Eesti

Natura toetusmeetme jätkumist peetakse hädavajalikuks

Põllumajandusministeerium on teinud uue maaelu arengukava 2014-2020 (MAK 2020) koostamise raames ettepaneku jätta uue perioodi meetmete seast välja Natura 2000 aladel asuvate erametsade ja põllumaade toetamine. Ministeerium sooviks edaspidi katta nimetatud toetused riigieelarvest, kuid ei ole selgitanud, kuidas lisaraha selleks leitakse. Eesti Erametsaliit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja Kotkaklubi pöördusid Vabariigi Valitsuse poole, et põhjendada Natura 2000 toetuse jätkumist ka tulevikus.

Valitsuse liikmetele saadetud märgukirjas rõhutavad organisatsioonid, et kui Põllumajandusministeeriumi idee saab teoks, siis ei jää planeeritavasse maaelu arengukavasse enam ühtegi metsandusega seotud keskkonnameedet. 2012. aastal heaks kiidetud Looduskaitse arengukava samas rõhutab vajadust jätkata Natura 2000 aladel (nii põllu- kui ka erametsamaal) toetuse maksmist. Valitsuse poole pöördunud organisatsioonid leiavad, et siseriiklike vahendite kasutamine ei anna toetuste jätkumise ega loodusväärtuste kaitse osas mingit kindlust.

Loe edasi: Natura toetusmeetme jätkumist peetakse hädavajalikuks

Keskkonnaõiguse Keskusel valmis abistav juhend otsuste tegemisel osalemiseks

Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) avalikustas täna oma kodulehel juhendi, mille abil saavad kodanikud senisest hõlpsamini enda elukeskkonda puudutavate otsuste tegemisel kaasa lüüa. Juhendisse on koondatud erinevate osalemist võimaldavate protsesside – planeeringute ja keskkonnalubade menetluste – selgitused. Ühtlasi sisaldab juhend ka soovitusi ja näpunäiteid, kuidas ja millal nendes elukeskkonda kujundavates protsessides osaleda ning kust tarvidusel täiendavat informatsiooni saada.

KÕKi juhatuse liige Kärt Vaarmari tõi välja, et juhend on koostatud lähtuvalt seni ilmnenud vajadusest juhtnööride järele, mis võimaldaks juriidilises rägastikus paremini orienteeruda, kuid samuti soovist suurendada inimeste teadlikkust osalemisvõimaluste kohta. “Juhendi üks eesmärk on anda inimestele selgelt märku, et neil on õigus oma elukeskkonda puudutavate küsimuste otsustamisel osaleda ning et õigeaegne osalemine otsuste tegemisel on oluline,” selgitas Vaarmari. “Me kõik saame kaasa rääkida, milline näeb tulevikus välja meie kodutänav, -linn või -maa, see ei ole vaid arendajate ja poliitikute otsustada.”

Vastvalminud juhendit ning osalemise võimalusi tutvustatakse lähemalt novembris ja detsembris Eesti eri paigus toimuvatel infopäevadel. Täpsem teave infopäevade kohta ilmub KÕKi veebilehel. Ühtlasi pakub KÕK Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt rahastatud kampaania “Oska osaleda” raames kuni tuleva aasta märtsini tasuta õigusalast nõu ja toetust. Täiendavat infot ning tasuta õigusabi taotlemise vormi leiab aadressilt: www.k6k.ee/tegevused

“Oska osaleda” kampaania käigus valminud elektroonilise osalusjuhendi leiab : www.k6k.ee/oskaosaleda.

Eesti soovib kalanduses suuremat tähelepanu turuarendusele

Eesti Kalad, Tiit Hunt — Foto: Tiit Hunt

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles kohtumisel EL kalandusvoliniku Maria Damanaki ning eesistuja Küprose põllumajandusministri Sofoclis Aletrarisega, et kalandussektor peab paremini ära kasutama turu võimalusi. „Peame toetama eelkõige seda, et kalurid saaksid oma sissetuleku turult,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Eesti prioriteet on eelkõige koostöö, seda nii rannapiirkondade kui tootjaühenduste näol. Samuti peame toetama turgude arendamist ning säilitama võimaluse viidata kala päritolule.“

Seeder rõhutas, et uuel finantsperioodil peab olema võimalik jätkata juba välja kujunenud koostöövormidega. „Kalandussektori edasiseks arenguks on oluline jätkata praegusel perioodil juba määratletud rannapiirkondadega,“ sõnas Seeder. „Kalanduskogukondadel peab olema tagatud võimalus rakendada eelkõige kalandussektori vajadustele suunatud strateegiaid. Seetõttu soovime, et liikmesriik võiks jätkata juba olemasolevate piirkondade ja tootjaühendustega.“

Loe edasi: Eesti soovib kalanduses suuremat tähelepanu turuarendusele

Talgusõpru oodatakse sel nädalavahetusel Palupõhja

Sellel nädalavahetusel toimuvale loodus- ja talgulaagrisse jagub veel ruumi nii umbes paarile perele või trobikonnale omapäi tulijale. Traditsiooniks saanud loodusesõprade sügisese kokkusaamise teema on jõgi, mida uuritakse koos Eesti Loodushoiu Keskuse asjatundjaga. Talgutöödest on kõige päevakajalisem moosikeldri sisseseadmine. Uuri ja pane ennast kirja: http://talgud.ee/talgud/2012/palupohja-3

Allikas: Siim Kuresoo, ELFi talgukorraldaja, www.talgud.ee

Selguvad imelised vanavanemad 2012

Vanurite Eneseabi-ja Nõustamisühingu (VENÜ) juures tegutsev Vanavanemate Fond jagab kuuendat korda Imelise vanaema ja vanaisa tiitleid. Kandidaadid valiti välja maavalitsuste ettepanekute alusel nende Eesti vanaemade-vanaisade seast, kes ka pensionieas on säilitanud aktiivse eluhoiaku, kes panustavad palju oma lastelaste kasvamisse ja arendamisse või kes üksinda kasvatavad vanemateta jäänud lapselapsi. Seekord valiti välja kümme vanaema-vanaisa Võru-, Valga-, Rapla- ja Hiiumaalt, Rakverest, Laekverest, Jõgevalt ja Põltsamaalt.

Pidulik austamine leiab aset traditsiooni kohaselt hingedepäeval, 2. novembril kell 12.00 VENÜ ruumides Tallinnas, Poska tänav 15. Sündmusel selgub ka aasta vanaema ja aasta vanaisa. Tallinnasse tulevad väärikaid vanavanemaid austama paljud maavanemad.

Info: Malle Salk, tel 5051148

KredEx korraldab korteriühistutele tasuta konverentsi

KredEx korraldab energiasäästunädala raames kolmapäeval, 7. novembril konverentsi „Kuidas jõuda ühistu üldkoosolekul renoveerimisotsuseni?“. Konverentsile oodatakse korteriühistute ja -ühisuste juhatuse liikmeid. Konverents toimub Tallinnas, hotell Viru konverentsikeskuses (Viru Väljak 4).

Ajakava:
14:30 kogunemine, kohvipaus
15:10 avasõnad
15:15 Aleksei Turovski “Milliste võtetega ja kuidas mõjutab karja juht karja liikmeid loomariigis”
15:45 Helina Luksepp “Korteriühistu otsustusvõime piirangud ja nende lahendamine Eesti seadustes ja kohtupraktikas”
16:30 Piret Bristol “Kuidas veenda korteriühistu liikmeid ühise eesmärgi nimel oma nõusolekut andma”
17:15 kohvipaus, võimalus küsida spetsialistidelt täpsemat nõu
18:15 lõpp

Konverentsil on tõlge vene keelde. Konverentsist osavõtt on TASUTA. Registreerimine aadressil reg@kredex.ee kuni reedeni, 2. novembrini märksõnaga konverents. Kohtade arv on piiratud!

Allikas: KredEx

Värska raamatukogus kohtutakse Tiina Ilvesega

“Mina olen siin ja praegu, nii muna kui kana, kirjutan elust enda ümber. Ja seda ikka naljakama kandi pealt ja naerutava vindiga, sest naer on terviseks.”

Niisugune on võrukeelse kirjaniku ja muusiku Aapo Ilvese ema Tiina Ilvese saatelause 12 jutuga raamatule “Augustihambad”, milles on nii terasust, õpetlikkust, situatsioonikoomikat kui ka õnnestunud karaktereid.

Jutus “Pii ärr” vajavad võrukeelsed vanavanemad tõlki, et suhelda oma linnastunud lapselapse ja tema poiss-sõbraga, kes nn linnaslängi kasutavad. Loo lõpus aga loeb taat ajalehest, et koolidesse tuleb võru keel ja lastega on edaspidi lihtsam suhelda.

Tiina Ilves kohtub Värska rahvaga 24. oktoobri õhtul kell 18.00.

Tema jutu põhjal Aado Kuhlapi poolt seatud lühinäidendi “Pii ärr” esitab Vastseliina Rahvamaja näitetrupp.

R. Kappo. Põlva keskraamatukogu

Põlvamaa VII maaraamatukoguhoidja päev

2005. aastal algatas Saverna raamatukogu juhataja Tiina Hoop ülevabariigilise maaraamatukoguhoidja päeva eeskujul Põlvamaa maaraamatukoguhoidja päeva. Seni on nn maapäeva raamatukoguhoidjate ja vallavalitsuste ühistööna korraldatud Moostes, Kõllestes, Vastse-Kuustes, Tilsis, Lintes ja Verioral.
Põlvamaa VII maaraamatukoguhoidja päev toimub 24. oktoobril Saverna külakeskuses.
Maapäeva raames tutvutakse ärkamisaja tegelase Mart (Märt) Miti rajatud Kiltre taluga Valgjärve vallas, teejuhiks Valgjärve raamatukogu juhataja Ilse Aigro. Uudistamist nõuavad ka Saverna raamatukogu suvel avatud uued põnevad ruumid.
Traditsiooniliselt tunnustatakse konkursi Aasta Maaraamatukoguhoidja nominenti ja tööjuubilare. Meeles peetakse ka endisi kolleege.
Ettekandele tulevad Võru- ja Põlvamaa raamatukoguhoidjate eesti kirjandust propageerivad humoorikad kavad. Võrumaa kava esitavad Riina Ermel (Kuldre) ja Elvi Määr (Parksepa), Põlvamaa oma Tiina Hoop (Saverna), Ilse Aigro (Valgjärve), Helve Sreiberg (Linte), Mall Kõpp (Vastse-Kuuste) ja Eha Kütt (Värska).
Esinevad Valgjärve valla taidlejad.
Maapäeva peakorraldaja on Saverna raamatukogu juhatataja Tiina Hoop, keda abistavad kolleegid Põlva keskraamatukogust.
Rahaliselt toetavad Valgjärve vallavalitsus ja Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp.

Külli Ots
Põlva keskraamatukogu

Võrumaa Lasva valla küla pakub peredele uut elukohta

Võrumaa Lasva valla Pikakannu küla kutsub nende kanti kodu looma lastega peresid. Tulijatele pakutakse elukohta, tööd ja koolihariduse saamise võimalust.

„Kui teie peres on neli või rohkem last ja te soovite pakkuda neile puhast elukeskkonda, turvalist ja sõbralikku kooliaega ning õnnelikku lapsepõlve, siis aitame leida teile sobiva maakodu või koha selle rajamiseks. Piirkonnas kümne kilomeetri raadiuses on pakkuda üheksa vaba töökohta, kõik puidutöötlemise ettevõtetes,” seisab Pikakannu pärimuskultuuri keskuse koduleheküljel avaldatud kuuluses. Loe edasi: Võrumaa Lasva valla küla pakub peredele uut elukohta

Saklas meenutati Eesti esimese kolhoosi sündi

Reedel oli Valjala valla Sakla seltsimaja väike saal rahvast pilgeni täis, et meenutada Eesti esimese kolhoosi moodustamist ja selle edasist käekäiku. Oli see ju kahe-kolme põlvkonna inimestele noorusaeg ja täisjõus-tööaastad. Lisaks oma rahvale tuli ajalugu meenutama inimesi Pihtlast, Laimjalast, Orissaarest, Kärlast ja Kuressaarest.
Ajaloopäeval ütlesid kokkutulnuile tervitussõnad maavanem Kaido Kaasik ja vallavanem Aare Martinson. Kolhoosiajastu algusest ja lõpust ning sellest, mis sinna vahele jäi, rääkisid Valjala kooli ajalooõpetaja Ester Vaiksoo, ajaloolane Bruno Pao, elutöö teinud agronoom Valent Rõõm ja zootehnik Enn Pukk ning Valjala ÜM reformijärgse Valjala POÜ juht Liilia Eensaar. Loe edasi: Saklas meenutati Eesti esimese kolhoosi sündi

Terved ja higised leidsid tee Saaremaale

Estofiil Anneli Kajanto (63) võttis Helsingist kaasa 13 sõpra ja tuli Saaremaale jooksma. Nad kõik kuuluvad terviseklubisse Friskis&Svettis, mis tõlkes tähendab “terved ja higised”. Rootsist alguse saanud terviseliikumine jõudis Soome 20 aastat tagasi. Selle juubeli puhul korraldaski Anneli oma klubikaaslastele üllatusreisi Saaremaale.

Kui 1978. aastal klubi looja Johan Holmsäter esimese treeningu välja kuulutas, tuli kohale ainult üks inimene. Tänaseks on liikumine levinud üle riigipiiri ja klubi liikmeid võib leida Luksemburgis, Pariisis või Norras. Helsingis kuulub klubisse 1500 inimest, üle terve maailma ulatub see number poole miljonini. Loe edasi: Terved ja higised leidsid tee Saaremaale

Oska märgata tuleohtu oma kodus

Mullu sai Eestis tulekahjudes kannatada ligemale 1200 kodu. Enamasti sai põleng alguse katkisest ahjust välja lennanud sädemest, ülekoormatud elektrijuhtmetest või toas suitsetamisest.

Päästeamet soovib oma algatatud kampaaniaga «Kas ohtu näed?» juhtida tähelepanu levinumatele tulekahju tekkepõhjustele ja panna inimesi märkama ohte oma kodus.

«Enamik tulekahjusid on sellised, mida inimene ise saaks ära hoida, kui oleks kodus natukenegi tähelepanelikum ja tegutseks tuleohtlikku olukorda märgates kohe ega lükkaks probleemi lahendamist edasi,» kõneles päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints. «Oma kodu tuleohutuse eest vastutab iga peremees ise. Kui päästjad välja kutsutakse, on järelikult tulekahju tekkinud ja suur kahju juba sündinud,» lisas ta.

Ometi on selliseid, tihtipeale väga raskete tagajärgedega õnnetusi võimalik lihtsalt ära hoida, kui küttekollet regulaarselt hooldada ja lasta katkised kohad parandada; püüda elektrisüsteemi kasutada mõistlikult ning läita sigaret õues või loobuda suitsetamisest sootuks.

Kindlasti tuleb regulaarselt testida ka suitsuandurit, sest elusid päästab vaid töökorras suitsuandur.

Palmse Mehaanikakoda pälvis tähtsa tunnustuse

Eesti jätkusuutlikemaks ettevõtteks tunnistatud Palmse Mehaanikakoja juht Anti Puusepp usub, et edukas olemiseks tuleb ajada oma asja ning teha koostööd.

“Ega ma oskagi õieti öelda, mida see tunnustus ettevõtte jaoks tähendab,” lausus traktoritele metsaveohaagiseid ja metsatõstukeid tootva Palmse Mehaanikakoja omanik ja juht Anti Puusepp. “Kakskümmend aastat on tegutsetud, eks meie järjekindlat tegevust ole märgatud,” lisas ta.

Palmse Mehaanikakoda on alates asutamisest 1992. aastal pannud rõhku omatoodangule. “Selle mõttega sai kunagi koos isa Aaduga alustatud,” kinnitas Puusepp, kelle sõnul on eesmärgiks olnud ise tooteid välja töötada ning müüa. Loe edasi: Palmse Mehaanikakoda pälvis tähtsa tunnustuse

Bioneer otsib vabatahtlikke kirjanikke

Kui Sa oled parandamatu maailmaparandaja, kui Sul sulg jookseb ja meel märkab, siis

ootame Sind Bioneeri vabatahtlikuks.
Bioneer.ee on vabatahtlike autorite ja nende lugejate kohtumispaik. Me räägime siin inimesest, keskkonnast, loodusest ja ühiskonnast. Uurime ja selgitame, küsime ja vastame. Me kõneleme hingelt noore inimesega, kellele läheb korda ja kes teeb vahet, seisab pressiteates.

Ootame oma meeskonda juurde inimesi, kes soovivad end väljendada, ise juurde õppida ja seda teistega jagada, julgevad leiutada, heas mõttes kapist välja tulla ja kastist välja mõelda. Võid rikastada meie meeskonda hea keeletaju, stiilitunnetuse ja suhtlusoskusega, või koguni hea silmaga pildistamise või filmimise peale. Soovime, et leiaksid meie juurest mõttekaaslasi, koostööindu, rikastavat töökogemust ja oskust muuta maailma enda ümber.

Peatsetele vabatahtlikele on teatada ka hea uudis. Novembris ja detsembris viime vabatahtlikele läbi praktilise ajakirjanduse koolitustsükli, mille käigus harjutame ajakirjandustööd ja ühes hingamist. Uue aasta algul tegeleme keelekonaruste lihvimisega. Ei tunne ju keegi end koheselt küpse autorina.
Loe edasi:

Õpilasliit: Valga erikoolis toimunud vägivallatsemine on jõhker ja häbiväärne

“Valga erikoolis toimunud vägivallatsemine on räige inimõiguste rikkumine seades koolikeskkonna turvalisuse kõrgendatud tähelepanu alla,” sõnab Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esinaine Liina Hirv.

“Youtube üleslaetud video võib nimetada üheks julmemaks koolivägivalda kajastavks klipiks,” sõnab Hirv. “Taoline ahistav käitumine on häbiväärne ja jõhker, mis peab leidma kaasõpilaste ning laiema ühiskonna halvakspanu! On oluline, et koolijuhid hindaksid õppekeskonna turvalisust kriitiliselt ja pööraksid intensiivselt tähelepanu ennetustegevusele,” lisab Liina Hirv.

Õpilasesinduste Liit avaldab toetust Lastekaitse Liidu pöördumisele, kus kutsutakse üles kaaslast märkama ja hoolima. “Hoiame kokku ja hoolime üksteisest- nii on kirjas Koolirahu lepingus, mis allkirjastatakse iga kooliaasta alguses 1. septembril. On tähtis, et sõnum leviks ning jõuaks paljude õpilasteni. Turvalisele koolikeskkonnale tuleb pöörata üha suuremat tähelepanu- kool peab olema koht, kus igal õppuril on hea olla. Kui tahame olukorda muuta, peame alustama iseendast!” sõnab Hirv.

Kodanikuühenduste konverentsid katavad kogu Eesti

Kodanikuühendustes tegutsevad inimesed kohtuvad sellel aastal 12 erinevas paigas üle Eesti. Iga konverents on maakondlik vabaühenduste suursündmus, mis toetab kodanike aktiivset osalemist ühiskonna arengu planeerimises.

Muude teemade seas käsitletakse mitmetel konverentsidel kodanikuühenduste võimet ja suutlikkust oma eesmärke täita. Näiteks Lääne-Virumaal, kus on moderaatoriks Artur Talvik, arutatakse ühenduste tegevusvõimekuse teemal annetuste kogumisest liikmete kaasamiseni. Jõgevamaal on arutlusel kodanikuühenduste panus kohalikesse sotsiaalsetesse muutustesse. Järvamaal räägitakse moderaator Märt Treieri juhtimisel kogukondlikest lahendustest majanduskriisile. Harjumaal avatakse Janek Mäggi modereerimisel kodanikeühenduste jätkusuutliku tegutsemise saladusi.

Kodanikuühiskonna arengu eest vastutav regionaalminister Siim Kiisler tõdeb, et kodanikeühenduste tegevust tuleb igati toetada, sest tänaseks on neist kujunemas kohaliku algatuse eestvedajad. „Iga selline algatus, mis teeb kogukonna elu paremaks, väärib toetust ja tunnustamist. Kutsun kõiki aktiivselt konverentsidel osalema ja vabakonna tuleviku üle arutlema,“ ärgitab regionaalminister kohalike aktiviste konverentsidest osa võtma.

Konverentse korraldavad maakondlikud arenduskeskused koostöös mitmekümne vabaühenduse, maavalitsuste ja kohalike omavalitsustega. Konverentside toimumist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus regionaalministri valitsemisalas.

Kodanikuühiskonnale loomuomaselt on konverentsidel kasutusel mitteformaalsed ja aktiivset osalust võimaldavad meetodid. Tõsistel teemadel kaasarääkimist soodustavad programmi põimitud spontaansed ja meelelahutuslikud elemendid. Vastastikune austus, kahekõne ja üksteise kuulamine on koostegutsemisel tähtsaimateks väärtusteks.

Esmakordselt kogunevad ühendused üle Eesti kõikides maakondades. Vaid hiidlased on otsustanud teha sündmuse koos saarlastega Kuressaares. Sellise hoo, esinejate ja osalejate hulgaga konverentside festival on Eestis täiesti unikaalne.

Täpsem info ja registreerumine kõikidele sündmustele: www.arenduskeskused.ee

Hõimurahvaste programmi teaduspreemia said liivi ja mari keeleteadlased

Hõimurahvaste programmi esimese rahvusteaduste auhinna pälvisid keeleteadlased: liivi kirjakeelt uuriv Valts Ernštreits ja mari stilistika asjatundja Oleg Sergejev.

Auhinnad määrati kahes kategoorias, mõlema auhinna suurus on 1250 eurot.

Ernštreits sai preemia uurali rahvaste rahvusteaduste alase teadustöö kategoorias lätikeelse monograafia “Lībiešu rakstu valoda” (Liivi kirjakeel) eest. Sergejev pälvis preemia Uurali keeltes avaldatud teadustöö kategoorias monograafia “Марий йылме. Стилистика” (Mari keel. Stilistika) eest.

Hõimurahvaste programm otsustas rahvusteaduste auhinda anda välja alles tänavu, tunnustamaks viimase nelja aasta jooksul ilmunud uurali omariikluseta põlisrahvaste teadustöid.

Hõimurahvaste programmi rahvusteaduste auhinnale kandideerisid mari, udmurdi, komi, mokša, ersa, handi, mansi, vepsa, karjala, ingeri-vadja-isuri, liivi ning saami teadlased – kokku 25 soome-ugri teadlast. Teoste hindamisel olid nõukogule abiks ka hõimurahvaste programmi stipendiaatidena Eestis õppivad soome-ugri tudengid.

Eesti hõimurahvaste programmi sekretariaat otsustas rahvusteaduste auhinna saajad kuulutada iga-aastaselt välja hõimupäeval, mis on oktoobri kolmas laupäev.

Siidisabade hukku ei põhjustanud viirused

Nädal tagasi Harjumaalt leitud siidisabad ei olnud nakatunud linnuviirusesse, selgitas Veterinaa-ja Toiduameti poolt tellitud uuring. Ligi 60 lindu leiti Tallinnast, Viimsist ja mujalt Harjumaalt.

Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maaria Kristian kinnitas värsketele uuringutele tuginedes, et linnud ei olnud haigestunud viirustesse.

Üheks lindude hukkumise põhjuseks on peetud ka lindude poolt söödud käärima läinud pihlakaid, Mõne linnu lahkamine leidis, et nad olid värskelt söönud küll pihlakaid, mille tulemusel lind kaotab suunataju ning võib seetõttu lennata vastu klaasakent.

Kristjan tõdes, et mõne lahatud linnu maost leiti küll suurel hulgal pihlakamarju, aga selle järgi veel tõsiseltvõetavaid järeldusi teha ei saa.

Mis siis ikkagi põhjustas suur ehulga siidisabade hukkumise, saab kuulata täna KUKU raadio saates Ilmaparandaja algusega kell 14.

Siidisaba ehk viristaja on III kategooria kaitse all olev liik, kes on Eestis läbirändel kevadel märtsist maini ja sügisel septembrist detsembrini. Lindu võib kohata parvedena marjapõõsastel ja puudel. Väga harv on juhus, kui siidisabad Eestis pesitsenud. Soome, Rootsi ja Karjala läbirändajaid on meil juba mõni nädal näha. Suurem läbiränne alles novembris – detsembris. Talvitujaid võib meile jääda kuni paarkümmend tuhat.

Kuu lõpuni oodatakse hiiepilte

Selle kuu lõpuni on võimalik saata Maavalla hiite kuvavõistlusele fotosid, millel on jäädvustatud hiied, pühad kivid, puud, allikad ja muud looduslikud pühapaigad. Lisaks Eesti pühapaikade ülesvõtetele on oodatud ka mujal maailmas jäädvustatud looduslike pühapaikade pildid. Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada ajalooliste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.

Võistluse üldarvestuse peaauhind on 500 eurot ning kuni 16-aastaste peaauhind 250 eurot. Lisaks jagatakse välja hulk eriauhindu järgmistes rühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, Vana-Võromaa, Virumaa, saared, muinsuskaitse, looduskaitse ning maailma pühapaigad.

Võistlus kestab kuni 31. oktoobrini ning võitjad kuulutatakse välja 24.11.2012 Tartus toimuval Hiie väe tunnustamissündmusel.

Hiite kuvavõistluse korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ning MTÜ Wikimedia Eesti.

Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna ning ka Eesti vanimad looduskaitsealad. Eestis on teada vähemalt 600 suuremat maa-ala hõlmavat hiiepaika, ligikaudu 2000 püha kivi, puud ja allikat ning 700 ristipuud. Pühapaikasid leidub kõikides maakondades ja kihelkondades ning paljudes külades. Valdav osa pühapaikadest on ohustatud, riikliku kaitse alla kuulub neist mingil määral ligikaudu 15%.

Ajalooliste looduslike pühapaikade päästmiseks on Kultuuriministeeriumis käivitatud riiklik arengukava, mille esimene viieaastane osa lõpeb tänavu. Keskkonnaministeeriumis ette valmistatud ning 2012. aasta suvel valitsuses kinnitatud Eesti looduskaitse arengukava aastani 2020 kohaselt on looduslikud pühapaigad Eesti maastike üheks haruldasemaks ning samas ohustatumaks osaks.

KIKst saab taas raha küsida

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus avas täna Euroopa Ühtekuuluvusfondist rahastatava veemajanduse infrastruktuuri neljanda taotlusvooru taotluste esitamise tähtajaga 25. jaanuar 2013.

KIK-i struktuuritoetuste üksuse veemajanduse juhtivkoordinaatori Tiiu Noormaa sõnul on toetust taotlema oodatud kohalikud omavalitsused ja vee-ettevõtted, mis kuuluvad 100% ühele või mitmele kohalikule omavalitsusele.

Avanenud voorus antakse toetust reoveekogumisaladel ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemi ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks, väljaspool reoveekogumisala asuva üle 50 elaniku teenindava joogiveevarustussüsteemi rekonstrueerimiseks ja anaeroobse reoveesette töötluse tehnoloogia kasutuselevõtuks reoveepuhastis, mille reostuskoormus on üle 100 000 inimekvivalendi. Toetuse taotlemise puhul on samuti oluline, et abikõlblike kulude suurus oleks vähemalt 958 674 eurot.

Euroopa Ühtekuuluvusfondist rahastatava meetme „Veemajanduse infrastruktuuri arendamine“ rakendamise eesmärk on elanikele nõuetekohase veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks vajalike ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine. Perioodil 2007-2013 on juba toetust saanud 73 veeinfrastruktuuri projekti üle Eesti, mille tulemusena luuakse ca 170 tuhandele elanikule võimalus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning saada endale nõuetele vastav joogivesi.

Eesti Teatriliidu Gild ootab loovisikuid liituma

Kaudselt on Teatriliidu Gildi loomine reaktsiooniks ümbritseva maailma muutumisele, kus teatrit tehakse üha enam väljaspool n.ö institutsionaalseid teatrimaju – tänavatel, loomelinnakutes, kultuurikateldes. Ühest küljest tähendab see teatritegemise piiride avardumist, vabanemist, teatri muutumist demokraatlikumaks. Paraku tähendab see ka vanade institutsioonide poolt teatritegijatele pakutud kaitsvate seinte hajumist – vähem püsivaid töökohti, rohkem projektipõhisust, rohkem vabakutselisust.

Nii et ühest küljest on vabadus muidugi meeldiv asi, kuid nagu ikka kaasnevad uue vabadusega ka uued mured ja vastutus. Asjade eest, mida vanasti korraldas tööandja, tuleb vabakutselistel nüüd hoolt kanda ise. Eelkõige puudutab see just loominguväliseid asju – lepinguid, asjaajamist, oma ravi- ja pensionikindlustuse korraldamist jne. Seni on vabakutselised olnud nende muredega sisuliselt lageda taeva all. Igaüks on toimetanud vastavalt oma parimatele oskustele ja äranägemisele, mõni edukamalt mõni vähem. Teatriliidu Gildi mõte oleks nüüd see vabaduse „tüütu“ kaaskoorem neilt oma õlgadele võtta ja loovisikute energiat seeläbi rohkem loometegevuseks vabastada.

Kokkuvõttes ongi Gild eelkõige mõeldud teatriga seotud vabakutseliste loovisikute koondamiseks ühe mütsi alla ja teatrite suhtlemise lihtsustamiskeks nendega. Muidugi on teretulnud ka teatrites töötavad palgalised trupiliikmed – neile tahab Gild olla parim viis oma töö korraldamiseks väljaspool koduteatrit tehtavates projektides. Et see kõik aga reaalselt toimida saaks, peab Gildil olema palju tublisid liikmeid. Lisainformatsioon Teatriliidu kodulehel: www.teatriliit.ee/gild

Allikas: Tantsuinfo kuukiri

MTÜ Lastekaitse Liit pöördumine: Ükskõiksus teeb haiget

MTÜ Lastekaitse Liit nõuab, et Eesti riik realiseeriks põhiseadusega võetud kohustuse tagada iga inimese isikupuutumatus ja väärikus. Keegi ei saa inimõigusi ära võtta ega ära anda. Põhiseaduse § 18 kinnitab: „Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada.“ Praegu lubab ühiskond tekitada lastele alandust ja valu.

Sotsiaalmeedias 18.10. levinud video, kus koolitüdrukud piinavad küüniliselt oma kaaslast, näitab ühiskonna hoiakuid ja täiskasvanute passiivust nende kujundamisel. Seaduse järgi peab kool tagama turvalise koolikeskkonna, sh õpilaskodus. Kõige tähtsam on aga kaaslast austavalt kohelda. Muuta tuleb iga üksiku inimese suhtumist teise inimesse. Lapse esmane eeskuju on perekond. Vanemaharidus vajab rohkem ühiskonna tähelepanu.

Aastaid on MTÜ Lastekaitse Liit edendanud laste teadlikkust oma õigustest, korraldanud vägivaldset käitumist ennetavaid koolitusi lastele, lastevanematele ja pedagoogidele ning juurutanud toimivaid meetodeid, mille abil vähendada koolivägivalda. Ühiskonna kui terviku suhtumist ei saa aga muuta ainult mittetulundusühingute töö.

Riik peab looma vägivalla vähendamise arengukavale ning laste ja perede arengukavale senisest laiema kõlapinna ning rakendama neid tõhusamalt. Riiklikus õppekavas peab inimõiguste teema saama suurema mahu ja selle käsitlus peab olema praktilisem. Ainult nii tagame hästi toimiva, hooliva ja jätkusuutliku riigi.

Katrin Lipp: Bioneer kaotab piire

Rohemeelseid inimesi ühendav kodanikumeedia kanal Bioneer kaotab piire info tootjate ja tarbijate vahel, olles teemade hüppelauaks tavameediasse, rääkis portaali toimetaja Katrin Lipp reedel Võrus toimunud teisel kodanikuajakirjanduse konverentsil „Kodanikujulguse tööriistad“.

Bioneer sündis 2008. aastal, mil Lipu hinnangul oli meedias palju majanduspõhist keskkonnainfot, kuid vähe kirjutati sellest, mida üks inimene saab keskkonna hoidmiseks ära teha. Seda auku sooviti Bioneeri ellukutsumisega täita.

„Me kaotame piire info tootjate ja saajate vahel,“ rääkis Lipp. „Kodanikumeedias olevad teemad jõuavad ka massimeediasse, kodanikumeedia on teemade hüppelauaks.“

Kui algselt avaldati Bioneeris Lipu sõnul kõike, mis oli otsapidi keskkonnaga seotud, siis nüüd on filter läinud tihedamaks, kuna ka suhtekorraldajad on kodanikumeedia avastanud.

Praegu on Bioneeril kuus 25 000 – 40 000 lugejat. Portaalile on rohkem kui kaks kaastööd teinud 170 vabatahtlikku.

Marju Lauristin: ajame katla podisema!

Kodanikuajakirjandus on oluline sideaine kodanikuühiskonna „mullikeste“ vahel, mis aitab kaasa kodanikuühiskonna jõudmise „keemistemperatuurini“, rääkis Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin reedel Võrus toimunud teisel Eesti kodanikuajakirjanduse konverentsil „Kodanikujulguse tööriistad“.

Lauristin võrdles Eesti ühiskonda aurumasinaga, mis kihutab mäest alla, luues mulje, et hoog on sees, ent samas jõudu uuesti mäest üles rühkida ei pruugi jätkuda. „Meil on vaja see aurumasin uuesti tööle saada,“ lausus Lauristin.

Jätkates kujundite keeles, on Eesti kodanikuühiskond Lauristini sõnul nagu vesi enne keemistemperatuuri saavutamist – on palju väikseid mullikesi, kuid jõudu, mida aurumasina käimatõmbamiseks vaja läheb, need veel ei anna.

Sestap võiks kodanikuajakirjandus olla see, mis seob need „mullikesed“ kokku ja viib lõpuks kodanikuühiskonna keemistemperatuurini, andes jõu ühiskonna edasisele arengule suunas, mida inimesed õigeks peavad.

„Paljudel on tunne, et kuskil on palgatud ja seatud inimesed asju otsustama ja minust ei sõltu midagi,“ rääkis Lauristin. „Mastaabid on läinud väga suureks. Samas on suure maantee kõrvale vaja kohta, kus jalgsi käia.“

Lauristini käsitluses loob kodanikuajakirjandus koha, kus inimestel on võimalik arutleda, kuid samas pole kodanikuajakirjandus järjekordne interneti jututuba või uudislist. „Seal peab olema ajakirjanik, kes märkab uusi tahke ja võtab kokku.“ Kodanikuajakirjandust on Lauristini sõnul võimalik kasutada selleks, et jutulõng ei katkeks, et erinevad arutelud ei sumbuks, vaid jõuaks kuhugi välja.

Samuti on kodanikuajakirjandus see, mis annab tuge inimestele, kes muidu võiksid kaotada lootuse. „Kodanikuajakirjanduse suurim tugevus on võrgustik, kus osalevad inimesed tunnevad, et nad pole üksi.“

Õpetajate liit kutsub arutlema õpetajaametiga seonduvate teemade üle

Eesti Õpetajate Liit korraldab oma 95. sünnipäeva tähistamiseks 23. – 24. oktoobril Viimsi Koolis konverentsi „Õpetajatöö – üksi või üheskoos.”

Eesti õpetaja töötab keskmiselt üle 50 tunni nädalas, ka õpilaste koolipäevad on pikad. Rahvusvahelised haridusuuringud on näidanud eestlaste suurepärast teadmiste taset, kuid rõhuvat koolistressi ja õhinapuudust.

Kas on rohtu, mis aitaks kooliellu rohkem rõõmu ja rahulolu tuua? Kuidas korraldada õpetamist ja õppimist nii, et see muutuks vähem ajaressurssi raiskavaks, kuid sisult tõhusamakas? Millised on ühiskonna ootused õpetajale ja õpetaja ootused ühiskonnale? Mida on vaja teha, et õpetaja tunneks end enesekindla professionaalina? Kuidas korraldada koostööd? Kas kavandatavad haridusreformid aitavad probleeme lahendada või toovad neid hoopis juurde? Millised on õpetaja tegelikud tööülesanded ja vastutusala?
Kõik need küsimused on hetkel väga olulised ning vajavad õpetajaskonna ühist arutelu ja lahenduste leidmist. Loe edasi: Õpetajate liit kutsub arutlema õpetajaametiga seonduvate teemade üle