Euroopa,” ütles Eesti Metsaseltsi metsandushariduse koordinaator Kristi Teppo.

Tänavune finaal Eestis sai toimuda ainult tänu toetajatele. Ühiselt panid korraldamisele õla alla nii metsanduse erasektor, riigimets kui ka vabaühendused. Eesti voorus osales kevadel 50 kooli ligi 200 võistkonnaga. Kokku osales 2012. aastal “Noored Euroopa metsades” võistlusel üle 10 000 õpilase kogu Euroopast.

Täpsemat infot võistluse kohta leiate Eesti Metsaseltsi kodulehelt: http://www.metsaselts.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1304&
Itemid=232

SEB Tartu Neliküritus 2012 parim firma on Swedbank

Foto: Swedbank SEB 15. Tartu Rattamaratonil, Aivo Kaljumäe (Kaimo Puniste)

SEB 15. Tartu Rattamaraton oli SEB Tartu Neliküritus 2012 viimane etapp, mille järel sai nelikürituse firmade arvestuse esikoha Swedbank. Teisele kohale platseerus Saint-Gobain Glass Estonia SE ning kolmanda koha sai SG WEBER.

Swedbank meeskonna koosseisu kuulus teiste seas ka Rait Pallo, kes pärastviimast etappi tunnistati ka SEB Tartu Neliküritus 2012 individuaalarvestuse võitjaks. Pallo sõnul on neliküritus ideaalne võimalus leida enda treeningutele vaheldusrikkust: „Tartu Neliküritus on ideaalne võimalus leida endale treenimiseks motivatsiooni aastaringselt ja soovitan ka kõikidel teistel rahvasportlastel sellest osa võtta.“

Klubide arvestuses võttis esikoha Areal Team, teise koha Haanja Rattaklubi ning kolmanda Suusahullud.

Areal Team eestvedaja Jüri Pärniku sõnul on neliküritus hea võimalus ühtse tiimina terve aasta vältel koos sportida: „Läbida üheskoos üritusi on vahva – üritusteeelsed mõttetalgud ja üritusejärgsed muljete vahetamised koos saunaga on meie jaoks rahvaspordi ürituste kindlaks osaks. Mõnus peab olema, võit ei ole esmatähtis,“ sõnas Pärnik.

SEB Tartu Neliküritus on läbi aasta kestev nelja Klubi Tartu Maraton üritust koondav rahvaspordiürituse sari, mille eesmärk on motiveerida inimesi elama aktiivselt kogu aasta vältel. Nelikürituse arvestusse kuuluvad Tartu Maraton, SEB Tartu Jooksumaraton, SEB Tartu Rattaralli ja SEB Tartu Rattamaraton.

Klubide- ja firmadevahelise arvestuse eesmärk on tõmmata suuremat tähelepanu kollektiivsele sportimisele. Klubide all arvestatakse registreeritud spordiklubisid või vabalt moodustatud kollektiive, firmade alla kuuluvad ühe töökollektiivi töötajatest moodustatud võistkonnad.

Nelikürituse väliselt on kõikide klubidel ja firmadel võimalus taas poodiumile tõusta juba 6. oktoobril, kui toimub Tartu Sügisjooks ühes Tartu Linnamaratoni ja Tartu Tudengimaratoniga.

Tänane öö on teadlaste päralt

Täna toimub taas üle-euroopaline Teadlaste Öö ning Tartu Ülikooli muuseumid pakuvad palju põnevaid tegevusi nii suurtele kui väikestele.

Tartu Ülikooli kunstimuuseumis toimub „Müüdimurdmise öö“, mille käigus on võimalik koos TÜ arheoloogidega murda müüte mineviku kohta. Kas põlluharija elu oli lill? Kas viikingite kiivritel olid sarved? Kas kiviaja inimesed küttisid dinosauruseid? Kas Lembitul oli kaaries? Kas maarahvas kandis kartulikotist rõivaid? Kõigile nendele küsimustele on võimalik TÜ kunstimuuseumis vastuseid leida kell 18-22.00 (sissepääs kuni 21.30). Lisaks on võimalik küsida küsimusi arheoloogidelt ja Muinsuskaitseameti esindajatelt ning osta arheoloogiateemalisi raamatuid. „Müüdimurdmise ööd“ toetab Est-Lat-Rus projekt „Arheoloogia, võim ja ühiskond“.

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed on sel aastal Teadlaste Ööks valmistunud koos. Kell 18-23 on botaanikaaia õppeklassis avatud näitus „Maailmalõpu taimed“, kus selgitusi jagavad botaanik Ülle Reier ja geoloog Mare Isakar. Botaanikaaia spetsialistide juhendamisel toimuvad temaatilised retked kasvuhoones algusega kell 18 ja kell 20 ning ais algusega kell 19 ja 21. Lisaks on võimalik osaleda ka töötoas „Okaspuud“, mis toimub Külli Kalamees-Pani juhendamisel botaanikaaia auditooriumis. Huvilistel on võimalik osa võtta ka viktoriinist.

Toomemäel on võimalik kell 18-23 imetleda hämarduvat Tartut toomkiriku tornidest. Kuigi TÜ ajaloo muuseumi ekspositsioonisaalid on sel päeval suletud, saavad muuseumi peaukse eest alguse mitmed ekskursioonid põnevatesse paikadesse. Kell 18, 21 ja 22 algavad eksklusiivsed ekskursioonid TÜ ajaloo muuseumi fondihoidlatesse, kuhu korraga pääseb vaid kümme esimest õnnelikku. Kell 19 räägib arheoloog Andres Tvauri muinasaegsest Tartust. Kell 20 algab ringkäik toomkiriku varemetes kunstiajaloolase Kaur Alttoaga. Sellele eelneb TÜ kultuuriteaduste ja kunstide instituudi maalikunsti õppetooli üliõpilaste maailmalõputeemaline performance.

Tartu tähetorn on avatud 18-24. Kell 18-21 ja 21.30-24 on võimalik osa saada astronoomiateemaliste dokumentaalfilmide programmist. Kell 19-19.30 lennutatakse tahkekütusega rakette ning kell 21-21.30 räägib Tiit Sepp teemal „Kosmilised katastroofid – kuidas me neid ära hoida saame?“ Väiksematel külastajatel on võimalik kell 19-22 marsikulgureid meisterdada ja Marsi joonistustoas osaleda. Selge ilma korral vaadeldakse tähetornis kell 21-24 ka Kuud ja Jupiteri ning halva ilma korral toimuvad selle asemel planetaariumietendused igal täistunnil.

Rohkem infot Teadlaste Öö ürituste kohta leiab Facebook´i lehelt.

Velisel meenutati kultuuritegelast Elmar Tootsi

Velise rahvamajas meenutati Elmar Tootsi.

Sombuse septembri pühapäevahommikul süüdati Vigala kalmistul mälestusküünlad kauaaegse Velise kultuuritegelase Elmar Tootsi 100. sünniaastapäeva  mälestuseks. Endise Velise seltsimaja saali kogunes 43 inimest, et ühises kohvilauas vestlusringis teda meenutada. Päeva juhatas Velise Kultuuri ja Hariduse Seltsi juhatuse liige Jürgen Kusmin. Elmar Tootsi meenutasid vennatütar Reeda Toots, endine Velise kooli õpetaja Meida Nolling, Vello Vaarma jpt. Pikemalt jätkus juttu endistel kolleegidel. Vanim kohaletulnu ja kunagine töökaaslane Ester Niin (88) Vaimõisast. Rahvamaja ette avati legendaarsele seltsielu edendajale nimeline mälestuspink.

Siinse seltsielu edendaja ja hilisem Velise rahvamaja juhataja Elmar Toots sündis Velisel Ligeda külas Oja talus 23. septembril 1912. Velise Algkoolis õppides oli Elmar Toots aktiivne seltsitegelane, osaledes näitemängudes ja piduõhtutel. Hiljem võttis aktiivselt osa 1929. aastal loodud Velise algkooli karskusringi vilistlaskogu tööst. Kaks aastat Tartumaal Vahi aianduskoolis õppinud Elmar Toots osales assistendina 1936. aastal Velise Rahvaraamatukogu Seltsi (asutatud 1891) juurde loodud  aianduse-mesinduse ringis. Ta tegi ära suure töö siinse paikkonna talude iluaedade kujundamisel ja korrastamisel: korraldati hoonete välisvärvimise kursusi, istutati ilupuid ja põõsaid. 1936. aastal püstitati Velise kirikaeda Elmar Tootsi kujundatud mälestussammas 1905. aasta sündmuste ohvritele. Hiljem töötas Toots Velise rahvamaja juhatajana kuni surmani 1983. aastal.

Meenutuspäeva korraldasid MTÜ  IIDA Kursused, Sillaotsa Talumuuseum, Velise Kultuuri ja Hariduse Selts

Ave Kusmin, Märjamaa raamatukoguhoidja

Sänna kultuurimõisas näidatakse filmi ja kaasa saab osta mahetooteid

Reedel, 28. septembril algusega kell 19 toimub Sänna Kultuurimõisas järjekordne väärfilmiõhtu. Sel korral ekraanil režissöör Martin Provosti tõsielul põhinev film „Séraphine”, mis jutustab ilustamata liigutava loo naivistliku kunstniku Séraphine de Senlis’ ebatavalisest elust ja kunstnikuteest. Filmiõhtu juhatab sisse kunstnik Aivar Rumvolt.
„Séraphine” võitis kokku seitsmes kategoorias Prantsuse rahvusliku filmiauhinna Césari ning tunnistati ühtlasi möödunud aasta parimaks prantsuse filmiks.
Vaata treilerit: http://www.youtube.com/watch?v=8Zn8sUIFlnw
Filmiõhtu on tasuta.
Kaks tundi enne filmi algust, alates kella viiest, on lahti mõisa väike poekene.
Poes mahekaup. Loomulikult on olemas Loona talu jahud ja helbed, Urvaste kama ja krõps, Mäe-Lauri kommid ja põnevad kastmed, Taarapõllu talu mahlad ja krõpsud, kohalik mesi, seebid jne.
Välismaisest kaubast pakutakse igasugu snäkki ja jooki; lisaks veel pesupähklid, kreemid, savid jne. Toortoitlastele tooršokolaadi ja teisi toortooteid/-pulbreid/-vägiasju (spirulina, odraoras, camu-camu, kaarob, kakaovõi jne). Ehituskaupadest pakume kohupiimavärvi segusid, savi, kitti, linaõli ja kõikvõimalikke toone naturaalseid pigmente, et ise oma kohupiimavärv toonida. See kõik on lahe ja äge. Tule kaema!
Kadi Noor
Sänna Kultuurimõis

Facebookis algab heategevuslik kampaania koduta loomade toetuseks

Foto: help.ee

Täna, 26. septembril stardib BIGBANKi ja Eesti Koeraomanike Seltsi heategevusliku koertenäituse BIG Match Show Facebooki kampaania, mis annab võimaluse kaasa aidata Tartumaa koduta loomade olukorra parandamisele.
Koduta loomade toetamiseks tuleb liituda BIG Match Show toetajaskonnaga BIGBANKi Facebooki lehel www.facebook.com/bigbank.eesti . Toetajaskonnaga liitunute pealt teeb BIGBANK rahalise annetuse Tartu koduta loomade varjupaiga heaks.
Oleme heategevusliku BIG Match Show koertenäitusega abistanud igal aastal üht koduta loomade varjupaika Eestis. Tänavu valisime välja Tartu varjupaiga, mida toetame esmakordselt ka Facebooki kampaaniaga, mille mõte on muuta sotsiaalmeedia klikid reaalseks rahaks loomade heaks,” rääkis BIGBANK Baltikumi turundusjuht Svea-Elen Peters.
”Koduta loomade jaoks saavad heateo teha kõik, kes on 5. oktoobriks liitunud Facebookis BIG Match Show toetajaskonnaga. Facebooki abil kogutud rahasumma avalikustame heategevuslikul match-show’l,” lisas Peters.
7. oktoobril kell 12 Kristiine Spordihallis kaheksandat korda toimuv BIG Match Show on Eesti suurim iga-aastane heategevuslik koertenäitus. Tänavu lähevad kõik BIG Match Show tulud Tartu kodutute loomade varjupaiga toetuseks.
Lisaks koertenäitusele kuulutatakse heategevuslikul match-show’l välja tiitli ”Aasta kõige koerasõbralikum tegu” võitja. Oma hääle lemmikkandidaadile saab anda kuni 1. oktoobrini internetiaadressil http://www.bigmatchshow.ee/et/konkurss.html.
Paralleelselt kogu Baltikumis toimuva BIG Match Show ning konkursi „Aasta kõige koerasõbralikum tegu” algatajad ja läbiviijad on MTÜ Eesti Koeraomanike Selts ja BIGBANK AS.
Koertenäitusel osalemiseks saab end veebilehel http://www.bigmatchshow.ee/et/registreerun.html eelregistreerida kuni 4.oktoobrini.

Põlvas tehakse maailmarekordit porgandite söömises

6. oktoobril kell 11 püstitatakse Põlva talupoe juures maailmarekord porgandite söömises.
7. oktoobrini kestab Tervise Arengu Instituudi kampaania ”Sööme ära!”, mis juhib meie tähelepanu juur- ja puuviljade iga päevase söömise olulisusele. Põlva maavalitsus koostöös perekeskuse ja Põlva talupoega viivad selle kampaania raames läbi kolm põnevat aktsiooni.
4.oktoobril toimuvad talupoe perenaise juhendamisel perekeskuses kaks koolitust, kus valmistatakse juurviljadest põnevaid toite ning räägitakse üldisemalt köögiviljade olulisusest meie toidulaual. Koolitused toimuvad kell 13 ja kell 18 ning neile saab registreeruda e-posti teel
virgo@kaar.ee või telef 517 7872.
Suurem ja põnevam sündmus toimub aga 6.oktoobril kell 11 Põlva talupoe ees, kuhu oodatakse kõiki inimesi, kes peavad oluliseks puu- ja juurviljade söömist. Juhtimaks tähelepanu köögiviljade olulisusele meie igapäevases menüüs, sööme üheskoos ära igaüks ühe porgandi. Tegu on maailmarekordi sooritusega, sest plaanime kokku saada vähemalt 100 üheskoos
porgandeid söövat inimest. Häppening on tasuta, kaasa tuleb võtta ainult porgand söömiseks! Kõige rohkemaliikmelisele osalejategrupile auhind.
Sündmus jäädvustatakse filmilindile ning esitatakse ka Guinnessi rekordi nominendiks.
Rohekm infot www.talutoit.blogspot.com , Põlva talupoe Facebooki lehelt või telefonilt 520 6576, Eve Veski

Keelevõistlus „Tuum” ootab töid nädalalõpuks

Haridus- ja Teadusministeeriumi väärtusarendusprogramm, Rahvusringhääling ning Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut korraldavad 28. ja 29. septembril Vikerraadio kodulehel kokkuvõttevõistluse „Tuum“, kus iga soovija saab panna proovile oma oskuse teha žürii antud pikemast tekstist kahesaja-sõnaline kokkuvõte.
„Kas teie oskate Tammsaare “Tõe ja õiguse” viie lausega kokku võtta? Või naabrimehe kalamehejutu lühidalt sõbrale edasi rääkida? Aga kas te suudaksite Vikerraadio tunniajase “Reporteritunni” kolme minutiga kokku võtta?“ küsi vad võistluse korraldajad.
Kokkuvõtte tegemine pikemast tekstist või jutust on üks oskusi, mida me vajame läbi elu. Kokkuvõtteid peavad tegema õpilased, üliõpilased, teadlased, ametnikud, projektide kirjutajad, ajakirjanikud, veebitoimetajad, referendid.
Kokkuvõetav tekst avaldatakse 28. septembril kell 9.15 Vikerraadio kodulehel (http://vikerraadio.err.ee). Viimane aeg oma töö ära saata on 29. septembril kell 18. Soovitame Vikerraadio arhiivist järelkuulata viimast „Keelesaadet”, kus Tiit Hennoste jagas näpunäiteid, kuidas kokkuvõtet kirjutada. Abiinfot on ka „Keelesaate“ kodulehel (http://vikerraadio.err.ee/saade/keelesaade/algus).
Keelevõistluse võitjad antakse teada 17. oktoobril saates „Uudis+“. Sellele järgneb tulemuste ja probleemide pikem arutamine 21. oktoobril kell 15.05 Vikerraadio „Keelesaates“.
Võistluse peaauhind on 100 eurot. Lisaks antakse kaks teist auhinda, kumbki 50 eurot, ja kolm kolmandat auhinda, igaüks 25 eurot.
Allikas: haridus- ja teadusministeerium

Aasta keskkonnateod ootavad äramärkimist

Keskkonnaministeerium ootab kuni 20. oktoobrini ettepanekuid Aasta Keskkonnateo konkursi kandidaatide kohta. Ettepanekuid saavad esitada kõik, kes soovivad tunnustada eraisikuid, asutusi, ettevõtteid ja organisatsioone nende panuse eest keskkonna heaks.

Konkursi eesmärk on tunnustada viimase 12 kuu tublimaid tegijaid ja innustada nii üksikisikuid kui ka organisatsioone, asutusi ja ettevõtteid võtma eeskuju keskkonnahoiu, keskkonnakaitse, -teavituse ja -teadlikkuse alal tunnustuse pälvinud tegudest.

Osaleda saab kolmes kategoorias:
– Aasta Keskkonnateo auhinnale saavad kandideerida kõik keskkonnakaitse, -teavituse või -teadlikkuse valdkonnas ulatuslikku mõju avaldanud projektid, üritused, kampaaniad.

– Aasta Keskkonnateokese auhinnale saavad kandideerida laste ja koolinoorte keskkonnateadlikkuse suurendamiseks korraldatud projektid.

– Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte auhinnale saavad kandideerida ettevõtted neljas alakategoorias: keskkonnajuhtimise, keskkonnasõbraliku toote või teenuse pakkumise, keskkonnasõbraliku tehnoloogilise protsessi juurutamise ning rahvusvahelise keskkonnaalase koostöö alal.

Kandideerimiseks tuleb vastata konkursiankeedis esitatud küsimustele ning saata ankeet koos konkursitöö materjalidega Keskkonnaministeeriumi e-posti aadressil keskkonnategu@envir.ee või tavalise postiga aadressil Narva mnt 7a, 15172, märgusõna „Aasta Keskkonnategu 2012“. Ankeete saab esitada kuni 20. oktoobrini.

Lisateavet konkursi tingimuste, ankeetide ja eelmiste aastate võitjate kohta leiab Keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt www.envir.ee/keskkonnategu.

Metsaressursi mitmekülgne kasutamine on Euroopas rohelise majanduse võtmeteema

24. – 28. septembrini 2012 toimub Roomas ÜRO korraldatav Maailma metsanädal, mis tänavu leiab aset kolmandat korda. Selle raames on ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) metsanduskomiteel (COFO) rida kohtumisi ja üritusi, millel osalevad erinevad partnerorganisatsioonid ning institutsioonid.

„Kui maailmas räägitakse jätkuvalt vaesuse ja nälja vastu võitlemisest, siis Euroopas, kus metsade pindala endiselt kasvab, on peamiseks teemaks metsade tõhusam ja mitmekülgsem kasutamine ning puidu kui taastuva toorme parem kasutus ehituses ja energeetikas,“ vahendas Roomast kohtumistel arutatut keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Marku Lamp. „Nii Euroopas kui maailmas peetakse metsandust ja põllumajandust maaelu arengu seisukohast teineteist täiendavateks sektoriteks,“ lisas ta.
Eestil on metsa näol olemas taastuv ressurss, mille arukal ja säästval viisil kasutamine suurendab inimeste heaolu ja sotsiaalset võrdsust, vähendades samal ajal oluliselt keskkonnariske ja ökoloogilisi probleeme.

Lähemat infot Maailma metsanädala kohta leiate:
http://www.fao.org/forestry/cofo/en/

Tänasest saab Eesti Energiaga sõlmida avatud turu elektrilepinguid

Tänasest on igal elektrikliendil võimalik sõlmida Eesti Energiaga avatud turu elektrileping. Eesti Energia pakub klientidele kolme elektripaketti, mis kannavad nimesid Kindel, Kombineeritud ja Muutuv. Elektrilepingu sõlmimisel soovitab ettevõte eelistada e-teenindust.

Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink sõnas, et nii uute pakettide väljatöötamisel kui e-teeninduse arendamisel peeti silmas seda, et eestimaalased ostavad elektrit avatud turult esmakordselt. „Läbiv märksõna, millest pakettide koostamisel lähtusime, oli lihtsus. Oleme lähtunud oma senisest avatud turu kogemusest kolmes Balti riigis, samuti tutvunud Põhjamaade elektritarbijate eelistustega, kus enamasti sõlmitakse aastaseid kokkulepitud hinnaga lepinguid,“ sõnas Rink.
„Arvestades eestimaalaste internetilembust, panustame enim just elektrilepingute sõlmimisele e-teeninduses, kus suudame nüüdsest üheaegselt teenindada pea kaks korda rohkem kliente kui varem. Usume, et meie e-teenindus on lihtsaim viis elektrilepingu sõlmimiseks,“ rääkis Rink ligi poolteist aastat väldanud põhjalikest ettevalmistustöödest. Loe edasi: Tänasest saab Eesti Energiaga sõlmida avatud turu elektrilepinguid

“101 last Toompeale” ootab eelfoorumitele

Taaskord on algamas MTÜ Lastekaitse Liidu Noortekogu ja Eesti Õpilasesinduste Liidu koostööprojekt „101 last Toompeale“. Sel aastal leiab üritus aset 16.novembril Riigikogus, kui 101 noort üle Eesti saavad arutada neile olulistel teemadel, leida üles kitsaskohad ning pakkuda sobivaid lahendusi kitsaskohtade leevendamiseks. 21.korda toimuv üritus võtab sel korral luubi alla riigieksamid, tasemetööd ja ülikooli sisseastumise korra. Tänavuse aasta teema selgus läbi küsitluse.

Enne lõppfoorumit 16.novembril, kogunevad noored kaheksal kohalikul eelfoorumil. Kohalikud eelfoorumid toimuvad:

Tallinn: 29.september, 10.00 Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasiumis

Tartu: 20.oktoober, 12.00 Jaan Poska Gümnaasiumis
Pärnu: 14.oktoober, 11.00 Pärnu Hansagümnaasiumis
Paide: 13.oktoober, 11.00 Paide Gümnaasiumis

Viljandi: 13.oktoober, 11.00 Viljandi Kultuuriakadeemias
Kuressaare: 11.oktoober, 16.30 Kuressaare Ametikoolis

Jõhvi: 6.oktoober, 11.00 Jõhvi Seltsimajas
Võru: 6.oktoober, 10.00 Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi peeglisaalis

Avatud Eesti Fond kuulutab tänasest välja EMP toetuste Vabaühenduste Fondi esimese projektikonkursi

Projektikonkursile oodatakse avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste projekte, mis keskenduvad kahele fookusteemale:

demokraatlike väärtuste, sh inimõiguste edendamine ja vabaühenduste tõhusam eestkostesuutlikkus ja „valvekoera“ roll.

Esimeses taotlusvoorus on projektidele eraldamiseks kasutada 725 000 eurot ning taotlusi oodatakse hiljemalt 25. novembril kella 16.00-ks.

Lisaks on ühendustel, kellel on juba valmis idee ning koostööpartner Norras, Islandil või Liechtensteinis, võimalik kuni 1. oktoobrini taotleda koostööprojektile starditoetust kuni 1000 eurot projekti kohta.

„Eesti vabakond on Vabaühenduste Fondi konkursside väljakuulutamist kaua oodanud. Esiteks võimaldab programm rahastust algatustele, millega mõjutada hoiakuid ja väärtusi ning suurendada kodanikualgatuste tõsiseltvõetavust Eesti ühiskonnas. Teiseks muudab EMP toetuste programm Eesti kodanikuühiskonna rahastamise võimalused mitmekesisemaks,“ märkis VÜFi koordinaator Maris Jõgeva.

Oktoobrikuus kuulutatakse välja ka taotlusvoor ühenduste tegutsemisvõimekuse tõstmiseks algatatud väikeprojektidele. Taotlemise tingimused, vormid, juhised ning muu oluline info on leitav Avatud Eesti Fondi kodulehel aadressil www.oef.org.ee/norra.

Euroopa Majanduspiirkonna toetuste Vabaühenduste Fond (VÜF) on Norra, Islandi ja Liechtensteini rahastatud ja kodanikuühiskonna elujõulisuse suurendamiseks loodud toetusfond, mille kogumaht Eestis on 2,3 miljonit eurot. Vabaühenduste Fondi elluviijaks Eestis on Avatud Eesti Fond.

EMP ja Norra toetused loodi seoses Euroopa Liidu (EL) ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) laienemisega aastal 2004. Toetuste üldeesmärgiks on aidata kaasa majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele Euroopas ja tugevdada kahepoolseid suhteid doonorriikide ja 15 abisaajariigi vahel. Teisel EMP ja Norra toetusperioodil avanevad rahalised vahendid riskilaste ja -noorte, rahvatervise, keskkonnasõbraliku tööstusuuenduse, mere- ja siseveekogude korralduse, kultuuripärandi kaitse, vabaühenduste fondi, teaduskoostöö ja stipendiumifondi, soolise võrdõiguslikkuse edendamise ning töö- ja pereelu tasakaalu toetamise ja soolise- ja perevägivalla ennetamise ja vältimise programmidele. Eestis on EMP ja Norra toetustest alates aastast 2004 rahastatud üle 280 projekti keskkonna, säästva arengu, regionaalarengu, kultuuripärandi kaitse, tervishoiu ja lastehoolduse, teaduskoostöö ja kodanikuühiskonna valdkondades.

Liikluskomisjon kutsub jalgrattureid kandma helkurvesti

Valitsuse liikluskomisjon arutas liiklusohutusalast olukorda, kus enim teevad muret jalakäijad ja jalgratturid ning kutsub jalgrattureid kandma helkurvesti.

Arvestades eelolevat sügis-talvist perioodi, mil suur osa ajast tuleb liigelda hämaras või pimedal ajal, on jalakäijate ja jalgratturite ohutuse tagamiseks oluline nende märgatavus – jalakäijal helkuri kasutamine, jalgrattal helkurite olemasolu ja tulede kasutamine. 

Liikluskomisjon tegi ettepaneku kaaluda ja avalikult arutada, kas jalgrattur peaks helkurvesti kasutama soovituslikus või kohustuslikus korras. Eriti oluline on helkurvesti kasutamine neil, kes käivad jalgrattaga tööl ja liiguvad asulavälisel sõiduteel. Samuti võiks liikluskomisjoni hinnangul kaaluda helkuri või kohustuslikku helkurpaela lisamist poodides müüdavatele sügis-talvistele üleriietele.

Liikluskomisjon kuulas ka ettepanekuid liiklusseaduse muutmiseks, mis puudutab ühistranspordiradade ja parkimiskellade kasutamist, patrullsõidukite eraldusribal parkimist töö tegemiseks, mopeedautode juhtimisõiguse alammäära muutmist, kohustuslike dokumentide kaasaskandmist ning liiklusmeditsiini komisjoni koosseisus olevate eriarstide loetelu laiendamist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium moodustab liiklusseaduse parandusettepanekute läbivaatamiseks ametkondade vahelise töögrupi.  Loe edasi: Liikluskomisjon kutsub jalgrattureid kandma helkurvesti

Aadu Luukase Missioonipreemiast saavad tänavu osa kõik nominendid

Alates tänasest ootab Aadu Luukase SA ettepanekuid Missioonipreemia kandidaatide esitamiseks.

Preemia välja andmisel on sisse viidud oluline muudatus – laureaati tunnustatakse sel aastal 32 000 euroga, ülejäänud 32 000 eurot jagatakse võrdselt viie nominendi vahel. Kandidaate Missioonipreemiale saab esitada 31. oktoobrini – kõik head mõtted neist inimestest ja organisatsioonidest, kes väärivad Missioonipreemiat, on oodatud.

„Missioonipreemia antakse tänavu välja kuuendat aastat – see on saanud meeldivaks traditsiooniks meie ühiskonnas, seda enam, et teist sarnast elutööd hindavat preemiat Eestis ei ole, rääkimata eraalgatuslikkusest,“ rääkis Aadu Luukase SA nõukogu esimees Indrek Luukas. „Preemia otsustasime nominentide vahel jagada ühest küljest seetõttu, et motiveerida inimesi enam konkursist osa võtma. Teisalt on viimaste aastate kogemus ja korduv laureaaditiitli jagamine näidanud, et rahalist tunnustamist väärivaid kandidaate on ikkagi igal aastal rohkem kui üks.“

Aadu Luukase SA nõukogu liikme Märt Vooglaiu sõnul on Missioonipreemia laiemaks eesmärgiks kutsuda inimesi üles ühiskonnas olulistel teemadel kaasa rääkima ja tegutsema – ning tunnustada neid tehtud oluliste sammude eest. „Kutsume Missioonipreemial osalema inimesi, kes on ühiskonnas sotsiaalselt aktiivsed ning kes on andnud panuse Eesti kultuuri, haridusse, sporti või paistnud silma heade ideedega ükskõik millisel muul moel. Tegu on ka piisavalt väärikate summadega,“ lisas Märt Vooglaid. Loe edasi: Aadu Luukase Missioonipreemiast saavad tänavu osa kõik nominendid

Tänasel rahvusvähemuste päeval räägitakse rootslastest

Täna tähistatav rahvusvähemuste päev on pühendatud rootsi vähemusele. Viimase rahvaloenduse andmeil elab Eestis 375 end rootslaseks pidavat inimest, vahendas Lääne Elu.

Rootsi vähemusrahvuse kultuurinõukogu esimees Sofia Joons on kindel, et tegelikult on rootslaste arv Eestis suurem. Rahvaloendusel võib end rootslasena määratleda nii riigirootslane, kes Rootsist siia tööle või elama tulnud, kui ka siin sajandeid elanud eestirootslaste järeltulija. Just viimaste arvu on peaaegu võimatu kindlaks teha.

“Kodakondsusega on lihtne – inimene sünnib sellega. Rahvus on aga identiteedi küsimus ja inimesel võib olla mitu identiteeti,” ütles Joons Lääne Elule. Ta lisas, et näiteks segaperekondade puhul peab inimene otsustama, kellena end määratleb.

Rootsi kodakondsusega inimesi elab Eestis rahvaloenduse andmeil 301 ja rootsi keelt nimetas emakeeleks 285 inimest. 2000. aasta rahvaloendusel nimetas end rootslaseks 300 inimest, rootsi keelt rääkis emakeelena 107 inimest.

Rootslased on Eestis ainus rahvusvähemus peale ingerisoomlaste, kellel on oma kultuuriautonoomia ja sellega seoses ka oma rahvusnimekiri, kuhu kuulub üle poole tuhande inimese. Sofia Joonsi sõnul eeldab rahvusnimekirja kandmine inimese enda aktiivsust, sest selleks peab ta ise soovi avaldama. Rahvusnimekirja võivad kuuluda ka Rootsis elavad eestirootslased, kellel on Eesti kodakondsus.

Viimase rahvaloenduse andmeil elab Eestis üldse 192 rahvust, enam kui 100-liikmelisi rahvusrühmi on 37. Kõige suuremad rahvusrühmad eestlaste järel on venelased, ukrainlased, valgevenelased ja soomlased.  Loe edasi: Tänasel rahvusvähemuste päeval räägitakse rootslastest

Täna algab “Puhka Eestis” sügiskampaania

Tänavuse „Puhka Eestis” sügiskampaania sõnumiks on „Eesti puhkust ei pea pikalt planeerima. Puhata võib igal nädalavahetusel!”

Sügiskampaaniaga soovib Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) eeskätt juhtida tähelepanu sügis- ja talvehooaja nädalavahetusereisidele, mida on lihtne ja kiire Eestis korraldada. “Puhka Eestis” kampaaniat kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul püüab EAS internetikeskkonda Puhkaeestis.ee kampaaniaperioodiks koguda võimalikult palju häid mõtteid, kuidas veeta kogu perega sisukalt nädalavahetusi või lühemaid puhkuseid sügis- ja talvehooajal.

“Eestis on meeletult, mida avastada ja ma loodan, et Puhkaeestis.ee annab inimestele väga palju uusi ja huvitavaid ideid, mida kogu perega ette võtta. On väga hea meel tõdeda, et Eesti siseturismi pakkumise pool on aasta-aastalt aina mitmekülgsem ja kvaliteetsem. Turismiettevõtjad on ka kriisiaastatele ning sellega seoses toimunud muutustele loovalt reageerinud. See näitab Eesti turismisektori tugevust,” ütles Mutso.  Loe edasi: Täna algab “Puhka Eestis” sügiskampaania

Pildista, mida sa sööd!

Paljud inimesed teevad oma igapäevasest toidust pilte ning jagavad neid teistega Facebookis, erinevates foorumites ja fotoportaalides.

Selleks, et jäädvustada, mida Eesti rahvas 2012. aastal sööb, korraldab Eesti Rahva Muuseum näituse „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ raames fotovõistluse „Pildista, mida Sa sööd!“ Otsime vastuseid mitmetele toiduga seotud küsimustele: kust tuleb toiduvalmistamiseks vajalik tooraine; kuidas toitu valmistatakse; kuidas, kus ja kellega einestatakse; mida meie toit meist räägib?
Palun saatke muuseumile foto oma toidust! Nii aitate koguda tänapäeva argikultuuri ning pakute näitusetegijatele aruteluainet erinevatel toiduga seotud teemadel.
Kampaania kestab 19. septembrist 31. oktoobrini ning novembris teeb muuseum saadetud fotodest näituse. Võitjate vahel läheb loosi palju põnevaid ja maitsvaid auhindu!
Küsimuste korral kirjutage: omalood@erm.ee

Algas registreerumine 2014. aasta laulu- ja tantsupeole

Algas registreerumine 2014. aasta XXVI laulu- ja XIX tantsupeole “Aja puudutus. Puudutuse aeg” . Kõigil Eestis tegutsevatel kollektiividel, kes soovivad osaleda 2014. aastal toimuval laulu- ja tantsupeol on võimalik peole registreeruda 20. septembrist kuni 20. oktoobrini laulu- ja tantsupeo elektroonilises registris.

XXVI laulu- ja XIX tantsupeol “Aja puudutus. Puudutuse aeg” kohtuvad kaks olulist märksõna – aeg ja puudutus. Aeg on meile kingitud suurim rikkus ja ainus võimalus saada osa ja jagada seda, mis päriselt puudutab. Aeg on meieni kandnud palju eelkäijate puudutusi ja nüüd on meie aeg oma puudutuste läbi luua maailm, mida tahame järgmistele jätta.

XXVI laulupeo esimese päeva kontserdi nimi ongi “Aja puudutus” ja see toob meieni väärtusliku varamu esimesest laulupeost peale. Esimese päeva kontserdi kavaga on võimalik tutvuda siin. 
Laulupeo teise päeva kava on hetkel veel koostamisel. Oma raskusastmelt peaks kava olema võrreldav 2009. aastal toimunud laulupeo teise päeva kavaga. Oodata on palju tänastest puudutustest sündinud uudisoomingut ning ka palasid, mida tunneme ja mis meid täna kõnetavad ja puudutavad. Laulupeole on oodatud kõik tavapäraselt osalenud kooriliigid ja puhkpilliorkestrid. Uue liigina on oodatud ka sümfooniaorkestrid.
XIX tantsupeo ideekavand on sündinud igatsusest, et oleksime avatud märkama ja väärtustama seda mis on päris ega raiskaks oma väärtuslikku aega tühisusele ega sulgeks oma südant puudutustele. Vaatamata sellele, et meie elu koosneb paljudest puudutused, ei jõua enamik nendest paraku näpuotsast kaugemale. Ja puudutuste puudumisest tekkinud tühjuse täidab igatsus ja valu.
Tantsupeo repertuaari koostamisel lähtutakse väljakujunenud tavadest ning rühmaliigile sobivusest. Tantsupeol osalevad 2.-3. klassi ja 5.-6. klassi lasterühmad, naisrühmad, noorte- ja täiskasvanute segarühmad ning neidude – ja naiste liikumisrühmad.
XXVI laulu- ja XIX tantsupidu “Aja puudutus. Puudutuse aeg” toimub Tallinnas 4.-6. juulil 2014.

 

Terviserajad üle Eesti said 18 harjutusseina

Selleks sügiseks on SA Eesti Terviserajad püstitanud üle Eesti paiknevatele terviseradadele 18 harjutusseina, mis muudab tervisesportimise senisest veelgi mugavamaks.

„Viimased harjutusseinad said üles möödunud nädala alguses Keilasse ja Pärnusse, oktoobris on plaanis paigaldada veel kaks seina Nõmme terviseradadele,” ütles sihtasutuse Eesti Terviserajad juht Jaak Teppan.

„Seinade väljatöötamisel panime eelkõige rõhku funktsionaalsusele – nende abil saab sooritada erinevaid võimlemisharjutusi, ühtlasi on seintel ka juhised harjutuste tegemiseks. Samuti on oluline, et seinad peaksid võimalikult kaua vastu, seetõttu oleme püüdnud valida materjale, mis püsiksid sõltumata ilmastikuoludest ja vandaalide võimalikust tegutsemisest,“ sõnas Teppan.

2011. aastal paigaldati esimesed 5 seina Nõmmele, Piritale, Narva, Kõrvemaale ja Jõulumäele. Sel aastal lisandusid veel Nõmme Spordikeskus, Järve, Alutaguse, Tartu, Vooremäe, Elva, Mammaste, Haanja, Keila, Pärnu ning Pirgu terviserada. 2013. aastal on plaanis paigaldada veel vähemalt kümme seina.

Möödunud suvi tõi lisaks harjutusseinadele paljudele terviseradadele ka mobiiliorienteerumise (MOBO) võimalused. Uudne ja innovaatiline lahendus tasub kindlasti proovimist. Mobiiliorienteerumisega saad lähemalt tutvuda MOBO kodulehe kaudu mobo.osport.ee.

Sügisel jätkame hoogsalt ka terviseradade märgistamisega, et ühtlustada olemasolevaid ning teha nähtavamaks veel tähistamata radasid. Talvehooajaks valmib ka täielikult uuendatud terviseradade kodulehekülg.

Eesti terviseradade arendusprojekt on Merko Ehituse, Eesti Energia ja Swedbanki algatatud ettevõtmine Eesti terviseradade ja looduslike sportimiskeskuste oluliseks uuendamiseks. Ühisettevõtmise eesmärgiks on toetada Eestimaa terviseradade väljaarendamist, kindlustada aastaringne tasuta liikumisharrastuse võimalus ja kättesaadavus kõigile huviliste. Tervisesportlasi ootavad ligi 90 terviserada, mis on hästi hooldatud ja suures osas ka valgustatud.

Tutvu Terviseradadega lähemalt: www.terviserajad.ee.

Lisainfo:
Jaak Teppan
SA Eesti Terviserajad juht
Tel: 515 3557

Algas konkursi „Aasta kõige koerasõbralikum tegu“ internetihääletus

2011. aasta võitja Sigrid Kärner ja Pontu

Alates 13. septembrist on kõik oodatud hääletama konkursi „Aasta kõige koerasõbralikum tegu“ kandidaatide poolt, mille võitja selgub 7. oktoobril BIGBANKi ja Eesti Koeraomanike Seltsi eestvedamisel toimuval BIG Match Show’l. Konkurss „Aasta kõige koerasõbralikum tegu“ toimub heategevusliku koertenäituse BIG Match Show raames juba viiendat korda. Tiitlivõitja selgub internetihääletuse teel, mis toimub 13. septembrist 1. oktoobrini. Oma hääle saab anda aadressil www.bigmatchshow.ee.

Tänavu kandideerivad tiitlile: Võrumaalt pärit Heli Mets ja Merit Jaeski, kes aitasid auto alla jäänud ning raskelt viga saanud kümnekuuse kutsika loomakliinikusse toimetada ning võtsid koera pärast õnnetust oma hoole alla. Heli ja Merit vastutasid looma tervekssaamise eest ning algatasid koos Eesti Loomakaitse Seltsiga koera raviks raha kogumise.

Saaremaal asuva Panga panga sukelduskuurordi töötaja Olev Pihl, kes tõttas kahe kilomeetri kauguselt appi pangalt alla kukkunud ning viga saanud 60-70 kilo kaaluvale koerale ning toimetas looma kummipaadiga panga lähedal asuvale kaldale. Kilingi-Nõmme õpilasesinduse liikmed, kes aktiivse õpilase Kertu Kore ja õpetaja Saima Tõigasti eestvedamisel aitasid Pärnu kodutute loomade varjupaika. Koolilapsed kogusid loomadele vajalikke tarvikud, toitu ja elektronkaalu, mida varjupaik hädasti vajas.

Loe edasi: Algas konkursi „Aasta kõige koerasõbralikum tegu“ internetihääletus

Ekspert: noorte tõrjutuse vähendamine algab probleemide märkamisest

Täna, 19. septembril kogunevad Pärnus noortepoliitika kujundajad, uurijad ja noorsootöö praktikud, et arutada noorte sotsiaalse tõrjutuse ja selle vähendamise võimaluste üle. Äsjavalminud Praxise ja Eesti Noorsootöö Keskuse noorteseire poliitikaülevaade “Noored ja sotsiaalne kaasatus” tõstatab teema olulisuse ning annab ülevaate hetkeolukorrast nii Eestis kui ka Euroopa Liidus.
Sotsiaalse kaasatuse suurendamine on üks EL noortepoliitika võtmevaldkondadest ning ka Eestis pööratakse sellele teemale järjest enam tähelepanu. Praxise noorteseire projektijuhi Katrin Pihori sõnul paistab Eesti silma küll EL keskmisest madalamate noorte tõrjutuse näitajatega, kuid väikese rahvana on meile iga noor äärmiselt oluline. „Noortepoliitika keskseid eesmärke on, et kõigil meie noortel oleks võimalus osaleda ühiskonnaelus oma võimetele kohaselt ja leida endale meelepäraseid arendavaid tegevusi,“ märgib Pihor.

Eriti oluline on noorte tõrjutusega tegelemine majanduse kriisiaastatel, kuna töötus, eriti noorte töötus, on üks olulisemaid tõrjutuse riskitegureid. Nii näitab ka 2011. aasta noorteseire aastaraamat, et 2008.-2010. aastail on kasvanud ennekõike 16-24-aastaste noorte suhtelise vaesuse määr ja 2010. aastal oli see kõrgeim kõigi vanusrühmade seas. 2010. aastal elas suhtelises vaesuses 19% kuni 15-aastastest lastest ja 22% 16-24-aastastest noortest.

Loe edasi: Ekspert: noorte tõrjutuse vähendamine algab probleemide märkamisest

Eesti ja Iirimaa põllumajandusministrid arutasid otsetoetuste tulevikku

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna Tallinnas oma Iirimaa kolleegi Simon Convey’ga, kellega arutati otsetoetuste kiirema võrdsustamise teemadel.

„Eesti jätkab pingutusi otsetoetuste kiirema võrdsustamise suunal – väga oluline on, et EL liikmesriigid mõistaksid võrdsete konkurentsitingimuste  vajadust,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Kohtumise tulemusel võib öelda, et Iirimaa kindlasti mõistab Balti riikide olukorda ning otsetoetuste kiirema võrdsustamise vajadust.“

Iirimaa põllumajandusministri Simon Convey sõnul oli kohtumine väga sisukas ning Eesti positsioon mõistetav. „Kuulasime ära Eesti seisukohad nii otsetoetuste kui maaelu arengu osas. Pärinedes ka ise väikesest riigist, ma mõistan Eesti positsioone,“ sõnas minister Convey. „Te otsite kvaliteeti ja see on õige tee. Ma usun, et Eesti teeb kindlasti edusamme võrreldes Euroopa Komisjoni esialgse pakkumisega.“

Iirimaast saab jaanuaris 2013 Euroopa Liidu eesistuja ning Eesti visiit on osa riigi ettevalmistustest. „Ühise põllumajanduspoliitika reformi kokkulepped jäävad Iirimaa kanda, mistõttu ei saa minister Convey Eesti visiiti kindlasti alahinnata,“ ütles minister Helir-Valdor Seeder.

Eesti peamine huvi on saavutada otsetoetuste võrdsustamine liikmesriikide vahel võimalikult kiiresti. Samuti on oluline jälgida, et otsetoetuste  võrdsustamine ei toimuks maaelu vahendite arvelt.

Lisainfo:

Ruve Šank
Põllumajandusministeerium
välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja
ruve.schank@agri.ee
tel 6256501 / 5270 002

Löö kaasa selle aasta Just Filmil

1. Kui Sa oled 7-14 aastane filmisõber, siis kandideeri meie Lastežüriisse ja Just Sina otsustad, milline lastefilm on selle aasta festivalil parim!
Lastežürii liikmed vaatavad festivalil ära kõik lasteprogrammi filmid ja valivad siis võidufilmi! 🙂 

Kandideerimiseks kirjuta meile lühidalt oma arvamus mõnest Sulle huvipakkuvast filmist hiljemalt 10.10.12. Kirjuta pealkirjaks “Lastežürii” ja saada see aadressile justfilm@poff.ee. Väljavalitud tehakse teatavaks 15.10.12
2. Kui sa oled 14-19 aastane filmihuviline noor, siis kandideeri meie Noortežüriisse ja otsusta, milline noortefilm väärib sellel aastal võitu.
Noortežürii liikmed vaatavad ära kõik noorteprogrammi filmid ning valivad siis võidufilmi!

 Kandideerimiseks kirjuta arvustus ühe filmi kohta ja saada see pealkirjaga “Noortežürii” meile justfilm@poff.ee hiljemalt 10.10.12. Väljavalitud tehakse teatavaks 15.10.12  Loe edasi: Löö kaasa selle aasta Just Filmil

Täna käivitub üle-eestiline kampaania “Sööme ära!”

Tervise Arengu Instituudi korraldab 17. septemberist -7. oktoobrini kampaania „Sööme ära!“, mis on mõeldud üldrahvaliku aktsioonina ning selle eesmärgiks on kaasata kõik elanikkonna kihid, sõltumata nende elukohast ja sotsiaalsest staatusest. Aktsiooniga saab liituda alates 17. septembrist www.toitumine.ee kampaanialehel.